[O.01.01.01] Alguses lĂľi Jumal taevad ja maa.  
[O.01.01.02] Ja maa oli tĂźhi ja paljas ja pimedus oli sĂźgavuse peal ja Jumala Vaim hĂľljus vete kohal.  
[O.01.01.03] Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai.  
[O.01.01.04] Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.  
[O.01.01.05] Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik, — esimene päev.  
[O.01.01.06] Ja Jumal ütles: „Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!”  
[O.01.01.07] Ja nĂľnda sĂźndis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis laotuse all, vetest, mis laotuse peal olid.  
[O.01.01.08] Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik, — teine päev.  
[O.01.01.09] Ja Jumal ütles: „Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!” Ja nõnda sündis.  
[O.01.01.10] Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu Ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see hea oli.  
[O.01.01.11] Ja Jumal ütles: „Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas nende seeme on, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis:  
[O.01.01.12] maa laskis vþrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas nende seeme on, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see hea oli.  
[O.01.01.13] Siis sai õhtu ja sai hommik, — kolmas päev.  
[O.01.01.14] Ja Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,  
[O.01.01.15] olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!” Ja nõnda sündis:  
[O.01.01.16] Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema ÜÜsel, ning tähed.  
[O.01.01.17] Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad  
[O.01.01.18] ja valitseksid päeval ja ÜÜsel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see hea oli.  
[O.01.01.19] Siis sai õhtu ja sai hommik, — neljas päev.  
[O.01.01.20] Ja Jumal ütles: „Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!”  
[O.01.01.21] Ja Jumal lþi suured mereloomad ja kþiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kþiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see hea oli.  
[O.01.01.22] Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!”  
[O.01.01.23] Siis sai õhtu ja sai hommik, — viies päev.  
[O.01.01.24] Ja Jumal ütles: „Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, lojused ja roomajad ja metselajad nende liikide järgi!” Ja nõnda sündis:  
[O.01.01.25] Jumal tegi metselajad nende liikide järgi, ja lojused nende liikide järgi, ja kþik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see hea oli.  
[O.01.01.26] Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed Oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!”,  
[O.01.01.27] Ja Jumal lþi inimese Oma näo järgi, Jumala näo järgi lþi Ta tema, Ta lþi tema meheks ja naiseks!  
[O.01.01.28] Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!”  
[O.01.01.29] Ja Jumal ütles: „Vaata, Mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teile roaks.  
[O.01.01.30] Ja kõigile loomadele maa peal ja kõikidele lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan Ma kõiksugu haljast rohtu toiduks!” Ja nõnda sündis.  
[O.01.01.31] Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea! Siis sai õhtu ja sai hommik, — kuues päev.  
[O.01.02.01] Nþnda on taevas ja maa ning kþik nende väed valmis saanud.  
[O.01.02.02] Ja Jumal lþpetas seitsmendal päeval Oma tÜÜ, mis Ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kþigist Oma tegudest, mis Ta oli teinud.  
[O.01.02.03] Ja Jumal þnnistas seitsmendat päeva ja pßhitses seda, sest Ta oli siis hinganud kþigist Oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.  
[O.01.02.04] See on lugu taevaste ja maa sĂźndimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taevad,  
[O.01.02.05] kui ainustki väljapþþsast ei olnud veel maa peal ja ainustki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud pþldu harimas,  
[O.01.02.06] tĂľusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.  
[O.01.02.07] Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes pĂľrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat Ăľhku: nĂľnda sai inimene elavaks hingeks.  
[O.01.02.08] Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatþusu poole ja pani sinna inimese, kelle Ta oli valmistanud.  
[O.01.02.09] Ja Issand Jumal laskis maast tþusta kþiksugu puid, mis armsad olid pealtnäha ja millest hea oli sßßa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.  
[O.01.02.10] Ja Eedenist väljus jþgi rohuaeda kastma, sealtpeale jagunedes neljaks haruks:  
[O.01.02.11] esimese nimi on Piison, see voolab Ăźmber kogu Havilamaa, kus kulda on;  
[O.01.02.12] selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.  
[O.01.02.13] Ja teise jĂľe nimi on Giihon, see voolab Ăźmber kogu Kuusimaa.  
[O.01.02.14] Ja kolmanda jĂľe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jĂľgi on Frat.  
[O.01.02.15] Ja Issand Jumal vĂľttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.  
[O.01.02.16] Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,  
[O.01.02.17] aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!”  
[O.01.02.18] Ja Issand Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; Ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!”  
[O.01.02.19] Ja Issand Jumal valmistas mullast kþik loomad väljal ja kþik linnud taeva all ning tþi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nþnda pidi selle nimi olema.  
[O.01.02.20] Ja inimene pani nimed kþigile lojustele ja lindudele taeva all ja kþigile loomadele väljal, aga inimesele ei leidunud abi, kes tema kohane oleks.  
[O.01.02.21] Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see uinus magama; siis Ta vĂľttis Ăźhe tema kĂźljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.  
[O.01.02.22] Ja Issand Jumal ehitas kĂźljeluu, mille Ta inimesest oli vĂľtnud, naiseks ja tĂľi tema Aadama juurde.  
[O.01.02.23] Ja Aadam ütles: „See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!”  
[O.01.02.24] Seepärast mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on ßks liha!  
[O.01.02.25] Ja nad olid mþlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud mitte.  
[O.01.03.01] Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?”  
[O.01.03.02] Ja naine vastas maole: „Me sööme küll rohuaia puude vilja,  
[O.01.03.03] aga selle puu viljast, mis keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!”  
[O.01.03.04] Ja madu ütles naisele: „Te ei sure kummatigi mitte,  
[O.01.03.05] vaid Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!”  
[O.01.03.06] Ja naine nägi, et puust oli hea sßßa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta vþttis selle viljast ja sþi ning andis ßhtlasi ka oma mehele, ja tema sþi.  
[O.01.03.07] Siis nende mþlemate silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad þmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele pþlled.  
[O.01.03.08] Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.  
[O.01.03.09] Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: „Kus sa oled?”  
[O.01.03.10] Ja tema vastas: „Ma kuulsin Su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära!”  
[O.01.03.11] Siis Ta küsis: „Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest Ma sind keelasin söömast?”  
[O.01.03.12] Ja Aadam vastas: „Naine, kelle Sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin!”  
[O.01.03.13] Ja Issand Jumal küsis naiselt: „Miks sa seda tegid?” Ja naine vastas: „Madu pettis mind, ja ma sõin!”  
[O.01.03.14] Siis Issand Jumal ütles maole: „Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi lojuste ja kõigi väljaloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!  
[O.01.03.15] Ja Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!”  
[O.01.03.16] Naisele Ta ütles: „Sinule Ma saadan väga palju valu, kui sa käima peal oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle!”  
[O.01.03.17] Aga Aadamale Ta ütles: „Et sa kuulsid oma naise sõna ja sõid puust, millest Mina sind keelasin, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!  
[O.01.03.18] Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja pĂľllutaimed olgu sulle toiduks!  
[O.01.03.19] Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!”  
[O.01.03.20] Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kĂľigi elavate emaks.  
[O.01.03.21] Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.  
[O.01.03.22] Ja Issand Jumal ütles: „Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja! Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ja ei sööks ega elaks igavesti”, —  
[O.01.03.23] siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli vþetud.  
[O.01.03.24] Ja Ta ajas Aadama välja ja pani hommiku poole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mþþga, et need valvaksid elupuu teed.  
[O.01.04.01] Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes sai käima peale ja tõi Kaini ilmale ning ütles: „Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud!”  
[O.01.04.02] Ja tema sĂźnnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli pudulojuste karjane, Kain aga oli pĂľllumees.  
[O.01.04.03] Ja mþne aja pärast juhtus, et Kain tþi Issandale roaohvri maaviljast,  
[O.01.04.04] ja ka Aabel tĂľi oma pudulojuste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,  
[O.01.04.05] aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lþi pilgu maha.  
[O.01.04.06] Ja Issand küsis Kainilt: „Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?  
[O.01.04.07] Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind! Kuid sina pead tema üle valitsema!”  
[O.01.04.08] Ja Kain kþneles oma venna Aabeliga. Ja sßndis, kui nad väljal olid, et Kain kippus oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.  
[O.01.04.09] Aga Issand küsis Kainilt: „Kus on su vend Aabel?” Ja tema vastas: „Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?”  
[O.01.04.10] Ja Tema ütles: „Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt Minu poole!  
[O.01.04.11] Aga nßßd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu vþttes!  
[O.01.04.12] Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu! Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!”  
[O.01.04.13] Ja Kain ütles Issandale: „Mu karistus on suurem kui ma suudan kanda!  
[O.01.04.14] Vaata Sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema Su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik! Ja igaüks, kes mind leiab, tapab mu!”  
[O.01.04.15] Ja Issand ütles temale: „Sellepärast peab igaühele, kes Kaini tapab, seitsmekordselt kätte makstama!” Ja Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.  
[O.01.04.16] Ja Kain läks ära Issanda palge eest ning elas Noodimaal, hommiku pool Eedenit.  
[O.01.04.17] Ja Kain sai ßhte oma naisega, kes sai käima peale ja tþi ilmale Hanoki; ja ta ehitas ßhe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi.  
[O.01.04.18] Ja Hanokile sĂźndis Iirad, Iiradile sĂźndis Mehuujael, Mehuujaelile sĂźndis Metuusael, Metuusaelile sĂźndis Lemek.  
[O.01.04.19] Ja Lemek vĂľttis enesele kaks naist: Ăźhe nimi oli Aada ja teise nimi oli Silla.  
[O.01.04.20] Ja Aada tĂľi ilmale Jaabali, kes sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja.  
[O.01.04.21] Ja tema venna nimi oli Juubal, kes sai kþigi kandlelÜÜjate ja vilepuhujate isaks.  
[O.01.04.22] Ja Silla tþi ilmale Tuubal-Kaini, kes þpetas sepist taguma kþiki, kes tegid vask- ja raudsepa tÜÜd; ja Tuubal-Kaini þde oli Naama.  
[O.01.04.23] Ja Lemek ütles oma naistele: „Aada ja Silla, kuulge mu häält, te Lemeki naised, pange tähele mu kõnet! Jah, haava pärast ma tapan mehe ja verme pärast nooruki!  
[O.01.04.24] Kui Kaini pärast makstakse kätte seitse korda, siis Lemeki pärast seitsekümmend seitse korda!”  
[O.01.04.25] Ja Aadam sai taas ühte oma naisega, kes tõi ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, öeldes: „Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis.”  
[O.01.04.26] Ja Setile sßndis ka poeg, ja ta pani temale nimeks Enos. Sel ajal hakati Issand nime appi hßßdma.  
[O.01.05.01] See on Aadama sßnniraamat. Sel päeval, mil Jumal inimese lþi, tegi Ta tema Jumala sarnaseks.  
[O.01.05.02] Ta lþi tema meheks ja naiseks, ja Ta þnnistas neid ning andis neile loomisepäeval nime: inimene!  
[O.01.05.03] Kui Aadam oli elanud sada kolmkßmmend aastat, siis sßndis temale poeg, kes oli tema sarnane, tema nägu, ja ta pani sellele nimeks Sett.  
[O.01.05.04] Ja Aadama elupäevi oli pärast Seti sßndimist kaheksasada aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.05] Nþnda oli kþiki Aadama elupäevi, mis ta elas, ßheksasada kolmkßmmend aastat; siis ta suri.  
[O.01.05.06] Kui Sett oli elanud sada viis aastat, siis sĂźndis temale Enos.  
[O.01.05.07] Ja Sett elas pärast Enosi sßndimist kaheksasada seitse aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.08] Nþnda oli kþiki Seti elupäevi ßheksasada kaksteist aastat; siis ta suri.  
[O.01.05.09] Kui Enos oli elanud ĂźheksakĂźmmend aastat, siis sĂźndis temale Keenan.  
[O.01.05.10] Ja Enos elas pärast Keenani sßndimist kaheksasada viisteist aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.11] Nþnda oli kþiki Enosi elupäevi ßheksasada viis aastat; siis ta suri.  
[O.01.05.12] Kui Keenan oli elanud seitsekĂźmmend aastat, siis sĂźndis temale Mahalalel.  
[O.01.05.13] Ja Keenan elas pärast Mahalaleli sßndimist kaheksasada nelikßmmend aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.14] Nþnda oli kþiki Keenani elupäevi ßheksasada kßmme aastat; siis ta suri.  
[O.01.05.15] Kui Mahalalel oli elanud kuuskĂźmmend viis aastat, siis sĂźndis temale Jered.  
[O.01.05.16] Ja Mahalalel elas pärast Jeredi sßndimist kaheksasada kolmkßmmend aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.17] Nþnda oli kþiki Mahalaleli elupäevi kaheksasada ßheksakßmmend viis aastat; siis ta suri.  
[O.01.05.18] Kui Jered oli elanud sada kuuskĂźmmend kaks aastat, siis sĂźndis temale Eenok.  
[O.01.05.19] Ja Jered elas pärast Eenoki sßndimist kaheksasada aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.20] Nþnda oli kþiki Jeredi elupäevi ßheksasada kuuskßmmend kaks aastat; siis ta suri.  
[O.01.05.21] Kui Eenok oli elanud kuuskĂźmmend viis aastat, siis sĂźndis temale Metuusala.  
[O.01.05.22] Ja Eenok kþndis pärast Metuusala sßndimist ßhes Jumalaga kolmsada aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.23] Nþnda oli kþiki Eenoki elupäevi kolmsada kuuskßmmend viis aastat.  
[O.01.05.24] Eenok kþndis ßhes Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal vþttis tema ära.  
[O.01.05.25] Kui Metuusala oli elanud sada kaheksakĂźmmend seitse aastat, siis sĂźndis temale Lemek.  
[O.01.05.26] Ja Metuusala elas pärast Lemeki sßndimist seitsesada kaheksakßmmend kaks aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.27] Nþnda oli kþiki Metuusala elupäevi ßheksasada kuuskßmmend ßheksa aastat; siis ta suri.  
[O.01.05.28] Kui Lemek oli elanud sada kaheksakĂźmmend kaks aastat, siis sĂźndis temale poeg  
[O.01.05.29] ja ta pani sellele nimeks Noa ning ütles: „See trööstib meid meie töös ja käte vaevas maa pärast, mille Issand on neednud!”  
[O.01.05.30] Ja Lemek elas pärast Noa sßndimist viissada ßheksakßmmend viis aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.05.31] Nþnda oli kþiki Lemeki elupäevi seitsesada seitsekßmmend seitse aastat; siis ta suri.  
[O.01.05.32] Ja kui Noa oli viissada aastat vana, siis sĂźndisid Noale Seem, Haam ja Jaafet.  
[O.01.06.01] Ja kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sĂźndis tĂźtreid,  
[O.01.06.02]   
[O.01.06.03]   
[O.01.06.04] Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tßtarde juurde ja need neile lapsi ilmale tþid, olid hiiglased maa peal: needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed.  
[O.01.06.05]   
[O.01.06.06] siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta sĂźda valutas.  
[O.01.06.07] Ja Issand ütles: „Ma tahan inimese, kelle Ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest Ma kahetsen, et Ma nad olen teinud!”  
[O.01.06.08] Aga Noa leidis armu Issanda silmis.  
[O.01.06.09] See on jutustus Noa soost: Noa oli ßks þige mees, täiesti vaga oma rahvapþlve seas; Noa kþndis ßhes Jumalaga.  
[O.01.06.10] Ja Noale sündis kolm poega — Seem, Haam ja Jaafet.  
[O.01.06.11] Aga maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad.  
[O.01.06.12] Ja Jumal vaatas maad, ja näe, see oli raisku läinud, sest kþik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud!  
[O.01.06.13] Ja Jumal ütles Noale: „Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda, ja seepärast, vaata, Ma hävitan nad ühes maaga!  
[O.01.06.14] Tee enesele laev goferipuust; laev tee kambritega ja pigita seda seest ning väljast maapigiga.  
[O.01.06.15] Ja tee see nþndaviisi: laeva pikkus olgu kolmsada kßßnart, laius viiskßmmend kßßnart ja kþrgus kolmkßmmend kßßnart;  
[O.01.06.16] valmista see kßßnramþþdu järgi; tee laevale katus peale ja tee uks laeva kßljesse; tee sellele alumine, keskmine ja ßlemine lagi.  
[O.01.06.17] Sest vaata, Ma saadan veeuputuse maa peale ja hävitan taeva alt kþik liha, kus eluvaim sees on; kþik mis maa peal on, peab hinge heitma!  
[O.01.06.18] Aga sinuga Ma teen lepingu ja sina pead minema laeva, sina ja su pojad, su naine ja su poegade naised sinuga.  
[O.01.06.19] Ja sa pead viima laeva kþigist elavaist olendeist, kþigest lihast, igast liigist kaks, et nad koos sinuga jääksid elama: need olgu isane ja emane.  
[O.01.06.20] Lindudest nende liikide järgi ja loomadest nende liikide järgi, kþigist roomajaist maa peal nende liikide järgi, kþigist peavad kaks tulema sinu juurde, et nad vþiksid jääda elama.  
[O.01.06.21] Ja sina võta enesele kõigest roast, mida süüakse, ja kogu enese juurde, et see oleks toiduks sinule ja neile.”  
[O.01.06.22] Ja Noa tegi kþik. Nþnda nagu Jumal teda käskis, nþnda ta tegi.  
[O.01.07.01] Ja Issand ütles Noale: „Mine sina ja kogu su pere laeva, sest Ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas Minu ees õige oled.  
[O.01.07.02] Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks — isane ja emane.  
[O.01.07.03] Nþndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale.  
[O.01.07.04] Sest juba seitsme päeva pärast Ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja Ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda Ma olen teinud!”  
[O.01.07.05] Ja Noa tegi kþik nþnda, nagu Issand teda käskis.  
[O.01.07.06] Ja Noa oli kuussada aastat vana, kui uputusevesi maa peale tuli.  
[O.01.07.07] Ja Noa läks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga, veeuputuse eest.  
[O.01.07.08] Puhtaist loomadest ja loomadest, kes puhtad ei ole, ja lindudest ja kĂľigist, kes maa peal roomavad,  
[O.01.07.09] tulid kahekesi Noa juurde laeva isane ja emane, nþnda nagu Jumal Noale oli käsu andnud.  
[O.01.07.10] Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.  
[O.01.07.11] Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistkßmnendal päeval, otse selsamal päeval puhkesid kþik suure sßgavuse allikad ja taeva luugid tehti lahti.  
[O.01.07.12] Ja sadu tuli maa peale nelikßmmend päeva ja nelikßmmend ÜÜd.  
[O.01.07.13] Otse selsamal päeval läksid Noa ja Noa pojad Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist ßheskoos laeva,  
[O.01.07.14] nemad ja kþik loomad oma liikide järgi, ja kþiksugu lojused oma liikide järgi, ja kþiksugu roomajad, kes maa peal roomavad, oma liikide järgi, ja kþiksugu lendajad oma liikide järgi, kþik linnud, kþik tiivulised.  
[O.01.07.15] Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kĂľigest lihast, kus eluvaim sees on.  
[O.01.07.16] Ja need, kes sisse läksid, olid isane ja emane kþigest lihast, nþnda nagu Jumal temale oli käsu andnud. Ja Issand sulges tema tagant.  
[O.01.07.17] Siis tuli nelikßmmend päeva veeuputust maa peale; vesi tþusis ja tþstis laeva, nþnda et see kerkis kþrgele maast.  
[O.01.07.18] Ja vesi vþttis vþimust ning seda sai maa peal väga palju, ja laev liikus veepinnal.  
[O.01.07.19] Ja vesi vþttis maa peal ßpris väga vþimust ja kþik kþrged mäed kogu taeva all kaeti.  
[O.01.07.20] Vesi tþusis neist viisteist kßßnart kþrgemale, nþnda et mäed olid kaetud.  
[O.01.07.21] Siis heitis hinge kþik liha, mis maa peal liikus, niihästi linnud kui lojused ja metselajad ja kþik roomajad, kes maa peal roomasid, ja kþik inimesed ka.  
[O.01.07.22] KĂľik, kellel eluvaimu hingus ninas oli, kĂľik kes olid kuival maal, need surid.  
[O.01.07.23] Nþnda hävitati kþik olendid, kes maa peal olid; niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja linnud taeva all hävitati maa pealt, ja jäid järele ainult Noa ja need, kes temaga laevas olid.  
[O.01.07.24] Ja vesi vþimutses maa peal sada viiskßmmend päeva.  
[O.01.08.01] Siis Jumal mĂľtles Noale ja kĂľigile metselajaile ja kĂľigile lojustele, kes temaga laevas olid; ja Jumal laskis tuult puhuda Ăźle maa ja vesi alanes.  
[O.01.08.02] Ja sĂźgavuse allikad ja taevaluugid suleti, ja sadu taevast keelati.  
[O.01.08.03] Ja vesi taganes maa pealt, taganes ßha, ja saja viiekßmne päeva pärast oli vesi vähenenud.  
[O.01.08.04] Ja seitsmenda kuu seitsmeteistkßmnendal päeval peatus laev Ararati mägede kohal.  
[O.01.08.05] Ja vesi vähenes ßha kßmnenda kuuni; kßmnenda kuu esimesel päeval paistsid mägede tipud.  
[O.01.08.06] Ja kui nelikßmmend päeva oli mÜÜdunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta oli teinud,  
[O.01.08.07] ja laskis välja ßhe kaarna; see lendas sinna ja tänna, kuni vesi maa pealt oli kuivanud.  
[O.01.08.08] Siis ta laskis enese juurest välja ßhe tuvi, et näha, kas vesi on maa pealt kahanenud.  
[O.01.08.09] Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis oma käe välja ja vþttis tema ning pani enese juurde laeva.  
[O.01.08.10] Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis taas ßhe tuvi laevast välja.  
[O.01.08.11] Ja Ăľhtul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas haljas Ăľlipuu leht! Siis Noa mĂľistis, et vesi oli maa pealt kahanenud.  
[O.01.08.12] Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis ßhe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.  
[O.01.08.13] Ja kuuesaja esimesel aastal, esimese kuu esimesel päeval, oli vesi maa pealt kuivanud. Ja Noa vþttis ära laeva katuse ja vaatas, ja ennäe, maapind oli tahenenud!  
[O.01.08.14] Ja teise kuu kahekßmne seitsmendal päeval oli maa täiesti kuiv.  
[O.01.08.15] Ja Jumal kĂľneles Noaga ning Ăźtles:  
[O.01.08.16] „Mine laevast välja, sina ja su naine ja su pojad ja su poegade naised ühes sinuga!  
[O.01.08.17] Kõik loomad, kes su juures on, kõik liha, niihästi linnud kui lojused, ja kõik roomajad, kes maa peal roomavad, vii enesega ühes välja, et nad sigineksid maa peal, oleksid viljakad ja et neid maa peale saaks palju!”  
[O.01.08.18] Ja Noa läks välja ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised ßhes temaga.  
[O.01.08.19] Kþik loomad, kþik roomajad ja kþik linnud, kes liiguvad maa peal, läksid laevast välja sugukondade kaupa.  
[O.01.08.20] Ja Noa ehitas Issandale altari ja vĂľttis kĂľigist puhtaist loomadest ja kĂľigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril pĂľletusohvreid.  
[O.01.08.21] Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles Oma südames: „Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; Ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu Ma olen teinud.  
[O.01.08.22] Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö!”  
[O.01.09.01] Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: „Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!  
[O.01.09.02] Teid peavad kartma ja pelgama kþik maa loomad ja kþik taeva linnud, kþik, kes maa peal liiguvad, ja kþik mere kalad; need on teie kätte antud.  
[O.01.09.03] KĂľik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kĂľik selle annan Ma teile nagu halja rohugi.  
[O.01.09.04] Kummatigi ei tohi te liha sßßa ta hingega, see on: ta verega!  
[O.01.09.05] TĂľepoolest, teie eneste verd Ma nĂľuan taga: Ma nĂľuan seda kĂľigilt loomadelt, ja Ma nĂľuan inimestelt vastastikku inimese hinge!  
[O.01.09.06] Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!  
[O.01.09.07] Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!”  
[O.01.09.08] Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ßtles:  
[O.01.09.09] „Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,  
[O.01.09.10] ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, lojustega ja kþigi metselajatega, kes teie juures on, kþigiga, kes laevast välja tulid, kþigi maa loomadega.  
[O.01.09.11] Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputuse veega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma!”  
[O.01.09.12] Ja Jumal ütles: „Lepingu tähis, mille Ma teen Enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:  
[O.01.09.13] Ma panen pilvedesse Oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks Minu ja maa vahel!  
[O.01.09.14] Kui Ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart,  
[O.01.09.15] siis Ma mþtlen Oma lepingule, mis on Minu ja teie ja iga elava hinge vahel kþiges lihas, ja vesi ei saa enam kþike liha hävitavaks uputuseks!  
[O.01.09.16] Kui pilvedes on vikerkaar, siis Ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel kõiges maa peal olevas lihas!”  
[O.01.09.17] Ja Jumal ütles Noale: „See on selle lepingu tähis, mille Ma olen teinud enese ja kõige liha vahel, mis maa peal on.”  
[O.01.09.18] Ja Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa.  
[O.01.09.19] Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.  
[O.01.09.20] Noa hakkas pþllumeheks ja istutas viinamäe.  
[O.01.09.21] Ta jþi viina, jäi joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks.  
[O.01.09.22] Aga Haam, Kaanani isa, nägi oma isa paljast ihu ja rääkis sellest oma kahele vennale þues.  
[O.01.09.23] Siis Seem ja Jaafet vþtsid vaiba ja panid enestele þlgadele, läksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende näod olid ära pÜÜratud, nþnda et nad oma isa paljast ihu ei näinud.  
[O.01.09.24] Kui Noa ärkas oma viinauimast ja sai teada, mis ta noorem poeg oli teinud,  
[O.01.09.25] siis ta ütles: „Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!”  
[O.01.09.26] Ta ütles veel: „Kiidetud olgu Issand, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane!  
[O.01.09.27] Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!”  
[O.01.09.28] Ja Noa elas pärast veeuputust kolmsada viiskßmmend aastat.  
[O.01.09.29] Ja kþiki Noa elupäevi oli ßheksasada viiskßmmend aastat; siis ta suri.  
[O.01.10.01] Ja need on Noa poegade Seemi, Haami ja Jaafeti järeltulijad; pärast veeuputust sßndisid neile pojad.  
[O.01.10.02] Jaafeti pojad olid Gomer, Maagoog, Maadai, Jaavan, Tubal, Mesek ja Tiiras.  
[O.01.10.03] Ja Gomeri pojad olid Askenas, Riifat ja Toogarma.  
[O.01.10.04] Ja Jaavani pojad olid Eliisa ja Tarsis, kitiidid ja rodanlased;  
[O.01.10.05] neist eraldusid saarte rahvad. Need olid Jaafeti järeltulijad nende maade järgi, igaßhel oma keel, nende suguvþsade kaupa, vastavalt neile rahvastele.  
[O.01.10.06] Ja Haami pojad olid Kuus, Mitsraim, Puut ja Kaanan.  
[O.01.10.07] Ja Kuusi pojad olid Seba, Havila, Sabta, Raema ja Sabteka; ja Raema pojad olid Seeba ja Dedan.  
[O.01.10.08] Ja Kuusile sßndis Nimrod, kes oli esimene vägev mees maa peal.  
[O.01.10.09] Tema oli vägev kütt Issand ees, seepärast öeldakse: „Vägev kütt Issanda ees nagu Nimrod!”  
[O.01.10.10] Ja tema kuningriigi alguseks olid Paabel, Erek, Akkad ja Kalne Sinearimaal.  
[O.01.10.11] Sellelt maalt ta väljus Assurisse ja ehitas Niinive, Rehobot-Iiri ja Kelahi,  
[O.01.10.12] ja Reseni Niinive ja Kelahi vahele — see on see suur linn.  
[O.01.10.13] Ja Mitsraimile sĂźndisid luudlased, anamlased, lehablased, naftuhlased,  
[O.01.10.14] patruuslased ja kasluhlased, kellest vilistid ja kaftoorlased on lähtunud.  
[O.01.10.15] Ja Kaananile sĂźndisid Siidon, tema esmasĂźndinu, ja Heet,  
[O.01.10.16] jebuuslased, emorlased, girgaaslased,  
[O.01.10.17] hiivlased, arklased, siinlased,  
[O.01.10.18] arvadlased, semarlased ja hamatlased; hiljem harunesid kaananlaste suguvĂľsad.  
[O.01.10.19] Ja kaananlaste maa-ala oli Siidonist Gerari suunas Assani, Soodoma, Gomorra, Adma ja Seboimi suunas Lesani.  
[O.01.10.20] Need olid Haami järeltulijad nende suguvþsade, keelte, maade ja rahvaste järgi.  
[O.01.10.21] Ja Seemile sĂźndisid ka pojad; tema oli kĂľigi Eeberi poegade esiisa, Jaafeti vanem vend.  
[O.01.10.22] Seemi pojad olid Eelam, Assur, Arpaksad, Luud ja Aram.  
[O.01.10.23] Ja Arami pojad olid Uuts, Huul, Geter ja Maas.  
[O.01.10.24] Ja Arpaksadile sĂźndis Selah, Selahile sĂźndis Eeber.  
[O.01.10.25] Ja Eeberile sßndis kaks poega: ßhe nimi oli Peleg, sest tema päevil jagunes maa; ja tema venna nimi oli Joktan.  
[O.01.10.26] Ja Joktanile sĂźndisid Almodad, Selef, Hasarmavet, Jaarah,  
[O.01.10.27] Hadoram, Uusal, Dikla,  
[O.01.10.28] Oobal, Abimael, Seeba,  
[O.01.10.29] Oofir, Havila ja Joobab; need kĂľik olid Joktani pojad.  
[O.01.10.30] Nende elukohad olid Meesast Sefaara suunas idapoolses mäestikus.  
[O.01.10.31] Need olid Seemi järeltulijad nende suguvþsade, keelte, maade ja rahvaste järgi.  
[O.01.10.32] Need olid Noa poegade suguvþsad nende pþlvnemiste ja rahvaste järgi; neist harunesid rahvad maa peal pärast veeuputust.  
[O.01.11.01] Kogu maailmas aga oli Ăźks keel ja Ăźhesugused sĂľnad.  
[O.01.11.02] Ja sßndis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.  
[O.01.11.03] Nad ütlesid üksteisele: „Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi.” Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli saviks.  
[O.01.11.04] Ja nad ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!”  
[O.01.11.05] Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.  
[O.01.11.06] Ja Issand ütles: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!  
[O.01.11.07] Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!”  
[O.01.11.08] Ja Issand pillutas nad sealt ßle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.  
[O.01.11.09] Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal Issand segas ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad ßle kogu maailma.  
[O.01.11.10] Need olid Seemi järeltulijad: kui Seem oli sada aastat vana, siis sßndis temale Arpaksad kaks aastat pärast veeuputust.  
[O.01.11.11] Ja Seem elas pärast Arpaksadi sßndimist viissada aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.11.12] Kui Arpaksad oli elanud kolmkĂźmmend viis aastat, siis sĂźndis temale Selah.  
[O.01.11.13] Ja Arpaksad elas pärast Selahi sßndimist nelisada kolm aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.11.14] Kui Selah oli elanud kolmkĂźmmend aastat, siis sĂźndis temale Eeber.  
[O.01.11.15] Ja Selah elas pärast Eeberi sßndimist nelisada kolm aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.11.16] Kui Eeber oli elanud kolmkĂźmmend neli aastat, siis sĂźndis temale Peleg.  
[O.01.11.17] Ja Eeber elas pärast Pelegi sßndimist nelisada kolmkßmmend aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.11.18] Kui Peleg oli elanud kolmkĂźmmend aastat, siis sĂźndis temale Reu.  
[O.01.11.19] Ja Peleg elas pärast Reu sßndimist kakssada ßheksa aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.11.20] Kui Reu oli elanud kolmkĂźmmend kaks aastat, siis sĂźndis temale Serug.  
[O.01.11.21] Ja Reu elas pärast Serugi sßndimist kakssada seitse aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.11.22] Kui Serug oli elanud kolmkĂźmmend aastat, siis sĂźndis temale Naahor.  
[O.01.11.23] Ja Serug elas pärast Naahori sßndimist kakssada aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.11.24] Kui Naahor oli elanud kakskĂźmmend Ăźheksa aastat, siis sĂźndis temale Terah.  
[O.01.11.25] Ja Naahor elas pärast Terahi sßndimist sada ßheksateist aastat, ja temale sßndis poegi ja tßtreid.  
[O.01.11.26] Kui Terah oli elanud seitsekĂźmmend aastat, siis sĂźndisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.  
[O.01.11.27] Ja need olid Terahi järeltulijad: Terahile sßndisid Aabram, Naahor ja Haaran; ja Haaranile sßndis Lott.  
[O.01.11.28] Aga Haaran suri enne kui ta isa Terah, oma sĂźnnimaal Kaldea Uuris.  
[O.01.11.29] Ja Aabram ja Naahor vĂľtsid enestele naised; Aabrami naise nimi oli Saarai ja Naahori naise nimi oli Milka, Haarani tĂźtar, kes oli Milka ja Jiska isa.  
[O.01.11.30] Aga Saarai oli viljatu, temal ei olnud last.  
[O.01.11.31] Ja Terah vþttis oma poja Aabrami ja Haarani poja Loti, oma pojapoja, ja Saarai, oma minia, oma poja Aabrami naise, ja lahkus ßhes nendega Kaldea Uurist, et minna Kaananimaale; ja nad jþudsid Haaranini ning jäid sinna elama.  
[O.01.11.32] Ja Terahi elupäevi oli kakssada viis aastat, ja Terah suri Haaranis.  
[O.01.12.01] Ja Issand ütles Aabramile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille Ma sulle näitan!  
[O.01.12.02] Ma teen sind suureks rahvaks ja Ăľnnistan sind, Ma teen su nime suureks, et sa oleksid Ăľnnistuseks!  
[O.01.12.03] Siis Ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!”  
[O.01.12.04] Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks ßhes temaga; Aabram oli seitsekßmmend viis aastat vana, kui ta Haaranist väljus.  
[O.01.12.05] Ja Aabram vþttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jþudsid Kaananimaale.  
[O.01.12.06] Ja Aabram käis maa läbi Sekemi pßha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.  
[O.01.12.07] Ja Issand ilmutas Ennast Aabramile ning ütles: „Sinu soole Ma annan selle maa!” Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli Ennast temale ilmutanud.  
[O.01.12.08] Sealt ta liikus edasi mäestikku Peetelist hommiku poole ja lþi oma telgi ßles, nþnda et Peetel jäi þhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Issandale ning hßßdis appi Issanda nime.  
[O.01.12.09] Ja Aabram läks teele, rändas ßha ja siirdus Lþunamaale.  
[O.01.12.10] Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal vþþrana elada, sest maal oli suur nälg.  
[O.01.12.11] Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: „Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine.  
[O.01.12.12] Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: „See on tema naine!” Siis nad tapavad mind, aga jätavad sind elama.  
[O.01.12.13] Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!”  
[O.01.12.14] Kui Aabram jþudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus.  
[O.01.12.15] Ja kui vaarao vßrstid teda nägid, siis nad ßlistasid teda vaaraole ja naine vþeti vaarao kotta,  
[O.01.12.16] kes tegi Aabramile tema pärast head: ta sai pudulojuseid, veiseid ja eesleid, sulaseid ja ßmmardajaid, emaeesleid ja kaameleid.  
[O.01.12.17] Aga Issand nuhtles vaaraot ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.  
[O.01.12.18] Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: „Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?  
[O.01.12.19] Miks sa ütlesid: ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!”  
[O.01.12.20] Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kþik, mis tal oli.  
[O.01.13.01] Ja Aabram läks Egiptusest ßles Lþunamaale, tema ja ta naine ja kþik, mis tal oli; ja Lott oli ßhes temaga.  
[O.01.13.02] Ja Aabram oli väga rikas karja, hþbeda ja kulla poolest.  
[O.01.13.03] Ja ta rändas peatuspaigast teise, Lþunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud Peeteli ja Ai vahel,  
[O.01.13.04] altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram hßßdis seal appi Issanda nime.  
[O.01.13.05] Aga ka Lotil, kes rändas ßhes Aabramiga, oli pudulojuseid, veiseid ja telke.  
[O.01.13.06] Kuid maa ei suutnud neid toita, et Ăźheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli vĂľimatu Ăźheskoos elada.  
[O.01.13.07] Ja Aabrami lojuste karjaste ja Loti lojuste karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.  
[O.01.13.08] Siis Aabram ütles Lotile: „Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!  
[O.01.13.09] Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt.”  
[O.01.13.10] Siis Lott tþstis oma silmad ßles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kþikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Issand rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.  
[O.01.13.11] Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest.  
[O.01.13.12] Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lþi oma telgid ßles Soodomast saadik.  
[O.01.13.13] Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.  
[O.01.13.14] Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: „Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole,  
[O.01.13.15] sest kogu maa, mida sa näed, Ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!  
[O.01.13.16] Ja Ma teen su soo maapþrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapþrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav!  
[O.01.13.17] Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest Ma annan selle sinule!”  
[O.01.13.18] Ja Aabram vĂľttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale.  
[O.01.14.01] Ja Sineari kuninga Amrafeli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelami kuninga Kedorlaomeri ja Goojimi kuninga Tideali päevil sßndis,  
[O.01.14.02] et nad alustasid sĂľda Soodoma kuninga Bera, Gomorra kuninga Birsa, Adma kuninga Sineabi, Seboimi kuninga Semeeberi ja Bela, see on Soari kuninga vastu.  
[O.01.14.03] Need kþik kogunesid Siddimi orgu, kus nßßd on Soolameri.  
[O.01.14.04] Kaksteist aastat olid nad Kedorlaomerit orjanud, aga kolmeteistkßmnendal aastal nad tþstsid mässu.  
[O.01.14.05] Ja neljateistkĂźmnendal aastal tulid Kedorlaomer ja need kuningad, kes olid Ăźhes temaga, ja lĂľid refalasi Astarot-Karnaimis, susiite Haamis, emiite Kirjataimi tasandikul  
[O.01.14.06] ja horiite Seiri mäestikus kuni Eel-Paaranini, mis on kþrbe ääres.  
[O.01.14.07] Siis nad pÜÜrdusid tagasi ja tulid Een-Mispatti, see on Kaadesisse, ja vallutasid kogu amalekkide väljade ala, samuti vþitsid nad emorlasi, kes elasid Haseson-Taamaris.  
[O.01.14.08] Aga Soodoma kuningas, Gomorra kuningas, Adma kuningas, Seboimi kuningas ja Bela, see on Soari kuningas, läksid välja ja valmistusid tapluseks nende vastu Siddimi orus:  
[O.01.14.09] Eelami kuninga Kedorlaomeri, Goojimi kuninga Tideali, Sineari kuninga Amrafeli ja Ellasari kuninga Arjoki vastu — neli kuningat viie vastu!  
[O.01.14.10] Aga Siddimi org oli täis maapigi auke. Kui Soodoma ja Gomorra kuningad pþgenesid, siis nad langesid neisse, kuna ßlejäänud pþgenesid mäestikku.  
[O.01.14.11] Ja nad vþtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning läksid ära.  
[O.01.14.12] Ja ära minnes nad vþtsid ßhes ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.  
[O.01.14.13] Aga Ăźks pĂľgenik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased.  
[O.01.14.14] Kui Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud, siis ta vaatas Ăźle oma kodakondsed, kes tema peres olid sĂźndinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini.  
[O.01.14.15] Ta jaotas ÜÜsel oma sulased nende vastu, lþi neid ja jälitas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut kätt.  
[O.01.14.16] Ja ta tĂľi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tĂľi tagasi, samuti naised ja rahva.  
[O.01.14.17] Ja kui ta Kedorlaomerit ja ßhes temaga olevaid kuningaid lÜÜmast tagasi tuli, läks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu.  
[O.01.14.18] Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tĂľi leiba ja viina, sest tema oli kĂľige kĂľrgema Jumala preester,  
[O.01.14.19] ja õnnistas teda ning ütles: „Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa looja poolt!  
[O.01.14.20] Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!” Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.  
[O.01.14.21] Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: „Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele.”  
[O.01.14.22] Kuid Aabram ütles Soodoma kuningale: „Ma tõstan oma käe üles Issanda, kõige kõrgema Jumala poole, Kes on taeva ja maa Looja,  
[O.01.14.23] et ma ei vĂľta lĂľngaotsa ega kingapaelagi kĂľigest sellest, mis sinu oma on, et sa ei saaks Ăśelda: mina olen Aabrami rikkaks teinud!  
[O.01.14.24] Mul pole midagi vaja — ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes ühes minuga käisid — Aaner, Eskol ja Mamre — need võtku oma osa!”  
[O.01.15.01] Pärast neid lugusid tuli Aabramile nägemuses Issanda sõna, Kes ütles: „Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!”  
[O.01.15.02] Aga Aabram ütles: „Issand Issand! Mida Sa mulle saad anda? Mina ju lähen ära lastetuna ja mu koja valitsejaks on Elieser Damaskusest!”  
[O.01.15.03] Ja Aabram ütles: „Vaata, mulle sa ei ole ihuvilja andnud, aga näe, minu kojas sündinu saab mu pärijaks!”  
[O.01.15.04] Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, Kes ütles: „Tema ei ole sinu pärija, vaid see, kes väljub su oma ihust, on su pärija.”  
[O.01.15.05] Ja Ta viis teda õue ning ütles: „Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!” Ja Ta ütles temale: „Nõnda saab olema sinu sugu!”  
[O.01.15.06] Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale Ăľiguseks.  
[O.01.15.07] Ja Ta ütles temale: „Mina olen Issand, Kes sind tõi Kaldea Uurist, et anda sulle päranduseks see maa!”  
[O.01.15.08] Aga ta küsis: „Issand Issand, millest ma ära tunnen, et ma selle pärin?”  
[O.01.15.09] Siis Ta vastas temale: „Too mulle kolmeaastane õhvake, kolmeaastane kits, kolmeaastane jäär ja turteltuvi ühes lennuvõimelise pojaga.”  
[O.01.15.10] Ja ta tĂľi Temale kĂľik need, lĂľikas need keskelt lĂľhki ja pani vastavad pooled vastakuti; aga lindusid ta ei lĂľiganud lĂľhki.  
[O.01.15.11] Kui rÜÜvlinnud laskusid korjuste peale, siis peletas Aabram need minema.  
[O.01.15.12] Aga kui päike loojus, vajus Aabram sßgavasse unne, ja vaata, hirm ning suur pimedus haarasid teda!  
[O.01.15.13] Ja Issand ütles Aabramile: „Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.  
[O.01.15.14] Aga ka rahvast, keda nad orjavad, Ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega.  
[O.01.15.15] Sina ise aga lähed rahuga oma vanemate juurde, sind maetakse heas vanuses.  
[O.01.15.16] Alles neljas põlv tuleb siia tagasi, sest emorlaste süü ei ole tänini veel küllaldane!”  
[O.01.15.17] Ja kui päike oli loojunud ja kui oli pime, siis nähti suitsevat kßpsetusahju ja tuleleeki, mis nende lþigatud tßkkide vahelt läbi käis!  
[O.01.15.18] Selsamal päeval Issand tegi Aabramiga lepingu ja ütles: „Sinu soole Ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni,  
[O.01.15.19] keenlased, kenislased, kadmonlased,  
[O.01.15.20] hetiidid, perislased, refalased, 21 emorlased, kaananlased, girgaaslased ja jebuuslased!”  
[O.01.15.21]   
[O.01.16.01] Ja Saarai, Aabrami naine, ei toonud temale last ilmale; aga tal oli Ăźmmardajaks egiptlanna, nimega Haagar.  
[O.01.16.02] Ja Saarai ütles Aabramile: „Vaata, Issand on mind keelanud last saamast. Heida nüüd mu ümmardaja juurde, vahest saan järeltulija temalt!” Ja Aabram kuulis Saarai sõna.  
[O.01.16.03] Ja Saarai, Aabrami naine, vþttis egiptlanna Haagari, oma ßmmardaja, pärast seda kui Aabram oli kßmme aastat elanud Kaananimaal, ja andis ta oma mehele Aabramile naiseks.  
[O.01.16.04] Ja tema heitis Haagari juurde ja see sai käima peale; aga kui see nägi, et ta oli käima peal, siis oli ta emand tema silmis nagu alam.  
[O.01.16.05] Ja Saarai ütles Aabramile: „Mulle sündinud ülekohus tulgu sinu peale! Mina andsin oma ümmardaja sinu sülle, aga kui ta nüüd näeb, et ta on käima peal, siis olen mina tema silmis nagu alam. Issand mõistku õigust minu ja sinu vahel!”  
[O.01.16.06] Aga Aabram ütles Saaraile: „Vaata, su ümmardaja on sinu käes! Talita temaga, nagu sa heaks arvad.” Siis Saarai alandas teda, aga seejärel ta põgenes tema juurest.  
[O.01.16.07] Ja Issanda Ingel leidis tema veeallika juurest kþrbes, Suuri tee ääres oleva allika juurest.  
[O.01.16.08] Ja Ta ütles: „Haagar, Saarai ümmardaja! Kust sa tuled ja kuhu sa lähed?” Ja tema vastas: „Ma põgenen oma emanda Saarai eest!”  
[O.01.16.09] Siis ütles Issanda Ingel temale: „Mine tagasi oma emanda juurde ja alanda ennast tema käte alla!”  
[O.01.16.10] Ja Issanda Ingel ütles temale: „Ma teen sinu soo nõnda arvurikkaks, et see paljuse pärast pole loetav!”  
[O.01.16.11] Ja Issanda Ingel ütles temale: „Vaata, sa oled käima peal ja tood poja ilmale! Pane temale nimeks Ismael, sest Issand on kuulnud su alandusest!  
[O.01.16.12] Temast tuleb mees nagu metseesel — tema käsi on igaühe vastu ja igaühe käsi on tema vastu — ta elab vaenus kõigi oma vendadega!”  
[O.01.16.13] Siis ta nimetas Issandat, Kes temaga oli rääkinud, nimega „Sina oled nähtav Jumal!” Sest ta ütles: „Eks ole minagi siin viimaks näinud Teda, Kes mind näeb?”  
[O.01.16.14] Seepärast nimetatakse kaevu Lahhai-Roi kaevuks; vaata, see on Kaadesi ja Baaradi vahel.  
[O.01.16.15] Ja Haagar tĂľi Aabramile poja ilmale; ja Aabram pani oma pojale, kelle Haagar oli sĂźnnitanud, Ismael nimeks.  
[O.01.16.16] Ja Aabram oli kaheksakĂźmmend kuus aastat vana, kui Haagar Aabramile Ismaeli ilmale tĂľi.  
[O.01.17.01] Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, siis Issand ilmutas Ennast Aabramile ja ütles temale: „Mina olen kõigeväeline Jumal, käi Minu palge ees ja ole vaga!  
[O.01.17.02] Ma teen lepingu Enese ja sinu vahel ja sind üpris väga paljuks!”  
[O.01.17.03] Siis Aabram heitis silmili maha ja Jumal rääkis temaga, Üeldes:  
[O.01.17.04] „See olen Mina! Vaata, Mu leping sinuga on, et sina saad paljude rahvaste isaks!  
[O.01.17.05] Sinu nime ei hßßta siis enam Aabramiks, vaid su nimi olgu Aabraham, sest Ma teen sind paljude rahvaste isaks!  
[O.01.17.06] Ma teen sind ßpris väga viljakaks ja lasen sind rahvaiks saada, kuningadki pþlvnevad sinust!  
[O.01.17.07] Ma teen lepingu Enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupþlvedele, et Ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind.  
[O.01.17.08] Ja Ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja Mina olen neile Jumalaks!”  
[O.01.17.09] Ja Jumal ütles Aabrahamile: „Ja sina pead Mu lepingut pidama, sina ja su sugu pärast sind põlvest põlve.  
[O.01.17.10] See on Minu leping Minu ja teie ning sinu soo vahel pärast sind, mida te peate pidama: kþik meesterahvad tuleb teil ßmber lþigata!  
[O.01.17.11] Te peate oma eesnaha liha ßmber lþikama ja see olgu Minu ja teie vahelise lepingu märgiks.  
[O.01.17.12] Kaheksapäevastena tuleb teil ßmber lþigata kþik teie meesterahvad pþlvkondade viisi, olgu peres sßndinud, olgu raha eest ostetud ßkskþik missuguselt vþþralt, kes sinu soost ei ole,  
[O.01.17.13] kindlasti tuleb ßmber lþigata niihästi su peres sßndinu kui su raha eest ostetu. Minu leping peab teie ihu kßljes olema igavese lepinguna!  
[O.01.17.14] Aga eesnahaga meesterahvas, kelle eesnaha liha ei ole ümber lõigatud, tuleb hävitada oma rahva seast: ta on tühistanud Minu lepingu!”  
[O.01.17.15] Ja Jumal ütles Aabrahamile: „Saaraid, oma naist, ära hüüa enam Saaraiks, vaid tema nimi olgu Saara!  
[O.01.17.16] Ma õnnistan teda ja annan ka temalt sulle poja! Ma õnnistan teda nõnda, et ta saab rahvaiks, rahvaste kuningadki põlvnevad temast!”  
[O.01.17.17] Siis Aabraham heitis silmili maha, naeris ja ütles oma südames: „Kas peaks saja-aastasele poeg sündima? Või peaks üheksakümneaastane Saara sünnitama?”  
[O.01.17.18] Ja Aabraham ütles Jumalale: „Kui ainult Ismaelgi sinu ees jääks elama!”  
[O.01.17.19] Siis ütles Jumal: „Siiski, su naine Saara sünnitab sulle poja ja sa pead panema temale nimeks Iisak. Ja Ma teen temaga lepingu, igaveseks lepinguks tema soole pärast teda!  
[O.01.17.20] Aga ka Ismaeli pärast Ma olen sind kuulnud. Vaata, Ma þnnistan teda ja teen ta viljakaks ning ßpris väga arvurikkaks. Temast sßnnib kaksteist vßrsti ja Ma teen ta suureks rahvaks.  
[O.01.17.21] Kuid Oma lepingu Ma teen Iisakiga, kelle Saara sulle sünnitab tuleval aastal selsamal ajal!”  
[O.01.17.22] Kui Jumal oli lþpetanud kþneluse Aabrahamiga, siis Ta läks tema juurest ßles.  
[O.01.17.23] Ja Aabraham vþttis oma poja Ismaeli ja kþik oma peres sßndinud, ja kþik raha eest ostetud, kþik meesterahvad Aabrahami pere inimeste hulgast, ja lþikas ßmber nende eesnaha liha, otse selsamal päeval, nþnda nagu Jumal teda oli käskinud.  
[O.01.17.24] Aabraham oli ĂźheksakĂźmmend Ăźheksa aastat vana, kui ta eesnaha liha Ăźmber lĂľigati.  
[O.01.17.25] Ja Ismael, tema poeg, oli kolmteist aastat vana, kui ta eesnaha liha Ăźmber lĂľigati.  
[O.01.17.26] Otse selsamal päeval lþigati ßmber Aabraham ja tema poeg Ismael;  
[O.01.17.27] ja kþik ta pere mehed, peres sßndinud ja vþþrastelt raha eest ostetud, lþigati ßmber koos temaga.  
[O.01.18.01] Ja Issand ilmutas Ennast temale Mamre tammikus, kui ta istus telgi ukse ees kþige palavamal päevaajal.  
[O.01.18.02] Ta tþstis oma silmad ßles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid ta ees! Ja nähes neid, tþttas ta telgi ukse juurest neile vastu ja kummardas maani  
[O.01.18.03] ning ütles: „Issand, kui ma Sinu silmis armu leian, siis ära mine Oma sulasest mööda!  
[O.01.18.04] Toodagu nßßd pisut vett, peske jalgu ja nþjatuge puu alla.  
[O.01.18.05] Ma toon palukese leiba, kinnitage südant enne kui edasi lähete, kui juba kord olete Oma sulase kaudu käimas!” Ja nad vastasid: „Tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!”  
[O.01.18.06] Ja Aabraham tõttas telki Saara juurde ning ütles: „Võta ruttu kolm mõõtu nisujahu, sõtku ja tee kooke!”  
[O.01.18.07] Ja Aabraham jooksis karja juurde, vþttis ßhe noore ja ilusa vasika, andis poisi kätte ja see tþttas seda valmistama.  
[O.01.18.08] Ja ta tĂľi vĂľid, piima ja vasika, mis oli valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu all, kui nad sĂľid.  
[O.01.18.09] Siis nad küsisid temalt: „Kus su naine Saara on?” Ja ta vastas: „Seal telgis!”  
[O.01.18.10] Siis ta ütles: „Ma tulen sinu juurde kindlasti tagasi aasta pärast samal ajal, ja vaata, su naisel Saaral saab olema poeg!” Ja Saara kuulis seda tema selja taga oleva telgi ukse juures.  
[O.01.18.11] Aga Aabraham ja Saara olid vanad ja elatanud; Saaral oli lakanud olemast ka see, mis muidu naistele on omane.  
[O.01.18.12] Ja Saara naeris iseeneses ja mõtles: „Nüüd, kui ma olen vanaks jäänud, peaks mul veel himu olema! Ja ka mu isand on vana.”  
[O.01.18.13] Aga Issand ütles Aabrahamile: „Miks Saara naerab ja ütleb: kas ma tõesti peaksin sünnitama, kuna ma ju olen vana?  
[O.01.18.14] Kas peaks Issandal midagi olema võimatu? Ma tulen su juurde tagasi aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!”  
[O.01.18.15] Kuid Saara salgas, öeldes: „Mina ei naernud!” Sest ta kartis. Tema aga ütles: „Sa naersid küll!”  
[O.01.18.16] Siis mehed tþusid sealt ßles ja vaatasid alla Soodoma poole; ja Aabraham läks ßhes nendega, neid saatma.  
[O.01.18.17] Ja Issand ütles: „Kas peaksin varjama Aabrahami eest, mida tahan teha?  
[O.01.18.18] Aabraham saab ometi suureks ja vägevaks rahvaks ja tema nimel þnnistavad endid kþik maailma rahvad!  
[O.01.18.19] Sest Ma tean temast, et ta käsib oma poegi ja järeltulevat sugu hoida Issand teed ning teha, mis õige ja kohus, et Issand võiks anda Aabrahamile, mis Ta temale on tõotanud.”  
[O.01.18.20] Siis ütles Issand: „Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked!  
[O.01.18.21] Seepärast Ma lähen alla ja vaatan, kas nad Minuni jõudnud hädakisa kohaselt on teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda teada!”  
[O.01.18.22] Ja mehed pÜÜrdusid sealt ära ja läksid Soodomasse, aga Aabraham jäi veel seisma Issanda ette.  
[O.01.18.23] Ja Aabraham astus ligi ning ütles: „Kas tahad tõesti hävitada õige ühes õelaga?  
[O.01.18.24] Vahest on linnas viiskßmmend þiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale andeks anda nende viiekßmne þige pärast, kes seal on?  
[O.01.18.25] Jäägu Sinust kaugele see tegu, et tapad õige ühes õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see Sinu poolt tegemata! Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?”  
[O.01.18.26] Ja Issand ütles: „Kui Ma Soodoma linnast leian viiskümmend õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale.”  
[O.01.18.27] Aga Aabraham kostis ning ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk!  
[O.01.18.28] Vahest puudub viiekümnest õigest viis? Kas tahad siis nende viie pärast hävitada kogu linna?” Ja Tema vastas: „Ma ei hävita, kui sealt leian nelikümmend viis!”  
[O.01.18.29] Ja ta jätkas veelgi kõnelust Temaga ning ütles: „Vahest leidub seal nelikümmend?” Ja Tema vastas: „Ma ei tee seda neljakümne pärast!”  
[O.01.18.30] Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel räägin! Vahest leidub seal kolmkümmend?” Ja Tema vastas: „Ma ei tee seda, kui sealt leian kolmkümmend!”  
[O.01.18.31] Siis ta ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida. Vahest leidub seal kakskümmend?” Ja Tema vastas: „Ma ei hävita kahekümne pärast!”  
[O.01.18.32] Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?” Ja Tema vastas: „Ma ei hävita kümne pärast!”  
[O.01.18.33] Ja Issand läks ära, kui oli lþpetanud kþneluse Aabrahamiga; ja Aabraham läks koju.  
[O.01.19.01] Ja need kaks Inglit jþudsid þhtul Soodomasse. Lott istus parajasti Soodoma väravas. Kui Lott neid nägi, siis ta tþusis neile vastu, kummardas silmili maha  
[O.01.19.02] ja ütles: „Ennäe mu isandaid! Astuge ometi oma sulase kotta, jääge öömajale ja peske oma jalad. Hommikul võite vara üles tõusta ja oma teekonda jätkata!” Kuid nad vastasid: „Ei, me jääme ööseks välja!”  
[O.01.19.03] Aga ta käis neile väga peale. Siis nad pþikasid tema juurde ning tulid ta kotta. Ja ta valmistas neile sÜÜmaaja, kßpsetas hapnemata leibu ja nad sþid.  
[O.01.19.04] Nad ei olnud veel magama heitnud, kui linna mehed, Soodoma mehed, piirasid koda, niihästi noored kui vanad, kogu rahvas viimseni,  
[O.01.19.05] ja hüüdsid Lotti ning ütlesid temale: „Kus on mehed, kes öösel tulid sinu juurde? Too nad välja meie kätte, et saaksime neid katsuda!”  
[O.01.19.06] Siis Lott läks välja nende juurde ukse ette, sulges ukse enese järel  
[O.01.19.07] ja ütles: „Mu vennad, ärge ometi tehke kurja!  
[O.01.19.08] Vaadake, mul on kaks tütart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma toon need välja teie kätte ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on. Neile meestele ainult ärge tehke midagi, sest nad on tulnud varjule minu katuse alla!”  
[O.01.19.09] Kuid nad vastasid: „Käi minema!” Ja nad ütlesid: „Ise on tulnud võõrana elama, aga tahab olla kohtumõistjaks! Nüüd me kohtleme sind kurjemini kui neid!” Ja nad kippusid väga mehe, Loti, kallale ning asusid ust maha murdma.  
[O.01.19.10] Siis mehed sirutasid käed välja, tþmbasid Loti eneste juurde kotta ja sulgesid ukse.  
[O.01.19.11] Aga mehi, kes koja ukse taga olid, lþid nad pimestusega, niihästi väikesi kui suuri, nþnda et need väsisid ust otsimast.  
[O.01.19.12] Ja mehed ütlesid Lotile: „Kas sul veel keegi siin on? Oma väimehed, pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära,  
[O.01.19.13] sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on Issanda ees suur; ja Issand on meid läkitanud seda hävitama!”  
[O.01.19.14] Siis Lott läks välja ja kõneles oma väimeestega, kes pidid võtma ta tütred, ning ütles: „Tõuske, minge siit paigast ära, sest Issand hävitab selle linna!” Aga oma väimeeste silmis ta heitis nalja.  
[O.01.19.15] Ja kui hakkas koitma, kiirustasid Inglid Lotti, öeldes: „Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!”  
[O.01.19.16] Ja kui ta veel kþhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mþlemate tßtarde käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna.  
[O.01.19.17] Ja neid välja viies nad ütlesid: „Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!”  
[O.01.19.18] Ja Lott vastas neile: „Muidugi mitte, mu Issand!  
[O.01.19.19] Vaata, Su sulane on kßll Sinu silmis armu leidnud ja suur on Su heldus, mida mulle oled osutanud, jättes mu hinge elama! Aga ma ei suuda pþgeneda mäestikku, et þnnetus mind ei tabaks ja ma ei sureks!  
[O.01.19.20] Vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda ja on pisitilluke! Kui ma ometi sinna pääseksin — eks ole, see on ju pisitilluke? — siis võiks mu hing jääda elama!”  
[O.01.19.21] Ja Ta vastas temale: „Vaata, Ma võtan sind kuulda ka selles asjas ega paiska segi linna, millest sa räägid!  
[O.01.19.22] Tõtta, põgene sinna, sest Ma ei või midagi teha enne, kui sa sinna oled jõudnud!” Seepärast pandi sellele linnale nimeks Soar.  
[O.01.19.23] Päike oli just tþusnud maa kohale, kui Lott jþudis Soari.  
[O.01.19.24] Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast  
[O.01.19.25] ning hävitas need linnad ja kogu ßmbruskonna, kþik linnade elanikud ja maa taimestiku.  
[O.01.19.26] Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks!  
[O.01.19.27] Ja Aabraham läks hommikul vara paika, kus ta Issanda ees oli seisnud,  
[O.01.19.28] heitis pilgu alla Soodoma ja Gomorra poole ja kogu ßmbruskonna maapinnale, vaatas, ja ennäe, maast tþusis suits otsekui sulatusahju suits!  
[O.01.19.29] Kui Jumal oli segi paisanud ßmbruskonna linnad, mþtles Jumal Aabrahamile ja saatis Loti ära selle hävituse keskelt, millega ta segi paiskas need linnad, kus Lott oli elanud.  
[O.01.19.30] Ja Lott läks Soarist ßles ning elas mäestikus ßhes oma kahe tßtrega, sest ta kartis elada Soaris; ta elas ßhes koopas, tema ise ja ta mþlemad tßtred.  
[O.01.19.31] Kord ütles vanem nooremale: „Meie isa on vana ja pole ühtki meest maal, kes tuleks meie juurde kogu maailma kombe järgi.  
[O.01.19.32] Tule, joodame oma isa viinaga ja magame temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!”  
[O.01.19.33] Ja nad jootsid oma isa sel ÜÜl viinaga ja vanem läks ning magas oma isaga; see ei märganudki, millal ta magama heitis vþi ßles tþusis.  
[O.01.19.34] Ja järgmisel päeval ütles vanem nooremale: „Vaata, ma magasin eile oma isaga. Joodame ka sel ööl teda viinaga, siis mine maga sina temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!”  
[O.01.19.35] Ja nad jootsid ka sel ÜÜl oma isa viinaga ja noorem läks ning magas temaga; see ei märganudki, millal ta magama heitis vþi ßles tþusis.  
[O.01.19.36] Ja Loti mþlemad tßtred said oma isast käima peale.  
[O.01.19.37] Ja vanem sßnnitas poja ning pani temale nimeks Moab; see on moabiitide isa tänapäevani.  
[O.01.19.38] Ja noorem sßnnitas ka poja ning pani temale nimeks Ben-Ammi; see on ammonlaste isa tänapäevani.  
[O.01.20.01] Ja Aabraham siirdus sealt Lþunamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris vþþrana.  
[O.01.20.02] Ja Aabraham ütles oma naise Saara kohta: „Ta on minu õde.” Siis Gerari kuningas Abimelek läkitas järele ja võttis Saara.  
[O.01.20.03] Aga Jumal tuli Abimeleki juurde öösel unes ja ütles temale: „Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine!”  
[O.01.20.04] Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: „Issand, kas tahad surmata ka õiget rahvast?  
[O.01.20.05] Eks ta öelnud mulle: ta on minu õde? Ja tema ütles ka ise: ta on mu vend! Ma tegin seda vaga südame ja süütute kätega!”  
[O.01.20.06] Siis ütles Jumal temale unes: „Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka Minu vastu pattu tegemast: sellepärast Ma ei lasknud sind temasse puutuda.  
[O.01.20.07] Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palub sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et peate surema sina ja kõik, kes sul on!”  
[O.01.20.08] Ja Abimelek tþusis hommikul vara, kutsus kþik oma sulased ning rääkis kþik need sþnad nende kuuldes; ja mehed kartsid väga.  
[O.01.20.09] Siis Abimelek kutsus Aabrahami ja ütles temale: „Mis sa meile tegid! Millega ma sinu vastu pattu tegin, et sa tõid suure süü minu ja mu kuningriigi peale? Sa oled minuga teinud sündmatuid tegusid!”  
[O.01.20.10] Ja Abimelek küsis Aabrahamilt: „Mida sa mõtlesid seda asja tehes?”  
[O.01.20.11] Ja Aabraham vastas: „Mina mõtlesin ainult, et selles paigas ei ole jumalakartust ja mind tapetakse mu naise pärast.  
[O.01.20.12] Ja tema ongi tĂľepoolest mu Ăľde: mu isa tĂźtar, kuigi mitte mu ema tĂźtar; seetĂľttu ta sai mu naiseks.  
[O.01.20.13] Aga kui Jumal saatis mind isamajast rändama, ütlesin ma temale: osuta mulle seda armastust, et sa kõigis paigus, kuhu tuleme, minu kohta ütled: ta on mu vend!”  
[O.01.20.14] Siis Abimelek vĂľttis pudulojuseid ja veiseid, sulaseid ja Ăźmmardajaid ja andis Aabrahamile; ja ta andis temale tagasi Saara, ta naise.  
[O.01.20.15] Ja Abimelek ütles: „Vaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!”  
[O.01.20.16] Ja Saarale ta ütles: „Näe, ma annan su vennale tuhat hõbetükki. Vaata, see olgu sulle hüvituseks kõigi ees, kes su juures on. Sa oled kõiges õigeks osutunud!”  
[O.01.20.17] Ja Aabraham palus Jumalat ja Jumal tegi terveks Abimeleki, ta naise ja ta Ăźmmardajad, nĂľnda et nad said lapsi,  
[O.01.20.18] sest Issand oli sulgenud kþvasti kþik emaihud Abimeleki kojas Saara, Aabrahami naise pärast.  
[O.01.21.01] Ja Issand hoolitses Saara eest, nĂľnda nagu Ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nĂľnda nagu Ta oli Ăśelnud:  
[O.01.21.02] Saara sai käima peale ja tþi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.  
[O.01.21.03] Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sĂźndis, kelle Saara temale ilmale tĂľi, Iisak nimeks.  
[O.01.21.04] Ja Aabraham lþikas ßmber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane oli, nþnda nagu Jumal teda oli käskinud.  
[O.01.21.05] Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sĂźndis.  
[O.01.21.06] Aga Saara ütles: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!”  
[O.01.21.07] Ja ta ütles: „Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas eas!”  
[O.01.21.08] Laps kasvas ja vþþrutati; ja Aabraham tegi suured joodud Iisaki vþþrutamispäeval.  
[O.01.21.09] Kui Saara nägi egiptlanna Haagari poega, kelle see Aabrahamile oli ilmale toonud, naervat,  
[O.01.21.10] siis ta ütles Aabrahamile: „Kihuta minema see ümmardaja ja tema poeg, sest selle ümmardaja poeg ei või pärida ühes minu poja Iisakiga!”  
[O.01.21.11] See kþne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta väga paha.  
[O.01.21.12] Aga Jumal ütles Aabrahamile: „Ärgu olgu see su silmis paha ei poisi ega su ümmardaja kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb, kuule ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!  
[O.01.21.13] Aga ka ümmardaja poja Ma teen rahvaks, sest ta on ju sinu järeltulija!”  
[O.01.21.14] Ja Aabraham tþusis hommikul vara, vþttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema. Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kþrbes.  
[O.01.21.15] Kui vesi lähkrist lþppes, siis ta heitis lapse ßhe pþþsa alla  
[O.01.21.16] ja läks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest ta ütles: „Ma ei või näha lapse surma!” Nõnda ta istus temaga kohastikku, tõstis häält ja nuttis.  
[O.01.21.17] Aga Jumal kuulis poisi häält ja Jumala Ingel hüüdis taevast Haagarit ning ütles temale: „Mis sul viga on, Haagar? Ära karda, sest Jumal on kuulnud poisi häält seal, kus ta on.  
[O.01.21.18] Tõuse, tõsta poiss üles ja võta ta käekõrvale, sest Ma tahan temast teha suure rahva!”  
[O.01.21.19] Ja Jumal tegi ta silmad lahti, nþnda et ta nägi ßht veekaevu; ta läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.  
[O.01.21.20] Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas kĂľrbes, ja temast sai ammukĂźtt.  
[O.01.21.21] Ta elas Paarani kĂľrbes; ja ta ema vĂľttis temale Egiptusemaalt naise.  
[O.01.21.22] Sel ajal Abimelek ja tema väepealik Piikol rääkisid Aabrahamiga, öeldes: „Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.  
[O.01.21.23] Ja nüüd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega mu lapsi ja lapselapsi! Heateo pärast, mis ma sulle tegin, tee seda mulle ja maale, kus sa võõrana elad!”  
[O.01.21.24] Ja Aabraham ütles: „Ma vannun!”  
[O.01.21.25] Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu pärast, mille Abimeleki sulased väevþimuga olid ära vþtnud.  
[O.01.21.26] Kuid Abimelek vastas: „Mina ei tea, kes seda tegi. Sina pole mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne kui täna!”  
[O.01.21.27] Siis Aabraham vĂľttis pudulojuseid ja veiseid ja andis Abimelekile; ja nad mĂľlemad sĂľlmisid lepingu.  
[O.01.21.28] Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,  
[O.01.21.29] küsis Abimelek Aabrahamilt: „Milleks on siin need seitse talle, keda sa oled pannud eraldi?”  
[O.01.21.30] Ja tema vastas: „Sa pead need seitse talle minu käest võtma tõendina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!”  
[O.01.21.31] Seepärast hßßtakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad mþlemad andsid seal vande.  
[O.01.21.32] Nþnda sþlmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema väepealik Piikol tþusid ja läksid tagasi vilistide maale.  
[O.01.21.33] Aabraham aga istutas Beer-Sebasse ßhe tamariskipuu ja hßßdis seal appi Issanda, igavese Jumala nime.  
[O.01.21.34] Ja Aabraham elas vþþrana vilistide maal kaua aega.  
[O.01.22.01] Ja pärast neid sündmusi kiusas Jumal Aabrahami ning ütles temale: „Aabraham!” Ja ta vastas: „Siin ma olen!”  
[O.01.22.02] Ja Tema ütles: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morija maale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis Ma sulle nimetan!”  
[O.01.22.03] Ja Aabraham tþusis hommikul vara, saduldas oma eesli, vþttis enesega ßhes oma kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lþhkus pþletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud.  
[O.01.22.04] Kolmandal päeval Aabraham tþstis oma silmad ßles ja nägi seda paika kaugelt.  
[O.01.22.05] Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: „Jääge teie eesliga siia. Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.”  
[O.01.22.06] Ja Aabraham vþttis pþletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile þlale, vþttis oma kätte tule ja noa ning mþlemad läksid ßheskoos.  
[O.01.22.07] Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: „Isa!” Ja tema vastas: „Siin ma olen, mu poeg!” Siis ta ütles: „Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?”  
[O.01.22.08] Ja Aabraham vastas: „Küllap Jumal vaatab Enesele ohvritalle, mu poeg!” Nõnda läksid mõlemad üheskoos.  
[O.01.22.09] Ja kui nad jþudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.  
[O.01.22.10] Ja Aabraham sirutas käe ja vþttis noa, et oma poega tappa.  
[O.01.22.11] Aga Issanda Ingel hüüdis teda taevast ja ütles: „Aabraham, Aabraham!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!”  
[O.01.22.12] Siis Ta ütles: „Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd Ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela Mulle oma ainust poega!”  
[O.01.22.13] Ja Aabraham tþstis oma silmad ßles, vaatas, ja ennäe, ßks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni! Ja Aabraham läks ning vþttis jäära ja ohverdas selle pþletusohvriks oma poja asemel.  
[O.01.22.14] Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks: „Issand näeb!” Seepärast öeldakse tänapäevalgi: „Mäel, kus Issand Ennast ilmutab!”  
[O.01.22.15] Ja Issanda Ingel hßßdis Aabrahami teist korda taevast  
[O.01.22.16] ning ütles temale: „Ma vannun Iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast, et sa seda tegid ega keelanud Mulle oma ainust poega,  
[O.01.22.17] Ma þnnistan sind tþesti ja teen su soo väga paljuks nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres, ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad!  
[O.01.22.18] Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda Mu häält!”  
[O.01.22.19] Siis Aabraham läks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad tþusid ning läksid ßheskoos Beer-Sebasse. Ja Aabraham jäi elama Beer-Sebasse.  
[O.01.22.20] Ja pärast neid sündmusi teatati Aabrahamile ja öeldi: „Vaata, Milka on ka su vennale Naahorile poegi ilmale toonud:  
[O.01.22.21] Uusi, tema esmasĂźndinu Buusi, selle venna, Kemueli, Arami isa,  
[O.01.22.22] Kesedi, Haso, Pildase, Jidlafi ja Betueli.”  
[O.01.22.23] Ja Betuelile sĂźndis Rebeka. Need kaheksa tĂľi Milka ilmale Naahorile, Aabrahami vennale.  
[O.01.22.24] Ja tema liignaine, Reuma nimi, sünnitas ka — Teba, Gahami, Tahase ja Maaka.  
[O.01.23.01] Ja Saara elas sada kakskĂźmmend seitse aastat; nii palju oli Saaral eluaastaid.  
[O.01.23.02] Saara suri Kirjat-Arbas, see on Hebronis, Kaananimaal; ja Aabraham tuli Saarat leinama ja taga nutma.  
[O.01.23.03] Siis Aabraham tþusis ßles oma surnu juurest ja rääkis hetiitidega, Üeldes:  
[O.01.23.04] „Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest.”  
[O.01.23.05] Ja hetiidid vastasid Aabrahamile, Ăśeldes temale:  
[O.01.23.06] „Kuule meid, isand! Sina oled Jumala vürst meie keskel! Mata oma surnu meie kõige paremasse hauda. Ükski meist ei keela sulle oma hauda su surnu matmiseks.”  
[O.01.23.07] Aga Aabraham tĂľusis ning kummardas maa rahva, hetiitide ees  
[O.01.23.08] ja rääkis nendega, öeldes: „Kui see on teile meeltmööda, et ma oma surnu oma silma eest ära matan, siis kuulge mind ja mõjustage minu kasuks Efronit, Sohari poega,  
[O.01.23.09] et ta mulle annaks temale kuuluva Makpela koopa, mis on ta välja servas. Ta andku see mulle täie hinna eest pärandhauaks teie keskel.”  
[O.01.23.10] Aga Efron istus hetiitide hulgas; ja hetiit Efron vastas Aabrahamile hetiitide kuuldes, kþigi juuresolekul, kes ta linna väravast läbi käisid, ja ßtles:  
[O.01.23.11] „Ei, mu isand! Kuule mind! Ma annan sulle välja, samuti koopa, mis selles on, ma annan sulle: ma annan selle sulle oma rahvuskaaslaste silma all. Mata oma surnu!”  
[O.01.23.12] Kuid Aabraham kummardas maa rahva ees,  
[O.01.23.13] rääkis Efroniga maa rahva kuuldes ja ütles: „Kui sa ometi ise mind kuulda võtaksid! Mina maksan välja eest raha, võta see minult, et saaksin oma surnu sinna matta!”  
[O.01.23.14] Siis Efron vastas Aabrahamile, Ăśeldes temale:  
[O.01.23.15] „Mu isand, kuule mind! Maa väärtus on nelisada hõbeseeklit, — mis tähtsus sellel ongi minu ja sinu vahekorra juures! Mata aga oma surnu.”  
[O.01.23.16] Ja Aabraham kuulas Efronit; Aabraham vaagis Efronile raha, mida see hetiitide kuuldes oli nimetanud, nelisada hþbeseeklit, kaubanduses käibel olevaid.  
[O.01.23.17] Nþnda said Efroni väli Makpelas Mamre kohal, väli ja selles olev koobas ja kþik väljal olevad puud, mis olid ßmber kogu selle maa-ala,  
[O.01.23.18] Aabrahami omandiks hetiitide nähes, kþigi juuresolekul, kes ta linna väravast läbi käisid.  
[O.01.23.19] Ja seejärel Aabraham mattis oma naise Saara Makpela välja koopasse Mamre kohal, see on Hebronis Kaananimaal.  
[O.01.23.20] Nþnda said väli ja selles olev koobas hetiitidelt Aabrahamile pärandhauaks.  
[O.01.24.01] Kui Aabraham oli vana ja elatanud ning Issand oli Aabrahami kĂľigiti Ăľnnistanud,  
[O.01.24.02] siis ütles Aabraham vanimale sulasele oma peres, kes valitses kõige üle, mis tal oli: „Pane nüüd oma käsi mu puusa alla!  
[O.01.24.03] Mina vannutan sind Issanda, taeva Jumala ja maa Jumala juures, et sa mu pojale ei vĂľta naist kaananlaste tĂźtreist, kelle keskel ma elan,  
[O.01.24.04] vaid et sa lähed minu maale ja mu sugulaste juurde ning võtad sealt naise mu pojale Iisakile!”  
[O.01.24.05] Aga sulane ütles temale: „Võib-olla naine ei taha mulle järgneda siia maale. Kas ma siis tõesti pean su poja viima tagasi maale, kust sa oled ära tulnud?”  
[O.01.24.06] Siis ütles Aabraham temale: „Hoia, et sa ei vii mu poega sinna tagasi!  
[O.01.24.07] Issand, taeva Jumal, Kes mind võttis mu isakojast ja mu sünnimaalt ja Kes mulle rääkis ning vandus, öeldes: sinu soole ma annan selle maa! — Tema Ise läkitab Oma Ingli sinu ees, et saaksid sealt mu pojale naise võtta.  
[O.01.24.08] Aga kui naine ei taha sulle järgneda, siis oled sa sellest mu vandest vaba. Ainult ära vii mu poega sinna tagasi!”  
[O.01.24.09] Siis sulane pani käe oma isanda Aabrahami puusa alla ja vandus temale selle kþne kohaselt.  
[O.01.24.10] Ja sulane vþttis oma isanda kaamelitest kßmme kaamelit ning läks, ja tal oli oma isandalt kaasas kþiksugu kalleid asju; ta vþttis kätte ja läks Mesopotaamiasse Naahori linna.  
[O.01.24.11] Seal laskis ta þhtul kaamelid pþlvili heita väljaspool linna veekaevu juures sel ajal, kui veeviijad välja tulid,  
[O.01.24.12] ning ütles: „Issand, minu isanda Aabrahami Jumal, lase ometi see mul täna korda minna ja tee head mu isandale Aabrahamile!  
[O.01.24.13] Vaata, ma seisan veeallika juures ja linnaelanike tĂźtred tulevad vett viima.  
[O.01.24.14] Sündigu siis, et tütarlaps, kellele ma ütlen: kalluta oma kruusi, et ma saaksin juua! ja kes vastab: joo, ja ma joodan ka su kaameleid! — on see, kelle sa oled määranud oma sulasele Iisakile. Sellest ma siis tean, et sa mu isandale oled head teinud.”  
[O.01.24.15] Ja veel enne kui ta rääkimise oli lþpetanud, vaata, siis tuli välja Rebeka, kes oli sßndinud Betuelile, Aabrahami venna Naahori naise Milka pojale; ja tal oli kruus þlal.  
[O.01.24.16] Ja tßtarlaps oli väga ilusa välimusega, alles neitsi ja mehe poolt puutumata. Ta läks alla allika juurde, täitis kruusi ja tuli ßles.  
[O.01.24.17] Siis jooksis sulane temale vastu ning ütles: „Anna mulle oma kruusist pisut vett rüübata!”  
[O.01.24.18] Tema vastas: „Joo, mu isand!” Ja ta tõstis kähku kruusi alla oma käele ning andis temale juua.  
[O.01.24.19] Ja olles temale juua andnud, ütles ta: „Ma ammutan ka su kaamelitele, kuni needki on joonud.”  
[O.01.24.20] Ja ta tßhjendas kähku oma kruusi kßnasse ning jooksis jälle kaevule vett ammutama ja ammutas kþigile ta kaamelitele.  
[O.01.24.21] Mees aga silmitses teda vaikides, et mĂľista, kas Issand oli ta teekonna lasknud korda minna vĂľi mitte.  
[O.01.24.22] Ja kui kaamelid olid joonud, vþttis mees kuldrþnga, pooleseeklilise, ja kaks käevþru ta käte jaoks, kßmme kuldseeklit väärt,  
[O.01.24.23] ning küsis: „Kelle tütar sa oled? Ütle ometi mulle! Ons su isa kojas meile ööbimispaika?”  
[O.01.24.24] Ja ta vastas temale: „Mina olen Betueli, Naahori ja Milka poja tütar.”  
[O.01.24.25] Ta ütles temale veel: „Niihästi õlgi kui muud loomasööta on meil küllalt, ööbimispaikki on olemas.”  
[O.01.24.26] Siis mees kummardas ja heitis Issanda ette  
[O.01.24.27] ning ütles: „Kiidetud olgu Issand, mu isanda Aabrahami Jumal, Kes mu isandale ei ole keelanud Oma heldust ja tõde! Issand on mind teekonnal juhtinud mu isanda vendade kotta!”  
[O.01.24.28] Aga tĂźtarlaps jooksis ning teatas oma ema perele, mis oli sĂźndinud.  
[O.01.24.29] Ja Rebekal oli vend, Laaban nimi; ja Laaban jooksis välja, mehe juurde allikale.  
[O.01.24.30] Sest kui ta nägi rõngast ja käevõrusid oma õe kätel, ja kui ta oli kuulnud oma õe Rebeka sõnu, kes ütles: „Nõnda rääkis mulle see mees!” — siis ta läks selle mehe juurde, ja ennäe, see seisis kaamelite juures allikal!  
[O.01.24.31] Ja ta ütles: „Tule sisse, Issanda õnnistatu! Miks sa väljas seisad? Ma olen korda seadnud koja ja kaamelite paiga.”  
[O.01.24.32] Mees tuli siis kotta ja Laaban päästis kaamelid lahti, andis þlgi ja toitu kaamelitele ning tþi vett tema ja ßhes temaga olevate meeste jalgade pesemiseks.  
[O.01.24.33] Siis pandi temale rooga ette. Aga ta ütles: „Ma ei söö enne kui ma oma asja olen rääkinud!” Ja talle vastati: „Räägi!”  
[O.01.24.34] Siis ta ütles: „Mina olen Aabrahami sulane.  
[O.01.24.35] Issand on mu isandat väga þnnistanud, nþnda et ta on jþukaks saanud: Ta on temale andnud pudulojuseid ja veiseid, hþbedat ja kulda, sulaseid ja ßmmardajaid, kaameleid ja eesleid.  
[O.01.24.36] Ja Saara, mu isanda naine, on vanas eas mu isandale poja ilmale toonud, ja sellele on ta andnud kĂľik, mis tal on.  
[O.01.24.37] Ja mu isand vannutas mind, Ăśeldes: sa ei tohi vĂľtta mu pojale naist kaananlaste tĂźtarde seast, kelle maal ma elan,  
[O.01.24.38] vaid sa pead minema mu isakotta ja mu suguvĂľsa juurde ning sealt vĂľtma naise mu pojale!  
[O.01.24.39] Aga mina Ăźtlesin oma isandale: vĂľib-olla naine ei tule minuga?  
[O.01.24.40] Siis ta vastas mulle: Issand, Kelle palge ees ma olen käinud, läkitab Oma Ingli sinuga ja laseb su teekonna korda minna, et saad mu pojale naise vþtta minu suguvþsast ja minu isakojast.  
[O.01.24.41] Mu vandest sa vabaned sel juhul, kui sa tuled mu suguvĂľsa juurde, aga nemad ei anna sulle, siis oled mu vandest vaba.  
[O.01.24.42] Ma jþudsin täna allika juurde ja ßtlesin: Issand, mu isanda Aabrahami Jumal, kui Sa nßßd tahad korda saata mu teekonna, mida ma käin,  
[O.01.24.43] siis vaata, ma seisan veeallika juures. Kui Ăźks neitsi tuleb vett viima ja ma temale Ăźtlen: anna mulle oma kruusist pisut vett juua!  
[O.01.24.44] ja kui tema mulle vastab: joo ise, ja ma ammutan ka su kaamelitele! siis on tema see naine, kelle Issand on määranud mu isanda pojale.  
[O.01.24.45] Veel enne kui olin kþneluse iseenesega lþpetanud, vaata, siis tuli Rebeka, kruus þlal, ja läks alla allika juurde ning ammutas vett. Ja ma ßtlesin temale: anna mulle juua!  
[O.01.24.46] Siis ta tþstis kähku kruusi þlalt alla ning ßtles: joo, ja ma joodan ka su kaameleid. Ja mina jþin ning tema jootis mu kaameleid.  
[O.01.24.47] Ja ma kßsisin temalt ning ßtlesin: kelle tßtar sa oled? Ja tema vastas: Betueli, Naahori ja Milka poja tßtar. Siis ma panin temale rþnga ninasse ja käevþrud kätele,  
[O.01.24.48] kummardasin ning heitsin Issanda ette ja kiitsin Issandat, oma isanda Aabrahami Jumalat, Kes mind oli juhatanud Ăľigele teele, et saaksin vĂľtta oma isanda vennatĂźtre ta pojale.  
[O.01.24.49] Ja kui te nüüd tahate osutada heldust ja truudust mu isandale, siis öelge mulle. Aga kui mitte, öelge sedagi mulle, ja ma pöördun siis kas paremat või vasakut kätt!”  
[O.01.24.50] Seepeale vastasid Laaban ja Betuel ning ütlesid: „Issandalt on see asi alguse saanud! Me ei või sulle sõnagi lausuda, ei halba ega head.  
[O.01.24.51] Vaata, Rebeka on su ees, võta tema ja mine! Saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu Issand on öelnud!”  
[O.01.24.52] Kui Aabrahami sulane kuulis nende sĂľnu, siis ta kummardas maani Issanda ees.  
[O.01.24.53] Ja sulane vþttis välja hþbe- ja kuldriistad ja riided ning andis Rebekale; ka tema vennale ja emale andis ta kalleid asju.  
[O.01.24.54] Siis nad sõid ja jõid, tema ja mehed, kes ühes temaga olid, ja nad ööbisid seal. Aga hommikul, kui nad olid tõusnud, ütles ta: „Saatke mind nüüd mu isanda juurde!”  
[O.01.24.55] Aga tütarlapse vend ja ema vastasid: „Jäägu tütarlaps veel mõneks ajaks, kas või kümneks päevakski meie juurde. Siis sa võid minna.”  
[O.01.24.56] Kuid tema ütles neile: „Ärge mind viivitage, sest Issand on lasknud mu teekonna korda minna. Saatke mind teele, et saaksin minna oma isanda juurde!”  
[O.01.24.57] Siis nad ütlesid: „Me kutsume tütarlapse ja küsime tema suust!”  
[O.01.24.58] Ja nad kutsusid Rebeka ning küsisid temalt: „Kas tahad minna ühes selle mehega?” Ja ta vastas: „Ma lähen!”  
[O.01.24.59] Siis nad saatsid ära oma þe Rebeka ja tema imetaja, ja Aabrahami sulase ja tema mehed.  
[O.01.24.60] Ja nad õnnistasid Rebekat ning ütlesid temale: „Õeke, sinust tulgu tuhat korda kümme tuhat, ja sinu sugu vallutagu oma vihameeste väravad!”  
[O.01.24.61] Siis Rebeka ja tema tßdrukud tþusid, istusid kaamelite selga ning järgnesid mehele. Nþnda vþttis sulane Rebeka ja läks.  
[O.01.24.62] Iisak aga oli tulemas Lahhai-Roi kaevu poolt, sest ta elas LĂľunamaal.  
[O.01.24.63] Ja Iisak oli vastu þhtut läinud väljale mþtisklema; ja kui ta oma silmad ßles tþstis ja vaatas, ennäe, siis tulid kaamelid!  
[O.01.24.64] Kui Rebeka oma silmad ßles tþstis ja nägi Iisakit, siis ta laskus kaameli seljast  
[O.01.24.65] ning küsis sulaselt: „Kes on see mees, kes meile väljal vastu tuleb?” Ja sulane vastas: „See on mu isand!” Siis Rebeka võttis loori ja kattis ennast.  
[O.01.24.66] Ja sulane jutustas Iisakile kĂľigest, mis ta oli teinud.  
[O.01.24.67] Ja Iisak viis Rebeka oma ema Saara telki; ja ta vþttis Rebeka, see sai tema naiseks ja ta armastas teda. Nþnda leidis Iisak troosti pärast oma ema surma.  
[O.01.25.01] Ja Aabraham vĂľttis taas naise, nimega Ketuura.  
[O.01.25.02] Ja see tĂľi temale ilmale Simrani, Joksani, Medani, Midjani, Jisbaki ja Suua.  
[O.01.25.03] Ja Joksanile sßndisid Seeba ja Dedan; ja Dedani järeltulijad olid assßßrlased, letuuslased ja leumlased.  
[O.01.25.04] Ja Midjani pojad olid Eefa, Eefer, Hanok, Abiida ja Eldaa. Need kþik olid Ketuura järeltulijad.  
[O.01.25.05] Ja Aabraham andis kĂľik, mis tal oli, Iisakile.  
[O.01.25.06] Aga liignaiste poegadele, kes Aabrahamil olid, Aabraham andis ande ja saatis nad veel oma eluajal oma poja Iisaki juurest ära hommiku poole, Hommikumaale.  
[O.01.25.07] Ja Aabrahami eluea aastaid, mis ta elas, oli sada seitsekĂźmmend viis aastat.  
[O.01.25.08] Ja Aabraham heitis hinge ning suri heas vanuses, vana ning elatanud, ja ta koristati oma rahva juurde.  
[O.01.25.09] Ja ta pojad Iisak ja Ismael matsid tema Makpela koopasse, hetiit Sohari poja Efroni väljal, mis on Mamre kohal,  
[O.01.25.10] väljale, mille Aabraham hetiitidelt oli ostnud, maeti Aabraham ja tema naine Saara.  
[O.01.25.11] Ja pärast Aabrahami surma Jumal þnnistas ta poega Iisakit. Ja Iisak elas Lahhai-Roi kaevu juures.  
[O.01.25.12] Ja need olid Ismaeli, Aabrahami poja järeltulijad, kelle egiptlanna Haagar, Saara ßmmardaja, Aabrahamile ilmale tþi.  
[O.01.25.13] Ismaeli poegade nimed, nimetatud nende sßndimise järjekorras, olid need: Nebajot, Ismaeli esmasßndinu, siis Keedar, Adbeel, Mibsam,  
[O.01.25.14] Misma, Duuma, Massa,  
[O.01.25.15] Hadad, Teema, Jetuur, Naafis ja Keedma.  
[O.01.25.16] Need olid Ismaeli pojad ja need olid nende nimed vastavalt nende asulatele ja leeridele: nende suguharude kaksteist vĂźrsti.  
[O.01.25.17] Ja need olid Ismaeli eluaastad: sada kolmkĂźmmend seitse aastat; siis ta heitis hinge ja suri, ja ta koristati oma rahva juurde.  
[O.01.25.18] Ja nad asusid Havilast kuni vastu Egiptust oleva Suurini Assuri suunas, tungides kallale kĂľigile oma vendadele.  
[O.01.25.19] Ja need olid Iisaki, Aabrahami poja järeltulijad: Aabrahamile sßndis Iisak.  
[O.01.25.20] Ja Iisak oli neljakßmneaastane, kui ta vþttis enesele naiseks Rebeka, sßßrlase Betueli tßtre Mesopotaamiast, sßßrlase Laabani þe.  
[O.01.25.21] Ja Iisak palus Issandat oma naise pärast, sest see oli viljatu; ja Issand kuulis ta palvet ja ta naine Rebeka sai käima peale.  
[O.01.25.22] Aga kui lapsed ta ihus tõuklesid, siis ta ütles: „Kui nõnda, mispärast siis just mina pean see olema?” Ja ta läks Issandalt küsima.  
[O.01.25.23] Ja Issand vastas temale: „Su ihus on kaks rahvast, kaks erinevat hõimu su üsast alates: üks rahvas on vägevam teisest — vanem orjab nooremat!”  
[O.01.25.24] Ja kui tema sĂźnnitamise aeg saabus, vaata, siis olid ta ihus kaksikud!  
[O.01.25.25] See, kes väljus esimesena, oli punakas, täiesti nagu karune kuub; ja temale pandi nimeks Eesav.  
[O.01.25.26] Seejärele väljus ta vend, kelle käsi hoidis kinni Eesavi kannast; ja temale pandi nimeks Jaakob. Iisak oli kuuskßmmend aastat vana, kui nad sßndisid.  
[O.01.25.27] Ja poisid kasvasid suureks. Eesavist sai osav kßtt, väljal uitaja, kuna Jaakobist vagane mees, kes elas telkides.  
[O.01.25.28] Ja Iisak armastas Eesavit, sest jahisaak oli temale suurepärane; aga Rebeka armastas Jaakobit.  
[O.01.25.29] Kord Jaakob keetis leent, Eesav aga tuli väljalt ning oli väsinud.  
[O.01.25.30] Ja Eesav ütles Jaakobile: „Anna mulle ometi süüa seda punast, seda punast leent, sest ma olen väsinud!” Sellepärast hakati teda kutsuma Edomiks.  
[O.01.25.31] Aga Jaakob ütles: „Enne müü mulle oma esmasünniõigus!”  
[O.01.25.32] Ja Eesav vastas: „Vaata, mina ju suren niikuinii, milleks mulle siis veel esmasünniõigus!”  
[O.01.25.33] Siis ütles Jaakob: „Vannu mulle enne!” Ja ta vandus temale ning müüs oma esmasünniõiguse Jaakobile.  
[O.01.25.34] Ja Jaakob andis Eesavile leiba ja läätseleent; ja tema sþi ja jþi, tþusis ßles ja läks ära. Nii vähe hoolis Eesav esmasßnniþigusest!  
[O.01.26.01] Aga maal oli nälg, pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistide kuninga Abimeleki juurde Gerarisse.  
[O.01.26.02] Ja Issand ilmutas Ennast temale ning ütles: „Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu Ma sind käsin!  
[O.01.26.03] Ela vþþrana siin maal, ja Ma olen sinuga ning þnnistan sind, sest sinule ja sinu soole Ma annan kþik need maad ning pean vannet, mille Ma olen vandunud su isale Aabrahamile.  
[O.01.26.04] Ja Ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kþik need maad, ja sinu soo nimel þnnistavad endid kþik maailma rahvad,  
[O.01.26.05] sellepärast et Aabraham kuulis Mu sõna ja pidas, mis Ma käskisin pidada — Mu käske, seadlusi ja õpetusi!”  
[O.01.26.06] Ja Iisak jäi elama Gerarisse.  
[O.01.26.07] Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: „See on mu õde!” Sest ta kartis öelda: „See on mu naine!”, mõeldes ise: „Muidu kohalikud mehed tapavad mind Rebeka pärast, kuna ta on ilusa välimusega!”  
[O.01.26.08] Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistide kuningas, kord aknast välja ja nägi, et vaata, Iisak kallistas oma naist Rebekat!  
[O.01.26.09] Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: „Vaata, ta on tõepoolest su naine! Kuidas sa siis võisid öelda: ta on mu õde?” Ja Iisak vastas temale: „Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast surema.”  
[O.01.26.10] Aga Abimelek ütles: „Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud süü!”  
[O.01.26.11] Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: „Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!”  
[O.01.26.12] Ja Iisak kĂźlvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand Ăľnnistas teda.  
[O.01.26.13] Ja mees läks rikkaks, läks ßha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks.  
[O.01.26.14] Ja temal oli pudulojuste karju ja veiste karju ja palju peret, nĂľnda et vilistid teda kadestasid.  
[O.01.26.15] Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kþik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil.  
[O.01.26.16] Ja Abimelek ütles Iisakile: „Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!”  
[O.01.26.17] Siis Iisak läks sealt ära ja lþi oma telgid ßles Gerari orgu ning elas seal.  
[O.01.26.18] Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud.  
[O.01.26.19] Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu,  
[O.01.26.20] siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: „Vesi on meie oma!” Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud.  
[O.01.26.21] Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna.  
[O.01.26.22] Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: „Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad!”  
[O.01.26.23] Ja sealt ta läks ßles Beer-Sebasse.  
[O.01.26.24] Ja Issand ilmutas Ennast temale selsamal ööl ning ütles: „Mina olen su isa Aabrahami Jumal! Ära karda, sest Ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks Oma sulase Aabrahami pärast!”  
[O.01.26.25] Siis ta ehitas sinna altari, hßßdis appi Issanda nime ja lþi sinna oma telgi ßles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.  
[O.01.26.26] Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ßhes oma sþbra Ahusati ja väepealiku Piikoliga.  
[O.01.26.27] Aga Iisak ütles neile: „Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!”  
[O.01.26.28] Ja nemad vastasid: „Me näeme selgesti, et Issand on sinuga! Seepärast me ütleme: olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu,  
[O.01.26.29] et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Issanda õnnistatu!”  
[O.01.26.30] Siis ta tegi neile vþþruspeo ning nad sþid ja jþid.  
[O.01.26.31] Ja nad tþusid hommikul vara ning andsid ßksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga.  
[O.01.26.32] Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: „Me leidsime vett!”  
[O.01.26.33] Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba.  
[O.01.26.34] Kui Eesav oli nelikĂźmmend aastat vana, siis ta vĂľttis naiseks Juuditi, hetiit Beeri tĂźtre, ja Baasmati, hetiit Eeloni tĂźtre.  
[O.01.26.35] Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.  
[O.01.27.01] Kui Iisak oli vanaks jäänud ja ta silmanägemine oli tuhmunud, siis ta kutsus Eesavi, oma vanema poja, ja ütles temale: „Mu poeg!” Ja see vastas temale: „Siin ma olen!”  
[O.01.27.02] Ja ta ütles: „Vaata, ma olen vanaks jäänud ega tea oma surmapäeva.  
[O.01.27.03] Vþta nßßd oma jahiriistad, nooletupp ja amb, mine väljale ja kßti mulle mþni jahiloom.  
[O.01.27.04] Valmista siis mulle maitsvat rooga, mida ma armastan, ja too mulle süüa, et mu hing sind õnnistaks enne kui ma suren.”  
[O.01.27.05] Aga Rebeka kuulis, kui Iisak rääkis oma poja Eesaviga. Ja kui Eesav oli läinud väljale kßttima ja jahisaaki tooma,  
[O.01.27.06] siis rääkis Rebeka oma poja Jaakobiga, öeldes: „Vaata, ma kuulsin su isa rääkivat su venna Eesaviga ja ütlevat:  
[O.01.27.07] too mulle jahisaaki ja valmista mulle maitsvat rooga, et ma sÜÜn ja sind Issand ees þnnistan enne kui ma suren.  
[O.01.27.08] Ja nßßd, mu poeg, kuule mu sþna ja tee, mida ma sind käsin:  
[O.01.27.09] mine pudulojuste juurde ja vĂľta mulle sealt kaks head sikutalle ja ma valmistan need su isale maitsvaks roaks, mida ta armastab.  
[O.01.27.10] Sina vii need siis oma isale, et ta sööks ja sind õnnistaks enne kui ta sureb!”  
[O.01.27.11] Aga Jaakob ütles oma emale Rebekale: „Vaata, mu vend Eesav on karune, aga mina olen sile!  
[O.01.27.12] Võib-olla katsub isa mind käega, siis oleksin tema silmis nagu petis ja tooksin enesele needuse, mitte õnnistuse!”  
[O.01.27.13] Aga ta ema ütles talle: „Sinu needmine tulgu minu peale, mu poeg! Kuule ainult mu sõna ja mine too mulle!”  
[O.01.27.14] Siis ta läks ja vþttis need ning tþi oma emale; ja ta ema valmistas maitsva roa, mida ta isa armastas.  
[O.01.27.15] Ja Rebeka vĂľttis oma vanema poja Eesavi parimad riided, mis ta juures kodus olid, ja pani need selga oma nooremale pojale Jaakobile.  
[O.01.27.16] Tema käte ja sileda kaela ßmber aga pani ta sikutallede nahad.  
[O.01.27.17] Siis ta andis maitsva roa ja leiva, mille ta oli valmistanud, oma poja Jaakobi kätte,  
[O.01.27.18] ja see läks oma isa juurde ning ütles: „Mu isa!” Ja tema vastas: „Siin ma olen! Kumb sa oled, mu poeg?”  
[O.01.27.19] Ja Jaakob ütles oma isale: „Mina olen Eesav, sinu esmasündinu! Ma tegin, nagu sa mind käskisid. Tõuse, istu ja söö mu jahisaaki, et su hing mind õnnistaks!”  
[O.01.27.20] Aga Iisak küsis oma pojalt: „Kuidas sa nii kähku leidsid, mu poeg?” Ja tema vastas: „Issand, sinu Jumal, saatis mulle ette!”  
[O.01.27.21] Siis Iisak ütles Jaakobile: „Tule ometi ligemale, et ma sind käega katsun, mu poeg, kas sa oled mu poeg Eesav või mitte?”  
[O.01.27.22] Ja Jaakob astus oma isa Iisaki juurde, ja tema katsus teda käega ning ütles: „Hääl on Jaakobi hääl, aga käed on Eesavi käed!”  
[O.01.27.23] Ja ta ei tundnud teda ära, sest tema käed olid karused nagu ta venna Eesavi käed; ja ta þnnistas teda.  
[O.01.27.24] Ta küsis veel kord: „Kas sa oled tõesti mu poeg Eesav?” Ja ta vastas: „Olen!”  
[O.01.27.25] Siis ta ütles: „Ulata mulle ja ma söön oma poja jahisaaki, et mu hing sind õnnistaks!” Ja ta ulatas temale selle, ja ta sõi; ja ta tõi temale viina, ja ta jõi.  
[O.01.27.26] Seejärel ütles ta isa Iisak temale: „Tule nüüd ligemale ja anna mulle suud, mu poeg!”  
[O.01.27.27] Ja ta astus ligi ning andis temale suud; siis ta tundis tema riiete lõhna ja ta õnnistas teda ning ütles: „Näe, mu poja lõhn — otsekui välja lõhn, mida Issand on õnnistanud!  
[O.01.27.28] Jumal andku sulle taeva kastet ja maa rammu, ning kĂźlluses vilja ja viina!  
[O.01.27.29] Rahvad orjaku sind, rahvahõimud kummardagu sind! Ole oma vendade isand, su ema pojad kummardagu sind! Neetud olgu, kes sind neab, õnnistatud, kes sind õnnistab!”  
[O.01.27.30] Ja kui Iisak oli Jaakobit þnnistanud ja kui Jaakob just oli väljunud oma isa Iisaki juurest, siis tuli tema vend Eesav kßttimast.  
[O.01.27.31] Ja temagi valmistas maitsva roa ja viis oma isa juurde ning ütles isale: „Tõuse, mu isa, ja söö oma poja jahisaaki, et su hing mind õnnistaks!”  
[O.01.27.32] Aga tema isa Iisak küsis temalt: „Kes sa oled?” Ja ta vastas: „Mina olen su poeg Eesav, su esmasündinu!”  
[O.01.27.33] Siis Iisak värises üpris väga suurest ärritusest ja ütles: „Kes oli siis see, kes jahilooma küttis ja mulle tõi? Ja mina sõin kõike, enne kui sa tulid, ning õnnistasin teda! Õnnistatuks ta jääbki!”  
[O.01.27.34] Kui Eesav kuulis oma isa sõnu, siis ta kisendas üpris väga valjusti ja kibedasti ning ütles oma isale: „Õnnista ka mind, mu isa!”  
[O.01.27.35] Aga ta vastas: „Su vend tuli kavalusega ja võttis su õnnistuse!”  
[O.01.27.36] Siis ta ütles: „Eks ole temale nimeks pandud Jaakob? Juba teist korda on ta mind petnud: ta võttis mu esmasünniõiguse, ja vaata, nüüd ta võttis ka mu õnnistuse!” Ja ta küsis: „Kas sul pole hoitud õnnistust eraldi minu jaoks?”  
[O.01.27.37] Aga Iisak vastas ning ütles Eesavile: „Vaata, ma olen pannud ta sinu isandaks ja olen andnud kõik ta vennad temale sulaseiks, ja ma olen teda varustanud vilja ja viinaga. Mida võiksin siis nüüd teha sinu heaks, mu poeg?”  
[O.01.27.38] Ja Eesav ütles oma isale: „Ons see sul ainus õnnistus, mu isa? Õnnista ka mind, mu isa!” Ja Eesav tõstis häält ning nuttis.  
[O.01.27.39] Siis vastas tema isa Iisak ning ütles temale: „Vaata, su eluase on eemal rammusast maast ja ilma taeva kasteta ülalt!  
[O.01.27.40] Sa elad oma mõõga varal ja pead oma venda orjama! Ometi sünnib, kui end raputad, et rebid tema ikke oma kaelast!”  
[O.01.27.41] Ja Eesav hakkas Jaakobit vihkama õnnistuse pärast, millega ta isa teda oli õnnistanud; ja Eesav mõtles iseeneses: „Küllap tulevad mu isa leinamise päevad, siis ma tapan oma venna Jaakobi!”  
[O.01.27.42] Kui Rebekale tehti teatavaks ta vanema poja Eesavi mõtted, siis ta laskis kutsuda oma noorema poja Jaakobi ja ütles temale: „Vaata, sinu vend Eesav trööstib ennast sellega, et ta su tapab!  
[O.01.27.43] Aga nßßd, mu poeg, kuule mu sþna! Vþta kätte ja pþgene mu venna Laabani juurde Haaranisse  
[O.01.27.44] ja jää tema juurde mþneks ajaks, kuni su venna raev on raugenud,  
[O.01.27.45] kuni su venna viha sinu pärast on möödunud ja ta unustab, mis sa temale oled teinud. Siis ma läkitan sulle järele ja lasen sind sealt ära tuua. Miks peaksin teid mõlemaid kaotama ühel ja samal päeval?”  
[O.01.27.46] Ja Rebeka ütles Iisakile: „Ma olen elust tüdinud hetiiditaride pärast. Kui Jaakob võtab naise hetiiditaride hulgast, selle maa tütreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?”  
[O.01.28.01] Siis Iisak kutsus Jaakobi ja õnnistas teda; ja ta keelas teda ning ütles temale: „Ära võta naist kaananlaste tütreist!  
[O.01.28.02] Vþta kätte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja vþta sealt enesele naine oma ema venna Laabani tßtreist.  
[O.01.28.03] Kþigeväeline Jumal þnnistagu sind, tehku sind viljakaks ja paljuks, et sinust tuleks hulk rahvaid!  
[O.01.28.04] Ta andku sulle Aabrahami õnnistust, sinule ja su soole ühes sinuga, et sa päriksid maa, kus sa võõrana elad, mille Jumal on andnud Aabrahamile!”  
[O.01.28.05] Ja Iisak saatis Jaakobi teele ning see läks Mesopotaamiasse sßßrlase Betueli poja Laabani juurde, kes oli Jaakobi ja Eesavi ema Rebeka vend.  
[O.01.28.06] Kui Eesav nägi, et Iisak oli õnnistanud Jaakobit ja oli saatnud ta Mesopotaamiasse sealt enesele naist võtma, olles teda õnnistanud ja keelanud, öeldes: „Ära võta naist kaananlaste tütreist!”  
[O.01.28.07] ja et Jaakob oli kuulanud oma isa ja ema ja oli läinud Mesopotaamiasse,  
[O.01.28.08] siis Eesav mĂľistis, et kaananlaste tĂźtred olid pahad ta isa Iisaki silmis,  
[O.01.28.09] ja Eesav läks Ismaeli juurde ning vþttis oma naiste kþrvale enesele naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli tßtre, Nebajoti þe.  
[O.01.28.10] Jaakob aga väljus Beer-Sebast ja läks Haarani poole.  
[O.01.28.11] Ta sattus ßhte paika ja ÜÜbis seal, sest päike oli loojunud; ta vþttis selle paiga kividest ßhe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.  
[O.01.28.12] Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala Inglid astusid seda mÜÜda ßles ja alla!  
[O.01.28.13] Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, Ma annan sinule ja su soole!  
[O.01.28.14] Ja sinu sugu saab maapĂľrmu sarnaseks ja sa levid Ăľhtu ja hommiku, pĂľhja ja lĂľuna poole, ja sinu ja su soo nimel Ăľnnistavad endid kĂľik maailma suguvĂľsad!  
[O.01.28.15] Ja vaata, Mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale, sest Ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis Ma sulle olen öelnud!”  
[O.01.28.16] Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: „Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!”  
[O.01.28.17] Ja ta kartis ning ütles: „Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!”  
[O.01.28.18] Ja Jaakob tĂľusis hommikul vara ning vĂľttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks pĂźsti ning valas selle otsa peale Ăľli.  
[O.01.28.19] Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle linna nimi Luus.  
[O.01.28.20] Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: „Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga,  
[O.01.28.21] ja mina vþin rahuga pÜÜrduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,  
[O.01.28.22] ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks! Ja kõigest, mis Sa mulle annad, ma annan Sulle täpselt kümnist!”  
[O.01.29.01] Ja Jaakob läks teele ning jþudis hommikumaa poegade maale.  
[O.01.29.02] Ta vaatas, ja ennäe, väljal oli kaev! Ja vaata, sealsamas, selle kþrval, lebas kolm pudulojuste karja, sest sellest kaevust joodeti karju; kaevu suul aga oli suur kivi.  
[O.01.29.03] Kui kĂľik karjad olid kogunenud sinna, siis veeretati kivi kaevu suult, joodeti pudulojuseid ja seati kivi tagasi paika kaevu suule.  
[O.01.29.04] Ja Jaakob küsis neilt: „Vennad, kust te olete?” Ja nad vastasid: „Me oleme Haaranist.”  
[O.01.29.05] Siis ta küsis neilt: „Kas tunnete Laabanit, Naahori poega?” Ja nad vastasid: „Tunneme küll!”  
[O.01.29.06] Ta küsis neilt: „Kuidas ta käsi käib?” Ja nad vastasid: „Hästi! Ja näe, sealt tuleb tema tütar Raahel pudulojustega!”  
[O.01.29.07] Ta ütles: „Vaata, päike on alles kõrgel, pole veel aeg karja kokku ajada. Jootke pudulojuseid ja minge söötke neid!”  
[O.01.29.08] Aga nad vastasid: „Me ei saa enne kui kõik karjad on koos. Siis veeretatakse kivi kaevu suult ja me saame joota pudulojuseid.”  
[O.01.29.09] Kui ta alles nendega rääkis, tuli Raahel oma isa pudulojustega, sest ta oli neid hoidmas.  
[O.01.29.10] Ja kui Jaakob nägi Raahelit, oma ema venna Laabani tßtart ja oma ema venna Laabani pudulojuseid, siis Jaakob astus ligi ja veeretas kivi kaevu suult ning jootis oma ema venna Laabani pudulojuseid.  
[O.01.29.11] Siis Jaakob suudles Raahelit, tþstis häält ja nuttis.  
[O.01.29.12] Ja Jaakob andis Raahelile teada, et ta on tema isa sugulane ja Rebeka poeg; ja Raahel jooksis ning teatas oma isale.  
[O.01.29.13] Ja kui Laaban kuulis sĂľnumit oma Ăľepojast Jaakobist, siis ta jooksis temale vastu, kaelustas ja suudles teda ning viis ta oma kotta; ja ta jutustas Laabanile kĂľik, mis oli sĂźndinud.  
[O.01.29.14] Siis ütles Laaban temale: „Sa oled tõesti minu luu ja liha!” Ja ta jäi tema juurde kuuks ajaks.  
[O.01.29.15] Ja Laaban ütles Jaakobile: „Kas sa sellepärast, et oled mu sugulane, peaksid mind teenima ilma palgata? Nimeta mulle oma palk!”  
[O.01.29.16] Laabanil aga oli kaks tĂźtart; vanema nimi oli Lea ja noorema nimi oli Raahel.  
[O.01.29.17] Leal olid läiketa silmad, aga Raahel oli jumekas ja ilusa välimusega.  
[O.01.29.18] Jaakob armastas Raahelit, seepärast ta ütles: „Ma teenin sind seitse aastat su noorema tütre Raaheli pärast!”  
[O.01.29.19] Laaban vastas: „Ma annan ta parem sinule kui mõnele teisele mehele. Jää minu juurde.”  
[O.01.29.20] Ja Jaakob teenis Raaheli pärast seitse aastat, ja need olid tema silmis nagu ßksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas.  
[O.01.29.21] Siis Jaakob ütles Laabanile: „Anna mu naine mulle kätte, sest aeg on täis, et ma võin minna tema juurde!”  
[O.01.29.22] Laaban koguski kokku kĂľik selle paiga mehed ja tegi peo.  
[O.01.29.23] Aga Ăľhtul ta vĂľttis oma tĂźtre Lea ja viis selle tema juurde; ja Jaakob heitis ta juurde.  
[O.01.29.24] Ja Laaban andis oma Ăźmmardaja Silpa oma tĂźtrele Leale Ăźmmardajaks.  
[O.01.29.25] Jõudis hommik, ja vaata, see oli Lea! Siis ütles Jaakob Laabanile: „Mis sa mulle oled teinud! Eks ma ole Raaheli pärast sind teeninud? Mispärast sa mind petsid?”  
[O.01.29.26] Aga Laaban vastas: „Ei ole meie pool kombeks anda noorem enne vanemat!  
[O.01.29.27] Pea sellega pulmanädal ära, siis me anname ka teise sulle teenistuse eest, kui sa mind veel teist seitse aastat teenid!”  
[O.01.29.28] Ja Jaakob tegi nþnda ning pidas sellega pulmanädala ära, siis ta andis oma tßtre Raaheli temale naiseks.  
[O.01.29.29] Ja Laaban andis oma Ăźmmardaja Billa oma tĂźtrele Raahelile Ăźmmardajaks.  
[O.01.29.30] Siis Jaakob heitis ka Raaheli juurde, ta armastas ju Raahelit ikkagi rohkem kui Leat; ja ta teenis Laabanit veel teist seitse aastat.  
[O.01.29.31] Ent kui Issand nägi, et Lea hßljati, siis ta avas tema ßsa; Raahel aga oli viljatu.  
[O.01.29.32] Ja Lea sai käima peale ja tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Ruuben, sest ta ütles: „Issand on mu alandust näinud! Küllap mu mees hakkab nüüd mind armastama!”  
[O.01.29.33] Ja ta sai taas käima peale ja tõi poja ilmale ning ütles: „Issand on kuulnud, et mind hüljati! Seepärast on ta mulle ka selle andnud!” Ja ta pani temale nimeks Siimeon.  
[O.01.29.34] Ja tema sai taas käima peale ja tõi poja ilmale ning ütles: „Nüüd viimaks mu mees kiindub minusse, sest ma olen temale kolm poega ilmale toonud!” Seepärast pandi sellele nimeks Leevi.  
[O.01.29.35] Ja tema sai taas käima peale ja tõi poja ilmale ning ütles: „Nüüd ma kiidan Issandat!” Seepärast ta pani temale nimeks Juuda. Siis ta lakkas sünnitamast.  
[O.01.30.01] Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!”  
[O.01.30.02] Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: „Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?”  
[O.01.30.03] Ja Raahel vastas: „Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!”  
[O.01.30.04] Ja ta andis temale naiseks oma Ăźmmardaja Billa ning Jaakob heitis selle juurde.  
[O.01.30.05] Ja Billa sai käima peale ning tþi Jaakobile poja ilmale.  
[O.01.30.06] Siis ütles Raahel: „Jumal tegi mulle õigust! Ta kuulis ka mu häält ja andis mulle poja!” Seepärast ta pani temale nimeks Daan.  
[O.01.30.07] Ja Billa, Raaheli ßmmardaja, sai taas käima peale ning tþi Jaakobile teise poja ilmale.  
[O.01.30.08] Siis ütles Raahel: „Ma olen oma õega võidelnud Jumala võitlust ja olen võitnud!” Ja ta pani temale nimeks Naftali.  
[O.01.30.09] Kui Lea nägi, et ta oli lakanud sßnnitamast, siis ta vþttis oma ßmmardaja Silpa ja andis selle Jaakobile naiseks.  
[O.01.30.10] Ja Silpa, Lea Ăźmmardaja, tĂľi Jaakobile poja ilmale  
[O.01.30.11] ning Lea ütles: „Õnneks!” Ja ta pani temale nimeks Gaad.  
[O.01.30.12] Ja Silpa, Lea Ăźmmardaja, tĂľi Jaakobile teise poja ilmale  
[O.01.30.13] ning Lea ütles: „Ma olen õnnelik! Tõesti, naised kiidavad mind õnnelikuks!” Ja ta pani temale nimeks Aaser.  
[O.01.30.14] Kord läks Ruuben nisulõikuse ajal ja leidis väljalt lemmemarju ja tõi neid oma emale Leale. Ja Raahel ütles Leale: „Anna ka minule oma poja lemmemarju!”  
[O.01.30.15] Aga ta vastas temale: „Kas on veel vähe, et sa võtsid mu mehe? Nüüd tahad sa ka mu poja lemmemarjad ära võtta!” Siis ütles Raahel: „Vastutasuks magagu ta täna öösel sinu juures su poja lemmemarjade eest!”  
[O.01.30.16] Kui Jaakob tuli õhtul väljalt, siis läks Lea temale vastu ja ütles: „Sa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!” Ja tema magas sel ööl ta juures.  
[O.01.30.17] Ja Jumal kuulis Lead, ja Lea sai käima peale ja tþi Jaakobile viienda poja ilmale.  
[O.01.30.18] Ja Lea ütles: „Jumal tasus mulle, et ma andsin oma ümmardaja oma mehele!” Ja ta pani temale nimeks Issaskar.  
[O.01.30.19] Ja Lea sai taas käima peale ja tþi Jaakobile kuuenda poja ilmale.  
[O.01.30.20] Ja Lea ütles: „Jumal valmistas mulle ilusa kingituse! Nüüd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud!” Ja ta pani temale nimeks Sebulon.  
[O.01.30.21] Ja pärastpoole ta tþi tßtre ilmale ning pani temale nimeks Diina.  
[O.01.30.22] Aga Jumal mĂľtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema Ăźsa.  
[O.01.30.23] Ja ta sai käima peale ja tõi poja ilmale ning ütles: „Jumal võttis ära mu teotuse!”  
[O.01.30.24] Ja ta pani temale nimeks Joosep, öeldes: „Annaks Issand mulle lisaks veel teisegi poja!”  
[O.01.30.25] Ja kui Raahel oli Joosepi ilmale toonud, siis Jaakob ütles Laabanile: „Lase mind, et saaksin minna koju ja oma kodumaale!  
[O.01.30.26] Anna mu naised ja lapsed, kelle pärast ma sind olen teeninud, ja ma lähen, sest sa tead ju ise, kuidas ma sind olen teeninud!”  
[O.01.30.27] Ja Laaban vastas temale: „Kui ma nüüd sinu silmis armu leiaksin! Märgid näitavad mulle, et Issand on mind sinu pärast õnnistanud!”  
[O.01.30.28] Ja ta ütles: „Nimeta mulle oma palk ja ma annan selle!”  
[O.01.30.29] Siis ta vastas temale: „Sina tead ise, kuidas ma sind olen teeninud ja mis on saanud su karjast minu juures.  
[O.01.30.30] Sest pisut oli seda, mis sul oli enne mind. See on aga ohtrasti kasvanud ja Issand on sind õnnistanud minu sammude läbi. Millal ma siis nüüd saan hoolitseda ka oma pere eest!”  
[O.01.30.31] Siis ta küsis: „Mis ma sulle pean andma?” Ja Jaakob vastas: „Ära anna mulle midagi. Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su pudulojuseid:  
[O.01.30.32] ma käin täna läbi kþik su pudulojused, lahutades neist kþik tähnilised ja kirjud uted ja kþik indlevad noored jäärad, samuti kirjud ja tähnilised kitsede hulgast. Need olgu siis mulle palgaks  
[O.01.30.33] ja mu õigus kostku minu eest tulevikus, kui sa tuled mu palka vaatama: kõik, kes ei ole tähnilised ja kirjud kitsede hulgas ja indlevad noorte jäärade hulgas, loetagu minu poolt varastatuiks!”  
[O.01.30.34] Ja Laaban vastas: „Hästi, sündigu tõesti su sõna järgi!”  
[O.01.30.35] Ja ta lahutas selsamal päeval keerdsabalised ja kirjud sikud ja kþik tähnilised ja kirjud kitsed, kþik, kellel oli valget kßljes, ja kþik indlevad noored jäärad, andis need oma poegade hooleks  
[O.01.30.36] ning jättis kolme päeva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga jäi karjatama Laabani ßlejäänud pudulojuseid.  
[O.01.30.37] Ja Jaakob vþttis enesele papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged vÜÜdid, paljastades keppide valge värvi.  
[O.01.30.38] Siis ta pani kooritud kepid pudulojuste ette rennidesse ja veekĂźnadesse, kuhu pudulojused tulid jooma; ja joomas olles nad paaritusid.  
[O.01.30.39] Ja kui pudulojused keppide juures paaritusid, siis pudulojused sßnnitasid tallesid: keerdsabalisi, tähnilisi ja kirjusid!  
[O.01.30.40] Ja Jaakob eraldas noored jäärad: ta pÜÜras isaloomade pead keerdsabaliste poole ja kþigi indlevate poole Laabani pudulojuste hulgas. Nþnda tegi ta enesele eraldi karjad ega pannud neid Laabani pudulojuste sekka.  
[O.01.30.41] Ja iga kord, kui tugevamad pudulojused paaritusid, pani Jaakob kepid kĂźnadesse pudulojuste silme ette, et nad paarituksid keppide juures.  
[O.01.30.42] Aga kui pudulojused olid väetimad, siis ta ei pannud. Nþnda said väetid Laabanile ja tugevamad Jaakobile.  
[O.01.30.43] Ja mees kosus ßpris väga ja tal oli palju pudulojuseid, ßmmardajaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.  
[O.01.31.01] Aga ta kuulis Laabani poegade kõnelusi, kes ütlesid: „Jaakob on ära võtnud kõik, mis oli meie isa päralt. Sellest, mis oli meie isa päralt, on ta enesele soetanud kõik selle rikkuse!”  
[O.01.31.02] Ja Jaakob nägi Laabani palet, ja vaata, see ei olnud enam ta vastu nagu enne!  
[O.01.31.03] Siis Issand ütles Jaakobile: „Mine tagasi oma isade maale ja oma sugulaste seltsi. Mina olen sinuga!”  
[O.01.31.04] Ja Jaakob läkitas sþna ning käskis kutsuda oma pudulojuste juurde väljale Raaheli ja Lea  
[O.01.31.05] ning ütles neile: „Ma näen teie isa palgest, et ta ei ole enam mu vastu nagu enne. Aga mu isa Jumal oli mu juures!  
[O.01.31.06] Te ju teate, et ma olen teeninud teie isa kþigest väest.  
[O.01.31.07] Kuid teie isa narritas mind ja muutis mu palka kĂźmme korda. Jumal aga ei ole lubanud teda mulle kurja teha.  
[O.01.31.08] Kui ta ßtles nþnda: tähnilised saagu sinule palgaks, siis kþik pudulojused poegisid tähnilisi. Ja kui ta ßtles nþnda: keerdsabalised saagu sinule palgaks, siis kþik pudulojused poegisid keerdsabalisi.  
[O.01.31.09] NĂľnda vĂľttis Jumal teie isa karja ja andis mulle.  
[O.01.31.10] Pudulojuste innaajal ma tþstsin oma silmad ßles ja nägin unes, vaata, et jäärad, kes kargasid pudulojuseid, olid keerdsabalised, tähnilised ja nastlikud.  
[O.01.31.11] Ja Jumala Ingel Ăźtles mulle unes: Jaakob! Ja ma vastasin: siin ma olen!  
[O.01.31.12] Siis Ta ßtles: tþsta ometi oma silmad ßles ja vaata: kþik jäärad, kes kargavad pudulojuseid, on keerdsabalised, tähnilised ja nastlikud, sest Ma olen näinud kþike, mis Laaban sulle teeb!  
[O.01.31.13] Mina olen Peeteli Jumal, kus sa võidsid samba, kus sa andsid Mulle tõotuse. Võta nüüd kätte, lahku siit maalt ja mine tagasi oma sünnimaale!”  
[O.01.31.14] Siis Raahel ja Lea vastasid ning ütlesid temale: „Kas meil ongi enam osa või omandit meie isakojas?  
[O.01.31.15] Eks ta ole pidanud meid vþþraks, kuna ta meid mßßs ja ise muidugi ka meie hinna ära sþi?  
[O.01.31.16] Jah, kõik see rikkus, mille Jumal meie isalt ära võttis, on meie ja meie laste oma. Ja nüüd tee kõik, mis Jumal sulle on öelnud!”  
[O.01.31.17] Ja Jaakob vþttis kätte, tþstis oma lapsed ja naised kaamelite selga  
[O.01.31.18] ja saatis teele kogu oma karja ja kĂľik oma varanduse, mis ta oli kogunud, oma karjavaranduse, mis ta Mesopotaamias oli soetanud, et minna oma isa Iisaki juurde Kaananimaale.  
[O.01.31.19] Aga Laaban oli läinud pudulojuseid niitma. Ja Raahel varastas oma isa teeravikujud.  
[O.01.31.20] Jaakob kasutas sßßrlase Laabani teadmatust ega andnud temale märku, et ta pþgeneb.  
[O.01.31.21] Nþnda ta siis pþgenes ßhes kþigega, mis tal oli, vþttis kätte ja läks ßle jþe ning siirdus Gileadi mäestiku poole.  
[O.01.31.22] Aga kolmandal päeval anti Laabanile teada, et Jaakob oli pþgenenud.  
[O.01.31.23] Tema vþttis siis enesega ßhes oma suguvennad ja ajas teda taga seitse päevateekonda ning jþudis Gileadi mäestikus temale järele.  
[O.01.31.24] Kuid Jumal tuli süürlase Laabani juurde öösel unes ja ütles temale: „Hoia, et sa Jaakobile ei ütle head ega halba!”  
[O.01.31.25] Kui Laaban Jaakobile järele jþudis, oli Jaakob mäestikus telgi ßles lÜÜnud, ja Laabangi suguvendadega lþi telgi ßles Gileadi mäestikku.  
[O.01.31.26] Ja Laaban ütles Jaakobile: „Mis sa oled teinud? Sa kasutasid mu teadmatust ja viisid ära mu tütred, nagu oleksid nad olnud mõõga abil vangistatud!  
[O.01.31.27] Miks sa pþgenesid salaja ja vargsil viisil ega teatanud mulle, et oleksin saanud sind rþþmsasti ära saata laulude, trummi ja kandlega?  
[O.01.31.28] Sa ei lasknud mind suudelda oma poegi ja tßtreid! Sa oled nßßd talitanud mþistmatult.  
[O.01.31.29] Mul oleks meelevald teha teile kurja! Aga teie isa Jumal rääkis minuga eile ÜÜsel, Üeldes: hoia, et sa Jaakobile ei ßtle head ega halba!  
[O.01.31.30] Nüüd oled sa küll läinud oma teed, sellepärast et sa igatsesid nii väga oma isakoja järele. Aga mispärast sa varastasid mu jumalad?”  
[O.01.31.31] Ja Jaakob vastas ning ütles Laabanile: „Sellepärast et ma kartsin! Sest ma mõtlesin, et sa röövid minult oma tütred.  
[O.01.31.32] See, kelle juurest sa leiad oma jumalad, ärgu jäägu elama! Meie suguvendade ees otsi läbi, mis mul kaasas on, ja võta ära, mis on sinu!” Aga Jaakob ei teadnud, et Raahel oli need varastanud.  
[O.01.31.33] Ja Laaban läks Jaakobi telki ja Lea telki ja mþlemate ßmmardajate telki, aga ei leidnud midagi; ja Lea telgist väljudes ta läks Raaheli telki.  
[O.01.31.34] Kuid Raahel oli vþtnud teeravid ja oli pannud need kaameli sadula tasku ning istus ise nende peal. Ja Laaban kompas läbi kogu telgi, aga ei leidnud midagi.  
[O.01.31.35] Ja Raahel ütles oma isale: „Ärgu süttigu viha mu isanda silmis, et ma ei saa su ees üles tõusta, sest mul on naiste asjad!” Nõnda ta otsis läbi, aga teeraveid ta ei leidnud.  
[O.01.31.36] Siis Jaakob vihastus ja riidles Laabaniga. Ja Jaakob kostis ning ütles Laabanile: „Milles seisneb mu üleastumine? Mis on mu patt, et oled mind nii tulisi jalu taga ajanud?  
[O.01.31.37] Kuna sa oled läbi otsinud kogu mu kraami, siis missuguse oma koja riista sa oled leidnud? Pane siia minu suguvendade ja oma suguvendade ette, et nad vþiksid þigust mþista meie mþlemate vahel!  
[O.01.31.38] Ma olin sinu juures kakskßmmend aastat! Su emalambad ja kitsed ei heitnud loodet ja jääri su karjast ma ei sÜÜnud.  
[O.01.31.39] Murtut ma sulle ei toonud, ma pidin selle hßvitama. Sa nþudsid minult niihästi päeval kui ÜÜsel varastatut!  
[O.01.31.40] Päeval piinas mind palavus ja ÜÜsel kßlm, ja uni pþgenes mu silmist!  
[O.01.31.41] Nßßd ma olen olnud su kojas kakskßmmend aastat. Neliteist aastat ma teenisin sind su kahe tßtre pärast ja kuus aastat pudulojuste pärast, ja sa muutsid mu palka kßmme korda!  
[O.01.31.42] Kui minuga ei oleks olnud mu isa Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Kartus, siis oleksid sa mind nüüd tühje käsi ära saatnud. Jumal on näinud mu häda ja mu kätevaeva ja on eile öösel teinud otsuse!”  
[O.01.31.43] Siis Laaban kostis ja ütles Jaakobile: „Tütred on minu tütred ja pojad on minu pojad ja pudulojused on minu pudulojused, ja kõik, mis sa näed, on minu! Aga mida ma saaksin praegu teha oma tütarde heaks või nende poegade heaks, keda nad on ilmale toonud?  
[O.01.31.44] Aga tule nüüd, tehkem leping, mina ja sina, ja see olgu tunnistajaks minu ja sinu vahel!”  
[O.01.31.45] Siis Jaakob vĂľttis Ăźhe kivi ja pani sambaks pĂźsti.  
[O.01.31.46] Ja Jaakob ütles oma suguvendadele: „Korjake kive!” Ja need võtsid kive ning kuhjasid kivikangru; ja nad sõid seal kivikangru peal.  
[O.01.31.47] Ja Laaban pani sellele nimeks Jegar-Sahaduuta; Jaakob aga nimetas selle Galeediks.  
[O.01.31.48] Ja Laaban ütles: „See kivikangur olgu täna tunnistajaks minu ja sinu vahel!” Seepärast ta pani sellele nimeks Galeed  
[O.01.31.49] ja Mispa, sest ta ütles: „Issand valvab minu ja sinu vahel, kui me üksteist enam ei näe!  
[O.01.31.50] Kui sa kohtled mu tütreid halvasti või võtad mu tütarde kõrvale teisi naisi, ilma et ükski inimene oleks meie juures, vaata, siis on Jumal ometi tunnistajaks minu ja sinu vahel!”  
[O.01.31.51] Siis ütles Laaban Jaakobile: „Vaata, see kivikangur, ja vaata, see sammas, mille ma püstitasin enese ja sinu vahele, —  
[O.01.31.52] see kivikangur olgu tunnistajaks, samuti olgu see sammas tunnistajaks, et mina ei tohi tulla sellest kivikangrust mÜÜda sinu juurde ja et sina ei tohi tulla sellest kivikangrust ja sambast mÜÜda minu juurde kurja tegema!  
[O.01.31.53] Aabrahami Jumal ja Naahori Jumal, nende vanemate Jumal, mõistku kohut meie vahel!” Ja Jaakob vandus oma isa Iisaki Kartuse juures.  
[O.01.31.54] Ja Jaakob ohverdas mäe peal tapaohvri ning kutsus oma suguvennad leiba vþtma. Ja nad vþtsid leiba ning jäid ÜÜseks mäele.  
[O.01.31.55]   
[O.01.32.01] Aga Laaban tþusis hommikul vara, suudles oma poegi ja tßtreid ning þnnistas neid; siis Laaban läks teele ja pÜÜrdus tagasi koju.  
[O.01.32.02] Ka Jaakob läks oma teed. Aga temale tulid vastu Jumala Inglid.  
[O.01.32.03] Ja Jaakob ütles, kui ta neid nägi: „See on Jumala leer!” Ja ta pani sellele paigale nimeks Mahanaim.  
[O.01.32.04] Siis Jaakob läkitas käskjalad enese eel oma venna Eesavi juurde Seirimaale Edomi  
[O.01.32.05] ja andis neile käsu, öeldes nõnda: „Öelge mu isandale Eesavile: nõnda ütleb su sulane Jaakob: ma olen tänini Laabani juures võõrana elanud ja viibinud.  
[O.01.32.06] Mul on härgi, eesleid, pudulojuseid, sulaseid ja ümmardajaid, ja ma läkitan seda teatama oma isandale, et su silmis armu leida!”  
[O.01.32.07] Käskjalad tulid tagasi Jaakobi juurde ja ütlesid: „Me jõudsime su venna Eesavi juurde. Ta juba tulebki sulle vastu ühes neljasaja mehega!”  
[O.01.32.08] Siis Jaakob kartis väga ja tal oli kitsas käes; ja ta jaotas rahva, kes ßhes temaga oli, samuti pudulojused, veised ja kaamelid, kahte leeri,  
[O.01.32.09] sest ta mþtles: kui Eesav tuleb ßhe leeri kallale ja lÜÜb selle maha, siis teine leer pääseb!  
[O.01.32.10] Ja Jaakob ütles: „Mu isa Aabrahami Jumal ja mu isa Iisaki Jumal, Issand, Kes mulle ütlesid: mine tagasi oma maale ja oma sugulaste seltsi, siis Ma teen sulle head!  
[O.01.32.11] Mina pole väärt kþiki neid heategusid ja kþike seda truudust, mida sa oma sulasele oled osutanud! Sest kepp käes ma läksin ßle selle Jordani, aga nßßd on mul kaks leeri!  
[O.01.32.12] Päästa mind ometi mu venna Eesavi käest, sest ma kardan, et ta tuleb ja lÜÜb mind maha ßhes emade ja lastega!  
[O.01.32.13] Sina Ise aga oled öelnud: Ma teen sulle tõesti head ja lasen su soo saada mereliiva sarnaseks, mida ei saa ära lugeda selle rohkuse pärast!”  
[O.01.32.14] Ja ta jäi selleks ÜÜks sinna ning vþttis sellest, mis oli saanud tema omaks, oma vennale Eesavile kingituseks  
[O.01.32.15] kakssada kitse ja kakskßmmend sikku, kakssada emalammast ja kakskßmmend jäära,  
[O.01.32.16] kolmkßmmend imetajat kaamelit ja nende varssa, nelikßmmend lehma ja kßmme härjavärssi, kakskßmmend emaeeslit ja kßmme eeslitäkku.  
[O.01.32.17] Ja ta andis need oma sulaste kätte, iga karja eraldi, ja ütles oma sulastele: „Minge minu eel ja jätke vahemaa iga karja vahele!”  
[O.01.32.18] Ja ta käskis esimest, öeldes: „Kui mu vend Eesav tuleb sulle vastu, küsib sinult ja ütleb: kelle oma sa oled ja kuhu sa lähed, ja kelle omad on need, kes su ees on?  
[O.01.32.19] Siis vasta: need on su sulase Jaakobi omad, kingitus, mis läkitatakse mu isandale Eesavile, ja vaata, ka tema ise tuleb meie taga!”  
[O.01.32.20] Ja ta käskis ka teist ja kolmandat ja kõiki muid, kes karjade järel käisid, öeldes: „Te peate Eesavile ütlema sedasama, kui te teda kohtate!  
[O.01.32.21] Ja öelge ka: vaata, su sulane Jaakob tuleb meie taga!” Sest ta mõtles: ma lepitan teda kingitusega, mis mu eel läheb. Alles pärast seda ilmun ma ise tema ette, vahest võtab ta mind siis armulikult vastu.  
[O.01.32.22] Nþnda läks kingitus tema eel, aga ta ise jäi selleks ÜÜks leeri.  
[O.01.32.23] Kuid veel selsamal ÜÜl ta tþusis ßles ja vþttis oma mþlemad naised ja mþlemad ßmmardajad ja oma ßksteist poega ja läks läbi Jabboki koolme.  
[O.01.32.24] Ta vĂľttis nad ja viis Ăźle jĂľe, samuti viis ta Ăźle kĂľik, mis tal oli.  
[O.01.32.25] Aga Jaakob ise jäi ßksinda maha. Siis heitles ßks Mees temaga, kuni hakkas koitma!  
[O.01.32.26] Aga kui See nägi, et Ta ei saanud vþimust tema ßle, siis Ta lþi tema puusaliigest; ja Jaakobi puusaliiges nihkus paigast, kui ta heitles Temaga.  
[O.01.32.27] Ja Mees ütles: „Lase mind lahti, sest juba koidab!” Aga tema vastas: „Ei ma lase sind mitte, kui Sa mind ei õnnista!”  
[O.01.32.28] Siis Ta küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ja ta vastas: „Jaakob!”  
[O.01.32.29] Seepeale ütles Tema: „Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisrael, sest sa oled võidelnud Jumala ja inimestega ja oled võitnud!”  
[O.01.32.30] Siis küsis Jaakob ja ütles: „Ütle nüüd mulle Oma nimi!” Aga Ta vastas: „Miks sa Mu nime küsid?” Ja Ta õnnistas teda seal.  
[O.01.32.31] Ja Jaakob pani sellele paigale nimeks Penuel, sest ta ütles: „Kuigi ma nägin Jumalat palgest palgesse, pääses siiski mu hing!”  
[O.01.32.32] Päike tþusis, kui ta puusast longates Penuelist edasi läks. [ (Genesis 32:33) Seepärast Iisraeli lapsed ei sÜÜ tänapäevani puusanärvi, mis on puusaliigese kßljes, sest ta oli lÜÜnud Jaakobi puusaliigest puusanärvi kohal. ]  
[O.01.33.01] Kui Jaakob oma silmad ßles tþstis ja vaatas, ennäe, siis tuli Eesav ja ßhes temaga nelisada meest! Ta jaotas nßßd lapsed Lea ja Raaheli ja mþlemate ßmmardajate vahel,  
[O.01.33.02] seadis ßmmardajad ja nende lapsed ette, Lea ja tema lapsed nende järele, Raaheli ja Joosepi viimseiks.  
[O.01.33.03] Ta ise aga läks nende eel ja kummardas seitse korda maani, kuni ta jþudis oma venna juurde.  
[O.01.33.04] Aga Eesav jooksis temale vastu ja sĂźleles teda, langes temale kaela ja suudles teda; ja nad nutsid.  
[O.01.33.05] Siis ta tõstis oma silmad üles ja nägi naisi ja lapsi, ja ta küsis: „Kes need sul on?” Ja tema vastas: „Need on lapsed, keda Jumal su sulasele armulikult on andnud!”  
[O.01.33.06] Ka Ăźmmardajad astusid ligi, nemad ise ja nende lapsed, ja nad kummardasid.  
[O.01.33.07] Siis astus ligi ka Lea Ăźhes oma lastega ja nad kummardasid; lĂľppeks astusid ligi Joosep ja Raahel ja kummardasid.  
[O.01.33.08] Siis ta küsis: „Mida sa kavatsed kogu selle leeriga, keda ma kohtasin?” Ja tema vastas: „Oma isanda silmis armu leida!”  
[O.01.33.09] Aga Eesav ütles: „Mul eneselgi on küllalt, mu vend! Jäägu sulle, mis sul on!”  
[O.01.33.10] Kuid Jaakob vastas: „Sugugi mitte! Kui ma nüüd su silmis olen armu leidnud, siis võta mu kingitus minult vastu! Sest ma olen ju tohtinud näha su palet, otsekui näeks Jumala palet, ja sa oled olnud mu vastu lahke!  
[O.01.33.11] Võta nüüd minu tervituskink, mis sulle toodi, sest Jumal on olnud mu vastu armuline ja mul on kõike küllalt!” Ja ta käis temale peale, kuni ta võttis.  
[O.01.33.12] Siis ütles Eesav: „Hakkame liikuma ja lähme, ja mina käin sinuga rinnu!”  
[O.01.33.13] Aga Jaakob vastas temale: „Mu isand näeb ju, et lapsed on väetid ja minu hooleks on imetajad pudulojused ja lehmad; kui neid liiga kiiresti aetakse ühegi päeva, siis sureb kogu kari.  
[O.01.33.14] Mingu aga mu isand oma sulase eel ja mina liigun pikkamisi oma ees käiva karja kannul ja laste kannul, kuni ma jõuan oma isanda juurde Seiri.”  
[O.01.33.15] Eesav ütles: „Ma jätan siis sinu juurde osa rahvast, kes ühes minuga on!” Aga tema vastas: „Mispärast nõnda? Kui ma ainult oma isanda silmis armu leiaksin!”  
[O.01.33.16] Ja Eesav läks selsamal päeval oma teed tagasi Seiri.  
[O.01.33.17] Aga Jaakob liikus Sukkotti, ehitas enesele koja ja tegi oma karjadele lehtkatused; seepärast pandi sellele paigale nimeks Sukkot.  
[O.01.33.18] Ja Jaakob jĂľudis Mesopotaamiast tulles Ăľnnelikult Sekemi linna, mis on Kaananimaal, ja lĂľi linna ees leeri Ăźles.  
[O.01.33.19] Ta ostis selle väljaosa, kuhu ta oma telgi oli ßles lÜÜnud, Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatßki eest.  
[O.01.33.20] Ja ta püstitas sinna altari ning pani sellele nimeks: „Jumal, Iisraeli Jumal!”  
[O.01.34.01] Kord läks Diina, Lea tßtar, kelle Lea oli Jaakobile ilmale toonud, maa tßtreid vaatama.  
[O.01.34.02] Aga maa vßrsti hiivlase Hamori poeg Sekem nägi teda, vþttis tema, magas ta juures ja naeris ta ära.  
[O.01.34.03] Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tßtresse, ja ta armastas tßtarlast ning rääkis tßtarlapsele meelitusi.  
[O.01.34.04] Ja Sekem rääkis oma isa Hamoriga, öeldes: „Võta see tüdruk mulle naiseks!”  
[O.01.34.05] Jaakob aga sai kuulda, et ta tßtar Diina oli ära teotatud. Aga et ta pojad olid tema karjaga väljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad koju tulid.  
[O.01.34.06] Ja Hamor, Sekemi isa, läks Jaakobi juurde, et temaga rääkida.  
[O.01.34.07] Jaakobi pojad tulid väljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud; mehed olid nÜrdinud ja nende viha sßttis väga pþlema, et ta Jaakobi tßtre juures magades oli Iisraelis teinud häbiteo; sest nþnda ei tohtinud teha.  
[O.01.34.08] Ja Hamor rääkis nendega, öeldes: „Mu poja Sekemi hing on kiindunud teie tütresse. Andke ta ometi temale naiseks!  
[O.01.34.09] Saage meiega langudeks, andke meile oma tĂźtreid ja vĂľtke enestele meie tĂźtreid,  
[O.01.34.10] ja jääge meie juurde elama. Maa on lahti teie ees, elage, rännake ja kodunege siin!”  
[O.01.34.11] Ja Sekem ütles tema isale ja vendadele: „Kui ma teie silmis armu leian, siis annan teile, mida te minult nõuate.  
[O.01.34.12] Pange mulle peale ükskõik kui palju mõrsjahinda ja kingitusi: ma annan, mida te minult nõuate. Andke ainult tütarlaps mulle naiseks!”  
[O.01.34.13] Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile, rääkides aga kavalasti, sellepärast et ta nende þe Diina oli ära teotanud,  
[O.01.34.14] ja ütlesid neile: „Me ei või teha niisugust asja, et anname oma õe mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile häbiks.  
[O.01.34.15] Ainult sel tingimusel oleme teiega nĂľus, kui saate meie sarnaseiks, lastes kĂľik oma meesterahvad Ăźmber lĂľigata.  
[O.01.34.16] Siis me anname oma tĂźtreid teile ja vĂľtame teie tĂźtreid enestele, elame Ăźheskoos teiega ja saame Ăźheks rahvaks.  
[O.01.34.17] Aga kui te ei võta meid kuulda ega lase endid ümber lõigata, siis võtame oma tütre ja läheme ära!”  
[O.01.34.18] Ja nende sĂľnad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.  
[O.01.34.19] Ja noor mees ei kĂľhelnud nĂľnda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi tĂźtart; ja tema oli lugupeetum kui kĂľik teised ta isakojas.  
[O.01.34.20] Siis Hamor ja ta poeg Sekem läksid oma linna väravasse ja rääkisid oma linna meestega, Üeldes:  
[O.01.34.21] „Need mehed on rahuarmastajad. Jäägu nad meie juurde, elagu ja rännaku nad siin maal. Sest maa, vaata, laiub ju nendegi ees igat kätt. Siis võtame enestele naisteks nende tütreid ja anname oma tütreid neile.  
[O.01.34.22] Aga ainult sel tingimusel on mehed meiega nĂľus meie juures elama ja saama meiega Ăźheks rahvaks, kui meil kĂľik meesterahvad Ăźmber lĂľigatakse, nĂľnda nagu nemad ise on Ăźmber lĂľigatud.  
[O.01.34.23] Nende karjad ja varandus ja kõik nende lojused, eks need saa siis meile! Olgem ainult nendega nõus, siis nad asuvad meie juurde elama.”  
[O.01.34.24] Ja nad vþtsid kuulda Hamorit ja tema poega Sekemit, kþik, kes ta linna väravast läbi käisid; ja kþik meesterahvad lþigati ßmber, kþik, kes ta linna väravast läbi käisid.  
[O.01.34.25] Aga kolmandal päeval, kui nad olid valudes, vþtsid kaks Jaakobi poega, Siimeon ja Leevi, Diina vennad, kumbki oma mþþga ja läksid takistamatult linna ja tapsid ära kþik meesterahvad.  
[O.01.34.26] Nad tapsid mþþgateraga ka Hamori ja tema poja Sekemi, vþtsid Sekemi kojast Diina ja läksid ära.  
[O.01.34.27] Jaakobi pojad tulid haigetele kallale ja riisusid linna, sellepärast et nad nende þe olid ära teotanud.  
[O.01.34.28] Nad vþtsid ära nende pudulojused, veised ja eeslid ja mis iganes oli linnas vþi väljal.  
[O.01.34.29] Nad viisid ära kþik nende varanduse ja kþik nende lapsed ja naised, ja riisusid kþik, mis kodades oli.  
[O.01.34.30] Aga Jaakob ütles Siimeonile ja Leevile: „Te saadate mind õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on vähe mehi: kui nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume, niihästi mina kui mu pere!”  
[O.01.34.31] Kuid nemad vastasid: „Kas ta siis tohtis talitada meie õega nagu hooraga?”  
[O.01.35.01] Ja Jumal ütles Jaakobile: „Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, Kes sulle ennast ilmutas, kui sa põgenesid oma venna Eesavi eest!”  
[O.01.35.02] Ja Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid ühes temaga: „Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!  
[O.01.35.03] Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, Kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin!”  
[O.01.35.04] Siis nad andsid Jaakobile kþik nende käes olevad vþþrad jumalad ja kþrvarþngad, mis neil kþrvus olid, ja Jaakob mattis need maha ßhe Sekemi ligidal oleva tamme alla.  
[O.01.35.05] Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ßmberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.  
[O.01.35.06] Ja Jaakob jĂľudis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli Ăźhes temaga.  
[O.01.35.07] Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks Eel-Peetel, sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta pĂľgenes oma venna eest.  
[O.01.35.08] Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti Ăźhe tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.  
[O.01.35.09] Ja Jumal ilmutas Ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja Ăľnnistas teda.  
[O.01.35.10] Ja Jumal ütles temale: „Jaakob on su nimi! Ärgu hüütagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!” Ja Ta pani temale nimeks Iisrael.  
[O.01.35.11] Ja Jumal ütles temale: „Mina olen kõigeväeline Jumal! Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist väljuvad kuningad!  
[O.01.35.12] Ja maa, mille Ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, Ma annan sinule; ka sinu soole pärast sind Ma annan selle maa!”  
[O.01.35.13] Ja Jumal läks tema juurest ßles paigast, kus Ta temaga oli rääkinud.  
[O.01.35.14] Ja Jaakob pßstitas samba sinna paika, kus Ta temaga oli rääkinud, kivisamba, ja kallas selle peale joomaohvri ning valas þli.  
[O.01.35.15] Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli rääkinud, Peeteliks.  
[O.01.35.16] Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tßkk maad oli minna Efratani, pidi Raahel sßnnitama, ja tal oli raske sßnnitus.  
[O.01.35.17] Tema raske sünnituse ajal ütles aitajanaine temale: „Ära karda, sest ka seekord on sul poeg!”  
[O.01.35.18] Ja kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga selle isa kutsus teda Benjaminiks.  
[O.01.35.19] Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee äärde, see on Petlemma.  
[O.01.35.20] Ja Jaakob pßstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani.  
[O.01.35.21] Ja Iisrael läks teele ning lþi oma telgi ßles teispoole Karjatorni.  
[O.01.35.22] Ja kui Iisrael elas seal maal, juhtus, et Ruuben läks ja magas oma isa liignaise Billa juures. Ja Iisrael sai sellest kuulda.  
[O.01.35.23] Jaakobil oli kaksteist poega; Lea pojad: Ruuben, Jaakobi esmasĂźndinu, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon;  
[O.01.35.24] Raaheli pojad: Joosep ja Benjamin;  
[O.01.35.25] Billa, Raaheli Ăźmmardaja pojad: Daan ja Naftali;  
[O.01.35.26] Silpa, Lea Ăźmmardaja pojad: Gaad ja Aaser. Need olid Jaakobi pojad, kes sĂźndisid temale Mesopotaamias.  
[O.01.35.27] Ja Jaakob jþudis oma isa Iisaki juurde Mamresse, Kirjat-Arbasse, see on Hebronisse, kus Aabraham ja Iisak olid vþþrastena elanud.  
[O.01.35.28] Ja Iisaki elupäevi oli sada kaheksakßmmend aastat.  
[O.01.35.29] Siis Iisak heitis hinge ja suri; ta koristati oma rahva juurde, vana ja elatanud; ta pojad Eesav ja Jaakob matsid tema.  
[O.01.36.01] Ja need olid Eesavi, see on Edomi järeltulijad:  
[O.01.36.02] Eesav vĂľttis oma naised Kaanani tĂźtreist: Aada, hetiit Eeloni tĂźtre, ja Oholibama, hiivlase Sibeoni poja Ana tĂźtre,  
[O.01.36.03] ja Baasmati, Ismaeli tĂźtre, Nebajoti Ăľe.  
[O.01.36.04] Aada tĂľi Eesavile ilmale Eliifase, ja Baasmat tĂľi ilmale Reueli.  
[O.01.36.05] Ja Oholibama tĂľi ilmale Jeusi, Jalami ja Korahi; need olid Eesavi pojad, kes temale sĂźndisid Kaananimaal.  
[O.01.36.06] Ja Eesav vþttis oma naised, pojad ja tßtred ja kþik oma pere hingelised, karja, kþik lojused ja kogu varanduse, mis ta Kaananimaal oli soetanud, ja läks teisele maale, ära oma venna Jaakobi juurest.  
[O.01.36.07] Sest nende varandus oli liiga suur ßheskoos elamiseks, ja maa, kus nad vþþrastena elasid, ei suutnud neid toita nende karjade pärast.  
[O.01.36.08] Ja Eesav asus elama Seiri mäestikku; Eesav on Edom.  
[O.01.36.09] Ja need olid Eesavi, edomlaste isa järeltulijad Seiri mäestikus:  
[O.01.36.10] need olid Eesavi poegade nimed: Eliifas, Eesavi naise Aada poeg, Reuel, Eesavi naise Baasmati poeg.  
[O.01.36.11] Ja Eliifase pojad olid: Teeman, Oomar, Sefo, Gatam ja Kenas.  
[O.01.36.12] Ja Timna oli Eesavi poja Eliifase liignaine ja tema tþi Eliifasele ilmale Amaleki; need olid Eesavi naise Aada järeltulijad.  
[O.01.36.13] Ja need olid Reueli pojad: Nahat, Serah, Samma ja Missa; need olid Eesavi naise Baasmati järeltulijad.  
[O.01.36.14] Ja need olid Eesavi naise Oholibama, Sibeoni poja Ana tĂźtre pojad, kes tĂľi Eesavile ilmale Jeusi, Jalami ja Korahi.  
[O.01.36.15] Need olid Eesavi poegade vürstid: Eliifase, Eesavi esmasündinu pojad — vürst Teeman, vürst Oomar, vürst Sefo, vürst Kenas,  
[O.01.36.16] vßrst Korah, vßrst Gatam, vßrst Amalek. Need olid Eliifasest pþlvnevad vßrstid Edomimaal, need olid Aada järeltulijad.  
[O.01.36.17] Ja need olid Eesavi poja Reueli pojad: vßrst Nahat, vßrst Serah, vßrst Samma, vßrst Missa. Need olid Reuelist pþlvnevad vßrstid Edomimaal, need olid Eesavi naise Baasmati järeltulijad.  
[O.01.36.18] Ja need olid Eesavi naise Oholibama pojad: vĂźrst Jeus, vĂźrst Jalam, vĂźrst Korah. Need olid Eesavi naisest, Ana tĂźtrest Oholibamast pĂľlvnevad vĂźrstid.  
[O.01.36.19] Need olid Eesavi, see on Edomi järeltulijad, ja need olid nende vßrstid.  
[O.01.36.20] Need olid horiit Seiri pojad, selle maa elanikud: Lootan, Soobal, Sibeon, Ana,  
[O.01.36.21] Diison, Eeser ja Diisan; need olid horiitide vĂźrstid, Seiri pojad Edomimaal.  
[O.01.36.22] Ja Lootani pojad olid Hori ja Heemam; ja Lootani Ăľde oli Timna.  
[O.01.36.23] Ja need olid Soobali pojad: Alvan, Maanahat, Eebal, Sefo ja Oonam.  
[O.01.36.24] Ja need olid Sibeoni pojad: Ajja ja Ana; Ana oli see, kes kĂľrbes kohtas mĂźrkmadusid, kui ta karjatas oma isa Sibeoni eesleid.  
[O.01.36.25] Ja need olid Ana lapsed: Diison ja Oholibama, Ana tĂźtar.  
[O.01.36.26] Ja need olid Diisoni pojad: Hemdan, Esban, Jitran ja Keran.  
[O.01.36.27] Need olid Eeseri pojad: Bilhan, Saavan ja Akan.  
[O.01.36.28] Need olid Diisani pojad: Uuts ja Aran.  
[O.01.36.29] Need olid horiitide vĂźrstid: vĂźrst Lootan, vĂźrst Soobal, vĂźrst Sibeon, vĂźrst Ana,  
[O.01.36.30] vĂźrst Diison, vĂźrst Eeser, vĂźrst Diisan. Need olid horiitide vĂźrstid nende vĂźrstkondade kaupa Seirimaal.  
[O.01.36.31] Ja need olid kuningad, kes valitsesid Edomimaal, enne kui Ăźkski kuningas valitses Iisraeli laste Ăźle:  
[O.01.36.32] Bela, Beori poeg, oli kuningaks Edomis, ja tema linna nimi oli Dinhaba.  
[O.01.36.33] Kui Bela suri, sai tema asemel kuningaks Joobab, Serahi poeg Bosrast.  
[O.01.36.34] Kui Joobab suri, sai tema asemel kuningaks Huusam teemanlaste maalt.  
[O.01.36.35] Kui Huusam suri, sai tema asemel kuningaks Hadad, Bedadi poeg, kes lþi midjanlasi Moabi väljadel; ja tema linna nimi oli Aviit.  
[O.01.36.36] Kui Hadad suri, sai tema asemel kuningaks Samla Masreekast.  
[O.01.36.37] Kui Samla suri, sai tema asemel kuningaks Saul jþeäärsest Rehobotist.  
[O.01.36.38] Kui Saul suri, sai tema asemel kuningaks Baal-Haanan, Akbori poeg.  
[O.01.36.39] Kui Baal-Haanan, Akbori poeg, suri, sai tema asemel kuningaks Hadar; tema linna nimi oli Pau; ja tema naise nimi oli Mehetabel, Mee-Sahabi tĂźtre Matredi tĂźtar.  
[O.01.36.40] Ja need olid Eesavi vßrstide nimed nende suguvþsade kaupa, nimeliselt nende asupaikade järgi: vßrst Timna, vßrst Alva, vßrst Jetet,  
[O.01.36.41] vĂźrst Oholibama, vĂźrst Eela, vĂźrst Piinon,  
[O.01.36.42] vĂźrst Kenas, vĂźrst Teeman, vĂźrst Mibsar,  
[O.01.36.43] vßrst Magdiel, vßrst Iiram. Need olid Edomi, see on Eesavi, edomlaste isa vßrstid nende elukohtade järgi nende pärismaal.  
[O.01.37.01] Aga Jaakob elas maal, kus ta isa oli vþþrana elanud, Kaananimaal.  
[O.01.37.02] Need on Jaakobi suguvĂľsa lood: Kui Joosep oli seitsmeteistkĂźmneaastane, siis oli ta Ăźhes oma vendadega pudulojuste karjane; tema oli abilisena oma isa naiste Billa ja Silpa poegade juures. Ja Joosep kandis nende isale ette nende halva kuulsuse.  
[O.01.37.03] Iisrael armastas Joosepit enam kui kĂľiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue.  
[O.01.37.04] Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kþiki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega rääkinud temaga avameelselt.  
[O.01.37.05] Kord nägi Joosep unenäo ja jutustas selle oma vendadele; seejärel hakkasid need teda veel enam vihkama.  
[O.01.37.06] Ta nimelt ütles neile: „Kuulge ometi seda unenägu, mis ma unes nägin!  
[O.01.37.07] Jah, vaadake, me olime väljal vihke sidumas, ja ennäe, minu vihk tõusis üles ning jäigi püsti seisma! Aga vaata, teie vihud ümbritsesid seda ja kummardasid minu vihu ees!”  
[O.01.37.08] Siis ta vennad ütlesid temale: „Kas sina tahad saada meile kuningaks ja hakata meie üle valitsema?” Ja nad vihkasid teda veelgi enam tema unenägude ja kõnede pärast.  
[O.01.37.09] Ja ta nägi veel teise unenäo, jutustas selle oma vendadele ja ütles: „Vaata, ma nägin veel ühe unenäo, ja ennäe, päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid minu ees!”  
[O.01.37.10] Aga kui ta seda jutustas oma isale ja vendadele, siis ta isa sõitles teda ning ütles temale: „Mis unenägu see küll on, mis sa nägid! Kas mina ja su ema ja vennad tõesti peame tulema ja sinu ees maani kummardama?”  
[O.01.37.11] Ta vennad said temale kadedaks, aga ta isa pidas meeles selle loo.  
[O.01.37.12] Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.  
[O.01.37.13] Ja Iisrael ütles Joosepile: „Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!”  
[O.01.37.14] Siis ta ütles temale: „Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi hästi käib ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!” Ta läkitas teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.  
[O.01.37.15] Ja üks mees kohtas teda, sest vaata, ta oli väljal eksinud! Ja mees küsis temalt, öeldes: „Mida sa otsid?”  
[O.01.37.16] Ja tema vastas: „Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad karja hoiavad?”  
[O.01.37.17] Ja mees ütles: „Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid ütlevat: läki Dotanisse!” Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.  
[O.01.37.18] Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jþudis nende juurde, vþtsid nad þelalt nþuks teda tappa.  
[O.01.37.19] Nad ütlesid üksteisele: „Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja!  
[O.01.37.20] Tulgem nüüd, tapkem tema, visakem ta mõnesse kaevu ja öelgem, et kuri elajas sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!”  
[O.01.37.21] Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: „Ärgem võtkem temalt hinge!”  
[O.01.37.22] Ja Ruuben ütles neile: „Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!” Sest ta tahtis teda päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.  
[O.01.37.23] Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,  
[O.01.37.24] ja vĂľtsid tema ning viskasid kaevu; aga kaev oli tĂźhi, selles ei olnud vett.  
[O.01.37.25] Seejärel nad istusid leiba vþtma. Ja kui nad oma silmad ßles tþstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide killavoor Gileadist! Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lþhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.  
[O.01.37.26] Ja Juuda ütles oma vendadele: „Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?  
[O.01.37.27] Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!” Ja ta vennad kuulasid teda.  
[O.01.37.28] Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mÜÜda läksid, tþmbasid ja vþtsid nad Joosepi kaevust välja ja mßßsid Joosepi kahekßmne hþbetßki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.  
[O.01.37.29] Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud Joosepit enam kaevus! Siis ta käristas oma riided lþhki  
[O.01.37.30] ja läks tagasi oma vendade juurde ning ütles: „Poissi ei ole enam! Ja mina, kuhu ma nüüd lähen?”  
[O.01.37.31] Siis nad vĂľtsid Joosepi kuue ja tapsid Ăźhe siku ning kastsid kuue verre.  
[O.01.37.32] Ja nad saatsid kirju kuue, tulid oma isa juurde ning ütlesid: „Selle me leidsime! Tunnista nüüd, kas see on su poja kuub või mitte?”  
[O.01.37.33] Ja ta tundis selle ära ning ütles: „See on mu poja kuub! Kuri elajas on ta ära söönud, Joosep on tõesti maha murtud!”  
[O.01.37.34] Ja Jaakob käristas oma riided lþhki, kinnitas kotiriide niuete ßmber ja leinas oma poega kaua aega.  
[O.01.37.35] Kõik ta pojad ja tütred püüdsid teda trööstida, kuid ta ei lasknud ennast trööstida, vaid ütles: „Ma lähen tõesti leinates oma poja juurde hauda!” Ja tema isa nuttis teda taga.  
[O.01.37.36] Aga midjanlased mßßsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.  
[O.01.38.01] Sel ajal Juuda läks ära oma vendade juurest ja siirdus ßhe Adullami mehe juurde, kelle nimi oli Hiira.  
[O.01.38.02] Ja Juuda nägi seal kaananlase, Suua nimelise mehe tßtart, vþttis selle ning heitis ta juurde.  
[O.01.38.03] Ja see sai käima peale ning tþi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Eer.  
[O.01.38.04] Ja tema sai taas käima peale ning tþi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Oonan.  
[O.01.38.05] Ja tema tĂľi veelgi Ăźhe poja ilmale ja pani sellele nimeks Seela; ta oli Kesibis, kui ta selle ilmale tĂľi.  
[O.01.38.06] Ja Juuda vĂľttis Eerile, oma esmasĂźndinule, naise nimega Taamar.  
[O.01.38.07] Aga Eer, Juuda esmasĂźndinu, oli Issand silmis paha ja Issand laskis tema surra.  
[O.01.38.08] Siis Juuda ütles Oonanile: „Heida oma venna naise juurde, ole temale mehe eest ja soeta oma vennale sugu!”  
[O.01.38.09] Kuna aga Oonan teadis, et sugu ei pidanud saama temale, siis heites oma venna naise juurde ta hävitas oma seemne maha pillates, et mitte anda sugu oma vennale.  
[O.01.38.10] Aga see, mis ta tegi, oli Issand silmis paha ja Ta laskis surra ka tema.  
[O.01.38.11] Siis Juuda ütles oma miniale Taamarile: „Jää lesena oma isakotta elama, kuni mu poeg Seela on kasvanud suuremaks!” Sest ta mõtles: „Muidu sureb seegi nagu ta vennad!” Ja Taamar läks ning elas oma isakojas.  
[O.01.38.12] Mþne aja pärast suri Suua tßtar, Juuda naine. Kui Juuda leinaaeg oli mÜÜdunud, siis ta läks ßles Timnasse oma pudulojuste niitjate juurde, tema ja ta sþber Hiira, Adullami mees.  
[O.01.38.13] Ja Taamarile anti teada ning öeldi: „Vaata, su äi läheb üles Timnasse pudulojuseid niitma!”  
[O.01.38.14] Siis ta vþttis lesepþlve riided seljast ära, varjas ennast looriga ja kattis enese kinni ning istus Eenaimi väravasse, kust tee viib Timnasse, sest ta oli näinud, et Seela oli kasvanud suureks, teda aga ei olnud antud temale naiseks.  
[O.01.38.15] Kui Juuda teda nägi, siis ta pidas teda hooraks, sest ta oli oma näo kinni katnud.  
[O.01.38.16] Ja ta pöördus teelt tema poole ning ütles: „Lase ma heidan su juurde!” Sest ta ei teadnud, et see oli tema minia. Aga too vastas: „Mis sa mulle annad, kui sa heidad mu juurde?”  
[O.01.38.17] Ta ütles: „Ma läkitan sulle karjast ühe sikutalle!” Ja naine vastas: „Jah, kui sa annad mulle pandi, seniks kui sa läkitad!”  
[O.01.38.18] Siis ta küsis: „Mis võiks olla pandiks, mille ma pean sulle andma?” Ja tema vastas: „Su pitsat ja vöö ja kepp, mis sul käes on!” Ja ta andis need temale ning heitis ta juurde; ja naine sai temast käima peale.  
[O.01.38.19] Siis ta tþusis ja läks ära ning vþttis eneselt loori ja pani lesepþlve riided selga.  
[O.01.38.20] Ja Juuda läkitas oma sþbra Adullami mehega sikutalle, et vþtta pant naise käest; aga see ei leidnud teda.  
[O.01.38.21] Siis ta küsis meestelt seal paigas, öeldes: „Kus on see pordunaine, kes oli Eenaimi tee ääres?” Aga need vastasid: „Siin pole pordunaist olnud!”  
[O.01.38.22] Ja ta tuli tagasi Juuda juurde ning ütles: „Ma ei leidnud teda. Ja mehedki seal paigas ütlesid: siin pole pordunaist olnud!”  
[O.01.38.23] Siis ütles Juuda: „Pidagu siis enesele, et me ei satuks pilke alla! Vaata, ma läkitasin selle siku, aga sina ei leidnud teda!”  
[O.01.38.24] Aga kolme kuu pärast teatati Juudale ja öeldi: „Su minia Taamar on hooranud, ja vaata, ta on hooratööst saanud ka käima peale!” Siis ütles Juuda: „Tooge ta välja, et ta põletataks!”  
[O.01.38.25] Kui ta välja toodi, siis ta läkitas sõna oma äiale: „Sellest mehest, kelle omad need on, olen ma käima peal!” Ja ta ütles: „Tunnista nüüd, kelle see pitsat ja vöö ja kepp on!”  
[O.01.38.26] Ja Juuda tundis need ära ning ütles: „Tema on õigem minust! Sest ma ei ole teda andnud oma pojale Seelale!” Ja ta ei ühtinud enam temaga.  
[O.01.38.27] Aga sĂźnnitamise ajal, vaata, olid ta ihus kaksikud!  
[O.01.38.28] Ja kui ta sünnitas, sirutus üks käsi välja; ja aitajanaine võttis ning sidus käe ümber helepunase lõnga, öeldes: „See tuleb esmalt välja!”  
[O.01.38.29] Aga kui ta oma käe tagasi tõmbas, vaata, siis tuli välja ta vend! Ja aitajanaine ütles: „Missuguse lõhe sa küll enesele oled rebestanud!” Ja temale pandi nimeks Perets.  
[O.01.38.30] Ja pärast tuli välja tema vend, kelle käe ßmber oli helepunane lþng; ja temale pandi nimeks Serah.  
[O.01.39.01] Ja Joosep viidi alla Egiptusesse; ja egiptlane Pootifar, vaarao hoovkondlane, ihukaitsepealik, ostis tema ismaeliitidelt, kes olid ta sinna toonud.  
[O.01.39.02] Aga Issand oli Joosepiga ja tema oli mees, kellel kþik asjad korda läksid; ja ta elas oma isanda, egiptlase kojas.  
[O.01.39.03] Ka tema isand nägi, et Issand oli temaga ja et kþik, mis ta tegi, Issand laskis tema käes korda minna.  
[O.01.39.04] Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani tema oma koja ßle, ja kþik, mis tal oli, ta andis tema kätte.  
[O.01.39.05] Ja sellest ajast peale, kui ta oli pannud tema oma koja ßle, ja kþige ßle, mis tal oli, Issand þnnistas egiptlase koda Joosepi pärast, ja Issand þnnistus oli kþigega, mis tal oli kojas ja väljal.  
[O.01.39.06] Ja ta jättis kþik, mis tal oli, Joosepi kätte ega teadnud millestki, kui ainult leivast, mida ta sþi; Joosep oli jumekas ja ilusa välimusega.  
[O.01.39.07] Nende asjaolude tõttu sündis, et ta isanda naine Joosepile silma heitis ja ütles: „Maga mu juures!”  
[O.01.39.08] Aga ta keeldus ja ütles oma isanda naisele: „Vaata, mu isand ise ei tea, mis kojas on, ja kõik, mis tal on, ta on andnud minu kätte.  
[O.01.39.09] Ei ole ükski selles kojas suurem minust ja tema ei ole mulle keelanud midagi muud kui sind, sest sa oled tema naine. Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?”  
[O.01.39.10] Ja kuigi naine rääkis Joosepile iga päev, ei kuulanud see teda, et ta magaks ta kþrval ja oleks ta juures.  
[O.01.39.11] Aga ßhel päeval, kui Joosep tuli koju oma toimetusi tegema ja ßhtki inimest pererahvast ei olnud kodus,  
[O.01.39.12] ta haaras kinni tema kuuest, öeldes: „Maga mu juures!” Aga Joosep jättis oma kuue tema kätte, põgenes ja läks õue.  
[O.01.39.13] Ja kui naine nägi, et ta oma kuue oli jätnud tema kätte ja oli pþgenenud þue,  
[O.01.39.14] siis ta hüüdis pererahvast ja rääkis neile, öeldes: „Näete, ta on toonud meie juurde heebrea mehe meid ära naerma! Ta tuli mu juurde, et minuga magada, aga ma hüüdsin suure häälega,  
[O.01.39.15] ja kui ta kuulis, et ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu juurde, põgenes ja läks õue!”  
[O.01.39.16] Ja ta pani tema kuue enese kĂľrvale seniks, kui ta isand koju tuli.  
[O.01.39.17] Ja ta rääkis temale needsamad sõnad, öeldes: „Heebrea sulane, kelle sa oled meie juurde toonud, tuli mu juurde mind ära naerma.  
[O.01.39.18] Aga kui ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu juurde ja põgenes õue!”  
[O.01.39.19] Ja kui ta isand kuulis oma naise jutustust, mida see temale rääkis, öeldes: „Nõndaviisi on su sulane minuga teinud!” siis ta viha süttis põlema.  
[O.01.39.20] Ja Joosepi isand vĂľttis tema ja pani vangihoonesse, sinna paika, kus kuninga vange kinni peeti. Siis oli ta seal vangihoones.  
[O.01.39.21] Aga Issand oli Joosepiga ja pÜÜras tema poole Oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone ßlema soosikuks.  
[O.01.39.22] Ja vangihoone ßlem andis Joosepi kätte kþik vangid, kes olid vangihoones, ja kþik, mis seal pidi tehtama, seadis tema.  
[O.01.39.23] Vangihoone ßlem ei vaadanud millegi järele, mis oli tema käes, sest Issand oli temaga ja mis ta tegi, Issand laskis korda minna.  
[O.01.40.01] Ja pärast seda lugu sßndis, et Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar eksisid oma isanda Egiptuse kuninga vastu.  
[O.01.40.02] Ja vaarao sai väga kurjaks oma kahe hoovkondlase peale, joogikallajate ßlema ja pagarite ßlema peale.  
[O.01.40.03] Ja ta andis nad vahi alla ihukaitsepealiku kotta, vangihoonesse, samasse paika, kus Joosep kinni oli.  
[O.01.40.04] Ja ihukaitsepealik pani Joosepi nende juurde, et ta neid teeniks; ja nad olid vahi all kaua aega.  
[O.01.40.05] Ja need mþlemad nägid ßhel ÜÜl unenäo, kumbki oma unenäo, kumbki oma tähendusega unenäo, Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar, kes vangihoones kinni olid.  
[O.01.40.06] Kui Joosep tuli hommikul nende juurde ja nägi neid, vaata, siis olid nad nukra näoga!  
[O.01.40.07] Ja ta küsis vaarao hoovkondlastelt, kes olid ühes temaga vahi all ta isanda kojas, öeldes: „Mispärast on teil täna nii pahurad näod?”  
[O.01.40.08] Ja nad vastasid temale: „Me nägime unenägusid, aga ei ole kedagi, kes need seletaks!” Ja Joosep ütles neile: „Eks seletused ole Jumala käes? Siiski jutustage mulle!”  
[O.01.40.09] Ja joogikallajate ülem jutustas oma unenäo Joosepile ning ütles temale: „Mu unenäos oli nõnda: vaata, mu ees oli viinapuu  
[O.01.40.10] ja viinapuul oli kolm oksa; see lehistus, Ăľitses ja marjakobarad valmisid;  
[O.01.40.11] mul oli käes vaarao karikas ja ma võtsin viinamarju ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kätte.”  
[O.01.40.12] Ja Joosep ütles temale: „Selle seletus on niisugune: kolm oksa on kolm päeva.  
[O.01.40.13] Enne kui kolm päeva on mÜÜdunud, vaarao tþstab su pea ßles ja paneb sind tagasi su ametisse ja sa annad vaaraole karikat kätte endist viisi, nagu siis, kui olid ta joogikallaja.  
[O.01.40.14] Aga pea mind meeles, kui su käsi hästi käib ja tee mulle siis head ning tuleta mind vaaraole meelde ja vii mind siit hoonest välja,  
[O.01.40.15] sest mind on vargsil viisil varastatud heebrealaste maalt ja ma pole siingi teinud midagi, et mind vangiurkasse pandaks!”  
[O.01.40.16] Kui pagarite ülem nägi, et ta oli hästi seletanud, siis ta ütles Joosepile: „Ka mina nägin und, ja vaata, mu pea kohal oli kolm punutud korvi.  
[O.01.40.17] Kõige ülemises korvis oli kõiksugust vaaraole valmistatud pagarirooga, aga linnud sõid selle mu peapealsest korvist.”  
[O.01.40.18] Ja Joosep vastas ning ütles: „Selle seletus on niisugune: kolm korvi on kolm päeva.  
[O.01.40.19] Enne kui kolm päeva on möödunud, vaarao võtab sul pea otsast ja poob sind puusse ning linnud söövad liha su pealt.”  
[O.01.40.20] Ja kolmandal päeval, vaarao sßnnipäeval, kui ta tegi kþigile oma sulastele joomapeo, sßndiski, et ta tþstis ßles joogikallajate ßlema pea, samuti pagarite ßlema pea oma sulaste seast,  
[O.01.40.21] ja pani joogikallajate ßlema tema joogikallajaametisse vaaraole karikat kätte ulatama,  
[O.01.40.22] aga pagarite Ăźlema ta laskis puua, nĂľnda nagu Joosep neile oli seletanud.  
[O.01.40.23] Ent joogikallajate ßlem ei pidanud Joosepit meeles, vaid unustas tema ära.  
[O.01.41.01] Ja kahe aasta pärast sßndis, et vaarao nägi und, ja vaata, ta seisis Niiluse jþe ääres!  
[O.01.41.02] Ja näe, jþest tþusis seitse lehma, ilusad näha ja lihavad liha poolest, ja sþid roostikus.  
[O.01.41.03] Ja vaata, teist seitse lehma tþusis nende järel jþest, pahad näha ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade kþrval jþe kaldal.  
[O.01.41.04] Ja lehmad, kes olid pahad näha ja lahjad liha poolest, sþid ära need seitse lehma, kes olid ilusad näha ja lihavad. Siis vaarao ärkas ßles.  
[O.01.41.05] Aga ta uinus magama ja nägi teist puhku und, ja vaata, seitse viljapead tþusis ßhest kþrrest, jämedad ja head.  
[O.01.41.06] Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest kþrvetatud viljapead vþrsus nende järel.  
[O.01.41.07] Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse jämedat ja täit viljapead. Ja vaarao ärkas ßles, ja vaata, see oli olnud unenägu!  
[O.01.41.08] Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus kþik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unenäo, aga ßkski ei suutnud seda vaaraole seletada.  
[O.01.41.09] Siis rääkis joogikallajate ülem vaaraoga, öeldes: „Täna meenub mulle mu patt!  
[O.01.41.10] Vaarao sai väga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite ßlema.  
[O.01.41.11] Ja me nägime ßhel ÜÜl unenägusid, mina ja tema, kumbki nägime unenäo, millel oli oma tähendus.  
[O.01.41.12] Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse.  
[O.01.41.13] Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi!”  
[O.01.41.14] Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde.  
[O.01.41.15] Ja vaarao ütles Joosepile: „Ma nägin unenäo, aga keegi ei seleta seda. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle.”  
[O.01.41.16] Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: „Mina mitte! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!”  
[O.01.41.17] Ja vaarao jutustas Joosepile: „Mu unenäos oli nõnda: vaata, ma seisin Niiluse jõe kaldal.  
[O.01.41.18] Ja näe, jþest tþusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sþid roostikus.  
[O.01.41.19] Ja vaata, teist seitse lehma tþusis nende järel, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal näinud selliseid pahu!  
[O.01.41.20] Ja lahjad ning pahad lehmad sþid ära need seitse esimest lihavat lehma.  
[O.01.41.21] Ja need läksid nende kþhtu, aga ei olnud tundagi, et nad olid läinud nende kþhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi. Ja ma ärkasin ßles.  
[O.01.41.22] Siis ma nägin und, ja vaata, seitse viljapead tþusis ßhest kþrrest, täis ja head.  
[O.01.41.23] Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest kþrvetatud viljapead vþrsus nende järel.  
[O.01.41.24] Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead. Ma olen seda rääkinud oma ennustajaile, aga ükski ei oska mulle seletada.”  
[O.01.41.25] Ja Joosep ütles vaaraole: „Vaarao unenäod tähendavad mõlemad üht ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida Ta kavatseb teha.  
[O.01.41.26] Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on seitse aastat; unenägudel on sama tähendus.  
[O.01.41.27] Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes tþusid nende järel, on seitse aastat, ja seitse tßhja, hommikutuulest kþrvetatud viljapead on seitse nälja-aastat.  
[O.01.41.28] See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on Ta vaaraole näidanud.  
[O.01.41.29] Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur kĂźllus kogu Egiptusemaal.  
[O.01.41.30] Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, siis ununeb Egiptusemaal kþik kßllus ja nälg toob maale hävituse.  
[O.01.41.31] Ei ole enam kßllust tundagi siin maal nälja tþttu, mis tuleb selle järel, sest see on väga kange.  
[O.01.41.32] Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sßndida.  
[O.01.41.33] Ja nßßd vaarao vaadaku välja ßks mþistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa ßle.  
[O.01.41.34] Vaarao tehku nĂľnda: pangu Ăźlevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel kĂźlluseaastal.  
[O.01.41.35] Ja kogutagu kþik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda.  
[O.01.41.36] See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et nälg ei laastaks maad.”  
[O.01.41.37] See kĂľne oli hea vaarao silmis ja kĂľigi ta sulaste silmis.  
[O.01.41.38] Ja vaarao ütles oma sulastele: „Kas leiame niisuguse mehe, kelles on Jumala Vaim?”  
[O.01.41.39] Ja vaarao ütles Joosepile: „Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!  
[O.01.41.40] Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas kuulaku sinu sõna. Ainult aujärje poolest ma tahan olla suurem sinust!”  
[O.01.41.41] Ja vaarao ütles Joosepile: „Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!”  
[O.01.41.42] Ja vaarao vĂľttis sĂľrmest pitserisĂľrmuse ning pani Joosepi sĂľrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.  
[O.01.41.43] Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda tema ees: „Põlvili!” Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle.  
[O.01.41.44] Ja vaarao ütles Joosepile: „Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal!”  
[O.01.41.45] Ja vaarao pani Joosepile nimeks Sofnat Paneah ja andis temale naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tßtre; ja Joosep läks välja Egiptusemaale.  
[O.01.41.46] Joosep oli kolmekßmneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa.  
[O.01.41.47] Ja maa kandis seitsmel kßlluseaastal ßhest ivast peotäie.  
[O.01.41.48] Ja ta kogus kĂľik pĂľllusaagi seitsmel kĂźlluseaastal, mis Egiptusemaal olid, ja talletas selle linnadesse; igasse linna ta andis Ăźmbruskonna pĂľldude saagi.  
[O.01.41.49] Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mþþtmast, sest see ei olnud enam mþþdetav!  
[O.01.41.50] Ja Joosepile sßndis enne nälja-aasta tulekut kaks poega, keda temale tþi ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tßtar.  
[O.01.41.51] Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles: „Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja!”  
[O.01.41.52] Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: „Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsuse maal!”  
[O.01.41.53] Kui seitse kĂźlluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lĂľppesid,  
[O.01.41.54] siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nþnda nagu Joosep oli Üelnud; ja nälg oli kþigis maades, aga kogu Egiptusemaal oli leiba.  
[O.01.41.55] Ja kui kogu Egiptusemaa tundis nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlasile: „Minge Joosepi juurde. Mis tema teile ütleb, seda tehke!”  
[O.01.41.56] Ja nälg oli ßle kogu maa ja Joosep avas kþik aidad ning mßßs egiptlasile vilja; ja nälg vþttis Egiptusemaal vþimust.  
[O.01.41.57] Ja kþigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest nälg oli vþtnud vþimust kþigis maades.  
[O.01.42.01] Kui Jaakob nägi, et Egiptuses oli vilja, siis Jaakob ütles oma poegadele: „Miks te üksteisele otsa vaatate?”  
[O.01.42.02] Ja ta ütles: „Vaata, ma olen kuulnud, et Egiptuses on vilja. Minge sinna ja ostke meile sealt, et jääksime elama ega sureks!”  
[O.01.42.03] Siis läks kßmme Joosepi venda Egiptusest vilja ostma.  
[O.01.42.04] Aga Benjamini, Joosepi venda, Jaakob ei läkitanud ühes vendadega, sest ta ütles: „Et temale õnnetust ei juhtuks!”  
[O.01.42.05] Ja Iisraeli pojad tulid vilja ostma teiste tulijate seltsis, sest Kaananimaal oli nälg.  
[O.01.42.06] Joosep oli maal valitsejaks; tema mßßs vilja kogu maa rahvale. Ja Joosepi vennad tulid ning kummardasid tema ette silmili maha.  
[O.01.42.07] Kui Joosep nägi oma vendi, siis ta tundis nad ära, aga tegi ennast neile võõraks ja rääkis nendega karmilt ning küsis neilt: „Kust te tulete?” Ja nad vastasid: „Kaananimaalt, et leiba osta!”  
[O.01.42.08] Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tundnud teda.  
[O.01.42.09] Siis meenusid Joosepile unenäod, mis ta neist unes oli näinud, ja ta ütles neile: „Te olete maakuulajad. Olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!”  
[O.01.42.10] Aga nemad ütlesid: „Ei, mu isand, su sulased on tulnud leiba ostma!  
[O.01.42.11] Me kõik oleme ühe mehe pojad, oleme ausad mehed, su sulased ei ole maakuulajad!”  
[O.01.42.12] Tema aga ütles neile: „Ei, küllap olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!”  
[O.01.42.13] Siis nad vastasid: „Meie, su sulased, olime kaksteist venda, ühe mehe pojad Kaananimaalt. Ja vaata, noorim on praegu meie isa juures, aga üht ei ole enam olemas.”  
[O.01.42.14] Aga Joosep ütles neile: „See on nõnda, nagu ma teile olen rääkinud ja öelnud: te olete maakuulajad!  
[O.01.42.15] Selles asjas ma katsun teid läbi: nii tþesti kui vaarao elab, ei pääse te siit minema enne kui teie noorim vend on siia tulnud!  
[O.01.42.16] Läkitage eneste hulgast üks, et ta tooks teie venna. Teid aga jäetakse vangi ja teie kõnesid uuritakse, kas neis on tõtt. Muidu olete, nii tõesti kui vaarao elab, maakuulajad!”  
[O.01.42.17] Ja ta pani nad ßheskoos kolmeks päevaks vahi alla.  
[O.01.42.18] Ja kolmandal päeval ütles Joosep neile: „Tehke seda, siis jääte elama! Mina olen jumalakartlik:  
[O.01.42.19] kui olete ausad mehed, jäägu üks teie vendadest aheldatuna hoonesse, kus te olite vahi all, aga teised minge viige vilja näljahäda pärast teie kodudes 20 ja tooge mu juurde oma noorim vend, siis saavad teie kõned tõeks ja te ei pea surema!” Ja nad tegid nõnda.  
[O.01.42.20]   
[O.01.42.21] Ja nad ütlesid üksteisele: „Me oleme tõesti süüdi oma venna pärast, kelle hinge kitsikust me nägime, kui ta palus meilt armu ja meie ei võtnud teda kuulda. Sellepärast on see kitsikus meile tulnud!”  
[O.01.42.22] Ja Ruuben vastas neile, öeldes: „Eks ma rääkinud teile ja öelnud: ärge tehke pattu poisi vastu! Aga teie ei kuulanud. Vaata, nüüd nõutaksegi tema verd!”  
[O.01.42.23] Aga nad ei teadnud, et Joosep seda mþistis, sest ta rääkis nendega tþlgi kaudu.  
[O.01.42.24] Ja ta pÜÜrdus ära nende juurest ning nuttis; siis ta tuli tagasi nende juurde ja rääkis nendega ning vþttis nende hulgast Siimeoni ja laskis tema nende silme ees vangistada.  
[O.01.42.25] Ja Joosep käskis täita nende kotid viljaga, panna igaßhe raha tagasi ta kotti ja anda neile teemoona; ja neile tehti nþnda.  
[O.01.42.26] Siis nad tþstsid vilja eeslite selga ja läksid sealt ära.  
[O.01.42.27] Kui ßks oma koti avas, et ÜÜmajal eeslile toitu anda, siis ta nägi oma raha, ja vaata, see oli koti suus!  
[O.01.42.28] Ja ta ütles oma vendadele: „Mu raha on tagasi antud, ja vaata, see on mu kotis!” Siis kadus nende julgus ja nad värisesid, öeldes isekeskis: „Miks on Jumal meile seda teinud?”  
[O.01.42.29] Ja nad tulid oma isa Jaakobi juurde Kaananimaale ning andsid temale teada kĂľik, mis neile oli juhtunud, Ăśeldes:  
[O.01.42.30] „See mees, maa isand, rääkis meiega karmilt ja pidas meid salajasiks maakuulajaiks.  
[O.01.42.31] Aga me Ăźtlesime temale: me oleme ausad mehed, me ei ole maakuulajad.  
[O.01.42.32] Meid oli kaksteist venda, oma isa pojad. Üht ei ole enam ja noorim on praegu meie isa juures Kaananimaal.  
[O.01.42.33] Ja see mees, maa isand, ßtles meile: sellest ma saan teada, kas te olete ausad: jätke ßks oma vendadest minu juurde ja vþtke vilja näljahäda pärast teie kodudes ja minge  
[O.01.42.34] ning tooge oma noorim vend minu juurde, et saaksin teada, et te ei ole maakuulajad, vaid olete ausad mehed. Siis ma annan teile venna tagasi ja te võite maal liikuda vabalt.”  
[O.01.42.35] Ja kui nad oma kotte tßhjendasid, vaata, siis oli igaßhe rahakukkur ta kotis! Ja nähes oma rahakukruid, nemad ja nende isa hakkasid kartma.  
[O.01.42.36] Ja nende isa Jaakob ütles neile: „Te teete mind lapsetuks! Joosepit ei ole enam ja Siimeoni ei ole enam ja Benjamini tahate ka võtta. See kõik on tulnud minu peale!”  
[O.01.42.37] Aga Ruuben rääkis oma isale, öeldes: „Võid surmata mu mõlemad pojad, kui ma ei too teda sinu juurde! Anna ta minu hooleks ja ma toon ta tagasi sinu juurde!”  
[O.01.42.38] Kuid tema ütles: „Minu poeg ei lähe ühes teiega alla, sest ta vend on surnud ja tema üksi on üle jäänud. Kui temaga teel, mida te käite, õnnetus juhtub, siis saadate mu hallid juuksed murega hauda!”  
[O.01.43.01] Aga maal oli kange nälg.  
[O.01.43.02] Ja kui nad olid ära söönud vilja, mis nad Egiptusest olid toonud, siis nende isa ütles neile: „Minge ostke meile pisut leiba!”  
[O.01.43.03] Ja Juuda vastas temale, öeldes: „See mees kinnitas meile väga ja ütles: te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole ühes teiega.  
[O.01.43.04] Kui sa nßßd läkitad meie venna ßhes meiega, siis läheme ja ostame sulle leiba.  
[O.01.43.05] Aga kui sa teda ei läkita, siis me ei lähe, sest see mees ütles meile: te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole ühes teiega!”  
[O.01.43.06] Ja Iisrael ütles: „Miks tegite mulle seda kurja ja andsite mehele teada, et teil on veel üks vend?”  
[O.01.43.07] Ja nad vastasid: „See mees päris väga meie ja meie suguseltsi järele, küsides: kas teie isa alles elab? Ons teil veel mõni vend? Ja me andsime temale teada, nagu asi on. Kas võisime teada, et ta ütleb: tooge oma vend siia?”  
[O.01.43.08] Ja Juuda ütles oma isale Iisraelile: „Saada poiss minuga ja me võtame kätte ning läheme, et jääksime elama ega sureks, ei meie ega sina ega meie väetid lapsed.  
[O.01.43.09] Mina olen temale käemeheks, nþua teda minult. Kui ma ei too teda tagasi sinu juurde ja ei sea sinu palge ette, siis jään su ees alatiseks sßßdlaseks!  
[O.01.43.10] Tõesti, kui me ei oleks viivitanud, oleksime nüüd juba teist korda tagasi tulnud!”  
[O.01.43.11] Siis ütles neile Iisrael, nende isa: „Kui see nõnda on, siis tehke seda. Võtke maa parimast oma kottidesse ja viige sellele mehele meeleheaks pisut palsamit ja pisut mett, kalleid rohte ja mürri, pähkleid ja mandleid.  
[O.01.43.12] Ja võtke ühes kahekordne raha; ka see raha, mis teie kottide suus tagasi tuli, võtke jälle ühes — vahest oli see eksitus.  
[O.01.43.13] VĂľtke ka oma vend, asuge teele ja minge tagasi selle mehe juurde.  
[O.01.43.14] Kõigeväeline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et ta teiega ära saadaks teie teise venna ja Benjamini. Aga kui jään lasteta, siis jään lasteta!”  
[O.01.43.15] Ja mehed vþtsid selle kingituse, vþtsid ßhes kahekordse raha ja Benjamini, asusid teele ja läksid alla Egiptusesse ning astusid Joosepi ette.  
[O.01.43.16] Kui Joosep nägi, et Benjamin oli nendega kaasas, siis ta ütles oma kojaülemale: „Vii need mehed mu kotta ja tapa tapaveis ning valmista see, sest need mehed söövad minuga lõunat!”  
[O.01.43.17] Ja mees tegi, nagu Joosep oli Ăśelnud; ja mees viis mehed Joosepi kotta.  
[O.01.43.18] Aga mehed kartsid, kui neid Joosepi kotta viidi, ja ütlesid: „Meid viiakse raha pärast, mis eelmisel korral meie kottides tagasi tuli, et veeretada meie peale süüd ja kippuda meile kallale ning võtta orjadeks meid ja meie eeslid!”  
[O.01.43.19] Ja nad astusid mehe juurde, kes oli Joosepi kojaßlem, ja rääkisid temaga koja ukse ees  
[O.01.43.20] ning ütlesid: „Oh mu isand, me kord juba käisime siin leiba ostmas!  
[O.01.43.21] Aga kui me seejärel jþudsime ÜÜmajale ja tegime oma kotid lahti, vaata, siis oli igamehe raha ta koti suus, meie raha selle täiskaalus! Me tþime selle nßßd tagasi.  
[O.01.43.22] Ja me tõime ka teise raha leiva ostmiseks enestega kaasa. Me ei tea, kes oli pannud meie raha meie kottidesse.”  
[O.01.43.23] Aga tema ütles: „Rahustuge, ärge kartke! Teie Jumal ja teie isa Jumal on pannud teile varanduse kottidesse! Teie raha ma olen saanud.” Ja ta tõi Siimeoni välja nende juurde.  
[O.01.43.24] Siis mees viis mehed Joosepi kotta ja andis neile vett ning nad pesid oma jalgu; ja ta andis toitu nende eeslitele.  
[O.01.43.25] Ja nad seadsid kingitused valmis, kuni Joosep tuli lĂľunale, sest nad olid kuulnud, et nad seal pidid leiba vĂľtma.  
[O.01.43.26] Kui Joosep koju tuli, siis nad viisid temale kotta kingituse, mis neil kaasas oli, ja kummardasid maha tema ette.  
[O.01.43.27] Ja tema küsis neilt, kuidas nende käsi käib, ja ütles: „Kas teie vana isa, kellest te rääkisite, käsi hästi käib? Ons ta alles elus?”  
[O.01.43.28] Ja nad vastasid: „Su sulase, meie isa käsi käib hästi, ta elab alles.” Ja nad kummardasid ning heitsid maha.  
[O.01.43.29] Kui ta oma silmad üles tõstis ja nägi oma venda Benjamini, oma ema poega, siis ta küsis: „Ons see teie noorim vend, kellest te mulle rääkisite?” Ja ta ütles: „Jumal olgu sulle armuline, mu poeg!”  
[O.01.43.30] Aga Joosep vaikis äkki, sest ta oli sßdamest liigutatud oma venna pärast ja otsis vþimalust nutmiseks. Ta läks ßhte siseruumi ja nuttis seal.  
[O.01.43.31] Ja kui ta oma silmi oli pesnud, siis ta tuli välja, valitses enese üle ja ütles: „Pange toit lauale!”  
[O.01.43.32] Ja temale pandi eraldi ja neile eraldi, ja egiptlastele, kes tema juures sõid, eraldi, sest egiptlased ei söö leiba üheskoos heebrealastega — see on egiptlastele jäledus!  
[O.01.43.33] Ja nad pandi istuma temaga vastamisi, esmasĂźndinu esimesena ja noorim viimsena, ja mehed panid seda isekeskis imeks.  
[O.01.43.34] Ja ta laskis tþsta rooga enda eest nende ette, aga Benjamini osa oli viis korda suurem kui kþigi teiste osad. Ja nad jþid ßhes temaga ning jäid joobnuks.  
[O.01.44.01] Siis ta käskis oma kojaülemat, öeldes: „Täida meeste kotid viljaga, nii palju kui nad jaksavad kanda, ja pane igamehe raha ta koti suhu.  
[O.01.44.02] Ja minu karikas, see hõbekarikas, pane noorima koti suhu ühes ta viljarahaga!” Ja ta tegi, nagu Joosep käskis.  
[O.01.44.03] Hommikul, kui läks valgeks, lasti minema mehed ja nende eeslid.  
[O.01.44.04] Kui nad olid linnast väljunud ega olnud veel kaugele jõudnud, ütles Joosep oma kojaülemale: „Võta kätte, aja mehi taga, ja kui oled nad tabanud, siis ütle neile: miks tasute head kurjaga?  
[O.01.44.05] Eks see ole see, millest mu isand joob ja millest ta endeid otsib? Olete käitunud halvasti, et tegite nõnda!”  
[O.01.44.06] Ja kui ta nad tabas, siis ta rääkis neile needsamad sþnad.  
[O.01.44.07] Aga nad vastasid temale: „Miks räägib mu isand nõndaviisi? Su sulasele oleks teotuseks nõnda teha.  
[O.01.44.08] Vaata, raha, mis me leidsime oma kottide suust, tĂľime sulle tagasi Kaananimaalt. Kuidas vĂľiksime siis varastada su isanda kojast hĂľbedat vĂľi kulda?  
[O.01.44.09] Kelle juurest su sulaste hulgast see leitakse, surgu, ja me teised jääme su isandale orjadeks!”  
[O.01.44.10] Siis ta ütles: „Olgu see nüüd ka nõnda teie sõnade järgi. Kelle juurest see leitakse, jäägu mulle sulaseks, ja te teised olete süüta!”  
[O.01.44.11] Ja nad tĂľttasid ning tĂľstsid igaĂźks oma koti maha ja iga mees tegi oma koti lahti.  
[O.01.44.12] Ja ta otsis nad läbi, alates vanemast ja lõpetades nooremaga — ja karikas leiti Benjamini kotist!  
[O.01.44.13] Siis nad käristasid oma riided lþhki, iga mees pani oma eeslile koorma selga ja nad läksid tagasi linna.  
[O.01.44.14] Ja Juuda läks ßhes oma vendadega Joosepi kotta, kes oli alles seal, ja nad heitsid maha tema ette.  
[O.01.44.15] Ja Joosep ütles neile: „Mis tegu see on, mis te olete teinud? Eks te tea, et niisugune mees nagu mina, oskab endeid seletada?”  
[O.01.44.16] Siis vastas Juuda: „Mida me oma isandale ütleme? Kuidas peame rääkima ja kuidas endid õigustama? Jumal on avastanud su sulaste süü! Vaata, me jääme oma isandale sulaseiks, niihästi meie kui see, kelle käest karikas leiti!”  
[O.01.44.17] Aga ta ütles: „Ei tule mulle mõttessegi seda teha! Mees, kelle käest karikas leiti, peab jääma mulle sulaseks, te teised aga minge rahuga oma isa juurde!”  
[O.01.44.18] Siis astus Juuda tema juurde ja ütles: „Mu isand, luba ometi oma sulast rääkida üks sõna mu isanda kõrva ees ja su viha ärgu süttigu põlema oma sulase vastu, sest sina oled nagu vaarao ise!  
[O.01.44.19] Mu isand kĂźsis oma sulaseilt, Ăśeldes: ons teil isa vĂľi mĂľni vend?  
[O.01.44.20] Ja meie vastasime oma isandale: meil on vana isa ja ßks nooruk, ta vanas eas sßndinud, alles noor; aga selle vend on surnud ja ta on ßksi oma emast järele jäänud, ja ta isa armastab teda.  
[O.01.44.21] Ja sa ßtlesid oma sulaseile: tooge ta minu juurde, et ma näeksin teda oma silmaga.  
[O.01.44.22] Ja me vastasime oma isandale: nooruk ei vĂľi isast lahkuda. Kui ta lahkuks oma isast, siis see sureks.  
[O.01.44.23] Ja sa ßtlesid oma sulaseile: kui teie noorim vend ei tule ßhes teiega, siis te ei saa enam näha mu nägu.  
[O.01.44.24] Ja kui me läksime su sulase, meie isa juurde ja andsime temale teada oma isanda sþnad,  
[O.01.44.25] siis ßtles meie isa: minge jälle tagasi, ostke meile pisut leiba.  
[O.01.44.26] Aga me vastasime: me ei vþi minna. Kui meie noorim vend on ßhes meiega, siis me läheme, sest me ei saa näha selle mehe nägu, kui meie noorim vend ei ole ßhes meiega.  
[O.01.44.27] Ja su sulane, minu isa, Ăźtles meile: te teate, et mu naine on mulle kaks poega ilmale toonud.  
[O.01.44.28] Aga ßks läks mu juurest ära ja ma ßtlesin: ta on tþesti maha murtud! Ja ma pole teda tänini enam näinud.  
[O.01.44.29] Kui te nßßd vþtate ka selle mu silma alt ja temaga juhtub þnnetus, siis saadate mu hallid juuksed kurvastusega hauda.  
[O.01.44.30] Ja kui ma nßßd tuleksin su sulase, oma isa juurde ja ßhes meiega ei oleks poiss, kelle hingesse tema hing on kiindunud,  
[O.01.44.31] ja kui ta siis näeb, et poissi ei ole, ta sureb ja su sulased on sinu sulase, meie isa hallid juuksed saatnud murega hauda,  
[O.01.44.32] sest su sulane on poisile käemeheks mu isa juures, kuna ma olen Üelnud: kui ma ei too teda sinu juurde, siis ma jään oma isa ees alatiseks sßßdlaseks.  
[O.01.44.33] Ja nßßd siis jäägu su sulane poisi asemel sulaseks mu isandale ja poiss mingu ßhes oma vendadega.  
[O.01.44.34] Sest kuidas võiksin minna oma isa juurde, kui poiss ei oleks ühes minuga? Et ma ei näeks seda õnnetust, mis juhtub mu isaga!”  
[O.01.45.01] Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: „Minge kõik mu juurest ära!” Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.  
[O.01.45.02] Ja ta puhkes valjusti nutma, nĂľnda et egiptlased seda kuulsid ja vaarao kojas saadi sellest teada.  
[O.01.45.03] Ja Joosep ütles oma vendadele: „Mina olen Joosep! Kas mu isa alles elab?” Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees!  
[O.01.45.04] Siis ütles Joosep, oma vendadele: „Astuge ligemale!” Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: „Mina olen Joosep teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse.  
[O.01.45.05] Aga nßßd ärge kurvastage ja ärgu sßttigu teil isekeskis viha, et mßßsite mind siia, sest elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.  
[O.01.45.06] Sest kaks aastat on olnud nßßd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kßndi ega lþikust.  
[O.01.45.07] Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele.  
[O.01.45.08] Nßßd aga ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja kogu ta kojale isandaks ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.  
[O.01.45.09] Tþtake ja minge mu isa juurde ning Üelge temale: nþnda ßtleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita!  
[O.01.45.10] Sa vþid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja pojad ja su poegade pojad, ja su pudulojused ja su veised ja kþik, mis sul on.  
[O.01.45.11] Ma tahan seal hoolitseda sinu eest, sest veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega kþik, kes sul on.  
[O.01.45.12] Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tþepoolest ise teiega räägin!  
[O.01.45.13] Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!”  
[O.01.45.14] Siis ta langes oma vennale Benjaminile Ăźmber kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela Ăźmber.  
[O.01.45.15] Ja ta andis suud kþigile oma vendadele ning nuttis ßheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.  
[O.01.45.16] Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud, ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.  
[O.01.45.17] Ja vaarao ütles Joosepile: „Ütle oma vendadele: tehke nõnda: koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,  
[O.01.45.18] vþtke oma isa ja oma pered ning tulge minu juure, siis ma annan teile Egiptusemaa parimat ja te saate sßßa maa rasva!  
[O.01.45.19] Ja sul tuleb anda käsk: tehke nþnda: vþtke endile Egiptusemaalt vankrid väetite laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge.  
[O.01.45.20] Teie silm ärgu kurvastagu teie asjade pärast, sest parim kogu Egiptusemaal peab olema teie päralt!”  
[O.01.45.21] Ja Iisraeli pojad tegid nþnda ja Joosep andis neile vaarao käsu peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.  
[O.01.45.22] Ta andis neile kĂľigile peoriided, aga Benjaminile andis ta kolmsada hĂľbeseeklit ja viied peoriided.  
[O.01.45.23] Samuti läkitas ta oma isale kßmme eeslit, kes olid koormatud Egiptuse parimate kaupadega, ja kßmme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.  
[O.01.45.24] Siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. Ja ta ütles neile: „Teel ärge riielge!”  
[O.01.45.25] Ja nad läksid ära Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa Jaakobi juurde.  
[O.01.45.26] Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: „Joosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!” Aga ta süda jäi külmaks, sest ta ei uskunud neid.  
[O.01.45.27] Siis nad jutustasid temale kþigest, mis Joosep nendega oli rääkinud. Ja kui ta nägi vankreid, mis Joosep oli läkitanud teda ära tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.  
[O.01.45.28] Ja Iisrael ütles: „Küllalt! Mu poeg Joosep elab alles! Ma tahan minna ja teda näha, enne kui suren!”  
[O.01.46.01] Nþnda Iisrael läks teele ßhes kþigega, mis tal oli, ja tuli Beer-Sebasse ning ohverdas tapaohvreid oma isa Iisaki Jumalale.  
[O.01.46.02] Ja Jumal rääkis Iisraeliga öösel nägemuses; ta ütles: „Jaakob, Jaakob!” Ja see vastas: „Siin ma olen!”  
[O.01.46.03] Siis ta ütles: „Mina olen Jumal, sinu isa Jumal, ära karda minna Egiptusesse, sest ma teen sind seal suureks rahvaks!  
[O.01.46.04] Mina lähen ühes sinuga Egiptusesse ja ma toon sind sealt tagasi, ja Joosep suleb oma käega su silmad!”  
[O.01.46.05] Ja Jaakob asus Beer-Sebast minekule; Iisraeli pojad panid oma isa Jaakobi ja oma väetid lapsed ja naised vankritesse, mis vaarao oli läkitanud teda tooma.  
[O.01.46.06] Ja nad vĂľtsid oma karjad ja varanduse, mis nad Kaananimaal olid soetanud, ja tulid Egiptusesse, Jaakob ja kĂľik ta sugu Ăźhes temaga.  
[O.01.46.07] Oma pojad ja poegade pojad, tĂźtred ja poegade tĂźtred ja kogu oma soo viis ta Ăźhes enesega Egiptusesse.  
[O.01.46.08] Ja need on Iisraeli laste nimed, kes Egiptusesse tulid: Jaakob ja tema pojad. Jaakobi esmasĂźndinu oli Ruuben.  
[O.01.46.09] Ruubeni pojad olid Hanok, Pallu, Hesron ja Karmi.  
[O.01.46.10] Siimeoni pojad olid Jemuel, Jaamin, Ohad, Jaakin, Sohar ja Saul, kaananlanna poeg.  
[O.01.46.11] Leevi pojad olid Geerson, Kehat ja Merari.  
[O.01.46.12] Juuda pojad olid Eer, Oonan, Seela, Perets ja Serah; aga Eer ja Oonan surid Kaananimaal. Peretsi pojad olid Hesron ja Haamul.  
[O.01.46.13] Issaskari pojad olid Toola, Puuva, Joob ja Simron.  
[O.01.46.14] Sebuloni pojad olid Sered, Eelon ja Jahleel.  
[O.01.46.15] Need olid Lea pojad, keda ta Jaakobile ilmale tĂľi Mesopotaamias; peale nende oli tal tĂźtar Diina. KĂľiki ta poegi ja tĂźtreid oli Ăźhtekokku kolmkĂźmmend kolm hinge.  
[O.01.46.16] Gaadi pojad olid Sifjon, Haggi, Suuni, Esbon, Eeri, Arodi ja Areli.  
[O.01.46.17] Aaseri pojad olid Jimna, Jisva, Jisvi ja Beria; nende Ăľde oli Serah. Beria pojad olid Heber ja Malkiel.  
[O.01.46.18] Need olid Silpa pojad, kelle Laaban andis oma tĂźtrele Leale ja kes tĂľi need Jaakobile ilmale, kuusteist hinge.  
[O.01.46.19] Jaakobi naise Raaheli pojad olid Joosep ja Benjamin.  
[O.01.46.20] Joosepile sĂźndisid Egiptusemaal pojad, keda temale ilmale tĂľi Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tĂźtar: Manasse ja Efraim.  
[O.01.46.21] Benjamini pojad olid Bela, Beker, Asbel, Geera, Naaman, Eehi, Roos, Muppim, Huppim ja Aard.  
[O.01.46.22] Need olid Raaheli pojad, kes Jaakobile sĂźndisid, Ăźhtekokku neliteist hinge.  
[O.01.46.23] Daani poeg oli Husim.  
[O.01.46.24] Naftali pojad olid Jahsel, Guuni, Jeeser ja Sillem.  
[O.01.46.25] Need olid Billa pojad, kelle Laaban andis oma tĂźtrele Raahelile ja kes tĂľi need Jaakobile ilmale, Ăźhtekokku seitse hinge.  
[O.01.46.26] Kþiki hingi, kes Jaakobiga Egiptusesse tulid, kes tema niudeist olid väljunud, peale Jaakobi poegade naiste, oli ßhtekokku kuuskßmmend kuus hinge.  
[O.01.46.27] Ja Joosepi poegi, kes temale Egiptuses olid sĂźndinud, oli kaks hinge; kĂľiki Jaakobi soo hingi, kes Egiptusesse tulid, oli seitsekĂźmmend.  
[O.01.46.28] Ja ta läkitas Juuda enese eel Joosepi juurde, et see teda juhataks Goosenisse; nþnda nad tulid Gooseni maakonda.  
[O.01.46.29] Ja Joosep laskis hobused oma vankri ette rakendada ning läks Goosenisse vastu oma isale Iisraelile; kui ta teda nägi, siis ta langes temale kaela ja nuttis kaua tema kaelas.  
[O.01.46.30] Ja Iisrael ütles Joosepile: „Nüüd ma võin surra, sest olen näinud su nägu ja tean, et oled alles elus!”  
[O.01.46.31] Ja Joosep ütles oma vendadele ja oma isa perele: „Ma lähen ja teatan vaaraole ning ütlen temale: mu vennad ja mu isa pere, kes olid Kaananimaal, on minu juurde tulnud.  
[O.01.46.32] Ja need mehed on pudulojuste karjased, sest nad olidki karjakasvatajad, ja nad on oma pudulojused ja veised ja kĂľik, mis neil oli, kaasa toonud.  
[O.01.46.33] Kui juhtub, et vaarao teid kutsub ja kĂźsib: mis teie amet on?  
[O.01.46.34] siis vastake: su sulased on olnud karjakasvatajad noorest põlvest kuni tänini, niihästi meie kui meie isad — et saaksite elada Gooseni maakonnas, sest egiptlased põlgavad kõiki pudulojuste karjaseid!”  
[O.01.47.01] Ja Joosep läks ja teatas vaaraole ning ütles: „Mu isa ja vennad ja nende pudulojused ja veised ja kõik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas!”  
[O.01.47.02] Ja ta vĂľttis oma vendade hulgast viis meest ja tĂľi need vaarao ette.  
[O.01.47.03] Ja vaarao küsis tema vendadelt: „Mis teie amet on?” Ja nad vastasid vaaraole: „Su sulased on pudulojuste karjased, niihästi meie ise kui meie isad.”  
[O.01.47.04] Ja nad ütlesid vaaraole: „Me oleme maale tulnud võõrastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud sööta, kuna Kaananimaal on kange nälg. Luba siis nüüd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!”  
[O.01.47.05] Ja vaarao rääkis Joosepiga, öeldes: „Sinu isa ja vennad on su juurde tulnud.  
[O.01.47.06] Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks.”  
[O.01.47.07] Siis Joosep tĂľi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob Ăľnnistas vaaraot.  
[O.01.47.08] Ja vaarao küsis Jaakobilt: „Kui palju sul eluaastaid on?”  
[O.01.47.09] Ja Jaakob vastas vaaraole: „Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal!”  
[O.01.47.10] Siis Jaakob þnnistas vaaraot ja läks ära vaarao juurest.  
[O.01.47.11] Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kþige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud.  
[O.01.47.12] Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende väetite laste suudele.  
[O.01.47.13] Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nþrkemas.  
[O.01.47.14] Ja Joosep kogus kokku kĂľik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.  
[O.01.47.15] Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: „Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?”  
[O.01.47.16] Ja Joosep vastas: „Andke oma lojused ja mina annan teile lojuste eest, kui raha on otsas!”  
[O.01.47.17] Ja nad tĂľid oma lojused Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, pudulojuste karjade, veiste karjade ja eeslite eest; nĂľnda muretses ta neile sel aastal leiba kĂľigi nende lojuste eest.  
[O.01.47.18] Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal nad tulid tema juurde ja ütlesid temale: „Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja lojuste karjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.  
[O.01.47.19] Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks. Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!”  
[O.01.47.20] Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse pþllumaa, sest egiptlased mßßsid igaßks oma pþllu, sellepärast, et nälg ahistas neid. Nþnda sai maa vaarao omaks.  
[O.01.47.21] Ja ta tegi rahva temale orjaks, ßhest Egiptuse raja äärest teise ääreni.  
[O.01.47.22] Ainult preestrite pþldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei mßßnud oma pþldusid.  
[O.01.47.23] Ja Joosep ütles rahvale: „Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!  
[O.01.47.24] Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduseks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduseks teie väeteile lastele.”  
[O.01.47.25] Ja nad vastasid: „Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks!”  
[O.01.47.26] Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse pþllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite pþllud ei saanud vaarao omaks.  
[O.01.47.27] Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.  
[O.01.47.28] Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikßmmend seitse aastat.  
[O.01.47.29] Kui Iisraeli surma päev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: „Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,  
[O.01.47.30] sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!” Ja ta vastas: „Ma teen su sõna järgi!”  
[O.01.47.31] Ja tema ütles: „Vannu mulle!” Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.  
[O.01.48.01] Pärast seda sündmust öeldi Joosepile: „Vaata, su isa on haige!” Siis ta võttis oma kaks poega enesega, Manasse ja Efraimi.  
[O.01.48.02] Ja Jaakobile anti teada ning öeldi: „Näe, su poeg Joosep tuleb sinu juurde!” Iisrael võttis siis jõu kokku ning tõusis voodis istukile.  
[O.01.48.03] Ja Jaakob ütles Joosepile: „Kõigeväeline Jumal ilmutas ennast mulle Luusis Kaananimaal, ja õnnistas mind  
[O.01.48.04] ning ßtles mulle: vaata, ma teen sind viljakaks ja paljuks ja teen sinust rahvaste hulga ja annan selle maa sinu soole pärast sind igaveseks omandiks!  
[O.01.48.05] Ja nßßd olgu su kaks poega, kes sulle Egiptusemaal on sßndinud, enne kui ma tulin sinu juurde Egiptusesse, minu omad: Efraim ja Manasse olgu minu omad nagu Ruuben ja Siimeongi!  
[O.01.48.06] Aga su järeltulijad, kes sulle pärast neid sßnnivad, olgu sinu päralt ja neid nimetatagu nende vendade nimede järgi nende pärisosades.  
[O.01.48.07] Kui ma Mesopotaamiast tulin, suri mul Raahel Kaananimaal, tee peal, kui veel tükk maad oli minna Efratasse. Ja ma matsin tema Efrata tee äärde, see on Petlemma.”  
[O.01.48.08] Kui Iisrael nägi Joosepi poegi, siis ta küsis: „Kes need on?”  
[O.01.48.09] Ja Joosep vastas oma isale: „Need on mu pojad, keda Jumal mulle siin on andnud!” Siis ta ütles: „Too nad minu juurde, et ma neid õnnistaksin!”  
[O.01.48.10] Aga Iisraeli silmad olid vanadusest tuhmid ja ta ei näinud enam. Siis Joosep viis nad tema juurde ja tema andis neile suud ning sßleles neid.  
[O.01.48.11] Ja Iisrael ütles Joosepile: „Ei oleks uskunud, et saan näha su nägu, aga vaata, Jumal on mind lasknud näha ka su järglasi!”  
[O.01.48.12] Siis Joosep vþttis nad ära tema pþlvilt ja kummardas silmili maha.  
[O.01.48.13] Ja Joosep vþttis nad mþlemad, Efraimi oma paremale käele, Iisraelist vasakule poole, ja Manasse oma vasakule käele, Iisraelist paremale poole, ja viis nad tema juurde.  
[O.01.48.14] Aga Iisrael sirutas oma parema käe ja pani Efraimi pea peale, kes oli noorem, ja oma vasaku käe Manasse pea peale; ta pani oma käed ristamisi, sest Manasse oli esmasßndinu.  
[O.01.48.15] Ja ta õnnistas Joosepit ning ütles: „Jumal, Kelle palge ees mu isad Aabraham ja Iisak on rännanud, Jumal, Kes on olnud mu karjane kogu mu elu kuni tänapäevani,  
[O.01.48.16] Ingel, Kes mind on päästnud kõigest kurjast, õnnistagu neid poisse; neid nimetades nimetatagu minu nime ja mu isade Aabrahami ja Iisaki nime! Ja nad siginegu rohkesti keset maad!”  
[O.01.48.17] Aga kui Joosep nägi, et ta isa oma parema käe asetas Efraimi pea peale, siis ta pani seda pahaks ja haaras kinni oma isa käest, et seda Efraimi pea pealt tþsta Manasse pea peale.  
[O.01.48.18] Ja Joosep ütles oma isale: „Mitte nõnda, mu isa, sest see on mu esmasündinu! Pane oma parem käsi tema pea peale!”  
[O.01.48.19] Aga ta isa keeldus ja ütles: „Ma tean, mu poeg, ma tean, ka tema peab saama rahvaks ja temagi peab olema suur! Ometi peab ta noorem vend saama temast suuremaks ja selle sugu olema rahvarohke!”  
[O.01.48.20] Ja ta õnnistas neid sel päeval, öeldes: „Sinu nimel õnnistatagu Iisraelis, öeldagu: Jumal tehku sind Efraimi ja Manasse sarnaseks!” Nõnda seadis ta Efraimi Manassest ettepoole.  
[O.01.48.21] Ja Iisrael ütles Joosepile: „Vaata, ma suren, aga Jumal on teiega ja viib teid tagasi teie isade maale.  
[O.01.48.22] Ja ma annan sulle ühe mäeseljandiku rohkem kui su vendadele, mille olen mõõga ja ammuga võtnud emorlastelt!”  
[O.01.49.01] Ja Jaakob kutsus oma pojad enese juurde ning ütles: „Tulge kokku, siis ma kuulutan teile, mis teiega sünnib tulevasil päevil!  
[O.01.49.02] Kogunege ja kuulge, Jaakobi pojad, vĂľtke kuulda Iisraeli, oma isa!  
[O.01.49.03] Ruuben, sina oled mu esmasßndinu, mu rammu ja sigitusjþu esikpoeg, väljapaistev väärikuselt ja väljapaistev vþimult!  
[O.01.49.04] Veena oled vooganud — esikohale sa ei jää, sest sa tõusid oma isa sängi! Sel korral sa rüvetasid mu voodi, kuhu sa olid tõusnud!  
[O.01.49.05] Siimeon ja Leevi, vennaksed, nende ßmberlþikamisnoad on vägivalla riistad!  
[O.01.49.06] Nende nþusse ei astu mu hing, nende seltsiga ei liitu mu sßda! Sest oma vihas nad tapsid mehi ja meelevallatuses halvasid härgi!  
[O.01.49.07] Olgu neetud nende kange viha ja nende range raev! Ma jaotan nad Jaakobis ja hajutan Iisraelis!  
[O.01.49.08] Juuda, sind ßlistavad su vennad! Sinu käsi on su vaenlaste turjal, sind kummardavad su isa pojad!  
[O.01.49.09] Juuda on lõukoera kutsikas — saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud! Ta on heitnud maha, ta lebab nagu kunagi lõukoer või lõvi — kes julgeks teda äratada?  
[O.01.49.10] Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja, keda rahvad vĂľtavad kuulda!  
[O.01.49.11] Ta seob oma eesli viinapuu kĂźlge, hea viinapuu kĂźlge oma eeslivarsa; ta peseb oma kuube viinaga ja oma vammust viinamarjade verega!  
[O.01.49.12] Ta silmad on viinast hämused ja hambad piimast valged!  
[O.01.49.13] Sebulon elab mererannas, laevade rannikul, ja tema selg on pÜÜratud Siidoni poole!  
[O.01.49.14] Issaskar on kondine eesel, kes lebab sadulakorvide vahel!  
[O.01.49.15] Kui ta nägi head hingamispaika ja meeldivat maad, ta langetas oma turja koormat kandma ja sai tÜÜorjaks!  
[O.01.49.16] Daan mĂľistab kohut oma rahvale, Ăźks Iisraeli suguharu on temagi!  
[O.01.49.17] Daan on madu teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu, nþnda et ratsanik kukub selili!  
[O.01.49.18] Ma ootan päästet sinult, Issand!  
[O.01.49.19] Gaad — röövjõugud ründavad teda, aga ta ise ründab neid, olles neil kannul!  
[O.01.49.20] Aaserilt tuleb rammus roog ja temal on anda kuninglikke maiuspalu!  
[O.01.49.21] Naftali on nobe emahirv, kes kannab haralisi sarvi!  
[O.01.49.22] Joosep on noor viljapuu, noor viljapuu allika ääres, mille oksad ulatuvad ßle mßßri!  
[O.01.49.23] AmmukĂźtid vaenavad teda, peavad ta peale ajujahti,  
[O.01.49.24] aga tema amb jääb painduvaks ja ta käsivarred on nþtked Jaakobi Vägeva abiga, Karjase, Iisraeli Kalju nime abiga,  
[O.01.49.25] su isa Jumala abiga, kes sind aidaku, Kþigeväelise abiga, Kes sind þnnistagu þnnistustega ßlalt taevast, þnnistustega all asuvast pþhjaveest, þnnistustega emarindadest ja ßskadest!  
[O.01.49.26] Su isa þnnistused ßletavad igaveste mägede þnnistused, ßrgsete kßngaste ihaldusväärsed annid! Need tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vßrsti pealaele!  
[O.01.49.27] Benjamin on kiskjalik hunt! Hommikul ta sööb saaki ja õhtul jaotab röövitut!”  
[O.01.49.28] Need kþik olid Iisraeli suguharud, neid oli kaksteist, ja see oli, mis nende isa neile rääkis, kui ta neid þnnistas: ta þnnistas igaßht temale kohase þnnistusega.  
[O.01.49.29] Ja ta käskis neid ning ütles neile: „Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hetiit Efroni väljal,  
[O.01.49.30] sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hetiit Efronilt pärandhauaks.  
[O.01.49.31] Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea.  
[O.01.49.32] Väli ja seal olev koobas on hetiitidelt ostetud!”  
[O.01.49.33] Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.  
[O.01.50.01] Siis Joosep langes oma isa palge vastu, nuttis tema kohal ja suudles teda.  
[O.01.50.02] Ja Joosep käskis oma teenistuses olevaid arste tema isa palsameerida; ja arstid palsameerisid Iisraeli.  
[O.01.50.03] Selleks kulus nelikßmmend päeva, sest nii palju päevi kulub palsameerimiseks; ja egiptlased nutsid teda seitsekßmmend päeva.  
[O.01.50.04] Kui tema nutupäevad olid möödunud, siis Joosep rääkis vaarao hoovkonnaga, öeldes: „Kui ma nüüd teie silmis olen armu leidnud, siis rääkige vaarao kõrva ees ja öelge:  
[O.01.50.05] Minu isa laskis mind vanduda, öeldes: vaata, ma suren. Mata mind mu hauda, mille ma enesele olen kaevanud Kaananimaal. Ma tahaksin nüüd minna, oma isa matta ja siis tagasi tulla!”  
[O.01.50.06] Ja vaarao ütles: „Mine ja mata oma isa, nõnda nagu ta sind on lasknud vanduda!”  
[O.01.50.07] Ja Joosep läks oma isa matma; ja temaga ßhes läksid kþik vaarao sulased, tema hoovkonna vanemad ja kþik Egiptusemaa vanemad,  
[O.01.50.08] ja kogu Joosepi pere ja tema vennad ja ta isa pere; ainult oma väetid lapsed ja pudulojused ja veised jätsid nad Gooseni maakonda.  
[O.01.50.09] Ja temaga ßhes läksid niihästi vankrid kui ratsanikud, ja see oli väga suur killavoor.  
[O.01.50.10] Kui nad jþudsid Atadi rehealuse juurde, mis on teispool Jordanit, siis nad panid seal toime väga suure ja mþjuva leinakaebuse, ja ta pidas oma isa peiesid seitse päeva.  
[O.01.50.11] Kui maa elanikud, kaananlased, nägid neid peiesid Atadi rehealuse juures, siis nad ütlesid: „Need on egiptlastel suured peied!” Seepärast pandi sellele paigale nimeks Aabel-Mitsraim; see on teispool Jordanit.  
[O.01.50.12] Ja ta pojad tegid temaga nþnda, nagu ta neid oli käskinud:  
[O.01.50.13] ta pojad viisid tema Kaananimaale ja matsid ta Makpela välja koopasse Mamre kohal, mille Aabraham ßhes väljaga oli ostnud pärandhauaks hetiit Efronilt.  
[O.01.50.14] Ja Joosep läks tagasi Egiptusesse, tema ja ta vennad ja kþik, kes ßhes temaga olid läinud ta isa matma, pärast seda kui ta oma isa oli matnud.  
[O.01.50.15] Kui Joosepi vennad nägid, et nende isa oli surnud, siis nad ütlesid: „Kui Joosep meid nüüd vihkab ja tõesti tasub meile kätte kõige kurja eest, mis me temale oleme teinud?”  
[O.01.50.16] Ja nad käskisid Joosepile öelda: „Su isa andis käsu, enne kui ta suri, ja ütles:  
[O.01.50.17] öelge Joosepile nõnda: anna ometi andeks oma vendade üleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seepärast anna siis nüüd andeks oma isa Jumala sulaste üleastumine!” Ja Joosep nuttis, kui temale seda räägiti.  
[O.01.50.18] Siis tulid ka Joosepi vennad ise, heitsid maha ta ette ja ütlesid: „Vaata, me jääme sulle orjadeks!”  
[O.01.50.19] Aga Joosep vastas neile: „Ärge kartke! Kas mina olen Jumala asemik?  
[O.01.50.20] Te mþtlesite kßll mu vastu kurja, aga Jumal pÜÜras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus!  
[O.01.50.21] Ja nüüd ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi!” Ja ta trööstis ning rahustas neid.  
[O.01.50.22] Ja Joosep jäi Egiptusesse, tema ja ta isa pere. Ja Joosep elas saja kßmne aastaseks.  
[O.01.50.23] Ja Joosep nägi Efraimi lapsi kolm pþlve; ka Manasse pojast Maakirist sßndis lapsi Joosepi pþlvede peale.  
[O.01.50.24] Ja Joosep ütles oma vendadele: „Mina suren, aga Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja viib teid siit maalt sellele maale, mille Ta vandega on tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!”  
[O.01.50.25] Ja Joosep vannutas Iisraeli poegi, öeldes: „Kui Jumal tõesti hoolitseb teie eest, siis viige ka minu luud siit ära!”  
[O.01.50.26] Ja Joosep suri, sada kĂźmme aastat vana, ja ta palsameeriti ja pandi kirstu Egiptuses.  
[O.02.01.01]   
[O.02.01.02]   
[O.02.01.03]   
[O.02.01.04]   
[O.02.01.05]   
[O.02.01.06]   
[O.02.01.07]   
[O.02.01.08]   
[O.02.01.09]   
[O.02.01.10]   
[O.02.01.11]   
[O.02.01.12]   
[O.02.01.13]   
[O.02.01.14]   
[O.02.01.15]   
[O.02.01.16]   
[O.02.01.17]   
[O.02.01.18]   
[O.02.01.19]   
[O.02.01.20]   
[O.02.01.21]   
[O.02.01.22]   
[O.02.02.01]   
[O.02.02.02]   
[O.02.02.03]   
[O.02.02.04]   
[O.02.02.05]   
[O.02.02.06]   
[O.02.02.07]   
[O.02.02.08]   
[O.02.02.09]   
[O.02.02.10]   
[O.02.02.11]   
[O.02.02.12]   
[O.02.02.13]   
[O.02.02.14]   
[O.02.02.15]   
[O.02.02.16]   
[O.02.02.17]   
[O.02.02.18]   
[O.02.02.19]   
[O.02.02.20]   
[O.02.02.21]   
[O.02.02.22]   
[O.02.02.23]   
[O.02.02.24]   
[O.02.02.25]   
[O.02.03.01]   
[O.02.03.02]   
[O.02.03.03]   
[O.02.03.04]   
[O.02.03.05]   
[O.02.03.06]   
[O.02.03.07]   
[O.02.03.08]   
[O.02.03.09]   
[O.02.03.10]   
[O.02.03.11]   
[O.02.03.12]   
[O.02.03.13]   
[O.02.03.14]   
[O.02.03.15]   
[O.02.03.16]   
[O.02.03.17]   
[O.02.03.18]   
[O.02.03.19]   
[O.02.03.20]   
[O.02.03.21]   
[O.02.03.22]   
[O.02.04.01]   
[O.02.04.02]   
[O.02.04.03]   
[O.02.04.04]   
[O.02.04.05]   
[O.02.04.06]   
[O.02.04.07]   
[O.02.04.08]   
[O.02.04.09]   
[O.02.04.10]   
[O.02.04.11]   
[O.02.04.12]   
[O.02.04.13]   
[O.02.04.14]   
[O.02.04.15]   
[O.02.04.16]   
[O.02.04.17]   
[O.02.04.18]   
[O.02.04.19]   
[O.02.04.20]   
[O.02.04.21]   
[O.02.04.22]   
[O.02.04.23]   
[O.02.04.24]   
[O.02.04.25]   
[O.02.04.26]   
[O.02.04.27]   
[O.02.04.28]   
[O.02.04.29]   
[O.02.04.30]   
[O.02.04.31]   
[O.02.05.01]   
[O.02.05.02]   
[O.02.05.03]   
[O.02.05.04]   
[O.02.05.05]   
[O.02.05.06]   
[O.02.05.07]   
[O.02.05.08]   
[O.02.05.09]   
[O.02.05.10]   
[O.02.05.11]   
[O.02.05.12]   
[O.02.05.13]   
[O.02.05.14]   
[O.02.05.15]   
[O.02.05.16]   
[O.02.05.17]   
[O.02.05.18]   
[O.02.05.19]   
[O.02.05.20]   
[O.02.05.21]   
[O.02.05.22]   
[O.02.05.23]   
[O.02.06.01]   
[O.02.06.02]   
[O.02.06.03]   
[O.02.06.04]   
[O.02.06.05]   
[O.02.06.06]   
[O.02.06.07]   
[O.02.06.08]   
[O.02.06.09]   
[O.02.06.10]   
[O.02.06.11]   
[O.02.06.12]   
[O.02.06.13]   
[O.02.06.14]   
[O.02.06.15]   
[O.02.06.16]   
[O.02.06.17]   
[O.02.06.18]   
[O.02.06.19]   
[O.02.06.20]   
[O.02.06.21]   
[O.02.06.22]   
[O.02.06.23]   
[O.02.06.24]   
[O.02.06.25]   
[O.02.06.26]   
[O.02.06.27]   
[O.02.06.28]   
[O.02.06.29]   
[O.02.06.30]   
[O.02.07.01]   
[O.02.07.02]   
[O.02.07.03]   
[O.02.07.04]   
[O.02.07.05]   
[O.02.07.06]   
[O.02.07.07]   
[O.02.07.08]   
[O.02.07.09]   
[O.02.07.10]   
[O.02.07.11]   
[O.02.07.12]   
[O.02.07.13]   
[O.02.07.14]   
[O.02.07.15]   
[O.02.07.16]   
[O.02.07.17]   
[O.02.07.18]   
[O.02.07.19]   
[O.02.07.20]   
[O.02.07.21]   
[O.02.07.22]   
[O.02.07.23]   
[O.02.07.24]   
[O.02.07.25]   
[O.02.08.01]   
[O.02.08.02]   
[O.02.08.03]   
[O.02.08.04]   
[O.02.08.05]   
[O.02.08.06]   
[O.02.08.07]   
[O.02.08.08]   
[O.02.08.09]   
[O.02.08.10]   
[O.02.08.11]   
[O.02.08.12]   
[O.02.08.13]   
[O.02.08.14]   
[O.02.08.15]   
[O.02.08.16]   
[O.02.08.17]   
[O.02.08.18]   
[O.02.08.19]   
[O.02.08.20]   
[O.02.08.21]   
[O.02.08.22]   
[O.02.08.23]   
[O.02.08.24]   
[O.02.08.25]   
[O.02.08.26]   
[O.02.08.27]   
[O.02.08.28]   
[O.02.08.29]   
[O.02.08.30]   
[O.02.08.31]   
[O.02.08.32]   
[O.02.09.01]   
[O.02.09.02]   
[O.02.09.03]   
[O.02.09.04]   
[O.02.09.05]   
[O.02.09.06]   
[O.02.09.07]   
[O.02.09.08]   
[O.02.09.09]   
[O.02.09.10]   
[O.02.09.11]   
[O.02.09.12]   
[O.02.09.13]   
[O.02.09.14]   
[O.02.09.15]   
[O.02.09.16]   
[O.02.09.17]   
[O.02.09.18]   
[O.02.09.19]   
[O.02.09.20]   
[O.02.09.21]   
[O.02.09.22]   
[O.02.09.23]   
[O.02.09.24]   
[O.02.09.25]   
[O.02.09.26]   
[O.02.09.27]   
[O.02.09.28]   
[O.02.09.29]   
[O.02.09.30]   
[O.02.09.31]   
[O.02.09.32]   
[O.02.09.33]   
[O.02.09.34]   
[O.02.09.35]   
[O.02.10.01]   
[O.02.10.02]   
[O.02.10.03]   
[O.02.10.04]   
[O.02.10.05]   
[O.02.10.06]   
[O.02.10.07]   
[O.02.10.08]   
[O.02.10.09]   
[O.02.10.10]   
[O.02.10.11]   
[O.02.10.12]   
[O.02.10.13]   
[O.02.10.14]   
[O.02.10.15]   
[O.02.10.16]   
[O.02.10.17]   
[O.02.10.18]   
[O.02.10.19]   
[O.02.10.20]   
[O.02.10.21]   
[O.02.10.22]   
[O.02.10.23]   
[O.02.10.24]   
[O.02.10.25]   
[O.02.10.26]   
[O.02.10.27]   
[O.02.10.28]   
[O.02.10.29]   
[O.02.11.01]   
[O.02.11.02]   
[O.02.11.03]   
[O.02.11.04]   
[O.02.11.05]   
[O.02.11.06]   
[O.02.11.07]   
[O.02.11.08]   
[O.02.11.09]   
[O.02.11.10]   
[O.02.12.01]   
[O.02.12.02]   
[O.02.12.03]   
[O.02.12.04]   
[O.02.12.05]   
[O.02.12.06]   
[O.02.12.07]   
[O.02.12.08]   
[O.02.12.09]   
[O.02.12.10]   
[O.02.12.11]   
[O.02.12.12]   
[O.02.12.13]   
[O.02.12.14]   
[O.02.12.15]   
[O.02.12.16]   
[O.02.12.17]   
[O.02.12.18]   
[O.02.12.19]   
[O.02.12.20]   
[O.02.12.21]   
[O.02.12.22]   
[O.02.12.23]   
[O.02.12.24]   
[O.02.12.25]   
[O.02.12.26]   
[O.02.12.27]   
[O.02.12.28]   
[O.02.12.29]   
[O.02.12.30]   
[O.02.12.31]   
[O.02.12.32]   
[O.02.12.33]   
[O.02.12.34]   
[O.02.12.35]   
[O.02.12.36]   
[O.02.12.37]   
[O.02.12.38]   
[O.02.12.39]   
[O.02.12.40]   
[O.02.12.41]   
[O.02.12.42]   
[O.02.12.43]   
[O.02.12.44]   
[O.02.12.45]   
[O.02.12.46]   
[O.02.12.47]   
[O.02.12.48]   
[O.02.12.49]   
[O.02.12.50]   
[O.02.12.51]   
[O.02.13.01]   
[O.02.13.02]   
[O.02.13.03]   
[O.02.13.04]   
[O.02.13.05]   
[O.02.13.06]   
[O.02.13.07]   
[O.02.13.08]   
[O.02.13.09]   
[O.02.13.10]   
[O.02.13.11]   
[O.02.13.12]   
[O.02.13.13]   
[O.02.13.14]   
[O.02.13.15]   
[O.02.13.16]   
[O.02.13.17]   
[O.02.13.18]   
[O.02.13.19]   
[O.02.13.20]   
[O.02.13.21]   
[O.02.13.22]   
[O.02.14.01]   
[O.02.14.02]   
[O.02.14.03]   
[O.02.14.04]   
[O.02.14.05]   
[O.02.14.06]   
[O.02.14.07]   
[O.02.14.08]   
[O.02.14.09]   
[O.02.14.10]   
[O.02.14.11]   
[O.02.14.12]   
[O.02.14.13]   
[O.02.14.14]   
[O.02.14.15]   
[O.02.14.16]   
[O.02.14.17]   
[O.02.14.18]   
[O.02.14.19]   
[O.02.14.20]   
[O.02.14.21]   
[O.02.14.22]   
[O.02.14.23]   
[O.02.14.24]   
[O.02.14.25]   
[O.02.14.26]   
[O.02.14.27]   
[O.02.14.28]   
[O.02.14.29]   
[O.02.14.30]   
[O.02.14.31]   
[O.02.15.01]   
[O.02.15.02]   
[O.02.15.03]   
[O.02.15.04]   
[O.02.15.05]   
[O.02.15.06]   
[O.02.15.07]   
[O.02.15.08]   
[O.02.15.09]   
[O.02.15.10]   
[O.02.15.11]   
[O.02.15.12]   
[O.02.15.13]   
[O.02.15.14]   
[O.02.15.15]   
[O.02.15.16]   
[O.02.15.17]   
[O.02.15.18]   
[O.02.15.19]   
[O.02.15.20]   
[O.02.15.21]   
[O.02.15.22]   
[O.02.15.23]   
[O.02.15.24]   
[O.02.15.25]   
[O.02.15.26]   
[O.02.15.27]   
[O.02.16.01]   
[O.02.16.02]   
[O.02.16.03]   
[O.02.16.04]   
[O.02.16.05]   
[O.02.16.06]   
[O.02.16.07]   
[O.02.16.08]   
[O.02.16.09]   
[O.02.16.10]   
[O.02.16.11]   
[O.02.16.12]   
[O.02.16.13]   
[O.02.16.14]   
[O.02.16.15]   
[O.02.16.16]   
[O.02.16.17]   
[O.02.16.18]   
[O.02.16.19]   
[O.02.16.20]   
[O.02.16.21]   
[O.02.16.22]   
[O.02.16.23]   
[O.02.16.24]   
[O.02.16.25]   
[O.02.16.26]   
[O.02.16.27]   
[O.02.16.28]   
[O.02.16.29]   
[O.02.16.30]   
[O.02.16.31]   
[O.02.16.32]   
[O.02.16.33]   
[O.02.16.34]   
[O.02.16.35]   
[O.02.16.36]   
[O.02.17.01]   
[O.02.17.02]   
[O.02.17.03]   
[O.02.17.04]   
[O.02.17.05]   
[O.02.17.06]   
[O.02.17.07]   
[O.02.17.08]   
[O.02.17.09]   
[O.02.17.10]   
[O.02.17.11]   
[O.02.17.12]   
[O.02.17.13]   
[O.02.17.14]   
[O.02.17.15]   
[O.02.17.16]   
[O.02.18.01]   
[O.02.18.02]   
[O.02.18.03]   
[O.02.18.04]   
[O.02.18.05]   
[O.02.18.06]   
[O.02.18.07]   
[O.02.18.08]   
[O.02.18.09]   
[O.02.18.10]   
[O.02.18.11]   
[O.02.18.12]   
[O.02.18.13]   
[O.02.18.14]   
[O.02.18.15]   
[O.02.18.16]   
[O.02.18.17]   
[O.02.18.18]   
[O.02.18.19]   
[O.02.18.20]   
[O.02.18.21]   
[O.02.18.22]   
[O.02.18.23]   
[O.02.18.24]   
[O.02.18.25]   
[O.02.18.26]   
[O.02.18.27]   
[O.02.19.01]   
[O.02.19.02]   
[O.02.19.03]   
[O.02.19.04]   
[O.02.19.05]   
[O.02.19.06]   
[O.02.19.07]   
[O.02.19.08]   
[O.02.19.09]   
[O.02.19.10]   
[O.02.19.11]   
[O.02.19.12]   
[O.02.19.13]   
[O.02.19.14]   
[O.02.19.15]   
[O.02.19.16]   
[O.02.19.17]   
[O.02.19.18]   
[O.02.19.19]   
[O.02.19.20]   
[O.02.19.21]   
[O.02.19.22]   
[O.02.19.23]   
[O.02.19.24]   
[O.02.19.25]   
[O.02.20.01]   
[O.02.20.02]   
[O.02.20.03]   
[O.02.20.04]   
[O.02.20.05]   
[O.02.20.06]   
[O.02.20.07]   
[O.02.20.08]   
[O.02.20.09]   
[O.02.20.10]   
[O.02.20.11]   
[O.02.20.12]   
[O.02.20.13]   
[O.02.20.14]   
[O.02.20.15]   
[O.02.20.16]   
[O.02.20.17]   
[O.02.20.18]   
[O.02.20.19]   
[O.02.20.20]   
[O.02.20.21]   
[O.02.20.22]   
[O.02.20.23]   
[O.02.20.24]   
[O.02.20.25]   
[O.02.20.26]   
[O.02.21.01]   
[O.02.21.02]   
[O.02.21.03]   
[O.02.21.04]   
[O.02.21.05]   
[O.02.21.06]   
[O.02.21.07]   
[O.02.21.08]   
[O.02.21.09]   
[O.02.21.10]   
[O.02.21.11]   
[O.02.21.12]   
[O.02.21.13]   
[O.02.21.14]   
[O.02.21.15]   
[O.02.21.16]   
[O.02.21.17]   
[O.02.21.18]   
[O.02.21.19]   
[O.02.21.20]   
[O.02.21.21]   
[O.02.21.22]   
[O.02.21.23]   
[O.02.21.24]   
[O.02.21.25]   
[O.02.21.26]   
[O.02.21.27]   
[O.02.21.28]   
[O.02.21.29]   
[O.02.21.30]   
[O.02.21.31]   
[O.02.21.32]   
[O.02.21.33]   
[O.02.21.34]   
[O.02.21.35]   
[O.02.21.36]   
[O.02.22.01]   
[O.02.22.02]   
[O.02.22.03]   
[O.02.22.04]   
[O.02.22.05]   
[O.02.22.06]   
[O.02.22.07]   
[O.02.22.08]   
[O.02.22.09]   
[O.02.22.10]   
[O.02.22.11]   
[O.02.22.12]   
[O.02.22.13]   
[O.02.22.14]   
[O.02.22.15]   
[O.02.22.16]   
[O.02.22.17]   
[O.02.22.18]   
[O.02.22.19]   
[O.02.22.20]   
[O.02.22.21]   
[O.02.22.22]   
[O.02.22.23]   
[O.02.22.24]   
[O.02.22.25]   
[O.02.22.26]   
[O.02.22.27]   
[O.02.22.28]   
[O.02.22.29]   
[O.02.22.30]   
[O.02.22.31]   
[O.02.23.01]   
[O.02.23.02]   
[O.02.23.03]   
[O.02.23.04]   
[O.02.23.05]   
[O.02.23.06]   
[O.02.23.07]   
[O.02.23.08]   
[O.02.23.09]   
[O.02.23.10]   
[O.02.23.11]   
[O.02.23.12]   
[O.02.23.13]   
[O.02.23.14]   
[O.02.23.15]   
[O.02.23.16]   
[O.02.23.17]   
[O.02.23.18]   
[O.02.23.19]   
[O.02.23.20]   
[O.02.23.21]   
[O.02.23.22]   
[O.02.23.23]   
[O.02.23.24]   
[O.02.23.25]   
[O.02.23.26]   
[O.02.23.27]   
[O.02.23.28]   
[O.02.23.29]   
[O.02.23.30]   
[O.02.23.31]   
[O.02.23.32]   
[O.02.23.33]   
[O.02.24.01]   
[O.02.24.02]   
[O.02.24.03]   
[O.02.24.04]   
[O.02.24.05]   
[O.02.24.06]   
[O.02.24.07]   
[O.02.24.08]   
[O.02.24.09]   
[O.02.24.10]   
[O.02.24.11]   
[O.02.24.12]   
[O.02.24.13]   
[O.02.24.14]   
[O.02.24.15]   
[O.02.24.16]   
[O.02.24.17]   
[O.02.24.18]   
[O.02.25.01]   
[O.02.25.02]   
[O.02.25.03]   
[O.02.25.04]   
[O.02.25.05]   
[O.02.25.06]   
[O.02.25.07]   
[O.02.25.08]   
[O.02.25.09]   
[O.02.25.10]   
[O.02.25.11]   
[O.02.25.12]   
[O.02.25.13]   
[O.02.25.14]   
[O.02.25.15]   
[O.02.25.16]   
[O.02.25.17]   
[O.02.25.18]   
[O.02.25.19]   
[O.02.25.20]   
[O.02.25.21]   
[O.02.25.22]   
[O.02.25.23]   
[O.02.25.24]   
[O.02.25.25]   
[O.02.25.26]   
[O.02.25.27]   
[O.02.25.28]   
[O.02.25.29]   
[O.02.25.30]   
[O.02.25.31]   
[O.02.25.32]   
[O.02.25.33]   
[O.02.25.34]   
[O.02.25.35]   
[O.02.25.36]   
[O.02.25.37]   
[O.02.25.38]   
[O.02.25.39]   
[O.02.25.40]   
[O.02.26.01]   
[O.02.26.02]   
[O.02.26.03]   
[O.02.26.04]   
[O.02.26.05]   
[O.02.26.06]   
[O.02.26.07]   
[O.02.26.08]   
[O.02.26.09]   
[O.02.26.10]   
[O.02.26.11]   
[O.02.26.12]   
[O.02.26.13]   
[O.02.26.14]   
[O.02.26.15]   
[O.02.26.16]   
[O.02.26.17]   
[O.02.26.18]   
[O.02.26.19]   
[O.02.26.20]   
[O.02.26.21]   
[O.02.26.22]   
[O.02.26.23]   
[O.02.26.24]   
[O.02.26.25]   
[O.02.26.26]   
[O.02.26.27]   
[O.02.26.28]   
[O.02.26.29]   
[O.02.26.30]   
[O.02.26.31]   
[O.02.26.32]   
[O.02.26.33]   
[O.02.26.34]   
[O.02.26.35]   
[O.02.26.36]   
[O.02.26.37]   
[O.02.27.01]   
[O.02.27.02]   
[O.02.27.03]   
[O.02.27.04]   
[O.02.27.05]   
[O.02.27.06]   
[O.02.27.07]   
[O.02.27.08]   
[O.02.27.09]   
[O.02.27.10]   
[O.02.27.11]   
[O.02.27.12]   
[O.02.27.13]   
[O.02.27.14]   
[O.02.27.15]   
[O.02.27.16]   
[O.02.27.17]   
[O.02.27.18]   
[O.02.27.19]   
[O.02.27.20]   
[O.02.27.21]   
[O.02.28.01]   
[O.02.28.02]   
[O.02.28.03]   
[O.02.28.04]   
[O.02.28.05]   
[O.02.28.06]   
[O.02.28.07]   
[O.02.28.08]   
[O.02.28.09]   
[O.02.28.10]   
[O.02.28.11]   
[O.02.28.12]   
[O.02.28.13]   
[O.02.28.14]   
[O.02.28.15]   
[O.02.28.16]   
[O.02.28.17]   
[O.02.28.18]   
[O.02.28.19]   
[O.02.28.20]   
[O.02.28.21]   
[O.02.28.22]   
[O.02.28.23]   
[O.02.28.24]   
[O.02.28.25]   
[O.02.28.26]   
[O.02.28.27]   
[O.02.28.28]   
[O.02.28.29]   
[O.02.28.30]   
[O.02.28.31]   
[O.02.28.32]   
[O.02.28.33]   
[O.02.28.34]   
[O.02.28.35]   
[O.02.28.36]   
[O.02.28.37]   
[O.02.28.38]   
[O.02.28.39]   
[O.02.28.40]   
[O.02.28.41]   
[O.02.28.42]   
[O.02.28.43]   
[O.02.29.01]   
[O.02.29.02]   
[O.02.29.03]   
[O.02.29.04]   
[O.02.29.05]   
[O.02.29.06]   
[O.02.29.07]   
[O.02.29.08]   
[O.02.29.09]   
[O.02.29.10]   
[O.02.29.11]   
[O.02.29.12]   
[O.02.29.13]   
[O.02.29.14]   
[O.02.29.15]   
[O.02.29.16]   
[O.02.29.17]   
[O.02.29.18]   
[O.02.29.19]   
[O.02.29.20]   
[O.02.29.21]   
[O.02.29.22]   
[O.02.29.23]   
[O.02.29.24]   
[O.02.29.25]   
[O.02.29.26]   
[O.02.29.27]   
[O.02.29.28]   
[O.02.29.29]   
[O.02.29.30]   
[O.02.29.31]   
[O.02.29.32]   
[O.02.29.33]   
[O.02.29.34]   
[O.02.29.35]   
[O.02.29.36]   
[O.02.29.37]   
[O.02.29.38]   
[O.02.29.39]   
[O.02.29.40]   
[O.02.29.41]   
[O.02.29.42]   
[O.02.29.43]   
[O.02.29.44]   
[O.02.29.45]   
[O.02.29.46]   
[O.02.30.01]   
[O.02.30.02]   
[O.02.30.03]   
[O.02.30.04]   
[O.02.30.05]   
[O.02.30.06]   
[O.02.30.07]   
[O.02.30.08]   
[O.02.30.09]   
[O.02.30.10]   
[O.02.30.11]   
[O.02.30.12]   
[O.02.30.13]   
[O.02.30.14]   
[O.02.30.15]   
[O.02.30.16]   
[O.02.30.17]   
[O.02.30.18]   
[O.02.30.19]   
[O.02.30.20]   
[O.02.30.21]   
[O.02.30.22]   
[O.02.30.23]   
[O.02.30.24]   
[O.02.30.25]   
[O.02.30.26]   
[O.02.30.27]   
[O.02.30.28]   
[O.02.30.29]   
[O.02.30.30]   
[O.02.30.31]   
[O.02.30.32]   
[O.02.30.33]   
[O.02.30.34]   
[O.02.30.35]   
[O.02.30.36]   
[O.02.30.37]   
[O.02.30.38]   
[O.02.31.01]   
[O.02.31.02]   
[O.02.31.03]   
[O.02.31.04]   
[O.02.31.05]   
[O.02.31.06]   
[O.02.31.07]   
[O.02.31.08]   
[O.02.31.09]   
[O.02.31.10]   
[O.02.31.11]   
[O.02.31.12]   
[O.02.31.13]   
[O.02.31.14]   
[O.02.31.15]   
[O.02.31.16]   
[O.02.31.17]   
[O.02.31.18]   
[O.02.32.01]   
[O.02.32.02]   
[O.02.32.03]   
[O.02.32.04]   
[O.02.32.05]   
[O.02.32.06]   
[O.02.32.07]   
[O.02.32.08]   
[O.02.32.09]   
[O.02.32.10]   
[O.02.32.11]   
[O.02.32.12]   
[O.02.32.13]   
[O.02.32.14]   
[O.02.32.15]   
[O.02.32.16]   
[O.02.32.17]   
[O.02.32.18]   
[O.02.32.19]   
[O.02.32.20]   
[O.02.32.21]   
[O.02.32.22]   
[O.02.32.23]   
[O.02.32.24]   
[O.02.32.25]   
[O.02.32.26]   
[O.02.32.27]   
[O.02.32.28]   
[O.02.32.29]   
[O.02.32.30]   
[O.02.32.31]   
[O.02.32.32]   
[O.02.32.33]   
[O.02.32.34]   
[O.02.32.35]   
[O.02.33.01]   
[O.02.33.02]   
[O.02.33.03]   
[O.02.33.04]   
[O.02.33.05]   
[O.02.33.06]   
[O.02.33.07]   
[O.02.33.08]   
[O.02.33.09]   
[O.02.33.10]   
[O.02.33.11]   
[O.02.33.12]   
[O.02.33.13]   
[O.02.33.14]   
[O.02.33.15]   
[O.02.33.16]   
[O.02.33.17]   
[O.02.33.18]   
[O.02.33.19]   
[O.02.33.20]   
[O.02.33.21]   
[O.02.33.22]   
[O.02.33.23]   
[O.02.34.01]   
[O.02.34.02]   
[O.02.34.03]   
[O.02.34.04]   
[O.02.34.05]   
[O.02.34.06]   
[O.02.34.07]   
[O.02.34.08]   
[O.02.34.09]   
[O.02.34.10]   
[O.02.34.11]   
[O.02.34.12]   
[O.02.34.13]   
[O.02.34.14]   
[O.02.34.15]   
[O.02.34.16]   
[O.02.34.17]   
[O.02.34.18]   
[O.02.34.19]   
[O.02.34.20]   
[O.02.34.21]   
[O.02.34.22]   
[O.02.34.23]   
[O.02.34.24]   
[O.02.34.25]   
[O.02.34.26]   
[O.02.34.27]   
[O.02.34.28]   
[O.02.34.29]   
[O.02.34.30]   
[O.02.34.31]   
[O.02.34.32]   
[O.02.34.33]   
[O.02.34.34]   
[O.02.34.35]   
[O.02.35.01]   
[O.02.35.02]   
[O.02.35.03]   
[O.02.35.04]   
[O.02.35.05]   
[O.02.35.06]   
[O.02.35.07]   
[O.02.35.08]   
[O.02.35.09]   
[O.02.35.10]   
[O.02.35.11]   
[O.02.35.12]   
[O.02.35.13]   
[O.02.35.14]   
[O.02.35.15]   
[O.02.35.16]   
[O.02.35.17]   
[O.02.35.18]   
[O.02.35.19]   
[O.02.35.20]   
[O.02.35.21]   
[O.02.35.22]   
[O.02.35.23]   
[O.02.35.24]   
[O.02.35.25]   
[O.02.35.26]   
[O.02.35.27]   
[O.02.35.28]   
[O.02.35.29]   
[O.02.35.30]   
[O.02.35.31]   
[O.02.35.32]   
[O.02.35.33]   
[O.02.35.34]   
[O.02.35.35]   
[O.02.36.01]   
[O.02.36.02]   
[O.02.36.03]   
[O.02.36.04]   
[O.02.36.05]   
[O.02.36.06]   
[O.02.36.07]   
[O.02.36.08]   
[O.02.36.09]   
[O.02.36.10]   
[O.02.36.11]   
[O.02.36.12]   
[O.02.36.13]   
[O.02.36.14]   
[O.02.36.15]   
[O.02.36.16]   
[O.02.36.17]   
[O.02.36.18]   
[O.02.36.19]   
[O.02.36.20]   
[O.02.36.21]   
[O.02.36.22]   
[O.02.36.23]   
[O.02.36.24]   
[O.02.36.25]   
[O.02.36.26]   
[O.02.36.27]   
[O.02.36.28]   
[O.02.36.29]   
[O.02.36.30]   
[O.02.36.31]   
[O.02.36.32]   
[O.02.36.33]   
[O.02.36.34]   
[O.02.36.35]   
[O.02.36.36]   
[O.02.36.37]   
[O.02.36.38]   
[O.02.37.01]   
[O.02.37.02]   
[O.02.37.03]   
[O.02.37.04]   
[O.02.37.05]   
[O.02.37.06]   
[O.02.37.07]   
[O.02.37.08]   
[O.02.37.09]   
[O.02.37.10]   
[O.02.37.11]   
[O.02.37.12]   
[O.02.37.13]   
[O.02.37.14]   
[O.02.37.15]   
[O.02.37.16]   
[O.02.37.17]   
[O.02.37.18]   
[O.02.37.19]   
[O.02.37.20]   
[O.02.37.21]   
[O.02.37.22]   
[O.02.37.23]   
[O.02.37.24]   
[O.02.37.25]   
[O.02.37.26]   
[O.02.37.27]   
[O.02.37.28]   
[O.02.37.29]   
[O.02.38.01]   
[O.02.38.02]   
[O.02.38.03]   
[O.02.38.04]   
[O.02.38.05]   
[O.02.38.06]   
[O.02.38.07]   
[O.02.38.08]   
[O.02.38.09]   
[O.02.38.10]   
[O.02.38.11]   
[O.02.38.12]   
[O.02.38.13]   
[O.02.38.14]   
[O.02.38.15]   
[O.02.38.16]   
[O.02.38.17]   
[O.02.38.18]   
[O.02.38.19]   
[O.02.38.20]   
[O.02.38.21]   
[O.02.38.22]   
[O.02.38.23]   
[O.02.38.24]   
[O.02.38.25]   
[O.02.38.26]   
[O.02.38.27]   
[O.02.38.28]   
[O.02.38.29]   
[O.02.38.30]   
[O.02.38.31]   
[O.02.39.01]   
[O.02.39.02]   
[O.02.39.03]   
[O.02.39.04]   
[O.02.39.05]   
[O.02.39.06]   
[O.02.39.07]   
[O.02.39.08]   
[O.02.39.09]   
[O.02.39.10]   
[O.02.39.11]   
[O.02.39.12]   
[O.02.39.13]   
[O.02.39.14]   
[O.02.39.15]   
[O.02.39.16]   
[O.02.39.17]   
[O.02.39.18]   
[O.02.39.19]   
[O.02.39.20]   
[O.02.39.21]   
[O.02.39.22]   
[O.02.39.23]   
[O.02.39.24]   
[O.02.39.25]   
[O.02.39.26]   
[O.02.39.27]   
[O.02.39.28]   
[O.02.39.29]   
[O.02.39.30]   
[O.02.39.31]   
[O.02.39.32]   
[O.02.39.33]   
[O.02.39.34]   
[O.02.39.35]   
[O.02.39.36]   
[O.02.39.37]   
[O.02.39.38]   
[O.02.39.39]   
[O.02.39.40]   
[O.02.39.41]   
[O.02.39.42]   
[O.02.39.43]   
[O.02.40.01]   
[O.02.40.02]   
[O.02.40.03]   
[O.02.40.04]   
[O.02.40.05]   
[O.02.40.06]   
[O.02.40.07]   
[O.02.40.08]   
[O.02.40.09]   
[O.02.40.10]   
[O.02.40.11]   
[O.02.40.12]   
[O.02.40.13]   
[O.02.40.14]   
[O.02.40.15]   
[O.02.40.16]   
[O.02.40.17]   
[O.02.40.18]   
[O.02.40.19]   
[O.02.40.20]   
[O.02.40.21]   
[O.02.40.22]   
[O.02.40.23]   
[O.02.40.24]   
[O.02.40.25]   
[O.02.40.26]   
[O.02.40.27]   
[O.02.40.28]   
[O.02.40.29]   
[O.02.40.30]   
[O.02.40.31]   
[O.02.40.32]   
[O.02.40.33]   
[O.02.40.34]   
[O.02.40.35]   
[O.02.40.36]   
[O.02.40.37]   
[O.02.40.38]   
[O.03.01.01]   
[O.03.01.02]   
[O.03.01.03]   
[O.03.01.04]   
[O.03.01.05]   
[O.03.01.06]   
[O.03.01.07]   
[O.03.01.08]   
[O.03.01.09]   
[O.03.01.10]   
[O.03.01.11]   
[O.03.01.12]   
[O.03.01.13]   
[O.03.01.14]   
[O.03.01.15]   
[O.03.01.16]   
[O.03.01.17]   
[O.03.02.01]   
[O.03.02.02]   
[O.03.02.03]   
[O.03.02.04]   
[O.03.02.05]   
[O.03.02.06]   
[O.03.02.07]   
[O.03.02.08]   
[O.03.02.09]   
[O.03.02.10]   
[O.03.02.11]   
[O.03.02.12]   
[O.03.02.13]   
[O.03.02.14]   
[O.03.02.15]   
[O.03.02.16]   
[O.03.03.01]   
[O.03.03.02]   
[O.03.03.03]   
[O.03.03.04]   
[O.03.03.05]   
[O.03.03.06]   
[O.03.03.07]   
[O.03.03.08]   
[O.03.03.09]   
[O.03.03.10]   
[O.03.03.11]   
[O.03.03.12]   
[O.03.03.13]   
[O.03.03.14]   
[O.03.03.15]   
[O.03.03.16]   
[O.03.03.17]   
[O.03.04.01]   
[O.03.04.02]   
[O.03.04.03]   
[O.03.04.04]   
[O.03.04.05]   
[O.03.04.06]   
[O.03.04.07]   
[O.03.04.08]   
[O.03.04.09]   
[O.03.04.10]   
[O.03.04.11]   
[O.03.04.12]   
[O.03.04.13]   
[O.03.04.14]   
[O.03.04.15]   
[O.03.04.16]   
[O.03.04.17]   
[O.03.04.18]   
[O.03.04.19]   
[O.03.04.20]   
[O.03.04.21]   
[O.03.04.22]   
[O.03.04.23]   
[O.03.04.24]   
[O.03.04.25]   
[O.03.04.26]   
[O.03.04.27]   
[O.03.04.28]   
[O.03.04.29]   
[O.03.04.30]   
[O.03.04.31]   
[O.03.04.32]   
[O.03.04.33]   
[O.03.04.34]   
[O.03.04.35]   
[O.03.05.01]   
[O.03.05.02]   
[O.03.05.03]   
[O.03.05.04]   
[O.03.05.05]   
[O.03.05.06]   
[O.03.05.07]   
[O.03.05.08]   
[O.03.05.09]   
[O.03.05.10]   
[O.03.05.11]   
[O.03.05.12]   
[O.03.05.13]   
[O.03.05.14]   
[O.03.05.15]   
[O.03.05.16]   
[O.03.05.17]   
[O.03.05.18]   
[O.03.05.19]   
[O.03.06.01]   
[O.03.06.02]   
[O.03.06.03]   
[O.03.06.04]   
[O.03.06.05]   
[O.03.06.06]   
[O.03.06.07]   
[O.03.06.08]   
[O.03.06.09]   
[O.03.06.10]   
[O.03.06.11]   
[O.03.06.12]   
[O.03.06.13]   
[O.03.06.14]   
[O.03.06.15]   
[O.03.06.16]   
[O.03.06.17]   
[O.03.06.18]   
[O.03.06.19]   
[O.03.06.20]   
[O.03.06.21]   
[O.03.06.22]   
[O.03.06.23]   
[O.03.06.24]   
[O.03.06.25]   
[O.03.06.26]   
[O.03.06.27]   
[O.03.06.28]   
[O.03.06.29]   
[O.03.06.30]   
[O.03.07.01]   
[O.03.07.02]   
[O.03.07.03]   
[O.03.07.04]   
[O.03.07.05]   
[O.03.07.06]   
[O.03.07.07]   
[O.03.07.08]   
[O.03.07.09]   
[O.03.07.10]   
[O.03.07.11]   
[O.03.07.12]   
[O.03.07.13]   
[O.03.07.14]   
[O.03.07.15]   
[O.03.07.16]   
[O.03.07.17]   
[O.03.07.18]   
[O.03.07.19]   
[O.03.07.20]   
[O.03.07.21]   
[O.03.07.22]   
[O.03.07.23]   
[O.03.07.24]   
[O.03.07.25]   
[O.03.07.26]   
[O.03.07.27]   
[O.03.07.28]   
[O.03.07.29]   
[O.03.07.30]   
[O.03.07.31]   
[O.03.07.32]   
[O.03.07.33]   
[O.03.07.34]   
[O.03.07.35]   
[O.03.07.36]   
[O.03.07.37]   
[O.03.07.38]   
[O.03.08.01]   
[O.03.08.02]   
[O.03.08.03]   
[O.03.08.04]   
[O.03.08.05]   
[O.03.08.06]   
[O.03.08.07]   
[O.03.08.08]   
[O.03.08.09]   
[O.03.08.10]   
[O.03.08.11]   
[O.03.08.12]   
[O.03.08.13]   
[O.03.08.14]   
[O.03.08.15]   
[O.03.08.16]   
[O.03.08.17]   
[O.03.08.18]   
[O.03.08.19]   
[O.03.08.20]   
[O.03.08.21]   
[O.03.08.22]   
[O.03.08.23]   
[O.03.08.24]   
[O.03.08.25]   
[O.03.08.26]   
[O.03.08.27]   
[O.03.08.28]   
[O.03.08.29]   
[O.03.08.30]   
[O.03.08.31]   
[O.03.08.32]   
[O.03.08.33]   
[O.03.08.34]   
[O.03.08.35]   
[O.03.08.36]   
[O.03.09.01]   
[O.03.09.02]   
[O.03.09.03]   
[O.03.09.04]   
[O.03.09.05]   
[O.03.09.06]   
[O.03.09.07]   
[O.03.09.08]   
[O.03.09.09]   
[O.03.09.10]   
[O.03.09.11]   
[O.03.09.12]   
[O.03.09.13]   
[O.03.09.14]   
[O.03.09.15]   
[O.03.09.16]   
[O.03.09.17]   
[O.03.09.18]   
[O.03.09.19]   
[O.03.09.20]   
[O.03.09.21]   
[O.03.09.22]   
[O.03.09.23]   
[O.03.09.24]   
[O.03.10.01]   
[O.03.10.02]   
[O.03.10.03]   
[O.03.10.04]   
[O.03.10.05]   
[O.03.10.06]   
[O.03.10.07]   
[O.03.10.08]   
[O.03.10.09]   
[O.03.10.10]   
[O.03.10.11]   
[O.03.10.12]   
[O.03.10.13]   
[O.03.10.14]   
[O.03.10.15]   
[O.03.10.16]   
[O.03.10.17]   
[O.03.10.18]   
[O.03.10.19]   
[O.03.10.20]   
[O.03.11.01]   
[O.03.11.02]   
[O.03.11.03]   
[O.03.11.04]   
[O.03.11.05]   
[O.03.11.06]   
[O.03.11.07]   
[O.03.11.08]   
[O.03.11.09]   
[O.03.11.10]   
[O.03.11.11]   
[O.03.11.12]   
[O.03.11.13]   
[O.03.11.14]   
[O.03.11.15]   
[O.03.11.16]   
[O.03.11.17]   
[O.03.11.18]   
[O.03.11.19]   
[O.03.11.20]   
[O.03.11.21]   
[O.03.11.22]   
[O.03.11.23]   
[O.03.11.24]   
[O.03.11.25]   
[O.03.11.26]   
[O.03.11.27]   
[O.03.11.28]   
[O.03.11.29]   
[O.03.11.30]   
[O.03.11.31]   
[O.03.11.32]   
[O.03.11.33]   
[O.03.11.34]   
[O.03.11.35]   
[O.03.11.36]   
[O.03.11.37]   
[O.03.11.38]   
[O.03.11.39]   
[O.03.11.40]   
[O.03.11.41]   
[O.03.11.42]   
[O.03.11.43]   
[O.03.11.44]   
[O.03.11.45]   
[O.03.11.46]   
[O.03.11.47]   
[O.03.12.01]   
[O.03.12.02]   
[O.03.12.03]   
[O.03.12.04]   
[O.03.12.05]   
[O.03.12.06]   
[O.03.12.07]   
[O.03.12.08]   
[O.03.13.01]   
[O.03.13.02]   
[O.03.13.03]   
[O.03.13.04]   
[O.03.13.05]   
[O.03.13.06]   
[O.03.13.07]   
[O.03.13.08]   
[O.03.13.09]   
[O.03.13.10]   
[O.03.13.11]   
[O.03.13.12]   
[O.03.13.13]   
[O.03.13.14]   
[O.03.13.15]   
[O.03.13.16]   
[O.03.13.17]   
[O.03.13.18]   
[O.03.13.19]   
[O.03.13.20]   
[O.03.13.21]   
[O.03.13.22]   
[O.03.13.23]   
[O.03.13.24]   
[O.03.13.25]   
[O.03.13.26]   
[O.03.13.27]   
[O.03.13.28]   
[O.03.13.29]   
[O.03.13.30]   
[O.03.13.31]   
[O.03.13.32]   
[O.03.13.33]   
[O.03.13.34]   
[O.03.13.35]   
[O.03.13.36]   
[O.03.13.37]   
[O.03.13.38]   
[O.03.13.39]   
[O.03.13.40]   
[O.03.13.41]   
[O.03.13.42]   
[O.03.13.43]   
[O.03.13.44]   
[O.03.13.45]   
[O.03.13.46]   
[O.03.13.47]   
[O.03.13.48]   
[O.03.13.49]   
[O.03.13.50]   
[O.03.13.51]   
[O.03.13.52]   
[O.03.13.53]   
[O.03.13.54]   
[O.03.13.55]   
[O.03.13.56]   
[O.03.13.57]   
[O.03.13.58]   
[O.03.13.59]   
[O.03.14.01]   
[O.03.14.02]   
[O.03.14.03]   
[O.03.14.04]   
[O.03.14.05]   
[O.03.14.06]   
[O.03.14.07]   
[O.03.14.08]   
[O.03.14.09]   
[O.03.14.10]   
[O.03.14.11]   
[O.03.14.12]   
[O.03.14.13]   
[O.03.14.14]   
[O.03.14.15]   
[O.03.14.16]   
[O.03.14.17]   
[O.03.14.18]   
[O.03.14.19]   
[O.03.14.20]   
[O.03.14.21]   
[O.03.14.22]   
[O.03.14.23]   
[O.03.14.24]   
[O.03.14.25]   
[O.03.14.26]   
[O.03.14.27]   
[O.03.14.28]   
[O.03.14.29]   
[O.03.14.30]   
[O.03.14.31]   
[O.03.14.32]   
[O.03.14.33]   
[O.03.14.34]   
[O.03.14.35]   
[O.03.14.36]   
[O.03.14.37]   
[O.03.14.38]   
[O.03.14.39]   
[O.03.14.40]   
[O.03.14.41]   
[O.03.14.42]   
[O.03.14.43]   
[O.03.14.44]   
[O.03.14.45]   
[O.03.14.46]   
[O.03.14.47]   
[O.03.14.48]   
[O.03.14.49]   
[O.03.14.50]   
[O.03.14.51]   
[O.03.14.52]   
[O.03.14.53]   
[O.03.14.54]   
[O.03.14.55]   
[O.03.14.56]   
[O.03.14.57]   
[O.03.15.01]   
[O.03.15.02]   
[O.03.15.03]   
[O.03.15.04]   
[O.03.15.05]   
[O.03.15.06]   
[O.03.15.07]   
[O.03.15.08]   
[O.03.15.09]   
[O.03.15.10]   
[O.03.15.11]   
[O.03.15.12]   
[O.03.15.13]   
[O.03.15.14]   
[O.03.15.15]   
[O.03.15.16]   
[O.03.15.17]   
[O.03.15.18]   
[O.03.15.19]   
[O.03.15.20]   
[O.03.15.21]   
[O.03.15.22]   
[O.03.15.23]   
[O.03.15.24]   
[O.03.15.25]   
[O.03.15.26]   
[O.03.15.27]   
[O.03.15.28]   
[O.03.15.29]   
[O.03.15.30]   
[O.03.15.31]   
[O.03.15.32]   
[O.03.15.33]   
[O.03.16.01]   
[O.03.16.02]   
[O.03.16.03]   
[O.03.16.04]   
[O.03.16.05]   
[O.03.16.06]   
[O.03.16.07]   
[O.03.16.08]   
[O.03.16.09]   
[O.03.16.10]   
[O.03.16.11]   
[O.03.16.12]   
[O.03.16.13]   
[O.03.16.14]   
[O.03.16.15]   
[O.03.16.16]   
[O.03.16.17]   
[O.03.16.18]   
[O.03.16.19]   
[O.03.16.20]   
[O.03.16.21]   
[O.03.16.22]   
[O.03.16.23]   
[O.03.16.24]   
[O.03.16.25]   
[O.03.16.26]   
[O.03.16.27]   
[O.03.16.28]   
[O.03.16.29]   
[O.03.16.30]   
[O.03.16.31]   
[O.03.16.32]   
[O.03.16.33]   
[O.03.16.34]   
[O.03.17.01]   
[O.03.17.02]   
[O.03.17.03]   
[O.03.17.04]   
[O.03.17.05]   
[O.03.17.06]   
[O.03.17.07]   
[O.03.17.08]   
[O.03.17.09]   
[O.03.17.10]   
[O.03.17.11]   
[O.03.17.12]   
[O.03.17.13]   
[O.03.17.14]   
[O.03.17.15]   
[O.03.17.16]   
[O.03.18.01]   
[O.03.18.02]   
[O.03.18.03]   
[O.03.18.04]   
[O.03.18.05]   
[O.03.18.06]   
[O.03.18.07]   
[O.03.18.08]   
[O.03.18.09]   
[O.03.18.10]   
[O.03.18.11]   
[O.03.18.12]   
[O.03.18.13]   
[O.03.18.14]   
[O.03.18.15]   
[O.03.18.16]   
[O.03.18.17]   
[O.03.18.18]   
[O.03.18.19]   
[O.03.18.20]   
[O.03.18.21]   
[O.03.18.22]   
[O.03.18.23]   
[O.03.18.24]   
[O.03.18.25]   
[O.03.18.26]   
[O.03.18.27]   
[O.03.18.28]   
[O.03.18.29]   
[O.03.18.30]   
[O.03.19.01]   
[O.03.19.02]   
[O.03.19.03]   
[O.03.19.04]   
[O.03.19.05]   
[O.03.19.06]   
[O.03.19.07]   
[O.03.19.08]   
[O.03.19.09]   
[O.03.19.10]   
[O.03.19.11]   
[O.03.19.12]   
[O.03.19.13]   
[O.03.19.14]   
[O.03.19.15]   
[O.03.19.16]   
[O.03.19.17]   
[O.03.19.18]   
[O.03.19.19]   
[O.03.19.20]   
[O.03.19.21]   
[O.03.19.22]   
[O.03.19.23]   
[O.03.19.24]   
[O.03.19.25]   
[O.03.19.26]   
[O.03.19.27]   
[O.03.19.28]   
[O.03.19.29]   
[O.03.19.30]   
[O.03.19.31]   
[O.03.19.32]   
[O.03.19.33]   
[O.03.19.34]   
[O.03.19.35]   
[O.03.19.36]   
[O.03.19.37]   
[O.03.20.01]   
[O.03.20.02]   
[O.03.20.03]   
[O.03.20.04]   
[O.03.20.05]   
[O.03.20.06]   
[O.03.20.07]   
[O.03.20.08]   
[O.03.20.09]   
[O.03.20.10]   
[O.03.20.11]   
[O.03.20.12]   
[O.03.20.13]   
[O.03.20.14]   
[O.03.20.15]   
[O.03.20.16]   
[O.03.20.17]   
[O.03.20.18]   
[O.03.20.19]   
[O.03.20.20]   
[O.03.20.21]   
[O.03.20.22]   
[O.03.20.23]   
[O.03.20.24]   
[O.03.20.25]   
[O.03.20.26]   
[O.03.20.27]   
[O.03.21.01]   
[O.03.21.02]   
[O.03.21.03]   
[O.03.21.04]   
[O.03.21.05]   
[O.03.21.06]   
[O.03.21.07]   
[O.03.21.08]   
[O.03.21.09]   
[O.03.21.10]   
[O.03.21.11]   
[O.03.21.12]   
[O.03.21.13]   
[O.03.21.14]   
[O.03.21.15]   
[O.03.21.16]   
[O.03.21.17]   
[O.03.21.18]   
[O.03.21.19]   
[O.03.21.20]   
[O.03.21.21]   
[O.03.21.22]   
[O.03.21.23]   
[O.03.21.24]   
[O.03.22.01]   
[O.03.22.02]   
[O.03.22.03]   
[O.03.22.04]   
[O.03.22.05]   
[O.03.22.06]   
[O.03.22.07]   
[O.03.22.08]   
[O.03.22.09]   
[O.03.22.10]   
[O.03.22.11]   
[O.03.22.12]   
[O.03.22.13]   
[O.03.22.14]   
[O.03.22.15]   
[O.03.22.16]   
[O.03.22.17]   
[O.03.22.18]   
[O.03.22.19]   
[O.03.22.20]   
[O.03.22.21]   
[O.03.22.22]   
[O.03.22.23]   
[O.03.22.24]   
[O.03.22.25]   
[O.03.22.26]   
[O.03.22.27]   
[O.03.22.28]   
[O.03.22.29]   
[O.03.22.30]   
[O.03.22.31]   
[O.03.22.32]   
[O.03.22.33]   
[O.03.23.01]   
[O.03.23.02]   
[O.03.23.03]   
[O.03.23.04]   
[O.03.23.05]   
[O.03.23.06]   
[O.03.23.07]   
[O.03.23.08]   
[O.03.23.09]   
[O.03.23.10]   
[O.03.23.11]   
[O.03.23.12]   
[O.03.23.13]   
[O.03.23.14]   
[O.03.23.15]   
[O.03.23.16]   
[O.03.23.17]   
[O.03.23.18]   
[O.03.23.19]   
[O.03.23.20]   
[O.03.23.21]   
[O.03.23.22]   
[O.03.23.23]   
[O.03.23.24]   
[O.03.23.25]   
[O.03.23.26]   
[O.03.23.27]   
[O.03.23.28]   
[O.03.23.29]   
[O.03.23.30]   
[O.03.23.31]   
[O.03.23.32]   
[O.03.23.33]   
[O.03.23.34]   
[O.03.23.35]   
[O.03.23.36]   
[O.03.23.37]   
[O.03.23.38]   
[O.03.23.39]   
[O.03.23.40]   
[O.03.23.41]   
[O.03.23.42]   
[O.03.23.43]   
[O.03.23.44]   
[O.03.24.01]   
[O.03.24.02]   
[O.03.24.03]   
[O.03.24.04]   
[O.03.24.05]   
[O.03.24.06]   
[O.03.24.07]   
[O.03.24.08]   
[O.03.24.09]   
[O.03.24.10]   
[O.03.24.11]   
[O.03.24.12]   
[O.03.24.13]   
[O.03.24.14]   
[O.03.24.15]   
[O.03.24.16]   
[O.03.24.17]   
[O.03.24.18]   
[O.03.24.19]   
[O.03.24.20]   
[O.03.24.21]   
[O.03.24.22]   
[O.03.24.23]   
[O.03.25.01]   
[O.03.25.02]   
[O.03.25.03]   
[O.03.25.04]   
[O.03.25.05]   
[O.03.25.06]   
[O.03.25.07]   
[O.03.25.08]   
[O.03.25.09]   
[O.03.25.10]   
[O.03.25.11]   
[O.03.25.12]   
[O.03.25.13]   
[O.03.25.14]   
[O.03.25.15]   
[O.03.25.16]   
[O.03.25.17]   
[O.03.25.18]   
[O.03.25.19]   
[O.03.25.20]   
[O.03.25.21]   
[O.03.25.22]   
[O.03.25.23]   
[O.03.25.24]   
[O.03.25.25]   
[O.03.25.26]   
[O.03.25.27]   
[O.03.25.28]   
[O.03.25.29]   
[O.03.25.30]   
[O.03.25.31]   
[O.03.25.32]   
[O.03.25.33]   
[O.03.25.34]   
[O.03.25.35]   
[O.03.25.36]   
[O.03.25.37]   
[O.03.25.38]   
[O.03.25.39]   
[O.03.25.40]   
[O.03.25.41]   
[O.03.25.42]   
[O.03.25.43]   
[O.03.25.44]   
[O.03.25.45]   
[O.03.25.46]   
[O.03.25.47]   
[O.03.25.48]   
[O.03.25.49]   
[O.03.25.50]   
[O.03.25.51]   
[O.03.25.52]   
[O.03.25.53]   
[O.03.25.54]   
[O.03.25.55]   
[O.03.26.01]   
[O.03.26.02]   
[O.03.26.03]   
[O.03.26.04]   
[O.03.26.05]   
[O.03.26.06]   
[O.03.26.07]   
[O.03.26.08]   
[O.03.26.09]   
[O.03.26.10]   
[O.03.26.11]   
[O.03.26.12]   
[O.03.26.13]   
[O.03.26.14]   
[O.03.26.15]   
[O.03.26.16]   
[O.03.26.17]   
[O.03.26.18]   
[O.03.26.19]   
[O.03.26.20]   
[O.03.26.21]   
[O.03.26.22]   
[O.03.26.23]   
[O.03.26.24]   
[O.03.26.25]   
[O.03.26.26]   
[O.03.26.27]   
[O.03.26.28]   
[O.03.26.29]   
[O.03.26.30]   
[O.03.26.31]   
[O.03.26.32]   
[O.03.26.33]   
[O.03.26.34]   
[O.03.26.35]   
[O.03.26.36]   
[O.03.26.37]   
[O.03.26.38]   
[O.03.26.39]   
[O.03.26.40]   
[O.03.26.41]   
[O.03.26.42]   
[O.03.26.43]   
[O.03.26.44]   
[O.03.26.45]   
[O.03.26.46]   
[O.03.27.01]   
[O.03.27.02]   
[O.03.27.03]   
[O.03.27.04]   
[O.03.27.05]   
[O.03.27.06]   
[O.03.27.07]   
[O.03.27.08]   
[O.03.27.09]   
[O.03.27.10]   
[O.03.27.11]   
[O.03.27.12]   
[O.03.27.13]   
[O.03.27.14]   
[O.03.27.15]   
[O.03.27.16]   
[O.03.27.17]   
[O.03.27.18]   
[O.03.27.19]   
[O.03.27.20]   
[O.03.27.21]   
[O.03.27.22]   
[O.03.27.23]   
[O.03.27.24]   
[O.03.27.25]   
[O.03.27.26]   
[O.03.27.27]   
[O.03.27.28]   
[O.03.27.29]   
[O.03.27.30]   
[O.03.27.31]   
[O.03.27.32]   
[O.03.27.33]   
[O.03.27.34]   
[O.04.01.01]   
[O.04.01.02]   
[O.04.01.03]   
[O.04.01.04]   
[O.04.01.05]   
[O.04.01.06]   
[O.04.01.07]   
[O.04.01.08]   
[O.04.01.09]   
[O.04.01.10]   
[O.04.01.11]   
[O.04.01.12]   
[O.04.01.13]   
[O.04.01.14]   
[O.04.01.15]   
[O.04.01.16]   
[O.04.01.17]   
[O.04.01.18]   
[O.04.01.19]   
[O.04.01.20]   
[O.04.01.21]   
[O.04.01.22]   
[O.04.01.23]   
[O.04.01.24]   
[O.04.01.25]   
[O.04.01.26]   
[O.04.01.27]   
[O.04.01.28]   
[O.04.01.29]   
[O.04.01.30]   
[O.04.01.31]   
[O.04.01.32]   
[O.04.01.33]   
[O.04.01.34]   
[O.04.01.35]   
[O.04.01.36]   
[O.04.01.37]   
[O.04.01.38]   
[O.04.01.39]   
[O.04.01.40]   
[O.04.01.41]   
[O.04.01.42]   
[O.04.01.43]   
[O.04.01.44]   
[O.04.01.45]   
[O.04.01.46]   
[O.04.01.47]   
[O.04.01.48]   
[O.04.01.49]   
[O.04.01.50]   
[O.04.01.51]   
[O.04.01.52]   
[O.04.01.53]   
[O.04.01.54]   
[O.04.02.01]   
[O.04.02.02]   
[O.04.02.03]   
[O.04.02.04]   
[O.04.02.05]   
[O.04.02.06]   
[O.04.02.07]   
[O.04.02.08]   
[O.04.02.09]   
[O.04.02.10]   
[O.04.02.11]   
[O.04.02.12]   
[O.04.02.13]   
[O.04.02.14]   
[O.04.02.15]   
[O.04.02.16]   
[O.04.02.17]   
[O.04.02.18]   
[O.04.02.19]   
[O.04.02.20]   
[O.04.02.21]   
[O.04.02.22]   
[O.04.02.23]   
[O.04.02.24]   
[O.04.02.25]   
[O.04.02.26]   
[O.04.02.27]   
[O.04.02.28]   
[O.04.02.29]   
[O.04.02.30]   
[O.04.02.31]   
[O.04.02.32]   
[O.04.02.33]   
[O.04.02.34]   
[O.04.03.01]   
[O.04.03.02]   
[O.04.03.03]   
[O.04.03.04]   
[O.04.03.05]   
[O.04.03.06]   
[O.04.03.07]   
[O.04.03.08]   
[O.04.03.09]   
[O.04.03.10]   
[O.04.03.11]   
[O.04.03.12]   
[O.04.03.13]   
[O.04.03.14]   
[O.04.03.15]   
[O.04.03.16]   
[O.04.03.17]   
[O.04.03.18]   
[O.04.03.19]   
[O.04.03.20]   
[O.04.03.21]   
[O.04.03.22]   
[O.04.03.23]   
[O.04.03.24]   
[O.04.03.25]   
[O.04.03.26]   
[O.04.03.27]   
[O.04.03.28]   
[O.04.03.29]   
[O.04.03.30]   
[O.04.03.31]   
[O.04.03.32]   
[O.04.03.33]   
[O.04.03.34]   
[O.04.03.35]   
[O.04.03.36]   
[O.04.03.37]   
[O.04.03.38]   
[O.04.03.39]   
[O.04.03.40]   
[O.04.03.41]   
[O.04.03.42]   
[O.04.03.43]   
[O.04.03.44]   
[O.04.03.45]   
[O.04.03.46]   
[O.04.03.47]   
[O.04.03.48]   
[O.04.03.49]   
[O.04.03.50]   
[O.04.03.51]   
[O.04.04.01]   
[O.04.04.02]   
[O.04.04.03]   
[O.04.04.04]   
[O.04.04.05]   
[O.04.04.06]   
[O.04.04.07]   
[O.04.04.08]   
[O.04.04.09]   
[O.04.04.10]   
[O.04.04.11]   
[O.04.04.12]   
[O.04.04.13]   
[O.04.04.14]   
[O.04.04.15]   
[O.04.04.16]   
[O.04.04.17]   
[O.04.04.18]   
[O.04.04.19]   
[O.04.04.20]   
[O.04.04.21]   
[O.04.04.22]   
[O.04.04.23]   
[O.04.04.24]   
[O.04.04.25]   
[O.04.04.26]   
[O.04.04.27]   
[O.04.04.28]   
[O.04.04.29]   
[O.04.04.30]   
[O.04.04.31]   
[O.04.04.32]   
[O.04.04.33]   
[O.04.04.34]   
[O.04.04.35]   
[O.04.04.36]   
[O.04.04.37]   
[O.04.04.38]   
[O.04.04.39]   
[O.04.04.40]   
[O.04.04.41]   
[O.04.04.42]   
[O.04.04.43]   
[O.04.04.44]   
[O.04.04.45]   
[O.04.04.46]   
[O.04.04.47]   
[O.04.04.48]   
[O.04.04.49]   
[O.04.05.01]   
[O.04.05.02]   
[O.04.05.03]   
[O.04.05.04]   
[O.04.05.05]   
[O.04.05.06]   
[O.04.05.07]   
[O.04.05.08]   
[O.04.05.09]   
[O.04.05.10]   
[O.04.05.11]   
[O.04.05.12]   
[O.04.05.13]   
[O.04.05.14]   
[O.04.05.15]   
[O.04.05.16]   
[O.04.05.17]   
[O.04.05.18]   
[O.04.05.19]   
[O.04.05.20]   
[O.04.05.21]   
[O.04.05.22]   
[O.04.05.23]   
[O.04.05.24]   
[O.04.05.25]   
[O.04.05.26]   
[O.04.05.27]   
[O.04.05.28]   
[O.04.05.29]   
[O.04.05.30]   
[O.04.05.31]   
[O.04.06.01]   
[O.04.06.02]   
[O.04.06.03]   
[O.04.06.04]   
[O.04.06.05]   
[O.04.06.06]   
[O.04.06.07]   
[O.04.06.08]   
[O.04.06.09]   
[O.04.06.10]   
[O.04.06.11]   
[O.04.06.12]   
[O.04.06.13]   
[O.04.06.14]   
[O.04.06.15]   
[O.04.06.16]   
[O.04.06.17]   
[O.04.06.18]   
[O.04.06.19]   
[O.04.06.20]   
[O.04.06.21]   
[O.04.06.22]   
[O.04.06.23]   
[O.04.06.24]   
[O.04.06.25]   
[O.04.06.26]   
[O.04.06.27]   
[O.04.07.01]   
[O.04.07.02]   
[O.04.07.03]   
[O.04.07.04]   
[O.04.07.05]   
[O.04.07.06]   
[O.04.07.07]   
[O.04.07.08]   
[O.04.07.09]   
[O.04.07.10]   
[O.04.07.11]   
[O.04.07.12]   
[O.04.07.13]   
[O.04.07.14]   
[O.04.07.15]   
[O.04.07.16]   
[O.04.07.17]   
[O.04.07.18]   
[O.04.07.19]   
[O.04.07.20]   
[O.04.07.21]   
[O.04.07.22]   
[O.04.07.23]   
[O.04.07.24]   
[O.04.07.25]   
[O.04.07.26]   
[O.04.07.27]   
[O.04.07.28]   
[O.04.07.29]   
[O.04.07.30]   
[O.04.07.31]   
[O.04.07.32]   
[O.04.07.33]   
[O.04.07.34]   
[O.04.07.35]   
[O.04.07.36]   
[O.04.07.37]   
[O.04.07.38]   
[O.04.07.39]   
[O.04.07.40]   
[O.04.07.41]   
[O.04.07.42]   
[O.04.07.43]   
[O.04.07.44]   
[O.04.07.45]   
[O.04.07.46]   
[O.04.07.47]   
[O.04.07.48]   
[O.04.07.49]   
[O.04.07.50]   
[O.04.07.51]   
[O.04.07.52]   
[O.04.07.53]   
[O.04.07.54]   
[O.04.07.55]   
[O.04.07.56]   
[O.04.07.57]   
[O.04.07.58]   
[O.04.07.59]   
[O.04.07.60]   
[O.04.07.61]   
[O.04.07.62]   
[O.04.07.63]   
[O.04.07.64]   
[O.04.07.65]   
[O.04.07.66]   
[O.04.07.67]   
[O.04.07.68]   
[O.04.07.69]   
[O.04.07.70]   
[O.04.07.71]   
[O.04.07.72]   
[O.04.07.73]   
[O.04.07.74]   
[O.04.07.75]   
[O.04.07.76]   
[O.04.07.77]   
[O.04.07.78]   
[O.04.07.79]   
[O.04.07.80]   
[O.04.07.81]   
[O.04.07.82]   
[O.04.07.83]   
[O.04.07.84]   
[O.04.07.85]   
[O.04.07.86]   
[O.04.07.87]   
[O.04.07.88]   
[O.04.07.89]   
[O.04.08.01]   
[O.04.08.02]   
[O.04.08.03]   
[O.04.08.04]   
[O.04.08.05]   
[O.04.08.06]   
[O.04.08.07]   
[O.04.08.08]   
[O.04.08.09]   
[O.04.08.10]   
[O.04.08.11]   
[O.04.08.12]   
[O.04.08.13]   
[O.04.08.14]   
[O.04.08.15]   
[O.04.08.16]   
[O.04.08.17]   
[O.04.08.18]   
[O.04.08.19]   
[O.04.08.20]   
[O.04.08.21]   
[O.04.08.22]   
[O.04.08.23]   
[O.04.08.24]   
[O.04.08.25]   
[O.04.08.26]   
[O.04.09.01]   
[O.04.09.02]   
[O.04.09.03]   
[O.04.09.04]   
[O.04.09.05]   
[O.04.09.06]   
[O.04.09.07]   
[O.04.09.08]   
[O.04.09.09]   
[O.04.09.10]   
[O.04.09.11]   
[O.04.09.12]   
[O.04.09.13]   
[O.04.09.14]   
[O.04.09.15]   
[O.04.09.16]   
[O.04.09.17]   
[O.04.09.18]   
[O.04.09.19]   
[O.04.09.20]   
[O.04.09.21]   
[O.04.09.22]   
[O.04.09.23]   
[O.04.10.01]   
[O.04.10.02]   
[O.04.10.03]   
[O.04.10.04]   
[O.04.10.05]   
[O.04.10.06]   
[O.04.10.07]   
[O.04.10.08]   
[O.04.10.09]   
[O.04.10.10]   
[O.04.10.11]   
[O.04.10.12]   
[O.04.10.13]   
[O.04.10.14]   
[O.04.10.15]   
[O.04.10.16]   
[O.04.10.17]   
[O.04.10.18]   
[O.04.10.19]   
[O.04.10.20]   
[O.04.10.21]   
[O.04.10.22]   
[O.04.10.23]   
[O.04.10.24]   
[O.04.10.25]   
[O.04.10.26]   
[O.04.10.27]   
[O.04.10.28]   
[O.04.10.29]   
[O.04.10.30]   
[O.04.10.31]   
[O.04.10.32]   
[O.04.10.33]   
[O.04.10.34]   
[O.04.10.35]   
[O.04.10.36]   
[O.04.11.01]   
[O.04.11.02]   
[O.04.11.03]   
[O.04.11.04]   
[O.04.11.05]   
[O.04.11.06]   
[O.04.11.07]   
[O.04.11.08]   
[O.04.11.09]   
[O.04.11.10]   
[O.04.11.11]   
[O.04.11.12]   
[O.04.11.13]   
[O.04.11.14]   
[O.04.11.15]   
[O.04.11.16]   
[O.04.11.17]   
[O.04.11.18]   
[O.04.11.19]   
[O.04.11.20]   
[O.04.11.21]   
[O.04.11.22]   
[O.04.11.23]   
[O.04.11.24]   
[O.04.11.25]   
[O.04.11.26]   
[O.04.11.27]   
[O.04.11.28]   
[O.04.11.29]   
[O.04.11.30]   
[O.04.11.31]   
[O.04.11.32]   
[O.04.11.33]   
[O.04.11.34]   
[O.04.11.35]   
[O.04.12.01]   
[O.04.12.02]   
[O.04.12.03]   
[O.04.12.04]   
[O.04.12.05]   
[O.04.12.06]   
[O.04.12.07]   
[O.04.12.08]   
[O.04.12.09]   
[O.04.12.10]   
[O.04.12.11]   
[O.04.12.12]   
[O.04.12.13]   
[O.04.12.14]   
[O.04.12.15]   
[O.04.12.16]   
[O.04.13.01]   
[O.04.13.02]   
[O.04.13.03]   
[O.04.13.04]   
[O.04.13.05]   
[O.04.13.06]   
[O.04.13.07]   
[O.04.13.08]   
[O.04.13.09]   
[O.04.13.10]   
[O.04.13.11]   
[O.04.13.12]   
[O.04.13.13]   
[O.04.13.14]   
[O.04.13.15]   
[O.04.13.16]   
[O.04.13.17]   
[O.04.13.18]   
[O.04.13.19]   
[O.04.13.20]   
[O.04.13.21]   
[O.04.13.22]   
[O.04.13.23]   
[O.04.13.24]   
[O.04.13.25]   
[O.04.13.26]   
[O.04.13.27]   
[O.04.13.28]   
[O.04.13.29]   
[O.04.13.30]   
[O.04.13.31]   
[O.04.13.32]   
[O.04.13.33]   
[O.04.14.01]   
[O.04.14.02]   
[O.04.14.03]   
[O.04.14.04]   
[O.04.14.05]   
[O.04.14.06]   
[O.04.14.07]   
[O.04.14.08]   
[O.04.14.09]   
[O.04.14.10]   
[O.04.14.11]   
[O.04.14.12]   
[O.04.14.13]   
[O.04.14.14]   
[O.04.14.15]   
[O.04.14.16]   
[O.04.14.17]   
[O.04.14.18]   
[O.04.14.19]   
[O.04.14.20]   
[O.04.14.21]   
[O.04.14.22]   
[O.04.14.23]   
[O.04.14.24]   
[O.04.14.25]   
[O.04.14.26]   
[O.04.14.27]   
[O.04.14.28]   
[O.04.14.29]   
[O.04.14.30]   
[O.04.14.31]   
[O.04.14.32]   
[O.04.14.33]   
[O.04.14.34]   
[O.04.14.35]   
[O.04.14.36]   
[O.04.14.37]   
[O.04.14.38]   
[O.04.14.39]   
[O.04.14.40]   
[O.04.14.41]   
[O.04.14.42]   
[O.04.14.43]   
[O.04.14.44]   
[O.04.14.45]   
[O.04.15.01]   
[O.04.15.02]   
[O.04.15.03]   
[O.04.15.04]   
[O.04.15.05]   
[O.04.15.06]   
[O.04.15.07]   
[O.04.15.08]   
[O.04.15.09]   
[O.04.15.10]   
[O.04.15.11]   
[O.04.15.12]   
[O.04.15.13]   
[O.04.15.14]   
[O.04.15.15]   
[O.04.15.16]   
[O.04.15.17]   
[O.04.15.18]   
[O.04.15.19]   
[O.04.15.20]   
[O.04.15.21]   
[O.04.15.22]   
[O.04.15.23]   
[O.04.15.24]   
[O.04.15.25]   
[O.04.15.26]   
[O.04.15.27]   
[O.04.15.28]   
[O.04.15.29]   
[O.04.15.30]   
[O.04.15.31]   
[O.04.15.32]   
[O.04.15.33]   
[O.04.15.34]   
[O.04.15.35]   
[O.04.15.36]   
[O.04.15.37]   
[O.04.15.38]   
[O.04.15.39]   
[O.04.15.40]   
[O.04.15.41]   
[O.04.16.01]   
[O.04.16.02]   
[O.04.16.03]   
[O.04.16.04]   
[O.04.16.05]   
[O.04.16.06]   
[O.04.16.07]   
[O.04.16.08]   
[O.04.16.09]   
[O.04.16.10]   
[O.04.16.11]   
[O.04.16.12]   
[O.04.16.13]   
[O.04.16.14]   
[O.04.16.15]   
[O.04.16.16]   
[O.04.16.17]   
[O.04.16.18]   
[O.04.16.19]   
[O.04.16.20]   
[O.04.16.21]   
[O.04.16.22]   
[O.04.16.23]   
[O.04.16.24]   
[O.04.16.25]   
[O.04.16.26]   
[O.04.16.27]   
[O.04.16.28]   
[O.04.16.29]   
[O.04.16.30]   
[O.04.16.31]   
[O.04.16.32]   
[O.04.16.33]   
[O.04.16.34]   
[O.04.16.35]   
[O.04.16.36]   
[O.04.16.37]   
[O.04.16.38]   
[O.04.16.39]   
[O.04.16.40]   
[O.04.16.41]   
[O.04.16.42]   
[O.04.16.43]   
[O.04.16.44]   
[O.04.16.45]   
[O.04.16.46]   
[O.04.16.47]   
[O.04.16.48]   
[O.04.16.49]   
[O.04.16.50]   
[O.04.17.01]   
[O.04.17.02]   
[O.04.17.03]   
[O.04.17.04]   
[O.04.17.05]   
[O.04.17.06]   
[O.04.17.07]   
[O.04.17.08]   
[O.04.17.09]   
[O.04.17.10]   
[O.04.17.11]   
[O.04.17.12]   
[O.04.17.13]   
[O.04.18.01]   
[O.04.18.02]   
[O.04.18.03]   
[O.04.18.04]   
[O.04.18.05]   
[O.04.18.06]   
[O.04.18.07]   
[O.04.18.08]   
[O.04.18.09]   
[O.04.18.10]   
[O.04.18.11]   
[O.04.18.12]   
[O.04.18.13]   
[O.04.18.14]   
[O.04.18.15]   
[O.04.18.16]   
[O.04.18.17]   
[O.04.18.18]   
[O.04.18.19]   
[O.04.18.20]   
[O.04.18.21]   
[O.04.18.22]   
[O.04.18.23]   
[O.04.18.24]   
[O.04.18.25]   
[O.04.18.26]   
[O.04.18.27]   
[O.04.18.28]   
[O.04.18.29]   
[O.04.18.30]   
[O.04.18.31]   
[O.04.18.32]   
[O.04.19.01]   
[O.04.19.02]   
[O.04.19.03]   
[O.04.19.04]   
[O.04.19.05]   
[O.04.19.06]   
[O.04.19.07]   
[O.04.19.08]   
[O.04.19.09]   
[O.04.19.10]   
[O.04.19.11]   
[O.04.19.12]   
[O.04.19.13]   
[O.04.19.14]   
[O.04.19.15]   
[O.04.19.16]   
[O.04.19.17]   
[O.04.19.18]   
[O.04.19.19]   
[O.04.19.20]   
[O.04.19.21]   
[O.04.19.22]   
[O.04.20.01]   
[O.04.20.02]   
[O.04.20.03]   
[O.04.20.04]   
[O.04.20.05]   
[O.04.20.06]   
[O.04.20.07]   
[O.04.20.08]   
[O.04.20.09]   
[O.04.20.10]   
[O.04.20.11]   
[O.04.20.12]   
[O.04.20.13]   
[O.04.20.14]   
[O.04.20.15]   
[O.04.20.16]   
[O.04.20.17]   
[O.04.20.18]   
[O.04.20.19]   
[O.04.20.20]   
[O.04.20.21]   
[O.04.20.22]   
[O.04.20.23]   
[O.04.20.24]   
[O.04.20.25]   
[O.04.20.26]   
[O.04.20.27]   
[O.04.20.28]   
[O.04.20.29]   
[O.04.21.01]   
[O.04.21.02]   
[O.04.21.03]   
[O.04.21.04]   
[O.04.21.05]   
[O.04.21.06]   
[O.04.21.07]   
[O.04.21.08]   
[O.04.21.09]   
[O.04.21.10]   
[O.04.21.11]   
[O.04.21.12]   
[O.04.21.13]   
[O.04.21.14]   
[O.04.21.15]   
[O.04.21.16]   
[O.04.21.17]   
[O.04.21.18]   
[O.04.21.19]   
[O.04.21.20]   
[O.04.21.21]   
[O.04.21.22]   
[O.04.21.23]   
[O.04.21.24]   
[O.04.21.25]   
[O.04.21.26]   
[O.04.21.27]   
[O.04.21.28]   
[O.04.21.29]   
[O.04.21.30]   
[O.04.21.31]   
[O.04.21.32]   
[O.04.21.33]   
[O.04.21.34]   
[O.04.21.35]   
[O.04.22.01]   
[O.04.22.02]   
[O.04.22.03]   
[O.04.22.04]   
[O.04.22.05]   
[O.04.22.06]   
[O.04.22.07]   
[O.04.22.08]   
[O.04.22.09]   
[O.04.22.10]   
[O.04.22.11]   
[O.04.22.12]   
[O.04.22.13]   
[O.04.22.14]   
[O.04.22.15]   
[O.04.22.16]   
[O.04.22.17]   
[O.04.22.18]   
[O.04.22.19]   
[O.04.22.20]   
[O.04.22.21]   
[O.04.22.22]   
[O.04.22.23]   
[O.04.22.24]   
[O.04.22.25]   
[O.04.22.26]   
[O.04.22.27]   
[O.04.22.28]   
[O.04.22.29]   
[O.04.22.30]   
[O.04.22.31]   
[O.04.22.32]   
[O.04.22.33]   
[O.04.22.34]   
[O.04.22.35]   
[O.04.22.36]   
[O.04.22.37]   
[O.04.22.38]   
[O.04.22.39]   
[O.04.22.40]   
[O.04.22.41]   
[O.04.23.01]   
[O.04.23.02]   
[O.04.23.03]   
[O.04.23.04]   
[O.04.23.05]   
[O.04.23.06]   
[O.04.23.07]   
[O.04.23.08]   
[O.04.23.09]   
[O.04.23.10]   
[O.04.23.11]   
[O.04.23.12]   
[O.04.23.13]   
[O.04.23.14]   
[O.04.23.15]   
[O.04.23.16]   
[O.04.23.17]   
[O.04.23.18]   
[O.04.23.19]   
[O.04.23.20]   
[O.04.23.21]   
[O.04.23.22]   
[O.04.23.23]   
[O.04.23.24]   
[O.04.23.25]   
[O.04.23.26]   
[O.04.23.27]   
[O.04.23.28]   
[O.04.23.29]   
[O.04.23.30]   
[O.04.24.01]   
[O.04.24.02]   
[O.04.24.03]   
[O.04.24.04]   
[O.04.24.05]   
[O.04.24.06]   
[O.04.24.07]   
[O.04.24.08]   
[O.04.24.09]   
[O.04.24.10]   
[O.04.24.11]   
[O.04.24.12]   
[O.04.24.13]   
[O.04.24.14]   
[O.04.24.15]   
[O.04.24.16]   
[O.04.24.17]   
[O.04.24.18]   
[O.04.24.19]   
[O.04.24.20]   
[O.04.24.21]   
[O.04.24.22]   
[O.04.24.23]   
[O.04.24.24]   
[O.04.24.25]   
[O.04.25.01]   
[O.04.25.02]   
[O.04.25.03]   
[O.04.25.04]   
[O.04.25.05]   
[O.04.25.06]   
[O.04.25.07]   
[O.04.25.08]   
[O.04.25.09]   
[O.04.25.10]   
[O.04.25.11]   
[O.04.25.12]   
[O.04.25.13]   
[O.04.25.14]   
[O.04.25.15]   
[O.04.25.16]   
[O.04.25.17]   
[O.04.25.18]   
[O.04.26.01]   
[O.04.26.02]   
[O.04.26.03]   
[O.04.26.04]   
[O.04.26.05]   
[O.04.26.06]   
[O.04.26.07]   
[O.04.26.08]   
[O.04.26.09]   
[O.04.26.10]   
[O.04.26.11]   
[O.04.26.12]   
[O.04.26.13]   
[O.04.26.14]   
[O.04.26.15]   
[O.04.26.16]   
[O.04.26.17]   
[O.04.26.18]   
[O.04.26.19]   
[O.04.26.20]   
[O.04.26.21]   
[O.04.26.22]   
[O.04.26.23]   
[O.04.26.24]   
[O.04.26.25]   
[O.04.26.26]   
[O.04.26.27]   
[O.04.26.28]   
[O.04.26.29]   
[O.04.26.30]   
[O.04.26.31]   
[O.04.26.32]   
[O.04.26.33]   
[O.04.26.34]   
[O.04.26.35]   
[O.04.26.36]   
[O.04.26.37]   
[O.04.26.38]   
[O.04.26.39]   
[O.04.26.40]   
[O.04.26.41]   
[O.04.26.42]   
[O.04.26.43]   
[O.04.26.44]   
[O.04.26.45]   
[O.04.26.46]   
[O.04.26.47]   
[O.04.26.48]   
[O.04.26.49]   
[O.04.26.50]   
[O.04.26.51]   
[O.04.26.52]   
[O.04.26.53]   
[O.04.26.54]   
[O.04.26.55]   
[O.04.26.56]   
[O.04.26.57]   
[O.04.26.58]   
[O.04.26.59]   
[O.04.26.60]   
[O.04.26.61]   
[O.04.26.62]   
[O.04.26.63]   
[O.04.26.64]   
[O.04.26.65]   
[O.04.27.01]   
[O.04.27.02]   
[O.04.27.03]   
[O.04.27.04]   
[O.04.27.05]   
[O.04.27.06]   
[O.04.27.07]   
[O.04.27.08]   
[O.04.27.09]   
[O.04.27.10]   
[O.04.27.11]   
[O.04.27.12]   
[O.04.27.13]   
[O.04.27.14]   
[O.04.27.15]   
[O.04.27.16]   
[O.04.27.17]   
[O.04.27.18]   
[O.04.27.19]   
[O.04.27.20]   
[O.04.27.21]   
[O.04.27.22]   
[O.04.27.23]   
[O.04.28.01]   
[O.04.28.02]   
[O.04.28.03]   
[O.04.28.04]   
[O.04.28.05]   
[O.04.28.06]   
[O.04.28.07]   
[O.04.28.08]   
[O.04.28.09]   
[O.04.28.10]   
[O.04.28.11]   
[O.04.28.12]   
[O.04.28.13]   
[O.04.28.14]   
[O.04.28.15]   
[O.04.28.16]   
[O.04.28.17]   
[O.04.28.18]   
[O.04.28.19]   
[O.04.28.20]   
[O.04.28.21]   
[O.04.28.22]   
[O.04.28.23]   
[O.04.28.24]   
[O.04.28.25]   
[O.04.28.26]   
[O.04.28.27]   
[O.04.28.28]   
[O.04.28.29]   
[O.04.28.30]   
[O.04.28.31]   
[O.04.29.01]   
[O.04.29.02]   
[O.04.29.03]   
[O.04.29.04]   
[O.04.29.05]   
[O.04.29.06]   
[O.04.29.07]   
[O.04.29.08]   
[O.04.29.09]   
[O.04.29.10]   
[O.04.29.11]   
[O.04.29.12]   
[O.04.29.13]   
[O.04.29.14]   
[O.04.29.15]   
[O.04.29.16]   
[O.04.29.17]   
[O.04.29.18]   
[O.04.29.19]   
[O.04.29.20]   
[O.04.29.21]   
[O.04.29.22]   
[O.04.29.23]   
[O.04.29.24]   
[O.04.29.25]   
[O.04.29.26]   
[O.04.29.27]   
[O.04.29.28]   
[O.04.29.29]   
[O.04.29.30]   
[O.04.29.31]   
[O.04.29.32]   
[O.04.29.33]   
[O.04.29.34]   
[O.04.29.35]   
[O.04.29.36]   
[O.04.29.37]   
[O.04.29.38]   
[O.04.29.39]   
[O.04.29.40]   
[O.04.30.01]   
[O.04.30.02]   
[O.04.30.03]   
[O.04.30.04]   
[O.04.30.05]   
[O.04.30.06]   
[O.04.30.07]   
[O.04.30.08]   
[O.04.30.09]   
[O.04.30.10]   
[O.04.30.11]   
[O.04.30.12]   
[O.04.30.13]   
[O.04.30.14]   
[O.04.30.15]   
[O.04.30.16]   
[O.04.31.01]   
[O.04.31.02]   
[O.04.31.03]   
[O.04.31.04]   
[O.04.31.05]   
[O.04.31.06]   
[O.04.31.07]   
[O.04.31.08]   
[O.04.31.09]   
[O.04.31.10]   
[O.04.31.11]   
[O.04.31.12]   
[O.04.31.13]   
[O.04.31.14]   
[O.04.31.15]   
[O.04.31.16]   
[O.04.31.17]   
[O.04.31.18]   
[O.04.31.19]   
[O.04.31.20]   
[O.04.31.21]   
[O.04.31.22]   
[O.04.31.23]   
[O.04.31.24]   
[O.04.31.25]   
[O.04.31.26]   
[O.04.31.27]   
[O.04.31.28]   
[O.04.31.29]   
[O.04.31.30]   
[O.04.31.31]   
[O.04.31.32]   
[O.04.31.33]   
[O.04.31.34]   
[O.04.31.35]   
[O.04.31.36]   
[O.04.31.37]   
[O.04.31.38]   
[O.04.31.39]   
[O.04.31.40]   
[O.04.31.41]   
[O.04.31.42]   
[O.04.31.43]   
[O.04.31.44]   
[O.04.31.45]   
[O.04.31.46]   
[O.04.31.47]   
[O.04.31.48]   
[O.04.31.49]   
[O.04.31.50]   
[O.04.31.51]   
[O.04.31.52]   
[O.04.31.53]   
[O.04.31.54]   
[O.04.32.01]   
[O.04.32.02]   
[O.04.32.03]   
[O.04.32.04]   
[O.04.32.05]   
[O.04.32.06]   
[O.04.32.07]   
[O.04.32.08]   
[O.04.32.09]   
[O.04.32.10]   
[O.04.32.11]   
[O.04.32.12]   
[O.04.32.13]   
[O.04.32.14]   
[O.04.32.15]   
[O.04.32.16]   
[O.04.32.17]   
[O.04.32.18]   
[O.04.32.19]   
[O.04.32.20]   
[O.04.32.21]   
[O.04.32.22]   
[O.04.32.23]   
[O.04.32.24]   
[O.04.32.25]   
[O.04.32.26]   
[O.04.32.27]   
[O.04.32.28]   
[O.04.32.29]   
[O.04.32.30]   
[O.04.32.31]   
[O.04.32.32]   
[O.04.32.33]   
[O.04.32.34]   
[O.04.32.35]   
[O.04.32.36]   
[O.04.32.37]   
[O.04.32.38]   
[O.04.32.39]   
[O.04.32.40]   
[O.04.32.41]   
[O.04.32.42]   
[O.04.33.01]   
[O.04.33.02]   
[O.04.33.03]   
[O.04.33.04]   
[O.04.33.05]   
[O.04.33.06]   
[O.04.33.07]   
[O.04.33.08]   
[O.04.33.09]   
[O.04.33.10]   
[O.04.33.11]   
[O.04.33.12]   
[O.04.33.13]   
[O.04.33.14]   
[O.04.33.15]   
[O.04.33.16]   
[O.04.33.17]   
[O.04.33.18]   
[O.04.33.19]   
[O.04.33.20]   
[O.04.33.21]   
[O.04.33.22]   
[O.04.33.23]   
[O.04.33.24]   
[O.04.33.25]   
[O.04.33.26]   
[O.04.33.27]   
[O.04.33.28]   
[O.04.33.29]   
[O.04.33.30]   
[O.04.33.31]   
[O.04.33.32]   
[O.04.33.33]   
[O.04.33.34]   
[O.04.33.35]   
[O.04.33.36]   
[O.04.33.37]   
[O.04.33.38]   
[O.04.33.39]   
[O.04.33.40]   
[O.04.33.41]   
[O.04.33.42]   
[O.04.33.43]   
[O.04.33.44]   
[O.04.33.45]   
[O.04.33.46]   
[O.04.33.47]   
[O.04.33.48]   
[O.04.33.49]   
[O.04.33.50]   
[O.04.33.51]   
[O.04.33.52]   
[O.04.33.53]   
[O.04.33.54]   
[O.04.33.55]   
[O.04.33.56]   
[O.04.34.01]   
[O.04.34.02]   
[O.04.34.03]   
[O.04.34.04]   
[O.04.34.05]   
[O.04.34.06]   
[O.04.34.07]   
[O.04.34.08]   
[O.04.34.09]   
[O.04.34.10]   
[O.04.34.11]   
[O.04.34.12]   
[O.04.34.13]   
[O.04.34.14]   
[O.04.34.15]   
[O.04.34.16]   
[O.04.34.17]   
[O.04.34.18]   
[O.04.34.19]   
[O.04.34.20]   
[O.04.34.21]   
[O.04.34.22]   
[O.04.34.23]   
[O.04.34.24]   
[O.04.34.25]   
[O.04.34.26]   
[O.04.34.27]   
[O.04.34.28]   
[O.04.34.29]   
[O.04.35.01]   
[O.04.35.02]   
[O.04.35.03]   
[O.04.35.04]   
[O.04.35.05]   
[O.04.35.06]   
[O.04.35.07]   
[O.04.35.08]   
[O.04.35.09]   
[O.04.35.10]   
[O.04.35.11]   
[O.04.35.12]   
[O.04.35.13]   
[O.04.35.14]   
[O.04.35.15]   
[O.04.35.16]   
[O.04.35.17]   
[O.04.35.18]   
[O.04.35.19]   
[O.04.35.20]   
[O.04.35.21]   
[O.04.35.22]   
[O.04.35.23]   
[O.04.35.24]   
[O.04.35.25]   
[O.04.35.26]   
[O.04.35.27]   
[O.04.35.28]   
[O.04.35.29]   
[O.04.35.30]   
[O.04.35.31]   
[O.04.35.32]   
[O.04.35.33]   
[O.04.35.34]   
[O.04.36.01]   
[O.04.36.02]   
[O.04.36.03]   
[O.04.36.04]   
[O.04.36.05]   
[O.04.36.06]   
[O.04.36.07]   
[O.04.36.08]   
[O.04.36.09]   
[O.04.36.10]   
[O.04.36.11]   
[O.04.36.12]   
[O.04.36.13]   
[O.05.01.01]   
[O.05.01.02]   
[O.05.01.03]   
[O.05.01.04]   
[O.05.01.05]   
[O.05.01.06]   
[O.05.01.07]   
[O.05.01.08]   
[O.05.01.09]   
[O.05.01.10]   
[O.05.01.11]   
[O.05.01.12]   
[O.05.01.13]   
[O.05.01.14]   
[O.05.01.15]   
[O.05.01.16]   
[O.05.01.17]   
[O.05.01.18]   
[O.05.01.19]   
[O.05.01.20]   
[O.05.01.21]   
[O.05.01.22]   
[O.05.01.23]   
[O.05.01.24]   
[O.05.01.25]   
[O.05.01.26]   
[O.05.01.27]   
[O.05.01.28]   
[O.05.01.29]   
[O.05.01.30]   
[O.05.01.31]   
[O.05.01.32]   
[O.05.01.33]   
[O.05.01.34]   
[O.05.01.35]   
[O.05.01.36]   
[O.05.01.37]   
[O.05.01.38]   
[O.05.01.39]   
[O.05.01.40]   
[O.05.01.41]   
[O.05.01.42]   
[O.05.01.43]   
[O.05.01.44]   
[O.05.01.45]   
[O.05.01.46]   
[O.05.02.01]   
[O.05.02.02]   
[O.05.02.03]   
[O.05.02.04]   
[O.05.02.05]   
[O.05.02.06]   
[O.05.02.07]   
[O.05.02.08]   
[O.05.02.09]   
[O.05.02.10]   
[O.05.02.11]   
[O.05.02.12]   
[O.05.02.13]   
[O.05.02.14]   
[O.05.02.15]   
[O.05.02.16]   
[O.05.02.17]   
[O.05.02.18]   
[O.05.02.19]   
[O.05.02.20]   
[O.05.02.21]   
[O.05.02.22]   
[O.05.02.23]   
[O.05.02.24]   
[O.05.02.25]   
[O.05.02.26]   
[O.05.02.27]   
[O.05.02.28]   
[O.05.02.29]   
[O.05.02.30]   
[O.05.02.31]   
[O.05.02.32]   
[O.05.02.33]   
[O.05.02.34]   
[O.05.02.35]   
[O.05.02.36]   
[O.05.02.37]   
[O.05.03.01]   
[O.05.03.02]   
[O.05.03.03]   
[O.05.03.04]   
[O.05.03.05]   
[O.05.03.06]   
[O.05.03.07]   
[O.05.03.08]   
[O.05.03.09]   
[O.05.03.10]   
[O.05.03.11]   
[O.05.03.12]   
[O.05.03.13]   
[O.05.03.14]   
[O.05.03.15]   
[O.05.03.16]   
[O.05.03.17]   
[O.05.03.18]   
[O.05.03.19]   
[O.05.03.20]   
[O.05.03.21]   
[O.05.03.22]   
[O.05.03.23]   
[O.05.03.24]   
[O.05.03.25]   
[O.05.03.26]   
[O.05.03.27]   
[O.05.03.28]   
[O.05.03.29]   
[O.05.04.01]   
[O.05.04.02]   
[O.05.04.03]   
[O.05.04.04]   
[O.05.04.05]   
[O.05.04.06]   
[O.05.04.07]   
[O.05.04.08]   
[O.05.04.09]   
[O.05.04.10]   
[O.05.04.11]   
[O.05.04.12]   
[O.05.04.13]   
[O.05.04.14]   
[O.05.04.15]   
[O.05.04.16]   
[O.05.04.17]   
[O.05.04.18]   
[O.05.04.19]   
[O.05.04.20]   
[O.05.04.21]   
[O.05.04.22]   
[O.05.04.23]   
[O.05.04.24]   
[O.05.04.25]   
[O.05.04.26]   
[O.05.04.27]   
[O.05.04.28]   
[O.05.04.29]   
[O.05.04.30]   
[O.05.04.31]   
[O.05.04.32]   
[O.05.04.33]   
[O.05.04.34]   
[O.05.04.35]   
[O.05.04.36]   
[O.05.04.37]   
[O.05.04.38]   
[O.05.04.39]   
[O.05.04.40]   
[O.05.04.41]   
[O.05.04.42]   
[O.05.04.43]   
[O.05.04.44]   
[O.05.04.45]   
[O.05.04.46]   
[O.05.04.47]   
[O.05.04.48]   
[O.05.04.49]   
[O.05.05.01]   
[O.05.05.02]   
[O.05.05.03]   
[O.05.05.04]   
[O.05.05.05]   
[O.05.05.06]   
[O.05.05.07]   
[O.05.05.08]   
[O.05.05.09]   
[O.05.05.10]   
[O.05.05.11]   
[O.05.05.12]   
[O.05.05.13]   
[O.05.05.14]   
[O.05.05.15]   
[O.05.05.16]   
[O.05.05.17]   
[O.05.05.18]   
[O.05.05.19]   
[O.05.05.20]   
[O.05.05.21]   
[O.05.05.22]   
[O.05.05.23]   
[O.05.05.24]   
[O.05.05.25]   
[O.05.05.26]   
[O.05.05.27]   
[O.05.05.28]   
[O.05.05.29]   
[O.05.05.30]   
[O.05.05.31]   
[O.05.05.32]   
[O.05.05.33]   
[O.05.06.01]   
[O.05.06.02]   
[O.05.06.03]   
[O.05.06.04]   
[O.05.06.05]   
[O.05.06.06]   
[O.05.06.07]   
[O.05.06.08]   
[O.05.06.09]   
[O.05.06.10]   
[O.05.06.11]   
[O.05.06.12]   
[O.05.06.13]   
[O.05.06.14]   
[O.05.06.15]   
[O.05.06.16]   
[O.05.06.17]   
[O.05.06.18]   
[O.05.06.19]   
[O.05.06.20]   
[O.05.06.21]   
[O.05.06.22]   
[O.05.06.23]   
[O.05.06.24]   
[O.05.06.25]   
[O.05.07.01]   
[O.05.07.02]   
[O.05.07.03]   
[O.05.07.04]   
[O.05.07.05]   
[O.05.07.06]   
[O.05.07.07]   
[O.05.07.08]   
[O.05.07.09]   
[O.05.07.10]   
[O.05.07.11]   
[O.05.07.12]   
[O.05.07.13]   
[O.05.07.14]   
[O.05.07.15]   
[O.05.07.16]   
[O.05.07.17]   
[O.05.07.18]   
[O.05.07.19]   
[O.05.07.20]   
[O.05.07.21]   
[O.05.07.22]   
[O.05.07.23]   
[O.05.07.24]   
[O.05.07.25]   
[O.05.07.26]   
[O.05.08.01]   
[O.05.08.02]   
[O.05.08.03]   
[O.05.08.04]   
[O.05.08.05]   
[O.05.08.06]   
[O.05.08.07]   
[O.05.08.08]   
[O.05.08.09]   
[O.05.08.10]   
[O.05.08.11]   
[O.05.08.12]   
[O.05.08.13]   
[O.05.08.14]   
[O.05.08.15]   
[O.05.08.16]   
[O.05.08.17]   
[O.05.08.18]   
[O.05.08.19]   
[O.05.08.20]   
[O.05.09.01]   
[O.05.09.02]   
[O.05.09.03]   
[O.05.09.04]   
[O.05.09.05]   
[O.05.09.06]   
[O.05.09.07]   
[O.05.09.08]   
[O.05.09.09]   
[O.05.09.10]   
[O.05.09.11]   
[O.05.09.12]   
[O.05.09.13]   
[O.05.09.14]   
[O.05.09.15]   
[O.05.09.16]   
[O.05.09.17]   
[O.05.09.18]   
[O.05.09.19]   
[O.05.09.20]   
[O.05.09.21]   
[O.05.09.22]   
[O.05.09.23]   
[O.05.09.24]   
[O.05.09.25]   
[O.05.09.26]   
[O.05.09.27]   
[O.05.09.28]   
[O.05.09.29]   
[O.05.10.01]   
[O.05.10.02]   
[O.05.10.03]   
[O.05.10.04]   
[O.05.10.05]   
[O.05.10.06]   
[O.05.10.07]   
[O.05.10.08]   
[O.05.10.09]   
[O.05.10.10]   
[O.05.10.11]   
[O.05.10.12]   
[O.05.10.13]   
[O.05.10.14]   
[O.05.10.15]   
[O.05.10.16]   
[O.05.10.17]   
[O.05.10.18]   
[O.05.10.19]   
[O.05.10.20]   
[O.05.10.21]   
[O.05.10.22]   
[O.05.11.01]   
[O.05.11.02]   
[O.05.11.03]   
[O.05.11.04]   
[O.05.11.05]   
[O.05.11.06]   
[O.05.11.07]   
[O.05.11.08]   
[O.05.11.09]   
[O.05.11.10]   
[O.05.11.11]   
[O.05.11.12]   
[O.05.11.13]   
[O.05.11.14]   
[O.05.11.15]   
[O.05.11.16]   
[O.05.11.17]   
[O.05.11.18]   
[O.05.11.19]   
[O.05.11.20]   
[O.05.11.21]   
[O.05.11.22]   
[O.05.11.23]   
[O.05.11.24]   
[O.05.11.25]   
[O.05.11.26]   
[O.05.11.27]   
[O.05.11.28]   
[O.05.11.29]   
[O.05.11.30]   
[O.05.11.31]   
[O.05.11.32]   
[O.05.12.01]   
[O.05.12.02]   
[O.05.12.03]   
[O.05.12.04]   
[O.05.12.05]   
[O.05.12.06]   
[O.05.12.07]   
[O.05.12.08]   
[O.05.12.09]   
[O.05.12.10]   
[O.05.12.11]   
[O.05.12.12]   
[O.05.12.13]   
[O.05.12.14]   
[O.05.12.15]   
[O.05.12.16]   
[O.05.12.17]   
[O.05.12.18]   
[O.05.12.19]   
[O.05.12.20]   
[O.05.12.21]   
[O.05.12.22]   
[O.05.12.23]   
[O.05.12.24]   
[O.05.12.25]   
[O.05.12.26]   
[O.05.12.27]   
[O.05.12.28]   
[O.05.12.29]   
[O.05.12.30]   
[O.05.12.31]   
[O.05.12.32]   
[O.05.13.01]   
[O.05.13.02]   
[O.05.13.03]   
[O.05.13.04]   
[O.05.13.05]   
[O.05.13.06]   
[O.05.13.07]   
[O.05.13.08]   
[O.05.13.09]   
[O.05.13.10]   
[O.05.13.11]   
[O.05.13.12]   
[O.05.13.13]   
[O.05.13.14]   
[O.05.13.15]   
[O.05.13.16]   
[O.05.13.17]   
[O.05.13.18]   
[O.05.14.01]   
[O.05.14.02]   
[O.05.14.03]   
[O.05.14.04]   
[O.05.14.05]   
[O.05.14.06]   
[O.05.14.07]   
[O.05.14.08]   
[O.05.14.09]   
[O.05.14.10]   
[O.05.14.11]   
[O.05.14.12]   
[O.05.14.13]   
[O.05.14.14]   
[O.05.14.15]   
[O.05.14.16]   
[O.05.14.17]   
[O.05.14.18]   
[O.05.14.19]   
[O.05.14.20]   
[O.05.14.21]   
[O.05.14.22]   
[O.05.14.23]   
[O.05.14.24]   
[O.05.14.25]   
[O.05.14.26]   
[O.05.14.27]   
[O.05.14.28]   
[O.05.14.29]   
[O.05.15.01]   
[O.05.15.02]   
[O.05.15.03]   
[O.05.15.04]   
[O.05.15.05]   
[O.05.15.06]   
[O.05.15.07]   
[O.05.15.08]   
[O.05.15.09]   
[O.05.15.10]   
[O.05.15.11]   
[O.05.15.12]   
[O.05.15.13]   
[O.05.15.14]   
[O.05.15.15]   
[O.05.15.16]   
[O.05.15.17]   
[O.05.15.18]   
[O.05.15.19]   
[O.05.15.20]   
[O.05.15.21]   
[O.05.15.22]   
[O.05.15.23]   
[O.05.16.01]   
[O.05.16.02]   
[O.05.16.03]   
[O.05.16.04]   
[O.05.16.05]   
[O.05.16.06]   
[O.05.16.07]   
[O.05.16.08]   
[O.05.16.09]   
[O.05.16.10]   
[O.05.16.11]   
[O.05.16.12]   
[O.05.16.13]   
[O.05.16.14]   
[O.05.16.15]   
[O.05.16.16]   
[O.05.16.17]   
[O.05.16.18]   
[O.05.16.19]   
[O.05.16.20]   
[O.05.16.21]   
[O.05.16.22]   
[O.05.17.01]   
[O.05.17.02]   
[O.05.17.03]   
[O.05.17.04]   
[O.05.17.05]   
[O.05.17.06]   
[O.05.17.07]   
[O.05.17.08]   
[O.05.17.09]   
[O.05.17.10]   
[O.05.17.11]   
[O.05.17.12]   
[O.05.17.13]   
[O.05.17.14]   
[O.05.17.15]   
[O.05.17.16]   
[O.05.17.17]   
[O.05.17.18]   
[O.05.17.19]   
[O.05.17.20]   
[O.05.18.01]   
[O.05.18.02]   
[O.05.18.03]   
[O.05.18.04]   
[O.05.18.05]   
[O.05.18.06]   
[O.05.18.07]   
[O.05.18.08]   
[O.05.18.09]   
[O.05.18.10]   
[O.05.18.11]   
[O.05.18.12]   
[O.05.18.13]   
[O.05.18.14]   
[O.05.18.15]   
[O.05.18.16]   
[O.05.18.17]   
[O.05.18.18]   
[O.05.18.19]   
[O.05.18.20]   
[O.05.18.21]   
[O.05.18.22]   
[O.05.19.01]   
[O.05.19.02]   
[O.05.19.03]   
[O.05.19.04]   
[O.05.19.05]   
[O.05.19.06]   
[O.05.19.07]   
[O.05.19.08]   
[O.05.19.09]   
[O.05.19.10]   
[O.05.19.11]   
[O.05.19.12]   
[O.05.19.13]   
[O.05.19.14]   
[O.05.19.15]   
[O.05.19.16]   
[O.05.19.17]   
[O.05.19.18]   
[O.05.19.19]   
[O.05.19.20]   
[O.05.19.21]   
[O.05.20.01]   
[O.05.20.02]   
[O.05.20.03]   
[O.05.20.04]   
[O.05.20.05]   
[O.05.20.06]   
[O.05.20.07]   
[O.05.20.08]   
[O.05.20.09]   
[O.05.20.10]   
[O.05.20.11]   
[O.05.20.12]   
[O.05.20.13]   
[O.05.20.14]   
[O.05.20.15]   
[O.05.20.16]   
[O.05.20.17]   
[O.05.20.18]   
[O.05.20.19]   
[O.05.20.20]   
[O.05.21.01]   
[O.05.21.02]   
[O.05.21.03]   
[O.05.21.04]   
[O.05.21.05]   
[O.05.21.06]   
[O.05.21.07]   
[O.05.21.08]   
[O.05.21.09]   
[O.05.21.10]   
[O.05.21.11]   
[O.05.21.12]   
[O.05.21.13]   
[O.05.21.14]   
[O.05.21.15]   
[O.05.21.16]   
[O.05.21.17]   
[O.05.21.18]   
[O.05.21.19]   
[O.05.21.20]   
[O.05.21.21]   
[O.05.21.22]   
[O.05.21.23]   
[O.05.22.01]   
[O.05.22.02]   
[O.05.22.03]   
[O.05.22.04]   
[O.05.22.05]   
[O.05.22.06]   
[O.05.22.07]   
[O.05.22.08]   
[O.05.22.09]   
[O.05.22.10]   
[O.05.22.11]   
[O.05.22.12]   
[O.05.22.13]   
[O.05.22.14]   
[O.05.22.15]   
[O.05.22.16]   
[O.05.22.17]   
[O.05.22.18]   
[O.05.22.19]   
[O.05.22.20]   
[O.05.22.21]   
[O.05.22.22]   
[O.05.22.23]   
[O.05.22.24]   
[O.05.22.25]   
[O.05.22.26]   
[O.05.22.27]   
[O.05.22.28]   
[O.05.22.29]   
[O.05.22.30]   
[O.05.23.01]   
[O.05.23.02]   
[O.05.23.03]   
[O.05.23.04]   
[O.05.23.05]   
[O.05.23.06]   
[O.05.23.07]   
[O.05.23.08]   
[O.05.23.09]   
[O.05.23.10]   
[O.05.23.11]   
[O.05.23.12]   
[O.05.23.13]   
[O.05.23.14]   
[O.05.23.15]   
[O.05.23.16]   
[O.05.23.17]   
[O.05.23.18]   
[O.05.23.19]   
[O.05.23.20]   
[O.05.23.21]   
[O.05.23.22]   
[O.05.23.23]   
[O.05.23.24]   
[O.05.23.25]   
[O.05.24.01]   
[O.05.24.02]   
[O.05.24.03]   
[O.05.24.04]   
[O.05.24.05]   
[O.05.24.06]   
[O.05.24.07]   
[O.05.24.08]   
[O.05.24.09]   
[O.05.24.10]   
[O.05.24.11]   
[O.05.24.12]   
[O.05.24.13]   
[O.05.24.14]   
[O.05.24.15]   
[O.05.24.16]   
[O.05.24.17]   
[O.05.24.18]   
[O.05.24.19]   
[O.05.24.20]   
[O.05.24.21]   
[O.05.24.22]   
[O.05.25.01]   
[O.05.25.02]   
[O.05.25.03]   
[O.05.25.04]   
[O.05.25.05]   
[O.05.25.06]   
[O.05.25.07]   
[O.05.25.08]   
[O.05.25.09]   
[O.05.25.10]   
[O.05.25.11]   
[O.05.25.12]   
[O.05.25.13]   
[O.05.25.14]   
[O.05.25.15]   
[O.05.25.16]   
[O.05.25.17]   
[O.05.25.18]   
[O.05.25.19]   
[O.05.26.01]   
[O.05.26.02]   
[O.05.26.03]   
[O.05.26.04]   
[O.05.26.05]   
[O.05.26.06]   
[O.05.26.07]   
[O.05.26.08]   
[O.05.26.09]   
[O.05.26.10]   
[O.05.26.11]   
[O.05.26.12]   
[O.05.26.13]   
[O.05.26.14]   
[O.05.26.15]   
[O.05.26.16]   
[O.05.26.17]   
[O.05.26.18]   
[O.05.26.19]   
[O.05.27.01]   
[O.05.27.02]   
[O.05.27.03]   
[O.05.27.04]   
[O.05.27.05]   
[O.05.27.06]   
[O.05.27.07]   
[O.05.27.08]   
[O.05.27.09]   
[O.05.27.10]   
[O.05.27.11]   
[O.05.27.12]   
[O.05.27.13]   
[O.05.27.14]   
[O.05.27.15]   
[O.05.27.16]   
[O.05.27.17]   
[O.05.27.18]   
[O.05.27.19]   
[O.05.27.20]   
[O.05.27.21]   
[O.05.27.22]   
[O.05.27.23]   
[O.05.27.24]   
[O.05.27.25]   
[O.05.27.26]   
[O.05.28.01]   
[O.05.28.02]   
[O.05.28.03]   
[O.05.28.04]   
[O.05.28.05]   
[O.05.28.06]   
[O.05.28.07]   
[O.05.28.08]   
[O.05.28.09]   
[O.05.28.10]   
[O.05.28.11]   
[O.05.28.12]   
[O.05.28.13]   
[O.05.28.14]   
[O.05.28.15]   
[O.05.28.16]   
[O.05.28.17]   
[O.05.28.18]   
[O.05.28.19]   
[O.05.28.20]   
[O.05.28.21]   
[O.05.28.22]   
[O.05.28.23]   
[O.05.28.24]   
[O.05.28.25]   
[O.05.28.26]   
[O.05.28.27]   
[O.05.28.28]   
[O.05.28.29]   
[O.05.28.30]   
[O.05.28.31]   
[O.05.28.32]   
[O.05.28.33]   
[O.05.28.34]   
[O.05.28.35]   
[O.05.28.36]   
[O.05.28.37]   
[O.05.28.38]   
[O.05.28.39]   
[O.05.28.40]   
[O.05.28.41]   
[O.05.28.42]   
[O.05.28.43]   
[O.05.28.44]   
[O.05.28.45]   
[O.05.28.46]   
[O.05.28.47]   
[O.05.28.48]   
[O.05.28.49]   
[O.05.28.50]   
[O.05.28.51]   
[O.05.28.52]   
[O.05.28.53]   
[O.05.28.54]   
[O.05.28.55]   
[O.05.28.56]   
[O.05.28.57]   
[O.05.28.58]   
[O.05.28.59]   
[O.05.28.60]   
[O.05.28.61]   
[O.05.28.62]   
[O.05.28.63]   
[O.05.28.64]   
[O.05.28.65]   
[O.05.28.66]   
[O.05.28.67]   
[O.05.28.68]   
[O.05.29.01]   
[O.05.29.02]   
[O.05.29.03]   
[O.05.29.04]   
[O.05.29.05]   
[O.05.29.06]   
[O.05.29.07]   
[O.05.29.08]   
[O.05.29.09]   
[O.05.29.10]   
[O.05.29.11]   
[O.05.29.12]   
[O.05.29.13]   
[O.05.29.14]   
[O.05.29.15]   
[O.05.29.16]   
[O.05.29.17]   
[O.05.29.18]   
[O.05.29.19]   
[O.05.29.20]   
[O.05.29.21]   
[O.05.29.22]   
[O.05.29.23]   
[O.05.29.24]   
[O.05.29.25]   
[O.05.29.26]   
[O.05.29.27]   
[O.05.29.28]   
[O.05.29.29]   
[O.05.30.01]   
[O.05.30.02]   
[O.05.30.03]   
[O.05.30.04]   
[O.05.30.05]   
[O.05.30.06]   
[O.05.30.07]   
[O.05.30.08]   
[O.05.30.09]   
[O.05.30.10]   
[O.05.30.11]   
[O.05.30.12]   
[O.05.30.13]   
[O.05.30.14]   
[O.05.30.15]   
[O.05.30.16]   
[O.05.30.17]   
[O.05.30.18]   
[O.05.30.19]   
[O.05.30.20]   
[O.05.31.01]   
[O.05.31.02]   
[O.05.31.03]   
[O.05.31.04]   
[O.05.31.05]   
[O.05.31.06]   
[O.05.31.07]   
[O.05.31.08]   
[O.05.31.09]   
[O.05.31.10]   
[O.05.31.11]   
[O.05.31.12]   
[O.05.31.13]   
[O.05.31.14]   
[O.05.31.15]   
[O.05.31.16]   
[O.05.31.17]   
[O.05.31.18]   
[O.05.31.19]   
[O.05.31.20]   
[O.05.31.21]   
[O.05.31.22]   
[O.05.31.23]   
[O.05.31.24]   
[O.05.31.25]   
[O.05.31.26]   
[O.05.31.27]   
[O.05.31.28]   
[O.05.31.29]   
[O.05.31.30]   
[O.05.32.01]   
[O.05.32.02]   
[O.05.32.03]   
[O.05.32.04]   
[O.05.32.05]   
[O.05.32.06]   
[O.05.32.07]   
[O.05.32.08]   
[O.05.32.09]   
[O.05.32.10]   
[O.05.32.11]   
[O.05.32.12]   
[O.05.32.13]   
[O.05.32.14]   
[O.05.32.15]   
[O.05.32.16]   
[O.05.32.17]   
[O.05.32.18]   
[O.05.32.19]   
[O.05.32.20]   
[O.05.32.21]   
[O.05.32.22]   
[O.05.32.23]   
[O.05.32.24]   
[O.05.32.25]   
[O.05.32.26]   
[O.05.32.27]   
[O.05.32.28]   
[O.05.32.29]   
[O.05.32.30]   
[O.05.32.31]   
[O.05.32.32]   
[O.05.32.33]   
[O.05.32.34]   
[O.05.32.35]   
[O.05.32.36]   
[O.05.32.37]   
[O.05.32.38]   
[O.05.32.39]   
[O.05.32.40]   
[O.05.32.41]   
[O.05.32.42]   
[O.05.32.43]   
[O.05.32.44]   
[O.05.32.45]   
[O.05.32.46]   
[O.05.32.47]   
[O.05.32.48]   
[O.05.32.49]   
[O.05.32.50]   
[O.05.32.51]   
[O.05.32.52]   
[O.05.33.01]   
[O.05.33.02]   
[O.05.33.03]   
[O.05.33.04]   
[O.05.33.05]   
[O.05.33.06]   
[O.05.33.07]   
[O.05.33.08]   
[O.05.33.09]   
[O.05.33.10]   
[O.05.33.11]   
[O.05.33.12]   
[O.05.33.13]   
[O.05.33.14]   
[O.05.33.15]   
[O.05.33.16]   
[O.05.33.17]   
[O.05.33.18]   
[O.05.33.19]   
[O.05.33.20]   
[O.05.33.21]   
[O.05.33.22]   
[O.05.33.23]   
[O.05.33.24]   
[O.05.33.25]   
[O.05.33.26]   
[O.05.33.27]   
[O.05.33.28]   
[O.05.33.29]   
[O.05.34.01]   
[O.05.34.02]   
[O.05.34.03]   
[O.05.34.04]   
[O.05.34.05]   
[O.05.34.06]   
[O.05.34.07]   
[O.05.34.08]   
[O.05.34.09]   
[O.05.34.10]   
[O.05.34.11]   
[O.05.34.12]   
[O.06.01.01]   
[O.06.01.02]   
[O.06.01.03]   
[O.06.01.04]   
[O.06.01.05]   
[O.06.01.06]   
[O.06.01.07]   
[O.06.01.08]   
[O.06.01.09]   
[O.06.01.10]   
[O.06.01.11]   
[O.06.01.12]   
[O.06.01.13]   
[O.06.01.14]   
[O.06.01.15]   
[O.06.01.16]   
[O.06.01.17]   
[O.06.01.18]   
[O.06.02.01]   
[O.06.02.02]   
[O.06.02.03]   
[O.06.02.04]   
[O.06.02.05]   
[O.06.02.06]   
[O.06.02.07]   
[O.06.02.08]   
[O.06.02.09]   
[O.06.02.10]   
[O.06.02.11]   
[O.06.02.12]   
[O.06.02.13]   
[O.06.02.14]   
[O.06.02.15]   
[O.06.02.16]   
[O.06.02.17]   
[O.06.02.18]   
[O.06.02.19]   
[O.06.02.20]   
[O.06.02.21]   
[O.06.02.22]   
[O.06.02.23]   
[O.06.02.24]   
[O.06.03.01]   
[O.06.03.02]   
[O.06.03.03]   
[O.06.03.04]   
[O.06.03.05]   
[O.06.03.06]   
[O.06.03.07]   
[O.06.03.08]   
[O.06.03.09]   
[O.06.03.10]   
[O.06.03.11]   
[O.06.03.12]   
[O.06.03.13]   
[O.06.03.14]   
[O.06.03.15]   
[O.06.03.16]   
[O.06.03.17]   
[O.06.04.01]   
[O.06.04.02]   
[O.06.04.03]   
[O.06.04.04]   
[O.06.04.05]   
[O.06.04.06]   
[O.06.04.07]   
[O.06.04.08]   
[O.06.04.09]   
[O.06.04.10]   
[O.06.04.11]   
[O.06.04.12]   
[O.06.04.13]   
[O.06.04.14]   
[O.06.04.15]   
[O.06.04.16]   
[O.06.04.17]   
[O.06.04.18]   
[O.06.04.19]   
[O.06.04.20]   
[O.06.04.21]   
[O.06.04.22]   
[O.06.04.23]   
[O.06.04.24]   
[O.06.05.01]   
[O.06.05.02]   
[O.06.05.03]   
[O.06.05.04]   
[O.06.05.05]   
[O.06.05.06]   
[O.06.05.07]   
[O.06.05.08]   
[O.06.05.09]   
[O.06.05.10]   
[O.06.05.11]   
[O.06.05.12]   
[O.06.05.13]   
[O.06.05.14]   
[O.06.05.15]   
[O.06.06.01]   
[O.06.06.02]   
[O.06.06.03]   
[O.06.06.04]   
[O.06.06.05]   
[O.06.06.06]   
[O.06.06.07]   
[O.06.06.08]   
[O.06.06.09]   
[O.06.06.10]   
[O.06.06.11]   
[O.06.06.12]   
[O.06.06.13]   
[O.06.06.14]   
[O.06.06.15]   
[O.06.06.16]   
[O.06.06.17]   
[O.06.06.18]   
[O.06.06.19]   
[O.06.06.20]   
[O.06.06.21]   
[O.06.06.22]   
[O.06.06.23]   
[O.06.06.24]   
[O.06.06.25]   
[O.06.06.26]   
[O.06.06.27]   
[O.06.07.01]   
[O.06.07.02]   
[O.06.07.03]   
[O.06.07.04]   
[O.06.07.05]   
[O.06.07.06]   
[O.06.07.07]   
[O.06.07.08]   
[O.06.07.09]   
[O.06.07.10]   
[O.06.07.11]   
[O.06.07.12]   
[O.06.07.13]   
[O.06.07.14]   
[O.06.07.15]   
[O.06.07.16]   
[O.06.07.17]   
[O.06.07.18]   
[O.06.07.19]   
[O.06.07.20]   
[O.06.07.21]   
[O.06.07.22]   
[O.06.07.23]   
[O.06.07.24]   
[O.06.07.25]   
[O.06.07.26]   
[O.06.08.01]   
[O.06.08.02]   
[O.06.08.03]   
[O.06.08.04]   
[O.06.08.05]   
[O.06.08.06]   
[O.06.08.07]   
[O.06.08.08]   
[O.06.08.09]   
[O.06.08.10]   
[O.06.08.11]   
[O.06.08.12]   
[O.06.08.13]   
[O.06.08.14]   
[O.06.08.15]   
[O.06.08.16]   
[O.06.08.17]   
[O.06.08.18]   
[O.06.08.19]   
[O.06.08.20]   
[O.06.08.21]   
[O.06.08.22]   
[O.06.08.23]   
[O.06.08.24]   
[O.06.08.25]   
[O.06.08.26]   
[O.06.08.27]   
[O.06.08.28]   
[O.06.08.29]   
[O.06.08.30]   
[O.06.08.31]   
[O.06.08.32]   
[O.06.08.33]   
[O.06.08.34]   
[O.06.08.35]   
[O.06.09.01]   
[O.06.09.02]   
[O.06.09.03]   
[O.06.09.04]   
[O.06.09.05]   
[O.06.09.06]   
[O.06.09.07]   
[O.06.09.08]   
[O.06.09.09]   
[O.06.09.10]   
[O.06.09.11]   
[O.06.09.12]   
[O.06.09.13]   
[O.06.09.14]   
[O.06.09.15]   
[O.06.09.16]   
[O.06.09.17]   
[O.06.09.18]   
[O.06.09.19]   
[O.06.09.20]   
[O.06.09.21]   
[O.06.09.22]   
[O.06.09.23]   
[O.06.09.24]   
[O.06.09.25]   
[O.06.09.26]   
[O.06.09.27]   
[O.06.10.01]   
[O.06.10.02]   
[O.06.10.03]   
[O.06.10.04]   
[O.06.10.05]   
[O.06.10.06]   
[O.06.10.07]   
[O.06.10.08]   
[O.06.10.09]   
[O.06.10.10]   
[O.06.10.11]   
[O.06.10.12]   
[O.06.10.13]   
[O.06.10.14]   
[O.06.10.15]   
[O.06.10.16]   
[O.06.10.17]   
[O.06.10.18]   
[O.06.10.19]   
[O.06.10.20]   
[O.06.10.21]   
[O.06.10.22]   
[O.06.10.23]   
[O.06.10.24]   
[O.06.10.25]   
[O.06.10.26]   
[O.06.10.27]   
[O.06.10.28]   
[O.06.10.29]   
[O.06.10.30]   
[O.06.10.31]   
[O.06.10.32]   
[O.06.10.33]   
[O.06.10.34]   
[O.06.10.35]   
[O.06.10.36]   
[O.06.10.37]   
[O.06.10.38]   
[O.06.10.39]   
[O.06.10.40]   
[O.06.10.41]   
[O.06.10.42]   
[O.06.10.43]   
[O.06.11.01]   
[O.06.11.02]   
[O.06.11.03]   
[O.06.11.04]   
[O.06.11.05]   
[O.06.11.06]   
[O.06.11.07]   
[O.06.11.08]   
[O.06.11.09]   
[O.06.11.10]   
[O.06.11.11]   
[O.06.11.12]   
[O.06.11.13]   
[O.06.11.14]   
[O.06.11.15]   
[O.06.11.16]   
[O.06.11.17]   
[O.06.11.18]   
[O.06.11.19]   
[O.06.11.20]   
[O.06.11.21]   
[O.06.11.22]   
[O.06.11.23]   
[O.06.12.01]   
[O.06.12.02]   
[O.06.12.03]   
[O.06.12.04]   
[O.06.12.05]   
[O.06.12.06]   
[O.06.12.07]   
[O.06.12.08]   
[O.06.12.09]   
[O.06.12.10]   
[O.06.12.11]   
[O.06.12.12]   
[O.06.12.13]   
[O.06.12.14]   
[O.06.12.15]   
[O.06.12.16]   
[O.06.12.17]   
[O.06.12.18]   
[O.06.12.19]   
[O.06.12.20]   
[O.06.12.21]   
[O.06.12.22]   
[O.06.12.23]   
[O.06.12.24]   
[O.06.13.01]   
[O.06.13.02]   
[O.06.13.03]   
[O.06.13.04]   
[O.06.13.05]   
[O.06.13.06]   
[O.06.13.07]   
[O.06.13.08]   
[O.06.13.09]   
[O.06.13.10]   
[O.06.13.11]   
[O.06.13.12]   
[O.06.13.13]   
[O.06.13.14]   
[O.06.13.15]   
[O.06.13.16]   
[O.06.13.17]   
[O.06.13.18]   
[O.06.13.19]   
[O.06.13.20]   
[O.06.13.21]   
[O.06.13.22]   
[O.06.13.23]   
[O.06.13.24]   
[O.06.13.25]   
[O.06.13.26]   
[O.06.13.27]   
[O.06.13.28]   
[O.06.13.29]   
[O.06.13.30]   
[O.06.13.31]   
[O.06.13.32]   
[O.06.13.33]   
[O.06.14.01]   
[O.06.14.02]   
[O.06.14.03]   
[O.06.14.04]   
[O.06.14.05]   
[O.06.14.06]   
[O.06.14.07]   
[O.06.14.08]   
[O.06.14.09]   
[O.06.14.10]   
[O.06.14.11]   
[O.06.14.12]   
[O.06.14.13]   
[O.06.14.14]   
[O.06.14.15]   
[O.06.15.01]   
[O.06.15.02]   
[O.06.15.03]   
[O.06.15.04]   
[O.06.15.05]   
[O.06.15.06]   
[O.06.15.07]   
[O.06.15.08]   
[O.06.15.09]   
[O.06.15.10]   
[O.06.15.11]   
[O.06.15.12]   
[O.06.15.13]   
[O.06.15.14]   
[O.06.15.15]   
[O.06.15.16]   
[O.06.15.17]   
[O.06.15.18]   
[O.06.15.19]   
[O.06.15.20]   
[O.06.15.21]   
[O.06.15.22]   
[O.06.15.23]   
[O.06.15.24]   
[O.06.15.25]   
[O.06.15.26]   
[O.06.15.27]   
[O.06.15.28]   
[O.06.15.29]   
[O.06.15.30]   
[O.06.15.31]   
[O.06.15.32]   
[O.06.15.33]   
[O.06.15.34]   
[O.06.15.35]   
[O.06.15.36]   
[O.06.15.37]   
[O.06.15.38]   
[O.06.15.39]   
[O.06.15.40]   
[O.06.15.41]   
[O.06.15.42]   
[O.06.15.43]   
[O.06.15.44]   
[O.06.15.45]   
[O.06.15.46]   
[O.06.15.47]   
[O.06.15.48]   
[O.06.15.49]   
[O.06.15.50]   
[O.06.15.51]   
[O.06.15.52]   
[O.06.15.53]   
[O.06.15.54]   
[O.06.15.55]   
[O.06.15.56]   
[O.06.15.57]   
[O.06.15.58]   
[O.06.15.59]   
[O.06.15.60]   
[O.06.15.61]   
[O.06.15.62]   
[O.06.15.63]   
[O.06.16.01]   
[O.06.16.02]   
[O.06.16.03]   
[O.06.16.04]   
[O.06.16.05]   
[O.06.16.06]   
[O.06.16.07]   
[O.06.16.08]   
[O.06.16.09]   
[O.06.16.10]   
[O.06.17.01]   
[O.06.17.02]   
[O.06.17.03]   
[O.06.17.04]   
[O.06.17.05]   
[O.06.17.06]   
[O.06.17.07]   
[O.06.17.08]   
[O.06.17.09]   
[O.06.17.10]   
[O.06.17.11]   
[O.06.17.12]   
[O.06.17.13]   
[O.06.17.14]   
[O.06.17.15]   
[O.06.17.16]   
[O.06.17.17]   
[O.06.17.18]   
[O.06.18.01]   
[O.06.18.02]   
[O.06.18.03]   
[O.06.18.04]   
[O.06.18.05]   
[O.06.18.06]   
[O.06.18.07]   
[O.06.18.08]   
[O.06.18.09]   
[O.06.18.10]   
[O.06.18.11]   
[O.06.18.12]   
[O.06.18.13]   
[O.06.18.14]   
[O.06.18.15]   
[O.06.18.16]   
[O.06.18.17]   
[O.06.18.18]   
[O.06.18.19]   
[O.06.18.20]   
[O.06.18.21]   
[O.06.18.22]   
[O.06.18.23]   
[O.06.18.24]   
[O.06.18.25]   
[O.06.18.26]   
[O.06.18.27]   
[O.06.18.28]   
[O.06.19.01]   
[O.06.19.02]   
[O.06.19.03]   
[O.06.19.04]   
[O.06.19.05]   
[O.06.19.06]   
[O.06.19.07]   
[O.06.19.08]   
[O.06.19.09]   
[O.06.19.10]   
[O.06.19.11]   
[O.06.19.12]   
[O.06.19.13]   
[O.06.19.14]   
[O.06.19.15]   
[O.06.19.16]   
[O.06.19.17]   
[O.06.19.18]   
[O.06.19.19]   
[O.06.19.20]   
[O.06.19.21]   
[O.06.19.22]   
[O.06.19.23]   
[O.06.19.24]   
[O.06.19.25]   
[O.06.19.26]   
[O.06.19.27]   
[O.06.19.28]   
[O.06.19.29]   
[O.06.19.30]   
[O.06.19.31]   
[O.06.19.32]   
[O.06.19.33]   
[O.06.19.34]   
[O.06.19.35]   
[O.06.19.36]   
[O.06.19.37]   
[O.06.19.38]   
[O.06.19.39]   
[O.06.19.40]   
[O.06.19.41]   
[O.06.19.42]   
[O.06.19.43]   
[O.06.19.44]   
[O.06.19.45]   
[O.06.19.46]   
[O.06.19.47]   
[O.06.19.48]   
[O.06.19.49]   
[O.06.19.50]   
[O.06.19.51]   
[O.06.20.01]   
[O.06.20.02]   
[O.06.20.03]   
[O.06.20.04]   
[O.06.20.05]   
[O.06.20.06]   
[O.06.20.07]   
[O.06.20.08]   
[O.06.20.09]   
[O.06.21.01]   
[O.06.21.02]   
[O.06.21.03]   
[O.06.21.04]   
[O.06.21.05]   
[O.06.21.06]   
[O.06.21.07]   
[O.06.21.08]   
[O.06.21.09]   
[O.06.21.10]   
[O.06.21.11]   
[O.06.21.12]   
[O.06.21.13]   
[O.06.21.14]   
[O.06.21.15]   
[O.06.21.16]   
[O.06.21.17]   
[O.06.21.18]   
[O.06.21.19]   
[O.06.21.20]   
[O.06.21.21]   
[O.06.21.22]   
[O.06.21.23]   
[O.06.21.24]   
[O.06.21.25]   
[O.06.21.26]   
[O.06.21.27]   
[O.06.21.28]   
[O.06.21.29]   
[O.06.21.30]   
[O.06.21.31]   
[O.06.21.32]   
[O.06.21.33]   
[O.06.21.34]   
[O.06.21.35]   
[O.06.21.36]   
[O.06.21.37]   
[O.06.21.38]   
[O.06.21.39]   
[O.06.21.40]   
[O.06.21.41]   
[O.06.21.42]   
[O.06.21.43]   
[O.06.21.44]   
[O.06.21.45]   
[O.06.22.01]   
[O.06.22.02]   
[O.06.22.03]   
[O.06.22.04]   
[O.06.22.05]   
[O.06.22.06]   
[O.06.22.07]   
[O.06.22.08]   
[O.06.22.09]   
[O.06.22.10]   
[O.06.22.11]   
[O.06.22.12]   
[O.06.22.13]   
[O.06.22.14]   
[O.06.22.15]   
[O.06.22.16]   
[O.06.22.17]   
[O.06.22.18]   
[O.06.22.19]   
[O.06.22.20]   
[O.06.22.21]   
[O.06.22.22]   
[O.06.22.23]   
[O.06.22.24]   
[O.06.22.25]   
[O.06.22.26]   
[O.06.22.27]   
[O.06.22.28]   
[O.06.22.29]   
[O.06.22.30]   
[O.06.22.31]   
[O.06.22.32]   
[O.06.22.33]   
[O.06.22.34]   
[O.06.23.01]   
[O.06.23.02]   
[O.06.23.03]   
[O.06.23.04]   
[O.06.23.05]   
[O.06.23.06]   
[O.06.23.07]   
[O.06.23.08]   
[O.06.23.09]   
[O.06.23.10]   
[O.06.23.11]   
[O.06.23.12]   
[O.06.23.13]   
[O.06.23.14]   
[O.06.23.15]   
[O.06.23.16]   
[O.06.24.01]   
[O.06.24.02]   
[O.06.24.03]   
[O.06.24.04]   
[O.06.24.05]   
[O.06.24.06]   
[O.06.24.07]   
[O.06.24.08]   
[O.06.24.09]   
[O.06.24.10]   
[O.06.24.11]   
[O.06.24.12]   
[O.06.24.13]   
[O.06.24.14]   
[O.06.24.15]   
[O.06.24.16]   
[O.06.24.17]   
[O.06.24.18]   
[O.06.24.19]   
[O.06.24.20]   
[O.06.24.21]   
[O.06.24.22]   
[O.06.24.23]   
[O.06.24.24]   
[O.06.24.25]   
[O.06.24.26]   
[O.06.24.27]   
[O.06.24.28]   
[O.06.24.29]   
[O.06.24.30]   
[O.06.24.31]   
[O.06.24.32]   
[O.06.24.33]   
[O.07.01.01]   
[O.07.01.02]   
[O.07.01.03]   
[O.07.01.04]   
[O.07.01.05]   
[O.07.01.06]   
[O.07.01.07]   
[O.07.01.08]   
[O.07.01.09]   
[O.07.01.10]   
[O.07.01.11]   
[O.07.01.12]   
[O.07.01.13]   
[O.07.01.14]   
[O.07.01.15]   
[O.07.01.16]   
[O.07.01.17]   
[O.07.01.18]   
[O.07.01.19]   
[O.07.01.20]   
[O.07.01.21]   
[O.07.01.22]   
[O.07.01.23]   
[O.07.01.24]   
[O.07.01.25]   
[O.07.01.26]   
[O.07.01.27]   
[O.07.01.28]   
[O.07.01.29]   
[O.07.01.30]   
[O.07.01.31]   
[O.07.01.32]   
[O.07.01.33]   
[O.07.01.34]   
[O.07.01.35]   
[O.07.01.36]   
[O.07.02.01]   
[O.07.02.02]   
[O.07.02.03]   
[O.07.02.04]   
[O.07.02.05]   
[O.07.02.06]   
[O.07.02.07]   
[O.07.02.08]   
[O.07.02.09]   
[O.07.02.10]   
[O.07.02.11]   
[O.07.02.12]   
[O.07.02.13]   
[O.07.02.14]   
[O.07.02.15]   
[O.07.02.16]   
[O.07.02.17]   
[O.07.02.18]   
[O.07.02.19]   
[O.07.02.20]   
[O.07.02.21]   
[O.07.02.22]   
[O.07.02.23]   
[O.07.03.01]   
[O.07.03.02]   
[O.07.03.03]   
[O.07.03.04]   
[O.07.03.05]   
[O.07.03.06]   
[O.07.03.07]   
[O.07.03.08]   
[O.07.03.09]   
[O.07.03.10]   
[O.07.03.11]   
[O.07.03.12]   
[O.07.03.13]   
[O.07.03.14]   
[O.07.03.15]   
[O.07.03.16]   
[O.07.03.17]   
[O.07.03.18]   
[O.07.03.19]   
[O.07.03.20]   
[O.07.03.21]   
[O.07.03.22]   
[O.07.03.23]   
[O.07.03.24]   
[O.07.03.25]   
[O.07.03.26]   
[O.07.03.27]   
[O.07.03.28]   
[O.07.03.29]   
[O.07.03.30]   
[O.07.03.31]   
[O.07.04.01]   
[O.07.04.02]   
[O.07.04.03]   
[O.07.04.04]   
[O.07.04.05]   
[O.07.04.06]   
[O.07.04.07]   
[O.07.04.08]   
[O.07.04.09]   
[O.07.04.10]   
[O.07.04.11]   
[O.07.04.12]   
[O.07.04.13]   
[O.07.04.14]   
[O.07.04.15]   
[O.07.04.16]   
[O.07.04.17]   
[O.07.04.18]   
[O.07.04.19]   
[O.07.04.20]   
[O.07.04.21]   
[O.07.04.22]   
[O.07.04.23]   
[O.07.04.24]   
[O.07.05.01]   
[O.07.05.02]   
[O.07.05.03]   
[O.07.05.04]   
[O.07.05.05]   
[O.07.05.06]   
[O.07.05.07]   
[O.07.05.08]   
[O.07.05.09]   
[O.07.05.10]   
[O.07.05.11]   
[O.07.05.12]   
[O.07.05.13]   
[O.07.05.14]   
[O.07.05.15]   
[O.07.05.16]   
[O.07.05.17]   
[O.07.05.18]   
[O.07.05.19]   
[O.07.05.20]   
[O.07.05.21]   
[O.07.05.22]   
[O.07.05.23]   
[O.07.05.24]   
[O.07.05.25]   
[O.07.05.26]   
[O.07.05.27]   
[O.07.05.28]   
[O.07.05.29]   
[O.07.05.30]   
[O.07.05.31]   
[O.07.06.01]   
[O.07.06.02]   
[O.07.06.03]   
[O.07.06.04]   
[O.07.06.05]   
[O.07.06.06]   
[O.07.06.07]   
[O.07.06.08]   
[O.07.06.09]   
[O.07.06.10]   
[O.07.06.11]   
[O.07.06.12]   
[O.07.06.13]   
[O.07.06.14]   
[O.07.06.15]   
[O.07.06.16]   
[O.07.06.17]   
[O.07.06.18]   
[O.07.06.19]   
[O.07.06.20]   
[O.07.06.21]   
[O.07.06.22]   
[O.07.06.23]   
[O.07.06.24]   
[O.07.06.25]   
[O.07.06.26]   
[O.07.06.27]   
[O.07.06.28]   
[O.07.06.29]   
[O.07.06.30]   
[O.07.06.31]   
[O.07.06.32]   
[O.07.06.33]   
[O.07.06.34]   
[O.07.06.35]   
[O.07.06.36]   
[O.07.06.37]   
[O.07.06.38]   
[O.07.06.39]   
[O.07.06.40]   
[O.07.07.01]   
[O.07.07.02]   
[O.07.07.03]   
[O.07.07.04]   
[O.07.07.05]   
[O.07.07.06]   
[O.07.07.07]   
[O.07.07.08]   
[O.07.07.09]   
[O.07.07.10]   
[O.07.07.11]   
[O.07.07.12]   
[O.07.07.13]   
[O.07.07.14]   
[O.07.07.15]   
[O.07.07.16]   
[O.07.07.17]   
[O.07.07.18]   
[O.07.07.19]   
[O.07.07.20]   
[O.07.07.21]   
[O.07.07.22]   
[O.07.07.23]   
[O.07.07.24]   
[O.07.07.25]   
[O.07.08.01]   
[O.07.08.02]   
[O.07.08.03]   
[O.07.08.04]   
[O.07.08.05]   
[O.07.08.06]   
[O.07.08.07]   
[O.07.08.08]   
[O.07.08.09]   
[O.07.08.10]   
[O.07.08.11]   
[O.07.08.12]   
[O.07.08.13]   
[O.07.08.14]   
[O.07.08.15]   
[O.07.08.16]   
[O.07.08.17]   
[O.07.08.18]   
[O.07.08.19]   
[O.07.08.20]   
[O.07.08.21]   
[O.07.08.22]   
[O.07.08.23]   
[O.07.08.24]   
[O.07.08.25]   
[O.07.08.26]   
[O.07.08.27]   
[O.07.08.28]   
[O.07.08.29]   
[O.07.08.30]   
[O.07.08.31]   
[O.07.08.32]   
[O.07.08.33]   
[O.07.08.34]   
[O.07.08.35]   
[O.07.09.01]   
[O.07.09.02]   
[O.07.09.03]   
[O.07.09.04]   
[O.07.09.05]   
[O.07.09.06]   
[O.07.09.07]   
[O.07.09.08]   
[O.07.09.09]   
[O.07.09.10]   
[O.07.09.11]   
[O.07.09.12]   
[O.07.09.13]   
[O.07.09.14]   
[O.07.09.15]   
[O.07.09.16]   
[O.07.09.17]   
[O.07.09.18]   
[O.07.09.19]   
[O.07.09.20]   
[O.07.09.21]   
[O.07.09.22]   
[O.07.09.23]   
[O.07.09.24]   
[O.07.09.25]   
[O.07.09.26]   
[O.07.09.27]   
[O.07.09.28]   
[O.07.09.29]   
[O.07.09.30]   
[O.07.09.31]   
[O.07.09.32]   
[O.07.09.33]   
[O.07.09.34]   
[O.07.09.35]   
[O.07.09.36]   
[O.07.09.37]   
[O.07.09.38]   
[O.07.09.39]   
[O.07.09.40]   
[O.07.09.41]   
[O.07.09.42]   
[O.07.09.43]   
[O.07.09.44]   
[O.07.09.45]   
[O.07.09.46]   
[O.07.09.47]   
[O.07.09.48]   
[O.07.09.49]   
[O.07.09.50]   
[O.07.09.51]   
[O.07.09.52]   
[O.07.09.53]   
[O.07.09.54]   
[O.07.09.55]   
[O.07.09.56]   
[O.07.09.57]   
[O.07.10.01]   
[O.07.10.02]   
[O.07.10.03]   
[O.07.10.04]   
[O.07.10.05]   
[O.07.10.06]   
[O.07.10.07]   
[O.07.10.08]   
[O.07.10.09]   
[O.07.10.10]   
[O.07.10.11]   
[O.07.10.12]   
[O.07.10.13]   
[O.07.10.14]   
[O.07.10.15]   
[O.07.10.16]   
[O.07.10.17]   
[O.07.10.18]   
[O.07.11.01]   
[O.07.11.02]   
[O.07.11.03]   
[O.07.11.04]   
[O.07.11.05]   
[O.07.11.06]   
[O.07.11.07]   
[O.07.11.08]   
[O.07.11.09]   
[O.07.11.10]   
[O.07.11.11]   
[O.07.11.12]   
[O.07.11.13]   
[O.07.11.14]   
[O.07.11.15]   
[O.07.11.16]   
[O.07.11.17]   
[O.07.11.18]   
[O.07.11.19]   
[O.07.11.20]   
[O.07.11.21]   
[O.07.11.22]   
[O.07.11.23]   
[O.07.11.24]   
[O.07.11.25]   
[O.07.11.26]   
[O.07.11.27]   
[O.07.11.28]   
[O.07.11.29]   
[O.07.11.30]   
[O.07.11.31]   
[O.07.11.32]   
[O.07.11.33]   
[O.07.11.34]   
[O.07.11.35]   
[O.07.11.36]   
[O.07.11.37]   
[O.07.11.38]   
[O.07.11.39]   
[O.07.11.40]   
[O.07.12.01]   
[O.07.12.02]   
[O.07.12.03]   
[O.07.12.04]   
[O.07.12.05]   
[O.07.12.06]   
[O.07.12.07]   
[O.07.12.08]   
[O.07.12.09]   
[O.07.12.10]   
[O.07.12.11]   
[O.07.12.12]   
[O.07.12.13]   
[O.07.12.14]   
[O.07.12.15]   
[O.07.13.01]   
[O.07.13.02]   
[O.07.13.03]   
[O.07.13.04]   
[O.07.13.05]   
[O.07.13.06]   
[O.07.13.07]   
[O.07.13.08]   
[O.07.13.09]   
[O.07.13.10]   
[O.07.13.11]   
[O.07.13.12]   
[O.07.13.13]   
[O.07.13.14]   
[O.07.13.15]   
[O.07.13.16]   
[O.07.13.17]   
[O.07.13.18]   
[O.07.13.19]   
[O.07.13.20]   
[O.07.13.21]   
[O.07.13.22]   
[O.07.13.23]   
[O.07.13.24]   
[O.07.13.25]   
[O.07.14.01]   
[O.07.14.02]   
[O.07.14.03]   
[O.07.14.04]   
[O.07.14.05]   
[O.07.14.06]   
[O.07.14.07]   
[O.07.14.08]   
[O.07.14.09]   
[O.07.14.10]   
[O.07.14.11]   
[O.07.14.12]   
[O.07.14.13]   
[O.07.14.14]   
[O.07.14.15]   
[O.07.14.16]   
[O.07.14.17]   
[O.07.14.18]   
[O.07.14.19]   
[O.07.14.20]   
[O.07.15.01]   
[O.07.15.02]   
[O.07.15.03]   
[O.07.15.04]   
[O.07.15.05]   
[O.07.15.06]   
[O.07.15.07]   
[O.07.15.08]   
[O.07.15.09]   
[O.07.15.10]   
[O.07.15.11]   
[O.07.15.12]   
[O.07.15.13]   
[O.07.15.14]   
[O.07.15.15]   
[O.07.15.16]   
[O.07.15.17]   
[O.07.15.18]   
[O.07.15.19]   
[O.07.15.20]   
[O.07.16.01]   
[O.07.16.02]   
[O.07.16.03]   
[O.07.16.04]   
[O.07.16.05]   
[O.07.16.06]   
[O.07.16.07]   
[O.07.16.08]   
[O.07.16.09]   
[O.07.16.10]   
[O.07.16.11]   
[O.07.16.12]   
[O.07.16.13]   
[O.07.16.14]   
[O.07.16.15]   
[O.07.16.16]   
[O.07.16.17]   
[O.07.16.18]   
[O.07.16.19]   
[O.07.16.20]   
[O.07.16.21]   
[O.07.16.22]   
[O.07.16.23]   
[O.07.16.24]   
[O.07.16.25]   
[O.07.16.26]   
[O.07.16.27]   
[O.07.16.28]   
[O.07.16.29]   
[O.07.16.30]   
[O.07.16.31]   
[O.07.17.01]   
[O.07.17.02]   
[O.07.17.03]   
[O.07.17.04]   
[O.07.17.05]   
[O.07.17.06]   
[O.07.17.07]   
[O.07.17.08]   
[O.07.17.09]   
[O.07.17.10]   
[O.07.17.11]   
[O.07.17.12]   
[O.07.17.13]   
[O.07.18.01]   
[O.07.18.02]   
[O.07.18.03]   
[O.07.18.04]   
[O.07.18.05]   
[O.07.18.06]   
[O.07.18.07]   
[O.07.18.08]   
[O.07.18.09]   
[O.07.18.10]   
[O.07.18.11]   
[O.07.18.12]   
[O.07.18.13]   
[O.07.18.14]   
[O.07.18.15]   
[O.07.18.16]   
[O.07.18.17]   
[O.07.18.18]   
[O.07.18.19]   
[O.07.18.20]   
[O.07.18.21]   
[O.07.18.22]   
[O.07.18.23]   
[O.07.18.24]   
[O.07.18.25]   
[O.07.18.26]   
[O.07.18.27]   
[O.07.18.28]   
[O.07.18.29]   
[O.07.18.30]   
[O.07.18.31]   
[O.07.19.01]   
[O.07.19.02]   
[O.07.19.03]   
[O.07.19.04]   
[O.07.19.05]   
[O.07.19.06]   
[O.07.19.07]   
[O.07.19.08]   
[O.07.19.09]   
[O.07.19.10]   
[O.07.19.11]   
[O.07.19.12]   
[O.07.19.13]   
[O.07.19.14]   
[O.07.19.15]   
[O.07.19.16]   
[O.07.19.17]   
[O.07.19.18]   
[O.07.19.19]   
[O.07.19.20]   
[O.07.19.21]   
[O.07.19.22]   
[O.07.19.23]   
[O.07.19.24]   
[O.07.19.25]   
[O.07.19.26]   
[O.07.19.27]   
[O.07.19.28]   
[O.07.19.29]   
[O.07.19.30]   
[O.07.20.01]   
[O.07.20.02]   
[O.07.20.03]   
[O.07.20.04]   
[O.07.20.05]   
[O.07.20.06]   
[O.07.20.07]   
[O.07.20.08]   
[O.07.20.09]   
[O.07.20.10]   
[O.07.20.11]   
[O.07.20.12]   
[O.07.20.13]   
[O.07.20.14]   
[O.07.20.15]   
[O.07.20.16]   
[O.07.20.17]   
[O.07.20.18]   
[O.07.20.19]   
[O.07.20.20]   
[O.07.20.21]   
[O.07.20.22]   
[O.07.20.23]   
[O.07.20.24]   
[O.07.20.25]   
[O.07.20.26]   
[O.07.20.27]   
[O.07.20.28]   
[O.07.20.29]   
[O.07.20.30]   
[O.07.20.31]   
[O.07.20.32]   
[O.07.20.33]   
[O.07.20.34]   
[O.07.20.35]   
[O.07.20.36]   
[O.07.20.37]   
[O.07.20.38]   
[O.07.20.39]   
[O.07.20.40]   
[O.07.20.41]   
[O.07.20.42]   
[O.07.20.43]   
[O.07.20.44]   
[O.07.20.45]   
[O.07.20.46]   
[O.07.20.47]   
[O.07.20.48]   
[O.07.21.01]   
[O.07.21.02]   
[O.07.21.03]   
[O.07.21.04]   
[O.07.21.05]   
[O.07.21.06]   
[O.07.21.07]   
[O.07.21.08]   
[O.07.21.09]   
[O.07.21.10]   
[O.07.21.11]   
[O.07.21.12]   
[O.07.21.13]   
[O.07.21.14]   
[O.07.21.15]   
[O.07.21.16]   
[O.07.21.17]   
[O.07.21.18]   
[O.07.21.19]   
[O.07.21.20]   
[O.07.21.21]   
[O.07.21.22]   
[O.07.21.23]   
[O.07.21.24]   
[O.07.21.25]   
[O.08.01.01]   
[O.08.01.02]   
[O.08.01.03]   
[O.08.01.04]   
[O.08.01.05]   
[O.08.01.06]   
[O.08.01.07]   
[O.08.01.08]   
[O.08.01.09]   
[O.08.01.10]   
[O.08.01.11]   
[O.08.01.12]   
[O.08.01.13]   
[O.08.01.14]   
[O.08.01.15]   
[O.08.01.16]   
[O.08.01.17]   
[O.08.01.18]   
[O.08.01.19]   
[O.08.01.20]   
[O.08.01.21]   
[O.08.01.22]   
[O.08.02.01]   
[O.08.02.02]   
[O.08.02.03]   
[O.08.02.04]   
[O.08.02.05]   
[O.08.02.06]   
[O.08.02.07]   
[O.08.02.08]   
[O.08.02.09]   
[O.08.02.10]   
[O.08.02.11]   
[O.08.02.12]   
[O.08.02.13]   
[O.08.02.14]   
[O.08.02.15]   
[O.08.02.16]   
[O.08.02.17]   
[O.08.02.18]   
[O.08.02.19]   
[O.08.02.20]   
[O.08.02.21]   
[O.08.02.22]   
[O.08.02.23]   
[O.08.03.01]   
[O.08.03.02]   
[O.08.03.03]   
[O.08.03.04]   
[O.08.03.05]   
[O.08.03.06]   
[O.08.03.07]   
[O.08.03.08]   
[O.08.03.09]   
[O.08.03.10]   
[O.08.03.11]   
[O.08.03.12]   
[O.08.03.13]   
[O.08.03.14]   
[O.08.03.15]   
[O.08.03.16]   
[O.08.03.17]   
[O.08.03.18]   
[O.08.04.01]   
[O.08.04.02]   
[O.08.04.03]   
[O.08.04.04]   
[O.08.04.05]   
[O.08.04.06]   
[O.08.04.07]   
[O.08.04.08]   
[O.08.04.09]   
[O.08.04.10]   
[O.08.04.11]   
[O.08.04.12]   
[O.08.04.13]   
[O.08.04.14]   
[O.08.04.15]   
[O.08.04.16]   
[O.08.04.17]   
[O.08.04.18]   
[O.08.04.19]   
[O.08.04.20]   
[O.08.04.21]   
[O.08.04.22]   
[O.09.01.01]   
[O.09.01.02]   
[O.09.01.03]   
[O.09.01.04]   
[O.09.01.05]   
[O.09.01.06]   
[O.09.01.07]   
[O.09.01.08]   
[O.09.01.09]   
[O.09.01.10]   
[O.09.01.11]   
[O.09.01.12]   
[O.09.01.13]   
[O.09.01.14]   
[O.09.01.15]   
[O.09.01.16]   
[O.09.01.17]   
[O.09.01.18]   
[O.09.01.19]   
[O.09.01.20]   
[O.09.01.21]   
[O.09.01.22]   
[O.09.01.23]   
[O.09.01.24]   
[O.09.01.25]   
[O.09.01.26]   
[O.09.01.27]   
[O.09.01.28]   
[O.09.02.01]   
[O.09.02.02]   
[O.09.02.03]   
[O.09.02.04]   
[O.09.02.05]   
[O.09.02.06]   
[O.09.02.07]   
[O.09.02.08]   
[O.09.02.09]   
[O.09.02.10]   
[O.09.02.11]   
[O.09.02.12]   
[O.09.02.13]   
[O.09.02.14]   
[O.09.02.15]   
[O.09.02.16]   
[O.09.02.17]   
[O.09.02.18]   
[O.09.02.19]   
[O.09.02.20]   
[O.09.02.21]   
[O.09.02.22]   
[O.09.02.23]   
[O.09.02.24]   
[O.09.02.25]   
[O.09.02.26]   
[O.09.02.27]   
[O.09.02.28]   
[O.09.02.29]   
[O.09.02.30]   
[O.09.02.31]   
[O.09.02.32]   
[O.09.02.33]   
[O.09.02.34]   
[O.09.02.35]   
[O.09.02.36]   
[O.09.03.01]   
[O.09.03.02]   
[O.09.03.03]   
[O.09.03.04]   
[O.09.03.05]   
[O.09.03.06]   
[O.09.03.07]   
[O.09.03.08]   
[O.09.03.09]   
[O.09.03.10]   
[O.09.03.11]   
[O.09.03.12]   
[O.09.03.13]   
[O.09.03.14]   
[O.09.03.15]   
[O.09.03.16]   
[O.09.03.17]   
[O.09.03.18]   
[O.09.03.19]   
[O.09.03.20]   
[O.09.03.21]   
[O.09.04.01]   
[O.09.04.02]   
[O.09.04.03]   
[O.09.04.04]   
[O.09.04.05]   
[O.09.04.06]   
[O.09.04.07]   
[O.09.04.08]   
[O.09.04.09]   
[O.09.04.10]   
[O.09.04.11]   
[O.09.04.12]   
[O.09.04.13]   
[O.09.04.14]   
[O.09.04.15]   
[O.09.04.16]   
[O.09.04.17]   
[O.09.04.18]   
[O.09.04.19]   
[O.09.04.20]   
[O.09.04.21]   
[O.09.04.22]   
[O.09.05.01]   
[O.09.05.02]   
[O.09.05.03]   
[O.09.05.04]   
[O.09.05.05]   
[O.09.05.06]   
[O.09.05.07]   
[O.09.05.08]   
[O.09.05.09]   
[O.09.05.10]   
[O.09.05.11]   
[O.09.05.12]   
[O.09.06.01]   
[O.09.06.02]   
[O.09.06.03]   
[O.09.06.04]   
[O.09.06.05]   
[O.09.06.06]   
[O.09.06.07]   
[O.09.06.08]   
[O.09.06.09]   
[O.09.06.10]   
[O.09.06.11]   
[O.09.06.12]   
[O.09.06.13]   
[O.09.06.14]   
[O.09.06.15]   
[O.09.06.16]   
[O.09.06.17]   
[O.09.06.18]   
[O.09.06.19]   
[O.09.06.20]   
[O.09.06.21]   
[O.09.07.01]   
[O.09.07.02]   
[O.09.07.03]   
[O.09.07.04]   
[O.09.07.05]   
[O.09.07.06]   
[O.09.07.07]   
[O.09.07.08]   
[O.09.07.09]   
[O.09.07.10]   
[O.09.07.11]   
[O.09.07.12]   
[O.09.07.13]   
[O.09.07.14]   
[O.09.07.15]   
[O.09.07.16]   
[O.09.07.17]   
[O.09.08.01]   
[O.09.08.02]   
[O.09.08.03]   
[O.09.08.04]   
[O.09.08.05]   
[O.09.08.06]   
[O.09.08.07]   
[O.09.08.08]   
[O.09.08.09]   
[O.09.08.10]   
[O.09.08.11]   
[O.09.08.12]   
[O.09.08.13]   
[O.09.08.14]   
[O.09.08.15]   
[O.09.08.16]   
[O.09.08.17]   
[O.09.08.18]   
[O.09.08.19]   
[O.09.08.20]   
[O.09.08.21]   
[O.09.08.22]   
[O.09.09.01]   
[O.09.09.02]   
[O.09.09.03]   
[O.09.09.04]   
[O.09.09.05]   
[O.09.09.06]   
[O.09.09.07]   
[O.09.09.08]   
[O.09.09.09]   
[O.09.09.10]   
[O.09.09.11]   
[O.09.09.12]   
[O.09.09.13]   
[O.09.09.14]   
[O.09.09.15]   
[O.09.09.16]   
[O.09.09.17]   
[O.09.09.18]   
[O.09.09.19]   
[O.09.09.20]   
[O.09.09.21]   
[O.09.09.22]   
[O.09.09.23]   
[O.09.09.24]   
[O.09.09.25]   
[O.09.09.26]   
[O.09.09.27]   
[O.09.10.01]   
[O.09.10.02]   
[O.09.10.03]   
[O.09.10.04]   
[O.09.10.05]   
[O.09.10.06]   
[O.09.10.07]   
[O.09.10.08]   
[O.09.10.09]   
[O.09.10.10]   
[O.09.10.11]   
[O.09.10.12]   
[O.09.10.13]   
[O.09.10.14]   
[O.09.10.15]   
[O.09.10.16]   
[O.09.10.17]   
[O.09.10.18]   
[O.09.10.19]   
[O.09.10.20]   
[O.09.10.21]   
[O.09.10.22]   
[O.09.10.23]   
[O.09.10.24]   
[O.09.10.25]   
[O.09.10.26]   
[O.09.10.27]   
[O.09.11.01]   
[O.09.11.02]   
[O.09.11.03]   
[O.09.11.04]   
[O.09.11.05]   
[O.09.11.06]   
[O.09.11.07]   
[O.09.11.08]   
[O.09.11.09]   
[O.09.11.10]   
[O.09.11.11]   
[O.09.11.12]   
[O.09.11.13]   
[O.09.11.14]   
[O.09.11.15]   
[O.09.12.01]   
[O.09.12.02]   
[O.09.12.03]   
[O.09.12.04]   
[O.09.12.05]   
[O.09.12.06]   
[O.09.12.07]   
[O.09.12.08]   
[O.09.12.09]   
[O.09.12.10]   
[O.09.12.11]   
[O.09.12.12]   
[O.09.12.13]   
[O.09.12.14]   
[O.09.12.15]   
[O.09.12.16]   
[O.09.12.17]   
[O.09.12.18]   
[O.09.12.19]   
[O.09.12.20]   
[O.09.12.21]   
[O.09.12.22]   
[O.09.12.23]   
[O.09.12.24]   
[O.09.12.25]   
[O.09.13.01]   
[O.09.13.02]   
[O.09.13.03]   
[O.09.13.04]   
[O.09.13.05]   
[O.09.13.06]   
[O.09.13.07]   
[O.09.13.08]   
[O.09.13.09]   
[O.09.13.10]   
[O.09.13.11]   
[O.09.13.12]   
[O.09.13.13]   
[O.09.13.14]   
[O.09.13.15]   
[O.09.13.16]   
[O.09.13.17]   
[O.09.13.18]   
[O.09.13.19]   
[O.09.13.20]   
[O.09.13.21]   
[O.09.13.22]   
[O.09.13.23]   
[O.09.14.01]   
[O.09.14.02]   
[O.09.14.03]   
[O.09.14.04]   
[O.09.14.05]   
[O.09.14.06]   
[O.09.14.07]   
[O.09.14.08]   
[O.09.14.09]   
[O.09.14.10]   
[O.09.14.11]   
[O.09.14.12]   
[O.09.14.13]   
[O.09.14.14]   
[O.09.14.15]   
[O.09.14.16]   
[O.09.14.17]   
[O.09.14.18]   
[O.09.14.19]   
[O.09.14.20]   
[O.09.14.21]   
[O.09.14.22]   
[O.09.14.23]   
[O.09.14.24]   
[O.09.14.25]   
[O.09.14.26]   
[O.09.14.27]   
[O.09.14.28]   
[O.09.14.29]   
[O.09.14.30]   
[O.09.14.31]   
[O.09.14.32]   
[O.09.14.33]   
[O.09.14.34]   
[O.09.14.35]   
[O.09.14.36]   
[O.09.14.37]   
[O.09.14.38]   
[O.09.14.39]   
[O.09.14.40]   
[O.09.14.41]   
[O.09.14.42]   
[O.09.14.43]   
[O.09.14.44]   
[O.09.14.45]   
[O.09.14.46]   
[O.09.14.47]   
[O.09.14.48]   
[O.09.14.49]   
[O.09.14.50]   
[O.09.14.51]   
[O.09.14.52]   
[O.09.15.01]   
[O.09.15.02]   
[O.09.15.03]   
[O.09.15.04]   
[O.09.15.05]   
[O.09.15.06]   
[O.09.15.07]   
[O.09.15.08]   
[O.09.15.09]   
[O.09.15.10]   
[O.09.15.11]   
[O.09.15.12]   
[O.09.15.13]   
[O.09.15.14]   
[O.09.15.15]   
[O.09.15.16]   
[O.09.15.17]   
[O.09.15.18]   
[O.09.15.19]   
[O.09.15.20]   
[O.09.15.21]   
[O.09.15.22]   
[O.09.15.23]   
[O.09.15.24]   
[O.09.15.25]   
[O.09.15.26]   
[O.09.15.27]   
[O.09.15.28]   
[O.09.15.29]   
[O.09.15.30]   
[O.09.15.31]   
[O.09.15.32]   
[O.09.15.33]   
[O.09.15.34]   
[O.09.15.35]   
[O.09.16.01]   
[O.09.16.02]   
[O.09.16.03]   
[O.09.16.04]   
[O.09.16.05]   
[O.09.16.06]   
[O.09.16.07]   
[O.09.16.08]   
[O.09.16.09]   
[O.09.16.10]   
[O.09.16.11]   
[O.09.16.12]   
[O.09.16.13]   
[O.09.16.14]   
[O.09.16.15]   
[O.09.16.16]   
[O.09.16.17]   
[O.09.16.18]   
[O.09.16.19]   
[O.09.16.20]   
[O.09.16.21]   
[O.09.16.22]   
[O.09.16.23]   
[O.09.17.01]   
[O.09.17.02]   
[O.09.17.03]   
[O.09.17.04]   
[O.09.17.05]   
[O.09.17.06]   
[O.09.17.07]   
[O.09.17.08]   
[O.09.17.09]   
[O.09.17.10]   
[O.09.17.11]   
[O.09.17.12]   
[O.09.17.13]   
[O.09.17.14]   
[O.09.17.15]   
[O.09.17.16]   
[O.09.17.17]   
[O.09.17.18]   
[O.09.17.19]   
[O.09.17.20]   
[O.09.17.21]   
[O.09.17.22]   
[O.09.17.23]   
[O.09.17.24]   
[O.09.17.25]   
[O.09.17.26]   
[O.09.17.27]   
[O.09.17.28]   
[O.09.17.29]   
[O.09.17.30]   
[O.09.17.31]   
[O.09.17.32]   
[O.09.17.33]   
[O.09.17.34]   
[O.09.17.35]   
[O.09.17.36]   
[O.09.17.37]   
[O.09.17.38]   
[O.09.17.39]   
[O.09.17.40]   
[O.09.17.41]   
[O.09.17.42]   
[O.09.17.43]   
[O.09.17.44]   
[O.09.17.45]   
[O.09.17.46]   
[O.09.17.47]   
[O.09.17.48]   
[O.09.17.49]   
[O.09.17.50]   
[O.09.17.51]   
[O.09.17.52]   
[O.09.17.53]   
[O.09.17.54]   
[O.09.17.55]   
[O.09.17.56]   
[O.09.17.57]   
[O.09.17.58]   
[O.09.18.01]   
[O.09.18.02]   
[O.09.18.03]   
[O.09.18.04]   
[O.09.18.05]   
[O.09.18.06]   
[O.09.18.07]   
[O.09.18.08]   
[O.09.18.09]   
[O.09.18.10]   
[O.09.18.11]   
[O.09.18.12]   
[O.09.18.13]   
[O.09.18.14]   
[O.09.18.15]   
[O.09.18.16]   
[O.09.18.17]   
[O.09.18.18]   
[O.09.18.19]   
[O.09.18.20]   
[O.09.18.21]   
[O.09.18.22]   
[O.09.18.23]   
[O.09.18.24]   
[O.09.18.25]   
[O.09.18.26]   
[O.09.18.27]   
[O.09.18.28]   
[O.09.18.29]   
[O.09.18.30]   
[O.09.19.01]   
[O.09.19.02]   
[O.09.19.03]   
[O.09.19.04]   
[O.09.19.05]   
[O.09.19.06]   
[O.09.19.07]   
[O.09.19.08]   
[O.09.19.09]   
[O.09.19.10]   
[O.09.19.11]   
[O.09.19.12]   
[O.09.19.13]   
[O.09.19.14]   
[O.09.19.15]   
[O.09.19.16]   
[O.09.19.17]   
[O.09.19.18]   
[O.09.19.19]   
[O.09.19.20]   
[O.09.19.21]   
[O.09.19.22]   
[O.09.19.23]   
[O.09.19.24]   
[O.09.20.01]   
[O.09.20.02]   
[O.09.20.03]   
[O.09.20.04]   
[O.09.20.05]   
[O.09.20.06]   
[O.09.20.07]   
[O.09.20.08]   
[O.09.20.09]   
[O.09.20.10]   
[O.09.20.11]   
[O.09.20.12]   
[O.09.20.13]   
[O.09.20.14]   
[O.09.20.15]   
[O.09.20.16]   
[O.09.20.17]   
[O.09.20.18]   
[O.09.20.19]   
[O.09.20.20]   
[O.09.20.21]   
[O.09.20.22]   
[O.09.20.23]   
[O.09.20.24]   
[O.09.20.25]   
[O.09.20.26]   
[O.09.20.27]   
[O.09.20.28]   
[O.09.20.29]   
[O.09.20.30]   
[O.09.20.31]   
[O.09.20.32]   
[O.09.20.33]   
[O.09.20.34]   
[O.09.20.35]   
[O.09.20.36]   
[O.09.20.37]   
[O.09.20.38]   
[O.09.20.39]   
[O.09.20.40]   
[O.09.20.41]   
[O.09.20.42]   
[O.09.21.01]   
[O.09.21.02]   
[O.09.21.03]   
[O.09.21.04]   
[O.09.21.05]   
[O.09.21.06]   
[O.09.21.07]   
[O.09.21.08]   
[O.09.21.09]   
[O.09.21.10]   
[O.09.21.11]   
[O.09.21.12]   
[O.09.21.13]   
[O.09.21.14]   
[O.09.21.15]   
[O.09.22.01]   
[O.09.22.02]   
[O.09.22.03]   
[O.09.22.04]   
[O.09.22.05]   
[O.09.22.06]   
[O.09.22.07]   
[O.09.22.08]   
[O.09.22.09]   
[O.09.22.10]   
[O.09.22.11]   
[O.09.22.12]   
[O.09.22.13]   
[O.09.22.14]   
[O.09.22.15]   
[O.09.22.16]   
[O.09.22.17]   
[O.09.22.18]   
[O.09.22.19]   
[O.09.22.20]   
[O.09.22.21]   
[O.09.22.22]   
[O.09.22.23]   
[O.09.23.01]   
[O.09.23.02]   
[O.09.23.03]   
[O.09.23.04]   
[O.09.23.05]   
[O.09.23.06]   
[O.09.23.07]   
[O.09.23.08]   
[O.09.23.09]   
[O.09.23.10]   
[O.09.23.11]   
[O.09.23.12]   
[O.09.23.13]   
[O.09.23.14]   
[O.09.23.15]   
[O.09.23.16]   
[O.09.23.17]   
[O.09.23.18]   
[O.09.23.19]   
[O.09.23.20]   
[O.09.23.21]   
[O.09.23.22]   
[O.09.23.23]   
[O.09.23.24]   
[O.09.23.25]   
[O.09.23.26]   
[O.09.23.27]   
[O.09.23.28]   
[O.09.23.29]   
[O.09.24.01]   
[O.09.24.02]   
[O.09.24.03]   
[O.09.24.04]   
[O.09.24.05]   
[O.09.24.06]   
[O.09.24.07]   
[O.09.24.08]   
[O.09.24.09]   
[O.09.24.10]   
[O.09.24.11]   
[O.09.24.12]   
[O.09.24.13]   
[O.09.24.14]   
[O.09.24.15]   
[O.09.24.16]   
[O.09.24.17]   
[O.09.24.18]   
[O.09.24.19]   
[O.09.24.20]   
[O.09.24.21]   
[O.09.24.22]   
[O.09.25.01]   
[O.09.25.02]   
[O.09.25.03]   
[O.09.25.04]   
[O.09.25.05]   
[O.09.25.06]   
[O.09.25.07]   
[O.09.25.08]   
[O.09.25.09]   
[O.09.25.10]   
[O.09.25.11]   
[O.09.25.12]   
[O.09.25.13]   
[O.09.25.14]   
[O.09.25.15]   
[O.09.25.16]   
[O.09.25.17]   
[O.09.25.18]   
[O.09.25.19]   
[O.09.25.20]   
[O.09.25.21]   
[O.09.25.22]   
[O.09.25.23]   
[O.09.25.24]   
[O.09.25.25]   
[O.09.25.26]   
[O.09.25.27]   
[O.09.25.28]   
[O.09.25.29]   
[O.09.25.30]   
[O.09.25.31]   
[O.09.25.32]   
[O.09.25.33]   
[O.09.25.34]   
[O.09.25.35]   
[O.09.25.36]   
[O.09.25.37]   
[O.09.25.38]   
[O.09.25.39]   
[O.09.25.40]   
[O.09.25.41]   
[O.09.25.42]   
[O.09.25.43]   
[O.09.25.44]   
[O.09.26.01]   
[O.09.26.02]   
[O.09.26.03]   
[O.09.26.04]   
[O.09.26.05]   
[O.09.26.06]   
[O.09.26.07]   
[O.09.26.08]   
[O.09.26.09]   
[O.09.26.10]   
[O.09.26.11]   
[O.09.26.12]   
[O.09.26.13]   
[O.09.26.14]   
[O.09.26.15]   
[O.09.26.16]   
[O.09.26.17]   
[O.09.26.18]   
[O.09.26.19]   
[O.09.26.20]   
[O.09.26.21]   
[O.09.26.22]   
[O.09.26.23]   
[O.09.26.24]   
[O.09.26.25]   
[O.09.27.01]   
[O.09.27.02]   
[O.09.27.03]   
[O.09.27.04]   
[O.09.27.05]   
[O.09.27.06]   
[O.09.27.07]   
[O.09.27.08]   
[O.09.27.09]   
[O.09.27.10]   
[O.09.27.11]   
[O.09.27.12]   
[O.09.28.01]   
[O.09.28.02]   
[O.09.28.03]   
[O.09.28.04]   
[O.09.28.05]   
[O.09.28.06]   
[O.09.28.07]   
[O.09.28.08]   
[O.09.28.09]   
[O.09.28.10]   
[O.09.28.11]   
[O.09.28.12]   
[O.09.28.13]   
[O.09.28.14]   
[O.09.28.15]   
[O.09.28.16]   
[O.09.28.17]   
[O.09.28.18]   
[O.09.28.19]   
[O.09.28.20]   
[O.09.28.21]   
[O.09.28.22]   
[O.09.28.23]   
[O.09.28.24]   
[O.09.28.25]   
[O.09.29.01]   
[O.09.29.02]   
[O.09.29.03]   
[O.09.29.04]   
[O.09.29.05]   
[O.09.29.06]   
[O.09.29.07]   
[O.09.29.08]   
[O.09.29.09]   
[O.09.29.10]   
[O.09.29.11]   
[O.09.30.01]   
[O.09.30.02]   
[O.09.30.03]   
[O.09.30.04]   
[O.09.30.05]   
[O.09.30.06]   
[O.09.30.07]   
[O.09.30.08]   
[O.09.30.09]   
[O.09.30.10]   
[O.09.30.11]   
[O.09.30.12]   
[O.09.30.13]   
[O.09.30.14]   
[O.09.30.15]   
[O.09.30.16]   
[O.09.30.17]   
[O.09.30.18]   
[O.09.30.19]   
[O.09.30.20]   
[O.09.30.21]   
[O.09.30.22]   
[O.09.30.23]   
[O.09.30.24]   
[O.09.30.25]   
[O.09.30.26]   
[O.09.30.27]   
[O.09.30.28]   
[O.09.30.29]   
[O.09.30.30]   
[O.09.30.31]   
[O.09.31.01]   
[O.09.31.02]   
[O.09.31.03]   
[O.09.31.04]   
[O.09.31.05]   
[O.09.31.06]   
[O.09.31.07]   
[O.09.31.08]   
[O.09.31.09]   
[O.09.31.10]   
[O.09.31.11]   
[O.09.31.12]   
[O.09.31.13]   
[O.10.01.01]   
[O.10.01.02]   
[O.10.01.03]   
[O.10.01.04]   
[O.10.01.05]   
[O.10.01.06]   
[O.10.01.07]   
[O.10.01.08]   
[O.10.01.09]   
[O.10.01.10]   
[O.10.01.11]   
[O.10.01.12]   
[O.10.01.13]   
[O.10.01.14]   
[O.10.01.15]   
[O.10.01.16]   
[O.10.01.17]   
[O.10.01.18]   
[O.10.01.19]   
[O.10.01.20]   
[O.10.01.21]   
[O.10.01.22]   
[O.10.01.23]   
[O.10.01.24]   
[O.10.01.25]   
[O.10.01.26]   
[O.10.01.27]   
[O.10.02.01]   
[O.10.02.02]   
[O.10.02.03]   
[O.10.02.04]   
[O.10.02.05]   
[O.10.02.06]   
[O.10.02.07]   
[O.10.02.08]   
[O.10.02.09]   
[O.10.02.10]   
[O.10.02.11]   
[O.10.02.12]   
[O.10.02.13]   
[O.10.02.14]   
[O.10.02.15]   
[O.10.02.16]   
[O.10.02.17]   
[O.10.02.18]   
[O.10.02.19]   
[O.10.02.20]   
[O.10.02.21]   
[O.10.02.22]   
[O.10.02.23]   
[O.10.02.24]   
[O.10.02.25]   
[O.10.02.26]   
[O.10.02.27]   
[O.10.02.28]   
[O.10.02.29]   
[O.10.02.30]   
[O.10.02.31]   
[O.10.02.32]   
[O.10.03.01]   
[O.10.03.02]   
[O.10.03.03]   
[O.10.03.04]   
[O.10.03.05]   
[O.10.03.06]   
[O.10.03.07]   
[O.10.03.08]   
[O.10.03.09]   
[O.10.03.10]   
[O.10.03.11]   
[O.10.03.12]   
[O.10.03.13]   
[O.10.03.14]   
[O.10.03.15]   
[O.10.03.16]   
[O.10.03.17]   
[O.10.03.18]   
[O.10.03.19]   
[O.10.03.20]   
[O.10.03.21]   
[O.10.03.22]   
[O.10.03.23]   
[O.10.03.24]   
[O.10.03.25]   
[O.10.03.26]   
[O.10.03.27]   
[O.10.03.28]   
[O.10.03.29]   
[O.10.03.30]   
[O.10.03.31]   
[O.10.03.32]   
[O.10.03.33]   
[O.10.03.34]   
[O.10.03.35]   
[O.10.03.36]   
[O.10.03.37]   
[O.10.03.38]   
[O.10.03.39]   
[O.10.04.01]   
[O.10.04.02]   
[O.10.04.03]   
[O.10.04.04]   
[O.10.04.05]   
[O.10.04.06]   
[O.10.04.07]   
[O.10.04.08]   
[O.10.04.09]   
[O.10.04.10]   
[O.10.04.11]   
[O.10.04.12]   
[O.10.05.01]   
[O.10.05.02]   
[O.10.05.03]   
[O.10.05.04]   
[O.10.05.05]   
[O.10.05.06]   
[O.10.05.07]   
[O.10.05.08]   
[O.10.05.09]   
[O.10.05.10]   
[O.10.05.11]   
[O.10.05.12]   
[O.10.05.13]   
[O.10.05.14]   
[O.10.05.15]   
[O.10.05.16]   
[O.10.05.17]   
[O.10.05.18]   
[O.10.05.19]   
[O.10.05.20]   
[O.10.05.21]   
[O.10.05.22]   
[O.10.05.23]   
[O.10.05.24]   
[O.10.05.25]   
[O.10.06.01]   
[O.10.06.02]   
[O.10.06.03]   
[O.10.06.04]   
[O.10.06.05]   
[O.10.06.06]   
[O.10.06.07]   
[O.10.06.08]   
[O.10.06.09]   
[O.10.06.10]   
[O.10.06.11]   
[O.10.06.12]   
[O.10.06.13]   
[O.10.06.14]   
[O.10.06.15]   
[O.10.06.16]   
[O.10.06.17]   
[O.10.06.18]   
[O.10.06.19]   
[O.10.06.20]   
[O.10.06.21]   
[O.10.06.22]   
[O.10.06.23]   
[O.10.07.01]   
[O.10.07.02]   
[O.10.07.03]   
[O.10.07.04]   
[O.10.07.05]   
[O.10.07.06]   
[O.10.07.07]   
[O.10.07.08]   
[O.10.07.09]   
[O.10.07.10]   
[O.10.07.11]   
[O.10.07.12]   
[O.10.07.13]   
[O.10.07.14]   
[O.10.07.15]   
[O.10.07.16]   
[O.10.07.17]   
[O.10.07.18]   
[O.10.07.19]   
[O.10.07.20]   
[O.10.07.21]   
[O.10.07.22]   
[O.10.07.23]   
[O.10.07.24]   
[O.10.07.25]   
[O.10.07.26]   
[O.10.07.27]   
[O.10.07.28]   
[O.10.07.29]   
[O.10.08.01]   
[O.10.08.02]   
[O.10.08.03]   
[O.10.08.04]   
[O.10.08.05]   
[O.10.08.06]   
[O.10.08.07]   
[O.10.08.08]   
[O.10.08.09]   
[O.10.08.10]   
[O.10.08.11]   
[O.10.08.12]   
[O.10.08.13]   
[O.10.08.14]   
[O.10.08.15]   
[O.10.08.16]   
[O.10.08.17]   
[O.10.08.18]   
[O.10.09.01]   
[O.10.09.02]   
[O.10.09.03]   
[O.10.09.04]   
[O.10.09.05]   
[O.10.09.06]   
[O.10.09.07]   
[O.10.09.08]   
[O.10.09.09]   
[O.10.09.10]   
[O.10.09.11]   
[O.10.09.12]   
[O.10.09.13]   
[O.10.10.01]   
[O.10.10.02]   
[O.10.10.03]   
[O.10.10.04]   
[O.10.10.05]   
[O.10.10.06]   
[O.10.10.07]   
[O.10.10.08]   
[O.10.10.09]   
[O.10.10.10]   
[O.10.10.11]   
[O.10.10.12]   
[O.10.10.13]   
[O.10.10.14]   
[O.10.10.15]   
[O.10.10.16]   
[O.10.10.17]   
[O.10.10.18]   
[O.10.10.19]   
[O.10.11.01]   
[O.10.11.02]   
[O.10.11.03]   
[O.10.11.04]   
[O.10.11.05]   
[O.10.11.06]   
[O.10.11.07]   
[O.10.11.08]   
[O.10.11.09]   
[O.10.11.10]   
[O.10.11.11]   
[O.10.11.12]   
[O.10.11.13]   
[O.10.11.14]   
[O.10.11.15]   
[O.10.11.16]   
[O.10.11.17]   
[O.10.11.18]   
[O.10.11.19]   
[O.10.11.20]   
[O.10.11.21]   
[O.10.11.22]   
[O.10.11.23]   
[O.10.11.24]   
[O.10.11.25]   
[O.10.11.26]   
[O.10.11.27]   
[O.10.12.01]   
[O.10.12.02]   
[O.10.12.03]   
[O.10.12.04]   
[O.10.12.05]   
[O.10.12.06]   
[O.10.12.07]   
[O.10.12.08]   
[O.10.12.09]   
[O.10.12.10]   
[O.10.12.11]   
[O.10.12.12]   
[O.10.12.13]   
[O.10.12.14]   
[O.10.12.15]   
[O.10.12.16]   
[O.10.12.17]   
[O.10.12.18]   
[O.10.12.19]   
[O.10.12.20]   
[O.10.12.21]   
[O.10.12.22]   
[O.10.12.23]   
[O.10.12.24]   
[O.10.12.25]   
[O.10.12.26]   
[O.10.12.27]   
[O.10.12.28]   
[O.10.12.29]   
[O.10.12.30]   
[O.10.12.31]   
[O.10.13.01]   
[O.10.13.02]   
[O.10.13.03]   
[O.10.13.04]   
[O.10.13.05]   
[O.10.13.06]   
[O.10.13.07]   
[O.10.13.08]   
[O.10.13.09]   
[O.10.13.10]   
[O.10.13.11]   
[O.10.13.12]   
[O.10.13.13]   
[O.10.13.14]   
[O.10.13.15]   
[O.10.13.16]   
[O.10.13.17]   
[O.10.13.18]   
[O.10.13.19]   
[O.10.13.20]   
[O.10.13.21]   
[O.10.13.22]   
[O.10.13.23]   
[O.10.13.24]   
[O.10.13.25]   
[O.10.13.26]   
[O.10.13.27]   
[O.10.13.28]   
[O.10.13.29]   
[O.10.13.30]   
[O.10.13.31]   
[O.10.13.32]   
[O.10.13.33]   
[O.10.13.34]   
[O.10.13.35]   
[O.10.13.36]   
[O.10.13.37]   
[O.10.13.38]   
[O.10.13.39]   
[O.10.14.01]   
[O.10.14.02]   
[O.10.14.03]   
[O.10.14.04]   
[O.10.14.05]   
[O.10.14.06]   
[O.10.14.07]   
[O.10.14.08]   
[O.10.14.09]   
[O.10.14.10]   
[O.10.14.11]   
[O.10.14.12]   
[O.10.14.13]   
[O.10.14.14]   
[O.10.14.15]   
[O.10.14.16]   
[O.10.14.17]   
[O.10.14.18]   
[O.10.14.19]   
[O.10.14.20]   
[O.10.14.21]   
[O.10.14.22]   
[O.10.14.23]   
[O.10.14.24]   
[O.10.14.25]   
[O.10.14.26]   
[O.10.14.27]   
[O.10.14.28]   
[O.10.14.29]   
[O.10.14.30]   
[O.10.14.31]   
[O.10.14.32]   
[O.10.14.33]   
[O.10.15.01]   
[O.10.15.02]   
[O.10.15.03]   
[O.10.15.04]   
[O.10.15.05]   
[O.10.15.06]   
[O.10.15.07]   
[O.10.15.08]   
[O.10.15.09]   
[O.10.15.10]   
[O.10.15.11]   
[O.10.15.12]   
[O.10.15.13]   
[O.10.15.14]   
[O.10.15.15]   
[O.10.15.16]   
[O.10.15.17]   
[O.10.15.18]   
[O.10.15.19]   
[O.10.15.20]   
[O.10.15.21]   
[O.10.15.22]   
[O.10.15.23]   
[O.10.15.24]   
[O.10.15.25]   
[O.10.15.26]   
[O.10.15.27]   
[O.10.15.28]   
[O.10.15.29]   
[O.10.15.30]   
[O.10.15.31]   
[O.10.15.32]   
[O.10.15.33]   
[O.10.15.34]   
[O.10.15.35]   
[O.10.15.36]   
[O.10.15.37]   
[O.10.16.01]   
[O.10.16.02]   
[O.10.16.03]   
[O.10.16.04]   
[O.10.16.05]   
[O.10.16.06]   
[O.10.16.07]   
[O.10.16.08]   
[O.10.16.09]   
[O.10.16.10]   
[O.10.16.11]   
[O.10.16.12]   
[O.10.16.13]   
[O.10.16.14]   
[O.10.16.15]   
[O.10.16.16]   
[O.10.16.17]   
[O.10.16.18]   
[O.10.16.19]   
[O.10.16.20]   
[O.10.16.21]   
[O.10.16.22]   
[O.10.16.23]   
[O.10.17.01]   
[O.10.17.02]   
[O.10.17.03]   
[O.10.17.04]   
[O.10.17.05]   
[O.10.17.06]   
[O.10.17.07]   
[O.10.17.08]   
[O.10.17.09]   
[O.10.17.10]   
[O.10.17.11]   
[O.10.17.12]   
[O.10.17.13]   
[O.10.17.14]   
[O.10.17.15]   
[O.10.17.16]   
[O.10.17.17]   
[O.10.17.18]   
[O.10.17.19]   
[O.10.17.20]   
[O.10.17.21]   
[O.10.17.22]   
[O.10.17.23]   
[O.10.17.24]   
[O.10.17.25]   
[O.10.17.26]   
[O.10.17.27]   
[O.10.17.28]   
[O.10.17.29]   
[O.10.18.01]   
[O.10.18.02]   
[O.10.18.03]   
[O.10.18.04]   
[O.10.18.05]   
[O.10.18.06]   
[O.10.18.07]   
[O.10.18.08]   
[O.10.18.09]   
[O.10.18.10]   
[O.10.18.11]   
[O.10.18.12]   
[O.10.18.13]   
[O.10.18.14]   
[O.10.18.15]   
[O.10.18.16]   
[O.10.18.17]   
[O.10.18.18]   
[O.10.18.19]   
[O.10.18.20]   
[O.10.18.21]   
[O.10.18.22]   
[O.10.18.23]   
[O.10.18.24]   
[O.10.18.25]   
[O.10.18.26]   
[O.10.18.27]   
[O.10.18.28]   
[O.10.18.29]   
[O.10.18.30]   
[O.10.18.31]   
[O.10.18.32]   
[O.10.18.33]   
[O.10.19.01]   
[O.10.19.02]   
[O.10.19.03]   
[O.10.19.04]   
[O.10.19.05]   
[O.10.19.06]   
[O.10.19.07]   
[O.10.19.08]   
[O.10.19.09]   
[O.10.19.10]   
[O.10.19.11]   
[O.10.19.12]   
[O.10.19.13]   
[O.10.19.14]   
[O.10.19.15]   
[O.10.19.16]   
[O.10.19.17]   
[O.10.19.18]   
[O.10.19.19]   
[O.10.19.20]   
[O.10.19.21]   
[O.10.19.22]   
[O.10.19.23]   
[O.10.19.24]   
[O.10.19.25]   
[O.10.19.26]   
[O.10.19.27]   
[O.10.19.28]   
[O.10.19.29]   
[O.10.19.30]   
[O.10.19.31]   
[O.10.19.32]   
[O.10.19.33]   
[O.10.19.34]   
[O.10.19.35]   
[O.10.19.36]   
[O.10.19.37]   
[O.10.19.38]   
[O.10.19.39]   
[O.10.19.40]   
[O.10.19.41]   
[O.10.19.42]   
[O.10.19.43]   
[O.10.20.01]   
[O.10.20.02]   
[O.10.20.03]   
[O.10.20.04]   
[O.10.20.05]   
[O.10.20.06]   
[O.10.20.07]   
[O.10.20.08]   
[O.10.20.09]   
[O.10.20.10]   
[O.10.20.11]   
[O.10.20.12]   
[O.10.20.13]   
[O.10.20.14]   
[O.10.20.15]   
[O.10.20.16]   
[O.10.20.17]   
[O.10.20.18]   
[O.10.20.19]   
[O.10.20.20]   
[O.10.20.21]   
[O.10.20.22]   
[O.10.20.23]   
[O.10.20.24]   
[O.10.20.25]   
[O.10.20.26]   
[O.10.21.01]   
[O.10.21.02]   
[O.10.21.03]   
[O.10.21.04]   
[O.10.21.05]   
[O.10.21.06]   
[O.10.21.07]   
[O.10.21.08]   
[O.10.21.09]   
[O.10.21.10]   
[O.10.21.11]   
[O.10.21.12]   
[O.10.21.13]   
[O.10.21.14]   
[O.10.21.15]   
[O.10.21.16]   
[O.10.21.17]   
[O.10.21.18]   
[O.10.21.19]   
[O.10.21.20]   
[O.10.21.21]   
[O.10.21.22]   
[O.10.22.01]   
[O.10.22.02]   
[O.10.22.03]   
[O.10.22.04]   
[O.10.22.05]   
[O.10.22.06]   
[O.10.22.07]   
[O.10.22.08]   
[O.10.22.09]   
[O.10.22.10]   
[O.10.22.11]   
[O.10.22.12]   
[O.10.22.13]   
[O.10.22.14]   
[O.10.22.15]   
[O.10.22.16]   
[O.10.22.17]   
[O.10.22.18]   
[O.10.22.19]   
[O.10.22.20]   
[O.10.22.21]   
[O.10.22.22]   
[O.10.22.23]   
[O.10.22.24]   
[O.10.22.25]   
[O.10.22.26]   
[O.10.22.27]   
[O.10.22.28]   
[O.10.22.29]   
[O.10.22.30]   
[O.10.22.31]   
[O.10.22.32]   
[O.10.22.33]   
[O.10.22.34]   
[O.10.22.35]   
[O.10.22.36]   
[O.10.22.37]   
[O.10.22.38]   
[O.10.22.39]   
[O.10.22.40]   
[O.10.22.41]   
[O.10.22.42]   
[O.10.22.43]   
[O.10.22.44]   
[O.10.22.45]   
[O.10.22.46]   
[O.10.22.47]   
[O.10.22.48]   
[O.10.22.49]   
[O.10.22.50]   
[O.10.22.51]   
[O.10.23.01]   
[O.10.23.02]   
[O.10.23.03]   
[O.10.23.04]   
[O.10.23.05]   
[O.10.23.06]   
[O.10.23.07]   
[O.10.23.08]   
[O.10.23.09]   
[O.10.23.10]   
[O.10.23.11]   
[O.10.23.12]   
[O.10.23.13]   
[O.10.23.14]   
[O.10.23.15]   
[O.10.23.16]   
[O.10.23.17]   
[O.10.23.18]   
[O.10.23.19]   
[O.10.23.20]   
[O.10.23.21]   
[O.10.23.22]   
[O.10.23.23]   
[O.10.23.24]   
[O.10.23.25]   
[O.10.23.26]   
[O.10.23.27]   
[O.10.23.28]   
[O.10.23.29]   
[O.10.23.30]   
[O.10.23.31]   
[O.10.23.32]   
[O.10.23.33]   
[O.10.23.34]   
[O.10.23.35]   
[O.10.23.36]   
[O.10.23.37]   
[O.10.23.38]   
[O.10.23.39]   
[O.10.24.01]   
[O.10.24.02]   
[O.10.24.03]   
[O.10.24.04]   
[O.10.24.05]   
[O.10.24.06]   
[O.10.24.07]   
[O.10.24.08]   
[O.10.24.09]   
[O.10.24.10]   
[O.10.24.11]   
[O.10.24.12]   
[O.10.24.13]   
[O.10.24.14]   
[O.10.24.15]   
[O.10.24.16]   
[O.10.24.17]   
[O.10.24.18]   
[O.10.24.19]   
[O.10.24.20]   
[O.10.24.21]   
[O.10.24.22]   
[O.10.24.23]   
[O.10.24.24]   
[O.10.24.25]   
[O.11.01.01]   
[O.11.01.02]   
[O.11.01.03]   
[O.11.01.04]   
[O.11.01.05]   
[O.11.01.06]   
[O.11.01.07]   
[O.11.01.08]   
[O.11.01.09]   
[O.11.01.10]   
[O.11.01.11]   
[O.11.01.12]   
[O.11.01.13]   
[O.11.01.14]   
[O.11.01.15]   
[O.11.01.16]   
[O.11.01.17]   
[O.11.01.18]   
[O.11.01.19]   
[O.11.01.20]   
[O.11.01.21]   
[O.11.01.22]   
[O.11.01.23]   
[O.11.01.24]   
[O.11.01.25]   
[O.11.01.26]   
[O.11.01.27]   
[O.11.01.28]   
[O.11.01.29]   
[O.11.01.30]   
[O.11.01.31]   
[O.11.01.32]   
[O.11.01.33]   
[O.11.01.34]   
[O.11.01.35]   
[O.11.01.36]   
[O.11.01.37]   
[O.11.01.38]   
[O.11.01.39]   
[O.11.01.40]   
[O.11.01.41]   
[O.11.01.42]   
[O.11.01.43]   
[O.11.01.44]   
[O.11.01.45]   
[O.11.01.46]   
[O.11.01.47]   
[O.11.01.48]   
[O.11.01.49]   
[O.11.01.50]   
[O.11.01.51]   
[O.11.01.52]   
[O.11.01.53]   
[O.11.02.01]   
[O.11.02.02]   
[O.11.02.03]   
[O.11.02.04]   
[O.11.02.05]   
[O.11.02.06]   
[O.11.02.07]   
[O.11.02.08]   
[O.11.02.09]   
[O.11.02.10]   
[O.11.02.11]   
[O.11.02.12]   
[O.11.02.13]   
[O.11.02.14]   
[O.11.02.15]   
[O.11.02.16]   
[O.11.02.17]   
[O.11.02.18]   
[O.11.02.19]   
[O.11.02.20]   
[O.11.02.21]   
[O.11.02.22]   
[O.11.02.23]   
[O.11.02.24]   
[O.11.02.25]   
[O.11.02.26]   
[O.11.02.27]   
[O.11.02.28]   
[O.11.02.29]   
[O.11.02.30]   
[O.11.02.31]   
[O.11.02.32]   
[O.11.02.33]   
[O.11.02.34]   
[O.11.02.35]   
[O.11.02.36]   
[O.11.02.37]   
[O.11.02.38]   
[O.11.02.39]   
[O.11.02.40]   
[O.11.02.41]   
[O.11.02.42]   
[O.11.02.43]   
[O.11.02.44]   
[O.11.02.45]   
[O.11.02.46]   
[O.11.03.01]   
[O.11.03.02]   
[O.11.03.03]   
[O.11.03.04]   
[O.11.03.05]   
[O.11.03.06]   
[O.11.03.07]   
[O.11.03.08]   
[O.11.03.09]   
[O.11.03.10]   
[O.11.03.11]   
[O.11.03.12]   
[O.11.03.13]   
[O.11.03.14]   
[O.11.03.15]   
[O.11.03.16]   
[O.11.03.17]   
[O.11.03.18]   
[O.11.03.19]   
[O.11.03.20]   
[O.11.03.21]   
[O.11.03.22]   
[O.11.03.23]   
[O.11.03.24]   
[O.11.03.25]   
[O.11.03.26]   
[O.11.03.27]   
[O.11.03.28]   
[O.11.04.01]   
[O.11.04.02]   
[O.11.04.03]   
[O.11.04.04]   
[O.11.04.05]   
[O.11.04.06]   
[O.11.04.07]   
[O.11.04.08]   
[O.11.04.09]   
[O.11.04.10]   
[O.11.04.11]   
[O.11.04.12]   
[O.11.04.13]   
[O.11.04.14]   
[O.11.04.15]   
[O.11.04.16]   
[O.11.04.17]   
[O.11.04.18]   
[O.11.04.19]   
[O.11.04.20]   
[O.11.04.21]   
[O.11.04.22]   
[O.11.04.23]   
[O.11.04.24]   
[O.11.04.25]   
[O.11.04.26]   
[O.11.04.27]   
[O.11.04.28]   
[O.11.04.29]   
[O.11.04.30]   
[O.11.04.31]   
[O.11.04.32]   
[O.11.04.33]   
[O.11.04.34]   
[O.11.05.01]   
[O.11.05.02]   
[O.11.05.03]   
[O.11.05.04]   
[O.11.05.05]   
[O.11.05.06]   
[O.11.05.07]   
[O.11.05.08]   
[O.11.05.09]   
[O.11.05.10]   
[O.11.05.11]   
[O.11.05.12]   
[O.11.05.13]   
[O.11.05.14]   
[O.11.05.15]   
[O.11.05.16]   
[O.11.05.17]   
[O.11.05.18]   
[O.11.06.01]   
[O.11.06.02]   
[O.11.06.03]   
[O.11.06.04]   
[O.11.06.05]   
[O.11.06.06]   
[O.11.06.07]   
[O.11.06.08]   
[O.11.06.09]   
[O.11.06.10]   
[O.11.06.11]   
[O.11.06.12]   
[O.11.06.13]   
[O.11.06.14]   
[O.11.06.15]   
[O.11.06.16]   
[O.11.06.17]   
[O.11.06.18]   
[O.11.06.19]   
[O.11.06.20]   
[O.11.06.21]   
[O.11.06.22]   
[O.11.06.23]   
[O.11.06.24]   
[O.11.06.25]   
[O.11.06.26]   
[O.11.06.27]   
[O.11.06.28]   
[O.11.06.29]   
[O.11.06.30]   
[O.11.06.31]   
[O.11.06.32]   
[O.11.06.33]   
[O.11.06.34]   
[O.11.06.35]   
[O.11.06.36]   
[O.11.06.37]   
[O.11.06.38]   
[O.11.07.01]   
[O.11.07.02]   
[O.11.07.03]   
[O.11.07.04]   
[O.11.07.05]   
[O.11.07.06]   
[O.11.07.07]   
[O.11.07.08]   
[O.11.07.09]   
[O.11.07.10]   
[O.11.07.11]   
[O.11.07.12]   
[O.11.07.13]   
[O.11.07.14]   
[O.11.07.15]   
[O.11.07.16]   
[O.11.07.17]   
[O.11.07.18]   
[O.11.07.19]   
[O.11.07.20]   
[O.11.07.21]   
[O.11.07.22]   
[O.11.07.23]   
[O.11.07.24]   
[O.11.07.25]   
[O.11.07.26]   
[O.11.07.27]   
[O.11.07.28]   
[O.11.07.29]   
[O.11.07.30]   
[O.11.07.31]   
[O.11.07.32]   
[O.11.07.33]   
[O.11.07.34]   
[O.11.07.35]   
[O.11.07.36]   
[O.11.07.37]   
[O.11.07.38]   
[O.11.07.39]   
[O.11.07.40]   
[O.11.07.41]   
[O.11.07.42]   
[O.11.07.43]   
[O.11.07.44]   
[O.11.07.45]   
[O.11.07.46]   
[O.11.07.47]   
[O.11.07.48]   
[O.11.07.49]   
[O.11.07.50]   
[O.11.07.51]   
[O.11.08.01]   
[O.11.08.02]   
[O.11.08.03]   
[O.11.08.04]   
[O.11.08.05]   
[O.11.08.06]   
[O.11.08.07]   
[O.11.08.08]   
[O.11.08.09]   
[O.11.08.10]   
[O.11.08.11]   
[O.11.08.12]   
[O.11.08.13]   
[O.11.08.14]   
[O.11.08.15]   
[O.11.08.16]   
[O.11.08.17]   
[O.11.08.18]   
[O.11.08.19]   
[O.11.08.20]   
[O.11.08.21]   
[O.11.08.22]   
[O.11.08.23]   
[O.11.08.24]   
[O.11.08.25]   
[O.11.08.26]   
[O.11.08.27]   
[O.11.08.28]   
[O.11.08.29]   
[O.11.08.30]   
[O.11.08.31]   
[O.11.08.32]   
[O.11.08.33]   
[O.11.08.34]   
[O.11.08.35]   
[O.11.08.36]   
[O.11.08.37]   
[O.11.08.38]   
[O.11.08.39]   
[O.11.08.40]   
[O.11.08.41]   
[O.11.08.42]   
[O.11.08.43]   
[O.11.08.44]   
[O.11.08.45]   
[O.11.08.46]   
[O.11.08.47]   
[O.11.08.48]   
[O.11.08.49]   
[O.11.08.50]   
[O.11.08.51]   
[O.11.08.52]   
[O.11.08.53]   
[O.11.08.54]   
[O.11.08.55]   
[O.11.08.56]   
[O.11.08.57]   
[O.11.08.58]   
[O.11.08.59]   
[O.11.08.60]   
[O.11.08.61]   
[O.11.08.62]   
[O.11.08.63]   
[O.11.08.64]   
[O.11.08.65]   
[O.11.08.66]   
[O.11.09.01]   
[O.11.09.02]   
[O.11.09.03]   
[O.11.09.04]   
[O.11.09.05]   
[O.11.09.06]   
[O.11.09.07]   
[O.11.09.08]   
[O.11.09.09]   
[O.11.09.10]   
[O.11.09.11]   
[O.11.09.12]   
[O.11.09.13]   
[O.11.09.14]   
[O.11.09.15]   
[O.11.09.16]   
[O.11.09.17]   
[O.11.09.18]   
[O.11.09.19]   
[O.11.09.20]   
[O.11.09.21]   
[O.11.09.22]   
[O.11.09.23]   
[O.11.09.24]   
[O.11.09.25]   
[O.11.09.26]   
[O.11.09.27]   
[O.11.09.28]   
[O.11.10.01]   
[O.11.10.02]   
[O.11.10.03]   
[O.11.10.04]   
[O.11.10.05]   
[O.11.10.06]   
[O.11.10.07]   
[O.11.10.08]   
[O.11.10.09]   
[O.11.10.10]   
[O.11.10.11]   
[O.11.10.12]   
[O.11.10.13]   
[O.11.10.14]   
[O.11.10.15]   
[O.11.10.16]   
[O.11.10.17]   
[O.11.10.18]   
[O.11.10.19]   
[O.11.10.20]   
[O.11.10.21]   
[O.11.10.22]   
[O.11.10.23]   
[O.11.10.24]   
[O.11.10.25]   
[O.11.10.26]   
[O.11.10.27]   
[O.11.10.28]   
[O.11.10.29]   
[O.11.11.01]   
[O.11.11.02]   
[O.11.11.03]   
[O.11.11.04]   
[O.11.11.05]   
[O.11.11.06]   
[O.11.11.07]   
[O.11.11.08]   
[O.11.11.09]   
[O.11.11.10]   
[O.11.11.11]   
[O.11.11.12]   
[O.11.11.13]   
[O.11.11.14]   
[O.11.11.15]   
[O.11.11.16]   
[O.11.11.17]   
[O.11.11.18]   
[O.11.11.19]   
[O.11.11.20]   
[O.11.11.21]   
[O.11.11.22]   
[O.11.11.23]   
[O.11.11.24]   
[O.11.11.25]   
[O.11.11.26]   
[O.11.11.27]   
[O.11.11.28]   
[O.11.11.29]   
[O.11.11.30]   
[O.11.11.31]   
[O.11.11.32]   
[O.11.11.33]   
[O.11.11.34]   
[O.11.11.35]   
[O.11.11.36]   
[O.11.11.37]   
[O.11.11.38]   
[O.11.11.39]   
[O.11.11.40]   
[O.11.11.41]   
[O.11.11.42]   
[O.11.11.43]   
[O.11.12.01]   
[O.11.12.02]   
[O.11.12.03]   
[O.11.12.04]   
[O.11.12.05]   
[O.11.12.06]   
[O.11.12.07]   
[O.11.12.08]   
[O.11.12.09]   
[O.11.12.10]   
[O.11.12.11]   
[O.11.12.12]   
[O.11.12.13]   
[O.11.12.14]   
[O.11.12.15]   
[O.11.12.16]   
[O.11.12.17]   
[O.11.12.18]   
[O.11.12.19]   
[O.11.12.20]   
[O.11.12.21]   
[O.11.12.22]   
[O.11.12.23]   
[O.11.12.24]   
[O.11.12.25]   
[O.11.12.26]   
[O.11.12.27]   
[O.11.12.28]   
[O.11.12.29]   
[O.11.12.30]   
[O.11.12.31]   
[O.11.12.32]   
[O.11.12.33]   
[O.11.13.01]   
[O.11.13.02]   
[O.11.13.03]   
[O.11.13.04]   
[O.11.13.05]   
[O.11.13.06]   
[O.11.13.07]   
[O.11.13.08]   
[O.11.13.09]   
[O.11.13.10]   
[O.11.13.11]   
[O.11.13.12]   
[O.11.13.13]   
[O.11.13.14]   
[O.11.13.15]   
[O.11.13.16]   
[O.11.13.17]   
[O.11.13.18]   
[O.11.13.19]   
[O.11.13.20]   
[O.11.13.21]   
[O.11.13.22]   
[O.11.13.23]   
[O.11.13.24]   
[O.11.13.25]   
[O.11.13.26]   
[O.11.13.27]   
[O.11.13.28]   
[O.11.13.29]   
[O.11.13.30]   
[O.11.13.31]   
[O.11.13.32]   
[O.11.13.33]   
[O.11.13.34]   
[O.11.14.01]   
[O.11.14.02]   
[O.11.14.03]   
[O.11.14.04]   
[O.11.14.05]   
[O.11.14.06]   
[O.11.14.07]   
[O.11.14.08]   
[O.11.14.09]   
[O.11.14.10]   
[O.11.14.11]   
[O.11.14.12]   
[O.11.14.13]   
[O.11.14.14]   
[O.11.14.15]   
[O.11.14.16]   
[O.11.14.17]   
[O.11.14.18]   
[O.11.14.19]   
[O.11.14.20]   
[O.11.14.21]   
[O.11.14.22]   
[O.11.14.23]   
[O.11.14.24]   
[O.11.14.25]   
[O.11.14.26]   
[O.11.14.27]   
[O.11.14.28]   
[O.11.14.29]   
[O.11.14.30]   
[O.11.14.31]   
[O.11.15.01]   
[O.11.15.02]   
[O.11.15.03]   
[O.11.15.04]   
[O.11.15.05]   
[O.11.15.06]   
[O.11.15.07]   
[O.11.15.08]   
[O.11.15.09]   
[O.11.15.10]   
[O.11.15.11]   
[O.11.15.12]   
[O.11.15.13]   
[O.11.15.14]   
[O.11.15.15]   
[O.11.15.16]   
[O.11.15.17]   
[O.11.15.18]   
[O.11.15.19]   
[O.11.15.20]   
[O.11.15.21]   
[O.11.15.22]   
[O.11.15.23]   
[O.11.15.24]   
[O.11.15.25]   
[O.11.15.26]   
[O.11.15.27]   
[O.11.15.28]   
[O.11.15.29]   
[O.11.15.30]   
[O.11.15.31]   
[O.11.15.32]   
[O.11.15.33]   
[O.11.15.34]   
[O.11.16.01]   
[O.11.16.02]   
[O.11.16.03]   
[O.11.16.04]   
[O.11.16.05]   
[O.11.16.06]   
[O.11.16.07]   
[O.11.16.08]   
[O.11.16.09]   
[O.11.16.10]   
[O.11.16.11]   
[O.11.16.12]   
[O.11.16.13]   
[O.11.16.14]   
[O.11.16.15]   
[O.11.16.16]   
[O.11.16.17]   
[O.11.16.18]   
[O.11.16.19]   
[O.11.16.20]   
[O.11.16.21]   
[O.11.16.22]   
[O.11.16.23]   
[O.11.16.24]   
[O.11.16.25]   
[O.11.16.26]   
[O.11.16.27]   
[O.11.16.28]   
[O.11.16.29]   
[O.11.16.30]   
[O.11.16.31]   
[O.11.16.32]   
[O.11.16.33]   
[O.11.16.34]   
[O.11.17.01]   
[O.11.17.02]   
[O.11.17.03]   
[O.11.17.04]   
[O.11.17.05]   
[O.11.17.06]   
[O.11.17.07]   
[O.11.17.08]   
[O.11.17.09]   
[O.11.17.10]   
[O.11.17.11]   
[O.11.17.12]   
[O.11.17.13]   
[O.11.17.14]   
[O.11.17.15]   
[O.11.17.16]   
[O.11.17.17]   
[O.11.17.18]   
[O.11.17.19]   
[O.11.17.20]   
[O.11.17.21]   
[O.11.17.22]   
[O.11.17.23]   
[O.11.17.24]   
[O.11.18.01]   
[O.11.18.02]   
[O.11.18.03]   
[O.11.18.04]   
[O.11.18.05]   
[O.11.18.06]   
[O.11.18.07]   
[O.11.18.08]   
[O.11.18.09]   
[O.11.18.10]   
[O.11.18.11]   
[O.11.18.12]   
[O.11.18.13]   
[O.11.18.14]   
[O.11.18.15]   
[O.11.18.16]   
[O.11.18.17]   
[O.11.18.18]   
[O.11.18.19]   
[O.11.18.20]   
[O.11.18.21]   
[O.11.18.22]   
[O.11.18.23]   
[O.11.18.24]   
[O.11.18.25]   
[O.11.18.26]   
[O.11.18.27]   
[O.11.18.28]   
[O.11.18.29]   
[O.11.18.30]   
[O.11.18.31]   
[O.11.18.32]   
[O.11.18.33]   
[O.11.18.34]   
[O.11.18.35]   
[O.11.18.36]   
[O.11.18.37]   
[O.11.18.38]   
[O.11.18.39]   
[O.11.18.40]   
[O.11.18.41]   
[O.11.18.42]   
[O.11.18.43]   
[O.11.18.44]   
[O.11.18.45]   
[O.11.18.46]   
[O.11.19.01]   
[O.11.19.02]   
[O.11.19.03]   
[O.11.19.04]   
[O.11.19.05]   
[O.11.19.06]   
[O.11.19.07]   
[O.11.19.08]   
[O.11.19.09]   
[O.11.19.10]   
[O.11.19.11]   
[O.11.19.12]   
[O.11.19.13]   
[O.11.19.14]   
[O.11.19.15]   
[O.11.19.16]   
[O.11.19.17]   
[O.11.19.18]   
[O.11.19.19]   
[O.11.19.20]   
[O.11.19.21]   
[O.11.20.01]   
[O.11.20.02]   
[O.11.20.03]   
[O.11.20.04]   
[O.11.20.05]   
[O.11.20.06]   
[O.11.20.07]   
[O.11.20.08]   
[O.11.20.09]   
[O.11.20.10]   
[O.11.20.11]   
[O.11.20.12]   
[O.11.20.13]   
[O.11.20.14]   
[O.11.20.15]   
[O.11.20.16]   
[O.11.20.17]   
[O.11.20.18]   
[O.11.20.19]   
[O.11.20.20]   
[O.11.20.21]   
[O.11.20.22]   
[O.11.20.23]   
[O.11.20.24]   
[O.11.20.25]   
[O.11.20.26]   
[O.11.20.27]   
[O.11.20.28]   
[O.11.20.29]   
[O.11.20.30]   
[O.11.20.31]   
[O.11.20.32]   
[O.11.20.33]   
[O.11.20.34]   
[O.11.20.35]   
[O.11.20.36]   
[O.11.20.37]   
[O.11.20.38]   
[O.11.20.39]   
[O.11.20.40]   
[O.11.20.41]   
[O.11.20.42]   
[O.11.20.43]   
[O.11.21.01]   
[O.11.21.02]   
[O.11.21.03]   
[O.11.21.04]   
[O.11.21.05]   
[O.11.21.06]   
[O.11.21.07]   
[O.11.21.08]   
[O.11.21.09]   
[O.11.21.10]   
[O.11.21.11]   
[O.11.21.12]   
[O.11.21.13]   
[O.11.21.14]   
[O.11.21.15]   
[O.11.21.16]   
[O.11.21.17]   
[O.11.21.18]   
[O.11.21.19]   
[O.11.21.20]   
[O.11.21.21]   
[O.11.21.22]   
[O.11.21.23]   
[O.11.21.24]   
[O.11.21.25]   
[O.11.21.26]   
[O.11.21.27]   
[O.11.21.28]   
[O.11.21.29]   
[O.11.22.01]   
[O.11.22.02]   
[O.11.22.03]   
[O.11.22.04]   
[O.11.22.05]   
[O.11.22.06]   
[O.11.22.07]   
[O.11.22.08]   
[O.11.22.09]   
[O.11.22.10]   
[O.11.22.11]   
[O.11.22.12]   
[O.11.22.13]   
[O.11.22.14]   
[O.11.22.15]   
[O.11.22.16]   
[O.11.22.17]   
[O.11.22.18]   
[O.11.22.19]   
[O.11.22.20]   
[O.11.22.21]   
[O.11.22.22]   
[O.11.22.23]   
[O.11.22.24]   
[O.11.22.25]   
[O.11.22.26]   
[O.11.22.27]   
[O.11.22.28]   
[O.11.22.29]   
[O.11.22.30]   
[O.11.22.31]   
[O.11.22.32]   
[O.11.22.33]   
[O.11.22.34]   
[O.11.22.35]   
[O.11.22.36]   
[O.11.22.37]   
[O.11.22.38]   
[O.11.22.39]   
[O.11.22.40]   
[O.11.22.41]   
[O.11.22.42]   
[O.11.22.43]   
[O.11.22.44]   
[O.11.22.45]   
[O.11.22.46]   
[O.11.22.47]   
[O.11.22.48]   
[O.11.22.49]   
[O.11.22.50]   
[O.11.22.51]   
[O.11.22.52]   
[O.11.22.53]   
[O.12.01.01]   
[O.12.01.02]   
[O.12.01.03]   
[O.12.01.04]   
[O.12.01.05]   
[O.12.01.06]   
[O.12.01.07]   
[O.12.01.08]   
[O.12.01.09]   
[O.12.01.10]   
[O.12.01.11]   
[O.12.01.12]   
[O.12.01.13]   
[O.12.01.14]   
[O.12.01.15]   
[O.12.01.16]   
[O.12.01.17]   
[O.12.01.18]   
[O.12.02.01]   
[O.12.02.02]   
[O.12.02.03]   
[O.12.02.04]   
[O.12.02.05]   
[O.12.02.06]   
[O.12.02.07]   
[O.12.02.08]   
[O.12.02.09]   
[O.12.02.10]   
[O.12.02.11]   
[O.12.02.12]   
[O.12.02.13]   
[O.12.02.14]   
[O.12.02.15]   
[O.12.02.16]   
[O.12.02.17]   
[O.12.02.18]   
[O.12.02.19]   
[O.12.02.20]   
[O.12.02.21]   
[O.12.02.22]   
[O.12.02.23]   
[O.12.02.24]   
[O.12.02.25]   
[O.12.03.01]   
[O.12.03.02]   
[O.12.03.03]   
[O.12.03.04]   
[O.12.03.05]   
[O.12.03.06]   
[O.12.03.07]   
[O.12.03.08]   
[O.12.03.09]   
[O.12.03.10]   
[O.12.03.11]   
[O.12.03.12]   
[O.12.03.13]   
[O.12.03.14]   
[O.12.03.15]   
[O.12.03.16]   
[O.12.03.17]   
[O.12.03.18]   
[O.12.03.19]   
[O.12.03.20]   
[O.12.03.21]   
[O.12.03.22]   
[O.12.03.23]   
[O.12.03.24]   
[O.12.03.25]   
[O.12.03.26]   
[O.12.03.27]   
[O.12.04.01]   
[O.12.04.02]   
[O.12.04.03]   
[O.12.04.04]   
[O.12.04.05]   
[O.12.04.06]   
[O.12.04.07]   
[O.12.04.08]   
[O.12.04.09]   
[O.12.04.10]   
[O.12.04.11]   
[O.12.04.12]   
[O.12.04.13]   
[O.12.04.14]   
[O.12.04.15]   
[O.12.04.16]   
[O.12.04.17]   
[O.12.04.18]   
[O.12.04.19]   
[O.12.04.20]   
[O.12.04.21]   
[O.12.04.22]   
[O.12.04.23]   
[O.12.04.24]   
[O.12.04.25]   
[O.12.04.26]   
[O.12.04.27]   
[O.12.04.28]   
[O.12.04.29]   
[O.12.04.30]   
[O.12.04.31]   
[O.12.04.32]   
[O.12.04.33]   
[O.12.04.34]   
[O.12.04.35]   
[O.12.04.36]   
[O.12.04.37]   
[O.12.04.38]   
[O.12.04.39]   
[O.12.04.40]   
[O.12.04.41]   
[O.12.04.42]   
[O.12.04.43]   
[O.12.04.44]   
[O.12.05.01]   
[O.12.05.02]   
[O.12.05.03]   
[O.12.05.04]   
[O.12.05.05]   
[O.12.05.06]   
[O.12.05.07]   
[O.12.05.08]   
[O.12.05.09]   
[O.12.05.10]   
[O.12.05.11]   
[O.12.05.12]   
[O.12.05.13]   
[O.12.05.14]   
[O.12.05.15]   
[O.12.05.16]   
[O.12.05.17]   
[O.12.05.18]   
[O.12.05.19]   
[O.12.05.20]   
[O.12.05.21]   
[O.12.05.22]   
[O.12.05.23]   
[O.12.05.24]   
[O.12.05.25]   
[O.12.05.26]   
[O.12.05.27]   
[O.12.06.01]   
[O.12.06.02]   
[O.12.06.03]   
[O.12.06.04]   
[O.12.06.05]   
[O.12.06.06]   
[O.12.06.07]   
[O.12.06.08]   
[O.12.06.09]   
[O.12.06.10]   
[O.12.06.11]   
[O.12.06.12]   
[O.12.06.13]   
[O.12.06.14]   
[O.12.06.15]   
[O.12.06.16]   
[O.12.06.17]   
[O.12.06.18]   
[O.12.06.19]   
[O.12.06.20]   
[O.12.06.21]   
[O.12.06.22]   
[O.12.06.23]   
[O.12.06.24]   
[O.12.06.25]   
[O.12.06.26]   
[O.12.06.27]   
[O.12.06.28]   
[O.12.06.29]   
[O.12.06.30]   
[O.12.06.31]   
[O.12.06.32]   
[O.12.06.33]   
[O.12.07.01]   
[O.12.07.02]   
[O.12.07.03]   
[O.12.07.04]   
[O.12.07.05]   
[O.12.07.06]   
[O.12.07.07]   
[O.12.07.08]   
[O.12.07.09]   
[O.12.07.10]   
[O.12.07.11]   
[O.12.07.12]   
[O.12.07.13]   
[O.12.07.14]   
[O.12.07.15]   
[O.12.07.16]   
[O.12.07.17]   
[O.12.07.18]   
[O.12.07.19]   
[O.12.07.20]   
[O.12.08.01]   
[O.12.08.02]   
[O.12.08.03]   
[O.12.08.04]   
[O.12.08.05]   
[O.12.08.06]   
[O.12.08.07]   
[O.12.08.08]   
[O.12.08.09]   
[O.12.08.10]   
[O.12.08.11]   
[O.12.08.12]   
[O.12.08.13]   
[O.12.08.14]   
[O.12.08.15]   
[O.12.08.16]   
[O.12.08.17]   
[O.12.08.18]   
[O.12.08.19]   
[O.12.08.20]   
[O.12.08.21]   
[O.12.08.22]   
[O.12.08.23]   
[O.12.08.24]   
[O.12.08.25]   
[O.12.08.26]   
[O.12.08.27]   
[O.12.08.28]   
[O.12.08.29]   
[O.12.09.01]   
[O.12.09.02]   
[O.12.09.03]   
[O.12.09.04]   
[O.12.09.05]   
[O.12.09.06]   
[O.12.09.07]   
[O.12.09.08]   
[O.12.09.09]   
[O.12.09.10]   
[O.12.09.11]   
[O.12.09.12]   
[O.12.09.13]   
[O.12.09.14]   
[O.12.09.15]   
[O.12.09.16]   
[O.12.09.17]   
[O.12.09.18]   
[O.12.09.19]   
[O.12.09.20]   
[O.12.09.21]   
[O.12.09.22]   
[O.12.09.23]   
[O.12.09.24]   
[O.12.09.25]   
[O.12.09.26]   
[O.12.09.27]   
[O.12.09.28]   
[O.12.09.29]   
[O.12.09.30]   
[O.12.09.31]   
[O.12.09.32]   
[O.12.09.33]   
[O.12.09.34]   
[O.12.09.35]   
[O.12.09.36]   
[O.12.09.37]   
[O.12.10.01]   
[O.12.10.02]   
[O.12.10.03]   
[O.12.10.04]   
[O.12.10.05]   
[O.12.10.06]   
[O.12.10.07]   
[O.12.10.08]   
[O.12.10.09]   
[O.12.10.10]   
[O.12.10.11]   
[O.12.10.12]   
[O.12.10.13]   
[O.12.10.14]   
[O.12.10.15]   
[O.12.10.16]   
[O.12.10.17]   
[O.12.10.18]   
[O.12.10.19]   
[O.12.10.20]   
[O.12.10.21]   
[O.12.10.22]   
[O.12.10.23]   
[O.12.10.24]   
[O.12.10.25]   
[O.12.10.26]   
[O.12.10.27]   
[O.12.10.28]   
[O.12.10.29]   
[O.12.10.30]   
[O.12.10.31]   
[O.12.10.32]   
[O.12.10.33]   
[O.12.10.34]   
[O.12.10.35]   
[O.12.10.36]   
[O.12.11.01]   
[O.12.11.02]   
[O.12.11.03]   
[O.12.11.04]   
[O.12.11.05]   
[O.12.11.06]   
[O.12.11.07]   
[O.12.11.08]   
[O.12.11.09]   
[O.12.11.10]   
[O.12.11.11]   
[O.12.11.12]   
[O.12.11.13]   
[O.12.11.14]   
[O.12.11.15]   
[O.12.11.16]   
[O.12.11.17]   
[O.12.11.18]   
[O.12.11.19]   
[O.12.11.20]   
[O.12.11.21]   
[O.12.12.01]   
[O.12.12.02]   
[O.12.12.03]   
[O.12.12.04]   
[O.12.12.05]   
[O.12.12.06]   
[O.12.12.07]   
[O.12.12.08]   
[O.12.12.09]   
[O.12.12.10]   
[O.12.12.11]   
[O.12.12.12]   
[O.12.12.13]   
[O.12.12.14]   
[O.12.12.15]   
[O.12.12.16]   
[O.12.12.17]   
[O.12.12.18]   
[O.12.12.19]   
[O.12.12.20]   
[O.12.12.21]   
[O.12.13.01]   
[O.12.13.02]   
[O.12.13.03]   
[O.12.13.04]   
[O.12.13.05]   
[O.12.13.06]   
[O.12.13.07]   
[O.12.13.08]   
[O.12.13.09]   
[O.12.13.10]   
[O.12.13.11]   
[O.12.13.12]   
[O.12.13.13]   
[O.12.13.14]   
[O.12.13.15]   
[O.12.13.16]   
[O.12.13.17]   
[O.12.13.18]   
[O.12.13.19]   
[O.12.13.20]   
[O.12.13.21]   
[O.12.13.22]   
[O.12.13.23]   
[O.12.13.24]   
[O.12.13.25]   
[O.12.14.01]   
[O.12.14.02]   
[O.12.14.03]   
[O.12.14.04]   
[O.12.14.05]   
[O.12.14.06]   
[O.12.14.07]   
[O.12.14.08]   
[O.12.14.09]   
[O.12.14.10]   
[O.12.14.11]   
[O.12.14.12]   
[O.12.14.13]   
[O.12.14.14]   
[O.12.14.15]   
[O.12.14.16]   
[O.12.14.17]   
[O.12.14.18]   
[O.12.14.19]   
[O.12.14.20]   
[O.12.14.21]   
[O.12.14.22]   
[O.12.14.23]   
[O.12.14.24]   
[O.12.14.25]   
[O.12.14.26]   
[O.12.14.27]   
[O.12.14.28]   
[O.12.14.29]   
[O.12.15.01]   
[O.12.15.02]   
[O.12.15.03]   
[O.12.15.04]   
[O.12.15.05]   
[O.12.15.06]   
[O.12.15.07]   
[O.12.15.08]   
[O.12.15.09]   
[O.12.15.10]   
[O.12.15.11]   
[O.12.15.12]   
[O.12.15.13]   
[O.12.15.14]   
[O.12.15.15]   
[O.12.15.16]   
[O.12.15.17]   
[O.12.15.18]   
[O.12.15.19]   
[O.12.15.20]   
[O.12.15.21]   
[O.12.15.22]   
[O.12.15.23]   
[O.12.15.24]   
[O.12.15.25]   
[O.12.15.26]   
[O.12.15.27]   
[O.12.15.28]   
[O.12.15.29]   
[O.12.15.30]   
[O.12.15.31]   
[O.12.15.32]   
[O.12.15.33]   
[O.12.15.34]   
[O.12.15.35]   
[O.12.15.36]   
[O.12.15.37]   
[O.12.15.38]   
[O.12.16.01]   
[O.12.16.02]   
[O.12.16.03]   
[O.12.16.04]   
[O.12.16.05]   
[O.12.16.06]   
[O.12.16.07]   
[O.12.16.08]   
[O.12.16.09]   
[O.12.16.10]   
[O.12.16.11]   
[O.12.16.12]   
[O.12.16.13]   
[O.12.16.14]   
[O.12.16.15]   
[O.12.16.16]   
[O.12.16.17]   
[O.12.16.18]   
[O.12.16.19]   
[O.12.16.20]   
[O.12.17.01]   
[O.12.17.02]   
[O.12.17.03]   
[O.12.17.04]   
[O.12.17.05]   
[O.12.17.06]   
[O.12.17.07]   
[O.12.17.08]   
[O.12.17.09]   
[O.12.17.10]   
[O.12.17.11]   
[O.12.17.12]   
[O.12.17.13]   
[O.12.17.14]   
[O.12.17.15]   
[O.12.17.16]   
[O.12.17.17]   
[O.12.17.18]   
[O.12.17.19]   
[O.12.17.20]   
[O.12.17.21]   
[O.12.17.22]   
[O.12.17.23]   
[O.12.17.24]   
[O.12.17.25]   
[O.12.17.26]   
[O.12.17.27]   
[O.12.17.28]   
[O.12.17.29]   
[O.12.17.30]   
[O.12.17.31]   
[O.12.17.32]   
[O.12.17.33]   
[O.12.17.34]   
[O.12.17.35]   
[O.12.17.36]   
[O.12.17.37]   
[O.12.17.38]   
[O.12.17.39]   
[O.12.17.40]   
[O.12.17.41]   
[O.12.18.01]   
[O.12.18.02]   
[O.12.18.03]   
[O.12.18.04]   
[O.12.18.05]   
[O.12.18.06]   
[O.12.18.07]   
[O.12.18.08]   
[O.12.18.09]   
[O.12.18.10]   
[O.12.18.11]   
[O.12.18.12]   
[O.12.18.13]   
[O.12.18.14]   
[O.12.18.15]   
[O.12.18.16]   
[O.12.18.17]   
[O.12.18.18]   
[O.12.18.19]   
[O.12.18.20]   
[O.12.18.21]   
[O.12.18.22]   
[O.12.18.23]   
[O.12.18.24]   
[O.12.18.25]   
[O.12.18.26]   
[O.12.18.27]   
[O.12.18.28]   
[O.12.18.29]   
[O.12.18.30]   
[O.12.18.31]   
[O.12.18.32]   
[O.12.18.33]   
[O.12.18.34]   
[O.12.18.35]   
[O.12.18.36]   
[O.12.18.37]   
[O.12.19.01]   
[O.12.19.02]   
[O.12.19.03]   
[O.12.19.04]   
[O.12.19.05]   
[O.12.19.06]   
[O.12.19.07]   
[O.12.19.08]   
[O.12.19.09]   
[O.12.19.10]   
[O.12.19.11]   
[O.12.19.12]   
[O.12.19.13]   
[O.12.19.14]   
[O.12.19.15]   
[O.12.19.16]   
[O.12.19.17]   
[O.12.19.18]   
[O.12.19.19]   
[O.12.19.20]   
[O.12.19.21]   
[O.12.19.22]   
[O.12.19.23]   
[O.12.19.24]   
[O.12.19.25]   
[O.12.19.26]   
[O.12.19.27]   
[O.12.19.28]   
[O.12.19.29]   
[O.12.19.30]   
[O.12.19.31]   
[O.12.19.32]   
[O.12.19.33]   
[O.12.19.34]   
[O.12.19.35]   
[O.12.19.36]   
[O.12.19.37]   
[O.12.20.01]   
[O.12.20.02]   
[O.12.20.03]   
[O.12.20.04]   
[O.12.20.05]   
[O.12.20.06]   
[O.12.20.07]   
[O.12.20.08]   
[O.12.20.09]   
[O.12.20.10]   
[O.12.20.11]   
[O.12.20.12]   
[O.12.20.13]   
[O.12.20.14]   
[O.12.20.15]   
[O.12.20.16]   
[O.12.20.17]   
[O.12.20.18]   
[O.12.20.19]   
[O.12.20.20]   
[O.12.20.21]   
[O.12.21.01]   
[O.12.21.02]   
[O.12.21.03]   
[O.12.21.04]   
[O.12.21.05]   
[O.12.21.06]   
[O.12.21.07]   
[O.12.21.08]   
[O.12.21.09]   
[O.12.21.10]   
[O.12.21.11]   
[O.12.21.12]   
[O.12.21.13]   
[O.12.21.14]   
[O.12.21.15]   
[O.12.21.16]   
[O.12.21.17]   
[O.12.21.18]   
[O.12.21.19]   
[O.12.21.20]   
[O.12.21.21]   
[O.12.21.22]   
[O.12.21.23]   
[O.12.21.24]   
[O.12.21.25]   
[O.12.21.26]   
[O.12.22.01]   
[O.12.22.02]   
[O.12.22.03]   
[O.12.22.04]   
[O.12.22.05]   
[O.12.22.06]   
[O.12.22.07]   
[O.12.22.08]   
[O.12.22.09]   
[O.12.22.10]   
[O.12.22.11]   
[O.12.22.12]   
[O.12.22.13]   
[O.12.22.14]   
[O.12.22.15]   
[O.12.22.16]   
[O.12.22.17]   
[O.12.22.18]   
[O.12.22.19]   
[O.12.22.20]   
[O.12.23.01]   
[O.12.23.02]   
[O.12.23.03]   
[O.12.23.04]   
[O.12.23.05]   
[O.12.23.06]   
[O.12.23.07]   
[O.12.23.08]   
[O.12.23.09]   
[O.12.23.10]   
[O.12.23.11]   
[O.12.23.12]   
[O.12.23.13]   
[O.12.23.14]   
[O.12.23.15]   
[O.12.23.16]   
[O.12.23.17]   
[O.12.23.18]   
[O.12.23.19]   
[O.12.23.20]   
[O.12.23.21]   
[O.12.23.22]   
[O.12.23.23]   
[O.12.23.24]   
[O.12.23.25]   
[O.12.23.26]   
[O.12.23.27]   
[O.12.23.28]   
[O.12.23.29]   
[O.12.23.30]   
[O.12.23.31]   
[O.12.23.32]   
[O.12.23.33]   
[O.12.23.34]   
[O.12.23.35]   
[O.12.23.36]   
[O.12.23.37]   
[O.12.24.01]   
[O.12.24.02]   
[O.12.24.03]   
[O.12.24.04]   
[O.12.24.05]   
[O.12.24.06]   
[O.12.24.07]   
[O.12.24.08]   
[O.12.24.09]   
[O.12.24.10]   
[O.12.24.11]   
[O.12.24.12]   
[O.12.24.13]   
[O.12.24.14]   
[O.12.24.15]   
[O.12.24.16]   
[O.12.24.17]   
[O.12.24.18]   
[O.12.24.19]   
[O.12.24.20]   
[O.12.25.01]   
[O.12.25.02]   
[O.12.25.03]   
[O.12.25.04]   
[O.12.25.05]   
[O.12.25.06]   
[O.12.25.07]   
[O.12.25.08]   
[O.12.25.09]   
[O.12.25.10]   
[O.12.25.11]   
[O.12.25.12]   
[O.12.25.13]   
[O.12.25.14]   
[O.12.25.15]   
[O.12.25.16]   
[O.12.25.17]   
[O.12.25.18]   
[O.12.25.19]   
[O.12.25.20]   
[O.12.25.21]   
[O.12.25.22]   
[O.12.25.23]   
[O.12.25.24]   
[O.12.25.25]   
[O.12.25.26]   
[O.12.25.27]   
[O.12.25.28]   
[O.12.25.29]   
[O.12.25.30]   
[O.13.01.01]   
[O.13.01.02]   
[O.13.01.03]   
[O.13.01.04]   
[O.13.01.05]   
[O.13.01.06]   
[O.13.01.07]   
[O.13.01.08]   
[O.13.01.09]   
[O.13.01.10]   
[O.13.01.11]   
[O.13.01.12]   
[O.13.01.13]   
[O.13.01.14]   
[O.13.01.15]   
[O.13.01.16]   
[O.13.01.17]   
[O.13.01.18]   
[O.13.01.19]   
[O.13.01.20]   
[O.13.01.21]   
[O.13.01.22]   
[O.13.01.23]   
[O.13.01.24]   
[O.13.01.25]   
[O.13.01.26]   
[O.13.01.27]   
[O.13.01.28]   
[O.13.01.29]   
[O.13.01.30]   
[O.13.01.31]   
[O.13.01.32]   
[O.13.01.33]   
[O.13.01.34]   
[O.13.01.35]   
[O.13.01.36]   
[O.13.01.37]   
[O.13.01.38]   
[O.13.01.39]   
[O.13.01.40]   
[O.13.01.41]   
[O.13.01.42]   
[O.13.01.43]   
[O.13.01.44]   
[O.13.01.45]   
[O.13.01.46]   
[O.13.01.47]   
[O.13.01.48]   
[O.13.01.49]   
[O.13.01.50]   
[O.13.01.51]   
[O.13.01.52]   
[O.13.01.53]   
[O.13.01.54]   
[O.13.02.01]   
[O.13.02.02]   
[O.13.02.03]   
[O.13.02.04]   
[O.13.02.05]   
[O.13.02.06]   
[O.13.02.07]   
[O.13.02.08]   
[O.13.02.09]   
[O.13.02.10]   
[O.13.02.11]   
[O.13.02.12]   
[O.13.02.13]   
[O.13.02.14]   
[O.13.02.15]   
[O.13.02.16]   
[O.13.02.17]   
[O.13.02.18]   
[O.13.02.19]   
[O.13.02.20]   
[O.13.02.21]   
[O.13.02.22]   
[O.13.02.23]   
[O.13.02.24]   
[O.13.02.25]   
[O.13.02.26]   
[O.13.02.27]   
[O.13.02.28]   
[O.13.02.29]   
[O.13.02.30]   
[O.13.02.31]   
[O.13.02.32]   
[O.13.02.33]   
[O.13.02.34]   
[O.13.02.35]   
[O.13.02.36]   
[O.13.02.37]   
[O.13.02.38]   
[O.13.02.39]   
[O.13.02.40]   
[O.13.02.41]   
[O.13.02.42]   
[O.13.02.43]   
[O.13.02.44]   
[O.13.02.45]   
[O.13.02.46]   
[O.13.02.47]   
[O.13.02.48]   
[O.13.02.49]   
[O.13.02.50]   
[O.13.02.51]   
[O.13.02.52]   
[O.13.02.53]   
[O.13.02.54]   
[O.13.02.55]   
[O.13.03.01]   
[O.13.03.02]   
[O.13.03.03]   
[O.13.03.04]   
[O.13.03.05]   
[O.13.03.06]   
[O.13.03.07]   
[O.13.03.08]   
[O.13.03.09]   
[O.13.03.10]   
[O.13.03.11]   
[O.13.03.12]   
[O.13.03.13]   
[O.13.03.14]   
[O.13.03.15]   
[O.13.03.16]   
[O.13.03.17]   
[O.13.03.18]   
[O.13.03.19]   
[O.13.03.20]   
[O.13.03.21]   
[O.13.03.22]   
[O.13.03.23]   
[O.13.03.24]   
[O.13.04.01]   
[O.13.04.02]   
[O.13.04.03]   
[O.13.04.04]   
[O.13.04.05]   
[O.13.04.06]   
[O.13.04.07]   
[O.13.04.08]   
[O.13.04.09]   
[O.13.04.10]   
[O.13.04.11]   
[O.13.04.12]   
[O.13.04.13]   
[O.13.04.14]   
[O.13.04.15]   
[O.13.04.16]   
[O.13.04.17]   
[O.13.04.18]   
[O.13.04.19]   
[O.13.04.20]   
[O.13.04.21]   
[O.13.04.22]   
[O.13.04.23]   
[O.13.04.24]   
[O.13.04.25]   
[O.13.04.26]   
[O.13.04.27]   
[O.13.04.28]   
[O.13.04.29]   
[O.13.04.30]   
[O.13.04.31]   
[O.13.04.32]   
[O.13.04.33]   
[O.13.04.34]   
[O.13.04.35]   
[O.13.04.36]   
[O.13.04.37]   
[O.13.04.38]   
[O.13.04.39]   
[O.13.04.40]   
[O.13.04.41]   
[O.13.04.42]   
[O.13.04.43]   
[O.13.05.01]   
[O.13.05.02]   
[O.13.05.03]   
[O.13.05.04]   
[O.13.05.05]   
[O.13.05.06]   
[O.13.05.07]   
[O.13.05.08]   
[O.13.05.09]   
[O.13.05.10]   
[O.13.05.11]   
[O.13.05.12]   
[O.13.05.13]   
[O.13.05.14]   
[O.13.05.15]   
[O.13.05.16]   
[O.13.05.17]   
[O.13.05.18]   
[O.13.05.19]   
[O.13.05.20]   
[O.13.05.21]   
[O.13.05.22]   
[O.13.05.23]   
[O.13.05.24]   
[O.13.05.25]   
[O.13.05.26]   
[O.13.06.01]   
[O.13.06.02]   
[O.13.06.03]   
[O.13.06.04]   
[O.13.06.05]   
[O.13.06.06]   
[O.13.06.07]   
[O.13.06.08]   
[O.13.06.09]   
[O.13.06.10]   
[O.13.06.11]   
[O.13.06.12]   
[O.13.06.13]   
[O.13.06.14]   
[O.13.06.15]   
[O.13.06.16]   
[O.13.06.17]   
[O.13.06.18]   
[O.13.06.19]   
[O.13.06.20]   
[O.13.06.21]   
[O.13.06.22]   
[O.13.06.23]   
[O.13.06.24]   
[O.13.06.25]   
[O.13.06.26]   
[O.13.06.27]   
[O.13.06.28]   
[O.13.06.29]   
[O.13.06.30]   
[O.13.06.31]   
[O.13.06.32]   
[O.13.06.33]   
[O.13.06.34]   
[O.13.06.35]   
[O.13.06.36]   
[O.13.06.37]   
[O.13.06.38]   
[O.13.06.39]   
[O.13.06.40]   
[O.13.06.41]   
[O.13.06.42]   
[O.13.06.43]   
[O.13.06.44]   
[O.13.06.45]   
[O.13.06.46]   
[O.13.06.47]   
[O.13.06.48]   
[O.13.06.49]   
[O.13.06.50]   
[O.13.06.51]   
[O.13.06.52]   
[O.13.06.53]   
[O.13.06.54]   
[O.13.06.55]   
[O.13.06.56]   
[O.13.06.57]   
[O.13.06.58]   
[O.13.06.59]   
[O.13.06.60]   
[O.13.06.61]   
[O.13.06.62]   
[O.13.06.63]   
[O.13.06.64]   
[O.13.06.65]   
[O.13.06.66]   
[O.13.06.67]   
[O.13.06.68]   
[O.13.06.69]   
[O.13.06.70]   
[O.13.06.71]   
[O.13.06.72]   
[O.13.06.73]   
[O.13.06.74]   
[O.13.06.75]   
[O.13.06.76]   
[O.13.06.77]   
[O.13.06.78]   
[O.13.06.79]   
[O.13.06.80]   
[O.13.06.81]   
[O.13.07.01]   
[O.13.07.02]   
[O.13.07.03]   
[O.13.07.04]   
[O.13.07.05]   
[O.13.07.06]   
[O.13.07.07]   
[O.13.07.08]   
[O.13.07.09]   
[O.13.07.10]   
[O.13.07.11]   
[O.13.07.12]   
[O.13.07.13]   
[O.13.07.14]   
[O.13.07.15]   
[O.13.07.16]   
[O.13.07.17]   
[O.13.07.18]   
[O.13.07.19]   
[O.13.07.20]   
[O.13.07.21]   
[O.13.07.22]   
[O.13.07.23]   
[O.13.07.24]   
[O.13.07.25]   
[O.13.07.26]   
[O.13.07.27]   
[O.13.07.28]   
[O.13.07.29]   
[O.13.07.30]   
[O.13.07.31]   
[O.13.07.32]   
[O.13.07.33]   
[O.13.07.34]   
[O.13.07.35]   
[O.13.07.36]   
[O.13.07.37]   
[O.13.07.38]   
[O.13.07.39]   
[O.13.07.40]   
[O.13.08.01]   
[O.13.08.02]   
[O.13.08.03]   
[O.13.08.04]   
[O.13.08.05]   
[O.13.08.06]   
[O.13.08.07]   
[O.13.08.08]   
[O.13.08.09]   
[O.13.08.10]   
[O.13.08.11]   
[O.13.08.12]   
[O.13.08.13]   
[O.13.08.14]   
[O.13.08.15]   
[O.13.08.16]   
[O.13.08.17]   
[O.13.08.18]   
[O.13.08.19]   
[O.13.08.20]   
[O.13.08.21]   
[O.13.08.22]   
[O.13.08.23]   
[O.13.08.24]   
[O.13.08.25]   
[O.13.08.26]   
[O.13.08.27]   
[O.13.08.28]   
[O.13.08.29]   
[O.13.08.30]   
[O.13.08.31]   
[O.13.08.32]   
[O.13.08.33]   
[O.13.08.34]   
[O.13.08.35]   
[O.13.08.36]   
[O.13.08.37]   
[O.13.08.38]   
[O.13.08.39]   
[O.13.08.40]   
[O.13.09.01]   
[O.13.09.02]   
[O.13.09.03]   
[O.13.09.04]   
[O.13.09.05]   
[O.13.09.06]   
[O.13.09.07]   
[O.13.09.08]   
[O.13.09.09]   
[O.13.09.10]   
[O.13.09.11]   
[O.13.09.12]   
[O.13.09.13]   
[O.13.09.14]   
[O.13.09.15]   
[O.13.09.16]   
[O.13.09.17]   
[O.13.09.18]   
[O.13.09.19]   
[O.13.09.20]   
[O.13.09.21]   
[O.13.09.22]   
[O.13.09.23]   
[O.13.09.24]   
[O.13.09.25]   
[O.13.09.26]   
[O.13.09.27]   
[O.13.09.28]   
[O.13.09.29]   
[O.13.09.30]   
[O.13.09.31]   
[O.13.09.32]   
[O.13.09.33]   
[O.13.09.34]   
[O.13.09.35]   
[O.13.09.36]   
[O.13.09.37]   
[O.13.09.38]   
[O.13.09.39]   
[O.13.09.40]   
[O.13.09.41]   
[O.13.09.42]   
[O.13.09.43]   
[O.13.09.44]   
[O.13.10.01]   
[O.13.10.02]   
[O.13.10.03]   
[O.13.10.04]   
[O.13.10.05]   
[O.13.10.06]   
[O.13.10.07]   
[O.13.10.08]   
[O.13.10.09]   
[O.13.10.10]   
[O.13.10.11]   
[O.13.10.12]   
[O.13.10.13]   
[O.13.10.14]   
[O.13.11.01]   
[O.13.11.02]   
[O.13.11.03]   
[O.13.11.04]   
[O.13.11.05]   
[O.13.11.06]   
[O.13.11.07]   
[O.13.11.08]   
[O.13.11.09]   
[O.13.11.10]   
[O.13.11.11]   
[O.13.11.12]   
[O.13.11.13]   
[O.13.11.14]   
[O.13.11.15]   
[O.13.11.16]   
[O.13.11.17]   
[O.13.11.18]   
[O.13.11.19]   
[O.13.11.20]   
[O.13.11.21]   
[O.13.11.22]   
[O.13.11.23]   
[O.13.11.24]   
[O.13.11.25]   
[O.13.11.26]   
[O.13.11.27]   
[O.13.11.28]   
[O.13.11.29]   
[O.13.11.30]   
[O.13.11.31]   
[O.13.11.32]   
[O.13.11.33]   
[O.13.11.34]   
[O.13.11.35]   
[O.13.11.36]   
[O.13.11.37]   
[O.13.11.38]   
[O.13.11.39]   
[O.13.11.40]   
[O.13.11.41]   
[O.13.11.42]   
[O.13.11.43]   
[O.13.11.44]   
[O.13.11.45]   
[O.13.11.46]   
[O.13.11.47]   
[O.13.12.01]   
[O.13.12.02]   
[O.13.12.03]   
[O.13.12.04]   
[O.13.12.05]   
[O.13.12.06]   
[O.13.12.07]   
[O.13.12.08]   
[O.13.12.09]   
[O.13.12.10]   
[O.13.12.11]   
[O.13.12.12]   
[O.13.12.13]   
[O.13.12.14]   
[O.13.12.15]   
[O.13.12.16]   
[O.13.12.17]   
[O.13.12.18]   
[O.13.12.19]   
[O.13.12.20]   
[O.13.12.21]   
[O.13.12.22]   
[O.13.12.23]   
[O.13.12.24]   
[O.13.12.25]   
[O.13.12.26]   
[O.13.12.27]   
[O.13.12.28]   
[O.13.12.29]   
[O.13.12.30]   
[O.13.12.31]   
[O.13.12.32]   
[O.13.12.33]   
[O.13.12.34]   
[O.13.12.35]   
[O.13.12.36]   
[O.13.12.37]   
[O.13.12.38]   
[O.13.12.39]   
[O.13.12.40]   
[O.13.13.01]   
[O.13.13.02]   
[O.13.13.03]   
[O.13.13.04]   
[O.13.13.05]   
[O.13.13.06]   
[O.13.13.07]   
[O.13.13.08]   
[O.13.13.09]   
[O.13.13.10]   
[O.13.13.11]   
[O.13.13.12]   
[O.13.13.13]   
[O.13.13.14]   
[O.13.14.01]   
[O.13.14.02]   
[O.13.14.03]   
[O.13.14.04]   
[O.13.14.05]   
[O.13.14.06]   
[O.13.14.07]   
[O.13.14.08]   
[O.13.14.09]   
[O.13.14.10]   
[O.13.14.11]   
[O.13.14.12]   
[O.13.14.13]   
[O.13.14.14]   
[O.13.14.15]   
[O.13.14.16]   
[O.13.14.17]   
[O.13.15.01]   
[O.13.15.02]   
[O.13.15.03]   
[O.13.15.04]   
[O.13.15.05]   
[O.13.15.06]   
[O.13.15.07]   
[O.13.15.08]   
[O.13.15.09]   
[O.13.15.10]   
[O.13.15.11]   
[O.13.15.12]   
[O.13.15.13]   
[O.13.15.14]   
[O.13.15.15]   
[O.13.15.16]   
[O.13.15.17]   
[O.13.15.18]   
[O.13.15.19]   
[O.13.15.20]   
[O.13.15.21]   
[O.13.15.22]   
[O.13.15.23]   
[O.13.15.24]   
[O.13.15.25]   
[O.13.15.26]   
[O.13.15.27]   
[O.13.15.28]   
[O.13.15.29]   
[O.13.16.01]   
[O.13.16.02]   
[O.13.16.03]   
[O.13.16.04]   
[O.13.16.05]   
[O.13.16.06]   
[O.13.16.07]   
[O.13.16.08]   
[O.13.16.09]   
[O.13.16.10]   
[O.13.16.11]   
[O.13.16.12]   
[O.13.16.13]   
[O.13.16.14]   
[O.13.16.15]   
[O.13.16.16]   
[O.13.16.17]   
[O.13.16.18]   
[O.13.16.19]   
[O.13.16.20]   
[O.13.16.21]   
[O.13.16.22]   
[O.13.16.23]   
[O.13.16.24]   
[O.13.16.25]   
[O.13.16.26]   
[O.13.16.27]   
[O.13.16.28]   
[O.13.16.29]   
[O.13.16.30]   
[O.13.16.31]   
[O.13.16.32]   
[O.13.16.33]   
[O.13.16.34]   
[O.13.16.35]   
[O.13.16.36]   
[O.13.16.37]   
[O.13.16.38]   
[O.13.16.39]   
[O.13.16.40]   
[O.13.16.41]   
[O.13.16.42]   
[O.13.16.43]   
[O.13.17.01]   
[O.13.17.02]   
[O.13.17.03]   
[O.13.17.04]   
[O.13.17.05]   
[O.13.17.06]   
[O.13.17.07]   
[O.13.17.08]   
[O.13.17.09]   
[O.13.17.10]   
[O.13.17.11]   
[O.13.17.12]   
[O.13.17.13]   
[O.13.17.14]   
[O.13.17.15]   
[O.13.17.16]   
[O.13.17.17]   
[O.13.17.18]   
[O.13.17.19]   
[O.13.17.20]   
[O.13.17.21]   
[O.13.17.22]   
[O.13.17.23]   
[O.13.17.24]   
[O.13.17.25]   
[O.13.17.26]   
[O.13.17.27]   
[O.13.18.01]   
[O.13.18.02]   
[O.13.18.03]   
[O.13.18.04]   
[O.13.18.05]   
[O.13.18.06]   
[O.13.18.07]   
[O.13.18.08]   
[O.13.18.09]   
[O.13.18.10]   
[O.13.18.11]   
[O.13.18.12]   
[O.13.18.13]   
[O.13.18.14]   
[O.13.18.15]   
[O.13.18.16]   
[O.13.18.17]   
[O.13.19.01]   
[O.13.19.02]   
[O.13.19.03]   
[O.13.19.04]   
[O.13.19.05]   
[O.13.19.06]   
[O.13.19.07]   
[O.13.19.08]   
[O.13.19.09]   
[O.13.19.10]   
[O.13.19.11]   
[O.13.19.12]   
[O.13.19.13]   
[O.13.19.14]   
[O.13.19.15]   
[O.13.19.16]   
[O.13.19.17]   
[O.13.19.18]   
[O.13.19.19]   
[O.13.20.01]   
[O.13.20.02]   
[O.13.20.03]   
[O.13.20.04]   
[O.13.20.05]   
[O.13.20.06]   
[O.13.20.07]   
[O.13.20.08]   
[O.13.21.01]   
[O.13.21.02]   
[O.13.21.03]   
[O.13.21.04]   
[O.13.21.05]   
[O.13.21.06]   
[O.13.21.07]   
[O.13.21.08]   
[O.13.21.09]   
[O.13.21.10]   
[O.13.21.11]   
[O.13.21.12]   
[O.13.21.13]   
[O.13.21.14]   
[O.13.21.15]   
[O.13.21.16]   
[O.13.21.17]   
[O.13.21.18]   
[O.13.21.19]   
[O.13.21.20]   
[O.13.21.21]   
[O.13.21.22]   
[O.13.21.23]   
[O.13.21.24]   
[O.13.21.25]   
[O.13.21.26]   
[O.13.21.27]   
[O.13.21.28]   
[O.13.21.29]   
[O.13.21.30]   
[O.13.22.01]   
[O.13.22.02]   
[O.13.22.03]   
[O.13.22.04]   
[O.13.22.05]   
[O.13.22.06]   
[O.13.22.07]   
[O.13.22.08]   
[O.13.22.09]   
[O.13.22.10]   
[O.13.22.11]   
[O.13.22.12]   
[O.13.22.13]   
[O.13.22.14]   
[O.13.22.15]   
[O.13.22.16]   
[O.13.22.17]   
[O.13.22.18]   
[O.13.22.19]   
[O.13.23.01]   
[O.13.23.02]   
[O.13.23.03]   
[O.13.23.04]   
[O.13.23.05]   
[O.13.23.06]   
[O.13.23.07]   
[O.13.23.08]   
[O.13.23.09]   
[O.13.23.10]   
[O.13.23.11]   
[O.13.23.12]   
[O.13.23.13]   
[O.13.23.14]   
[O.13.23.15]   
[O.13.23.16]   
[O.13.23.17]   
[O.13.23.18]   
[O.13.23.19]   
[O.13.23.20]   
[O.13.23.21]   
[O.13.23.22]   
[O.13.23.23]   
[O.13.23.24]   
[O.13.23.25]   
[O.13.23.26]   
[O.13.23.27]   
[O.13.23.28]   
[O.13.23.29]   
[O.13.23.30]   
[O.13.23.31]   
[O.13.23.32]   
[O.13.24.01]   
[O.13.24.02]   
[O.13.24.03]   
[O.13.24.04]   
[O.13.24.05]   
[O.13.24.06]   
[O.13.24.07]   
[O.13.24.08]   
[O.13.24.09]   
[O.13.24.10]   
[O.13.24.11]   
[O.13.24.12]   
[O.13.24.13]   
[O.13.24.14]   
[O.13.24.15]   
[O.13.24.16]   
[O.13.24.17]   
[O.13.24.18]   
[O.13.24.19]   
[O.13.24.20]   
[O.13.24.21]   
[O.13.24.22]   
[O.13.24.23]   
[O.13.24.24]   
[O.13.24.25]   
[O.13.24.26]   
[O.13.24.27]   
[O.13.24.28]   
[O.13.24.29]   
[O.13.24.30]   
[O.13.24.31]   
[O.13.25.01]   
[O.13.25.02]   
[O.13.25.03]   
[O.13.25.04]   
[O.13.25.05]   
[O.13.25.06]   
[O.13.25.07]   
[O.13.25.08]   
[O.13.25.09]   
[O.13.25.10]   
[O.13.25.11]   
[O.13.25.12]   
[O.13.25.13]   
[O.13.25.14]   
[O.13.25.15]   
[O.13.25.16]   
[O.13.25.17]   
[O.13.25.18]   
[O.13.25.19]   
[O.13.25.20]   
[O.13.25.21]   
[O.13.25.22]   
[O.13.25.23]   
[O.13.25.24]   
[O.13.25.25]   
[O.13.25.26]   
[O.13.25.27]   
[O.13.25.28]   
[O.13.25.29]   
[O.13.25.30]   
[O.13.25.31]   
[O.13.26.01]   
[O.13.26.02]   
[O.13.26.03]   
[O.13.26.04]   
[O.13.26.05]   
[O.13.26.06]   
[O.13.26.07]   
[O.13.26.08]   
[O.13.26.09]   
[O.13.26.10]   
[O.13.26.11]   
[O.13.26.12]   
[O.13.26.13]   
[O.13.26.14]   
[O.13.26.15]   
[O.13.26.16]   
[O.13.26.17]   
[O.13.26.18]   
[O.13.26.19]   
[O.13.26.20]   
[O.13.26.21]   
[O.13.26.22]   
[O.13.26.23]   
[O.13.26.24]   
[O.13.26.25]   
[O.13.26.26]   
[O.13.26.27]   
[O.13.26.28]   
[O.13.26.29]   
[O.13.26.30]   
[O.13.26.31]   
[O.13.26.32]   
[O.13.27.01]   
[O.13.27.02]   
[O.13.27.03]   
[O.13.27.04]   
[O.13.27.05]   
[O.13.27.06]   
[O.13.27.07]   
[O.13.27.08]   
[O.13.27.09]   
[O.13.27.10]   
[O.13.27.11]   
[O.13.27.12]   
[O.13.27.13]   
[O.13.27.14]   
[O.13.27.15]   
[O.13.27.16]   
[O.13.27.17]   
[O.13.27.18]   
[O.13.27.19]   
[O.13.27.20]   
[O.13.27.21]   
[O.13.27.22]   
[O.13.27.23]   
[O.13.27.24]   
[O.13.27.25]   
[O.13.27.26]   
[O.13.27.27]   
[O.13.27.28]   
[O.13.27.29]   
[O.13.27.30]   
[O.13.27.31]   
[O.13.27.32]   
[O.13.27.33]   
[O.13.27.34]   
[O.13.28.01]   
[O.13.28.02]   
[O.13.28.03]   
[O.13.28.04]   
[O.13.28.05]   
[O.13.28.06]   
[O.13.28.07]   
[O.13.28.08]   
[O.13.28.09]   
[O.13.28.10]   
[O.13.28.11]   
[O.13.28.12]   
[O.13.28.13]   
[O.13.28.14]   
[O.13.28.15]   
[O.13.28.16]   
[O.13.28.17]   
[O.13.28.18]   
[O.13.28.19]   
[O.13.28.20]   
[O.13.28.21]   
[O.13.29.01]   
[O.13.29.02]   
[O.13.29.03]   
[O.13.29.04]   
[O.13.29.05]   
[O.13.29.06]   
[O.13.29.07]   
[O.13.29.08]   
[O.13.29.09]   
[O.13.29.10]   
[O.13.29.11]   
[O.13.29.12]   
[O.13.29.13]   
[O.13.29.14]   
[O.13.29.15]   
[O.13.29.16]   
[O.13.29.17]   
[O.13.29.18]   
[O.13.29.19]   
[O.13.29.20]   
[O.13.29.21]   
[O.13.29.22]   
[O.13.29.23]   
[O.13.29.24]   
[O.13.29.25]   
[O.13.29.26]   
[O.13.29.27]   
[O.13.29.28]   
[O.13.29.29]   
[O.13.29.30]   
[O.14.01.01]   
[O.14.01.02]   
[O.14.01.03]   
[O.14.01.04]   
[O.14.01.05]   
[O.14.01.06]   
[O.14.01.07]   
[O.14.01.08]   
[O.14.01.09]   
[O.14.01.10]   
[O.14.01.11]   
[O.14.01.12]   
[O.14.01.13]   
[O.14.01.14]   
[O.14.01.15]   
[O.14.01.16]   
[O.14.01.17]   
[O.14.02.01]   
[O.14.02.02]   
[O.14.02.03]   
[O.14.02.04]   
[O.14.02.05]   
[O.14.02.06]   
[O.14.02.07]   
[O.14.02.08]   
[O.14.02.09]   
[O.14.02.10]   
[O.14.02.11]   
[O.14.02.12]   
[O.14.02.13]   
[O.14.02.14]   
[O.14.02.15]   
[O.14.02.16]   
[O.14.02.17]   
[O.14.02.18]   
[O.14.03.01]   
[O.14.03.02]   
[O.14.03.03]   
[O.14.03.04]   
[O.14.03.05]   
[O.14.03.06]   
[O.14.03.07]   
[O.14.03.08]   
[O.14.03.09]   
[O.14.03.10]   
[O.14.03.11]   
[O.14.03.12]   
[O.14.03.13]   
[O.14.03.14]   
[O.14.03.15]   
[O.14.03.16]   
[O.14.03.17]   
[O.14.04.01]   
[O.14.04.02]   
[O.14.04.03]   
[O.14.04.04]   
[O.14.04.05]   
[O.14.04.06]   
[O.14.04.07]   
[O.14.04.08]   
[O.14.04.09]   
[O.14.04.10]   
[O.14.04.11]   
[O.14.04.12]   
[O.14.04.13]   
[O.14.04.14]   
[O.14.04.15]   
[O.14.04.16]   
[O.14.04.17]   
[O.14.04.18]   
[O.14.04.19]   
[O.14.04.20]   
[O.14.04.21]   
[O.14.04.22]   
[O.14.05.01]   
[O.14.05.02]   
[O.14.05.03]   
[O.14.05.04]   
[O.14.05.05]   
[O.14.05.06]   
[O.14.05.07]   
[O.14.05.08]   
[O.14.05.09]   
[O.14.05.10]   
[O.14.05.11]   
[O.14.05.12]   
[O.14.05.13]   
[O.14.05.14]   
[O.14.06.01]   
[O.14.06.02]   
[O.14.06.03]   
[O.14.06.04]   
[O.14.06.05]   
[O.14.06.06]   
[O.14.06.07]   
[O.14.06.08]   
[O.14.06.09]   
[O.14.06.10]   
[O.14.06.11]   
[O.14.06.12]   
[O.14.06.13]   
[O.14.06.14]   
[O.14.06.15]   
[O.14.06.16]   
[O.14.06.17]   
[O.14.06.18]   
[O.14.06.19]   
[O.14.06.20]   
[O.14.06.21]   
[O.14.06.22]   
[O.14.06.23]   
[O.14.06.24]   
[O.14.06.25]   
[O.14.06.26]   
[O.14.06.27]   
[O.14.06.28]   
[O.14.06.29]   
[O.14.06.30]   
[O.14.06.31]   
[O.14.06.32]   
[O.14.06.33]   
[O.14.06.34]   
[O.14.06.35]   
[O.14.06.36]   
[O.14.06.37]   
[O.14.06.38]   
[O.14.06.39]   
[O.14.06.40]   
[O.14.06.41]   
[O.14.06.42]   
[O.14.07.01]   
[O.14.07.02]   
[O.14.07.03]   
[O.14.07.04]   
[O.14.07.05]   
[O.14.07.06]   
[O.14.07.07]   
[O.14.07.08]   
[O.14.07.09]   
[O.14.07.10]   
[O.14.07.11]   
[O.14.07.12]   
[O.14.07.13]   
[O.14.07.14]   
[O.14.07.15]   
[O.14.07.16]   
[O.14.07.17]   
[O.14.07.18]   
[O.14.07.19]   
[O.14.07.20]   
[O.14.07.21]   
[O.14.07.22]   
[O.14.08.01]   
[O.14.08.02]   
[O.14.08.03]   
[O.14.08.04]   
[O.14.08.05]   
[O.14.08.06]   
[O.14.08.07]   
[O.14.08.08]   
[O.14.08.09]   
[O.14.08.10]   
[O.14.08.11]   
[O.14.08.12]   
[O.14.08.13]   
[O.14.08.14]   
[O.14.08.15]   
[O.14.08.16]   
[O.14.08.17]   
[O.14.08.18]   
[O.14.09.01]   
[O.14.09.02]   
[O.14.09.03]   
[O.14.09.04]   
[O.14.09.05]   
[O.14.09.06]   
[O.14.09.07]   
[O.14.09.08]   
[O.14.09.09]   
[O.14.09.10]   
[O.14.09.11]   
[O.14.09.12]   
[O.14.09.13]   
[O.14.09.14]   
[O.14.09.15]   
[O.14.09.16]   
[O.14.09.17]   
[O.14.09.18]   
[O.14.09.19]   
[O.14.09.20]   
[O.14.09.21]   
[O.14.09.22]   
[O.14.09.23]   
[O.14.09.24]   
[O.14.09.25]   
[O.14.09.26]   
[O.14.09.27]   
[O.14.09.28]   
[O.14.09.29]   
[O.14.09.30]   
[O.14.09.31]   
[O.14.10.01]   
[O.14.10.02]   
[O.14.10.03]   
[O.14.10.04]   
[O.14.10.05]   
[O.14.10.06]   
[O.14.10.07]   
[O.14.10.08]   
[O.14.10.09]   
[O.14.10.10]   
[O.14.10.11]   
[O.14.10.12]   
[O.14.10.13]   
[O.14.10.14]   
[O.14.10.15]   
[O.14.10.16]   
[O.14.10.17]   
[O.14.10.18]   
[O.14.10.19]   
[O.14.11.01]   
[O.14.11.02]   
[O.14.11.03]   
[O.14.11.04]   
[O.14.11.05]   
[O.14.11.06]   
[O.14.11.07]   
[O.14.11.08]   
[O.14.11.09]   
[O.14.11.10]   
[O.14.11.11]   
[O.14.11.12]   
[O.14.11.13]   
[O.14.11.14]   
[O.14.11.15]   
[O.14.11.16]   
[O.14.11.17]   
[O.14.11.18]   
[O.14.11.19]   
[O.14.11.20]   
[O.14.11.21]   
[O.14.11.22]   
[O.14.11.23]   
[O.14.12.01]   
[O.14.12.02]   
[O.14.12.03]   
[O.14.12.04]   
[O.14.12.05]   
[O.14.12.06]   
[O.14.12.07]   
[O.14.12.08]   
[O.14.12.09]   
[O.14.12.10]   
[O.14.12.11]   
[O.14.12.12]   
[O.14.12.13]   
[O.14.12.14]   
[O.14.12.15]   
[O.14.12.16]   
[O.14.13.01]   
[O.14.13.02]   
[O.14.13.03]   
[O.14.13.04]   
[O.14.13.05]   
[O.14.13.06]   
[O.14.13.07]   
[O.14.13.08]   
[O.14.13.09]   
[O.14.13.10]   
[O.14.13.11]   
[O.14.13.12]   
[O.14.13.13]   
[O.14.13.14]   
[O.14.13.15]   
[O.14.13.16]   
[O.14.13.17]   
[O.14.13.18]   
[O.14.13.19]   
[O.14.13.20]   
[O.14.13.21]   
[O.14.13.22]   
[O.14.14.01]   
[O.14.14.02]   
[O.14.14.03]   
[O.14.14.04]   
[O.14.14.05]   
[O.14.14.06]   
[O.14.14.07]   
[O.14.14.08]   
[O.14.14.09]   
[O.14.14.10]   
[O.14.14.11]   
[O.14.14.12]   
[O.14.14.13]   
[O.14.14.14]   
[O.14.14.15]   
[O.14.15.01]   
[O.14.15.02]   
[O.14.15.03]   
[O.14.15.04]   
[O.14.15.05]   
[O.14.15.06]   
[O.14.15.07]   
[O.14.15.08]   
[O.14.15.09]   
[O.14.15.10]   
[O.14.15.11]   
[O.14.15.12]   
[O.14.15.13]   
[O.14.15.14]   
[O.14.15.15]   
[O.14.15.16]   
[O.14.15.17]   
[O.14.15.18]   
[O.14.15.19]   
[O.14.16.01]   
[O.14.16.02]   
[O.14.16.03]   
[O.14.16.04]   
[O.14.16.05]   
[O.14.16.06]   
[O.14.16.07]   
[O.14.16.08]   
[O.14.16.09]   
[O.14.16.10]   
[O.14.16.11]   
[O.14.16.12]   
[O.14.16.13]   
[O.14.16.14]   
[O.14.17.01]   
[O.14.17.02]   
[O.14.17.03]   
[O.14.17.04]   
[O.14.17.05]   
[O.14.17.06]   
[O.14.17.07]   
[O.14.17.08]   
[O.14.17.09]   
[O.14.17.10]   
[O.14.17.11]   
[O.14.17.12]   
[O.14.17.13]   
[O.14.17.14]   
[O.14.17.15]   
[O.14.17.16]   
[O.14.17.17]   
[O.14.17.18]   
[O.14.17.19]   
[O.14.18.01]   
[O.14.18.02]   
[O.14.18.03]   
[O.14.18.04]   
[O.14.18.05]   
[O.14.18.06]   
[O.14.18.07]   
[O.14.18.08]   
[O.14.18.09]   
[O.14.18.10]   
[O.14.18.11]   
[O.14.18.12]   
[O.14.18.13]   
[O.14.18.14]   
[O.14.18.15]   
[O.14.18.16]   
[O.14.18.17]   
[O.14.18.18]   
[O.14.18.19]   
[O.14.18.20]   
[O.14.18.21]   
[O.14.18.22]   
[O.14.18.23]   
[O.14.18.24]   
[O.14.18.25]   
[O.14.18.26]   
[O.14.18.27]   
[O.14.18.28]   
[O.14.18.29]   
[O.14.18.30]   
[O.14.18.31]   
[O.14.18.32]   
[O.14.18.33]   
[O.14.18.34]   
[O.14.19.01]   
[O.14.19.02]   
[O.14.19.03]   
[O.14.19.04]   
[O.14.19.05]   
[O.14.19.06]   
[O.14.19.07]   
[O.14.19.08]   
[O.14.19.09]   
[O.14.19.10]   
[O.14.19.11]   
[O.14.20.01]   
[O.14.20.02]   
[O.14.20.03]   
[O.14.20.04]   
[O.14.20.05]   
[O.14.20.06]   
[O.14.20.07]   
[O.14.20.08]   
[O.14.20.09]   
[O.14.20.10]   
[O.14.20.11]   
[O.14.20.12]   
[O.14.20.13]   
[O.14.20.14]   
[O.14.20.15]   
[O.14.20.16]   
[O.14.20.17]   
[O.14.20.18]   
[O.14.20.19]   
[O.14.20.20]   
[O.14.20.21]   
[O.14.20.22]   
[O.14.20.23]   
[O.14.20.24]   
[O.14.20.25]   
[O.14.20.26]   
[O.14.20.27]   
[O.14.20.28]   
[O.14.20.29]   
[O.14.20.30]   
[O.14.20.31]   
[O.14.20.32]   
[O.14.20.33]   
[O.14.20.34]   
[O.14.20.35]   
[O.14.20.36]   
[O.14.20.37]   
[O.14.21.01]   
[O.14.21.02]   
[O.14.21.03]   
[O.14.21.04]   
[O.14.21.05]   
[O.14.21.06]   
[O.14.21.07]   
[O.14.21.08]   
[O.14.21.09]   
[O.14.21.10]   
[O.14.21.11]   
[O.14.21.12]   
[O.14.21.13]   
[O.14.21.14]   
[O.14.21.15]   
[O.14.21.16]   
[O.14.21.17]   
[O.14.21.18]   
[O.14.21.19]   
[O.14.21.20]   
[O.14.22.01]   
[O.14.22.02]   
[O.14.22.03]   
[O.14.22.04]   
[O.14.22.05]   
[O.14.22.06]   
[O.14.22.07]   
[O.14.22.08]   
[O.14.22.09]   
[O.14.22.10]   
[O.14.22.11]   
[O.14.22.12]   
[O.14.23.01]   
[O.14.23.02]   
[O.14.23.03]   
[O.14.23.04]   
[O.14.23.05]   
[O.14.23.06]   
[O.14.23.07]   
[O.14.23.08]   
[O.14.23.09]   
[O.14.23.10]   
[O.14.23.11]   
[O.14.23.12]   
[O.14.23.13]   
[O.14.23.14]   
[O.14.23.15]   
[O.14.23.16]   
[O.14.23.17]   
[O.14.23.18]   
[O.14.23.19]   
[O.14.23.20]   
[O.14.23.21]   
[O.14.24.01]   
[O.14.24.02]   
[O.14.24.03]   
[O.14.24.04]   
[O.14.24.05]   
[O.14.24.06]   
[O.14.24.07]   
[O.14.24.08]   
[O.14.24.09]   
[O.14.24.10]   
[O.14.24.11]   
[O.14.24.12]   
[O.14.24.13]   
[O.14.24.14]   
[O.14.24.15]   
[O.14.24.16]   
[O.14.24.17]   
[O.14.24.18]   
[O.14.24.19]   
[O.14.24.20]   
[O.14.24.21]   
[O.14.24.22]   
[O.14.24.23]   
[O.14.24.24]   
[O.14.24.25]   
[O.14.24.26]   
[O.14.24.27]   
[O.14.25.01]   
[O.14.25.02]   
[O.14.25.03]   
[O.14.25.04]   
[O.14.25.05]   
[O.14.25.06]   
[O.14.25.07]   
[O.14.25.08]   
[O.14.25.09]   
[O.14.25.10]   
[O.14.25.11]   
[O.14.25.12]   
[O.14.25.13]   
[O.14.25.14]   
[O.14.25.15]   
[O.14.25.16]   
[O.14.25.17]   
[O.14.25.18]   
[O.14.25.19]   
[O.14.25.20]   
[O.14.25.21]   
[O.14.25.22]   
[O.14.25.23]   
[O.14.25.24]   
[O.14.25.25]   
[O.14.25.26]   
[O.14.25.27]   
[O.14.25.28]   
[O.14.26.01]   
[O.14.26.02]   
[O.14.26.03]   
[O.14.26.04]   
[O.14.26.05]   
[O.14.26.06]   
[O.14.26.07]   
[O.14.26.08]   
[O.14.26.09]   
[O.14.26.10]   
[O.14.26.11]   
[O.14.26.12]   
[O.14.26.13]   
[O.14.26.14]   
[O.14.26.15]   
[O.14.26.16]   
[O.14.26.17]   
[O.14.26.18]   
[O.14.26.19]   
[O.14.26.20]   
[O.14.26.21]   
[O.14.26.22]   
[O.14.26.23]   
[O.14.27.01]   
[O.14.27.02]   
[O.14.27.03]   
[O.14.27.04]   
[O.14.27.05]   
[O.14.27.06]   
[O.14.27.07]   
[O.14.27.08]   
[O.14.27.09]   
[O.14.28.01]   
[O.14.28.02]   
[O.14.28.03]   
[O.14.28.04]   
[O.14.28.05]   
[O.14.28.06]   
[O.14.28.07]   
[O.14.28.08]   
[O.14.28.09]   
[O.14.28.10]   
[O.14.28.11]   
[O.14.28.12]   
[O.14.28.13]   
[O.14.28.14]   
[O.14.28.15]   
[O.14.28.16]   
[O.14.28.17]   
[O.14.28.18]   
[O.14.28.19]   
[O.14.28.20]   
[O.14.28.21]   
[O.14.28.22]   
[O.14.28.23]   
[O.14.28.24]   
[O.14.28.25]   
[O.14.28.26]   
[O.14.28.27]   
[O.14.29.01]   
[O.14.29.02]   
[O.14.29.03]   
[O.14.29.04]   
[O.14.29.05]   
[O.14.29.06]   
[O.14.29.07]   
[O.14.29.08]   
[O.14.29.09]   
[O.14.29.10]   
[O.14.29.11]   
[O.14.29.12]   
[O.14.29.13]   
[O.14.29.14]   
[O.14.29.15]   
[O.14.29.16]   
[O.14.29.17]   
[O.14.29.18]   
[O.14.29.19]   
[O.14.29.20]   
[O.14.29.21]   
[O.14.29.22]   
[O.14.29.23]   
[O.14.29.24]   
[O.14.29.25]   
[O.14.29.26]   
[O.14.29.27]   
[O.14.29.28]   
[O.14.29.29]   
[O.14.29.30]   
[O.14.29.31]   
[O.14.29.32]   
[O.14.29.33]   
[O.14.29.34]   
[O.14.29.35]   
[O.14.29.36]   
[O.14.30.01]   
[O.14.30.02]   
[O.14.30.03]   
[O.14.30.04]   
[O.14.30.05]   
[O.14.30.06]   
[O.14.30.07]   
[O.14.30.08]   
[O.14.30.09]   
[O.14.30.10]   
[O.14.30.11]   
[O.14.30.12]   
[O.14.30.13]   
[O.14.30.14]   
[O.14.30.15]   
[O.14.30.16]   
[O.14.30.17]   
[O.14.30.18]   
[O.14.30.19]   
[O.14.30.20]   
[O.14.30.21]   
[O.14.30.22]   
[O.14.30.23]   
[O.14.30.24]   
[O.14.30.25]   
[O.14.30.26]   
[O.14.30.27]   
[O.14.31.01]   
[O.14.31.02]   
[O.14.31.03]   
[O.14.31.04]   
[O.14.31.05]   
[O.14.31.06]   
[O.14.31.07]   
[O.14.31.08]   
[O.14.31.09]   
[O.14.31.10]   
[O.14.31.11]   
[O.14.31.12]   
[O.14.31.13]   
[O.14.31.14]   
[O.14.31.15]   
[O.14.31.16]   
[O.14.31.17]   
[O.14.31.18]   
[O.14.31.19]   
[O.14.31.20]   
[O.14.31.21]   
[O.14.32.01]   
[O.14.32.02]   
[O.14.32.03]   
[O.14.32.04]   
[O.14.32.05]   
[O.14.32.06]   
[O.14.32.07]   
[O.14.32.08]   
[O.14.32.09]   
[O.14.32.10]   
[O.14.32.11]   
[O.14.32.12]   
[O.14.32.13]   
[O.14.32.14]   
[O.14.32.15]   
[O.14.32.16]   
[O.14.32.17]   
[O.14.32.18]   
[O.14.32.19]   
[O.14.32.20]   
[O.14.32.21]   
[O.14.32.22]   
[O.14.32.23]   
[O.14.32.24]   
[O.14.32.25]   
[O.14.32.26]   
[O.14.32.27]   
[O.14.32.28]   
[O.14.32.29]   
[O.14.32.30]   
[O.14.32.31]   
[O.14.32.32]   
[O.14.32.33]   
[O.14.33.01]   
[O.14.33.02]   
[O.14.33.03]   
[O.14.33.04]   
[O.14.33.05]   
[O.14.33.06]   
[O.14.33.07]   
[O.14.33.08]   
[O.14.33.09]   
[O.14.33.10]   
[O.14.33.11]   
[O.14.33.12]   
[O.14.33.13]   
[O.14.33.14]   
[O.14.33.15]   
[O.14.33.16]   
[O.14.33.17]   
[O.14.33.18]   
[O.14.33.19]   
[O.14.33.20]   
[O.14.33.21]   
[O.14.33.22]   
[O.14.33.23]   
[O.14.33.24]   
[O.14.33.25]   
[O.14.34.01]   
[O.14.34.02]   
[O.14.34.03]   
[O.14.34.04]   
[O.14.34.05]   
[O.14.34.06]   
[O.14.34.07]   
[O.14.34.08]   
[O.14.34.09]   
[O.14.34.10]   
[O.14.34.11]   
[O.14.34.12]   
[O.14.34.13]   
[O.14.34.14]   
[O.14.34.15]   
[O.14.34.16]   
[O.14.34.17]   
[O.14.34.18]   
[O.14.34.19]   
[O.14.34.20]   
[O.14.34.21]   
[O.14.34.22]   
[O.14.34.23]   
[O.14.34.24]   
[O.14.34.25]   
[O.14.34.26]   
[O.14.34.27]   
[O.14.34.28]   
[O.14.34.29]   
[O.14.34.30]   
[O.14.34.31]   
[O.14.34.32]   
[O.14.34.33]   
[O.14.35.01]   
[O.14.35.02]   
[O.14.35.03]   
[O.14.35.04]   
[O.14.35.05]   
[O.14.35.06]   
[O.14.35.07]   
[O.14.35.08]   
[O.14.35.09]   
[O.14.35.10]   
[O.14.35.11]   
[O.14.35.12]   
[O.14.35.13]   
[O.14.35.14]   
[O.14.35.15]   
[O.14.35.16]   
[O.14.35.17]   
[O.14.35.18]   
[O.14.35.19]   
[O.14.35.20]   
[O.14.35.21]   
[O.14.35.22]   
[O.14.35.23]   
[O.14.35.24]   
[O.14.35.25]   
[O.14.35.26]   
[O.14.35.27]   
[O.14.36.01]   
[O.14.36.02]   
[O.14.36.03]   
[O.14.36.04]   
[O.14.36.05]   
[O.14.36.06]   
[O.14.36.07]   
[O.14.36.08]   
[O.14.36.09]   
[O.14.36.10]   
[O.14.36.11]   
[O.14.36.12]   
[O.14.36.13]   
[O.14.36.14]   
[O.14.36.15]   
[O.14.36.16]   
[O.14.36.17]   
[O.14.36.18]   
[O.14.36.19]   
[O.14.36.20]   
[O.14.36.21]   
[O.14.36.22]   
[O.14.36.23]   
[O.15.01.01]   
[O.15.01.02]   
[O.15.01.03]   
[O.15.01.04]   
[O.15.01.05]   
[O.15.01.06]   
[O.15.01.07]   
[O.15.01.08]   
[O.15.01.09]   
[O.15.01.10]   
[O.15.01.11]   
[O.15.02.01]   
[O.15.02.02]   
[O.15.02.03]   
[O.15.02.04]   
[O.15.02.05]   
[O.15.02.06]   
[O.15.02.07]   
[O.15.02.08]   
[O.15.02.09]   
[O.15.02.10]   
[O.15.02.11]   
[O.15.02.12]   
[O.15.02.13]   
[O.15.02.14]   
[O.15.02.15]   
[O.15.02.16]   
[O.15.02.17]   
[O.15.02.18]   
[O.15.02.19]   
[O.15.02.20]   
[O.15.02.21]   
[O.15.02.22]   
[O.15.02.23]   
[O.15.02.24]   
[O.15.02.25]   
[O.15.02.26]   
[O.15.02.27]   
[O.15.02.28]   
[O.15.02.29]   
[O.15.02.30]   
[O.15.02.31]   
[O.15.02.32]   
[O.15.02.33]   
[O.15.02.34]   
[O.15.02.35]   
[O.15.02.36]   
[O.15.02.37]   
[O.15.02.38]   
[O.15.02.39]   
[O.15.02.40]   
[O.15.02.41]   
[O.15.02.42]   
[O.15.02.43]   
[O.15.02.44]   
[O.15.02.45]   
[O.15.02.46]   
[O.15.02.47]   
[O.15.02.48]   
[O.15.02.49]   
[O.15.02.50]   
[O.15.02.51]   
[O.15.02.52]   
[O.15.02.53]   
[O.15.02.54]   
[O.15.02.55]   
[O.15.02.56]   
[O.15.02.57]   
[O.15.02.58]   
[O.15.02.59]   
[O.15.02.60]   
[O.15.02.61]   
[O.15.02.62]   
[O.15.02.63]   
[O.15.02.64]   
[O.15.02.65]   
[O.15.02.66]   
[O.15.02.67]   
[O.15.02.68]   
[O.15.02.69]   
[O.15.02.70]   
[O.15.03.01]   
[O.15.03.02]   
[O.15.03.03]   
[O.15.03.04]   
[O.15.03.05]   
[O.15.03.06]   
[O.15.03.07]   
[O.15.03.08]   
[O.15.03.09]   
[O.15.03.10]   
[O.15.03.11]   
[O.15.03.12]   
[O.15.03.13]   
[O.15.04.01]   
[O.15.04.02]   
[O.15.04.03]   
[O.15.04.04]   
[O.15.04.05]   
[O.15.04.06]   
[O.15.04.07]   
[O.15.04.08]   
[O.15.04.09]   
[O.15.04.10]   
[O.15.04.11]   
[O.15.04.12]   
[O.15.04.13]   
[O.15.04.14]   
[O.15.04.15]   
[O.15.04.16]   
[O.15.04.17]   
[O.15.04.18]   
[O.15.04.19]   
[O.15.04.20]   
[O.15.04.21]   
[O.15.04.22]   
[O.15.04.23]   
[O.15.04.24]   
[O.15.05.01]   
[O.15.05.02]   
[O.15.05.03]   
[O.15.05.04]   
[O.15.05.05]   
[O.15.05.06]   
[O.15.05.07]   
[O.15.05.08]   
[O.15.05.09]   
[O.15.05.10]   
[O.15.05.11]   
[O.15.05.12]   
[O.15.05.13]   
[O.15.05.14]   
[O.15.05.15]   
[O.15.05.16]   
[O.15.05.17]   
[O.15.06.01]   
[O.15.06.02]   
[O.15.06.03]   
[O.15.06.04]   
[O.15.06.05]   
[O.15.06.06]   
[O.15.06.07]   
[O.15.06.08]   
[O.15.06.09]   
[O.15.06.10]   
[O.15.06.11]   
[O.15.06.12]   
[O.15.06.13]   
[O.15.06.14]   
[O.15.06.15]   
[O.15.06.16]   
[O.15.06.17]   
[O.15.06.18]   
[O.15.06.19]   
[O.15.06.20]   
[O.15.06.21]   
[O.15.06.22]   
[O.15.07.01]   
[O.15.07.02]   
[O.15.07.03]   
[O.15.07.04]   
[O.15.07.05]   
[O.15.07.06]   
[O.15.07.07]   
[O.15.07.08]   
[O.15.07.09]   
[O.15.07.10]   
[O.15.07.11]   
[O.15.07.12]   
[O.15.07.13]   
[O.15.07.14]   
[O.15.07.15]   
[O.15.07.16]   
[O.15.07.17]   
[O.15.07.18]   
[O.15.07.19]   
[O.15.07.20]   
[O.15.07.21]   
[O.15.07.22]   
[O.15.07.23]   
[O.15.07.24]   
[O.15.07.25]   
[O.15.07.26]   
[O.15.07.27]   
[O.15.07.28]   
[O.15.08.01]   
[O.15.08.02]   
[O.15.08.03]   
[O.15.08.04]   
[O.15.08.05]   
[O.15.08.06]   
[O.15.08.07]   
[O.15.08.08]   
[O.15.08.09]   
[O.15.08.10]   
[O.15.08.11]   
[O.15.08.12]   
[O.15.08.13]   
[O.15.08.14]   
[O.15.08.15]   
[O.15.08.16]   
[O.15.08.17]   
[O.15.08.18]   
[O.15.08.19]   
[O.15.08.20]   
[O.15.08.21]   
[O.15.08.22]   
[O.15.08.23]   
[O.15.08.24]   
[O.15.08.25]   
[O.15.08.26]   
[O.15.08.27]   
[O.15.08.28]   
[O.15.08.29]   
[O.15.08.30]   
[O.15.08.31]   
[O.15.08.32]   
[O.15.08.33]   
[O.15.08.34]   
[O.15.08.35]   
[O.15.08.36]   
[O.15.09.01]   
[O.15.09.02]   
[O.15.09.03]   
[O.15.09.04]   
[O.15.09.05]   
[O.15.09.06]   
[O.15.09.07]   
[O.15.09.08]   
[O.15.09.09]   
[O.15.09.10]   
[O.15.09.11]   
[O.15.09.12]   
[O.15.09.13]   
[O.15.09.14]   
[O.15.09.15]   
[O.15.10.01]   
[O.15.10.02]   
[O.15.10.03]   
[O.15.10.04]   
[O.15.10.05]   
[O.15.10.06]   
[O.15.10.07]   
[O.15.10.08]   
[O.15.10.09]   
[O.15.10.10]   
[O.15.10.11]   
[O.15.10.12]   
[O.15.10.13]   
[O.15.10.14]   
[O.15.10.15]   
[O.15.10.16]   
[O.15.10.17]   
[O.15.10.18]   
[O.15.10.19]   
[O.15.10.20]   
[O.15.10.21]   
[O.15.10.22]   
[O.15.10.23]   
[O.15.10.24]   
[O.15.10.25]   
[O.15.10.26]   
[O.15.10.27]   
[O.15.10.28]   
[O.15.10.29]   
[O.15.10.30]   
[O.15.10.31]   
[O.15.10.32]   
[O.15.10.33]   
[O.15.10.34]   
[O.15.10.35]   
[O.15.10.36]   
[O.15.10.37]   
[O.15.10.38]   
[O.15.10.39]   
[O.15.10.40]   
[O.15.10.41]   
[O.15.10.42]   
[O.15.10.43]   
[O.15.10.44]   
[O.16.01.01]   
[O.16.01.02]   
[O.16.01.03]   
[O.16.01.04]   
[O.16.01.05]   
[O.16.01.06]   
[O.16.01.07]   
[O.16.01.08]   
[O.16.01.09]   
[O.16.01.10]   
[O.16.01.11]   
[O.16.02.01]   
[O.16.02.02]   
[O.16.02.03]   
[O.16.02.04]   
[O.16.02.05]   
[O.16.02.06]   
[O.16.02.07]   
[O.16.02.08]   
[O.16.02.09]   
[O.16.02.10]   
[O.16.02.11]   
[O.16.02.12]   
[O.16.02.13]   
[O.16.02.14]   
[O.16.02.15]   
[O.16.02.16]   
[O.16.02.17]   
[O.16.02.18]   
[O.16.02.19]   
[O.16.02.20]   
[O.16.03.01]   
[O.16.03.02]   
[O.16.03.03]   
[O.16.03.04]   
[O.16.03.05]   
[O.16.03.06]   
[O.16.03.07]   
[O.16.03.08]   
[O.16.03.09]   
[O.16.03.10]   
[O.16.03.11]   
[O.16.03.12]   
[O.16.03.13]   
[O.16.03.14]   
[O.16.03.15]   
[O.16.03.16]   
[O.16.03.17]   
[O.16.03.18]   
[O.16.03.19]   
[O.16.03.20]   
[O.16.03.21]   
[O.16.03.22]   
[O.16.03.23]   
[O.16.03.24]   
[O.16.03.25]   
[O.16.03.26]   
[O.16.03.27]   
[O.16.03.28]   
[O.16.03.29]   
[O.16.03.30]   
[O.16.03.31]   
[O.16.03.32]   
[O.16.04.01]   
[O.16.04.02]   
[O.16.04.03]   
[O.16.04.04]   
[O.16.04.05]   
[O.16.04.06]   
[O.16.04.07]   
[O.16.04.08]   
[O.16.04.09]   
[O.16.04.10]   
[O.16.04.11]   
[O.16.04.12]   
[O.16.04.13]   
[O.16.04.14]   
[O.16.04.15]   
[O.16.04.16]   
[O.16.04.17]   
[O.16.04.18]   
[O.16.04.19]   
[O.16.04.20]   
[O.16.04.21]   
[O.16.04.22]   
[O.16.04.23]   
[O.16.05.01]   
[O.16.05.02]   
[O.16.05.03]   
[O.16.05.04]   
[O.16.05.05]   
[O.16.05.06]   
[O.16.05.07]   
[O.16.05.08]   
[O.16.05.09]   
[O.16.05.10]   
[O.16.05.11]   
[O.16.05.12]   
[O.16.05.13]   
[O.16.05.14]   
[O.16.05.15]   
[O.16.05.16]   
[O.16.05.17]   
[O.16.05.18]   
[O.16.05.19]   
[O.16.06.01]   
[O.16.06.02]   
[O.16.06.03]   
[O.16.06.04]   
[O.16.06.05]   
[O.16.06.06]   
[O.16.06.07]   
[O.16.06.08]   
[O.16.06.09]   
[O.16.06.10]   
[O.16.06.11]   
[O.16.06.12]   
[O.16.06.13]   
[O.16.06.14]   
[O.16.06.15]   
[O.16.06.16]   
[O.16.06.17]   
[O.16.06.18]   
[O.16.06.19]   
[O.16.07.01]   
[O.16.07.02]   
[O.16.07.03]   
[O.16.07.04]   
[O.16.07.05]   
[O.16.07.06]   
[O.16.07.07]   
[O.16.07.08]   
[O.16.07.09]   
[O.16.07.10]   
[O.16.07.11]   
[O.16.07.12]   
[O.16.07.13]   
[O.16.07.14]   
[O.16.07.15]   
[O.16.07.16]   
[O.16.07.17]   
[O.16.07.18]   
[O.16.07.19]   
[O.16.07.20]   
[O.16.07.21]   
[O.16.07.22]   
[O.16.07.23]   
[O.16.07.24]   
[O.16.07.25]   
[O.16.07.26]   
[O.16.07.27]   
[O.16.07.28]   
[O.16.07.29]   
[O.16.07.30]   
[O.16.07.31]   
[O.16.07.32]   
[O.16.07.33]   
[O.16.07.34]   
[O.16.07.35]   
[O.16.07.36]   
[O.16.07.37]   
[O.16.07.38]   
[O.16.07.39]   
[O.16.07.40]   
[O.16.07.41]   
[O.16.07.42]   
[O.16.07.43]   
[O.16.07.44]   
[O.16.07.45]   
[O.16.07.46]   
[O.16.07.47]   
[O.16.07.48]   
[O.16.07.49]   
[O.16.07.50]   
[O.16.07.51]   
[O.16.07.52]   
[O.16.07.53]   
[O.16.07.54]   
[O.16.07.55]   
[O.16.07.56]   
[O.16.07.57]   
[O.16.07.58]   
[O.16.07.59]   
[O.16.07.60]   
[O.16.07.61]   
[O.16.07.62]   
[O.16.07.63]   
[O.16.07.64]   
[O.16.07.65]   
[O.16.07.66]   
[O.16.07.67]   
[O.16.07.68]   
[O.16.07.69]   
[O.16.07.70]   
[O.16.07.71]   
[O.16.07.72]   
[O.16.07.73]   
[O.16.08.01]   
[O.16.08.02]   
[O.16.08.03]   
[O.16.08.04]   
[O.16.08.05]   
[O.16.08.06]   
[O.16.08.07]   
[O.16.08.08]   
[O.16.08.09]   
[O.16.08.10]   
[O.16.08.11]   
[O.16.08.12]   
[O.16.08.13]   
[O.16.08.14]   
[O.16.08.15]   
[O.16.08.16]   
[O.16.08.17]   
[O.16.08.18]   
[O.16.09.01]   
[O.16.09.02]   
[O.16.09.03]   
[O.16.09.04]   
[O.16.09.05]   
[O.16.09.06]   
[O.16.09.07]   
[O.16.09.08]   
[O.16.09.09]   
[O.16.09.10]   
[O.16.09.11]   
[O.16.09.12]   
[O.16.09.13]   
[O.16.09.14]   
[O.16.09.15]   
[O.16.09.16]   
[O.16.09.17]   
[O.16.09.18]   
[O.16.09.19]   
[O.16.09.20]   
[O.16.09.21]   
[O.16.09.22]   
[O.16.09.23]   
[O.16.09.24]   
[O.16.09.25]   
[O.16.09.26]   
[O.16.09.27]   
[O.16.09.28]   
[O.16.09.29]   
[O.16.09.30]   
[O.16.09.31]   
[O.16.09.32]   
[O.16.09.33]   
[O.16.09.34]   
[O.16.09.35]   
[O.16.09.36]   
[O.16.09.37]   
[O.16.09.38]   
[O.16.10.01]   
[O.16.10.02]   
[O.16.10.03]   
[O.16.10.04]   
[O.16.10.05]   
[O.16.10.06]   
[O.16.10.07]   
[O.16.10.08]   
[O.16.10.09]   
[O.16.10.10]   
[O.16.10.11]   
[O.16.10.12]   
[O.16.10.13]   
[O.16.10.14]   
[O.16.10.15]   
[O.16.10.16]   
[O.16.10.17]   
[O.16.10.18]   
[O.16.10.19]   
[O.16.10.20]   
[O.16.10.21]   
[O.16.10.22]   
[O.16.10.23]   
[O.16.10.24]   
[O.16.10.25]   
[O.16.10.26]   
[O.16.10.27]   
[O.16.10.28]   
[O.16.10.29]   
[O.16.10.30]   
[O.16.10.31]   
[O.16.10.32]   
[O.16.10.33]   
[O.16.10.34]   
[O.16.10.35]   
[O.16.10.36]   
[O.16.10.37]   
[O.16.10.38]   
[O.16.10.39]   
[O.16.11.01]   
[O.16.11.02]   
[O.16.11.03]   
[O.16.11.04]   
[O.16.11.05]   
[O.16.11.06]   
[O.16.11.07]   
[O.16.11.08]   
[O.16.11.09]   
[O.16.11.10]   
[O.16.11.11]   
[O.16.11.12]   
[O.16.11.13]   
[O.16.11.14]   
[O.16.11.15]   
[O.16.11.16]   
[O.16.11.17]   
[O.16.11.18]   
[O.16.11.19]   
[O.16.11.20]   
[O.16.11.21]   
[O.16.11.22]   
[O.16.11.23]   
[O.16.11.24]   
[O.16.11.25]   
[O.16.11.26]   
[O.16.11.27]   
[O.16.11.28]   
[O.16.11.29]   
[O.16.11.30]   
[O.16.11.31]   
[O.16.11.32]   
[O.16.11.33]   
[O.16.11.34]   
[O.16.11.35]   
[O.16.11.36]   
[O.16.12.01]   
[O.16.12.02]   
[O.16.12.03]   
[O.16.12.04]   
[O.16.12.05]   
[O.16.12.06]   
[O.16.12.07]   
[O.16.12.08]   
[O.16.12.09]   
[O.16.12.10]   
[O.16.12.11]   
[O.16.12.12]   
[O.16.12.13]   
[O.16.12.14]   
[O.16.12.15]   
[O.16.12.16]   
[O.16.12.17]   
[O.16.12.18]   
[O.16.12.19]   
[O.16.12.20]   
[O.16.12.21]   
[O.16.12.22]   
[O.16.12.23]   
[O.16.12.24]   
[O.16.12.25]   
[O.16.12.26]   
[O.16.12.27]   
[O.16.12.28]   
[O.16.12.29]   
[O.16.12.30]   
[O.16.12.31]   
[O.16.12.32]   
[O.16.12.33]   
[O.16.12.34]   
[O.16.12.35]   
[O.16.12.36]   
[O.16.12.37]   
[O.16.12.38]   
[O.16.12.39]   
[O.16.12.40]   
[O.16.12.41]   
[O.16.12.42]   
[O.16.12.43]   
[O.16.12.44]   
[O.16.12.45]   
[O.16.12.46]   
[O.16.12.47]   
[O.16.13.01]   
[O.16.13.02]   
[O.16.13.03]   
[O.16.13.04]   
[O.16.13.05]   
[O.16.13.06]   
[O.16.13.07]   
[O.16.13.08]   
[O.16.13.09]   
[O.16.13.10]   
[O.16.13.11]   
[O.16.13.12]   
[O.16.13.13]   
[O.16.13.14]   
[O.16.13.15]   
[O.16.13.16]   
[O.16.13.17]   
[O.16.13.18]   
[O.16.13.19]   
[O.16.13.20]   
[O.16.13.21]   
[O.16.13.22]   
[O.16.13.23]   
[O.16.13.24]   
[O.16.13.25]   
[O.16.13.26]   
[O.16.13.27]   
[O.16.13.28]   
[O.16.13.29]   
[O.16.13.30]   
[O.16.13.31]   
[O.17.01.01]   
[O.17.01.02]   
[O.17.01.03]   
[O.17.01.04]   
[O.17.01.05]   
[O.17.01.06]   
[O.17.01.07]   
[O.17.01.08]   
[O.17.01.09]   
[O.17.01.10]   
[O.17.01.11]   
[O.17.01.12]   
[O.17.01.13]   
[O.17.01.14]   
[O.17.01.15]   
[O.17.01.16]   
[O.17.01.17]   
[O.17.01.18]   
[O.17.01.19]   
[O.17.01.20]   
[O.17.01.21]   
[O.17.01.22]   
[O.17.02.01]   
[O.17.02.02]   
[O.17.02.03]   
[O.17.02.04]   
[O.17.02.05]   
[O.17.02.06]   
[O.17.02.07]   
[O.17.02.08]   
[O.17.02.09]   
[O.17.02.10]   
[O.17.02.11]   
[O.17.02.12]   
[O.17.02.13]   
[O.17.02.14]   
[O.17.02.15]   
[O.17.02.16]   
[O.17.02.17]   
[O.17.02.18]   
[O.17.02.19]   
[O.17.02.20]   
[O.17.02.21]   
[O.17.02.22]   
[O.17.02.23]   
[O.17.03.01]   
[O.17.03.02]   
[O.17.03.03]   
[O.17.03.04]   
[O.17.03.05]   
[O.17.03.06]   
[O.17.03.07]   
[O.17.03.08]   
[O.17.03.09]   
[O.17.03.10]   
[O.17.03.11]   
[O.17.03.12]   
[O.17.03.13]   
[O.17.03.14]   
[O.17.03.15]   
[O.17.04.01]   
[O.17.04.02]   
[O.17.04.03]   
[O.17.04.04]   
[O.17.04.05]   
[O.17.04.06]   
[O.17.04.07]   
[O.17.04.08]   
[O.17.04.09]   
[O.17.04.10]   
[O.17.04.11]   
[O.17.04.12]   
[O.17.04.13]   
[O.17.04.14]   
[O.17.04.15]   
[O.17.04.16]   
[O.17.04.17]   
[O.17.05.01]   
[O.17.05.02]   
[O.17.05.03]   
[O.17.05.04]   
[O.17.05.05]   
[O.17.05.06]   
[O.17.05.07]   
[O.17.05.08]   
[O.17.05.09]   
[O.17.05.10]   
[O.17.05.11]   
[O.17.05.12]   
[O.17.05.13]   
[O.17.05.14]   
[O.17.06.01]   
[O.17.06.02]   
[O.17.06.03]   
[O.17.06.04]   
[O.17.06.05]   
[O.17.06.06]   
[O.17.06.07]   
[O.17.06.08]   
[O.17.06.09]   
[O.17.06.10]   
[O.17.06.11]   
[O.17.06.12]   
[O.17.06.13]   
[O.17.06.14]   
[O.17.07.01]   
[O.17.07.02]   
[O.17.07.03]   
[O.17.07.04]   
[O.17.07.05]   
[O.17.07.06]   
[O.17.07.07]   
[O.17.07.08]   
[O.17.07.09]   
[O.17.07.10]   
[O.17.08.01]   
[O.17.08.02]   
[O.17.08.03]   
[O.17.08.04]   
[O.17.08.05]   
[O.17.08.06]   
[O.17.08.07]   
[O.17.08.08]   
[O.17.08.09]   
[O.17.08.10]   
[O.17.08.11]   
[O.17.08.12]   
[O.17.08.13]   
[O.17.08.14]   
[O.17.08.15]   
[O.17.08.16]   
[O.17.08.17]   
[O.17.09.01]   
[O.17.09.02]   
[O.17.09.03]   
[O.17.09.04]   
[O.17.09.05]   
[O.17.09.06]   
[O.17.09.07]   
[O.17.09.08]   
[O.17.09.09]   
[O.17.09.10]   
[O.17.09.11]   
[O.17.09.12]   
[O.17.09.13]   
[O.17.09.14]   
[O.17.09.15]   
[O.17.09.16]   
[O.17.09.17]   
[O.17.09.18]   
[O.17.09.19]   
[O.17.09.20]   
[O.17.09.21]   
[O.17.09.22]   
[O.17.09.23]   
[O.17.09.24]   
[O.17.09.25]   
[O.17.09.26]   
[O.17.09.27]   
[O.17.09.28]   
[O.17.09.29]   
[O.17.09.30]   
[O.17.09.31]   
[O.17.09.32]   
[O.17.10.01]   
[O.17.10.02]   
[O.17.10.03]   
[O.18.01.01]   
[O.18.01.02]   
[O.18.01.03]   
[O.18.01.04]   
[O.18.01.05]   
[O.18.01.06]   
[O.18.01.07]   
[O.18.01.08]   
[O.18.01.09]   
[O.18.01.10]   
[O.18.01.11]   
[O.18.01.12]   
[O.18.01.13]   
[O.18.01.14]   
[O.18.01.15]   
[O.18.01.16]   
[O.18.01.17]   
[O.18.01.18]   
[O.18.01.19]   
[O.18.01.20]   
[O.18.01.21]   
[O.18.01.22]   
[O.18.02.01]   
[O.18.02.02]   
[O.18.02.03]   
[O.18.02.04]   
[O.18.02.05]   
[O.18.02.06]   
[O.18.02.07]   
[O.18.02.08]   
[O.18.02.09]   
[O.18.02.10]   
[O.18.02.11]   
[O.18.02.12]   
[O.18.02.13]   
[O.18.03.01]   
[O.18.03.02]   
[O.18.03.03]   
[O.18.03.04]   
[O.18.03.05]   
[O.18.03.06]   
[O.18.03.07]   
[O.18.03.08]   
[O.18.03.09]   
[O.18.03.10]   
[O.18.03.11]   
[O.18.03.12]   
[O.18.03.13]   
[O.18.03.14]   
[O.18.03.15]   
[O.18.03.16]   
[O.18.03.17]   
[O.18.03.18]   
[O.18.03.19]   
[O.18.03.20]   
[O.18.03.21]   
[O.18.03.22]   
[O.18.03.23]   
[O.18.03.24]   
[O.18.03.25]   
[O.18.03.26]   
[O.18.04.01]   
[O.18.04.02]   
[O.18.04.03]   
[O.18.04.04]   
[O.18.04.05]   
[O.18.04.06]   
[O.18.04.07]   
[O.18.04.08]   
[O.18.04.09]   
[O.18.04.10]   
[O.18.04.11]   
[O.18.04.12]   
[O.18.04.13]   
[O.18.04.14]   
[O.18.04.15]   
[O.18.04.16]   
[O.18.04.17]   
[O.18.04.18]   
[O.18.04.19]   
[O.18.04.20]   
[O.18.04.21]   
[O.18.05.01]   
[O.18.05.02]   
[O.18.05.03]   
[O.18.05.04]   
[O.18.05.05]   
[O.18.05.06]   
[O.18.05.07]   
[O.18.05.08]   
[O.18.05.09]   
[O.18.05.10]   
[O.18.05.11]   
[O.18.05.12]   
[O.18.05.13]   
[O.18.05.14]   
[O.18.05.15]   
[O.18.05.16]   
[O.18.05.17]   
[O.18.05.18]   
[O.18.05.19]   
[O.18.05.20]   
[O.18.05.21]   
[O.18.05.22]   
[O.18.05.23]   
[O.18.05.24]   
[O.18.05.25]   
[O.18.05.26]   
[O.18.05.27]   
[O.18.06.01]   
[O.18.06.02]   
[O.18.06.03]   
[O.18.06.04]   
[O.18.06.05]   
[O.18.06.06]   
[O.18.06.07]   
[O.18.06.08]   
[O.18.06.09]   
[O.18.06.10]   
[O.18.06.11]   
[O.18.06.12]   
[O.18.06.13]   
[O.18.06.14]   
[O.18.06.15]   
[O.18.06.16]   
[O.18.06.17]   
[O.18.06.18]   
[O.18.06.19]   
[O.18.06.20]   
[O.18.06.21]   
[O.18.06.22]   
[O.18.06.23]   
[O.18.06.24]   
[O.18.06.25]   
[O.18.06.26]   
[O.18.06.27]   
[O.18.06.28]   
[O.18.06.29]   
[O.18.06.30]   
[O.18.07.01]   
[O.18.07.02]   
[O.18.07.03]   
[O.18.07.04]   
[O.18.07.05]   
[O.18.07.06]   
[O.18.07.07]   
[O.18.07.08]   
[O.18.07.09]   
[O.18.07.10]   
[O.18.07.11]   
[O.18.07.12]   
[O.18.07.13]   
[O.18.07.14]   
[O.18.07.15]   
[O.18.07.16]   
[O.18.07.17]   
[O.18.07.18]   
[O.18.07.19]   
[O.18.07.20]   
[O.18.07.21]   
[O.18.08.01]   
[O.18.08.02]   
[O.18.08.03]   
[O.18.08.04]   
[O.18.08.05]   
[O.18.08.06]   
[O.18.08.07]   
[O.18.08.08]   
[O.18.08.09]   
[O.18.08.10]   
[O.18.08.11]   
[O.18.08.12]   
[O.18.08.13]   
[O.18.08.14]   
[O.18.08.15]   
[O.18.08.16]   
[O.18.08.17]   
[O.18.08.18]   
[O.18.08.19]   
[O.18.08.20]   
[O.18.08.21]   
[O.18.08.22]   
[O.18.09.01]   
[O.18.09.02]   
[O.18.09.03]   
[O.18.09.04]   
[O.18.09.05]   
[O.18.09.06]   
[O.18.09.07]   
[O.18.09.08]   
[O.18.09.09]   
[O.18.09.10]   
[O.18.09.11]   
[O.18.09.12]   
[O.18.09.13]   
[O.18.09.14]   
[O.18.09.15]   
[O.18.09.16]   
[O.18.09.17]   
[O.18.09.18]   
[O.18.09.19]   
[O.18.09.20]   
[O.18.09.21]   
[O.18.09.22]   
[O.18.09.23]   
[O.18.09.24]   
[O.18.09.25]   
[O.18.09.26]   
[O.18.09.27]   
[O.18.09.28]   
[O.18.09.29]   
[O.18.09.30]   
[O.18.09.31]   
[O.18.09.32]   
[O.18.09.33]   
[O.18.09.34]   
[O.18.09.35]   
[O.18.10.01]   
[O.18.10.02]   
[O.18.10.03]   
[O.18.10.04]   
[O.18.10.05]   
[O.18.10.06]   
[O.18.10.07]   
[O.18.10.08]   
[O.18.10.09]   
[O.18.10.10]   
[O.18.10.11]   
[O.18.10.12]   
[O.18.10.13]   
[O.18.10.14]   
[O.18.10.15]   
[O.18.10.16]   
[O.18.10.17]   
[O.18.10.18]   
[O.18.10.19]   
[O.18.10.20]   
[O.18.10.21]   
[O.18.10.22]   
[O.18.11.01]   
[O.18.11.02]   
[O.18.11.03]   
[O.18.11.04]   
[O.18.11.05]   
[O.18.11.06]   
[O.18.11.07]   
[O.18.11.08]   
[O.18.11.09]   
[O.18.11.10]   
[O.18.11.11]   
[O.18.11.12]   
[O.18.11.13]   
[O.18.11.14]   
[O.18.11.15]   
[O.18.11.16]   
[O.18.11.17]   
[O.18.11.18]   
[O.18.11.19]   
[O.18.11.20]   
[O.18.12.01]   
[O.18.12.02]   
[O.18.12.03]   
[O.18.12.04]   
[O.18.12.05]   
[O.18.12.06]   
[O.18.12.07]   
[O.18.12.08]   
[O.18.12.09]   
[O.18.12.10]   
[O.18.12.11]   
[O.18.12.12]   
[O.18.12.13]   
[O.18.12.14]   
[O.18.12.15]   
[O.18.12.16]   
[O.18.12.17]   
[O.18.12.18]   
[O.18.12.19]   
[O.18.12.20]   
[O.18.12.21]   
[O.18.12.22]   
[O.18.12.23]   
[O.18.12.24]   
[O.18.12.25]   
[O.18.13.01]   
[O.18.13.02]   
[O.18.13.03]   
[O.18.13.04]   
[O.18.13.05]   
[O.18.13.06]   
[O.18.13.07]   
[O.18.13.08]   
[O.18.13.09]   
[O.18.13.10]   
[O.18.13.11]   
[O.18.13.12]   
[O.18.13.13]   
[O.18.13.14]   
[O.18.13.15]   
[O.18.13.16]   
[O.18.13.17]   
[O.18.13.18]   
[O.18.13.19]   
[O.18.13.20]   
[O.18.13.21]   
[O.18.13.22]   
[O.18.13.23]   
[O.18.13.24]   
[O.18.13.25]   
[O.18.13.26]   
[O.18.13.27]   
[O.18.13.28]   
[O.18.14.01]   
[O.18.14.02]   
[O.18.14.03]   
[O.18.14.04]   
[O.18.14.05]   
[O.18.14.06]   
[O.18.14.07]   
[O.18.14.08]   
[O.18.14.09]   
[O.18.14.10]   
[O.18.14.11]   
[O.18.14.12]   
[O.18.14.13]   
[O.18.14.14]   
[O.18.14.15]   
[O.18.14.16]   
[O.18.14.17]   
[O.18.14.18]   
[O.18.14.19]   
[O.18.14.20]   
[O.18.14.21]   
[O.18.14.22]   
[O.18.15.01]   
[O.18.15.02]   
[O.18.15.03]   
[O.18.15.04]   
[O.18.15.05]   
[O.18.15.06]   
[O.18.15.07]   
[O.18.15.08]   
[O.18.15.09]   
[O.18.15.10]   
[O.18.15.11]   
[O.18.15.12]   
[O.18.15.13]   
[O.18.15.14]   
[O.18.15.15]   
[O.18.15.16]   
[O.18.15.17]   
[O.18.15.18]   
[O.18.15.19]   
[O.18.15.20]   
[O.18.15.21]   
[O.18.15.22]   
[O.18.15.23]   
[O.18.15.24]   
[O.18.15.25]   
[O.18.15.26]   
[O.18.15.27]   
[O.18.15.28]   
[O.18.15.29]   
[O.18.15.30]   
[O.18.15.31]   
[O.18.15.32]   
[O.18.15.33]   
[O.18.15.34]   
[O.18.15.35]   
[O.18.16.01]   
[O.18.16.02]   
[O.18.16.03]   
[O.18.16.04]   
[O.18.16.05]   
[O.18.16.06]   
[O.18.16.07]   
[O.18.16.08]   
[O.18.16.09]   
[O.18.16.10]   
[O.18.16.11]   
[O.18.16.12]   
[O.18.16.13]   
[O.18.16.14]   
[O.18.16.15]   
[O.18.16.16]   
[O.18.16.17]   
[O.18.16.18]   
[O.18.16.19]   
[O.18.16.20]   
[O.18.16.21]   
[O.18.16.22]   
[O.18.17.01]   
[O.18.17.02]   
[O.18.17.03]   
[O.18.17.04]   
[O.18.17.05]   
[O.18.17.06]   
[O.18.17.07]   
[O.18.17.08]   
[O.18.17.09]   
[O.18.17.10]   
[O.18.17.11]   
[O.18.17.12]   
[O.18.17.13]   
[O.18.17.14]   
[O.18.17.15]   
[O.18.17.16]   
[O.18.18.01]   
[O.18.18.02]   
[O.18.18.03]   
[O.18.18.04]   
[O.18.18.05]   
[O.18.18.06]   
[O.18.18.07]   
[O.18.18.08]   
[O.18.18.09]   
[O.18.18.10]   
[O.18.18.11]   
[O.18.18.12]   
[O.18.18.13]   
[O.18.18.14]   
[O.18.18.15]   
[O.18.18.16]   
[O.18.18.17]   
[O.18.18.18]   
[O.18.18.19]   
[O.18.18.20]   
[O.18.18.21]   
[O.18.19.01]   
[O.18.19.02]   
[O.18.19.03]   
[O.18.19.04]   
[O.18.19.05]   
[O.18.19.06]   
[O.18.19.07]   
[O.18.19.08]   
[O.18.19.09]   
[O.18.19.10]   
[O.18.19.11]   
[O.18.19.12]   
[O.18.19.13]   
[O.18.19.14]   
[O.18.19.15]   
[O.18.19.16]   
[O.18.19.17]   
[O.18.19.18]   
[O.18.19.19]   
[O.18.19.20]   
[O.18.19.21]   
[O.18.19.22]   
[O.18.19.23]   
[O.18.19.24]   
[O.18.19.25]   
[O.18.19.26]   
[O.18.19.27]   
[O.18.19.28]   
[O.18.19.29]   
[O.18.20.01]   
[O.18.20.02]   
[O.18.20.03]   
[O.18.20.04]   
[O.18.20.05]   
[O.18.20.06]   
[O.18.20.07]   
[O.18.20.08]   
[O.18.20.09]   
[O.18.20.10]   
[O.18.20.11]   
[O.18.20.12]   
[O.18.20.13]   
[O.18.20.14]   
[O.18.20.15]   
[O.18.20.16]   
[O.18.20.17]   
[O.18.20.18]   
[O.18.20.19]   
[O.18.20.20]   
[O.18.20.21]   
[O.18.20.22]   
[O.18.20.23]   
[O.18.20.24]   
[O.18.20.25]   
[O.18.20.26]   
[O.18.20.27]   
[O.18.20.28]   
[O.18.20.29]   
[O.18.21.01]   
[O.18.21.02]   
[O.18.21.03]   
[O.18.21.04]   
[O.18.21.05]   
[O.18.21.06]   
[O.18.21.07]   
[O.18.21.08]   
[O.18.21.09]   
[O.18.21.10]   
[O.18.21.11]   
[O.18.21.12]   
[O.18.21.13]   
[O.18.21.14]   
[O.18.21.15]   
[O.18.21.16]   
[O.18.21.17]   
[O.18.21.18]   
[O.18.21.19]   
[O.18.21.20]   
[O.18.21.21]   
[O.18.21.22]   
[O.18.21.23]   
[O.18.21.24]   
[O.18.21.25]   
[O.18.21.26]   
[O.18.21.27]   
[O.18.21.28]   
[O.18.21.29]   
[O.18.21.30]   
[O.18.21.31]   
[O.18.21.32]   
[O.18.21.33]   
[O.18.21.34]   
[O.18.22.01]   
[O.18.22.02]   
[O.18.22.03]   
[O.18.22.04]   
[O.18.22.05]   
[O.18.22.06]   
[O.18.22.07]   
[O.18.22.08]   
[O.18.22.09]   
[O.18.22.10]   
[O.18.22.11]   
[O.18.22.12]   
[O.18.22.13]   
[O.18.22.14]   
[O.18.22.15]   
[O.18.22.16]   
[O.18.22.17]   
[O.18.22.18]   
[O.18.22.19]   
[O.18.22.20]   
[O.18.22.21]   
[O.18.22.22]   
[O.18.22.23]   
[O.18.22.24]   
[O.18.22.25]   
[O.18.22.26]   
[O.18.22.27]   
[O.18.22.28]   
[O.18.22.29]   
[O.18.22.30]   
[O.18.23.01]   
[O.18.23.02]   
[O.18.23.03]   
[O.18.23.04]   
[O.18.23.05]   
[O.18.23.06]   
[O.18.23.07]   
[O.18.23.08]   
[O.18.23.09]   
[O.18.23.10]   
[O.18.23.11]   
[O.18.23.12]   
[O.18.23.13]   
[O.18.23.14]   
[O.18.23.15]   
[O.18.23.16]   
[O.18.23.17]   
[O.18.24.01]   
[O.18.24.02]   
[O.18.24.03]   
[O.18.24.04]   
[O.18.24.05]   
[O.18.24.06]   
[O.18.24.07]   
[O.18.24.08]   
[O.18.24.09]   
[O.18.24.10]   
[O.18.24.11]   
[O.18.24.12]   
[O.18.24.13]   
[O.18.24.14]   
[O.18.24.15]   
[O.18.24.16]   
[O.18.24.17]   
[O.18.24.18]   
[O.18.24.19]   
[O.18.24.20]   
[O.18.24.21]   
[O.18.24.22]   
[O.18.24.23]   
[O.18.24.24]   
[O.18.24.25]   
[O.18.25.01]   
[O.18.25.02]   
[O.18.25.03]   
[O.18.25.04]   
[O.18.25.05]   
[O.18.25.06]   
[O.18.26.01]   
[O.18.26.02]   
[O.18.26.03]   
[O.18.26.04]   
[O.18.26.05]   
[O.18.26.06]   
[O.18.26.07]   
[O.18.26.08]   
[O.18.26.09]   
[O.18.26.10]   
[O.18.26.11]   
[O.18.26.12]   
[O.18.26.13]   
[O.18.26.14]   
[O.18.27.01]   
[O.18.27.02]   
[O.18.27.03]   
[O.18.27.04]   
[O.18.27.05]   
[O.18.27.06]   
[O.18.27.07]   
[O.18.27.08]   
[O.18.27.09]   
[O.18.27.10]   
[O.18.27.11]   
[O.18.27.12]   
[O.18.27.13]   
[O.18.27.14]   
[O.18.27.15]   
[O.18.27.16]   
[O.18.27.17]   
[O.18.27.18]   
[O.18.27.19]   
[O.18.27.20]   
[O.18.27.21]   
[O.18.27.22]   
[O.18.27.23]   
[O.18.28.01]   
[O.18.28.02]   
[O.18.28.03]   
[O.18.28.04]   
[O.18.28.05]   
[O.18.28.06]   
[O.18.28.07]   
[O.18.28.08]   
[O.18.28.09]   
[O.18.28.10]   
[O.18.28.11]   
[O.18.28.12]   
[O.18.28.13]   
[O.18.28.14]   
[O.18.28.15]   
[O.18.28.16]   
[O.18.28.17]   
[O.18.28.18]   
[O.18.28.19]   
[O.18.28.20]   
[O.18.28.21]   
[O.18.28.22]   
[O.18.28.23]   
[O.18.28.24]   
[O.18.28.25]   
[O.18.28.26]   
[O.18.28.27]   
[O.18.28.28]   
[O.18.29.01]   
[O.18.29.02]   
[O.18.29.03]   
[O.18.29.04]   
[O.18.29.05]   
[O.18.29.06]   
[O.18.29.07]   
[O.18.29.08]   
[O.18.29.09]   
[O.18.29.10]   
[O.18.29.11]   
[O.18.29.12]   
[O.18.29.13]   
[O.18.29.14]   
[O.18.29.15]   
[O.18.29.16]   
[O.18.29.17]   
[O.18.29.18]   
[O.18.29.19]   
[O.18.29.20]   
[O.18.29.21]   
[O.18.29.22]   
[O.18.29.23]   
[O.18.29.24]   
[O.18.29.25]   
[O.18.30.01]   
[O.18.30.02]   
[O.18.30.03]   
[O.18.30.04]   
[O.18.30.05]   
[O.18.30.06]   
[O.18.30.07]   
[O.18.30.08]   
[O.18.30.09]   
[O.18.30.10]   
[O.18.30.11]   
[O.18.30.12]   
[O.18.30.13]   
[O.18.30.14]   
[O.18.30.15]   
[O.18.30.16]   
[O.18.30.17]   
[O.18.30.18]   
[O.18.30.19]   
[O.18.30.20]   
[O.18.30.21]   
[O.18.30.22]   
[O.18.30.23]   
[O.18.30.24]   
[O.18.30.25]   
[O.18.30.26]   
[O.18.30.27]   
[O.18.30.28]   
[O.18.30.29]   
[O.18.30.30]   
[O.18.30.31]   
[O.18.31.01]   
[O.18.31.02]   
[O.18.31.03]   
[O.18.31.04]   
[O.18.31.05]   
[O.18.31.06]   
[O.18.31.07]   
[O.18.31.08]   
[O.18.31.09]   
[O.18.31.10]   
[O.18.31.11]   
[O.18.31.12]   
[O.18.31.13]   
[O.18.31.14]   
[O.18.31.15]   
[O.18.31.16]   
[O.18.31.17]   
[O.18.31.18]   
[O.18.31.19]   
[O.18.31.20]   
[O.18.31.21]   
[O.18.31.22]   
[O.18.31.23]   
[O.18.31.24]   
[O.18.31.25]   
[O.18.31.26]   
[O.18.31.27]   
[O.18.31.28]   
[O.18.31.29]   
[O.18.31.30]   
[O.18.31.31]   
[O.18.31.32]   
[O.18.31.33]   
[O.18.31.34]   
[O.18.31.35]   
[O.18.31.36]   
[O.18.31.37]   
[O.18.31.38]   
[O.18.31.39]   
[O.18.31.40]   
[O.18.32.01]   
[O.18.32.02]   
[O.18.32.03]   
[O.18.32.04]   
[O.18.32.05]   
[O.18.32.06]   
[O.18.32.07]   
[O.18.32.08]   
[O.18.32.09]   
[O.18.32.10]   
[O.18.32.11]   
[O.18.32.12]   
[O.18.32.13]   
[O.18.32.14]   
[O.18.32.15]   
[O.18.32.16]   
[O.18.32.17]   
[O.18.32.18]   
[O.18.32.19]   
[O.18.32.20]   
[O.18.32.21]   
[O.18.32.22]   
[O.18.33.01]   
[O.18.33.02]   
[O.18.33.03]   
[O.18.33.04]   
[O.18.33.05]   
[O.18.33.06]   
[O.18.33.07]   
[O.18.33.08]   
[O.18.33.09]   
[O.18.33.10]   
[O.18.33.11]   
[O.18.33.12]   
[O.18.33.13]   
[O.18.33.14]   
[O.18.33.15]   
[O.18.33.16]   
[O.18.33.17]   
[O.18.33.18]   
[O.18.33.19]   
[O.18.33.20]   
[O.18.33.21]   
[O.18.33.22]   
[O.18.33.23]   
[O.18.33.24]   
[O.18.33.25]   
[O.18.33.26]   
[O.18.33.27]   
[O.18.33.28]   
[O.18.33.29]   
[O.18.33.30]   
[O.18.33.31]   
[O.18.33.32]   
[O.18.33.33]   
[O.18.34.01]   
[O.18.34.02]   
[O.18.34.03]   
[O.18.34.04]   
[O.18.34.05]   
[O.18.34.06]   
[O.18.34.07]   
[O.18.34.08]   
[O.18.34.09]   
[O.18.34.10]   
[O.18.34.11]   
[O.18.34.12]   
[O.18.34.13]   
[O.18.34.14]   
[O.18.34.15]   
[O.18.34.16]   
[O.18.34.17]   
[O.18.34.18]   
[O.18.34.19]   
[O.18.34.20]   
[O.18.34.21]   
[O.18.34.22]   
[O.18.34.23]   
[O.18.34.24]   
[O.18.34.25]   
[O.18.34.26]   
[O.18.34.27]   
[O.18.34.28]   
[O.18.34.29]   
[O.18.34.30]   
[O.18.34.31]   
[O.18.34.32]   
[O.18.34.33]   
[O.18.34.34]   
[O.18.34.35]   
[O.18.34.36]   
[O.18.34.37]   
[O.18.35.01]   
[O.18.35.02]   
[O.18.35.03]   
[O.18.35.04]   
[O.18.35.05]   
[O.18.35.06]   
[O.18.35.07]   
[O.18.35.08]   
[O.18.35.09]   
[O.18.35.10]   
[O.18.35.11]   
[O.18.35.12]   
[O.18.35.13]   
[O.18.35.14]   
[O.18.35.15]   
[O.18.35.16]   
[O.18.36.01]   
[O.18.36.02]   
[O.18.36.03]   
[O.18.36.04]   
[O.18.36.05]   
[O.18.36.06]   
[O.18.36.07]   
[O.18.36.08]   
[O.18.36.09]   
[O.18.36.10]   
[O.18.36.11]   
[O.18.36.12]   
[O.18.36.13]   
[O.18.36.14]   
[O.18.36.15]   
[O.18.36.16]   
[O.18.36.17]   
[O.18.36.18]   
[O.18.36.19]   
[O.18.36.20]   
[O.18.36.21]   
[O.18.36.22]   
[O.18.36.23]   
[O.18.36.24]   
[O.18.36.25]   
[O.18.36.26]   
[O.18.36.27]   
[O.18.36.28]   
[O.18.36.29]   
[O.18.36.30]   
[O.18.36.31]   
[O.18.36.32]   
[O.18.36.33]   
[O.18.37.01]   
[O.18.37.02]   
[O.18.37.03]   
[O.18.37.04]   
[O.18.37.05]   
[O.18.37.06]   
[O.18.37.07]   
[O.18.37.08]   
[O.18.37.09]   
[O.18.37.10]   
[O.18.37.11]   
[O.18.37.12]   
[O.18.37.13]   
[O.18.37.14]   
[O.18.37.15]   
[O.18.37.16]   
[O.18.37.17]   
[O.18.37.18]   
[O.18.37.19]   
[O.18.37.20]   
[O.18.37.21]   
[O.18.37.22]   
[O.18.37.23]   
[O.18.37.24]   
[O.18.38.01]   
[O.18.38.02]   
[O.18.38.03]   
[O.18.38.04]   
[O.18.38.05]   
[O.18.38.06]   
[O.18.38.07]   
[O.18.38.08]   
[O.18.38.09]   
[O.18.38.10]   
[O.18.38.11]   
[O.18.38.12]   
[O.18.38.13]   
[O.18.38.14]   
[O.18.38.15]   
[O.18.38.16]   
[O.18.38.17]   
[O.18.38.18]   
[O.18.38.19]   
[O.18.38.20]   
[O.18.38.21]   
[O.18.38.22]   
[O.18.38.23]   
[O.18.38.24]   
[O.18.38.25]   
[O.18.38.26]   
[O.18.38.27]   
[O.18.38.28]   
[O.18.38.29]   
[O.18.38.30]   
[O.18.38.31]   
[O.18.38.32]   
[O.18.38.33]   
[O.18.38.34]   
[O.18.38.35]   
[O.18.38.36]   
[O.18.38.37]   
[O.18.38.38]   
[O.18.38.39]   
[O.18.38.40]   
[O.18.38.41]   
[O.18.39.01]   
[O.18.39.02]   
[O.18.39.03]   
[O.18.39.04]   
[O.18.39.05]   
[O.18.39.06]   
[O.18.39.07]   
[O.18.39.08]   
[O.18.39.09]   
[O.18.39.10]   
[O.18.39.11]   
[O.18.39.12]   
[O.18.39.13]   
[O.18.39.14]   
[O.18.39.15]   
[O.18.39.16]   
[O.18.39.17]   
[O.18.39.18]   
[O.18.39.19]   
[O.18.39.20]   
[O.18.39.21]   
[O.18.39.22]   
[O.18.39.23]   
[O.18.39.24]   
[O.18.39.25]   
[O.18.39.26]   
[O.18.39.27]   
[O.18.39.28]   
[O.18.39.29]   
[O.18.39.30]   
[O.18.40.01]   
[O.18.40.02]   
[O.18.40.03]   
[O.18.40.04]   
[O.18.40.05]   
[O.18.40.06]   
[O.18.40.07]   
[O.18.40.08]   
[O.18.40.09]   
[O.18.40.10]   
[O.18.40.11]   
[O.18.40.12]   
[O.18.40.13]   
[O.18.40.14]   
[O.18.40.15]   
[O.18.40.16]   
[O.18.40.17]   
[O.18.40.18]   
[O.18.40.19]   
[O.18.40.20]   
[O.18.40.21]   
[O.18.40.22]   
[O.18.40.23]   
[O.18.40.24]   
[O.18.41.01]   
[O.18.41.02]   
[O.18.41.03]   
[O.18.41.04]   
[O.18.41.05]   
[O.18.41.06]   
[O.18.41.07]   
[O.18.41.08]   
[O.18.41.09]   
[O.18.41.10]   
[O.18.41.11]   
[O.18.41.12]   
[O.18.41.13]   
[O.18.41.14]   
[O.18.41.15]   
[O.18.41.16]   
[O.18.41.17]   
[O.18.41.18]   
[O.18.41.19]   
[O.18.41.20]   
[O.18.41.21]   
[O.18.41.22]   
[O.18.41.23]   
[O.18.41.24]   
[O.18.41.25]   
[O.18.41.26]   
[O.18.41.27]   
[O.18.41.28]   
[O.18.41.29]   
[O.18.41.30]   
[O.18.41.31]   
[O.18.41.32]   
[O.18.41.33]   
[O.18.41.34]   
[O.18.42.01]   
[O.18.42.02]   
[O.18.42.03]   
[O.18.42.04]   
[O.18.42.05]   
[O.18.42.06]   
[O.18.42.07]   
[O.18.42.08]   
[O.18.42.09]   
[O.18.42.10]   
[O.18.42.11]   
[O.18.42.12]   
[O.18.42.13]   
[O.18.42.14]   
[O.18.42.15]   
[O.18.42.16]   
[O.18.42.17]   
[O.19.01.01]   
[O.19.01.02]   
[O.19.01.03]   
[O.19.01.04]   
[O.19.01.05]   
[O.19.01.06]   
[O.19.02.01]   
[O.19.02.02]   
[O.19.02.03]   
[O.19.02.04]   
[O.19.02.05]   
[O.19.02.06]   
[O.19.02.07]   
[O.19.02.08]   
[O.19.02.09]   
[O.19.02.10]   
[O.19.02.11]   
[O.19.02.12]   
[O.19.03.01]   
[O.19.03.02]   
[O.19.03.03]   
[O.19.03.04]   
[O.19.03.05]   
[O.19.03.06]   
[O.19.03.07]   
[O.19.03.08]   
[O.19.04.01]   
[O.19.04.02]   
[O.19.04.03]   
[O.19.04.04]   
[O.19.04.05]   
[O.19.04.06]   
[O.19.04.07]   
[O.19.04.08]   
[O.19.05.01]   
[O.19.05.02]   
[O.19.05.03]   
[O.19.05.04]   
[O.19.05.05]   
[O.19.05.06]   
[O.19.05.07]   
[O.19.05.08]   
[O.19.05.09]   
[O.19.05.10]   
[O.19.05.11]   
[O.19.05.12]   
[O.19.06.01]   
[O.19.06.02]   
[O.19.06.03]   
[O.19.06.04]   
[O.19.06.05]   
[O.19.06.06]   
[O.19.06.07]   
[O.19.06.08]   
[O.19.06.09]   
[O.19.06.10]   
[O.19.07.01]   
[O.19.07.02]   
[O.19.07.03]   
[O.19.07.04]   
[O.19.07.05]   
[O.19.07.06]   
[O.19.07.07]   
[O.19.07.08]   
[O.19.07.09]   
[O.19.07.10]   
[O.19.07.11]   
[O.19.07.12]   
[O.19.07.13]   
[O.19.07.14]   
[O.19.07.15]   
[O.19.07.16]   
[O.19.07.17]   
[O.19.08.01]   
[O.19.08.02]   
[O.19.08.03]   
[O.19.08.04]   
[O.19.08.05]   
[O.19.08.06]   
[O.19.08.07]   
[O.19.08.08]   
[O.19.08.09]   
[O.19.09.01]   
[O.19.09.02]   
[O.19.09.03]   
[O.19.09.04]   
[O.19.09.05]   
[O.19.09.06]   
[O.19.09.07]   
[O.19.09.08]   
[O.19.09.09]   
[O.19.09.10]   
[O.19.09.11]   
[O.19.09.12]   
[O.19.09.13]   
[O.19.09.14]   
[O.19.09.15]   
[O.19.09.16]   
[O.19.09.17]   
[O.19.09.18]   
[O.19.09.19]   
[O.19.09.20]   
[O.19.10.01]   
[O.19.10.02]   
[O.19.10.03]   
[O.19.10.04]   
[O.19.10.05]   
[O.19.10.06]   
[O.19.10.07]   
[O.19.10.08]   
[O.19.10.09]   
[O.19.10.10]   
[O.19.10.11]   
[O.19.10.12]   
[O.19.10.13]   
[O.19.10.14]   
[O.19.10.15]   
[O.19.10.16]   
[O.19.10.17]   
[O.19.10.18]   
[O.19.11.01]   
[O.19.11.02]   
[O.19.11.03]   
[O.19.11.04]   
[O.19.11.05]   
[O.19.11.06]   
[O.19.11.07]   
[O.19.12.01]   
[O.19.12.02]   
[O.19.12.03]   
[O.19.12.04]   
[O.19.12.05]   
[O.19.12.06]   
[O.19.12.07]   
[O.19.12.08]   
[O.19.13.01]   
[O.19.13.02]   
[O.19.13.03]   
[O.19.13.04]   
[O.19.13.05]   
[O.19.13.06]   
[O.19.14.01]   
[O.19.14.02]   
[O.19.14.03]   
[O.19.14.04]   
[O.19.14.05]   
[O.19.14.06]   
[O.19.14.07]   
[O.19.15.01]   
[O.19.15.02]   
[O.19.15.03]   
[O.19.15.04]   
[O.19.15.05]   
[O.19.16.01]   
[O.19.16.02]   
[O.19.16.03]   
[O.19.16.04]   
[O.19.16.05]   
[O.19.16.06]   
[O.19.16.07]   
[O.19.16.08]   
[O.19.16.09]   
[O.19.16.10]   
[O.19.16.11]   
[O.19.17.01]   
[O.19.17.02]   
[O.19.17.03]   
[O.19.17.04]   
[O.19.17.05]   
[O.19.17.06]   
[O.19.17.07]   
[O.19.17.08]   
[O.19.17.09]   
[O.19.17.10]   
[O.19.17.11]   
[O.19.17.12]   
[O.19.17.13]   
[O.19.17.14]   
[O.19.17.15]   
[O.19.18.01]   
[O.19.18.02]   
[O.19.18.03]   
[O.19.18.04]   
[O.19.18.05]   
[O.19.18.06]   
[O.19.18.07]   
[O.19.18.08]   
[O.19.18.09]   
[O.19.18.10]   
[O.19.18.11]   
[O.19.18.12]   
[O.19.18.13]   
[O.19.18.14]   
[O.19.18.15]   
[O.19.18.16]   
[O.19.18.17]   
[O.19.18.18]   
[O.19.18.19]   
[O.19.18.20]   
[O.19.18.21]   
[O.19.18.22]   
[O.19.18.23]   
[O.19.18.24]   
[O.19.18.25]   
[O.19.18.26]   
[O.19.18.27]   
[O.19.18.28]   
[O.19.18.29]   
[O.19.18.30]   
[O.19.18.31]   
[O.19.18.32]   
[O.19.18.33]   
[O.19.18.34]   
[O.19.18.35]   
[O.19.18.36]   
[O.19.18.37]   
[O.19.18.38]   
[O.19.18.39]   
[O.19.18.40]   
[O.19.18.41]   
[O.19.18.42]   
[O.19.18.43]   
[O.19.18.44]   
[O.19.18.45]   
[O.19.18.46]   
[O.19.18.47]   
[O.19.18.48]   
[O.19.18.49]   
[O.19.18.50]   
[O.19.19.01]   
[O.19.19.02]   
[O.19.19.03]   
[O.19.19.04]   
[O.19.19.05]   
[O.19.19.06]   
[O.19.19.07]   
[O.19.19.08]   
[O.19.19.09]   
[O.19.19.10]   
[O.19.19.11]   
[O.19.19.12]   
[O.19.19.13]   
[O.19.19.14]   
[O.19.20.01]   
[O.19.20.02]   
[O.19.20.03]   
[O.19.20.04]   
[O.19.20.05]   
[O.19.20.06]   
[O.19.20.07]   
[O.19.20.08]   
[O.19.20.09]   
[O.19.21.01]   
[O.19.21.02]   
[O.19.21.03]   
[O.19.21.04]   
[O.19.21.05]   
[O.19.21.06]   
[O.19.21.07]   
[O.19.21.08]   
[O.19.21.09]   
[O.19.21.10]   
[O.19.21.11]   
[O.19.21.12]   
[O.19.21.13]   
[O.19.22.01]   
[O.19.22.02]   
[O.19.22.03]   
[O.19.22.04]   
[O.19.22.05]   
[O.19.22.06]   
[O.19.22.07]   
[O.19.22.08]   
[O.19.22.09]   
[O.19.22.10]   
[O.19.22.11]   
[O.19.22.12]   
[O.19.22.13]   
[O.19.22.14]   
[O.19.22.15]   
[O.19.22.16]   
[O.19.22.17]   
[O.19.22.18]   
[O.19.22.19]   
[O.19.22.20]   
[O.19.22.21]   
[O.19.22.22]   
[O.19.22.23]   
[O.19.22.24]   
[O.19.22.25]   
[O.19.22.26]   
[O.19.22.27]   
[O.19.22.28]   
[O.19.22.29]   
[O.19.22.30]   
[O.19.22.31]   
[O.19.23.01]   
[O.19.23.02]   
[O.19.23.03]   
[O.19.23.04]   
[O.19.23.05]   
[O.19.23.06]   
[O.19.24.01]   
[O.19.24.02]   
[O.19.24.03]   
[O.19.24.04]   
[O.19.24.05]   
[O.19.24.06]   
[O.19.24.07]   
[O.19.24.08]   
[O.19.24.09]   
[O.19.24.10]   
[O.19.25.01]   
[O.19.25.02]   
[O.19.25.03]   
[O.19.25.04]   
[O.19.25.05]   
[O.19.25.06]   
[O.19.25.07]   
[O.19.25.08]   
[O.19.25.09]   
[O.19.25.10]   
[O.19.25.11]   
[O.19.25.12]   
[O.19.25.13]   
[O.19.25.14]   
[O.19.25.15]   
[O.19.25.16]   
[O.19.25.17]   
[O.19.25.18]   
[O.19.25.19]   
[O.19.25.20]   
[O.19.25.21]   
[O.19.25.22]   
[O.19.26.01]   
[O.19.26.02]   
[O.19.26.03]   
[O.19.26.04]   
[O.19.26.05]   
[O.19.26.06]   
[O.19.26.07]   
[O.19.26.08]   
[O.19.26.09]   
[O.19.26.10]   
[O.19.26.11]   
[O.19.26.12]   
[O.19.27.01]   
[O.19.27.02]   
[O.19.27.03]   
[O.19.27.04]   
[O.19.27.05]   
[O.19.27.06]   
[O.19.27.07]   
[O.19.27.08]   
[O.19.27.09]   
[O.19.27.10]   
[O.19.27.11]   
[O.19.27.12]   
[O.19.27.13]   
[O.19.27.14]   
[O.19.28.01]   
[O.19.28.02]   
[O.19.28.03]   
[O.19.28.04]   
[O.19.28.05]   
[O.19.28.06]   
[O.19.28.07]   
[O.19.28.08]   
[O.19.28.09]   
[O.19.29.01]   
[O.19.29.02]   
[O.19.29.03]   
[O.19.29.04]   
[O.19.29.05]   
[O.19.29.06]   
[O.19.29.07]   
[O.19.29.08]   
[O.19.29.09]   
[O.19.29.10]   
[O.19.29.11]   
[O.19.30.01]   
[O.19.30.02]   
[O.19.30.03]   
[O.19.30.04]   
[O.19.30.05]   
[O.19.30.06]   
[O.19.30.07]   
[O.19.30.08]   
[O.19.30.09]   
[O.19.30.10]   
[O.19.30.11]   
[O.19.30.12]   
[O.19.31.01]   
[O.19.31.02]   
[O.19.31.03]   
[O.19.31.04]   
[O.19.31.05]   
[O.19.31.06]   
[O.19.31.07]   
[O.19.31.08]   
[O.19.31.09]   
[O.19.31.10]   
[O.19.31.11]   
[O.19.31.12]   
[O.19.31.13]   
[O.19.31.14]   
[O.19.31.15]   
[O.19.31.16]   
[O.19.31.17]   
[O.19.31.18]   
[O.19.31.19]   
[O.19.31.20]   
[O.19.31.21]   
[O.19.31.22]   
[O.19.31.23]   
[O.19.31.24]   
[O.19.32.01]   
[O.19.32.02]   
[O.19.32.03]   
[O.19.32.04]   
[O.19.32.05]   
[O.19.32.06]   
[O.19.32.07]   
[O.19.32.08]   
[O.19.32.09]   
[O.19.32.10]   
[O.19.32.11]   
[O.19.33.01]   
[O.19.33.02]   
[O.19.33.03]   
[O.19.33.04]   
[O.19.33.05]   
[O.19.33.06]   
[O.19.33.07]   
[O.19.33.08]   
[O.19.33.09]   
[O.19.33.10]   
[O.19.33.11]   
[O.19.33.12]   
[O.19.33.13]   
[O.19.33.14]   
[O.19.33.15]   
[O.19.33.16]   
[O.19.33.17]   
[O.19.33.18]   
[O.19.33.19]   
[O.19.33.20]   
[O.19.33.21]   
[O.19.33.22]   
[O.19.34.01]   
[O.19.34.02]   
[O.19.34.03]   
[O.19.34.04]   
[O.19.34.05]   
[O.19.34.06]   
[O.19.34.07]   
[O.19.34.08]   
[O.19.34.09]   
[O.19.34.10]   
[O.19.34.11]   
[O.19.34.12]   
[O.19.34.13]   
[O.19.34.14]   
[O.19.34.15]   
[O.19.34.16]   
[O.19.34.17]   
[O.19.34.18]   
[O.19.34.19]   
[O.19.34.20]   
[O.19.34.21]   
[O.19.34.22]   
[O.19.35.01]   
[O.19.35.02]   
[O.19.35.03]   
[O.19.35.04]   
[O.19.35.05]   
[O.19.35.06]   
[O.19.35.07]   
[O.19.35.08]   
[O.19.35.09]   
[O.19.35.10]   
[O.19.35.11]   
[O.19.35.12]   
[O.19.35.13]   
[O.19.35.14]   
[O.19.35.15]   
[O.19.35.16]   
[O.19.35.17]   
[O.19.35.18]   
[O.19.35.19]   
[O.19.35.20]   
[O.19.35.21]   
[O.19.35.22]   
[O.19.35.23]   
[O.19.35.24]   
[O.19.35.25]   
[O.19.35.26]   
[O.19.35.27]   
[O.19.35.28]   
[O.19.36.01]   
[O.19.36.02]   
[O.19.36.03]   
[O.19.36.04]   
[O.19.36.05]   
[O.19.36.06]   
[O.19.36.07]   
[O.19.36.08]   
[O.19.36.09]   
[O.19.36.10]   
[O.19.36.11]   
[O.19.36.12]   
[O.19.37.01]   
[O.19.37.02]   
[O.19.37.03]   
[O.19.37.04]   
[O.19.37.05]   
[O.19.37.06]   
[O.19.37.07]   
[O.19.37.08]   
[O.19.37.09]   
[O.19.37.10]   
[O.19.37.11]   
[O.19.37.12]   
[O.19.37.13]   
[O.19.37.14]   
[O.19.37.15]   
[O.19.37.16]   
[O.19.37.17]   
[O.19.37.18]   
[O.19.37.19]   
[O.19.37.20]   
[O.19.37.21]   
[O.19.37.22]   
[O.19.37.23]   
[O.19.37.24]   
[O.19.37.25]   
[O.19.37.26]   
[O.19.37.27]   
[O.19.37.28]   
[O.19.37.29]   
[O.19.37.30]   
[O.19.37.31]   
[O.19.37.32]   
[O.19.37.33]   
[O.19.37.34]   
[O.19.37.35]   
[O.19.37.36]   
[O.19.37.37]   
[O.19.37.38]   
[O.19.37.39]   
[O.19.37.40]   
[O.19.38.01]   
[O.19.38.02]   
[O.19.38.03]   
[O.19.38.04]   
[O.19.38.05]   
[O.19.38.06]   
[O.19.38.07]   
[O.19.38.08]   
[O.19.38.09]   
[O.19.38.10]   
[O.19.38.11]   
[O.19.38.12]   
[O.19.38.13]   
[O.19.38.14]   
[O.19.38.15]   
[O.19.38.16]   
[O.19.38.17]   
[O.19.38.18]   
[O.19.38.19]   
[O.19.38.20]   
[O.19.38.21]   
[O.19.38.22]   
[O.19.39.01]   
[O.19.39.02]   
[O.19.39.03]   
[O.19.39.04]   
[O.19.39.05]   
[O.19.39.06]   
[O.19.39.07]   
[O.19.39.08]   
[O.19.39.09]   
[O.19.39.10]   
[O.19.39.11]   
[O.19.39.12]   
[O.19.39.13]   
[O.19.40.01]   
[O.19.40.02]   
[O.19.40.03]   
[O.19.40.04]   
[O.19.40.05]   
[O.19.40.06]   
[O.19.40.07]   
[O.19.40.08]   
[O.19.40.09]   
[O.19.40.10]   
[O.19.40.11]   
[O.19.40.12]   
[O.19.40.13]   
[O.19.40.14]   
[O.19.40.15]   
[O.19.40.16]   
[O.19.40.17]   
[O.19.41.01]   
[O.19.41.02]   
[O.19.41.03]   
[O.19.41.04]   
[O.19.41.05]   
[O.19.41.06]   
[O.19.41.07]   
[O.19.41.08]   
[O.19.41.09]   
[O.19.41.10]   
[O.19.41.11]   
[O.19.41.12]   
[O.19.41.13]   
[O.19.42.01]   
[O.19.42.02]   
[O.19.42.03]   
[O.19.42.04]   
[O.19.42.05]   
[O.19.42.06]   
[O.19.42.07]   
[O.19.42.08]   
[O.19.42.09]   
[O.19.42.10]   
[O.19.42.11]   
[O.19.43.01]   
[O.19.43.02]   
[O.19.43.03]   
[O.19.43.04]   
[O.19.43.05]   
[O.19.44.01]   
[O.19.44.02]   
[O.19.44.03]   
[O.19.44.04]   
[O.19.44.05]   
[O.19.44.06]   
[O.19.44.07]   
[O.19.44.08]   
[O.19.44.09]   
[O.19.44.10]   
[O.19.44.11]   
[O.19.44.12]   
[O.19.44.13]   
[O.19.44.14]   
[O.19.44.15]   
[O.19.44.16]   
[O.19.44.17]   
[O.19.44.18]   
[O.19.44.19]   
[O.19.44.20]   
[O.19.44.21]   
[O.19.44.22]   
[O.19.44.23]   
[O.19.44.24]   
[O.19.44.25]   
[O.19.44.26]   
[O.19.45.01]   
[O.19.45.02]   
[O.19.45.03]   
[O.19.45.04]   
[O.19.45.05]   
[O.19.45.06]   
[O.19.45.07]   
[O.19.45.08]   
[O.19.45.09]   
[O.19.45.10]   
[O.19.45.11]   
[O.19.45.12]   
[O.19.45.13]   
[O.19.45.14]   
[O.19.45.15]   
[O.19.45.16]   
[O.19.45.17]   
[O.19.46.01]   
[O.19.46.02]   
[O.19.46.03]   
[O.19.46.04]   
[O.19.46.05]   
[O.19.46.06]   
[O.19.46.07]   
[O.19.46.08]   
[O.19.46.09]   
[O.19.46.10]   
[O.19.46.11]   
[O.19.47.01]   
[O.19.47.02]   
[O.19.47.03]   
[O.19.47.04]   
[O.19.47.05]   
[O.19.47.06]   
[O.19.47.07]   
[O.19.47.08]   
[O.19.47.09]   
[O.19.48.01]   
[O.19.48.02]   
[O.19.48.03]   
[O.19.48.04]   
[O.19.48.05]   
[O.19.48.06]   
[O.19.48.07]   
[O.19.48.08]   
[O.19.48.09]   
[O.19.48.10]   
[O.19.48.11]   
[O.19.48.12]   
[O.19.48.13]   
[O.19.48.14]   
[O.19.49.01]   
[O.19.49.02]   
[O.19.49.03]   
[O.19.49.04]   
[O.19.49.05]   
[O.19.49.06]   
[O.19.49.07]   
[O.19.49.08]   
[O.19.49.09]   
[O.19.49.10]   
[O.19.49.11]   
[O.19.49.12]   
[O.19.49.13]   
[O.19.49.14]   
[O.19.49.15]   
[O.19.49.16]   
[O.19.49.17]   
[O.19.49.18]   
[O.19.49.19]   
[O.19.49.20]   
[O.19.50.01]   
[O.19.50.02]   
[O.19.50.03]   
[O.19.50.04]   
[O.19.50.05]   
[O.19.50.06]   
[O.19.50.07]   
[O.19.50.08]   
[O.19.50.09]   
[O.19.50.10]   
[O.19.50.11]   
[O.19.50.12]   
[O.19.50.13]   
[O.19.50.14]   
[O.19.50.15]   
[O.19.50.16]   
[O.19.50.17]   
[O.19.50.18]   
[O.19.50.19]   
[O.19.50.20]   
[O.19.50.21]   
[O.19.50.22]   
[O.19.50.23]   
[O.19.51.01]   
[O.19.51.02]   
[O.19.51.03]   
[O.19.51.04]   
[O.19.51.05]   
[O.19.51.06]   
[O.19.51.07]   
[O.19.51.08]   
[O.19.51.09]   
[O.19.51.10]   
[O.19.51.11]   
[O.19.51.12]   
[O.19.51.13]   
[O.19.51.14]   
[O.19.51.15]   
[O.19.51.16]   
[O.19.51.17]   
[O.19.51.18]   
[O.19.51.19]   
[O.19.52.01]   
[O.19.52.02]   
[O.19.52.03]   
[O.19.52.04]   
[O.19.52.05]   
[O.19.52.06]   
[O.19.52.07]   
[O.19.52.08]   
[O.19.52.09]   
[O.19.53.01]   
[O.19.53.02]   
[O.19.53.03]   
[O.19.53.04]   
[O.19.53.05]   
[O.19.53.06]   
[O.19.54.01]   
[O.19.54.02]   
[O.19.54.03]   
[O.19.54.04]   
[O.19.54.05]   
[O.19.54.06]   
[O.19.54.07]   
[O.19.55.01]   
[O.19.55.02]   
[O.19.55.03]   
[O.19.55.04]   
[O.19.55.05]   
[O.19.55.06]   
[O.19.55.07]   
[O.19.55.08]   
[O.19.55.09]   
[O.19.55.10]   
[O.19.55.11]   
[O.19.55.12]   
[O.19.55.13]   
[O.19.55.14]   
[O.19.55.15]   
[O.19.55.16]   
[O.19.55.17]   
[O.19.55.18]   
[O.19.55.19]   
[O.19.55.20]   
[O.19.55.21]   
[O.19.55.22]   
[O.19.55.23]   
[O.19.56.01]   
[O.19.56.02]   
[O.19.56.03]   
[O.19.56.04]   
[O.19.56.05]   
[O.19.56.06]   
[O.19.56.07]   
[O.19.56.08]   
[O.19.56.09]   
[O.19.56.10]   
[O.19.56.11]   
[O.19.56.12]   
[O.19.56.13]   
[O.19.57.01]   
[O.19.57.02]   
[O.19.57.03]   
[O.19.57.04]   
[O.19.57.05]   
[O.19.57.06]   
[O.19.57.07]   
[O.19.57.08]   
[O.19.57.09]   
[O.19.57.10]   
[O.19.57.11]   
[O.19.58.01]   
[O.19.58.02]   
[O.19.58.03]   
[O.19.58.04]   
[O.19.58.05]   
[O.19.58.06]   
[O.19.58.07]   
[O.19.58.08]   
[O.19.58.09]   
[O.19.58.10]   
[O.19.58.11]   
[O.19.59.01]   
[O.19.59.02]   
[O.19.59.03]   
[O.19.59.04]   
[O.19.59.05]   
[O.19.59.06]   
[O.19.59.07]   
[O.19.59.08]   
[O.19.59.09]   
[O.19.59.10]   
[O.19.59.11]   
[O.19.59.12]   
[O.19.59.13]   
[O.19.59.14]   
[O.19.59.15]   
[O.19.59.16]   
[O.19.59.17]   
[O.19.60.01]   
[O.19.60.02]   
[O.19.60.03]   
[O.19.60.04]   
[O.19.60.05]   
[O.19.60.06]   
[O.19.60.07]   
[O.19.60.08]   
[O.19.60.09]   
[O.19.60.10]   
[O.19.60.11]   
[O.19.60.12]   
[O.19.61.01]   
[O.19.61.02]   
[O.19.61.03]   
[O.19.61.04]   
[O.19.61.05]   
[O.19.61.06]   
[O.19.61.07]   
[O.19.61.08]   
[O.19.62.01]   
[O.19.62.02]   
[O.19.62.03]   
[O.19.62.04]   
[O.19.62.05]   
[O.19.62.06]   
[O.19.62.07]   
[O.19.62.08]   
[O.19.62.09]   
[O.19.62.10]   
[O.19.62.11]   
[O.19.62.12]   
[O.19.63.01]   
[O.19.63.02]   
[O.19.63.03]   
[O.19.63.04]   
[O.19.63.05]   
[O.19.63.06]   
[O.19.63.07]   
[O.19.63.08]   
[O.19.63.09]   
[O.19.63.10]   
[O.19.63.11]   
[O.19.64.01]   
[O.19.64.02]   
[O.19.64.03]   
[O.19.64.04]   
[O.19.64.05]   
[O.19.64.06]   
[O.19.64.07]   
[O.19.64.08]   
[O.19.64.09]   
[O.19.64.10]   
[O.19.65.01]   
[O.19.65.02]   
[O.19.65.03]   
[O.19.65.04]   
[O.19.65.05]   
[O.19.65.06]   
[O.19.65.07]   
[O.19.65.08]   
[O.19.65.09]   
[O.19.65.10]   
[O.19.65.11]   
[O.19.65.12]   
[O.19.65.13]   
[O.19.66.01]   
[O.19.66.02]   
[O.19.66.03]   
[O.19.66.04]   
[O.19.66.05]   
[O.19.66.06]   
[O.19.66.07]   
[O.19.66.08]   
[O.19.66.09]   
[O.19.66.10]   
[O.19.66.11]   
[O.19.66.12]   
[O.19.66.13]   
[O.19.66.14]   
[O.19.66.15]   
[O.19.66.16]   
[O.19.66.17]   
[O.19.66.18]   
[O.19.66.19]   
[O.19.66.20]   
[O.19.67.01]   
[O.19.67.02]   
[O.19.67.03]   
[O.19.67.04]   
[O.19.67.05]   
[O.19.67.06]   
[O.19.67.07]   
[O.19.68.01]   
[O.19.68.02]   
[O.19.68.03]   
[O.19.68.04]   
[O.19.68.05]   
[O.19.68.06]   
[O.19.68.07]   
[O.19.68.08]   
[O.19.68.09]   
[O.19.68.10]   
[O.19.68.11]   
[O.19.68.12]   
[O.19.68.13]   
[O.19.68.14]   
[O.19.68.15]   
[O.19.68.16]   
[O.19.68.17]   
[O.19.68.18]   
[O.19.68.19]   
[O.19.68.20]   
[O.19.68.21]   
[O.19.68.22]   
[O.19.68.23]   
[O.19.68.24]   
[O.19.68.25]   
[O.19.68.26]   
[O.19.68.27]   
[O.19.68.28]   
[O.19.68.29]   
[O.19.68.30]   
[O.19.68.31]   
[O.19.68.32]   
[O.19.68.33]   
[O.19.68.34]   
[O.19.68.35]   
[O.19.69.01]   
[O.19.69.02]   
[O.19.69.03]   
[O.19.69.04]   
[O.19.69.05]   
[O.19.69.06]   
[O.19.69.07]   
[O.19.69.08]   
[O.19.69.09]   
[O.19.69.10]   
[O.19.69.11]   
[O.19.69.12]   
[O.19.69.13]   
[O.19.69.14]   
[O.19.69.15]   
[O.19.69.16]   
[O.19.69.17]   
[O.19.69.18]   
[O.19.69.19]   
[O.19.69.20]   
[O.19.69.21]   
[O.19.69.22]   
[O.19.69.23]   
[O.19.69.24]   
[O.19.69.25]   
[O.19.69.26]   
[O.19.69.27]   
[O.19.69.28]   
[O.19.69.29]   
[O.19.69.30]   
[O.19.69.31]   
[O.19.69.32]   
[O.19.69.33]   
[O.19.69.34]   
[O.19.69.35]   
[O.19.69.36]   
[O.19.70.01]   
[O.19.70.02]   
[O.19.70.03]   
[O.19.70.04]   
[O.19.70.05]   
[O.19.71.01]   
[O.19.71.02]   
[O.19.71.03]   
[O.19.71.04]   
[O.19.71.05]   
[O.19.71.06]   
[O.19.71.07]   
[O.19.71.08]   
[O.19.71.09]   
[O.19.71.10]   
[O.19.71.11]   
[O.19.71.12]   
[O.19.71.13]   
[O.19.71.14]   
[O.19.71.15]   
[O.19.71.16]   
[O.19.71.17]   
[O.19.71.18]   
[O.19.71.19]   
[O.19.71.20]   
[O.19.71.21]   
[O.19.71.22]   
[O.19.71.23]   
[O.19.71.24]   
[O.19.72.01]   
[O.19.72.02]   
[O.19.72.03]   
[O.19.72.04]   
[O.19.72.05]   
[O.19.72.06]   
[O.19.72.07]   
[O.19.72.08]   
[O.19.72.09]   
[O.19.72.10]   
[O.19.72.11]   
[O.19.72.12]   
[O.19.72.13]   
[O.19.72.14]   
[O.19.72.15]   
[O.19.72.16]   
[O.19.72.17]   
[O.19.72.18]   
[O.19.72.19]   
[O.19.72.20]   
[O.19.73.01]   
[O.19.73.02]   
[O.19.73.03]   
[O.19.73.04]   
[O.19.73.05]   
[O.19.73.06]   
[O.19.73.07]   
[O.19.73.08]   
[O.19.73.09]   
[O.19.73.10]   
[O.19.73.11]   
[O.19.73.12]   
[O.19.73.13]   
[O.19.73.14]   
[O.19.73.15]   
[O.19.73.16]   
[O.19.73.17]   
[O.19.73.18]   
[O.19.73.19]   
[O.19.73.20]   
[O.19.73.21]   
[O.19.73.22]   
[O.19.73.23]   
[O.19.73.24]   
[O.19.73.25]   
[O.19.73.26]   
[O.19.73.27]   
[O.19.73.28]   
[O.19.74.01]   
[O.19.74.02]   
[O.19.74.03]   
[O.19.74.04]   
[O.19.74.05]   
[O.19.74.06]   
[O.19.74.07]   
[O.19.74.08]   
[O.19.74.09]   
[O.19.74.10]   
[O.19.74.11]   
[O.19.74.12]   
[O.19.74.13]   
[O.19.74.14]   
[O.19.74.15]   
[O.19.74.16]   
[O.19.74.17]   
[O.19.74.18]   
[O.19.74.19]   
[O.19.74.20]   
[O.19.74.21]   
[O.19.74.22]   
[O.19.74.23]   
[O.19.75.01]   
[O.19.75.02]   
[O.19.75.03]   
[O.19.75.04]   
[O.19.75.05]   
[O.19.75.06]   
[O.19.75.07]   
[O.19.75.08]   
[O.19.75.09]   
[O.19.75.10]   
[O.19.76.01]   
[O.19.76.02]   
[O.19.76.03]   
[O.19.76.04]   
[O.19.76.05]   
[O.19.76.06]   
[O.19.76.07]   
[O.19.76.08]   
[O.19.76.09]   
[O.19.76.10]   
[O.19.76.11]   
[O.19.76.12]   
[O.19.77.01]   
[O.19.77.02]   
[O.19.77.03]   
[O.19.77.04]   
[O.19.77.05]   
[O.19.77.06]   
[O.19.77.07]   
[O.19.77.08]   
[O.19.77.09]   
[O.19.77.10]   
[O.19.77.11]   
[O.19.77.12]   
[O.19.77.13]   
[O.19.77.14]   
[O.19.77.15]   
[O.19.77.16]   
[O.19.77.17]   
[O.19.77.18]   
[O.19.77.19]   
[O.19.77.20]   
[O.19.78.01]   
[O.19.78.02]   
[O.19.78.03]   
[O.19.78.04]   
[O.19.78.05]   
[O.19.78.06]   
[O.19.78.07]   
[O.19.78.08]   
[O.19.78.09]   
[O.19.78.10]   
[O.19.78.11]   
[O.19.78.12]   
[O.19.78.13]   
[O.19.78.14]   
[O.19.78.15]   
[O.19.78.16]   
[O.19.78.17]   
[O.19.78.18]   
[O.19.78.19]   
[O.19.78.20]   
[O.19.78.21]   
[O.19.78.22]   
[O.19.78.23]   
[O.19.78.24]   
[O.19.78.25]   
[O.19.78.26]   
[O.19.78.27]   
[O.19.78.28]   
[O.19.78.29]   
[O.19.78.30]   
[O.19.78.31]   
[O.19.78.32]   
[O.19.78.33]   
[O.19.78.34]   
[O.19.78.35]   
[O.19.78.36]   
[O.19.78.37]   
[O.19.78.38]   
[O.19.78.39]   
[O.19.78.40]   
[O.19.78.41]   
[O.19.78.42]   
[O.19.78.43]   
[O.19.78.44]   
[O.19.78.45]   
[O.19.78.46]   
[O.19.78.47]   
[O.19.78.48]   
[O.19.78.49]   
[O.19.78.50]   
[O.19.78.51]   
[O.19.78.52]   
[O.19.78.53]   
[O.19.78.54]   
[O.19.78.55]   
[O.19.78.56]   
[O.19.78.57]   
[O.19.78.58]   
[O.19.78.59]   
[O.19.78.60]   
[O.19.78.61]   
[O.19.78.62]   
[O.19.78.63]   
[O.19.78.64]   
[O.19.78.65]   
[O.19.78.66]   
[O.19.78.67]   
[O.19.78.68]   
[O.19.78.69]   
[O.19.78.70]   
[O.19.78.71]   
[O.19.78.72]   
[O.19.79.01]   
[O.19.79.02]   
[O.19.79.03]   
[O.19.79.04]   
[O.19.79.05]   
[O.19.79.06]   
[O.19.79.07]   
[O.19.79.08]   
[O.19.79.09]   
[O.19.79.10]   
[O.19.79.11]   
[O.19.79.12]   
[O.19.79.13]   
[O.19.80.01]   
[O.19.80.02]   
[O.19.80.03]   
[O.19.80.04]   
[O.19.80.05]   
[O.19.80.06]   
[O.19.80.07]   
[O.19.80.08]   
[O.19.80.09]   
[O.19.80.10]   
[O.19.80.11]   
[O.19.80.12]   
[O.19.80.13]   
[O.19.80.14]   
[O.19.80.15]   
[O.19.80.16]   
[O.19.80.17]   
[O.19.80.18]   
[O.19.80.19]   
[O.19.81.01]   
[O.19.81.02]   
[O.19.81.03]   
[O.19.81.04]   
[O.19.81.05]   
[O.19.81.06]   
[O.19.81.07]   
[O.19.81.08]   
[O.19.81.09]   
[O.19.81.10]   
[O.19.81.11]   
[O.19.81.12]   
[O.19.81.13]   
[O.19.81.14]   
[O.19.81.15]   
[O.19.81.16]   
[O.19.82.01]   
[O.19.82.02]   
[O.19.82.03]   
[O.19.82.04]   
[O.19.82.05]   
[O.19.82.06]   
[O.19.82.07]   
[O.19.82.08]   
[O.19.83.01]   
[O.19.83.02]   
[O.19.83.03]   
[O.19.83.04]   
[O.19.83.05]   
[O.19.83.06]   
[O.19.83.07]   
[O.19.83.08]   
[O.19.83.09]   
[O.19.83.10]   
[O.19.83.11]   
[O.19.83.12]   
[O.19.83.13]   
[O.19.83.14]   
[O.19.83.15]   
[O.19.83.16]   
[O.19.83.17]   
[O.19.83.18]   
[O.19.84.01]   
[O.19.84.02]   
[O.19.84.03]   
[O.19.84.04]   
[O.19.84.05]   
[O.19.84.06]   
[O.19.84.07]   
[O.19.84.08]   
[O.19.84.09]   
[O.19.84.10]   
[O.19.84.11]   
[O.19.84.12]   
[O.19.85.01]   
[O.19.85.02]   
[O.19.85.03]   
[O.19.85.04]   
[O.19.85.05]   
[O.19.85.06]   
[O.19.85.07]   
[O.19.85.08]   
[O.19.85.09]   
[O.19.85.10]   
[O.19.85.11]   
[O.19.85.12]   
[O.19.85.13]   
[O.19.86.01]   
[O.19.86.02]   
[O.19.86.03]   
[O.19.86.04]   
[O.19.86.05]   
[O.19.86.06]   
[O.19.86.07]   
[O.19.86.08]   
[O.19.86.09]   
[O.19.86.10]   
[O.19.86.11]   
[O.19.86.12]   
[O.19.86.13]   
[O.19.86.14]   
[O.19.86.15]   
[O.19.86.16]   
[O.19.86.17]   
[O.19.87.01]   
[O.19.87.02]   
[O.19.87.03]   
[O.19.87.04]   
[O.19.87.05]   
[O.19.87.06]   
[O.19.87.07]   
[O.19.88.01]   
[O.19.88.02]   
[O.19.88.03]   
[O.19.88.04]   
[O.19.88.05]   
[O.19.88.06]   
[O.19.88.07]   
[O.19.88.08]   
[O.19.88.09]   
[O.19.88.10]   
[O.19.88.11]   
[O.19.88.12]   
[O.19.88.13]   
[O.19.88.14]   
[O.19.88.15]   
[O.19.88.16]   
[O.19.88.17]   
[O.19.88.18]   
[O.19.89.01]   
[O.19.89.02]   
[O.19.89.03]   
[O.19.89.04]   
[O.19.89.05]   
[O.19.89.06]   
[O.19.89.07]   
[O.19.89.08]   
[O.19.89.09]   
[O.19.89.10]   
[O.19.89.11]   
[O.19.89.12]   
[O.19.89.13]   
[O.19.89.14]   
[O.19.89.15]   
[O.19.89.16]   
[O.19.89.17]   
[O.19.89.18]   
[O.19.89.19]   
[O.19.89.20]   
[O.19.89.21]   
[O.19.89.22]   
[O.19.89.23]   
[O.19.89.24]   
[O.19.89.25]   
[O.19.89.26]   
[O.19.89.27]   
[O.19.89.28]   
[O.19.89.29]   
[O.19.89.30]   
[O.19.89.31]   
[O.19.89.32]   
[O.19.89.33]   
[O.19.89.34]   
[O.19.89.35]   
[O.19.89.36]   
[O.19.89.37]   
[O.19.89.38]   
[O.19.89.39]   
[O.19.89.40]   
[O.19.89.41]   
[O.19.89.42]   
[O.19.89.43]   
[O.19.89.44]   
[O.19.89.45]   
[O.19.89.46]   
[O.19.89.47]   
[O.19.89.48]   
[O.19.89.49]   
[O.19.89.50]   
[O.19.89.51]   
[O.19.89.52]   
[O.19.90.01]   
[O.19.90.02]   
[O.19.90.03]   
[O.19.90.04]   
[O.19.90.05]   
[O.19.90.06]   
[O.19.90.07]   
[O.19.90.08]   
[O.19.90.09]   
[O.19.90.10]   
[O.19.90.11]   
[O.19.90.12]   
[O.19.90.13]   
[O.19.90.14]   
[O.19.90.15]   
[O.19.90.16]   
[O.19.90.17]   
[O.19.91.01]   
[O.19.91.02]   
[O.19.91.03]   
[O.19.91.04]   
[O.19.91.05]   
[O.19.91.06]   
[O.19.91.07]   
[O.19.91.08]   
[O.19.91.09]   
[O.19.91.10]   
[O.19.91.11]   
[O.19.91.12]   
[O.19.91.13]   
[O.19.91.14]   
[O.19.91.15]   
[O.19.91.16]   
[O.19.92.01]   
[O.19.92.02]   
[O.19.92.03]   
[O.19.92.04]   
[O.19.92.05]   
[O.19.92.06]   
[O.19.92.07]   
[O.19.92.08]   
[O.19.92.09]   
[O.19.92.10]   
[O.19.92.11]   
[O.19.92.12]   
[O.19.92.13]   
[O.19.92.14]   
[O.19.92.15]   
[O.19.93.01]   
[O.19.93.02]   
[O.19.93.03]   
[O.19.93.04]   
[O.19.93.05]   
[O.19.94.01]   
[O.19.94.02]   
[O.19.94.03]   
[O.19.94.04]   
[O.19.94.05]   
[O.19.94.06]   
[O.19.94.07]   
[O.19.94.08]   
[O.19.94.09]   
[O.19.94.10]   
[O.19.94.11]   
[O.19.94.12]   
[O.19.94.13]   
[O.19.94.14]   
[O.19.94.15]   
[O.19.94.16]   
[O.19.94.17]   
[O.19.94.18]   
[O.19.94.19]   
[O.19.94.20]   
[O.19.94.21]   
[O.19.94.22]   
[O.19.94.23]   
[O.19.95.01]   
[O.19.95.02]   
[O.19.95.03]   
[O.19.95.04]   
[O.19.95.05]   
[O.19.95.06]   
[O.19.95.07]   
[O.19.95.08]   
[O.19.95.09]   
[O.19.95.10]   
[O.19.95.11]   
[O.19.96.01]   
[O.19.96.02]   
[O.19.96.03]   
[O.19.96.04]   
[O.19.96.05]   
[O.19.96.06]   
[O.19.96.07]   
[O.19.96.08]   
[O.19.96.09]   
[O.19.96.10]   
[O.19.96.11]   
[O.19.96.12]   
[O.19.96.13]   
[O.19.97.01]   
[O.19.97.02]   
[O.19.97.03]   
[O.19.97.04]   
[O.19.97.05]   
[O.19.97.06]   
[O.19.97.07]   
[O.19.97.08]   
[O.19.97.09]   
[O.19.97.10]   
[O.19.97.11]   
[O.19.97.12]   
[O.19.98.01]   
[O.19.98.02]   
[O.19.98.03]   
[O.19.98.04]   
[O.19.98.05]   
[O.19.98.06]   
[O.19.98.07]   
[O.19.98.08]   
[O.19.98.09]   
[O.19.99.01]   
[O.19.99.02]   
[O.19.99.03]   
[O.19.99.04]   
[O.19.99.05]   
[O.19.99.06]   
[O.19.99.07]   
[O.19.99.08]   
[O.19.99.09]   
[O.19.100.01]   
[O.19.100.02]   
[O.19.100.03]   
[O.19.100.04]   
[O.19.100.05]   
[O.19.101.01]   
[O.19.101.02]   
[O.19.101.03]   
[O.19.101.04]   
[O.19.101.05]   
[O.19.101.06]   
[O.19.101.07]   
[O.19.101.08]   
[O.19.102.01]   
[O.19.102.02]   
[O.19.102.03]   
[O.19.102.04]   
[O.19.102.05]   
[O.19.102.06]   
[O.19.102.07]   
[O.19.102.08]   
[O.19.102.09]   
[O.19.102.10]   
[O.19.102.11]   
[O.19.102.12]   
[O.19.102.13]   
[O.19.102.14]   
[O.19.102.15]   
[O.19.102.16]   
[O.19.102.17]   
[O.19.102.18]   
[O.19.102.19]   
[O.19.102.20]   
[O.19.102.21]   
[O.19.102.22]   
[O.19.102.23]   
[O.19.102.24]   
[O.19.102.25]   
[O.19.102.26]   
[O.19.102.27]   
[O.19.102.28]   
[O.19.103.01]   
[O.19.103.02]   
[O.19.103.03]   
[O.19.103.04]   
[O.19.103.05]   
[O.19.103.06]   
[O.19.103.07]   
[O.19.103.08]   
[O.19.103.09]   
[O.19.103.10]   
[O.19.103.11]   
[O.19.103.12]   
[O.19.103.13]   
[O.19.103.14]   
[O.19.103.15]   
[O.19.103.16]   
[O.19.103.17]   
[O.19.103.18]   
[O.19.103.19]   
[O.19.103.20]   
[O.19.103.21]   
[O.19.103.22]   
[O.19.104.01]   
[O.19.104.02]   
[O.19.104.03]   
[O.19.104.04]   
[O.19.104.05]   
[O.19.104.06]   
[O.19.104.07]   
[O.19.104.08]   
[O.19.104.09]   
[O.19.104.10]   
[O.19.104.11]   
[O.19.104.12]   
[O.19.104.13]   
[O.19.104.14]   
[O.19.104.15]   
[O.19.104.16]   
[O.19.104.17]   
[O.19.104.18]   
[O.19.104.19]   
[O.19.104.20]   
[O.19.104.21]   
[O.19.104.22]   
[O.19.104.23]   
[O.19.104.24]   
[O.19.104.25]   
[O.19.104.26]   
[O.19.104.27]   
[O.19.104.28]   
[O.19.104.29]   
[O.19.104.30]   
[O.19.104.31]   
[O.19.104.32]   
[O.19.104.33]   
[O.19.104.34]   
[O.19.104.35]   
[O.19.105.01]   
[O.19.105.02]   
[O.19.105.03]   
[O.19.105.04]   
[O.19.105.05]   
[O.19.105.06]   
[O.19.105.07]   
[O.19.105.08]   
[O.19.105.09]   
[O.19.105.10]   
[O.19.105.11]   
[O.19.105.12]   
[O.19.105.13]   
[O.19.105.14]   
[O.19.105.15]   
[O.19.105.16]   
[O.19.105.17]   
[O.19.105.18]   
[O.19.105.19]   
[O.19.105.20]   
[O.19.105.21]   
[O.19.105.22]   
[O.19.105.23]   
[O.19.105.24]   
[O.19.105.25]   
[O.19.105.26]   
[O.19.105.27]   
[O.19.105.28]   
[O.19.105.29]   
[O.19.105.30]   
[O.19.105.31]   
[O.19.105.32]   
[O.19.105.33]   
[O.19.105.34]   
[O.19.105.35]   
[O.19.105.36]   
[O.19.105.37]   
[O.19.105.38]   
[O.19.105.39]   
[O.19.105.40]   
[O.19.105.41]   
[O.19.105.42]   
[O.19.105.43]   
[O.19.105.44]   
[O.19.105.45]   
[O.19.106.01]   
[O.19.106.02]   
[O.19.106.03]   
[O.19.106.04]   
[O.19.106.05]   
[O.19.106.06]   
[O.19.106.07]   
[O.19.106.08]   
[O.19.106.09]   
[O.19.106.10]   
[O.19.106.11]   
[O.19.106.12]   
[O.19.106.13]   
[O.19.106.14]   
[O.19.106.15]   
[O.19.106.16]   
[O.19.106.17]   
[O.19.106.18]   
[O.19.106.19]   
[O.19.106.20]   
[O.19.106.21]   
[O.19.106.22]   
[O.19.106.23]   
[O.19.106.24]   
[O.19.106.25]   
[O.19.106.26]   
[O.19.106.27]   
[O.19.106.28]   
[O.19.106.29]   
[O.19.106.30]   
[O.19.106.31]   
[O.19.106.32]   
[O.19.106.33]   
[O.19.106.34]   
[O.19.106.35]   
[O.19.106.36]   
[O.19.106.37]   
[O.19.106.38]   
[O.19.106.39]   
[O.19.106.40]   
[O.19.106.41]   
[O.19.106.42]   
[O.19.106.43]   
[O.19.106.44]   
[O.19.106.45]   
[O.19.106.46]   
[O.19.106.47]   
[O.19.106.48]   
[O.19.107.01]   
[O.19.107.02]   
[O.19.107.03]   
[O.19.107.04]   
[O.19.107.05]   
[O.19.107.06]   
[O.19.107.07]   
[O.19.107.08]   
[O.19.107.09]   
[O.19.107.10]   
[O.19.107.11]   
[O.19.107.12]   
[O.19.107.13]   
[O.19.107.14]   
[O.19.107.15]   
[O.19.107.16]   
[O.19.107.17]   
[O.19.107.18]   
[O.19.107.19]   
[O.19.107.20]   
[O.19.107.21]   
[O.19.107.22]   
[O.19.107.23]   
[O.19.107.24]   
[O.19.107.25]   
[O.19.107.26]   
[O.19.107.27]   
[O.19.107.28]   
[O.19.107.29]   
[O.19.107.30]   
[O.19.107.31]   
[O.19.107.32]   
[O.19.107.33]   
[O.19.107.34]   
[O.19.107.35]   
[O.19.107.36]   
[O.19.107.37]   
[O.19.107.38]   
[O.19.107.39]   
[O.19.107.40]   
[O.19.107.41]   
[O.19.107.42]   
[O.19.107.43]   
[O.19.108.01]   
[O.19.108.02]   
[O.19.108.03]   
[O.19.108.04]   
[O.19.108.05]   
[O.19.108.06]   
[O.19.108.07]   
[O.19.108.08]   
[O.19.108.09]   
[O.19.108.10]   
[O.19.108.11]   
[O.19.108.12]   
[O.19.108.13]   
[O.19.109.01]   
[O.19.109.02]   
[O.19.109.03]   
[O.19.109.04]   
[O.19.109.05]   
[O.19.109.06]   
[O.19.109.07]   
[O.19.109.08]   
[O.19.109.09]   
[O.19.109.10]   
[O.19.109.11]   
[O.19.109.12]   
[O.19.109.13]   
[O.19.109.14]   
[O.19.109.15]   
[O.19.109.16]   
[O.19.109.17]   
[O.19.109.18]   
[O.19.109.19]   
[O.19.109.20]   
[O.19.109.21]   
[O.19.109.22]   
[O.19.109.23]   
[O.19.109.24]   
[O.19.109.25]   
[O.19.109.26]   
[O.19.109.27]   
[O.19.109.28]   
[O.19.109.29]   
[O.19.109.30]   
[O.19.109.31]   
[O.19.110.01]   
[O.19.110.02]   
[O.19.110.03]   
[O.19.110.04]   
[O.19.110.05]   
[O.19.110.06]   
[O.19.110.07]   
[O.19.111.01]   
[O.19.111.02]   
[O.19.111.03]   
[O.19.111.04]   
[O.19.111.05]   
[O.19.111.06]   
[O.19.111.07]   
[O.19.111.08]   
[O.19.111.09]   
[O.19.111.10]   
[O.19.112.01]   
[O.19.112.02]   
[O.19.112.03]   
[O.19.112.04]   
[O.19.112.05]   
[O.19.112.06]   
[O.19.112.07]   
[O.19.112.08]   
[O.19.112.09]   
[O.19.112.10]   
[O.19.113.01]   
[O.19.113.02]   
[O.19.113.03]   
[O.19.113.04]   
[O.19.113.05]   
[O.19.113.06]   
[O.19.113.07]   
[O.19.113.08]   
[O.19.113.09]   
[O.19.114.01]   
[O.19.114.02]   
[O.19.114.03]   
[O.19.114.04]   
[O.19.114.05]   
[O.19.114.06]   
[O.19.114.07]   
[O.19.114.08]   
[O.19.115.01]   
[O.19.115.02]   
[O.19.115.03]   
[O.19.115.04]   
[O.19.115.05]   
[O.19.115.06]   
[O.19.115.07]   
[O.19.115.08]   
[O.19.115.09]   
[O.19.115.10]   
[O.19.115.11]   
[O.19.115.12]   
[O.19.115.13]   
[O.19.115.14]   
[O.19.115.15]   
[O.19.115.16]   
[O.19.115.17]   
[O.19.115.18]   
[O.19.116.01]   
[O.19.116.02]   
[O.19.116.03]   
[O.19.116.04]   
[O.19.116.05]   
[O.19.116.06]   
[O.19.116.07]   
[O.19.116.08]   
[O.19.116.09]   
[O.19.116.10]   
[O.19.116.11]   
[O.19.116.12]   
[O.19.116.13]   
[O.19.116.14]   
[O.19.116.15]   
[O.19.116.16]   
[O.19.116.17]   
[O.19.116.18]   
[O.19.116.19]   
[O.19.117.01]   
[O.19.117.02]   
[O.19.118.01]   
[O.19.118.02]   
[O.19.118.03]   
[O.19.118.04]   
[O.19.118.05]   
[O.19.118.06]   
[O.19.118.07]   
[O.19.118.08]   
[O.19.118.09]   
[O.19.118.10]   
[O.19.118.11]   
[O.19.118.12]   
[O.19.118.13]   
[O.19.118.14]   
[O.19.118.15]   
[O.19.118.16]   
[O.19.118.17]   
[O.19.118.18]   
[O.19.118.19]   
[O.19.118.20]   
[O.19.118.21]   
[O.19.118.22]   
[O.19.118.23]   
[O.19.118.24]   
[O.19.118.25]   
[O.19.118.26]   
[O.19.118.27]   
[O.19.118.28]   
[O.19.118.29]   
[O.19.119.01]   
[O.19.119.02]   
[O.19.119.03]   
[O.19.119.04]   
[O.19.119.05]   
[O.19.119.06]   
[O.19.119.07]   
[O.19.119.08]   
[O.19.119.09]   
[O.19.119.10]   
[O.19.119.11]   
[O.19.119.12]   
[O.19.119.13]   
[O.19.119.14]   
[O.19.119.15]   
[O.19.119.16]   
[O.19.119.17]   
[O.19.119.18]   
[O.19.119.19]   
[O.19.119.20]   
[O.19.119.21]   
[O.19.119.22]   
[O.19.119.23]   
[O.19.119.24]   
[O.19.119.25]   
[O.19.119.26]   
[O.19.119.27]   
[O.19.119.28]   
[O.19.119.29]   
[O.19.119.30]   
[O.19.119.31]   
[O.19.119.32]   
[O.19.119.33]   
[O.19.119.34]   
[O.19.119.35]   
[O.19.119.36]   
[O.19.119.37]   
[O.19.119.38]   
[O.19.119.39]   
[O.19.119.40]   
[O.19.119.41]   
[O.19.119.42]   
[O.19.119.43]   
[O.19.119.44]   
[O.19.119.45]   
[O.19.119.46]   
[O.19.119.47]   
[O.19.119.48]   
[O.19.119.49]   
[O.19.119.50]   
[O.19.119.51]   
[O.19.119.52]   
[O.19.119.53]   
[O.19.119.54]   
[O.19.119.55]   
[O.19.119.56]   
[O.19.119.57]   
[O.19.119.58]   
[O.19.119.59]   
[O.19.119.60]   
[O.19.119.61]   
[O.19.119.62]   
[O.19.119.63]   
[O.19.119.64]   
[O.19.119.65]   
[O.19.119.66]   
[O.19.119.67]   
[O.19.119.68]   
[O.19.119.69]   
[O.19.119.70]   
[O.19.119.71]   
[O.19.119.72]   
[O.19.119.73]   
[O.19.119.74]   
[O.19.119.75]   
[O.19.119.76]   
[O.19.119.77]   
[O.19.119.78]   
[O.19.119.79]   
[O.19.119.80]   
[O.19.119.81]   
[O.19.119.82]   
[O.19.119.83]   
[O.19.119.84]   
[O.19.119.85]   
[O.19.119.86]   
[O.19.119.87]   
[O.19.119.88]   
[O.19.119.89]   
[O.19.119.90]   
[O.19.119.91]   
[O.19.119.92]   
[O.19.119.93]   
[O.19.119.94]   
[O.19.119.95]   
[O.19.119.96]   
[O.19.119.97]   
[O.19.119.98]   
[O.19.119.99]   
[O.19.119.100]   
[O.19.119.101]   
[O.19.119.102]   
[O.19.119.103]   
[O.19.119.104]   
[O.19.119.105]   
[O.19.119.106]   
[O.19.119.107]   
[O.19.119.108]   
[O.19.119.109]   
[O.19.119.110]   
[O.19.119.111]   
[O.19.119.112]   
[O.19.119.113]   
[O.19.119.114]   
[O.19.119.115]   
[O.19.119.116]   
[O.19.119.117]   
[O.19.119.118]   
[O.19.119.119]   
[O.19.119.120]   
[O.19.119.121]   
[O.19.119.122]   
[O.19.119.123]   
[O.19.119.124]   
[O.19.119.125]   
[O.19.119.126]   
[O.19.119.127]   
[O.19.119.128]   
[O.19.119.129]   
[O.19.119.130]   
[O.19.119.131]   
[O.19.119.132]   
[O.19.119.133]   
[O.19.119.134]   
[O.19.119.135]   
[O.19.119.136]   
[O.19.119.137]   
[O.19.119.138]   
[O.19.119.139]   
[O.19.119.140]   
[O.19.119.141]   
[O.19.119.142]   
[O.19.119.143]   
[O.19.119.144]   
[O.19.119.145]   
[O.19.119.146]   
[O.19.119.147]   
[O.19.119.148]   
[O.19.119.149]   
[O.19.119.150]   
[O.19.119.151]   
[O.19.119.152]   
[O.19.119.153]   
[O.19.119.154]   
[O.19.119.155]   
[O.19.119.156]   
[O.19.119.157]   
[O.19.119.158]   
[O.19.119.159]   
[O.19.119.160]   
[O.19.119.161]   
[O.19.119.162]   
[O.19.119.163]   
[O.19.119.164]   
[O.19.119.165]   
[O.19.119.166]   
[O.19.119.167]   
[O.19.119.168]   
[O.19.119.169]   
[O.19.119.170]   
[O.19.119.171]   
[O.19.119.172]   
[O.19.119.173]   
[O.19.119.174]   
[O.19.119.175]   
[O.19.119.176]   
[O.19.120.01]   
[O.19.120.02]   
[O.19.120.03]   
[O.19.120.04]   
[O.19.120.05]   
[O.19.120.06]   
[O.19.120.07]   
[O.19.121.01]   
[O.19.121.02]   
[O.19.121.03]   
[O.19.121.04]   
[O.19.121.05]   
[O.19.121.06]   
[O.19.121.07]   
[O.19.121.08]   
[O.19.122.01]   
[O.19.122.02]   
[O.19.122.03]   
[O.19.122.04]   
[O.19.122.05]   
[O.19.122.06]   
[O.19.122.07]   
[O.19.122.08]   
[O.19.122.09]   
[O.19.123.01]   
[O.19.123.02]   
[O.19.123.03]   
[O.19.123.04]   
[O.19.124.01]   
[O.19.124.02]   
[O.19.124.03]   
[O.19.124.04]   
[O.19.124.05]   
[O.19.124.06]   
[O.19.124.07]   
[O.19.124.08]   
[O.19.125.01]   
[O.19.125.02]   
[O.19.125.03]   
[O.19.125.04]   
[O.19.125.05]   
[O.19.126.01]   
[O.19.126.02]   
[O.19.126.03]   
[O.19.126.04]   
[O.19.126.05]   
[O.19.126.06]   
[O.19.127.01]   
[O.19.127.02]   
[O.19.127.03]   
[O.19.127.04]   
[O.19.127.05]   
[O.19.128.01]   
[O.19.128.02]   
[O.19.128.03]   
[O.19.128.04]   
[O.19.128.05]   
[O.19.128.06]   
[O.19.129.01]   
[O.19.129.02]   
[O.19.129.03]   
[O.19.129.04]   
[O.19.129.05]   
[O.19.129.06]   
[O.19.129.07]   
[O.19.129.08]   
[O.19.130.01]   
[O.19.130.02]   
[O.19.130.03]   
[O.19.130.04]   
[O.19.130.05]   
[O.19.130.06]   
[O.19.130.07]   
[O.19.130.08]   
[O.19.131.01]   
[O.19.131.02]   
[O.19.131.03]   
[O.19.132.01]   
[O.19.132.02]   
[O.19.132.03]   
[O.19.132.04]   
[O.19.132.05]   
[O.19.132.06]   
[O.19.132.07]   
[O.19.132.08]   
[O.19.132.09]   
[O.19.132.10]   
[O.19.132.11]   
[O.19.132.12]   
[O.19.132.13]   
[O.19.132.14]   
[O.19.132.15]   
[O.19.132.16]   
[O.19.132.17]   
[O.19.132.18]   
[O.19.133.01]   
[O.19.133.02]   
[O.19.133.03]   
[O.19.134.01]   
[O.19.134.02]   
[O.19.134.03]   
[O.19.135.01]   
[O.19.135.02]   
[O.19.135.03]   
[O.19.135.04]   
[O.19.135.05]   
[O.19.135.06]   
[O.19.135.07]   
[O.19.135.08]   
[O.19.135.09]   
[O.19.135.10]   
[O.19.135.11]   
[O.19.135.12]   
[O.19.135.13]   
[O.19.135.14]   
[O.19.135.15]   
[O.19.135.16]   
[O.19.135.17]   
[O.19.135.18]   
[O.19.135.19]   
[O.19.135.20]   
[O.19.135.21]   
[O.19.136.01]   
[O.19.136.02]   
[O.19.136.03]   
[O.19.136.04]   
[O.19.136.05]   
[O.19.136.06]   
[O.19.136.07]   
[O.19.136.08]   
[O.19.136.09]   
[O.19.136.10]   
[O.19.136.11]   
[O.19.136.12]   
[O.19.136.13]   
[O.19.136.14]   
[O.19.136.15]   
[O.19.136.16]   
[O.19.136.17]   
[O.19.136.18]   
[O.19.136.19]   
[O.19.136.20]   
[O.19.136.21]   
[O.19.136.22]   
[O.19.136.23]   
[O.19.136.24]   
[O.19.136.25]   
[O.19.136.26]   
[O.19.137.01]   
[O.19.137.02]   
[O.19.137.03]   
[O.19.137.04]   
[O.19.137.05]   
[O.19.137.06]   
[O.19.137.07]   
[O.19.137.08]   
[O.19.137.09]   
[O.19.138.01]   
[O.19.138.02]   
[O.19.138.03]   
[O.19.138.04]   
[O.19.138.05]   
[O.19.138.06]   
[O.19.138.07]   
[O.19.138.08]   
[O.19.139.01]   
[O.19.139.02]   
[O.19.139.03]   
[O.19.139.04]   
[O.19.139.05]   
[O.19.139.06]   
[O.19.139.07]   
[O.19.139.08]   
[O.19.139.09]   
[O.19.139.10]   
[O.19.139.11]   
[O.19.139.12]   
[O.19.139.13]   
[O.19.139.14]   
[O.19.139.15]   
[O.19.139.16]   
[O.19.139.17]   
[O.19.139.18]   
[O.19.139.19]   
[O.19.139.20]   
[O.19.139.21]   
[O.19.139.22]   
[O.19.139.23]   
[O.19.139.24]   
[O.19.140.01]   
[O.19.140.02]   
[O.19.140.03]   
[O.19.140.04]   
[O.19.140.05]   
[O.19.140.06]   
[O.19.140.07]   
[O.19.140.08]   
[O.19.140.09]   
[O.19.140.10]   
[O.19.140.11]   
[O.19.140.12]   
[O.19.140.13]   
[O.19.141.01]   
[O.19.141.02]   
[O.19.141.03]   
[O.19.141.04]   
[O.19.141.05]   
[O.19.141.06]   
[O.19.141.07]   
[O.19.141.08]   
[O.19.141.09]   
[O.19.141.10]   
[O.19.142.01]   
[O.19.142.02]   
[O.19.142.03]   
[O.19.142.04]   
[O.19.142.05]   
[O.19.142.06]   
[O.19.142.07]   
[O.19.143.01]   
[O.19.143.02]   
[O.19.143.03]   
[O.19.143.04]   
[O.19.143.05]   
[O.19.143.06]   
[O.19.143.07]   
[O.19.143.08]   
[O.19.143.09]   
[O.19.143.10]   
[O.19.143.11]   
[O.19.143.12]   
[O.19.144.01]   
[O.19.144.02]   
[O.19.144.03]   
[O.19.144.04]   
[O.19.144.05]   
[O.19.144.06]   
[O.19.144.07]   
[O.19.144.08]   
[O.19.144.09]   
[O.19.144.10]   
[O.19.144.11]   
[O.19.144.12]   
[O.19.144.13]   
[O.19.144.14]   
[O.19.144.15]   
[O.19.145.01]   
[O.19.145.02]   
[O.19.145.03]   
[O.19.145.04]   
[O.19.145.05]   
[O.19.145.06]   
[O.19.145.07]   
[O.19.145.08]   
[O.19.145.09]   
[O.19.145.10]   
[O.19.145.11]   
[O.19.145.12]   
[O.19.145.13]   
[O.19.145.14]   
[O.19.145.15]   
[O.19.145.16]   
[O.19.145.17]   
[O.19.145.18]   
[O.19.145.19]   
[O.19.145.20]   
[O.19.145.21]   
[O.19.146.01]   
[O.19.146.02]   
[O.19.146.03]   
[O.19.146.04]   
[O.19.146.05]   
[O.19.146.06]   
[O.19.146.07]   
[O.19.146.08]   
[O.19.146.09]   
[O.19.146.10]   
[O.19.147.01]   
[O.19.147.02]   
[O.19.147.03]   
[O.19.147.04]   
[O.19.147.05]   
[O.19.147.06]   
[O.19.147.07]   
[O.19.147.08]   
[O.19.147.09]   
[O.19.147.10]   
[O.19.147.11]   
[O.19.147.12]   
[O.19.147.13]   
[O.19.147.14]   
[O.19.147.15]   
[O.19.147.16]   
[O.19.147.17]   
[O.19.147.18]   
[O.19.147.19]   
[O.19.147.20]   
[O.19.148.01]   
[O.19.148.02]   
[O.19.148.03]   
[O.19.148.04]   
[O.19.148.05]   
[O.19.148.06]   
[O.19.148.07]   
[O.19.148.08]   
[O.19.148.09]   
[O.19.148.10]   
[O.19.148.11]   
[O.19.148.12]   
[O.19.148.13]   
[O.19.148.14]   
[O.19.149.01]   
[O.19.149.02]   
[O.19.149.03]   
[O.19.149.04]   
[O.19.149.05]   
[O.19.149.06]   
[O.19.149.07]   
[O.19.149.08]   
[O.19.149.09]   
[O.19.150.01]   
[O.19.150.02]   
[O.19.150.03]   
[O.19.150.04]   
[O.19.150.05]   
[O.19.150.06]   
[O.20.01.01]   
[O.20.01.02]   
[O.20.01.03]   
[O.20.01.04]   
[O.20.01.05]   
[O.20.01.06]   
[O.20.01.07]   
[O.20.01.08]   
[O.20.01.09]   
[O.20.01.10]   
[O.20.01.11]   
[O.20.01.12]   
[O.20.01.13]   
[O.20.01.14]   
[O.20.01.15]   
[O.20.01.16]   
[O.20.01.17]   
[O.20.01.18]   
[O.20.01.19]   
[O.20.01.20]   
[O.20.01.21]   
[O.20.01.22]   
[O.20.01.23]   
[O.20.01.24]   
[O.20.01.25]   
[O.20.01.26]   
[O.20.01.27]   
[O.20.01.28]   
[O.20.01.29]   
[O.20.01.30]   
[O.20.01.31]   
[O.20.01.32]   
[O.20.01.33]   
[O.20.02.01]   
[O.20.02.02]   
[O.20.02.03]   
[O.20.02.04]   
[O.20.02.05]   
[O.20.02.06]   
[O.20.02.07]   
[O.20.02.08]   
[O.20.02.09]   
[O.20.02.10]   
[O.20.02.11]   
[O.20.02.12]   
[O.20.02.13]   
[O.20.02.14]   
[O.20.02.15]   
[O.20.02.16]   
[O.20.02.17]   
[O.20.02.18]   
[O.20.02.19]   
[O.20.02.20]   
[O.20.02.21]   
[O.20.02.22]   
[O.20.03.01]   
[O.20.03.02]   
[O.20.03.03]   
[O.20.03.04]   
[O.20.03.05]   
[O.20.03.06]   
[O.20.03.07]   
[O.20.03.08]   
[O.20.03.09]   
[O.20.03.10]   
[O.20.03.11]   
[O.20.03.12]   
[O.20.03.13]   
[O.20.03.14]   
[O.20.03.15]   
[O.20.03.16]   
[O.20.03.17]   
[O.20.03.18]   
[O.20.03.19]   
[O.20.03.20]   
[O.20.03.21]   
[O.20.03.22]   
[O.20.03.23]   
[O.20.03.24]   
[O.20.03.25]   
[O.20.03.26]   
[O.20.03.27]   
[O.20.03.28]   
[O.20.03.29]   
[O.20.03.30]   
[O.20.03.31]   
[O.20.03.32]   
[O.20.03.33]   
[O.20.03.34]   
[O.20.03.35]   
[O.20.04.01]   
[O.20.04.02]   
[O.20.04.03]   
[O.20.04.04]   
[O.20.04.05]   
[O.20.04.06]   
[O.20.04.07]   
[O.20.04.08]   
[O.20.04.09]   
[O.20.04.10]   
[O.20.04.11]   
[O.20.04.12]   
[O.20.04.13]   
[O.20.04.14]   
[O.20.04.15]   
[O.20.04.16]   
[O.20.04.17]   
[O.20.04.18]   
[O.20.04.19]   
[O.20.04.20]   
[O.20.04.21]   
[O.20.04.22]   
[O.20.04.23]   
[O.20.04.24]   
[O.20.04.25]   
[O.20.04.26]   
[O.20.04.27]   
[O.20.05.01]   
[O.20.05.02]   
[O.20.05.03]   
[O.20.05.04]   
[O.20.05.05]   
[O.20.05.06]   
[O.20.05.07]   
[O.20.05.08]   
[O.20.05.09]   
[O.20.05.10]   
[O.20.05.11]   
[O.20.05.12]   
[O.20.05.13]   
[O.20.05.14]   
[O.20.05.15]   
[O.20.05.16]   
[O.20.05.17]   
[O.20.05.18]   
[O.20.05.19]   
[O.20.05.20]   
[O.20.05.21]   
[O.20.05.22]   
[O.20.05.23]   
[O.20.06.01]   
[O.20.06.02]   
[O.20.06.03]   
[O.20.06.04]   
[O.20.06.05]   
[O.20.06.06]   
[O.20.06.07]   
[O.20.06.08]   
[O.20.06.09]   
[O.20.06.10]   
[O.20.06.11]   
[O.20.06.12]   
[O.20.06.13]   
[O.20.06.14]   
[O.20.06.15]   
[O.20.06.16]   
[O.20.06.17]   
[O.20.06.18]   
[O.20.06.19]   
[O.20.06.20]   
[O.20.06.21]   
[O.20.06.22]   
[O.20.06.23]   
[O.20.06.24]   
[O.20.06.25]   
[O.20.06.26]   
[O.20.06.27]   
[O.20.06.28]   
[O.20.06.29]   
[O.20.06.30]   
[O.20.06.31]   
[O.20.06.32]   
[O.20.06.33]   
[O.20.06.34]   
[O.20.06.35]   
[O.20.07.01]   
[O.20.07.02]   
[O.20.07.03]   
[O.20.07.04]   
[O.20.07.05]   
[O.20.07.06]   
[O.20.07.07]   
[O.20.07.08]   
[O.20.07.09]   
[O.20.07.10]   
[O.20.07.11]   
[O.20.07.12]   
[O.20.07.13]   
[O.20.07.14]   
[O.20.07.15]   
[O.20.07.16]   
[O.20.07.17]   
[O.20.07.18]   
[O.20.07.19]   
[O.20.07.20]   
[O.20.07.21]   
[O.20.07.22]   
[O.20.07.23]   
[O.20.07.24]   
[O.20.07.25]   
[O.20.07.26]   
[O.20.07.27]   
[O.20.08.01]   
[O.20.08.02]   
[O.20.08.03]   
[O.20.08.04]   
[O.20.08.05]   
[O.20.08.06]   
[O.20.08.07]   
[O.20.08.08]   
[O.20.08.09]   
[O.20.08.10]   
[O.20.08.11]   
[O.20.08.12]   
[O.20.08.13]   
[O.20.08.14]   
[O.20.08.15]   
[O.20.08.16]   
[O.20.08.17]   
[O.20.08.18]   
[O.20.08.19]   
[O.20.08.20]   
[O.20.08.21]   
[O.20.08.22]   
[O.20.08.23]   
[O.20.08.24]   
[O.20.08.25]   
[O.20.08.26]   
[O.20.08.27]   
[O.20.08.28]   
[O.20.08.29]   
[O.20.08.30]   
[O.20.08.31]   
[O.20.08.32]   
[O.20.08.33]   
[O.20.08.34]   
[O.20.08.35]   
[O.20.08.36]   
[O.20.09.01]   
[O.20.09.02]   
[O.20.09.03]   
[O.20.09.04]   
[O.20.09.05]   
[O.20.09.06]   
[O.20.09.07]   
[O.20.09.08]   
[O.20.09.09]   
[O.20.09.10]   
[O.20.09.11]   
[O.20.09.12]   
[O.20.09.13]   
[O.20.09.14]   
[O.20.09.15]   
[O.20.09.16]   
[O.20.09.17]   
[O.20.09.18]   
[O.20.10.01]   
[O.20.10.02]   
[O.20.10.03]   
[O.20.10.04]   
[O.20.10.05]   
[O.20.10.06]   
[O.20.10.07]   
[O.20.10.08]   
[O.20.10.09]   
[O.20.10.10]   
[O.20.10.11]   
[O.20.10.12]   
[O.20.10.13]   
[O.20.10.14]   
[O.20.10.15]   
[O.20.10.16]   
[O.20.10.17]   
[O.20.10.18]   
[O.20.10.19]   
[O.20.10.20]   
[O.20.10.21]   
[O.20.10.22]   
[O.20.10.23]   
[O.20.10.24]   
[O.20.10.25]   
[O.20.10.26]   
[O.20.10.27]   
[O.20.10.28]   
[O.20.10.29]   
[O.20.10.30]   
[O.20.10.31]   
[O.20.10.32]   
[O.20.11.01]   
[O.20.11.02]   
[O.20.11.03]   
[O.20.11.04]   
[O.20.11.05]   
[O.20.11.06]   
[O.20.11.07]   
[O.20.11.08]   
[O.20.11.09]   
[O.20.11.10]   
[O.20.11.11]   
[O.20.11.12]   
[O.20.11.13]   
[O.20.11.14]   
[O.20.11.15]   
[O.20.11.16]   
[O.20.11.17]   
[O.20.11.18]   
[O.20.11.19]   
[O.20.11.20]   
[O.20.11.21]   
[O.20.11.22]   
[O.20.11.23]   
[O.20.11.24]   
[O.20.11.25]   
[O.20.11.26]   
[O.20.11.27]   
[O.20.11.28]   
[O.20.11.29]   
[O.20.11.30]   
[O.20.11.31]   
[O.20.12.01]   
[O.20.12.02]   
[O.20.12.03]   
[O.20.12.04]   
[O.20.12.05]   
[O.20.12.06]   
[O.20.12.07]   
[O.20.12.08]   
[O.20.12.09]   
[O.20.12.10]   
[O.20.12.11]   
[O.20.12.12]   
[O.20.12.13]   
[O.20.12.14]   
[O.20.12.15]   
[O.20.12.16]   
[O.20.12.17]   
[O.20.12.18]   
[O.20.12.19]   
[O.20.12.20]   
[O.20.12.21]   
[O.20.12.22]   
[O.20.12.23]   
[O.20.12.24]   
[O.20.12.25]   
[O.20.12.26]   
[O.20.12.27]   
[O.20.12.28]   
[O.20.13.01]   
[O.20.13.02]   
[O.20.13.03]   
[O.20.13.04]   
[O.20.13.05]   
[O.20.13.06]   
[O.20.13.07]   
[O.20.13.08]   
[O.20.13.09]   
[O.20.13.10]   
[O.20.13.11]   
[O.20.13.12]   
[O.20.13.13]   
[O.20.13.14]   
[O.20.13.15]   
[O.20.13.16]   
[O.20.13.17]   
[O.20.13.18]   
[O.20.13.19]   
[O.20.13.20]   
[O.20.13.21]   
[O.20.13.22]   
[O.20.13.23]   
[O.20.13.24]   
[O.20.13.25]   
[O.20.14.01]   
[O.20.14.02]   
[O.20.14.03]   
[O.20.14.04]   
[O.20.14.05]   
[O.20.14.06]   
[O.20.14.07]   
[O.20.14.08]   
[O.20.14.09]   
[O.20.14.10]   
[O.20.14.11]   
[O.20.14.12]   
[O.20.14.13]   
[O.20.14.14]   
[O.20.14.15]   
[O.20.14.16]   
[O.20.14.17]   
[O.20.14.18]   
[O.20.14.19]   
[O.20.14.20]   
[O.20.14.21]   
[O.20.14.22]   
[O.20.14.23]   
[O.20.14.24]   
[O.20.14.25]   
[O.20.14.26]   
[O.20.14.27]   
[O.20.14.28]   
[O.20.14.29]   
[O.20.14.30]   
[O.20.14.31]   
[O.20.14.32]   
[O.20.14.33]   
[O.20.14.34]   
[O.20.14.35]   
[O.20.15.01]   
[O.20.15.02]   
[O.20.15.03]   
[O.20.15.04]   
[O.20.15.05]   
[O.20.15.06]   
[O.20.15.07]   
[O.20.15.08]   
[O.20.15.09]   
[O.20.15.10]   
[O.20.15.11]   
[O.20.15.12]   
[O.20.15.13]   
[O.20.15.14]   
[O.20.15.15]   
[O.20.15.16]   
[O.20.15.17]   
[O.20.15.18]   
[O.20.15.19]   
[O.20.15.20]   
[O.20.15.21]   
[O.20.15.22]   
[O.20.15.23]   
[O.20.15.24]   
[O.20.15.25]   
[O.20.15.26]   
[O.20.15.27]   
[O.20.15.28]   
[O.20.15.29]   
[O.20.15.30]   
[O.20.15.31]   
[O.20.15.32]   
[O.20.15.33]   
[O.20.16.01]   
[O.20.16.02]   
[O.20.16.03]   
[O.20.16.04]   
[O.20.16.05]   
[O.20.16.06]   
[O.20.16.07]   
[O.20.16.08]   
[O.20.16.09]   
[O.20.16.10]   
[O.20.16.11]   
[O.20.16.12]   
[O.20.16.13]   
[O.20.16.14]   
[O.20.16.15]   
[O.20.16.16]   
[O.20.16.17]   
[O.20.16.18]   
[O.20.16.19]   
[O.20.16.20]   
[O.20.16.21]   
[O.20.16.22]   
[O.20.16.23]   
[O.20.16.24]   
[O.20.16.25]   
[O.20.16.26]   
[O.20.16.27]   
[O.20.16.28]   
[O.20.16.29]   
[O.20.16.30]   
[O.20.16.31]   
[O.20.16.32]   
[O.20.16.33]   
[O.20.17.01]   
[O.20.17.02]   
[O.20.17.03]   
[O.20.17.04]   
[O.20.17.05]   
[O.20.17.06]   
[O.20.17.07]   
[O.20.17.08]   
[O.20.17.09]   
[O.20.17.10]   
[O.20.17.11]   
[O.20.17.12]   
[O.20.17.13]   
[O.20.17.14]   
[O.20.17.15]   
[O.20.17.16]   
[O.20.17.17]   
[O.20.17.18]   
[O.20.17.19]   
[O.20.17.20]   
[O.20.17.21]   
[O.20.17.22]   
[O.20.17.23]   
[O.20.17.24]   
[O.20.17.25]   
[O.20.17.26]   
[O.20.17.27]   
[O.20.17.28]   
[O.20.18.01]   
[O.20.18.02]   
[O.20.18.03]   
[O.20.18.04]   
[O.20.18.05]   
[O.20.18.06]   
[O.20.18.07]   
[O.20.18.08]   
[O.20.18.09]   
[O.20.18.10]   
[O.20.18.11]   
[O.20.18.12]   
[O.20.18.13]   
[O.20.18.14]   
[O.20.18.15]   
[O.20.18.16]   
[O.20.18.17]   
[O.20.18.18]   
[O.20.18.19]   
[O.20.18.20]   
[O.20.18.21]   
[O.20.18.22]   
[O.20.18.23]   
[O.20.18.24]   
[O.20.19.01]   
[O.20.19.02]   
[O.20.19.03]   
[O.20.19.04]   
[O.20.19.05]   
[O.20.19.06]   
[O.20.19.07]   
[O.20.19.08]   
[O.20.19.09]   
[O.20.19.10]   
[O.20.19.11]   
[O.20.19.12]   
[O.20.19.13]   
[O.20.19.14]   
[O.20.19.15]   
[O.20.19.16]   
[O.20.19.17]   
[O.20.19.18]   
[O.20.19.19]   
[O.20.19.20]   
[O.20.19.21]   
[O.20.19.22]   
[O.20.19.23]   
[O.20.19.24]   
[O.20.19.25]   
[O.20.19.26]   
[O.20.19.27]   
[O.20.19.28]   
[O.20.19.29]   
[O.20.20.01]   
[O.20.20.02]   
[O.20.20.03]   
[O.20.20.04]   
[O.20.20.05]   
[O.20.20.06]   
[O.20.20.07]   
[O.20.20.08]   
[O.20.20.09]   
[O.20.20.10]   
[O.20.20.11]   
[O.20.20.12]   
[O.20.20.13]   
[O.20.20.14]   
[O.20.20.15]   
[O.20.20.16]   
[O.20.20.17]   
[O.20.20.18]   
[O.20.20.19]   
[O.20.20.20]   
[O.20.20.21]   
[O.20.20.22]   
[O.20.20.23]   
[O.20.20.24]   
[O.20.20.25]   
[O.20.20.26]   
[O.20.20.27]   
[O.20.20.28]   
[O.20.20.29]   
[O.20.20.30]   
[O.20.21.01]   
[O.20.21.02]   
[O.20.21.03]   
[O.20.21.04]   
[O.20.21.05]   
[O.20.21.06]   
[O.20.21.07]   
[O.20.21.08]   
[O.20.21.09]   
[O.20.21.10]   
[O.20.21.11]   
[O.20.21.12]   
[O.20.21.13]   
[O.20.21.14]   
[O.20.21.15]   
[O.20.21.16]   
[O.20.21.17]   
[O.20.21.18]   
[O.20.21.19]   
[O.20.21.20]   
[O.20.21.21]   
[O.20.21.22]   
[O.20.21.23]   
[O.20.21.24]   
[O.20.21.25]   
[O.20.21.26]   
[O.20.21.27]   
[O.20.21.28]   
[O.20.21.29]   
[O.20.21.30]   
[O.20.21.31]   
[O.20.22.01]   
[O.20.22.02]   
[O.20.22.03]   
[O.20.22.04]   
[O.20.22.05]   
[O.20.22.06]   
[O.20.22.07]   
[O.20.22.08]   
[O.20.22.09]   
[O.20.22.10]   
[O.20.22.11]   
[O.20.22.12]   
[O.20.22.13]   
[O.20.22.14]   
[O.20.22.15]   
[O.20.22.16]   
[O.20.22.17]   
[O.20.22.18]   
[O.20.22.19]   
[O.20.22.20]   
[O.20.22.21]   
[O.20.22.22]   
[O.20.22.23]   
[O.20.22.24]   
[O.20.22.25]   
[O.20.22.26]   
[O.20.22.27]   
[O.20.22.28]   
[O.20.22.29]   
[O.20.23.01]   
[O.20.23.02]   
[O.20.23.03]   
[O.20.23.04]   
[O.20.23.05]   
[O.20.23.06]   
[O.20.23.07]   
[O.20.23.08]   
[O.20.23.09]   
[O.20.23.10]   
[O.20.23.11]   
[O.20.23.12]   
[O.20.23.13]   
[O.20.23.14]   
[O.20.23.15]   
[O.20.23.16]   
[O.20.23.17]   
[O.20.23.18]   
[O.20.23.19]   
[O.20.23.20]   
[O.20.23.21]   
[O.20.23.22]   
[O.20.23.23]   
[O.20.23.24]   
[O.20.23.25]   
[O.20.23.26]   
[O.20.23.27]   
[O.20.23.28]   
[O.20.23.29]   
[O.20.23.30]   
[O.20.23.31]   
[O.20.23.32]   
[O.20.23.33]   
[O.20.23.34]   
[O.20.23.35]   
[O.20.24.01]   
[O.20.24.02]   
[O.20.24.03]   
[O.20.24.04]   
[O.20.24.05]   
[O.20.24.06]   
[O.20.24.07]   
[O.20.24.08]   
[O.20.24.09]   
[O.20.24.10]   
[O.20.24.11]   
[O.20.24.12]   
[O.20.24.13]   
[O.20.24.14]   
[O.20.24.15]   
[O.20.24.16]   
[O.20.24.17]   
[O.20.24.18]   
[O.20.24.19]   
[O.20.24.20]   
[O.20.24.21]   
[O.20.24.22]   
[O.20.24.23]   
[O.20.24.24]   
[O.20.24.25]   
[O.20.24.26]   
[O.20.24.27]   
[O.20.24.28]   
[O.20.24.29]   
[O.20.24.30]   
[O.20.24.31]   
[O.20.24.32]   
[O.20.24.33]   
[O.20.24.34]   
[O.20.25.01]   
[O.20.25.02]   
[O.20.25.03]   
[O.20.25.04]   
[O.20.25.05]   
[O.20.25.06]   
[O.20.25.07]   
[O.20.25.08]   
[O.20.25.09]   
[O.20.25.10]   
[O.20.25.11]   
[O.20.25.12]   
[O.20.25.13]   
[O.20.25.14]   
[O.20.25.15]   
[O.20.25.16]   
[O.20.25.17]   
[O.20.25.18]   
[O.20.25.19]   
[O.20.25.20]   
[O.20.25.21]   
[O.20.25.22]   
[O.20.25.23]   
[O.20.25.24]   
[O.20.25.25]   
[O.20.25.26]   
[O.20.25.27]   
[O.20.25.28]   
[O.20.26.01]   
[O.20.26.02]   
[O.20.26.03]   
[O.20.26.04]   
[O.20.26.05]   
[O.20.26.06]   
[O.20.26.07]   
[O.20.26.08]   
[O.20.26.09]   
[O.20.26.10]   
[O.20.26.11]   
[O.20.26.12]   
[O.20.26.13]   
[O.20.26.14]   
[O.20.26.15]   
[O.20.26.16]   
[O.20.26.17]   
[O.20.26.18]   
[O.20.26.19]   
[O.20.26.20]   
[O.20.26.21]   
[O.20.26.22]   
[O.20.26.23]   
[O.20.26.24]   
[O.20.26.25]   
[O.20.26.26]   
[O.20.26.27]   
[O.20.26.28]   
[O.20.27.01]   
[O.20.27.02]   
[O.20.27.03]   
[O.20.27.04]   
[O.20.27.05]   
[O.20.27.06]   
[O.20.27.07]   
[O.20.27.08]   
[O.20.27.09]   
[O.20.27.10]   
[O.20.27.11]   
[O.20.27.12]   
[O.20.27.13]   
[O.20.27.14]   
[O.20.27.15]   
[O.20.27.16]   
[O.20.27.17]   
[O.20.27.18]   
[O.20.27.19]   
[O.20.27.20]   
[O.20.27.21]   
[O.20.27.22]   
[O.20.27.23]   
[O.20.27.24]   
[O.20.27.25]   
[O.20.27.26]   
[O.20.27.27]   
[O.20.28.01]   
[O.20.28.02]   
[O.20.28.03]   
[O.20.28.04]   
[O.20.28.05]   
[O.20.28.06]   
[O.20.28.07]   
[O.20.28.08]   
[O.20.28.09]   
[O.20.28.10]   
[O.20.28.11]   
[O.20.28.12]   
[O.20.28.13]   
[O.20.28.14]   
[O.20.28.15]   
[O.20.28.16]   
[O.20.28.17]   
[O.20.28.18]   
[O.20.28.19]   
[O.20.28.20]   
[O.20.28.21]   
[O.20.28.22]   
[O.20.28.23]   
[O.20.28.24]   
[O.20.28.25]   
[O.20.28.26]   
[O.20.28.27]   
[O.20.28.28]   
[O.20.29.01]   
[O.20.29.02]   
[O.20.29.03]   
[O.20.29.04]   
[O.20.29.05]   
[O.20.29.06]   
[O.20.29.07]   
[O.20.29.08]   
[O.20.29.09]   
[O.20.29.10]   
[O.20.29.11]   
[O.20.29.12]   
[O.20.29.13]   
[O.20.29.14]   
[O.20.29.15]   
[O.20.29.16]   
[O.20.29.17]   
[O.20.29.18]   
[O.20.29.19]   
[O.20.29.20]   
[O.20.29.21]   
[O.20.29.22]   
[O.20.29.23]   
[O.20.29.24]   
[O.20.29.25]   
[O.20.29.26]   
[O.20.29.27]   
[O.20.30.01]   
[O.20.30.02]   
[O.20.30.03]   
[O.20.30.04]   
[O.20.30.05]   
[O.20.30.06]   
[O.20.30.07]   
[O.20.30.08]   
[O.20.30.09]   
[O.20.30.10]   
[O.20.30.11]   
[O.20.30.12]   
[O.20.30.13]   
[O.20.30.14]   
[O.20.30.15]   
[O.20.30.16]   
[O.20.30.17]   
[O.20.30.18]   
[O.20.30.19]   
[O.20.30.20]   
[O.20.30.21]   
[O.20.30.22]   
[O.20.30.23]   
[O.20.30.24]   
[O.20.30.25]   
[O.20.30.26]   
[O.20.30.27]   
[O.20.30.28]   
[O.20.30.29]   
[O.20.30.30]   
[O.20.30.31]   
[O.20.30.32]   
[O.20.30.33]   
[O.20.31.01]   
[O.20.31.02]   
[O.20.31.03]   
[O.20.31.04]   
[O.20.31.05]   
[O.20.31.06]   
[O.20.31.07]   
[O.20.31.08]   
[O.20.31.09]   
[O.20.31.10]   
[O.20.31.11]   
[O.20.31.12]   
[O.20.31.13]   
[O.20.31.14]   
[O.20.31.15]   
[O.20.31.16]   
[O.20.31.17]   
[O.20.31.18]   
[O.20.31.19]   
[O.20.31.20]   
[O.20.31.21]   
[O.20.31.22]   
[O.20.31.23]   
[O.20.31.24]   
[O.20.31.25]   
[O.20.31.26]   
[O.20.31.27]   
[O.20.31.28]   
[O.20.31.29]   
[O.20.31.30]   
[O.20.31.31]   
[O.21.01.01]   
[O.21.01.02]   
[O.21.01.03]   
[O.21.01.04]   
[O.21.01.05]   
[O.21.01.06]   
[O.21.01.07]   
[O.21.01.08]   
[O.21.01.09]   
[O.21.01.10]   
[O.21.01.11]   
[O.21.01.12]   
[O.21.01.13]   
[O.21.01.14]   
[O.21.01.15]   
[O.21.01.16]   
[O.21.01.17]   
[O.21.01.18]   
[O.21.02.01]   
[O.21.02.02]   
[O.21.02.03]   
[O.21.02.04]   
[O.21.02.05]   
[O.21.02.06]   
[O.21.02.07]   
[O.21.02.08]   
[O.21.02.09]   
[O.21.02.10]   
[O.21.02.11]   
[O.21.02.12]   
[O.21.02.13]   
[O.21.02.14]   
[O.21.02.15]   
[O.21.02.16]   
[O.21.02.17]   
[O.21.02.18]   
[O.21.02.19]   
[O.21.02.20]   
[O.21.02.21]   
[O.21.02.22]   
[O.21.02.23]   
[O.21.02.24]   
[O.21.02.25]   
[O.21.02.26]   
[O.21.03.01]   
[O.21.03.02]   
[O.21.03.03]   
[O.21.03.04]   
[O.21.03.05]   
[O.21.03.06]   
[O.21.03.07]   
[O.21.03.08]   
[O.21.03.09]   
[O.21.03.10]   
[O.21.03.11]   
[O.21.03.12]   
[O.21.03.13]   
[O.21.03.14]   
[O.21.03.15]   
[O.21.03.16]   
[O.21.03.17]   
[O.21.03.18]   
[O.21.03.19]   
[O.21.03.20]   
[O.21.03.21]   
[O.21.03.22]   
[O.21.04.01]   
[O.21.04.02]   
[O.21.04.03]   
[O.21.04.04]   
[O.21.04.05]   
[O.21.04.06]   
[O.21.04.07]   
[O.21.04.08]   
[O.21.04.09]   
[O.21.04.10]   
[O.21.04.11]   
[O.21.04.12]   
[O.21.04.13]   
[O.21.04.14]   
[O.21.04.15]   
[O.21.04.16]   
[O.21.05.01]   
[O.21.05.02]   
[O.21.05.03]   
[O.21.05.04]   
[O.21.05.05]   
[O.21.05.06]   
[O.21.05.07]   
[O.21.05.08]   
[O.21.05.09]   
[O.21.05.10]   
[O.21.05.11]   
[O.21.05.12]   
[O.21.05.13]   
[O.21.05.14]   
[O.21.05.15]   
[O.21.05.16]   
[O.21.05.17]   
[O.21.05.18]   
[O.21.05.19]   
[O.21.05.20]   
[O.21.06.01]   
[O.21.06.02]   
[O.21.06.03]   
[O.21.06.04]   
[O.21.06.05]   
[O.21.06.06]   
[O.21.06.07]   
[O.21.06.08]   
[O.21.06.09]   
[O.21.06.10]   
[O.21.06.11]   
[O.21.06.12]   
[O.21.07.01]   
[O.21.07.02]   
[O.21.07.03]   
[O.21.07.04]   
[O.21.07.05]   
[O.21.07.06]   
[O.21.07.07]   
[O.21.07.08]   
[O.21.07.09]   
[O.21.07.10]   
[O.21.07.11]   
[O.21.07.12]   
[O.21.07.13]   
[O.21.07.14]   
[O.21.07.15]   
[O.21.07.16]   
[O.21.07.17]   
[O.21.07.18]   
[O.21.07.19]   
[O.21.07.20]   
[O.21.07.21]   
[O.21.07.22]   
[O.21.07.23]   
[O.21.07.24]   
[O.21.07.25]   
[O.21.07.26]   
[O.21.07.27]   
[O.21.07.28]   
[O.21.07.29]   
[O.21.08.01]   
[O.21.08.02]   
[O.21.08.03]   
[O.21.08.04]   
[O.21.08.05]   
[O.21.08.06]   
[O.21.08.07]   
[O.21.08.08]   
[O.21.08.09]   
[O.21.08.10]   
[O.21.08.11]   
[O.21.08.12]   
[O.21.08.13]   
[O.21.08.14]   
[O.21.08.15]   
[O.21.08.16]   
[O.21.08.17]   
[O.21.09.01]   
[O.21.09.02]   
[O.21.09.03]   
[O.21.09.04]   
[O.21.09.05]   
[O.21.09.06]   
[O.21.09.07]   
[O.21.09.08]   
[O.21.09.09]   
[O.21.09.10]   
[O.21.09.11]   
[O.21.09.12]   
[O.21.09.13]   
[O.21.09.14]   
[O.21.09.15]   
[O.21.09.16]   
[O.21.09.17]   
[O.21.09.18]   
[O.21.10.01]   
[O.21.10.02]   
[O.21.10.03]   
[O.21.10.04]   
[O.21.10.05]   
[O.21.10.06]   
[O.21.10.07]   
[O.21.10.08]   
[O.21.10.09]   
[O.21.10.10]   
[O.21.10.11]   
[O.21.10.12]   
[O.21.10.13]   
[O.21.10.14]   
[O.21.10.15]   
[O.21.10.16]   
[O.21.10.17]   
[O.21.10.18]   
[O.21.10.19]   
[O.21.10.20]   
[O.21.11.01]   
[O.21.11.02]   
[O.21.11.03]   
[O.21.11.04]   
[O.21.11.05]   
[O.21.11.06]   
[O.21.11.07]   
[O.21.11.08]   
[O.21.11.09]   
[O.21.11.10]   
[O.21.12.01]   
[O.21.12.02]   
[O.21.12.03]   
[O.21.12.04]   
[O.21.12.05]   
[O.21.12.06]   
[O.21.12.07]   
[O.21.12.08]   
[O.21.12.09]   
[O.21.12.10]   
[O.21.12.11]   
[O.21.12.12]   
[O.21.12.13]   
[O.21.12.14]   
[O.22.01.01]   
[O.22.01.02]   
[O.22.01.03]   
[O.22.01.04]   
[O.22.01.05]   
[O.22.01.06]   
[O.22.01.07]   
[O.22.01.08]   
[O.22.01.09]   
[O.22.01.10]   
[O.22.01.11]   
[O.22.01.12]   
[O.22.01.13]   
[O.22.01.14]   
[O.22.01.15]   
[O.22.01.16]   
[O.22.01.17]   
[O.22.02.01]   
[O.22.02.02]   
[O.22.02.03]   
[O.22.02.04]   
[O.22.02.05]   
[O.22.02.06]   
[O.22.02.07]   
[O.22.02.08]   
[O.22.02.09]   
[O.22.02.10]   
[O.22.02.11]   
[O.22.02.12]   
[O.22.02.13]   
[O.22.02.14]   
[O.22.02.15]   
[O.22.02.16]   
[O.22.02.17]   
[O.22.03.01]   
[O.22.03.02]   
[O.22.03.03]   
[O.22.03.04]   
[O.22.03.05]   
[O.22.03.06]   
[O.22.03.07]   
[O.22.03.08]   
[O.22.03.09]   
[O.22.03.10]   
[O.22.03.11]   
[O.22.04.01]   
[O.22.04.02]   
[O.22.04.03]   
[O.22.04.04]   
[O.22.04.05]   
[O.22.04.06]   
[O.22.04.07]   
[O.22.04.08]   
[O.22.04.09]   
[O.22.04.10]   
[O.22.04.11]   
[O.22.04.12]   
[O.22.04.13]   
[O.22.04.14]   
[O.22.04.15]   
[O.22.04.16]   
[O.22.05.01]   
[O.22.05.02]   
[O.22.05.03]   
[O.22.05.04]   
[O.22.05.05]   
[O.22.05.06]   
[O.22.05.07]   
[O.22.05.08]   
[O.22.05.09]   
[O.22.05.10]   
[O.22.05.11]   
[O.22.05.12]   
[O.22.05.13]   
[O.22.05.14]   
[O.22.05.15]   
[O.22.05.16]   
[O.22.06.01]   
[O.22.06.02]   
[O.22.06.03]   
[O.22.06.04]   
[O.22.06.05]   
[O.22.06.06]   
[O.22.06.07]   
[O.22.06.08]   
[O.22.06.09]   
[O.22.06.10]   
[O.22.06.11]   
[O.22.06.12]   
[O.22.06.13]   
[O.22.07.01]   
[O.22.07.02]   
[O.22.07.03]   
[O.22.07.04]   
[O.22.07.05]   
[O.22.07.06]   
[O.22.07.07]   
[O.22.07.08]   
[O.22.07.09]   
[O.22.07.10]   
[O.22.07.11]   
[O.22.07.12]   
[O.22.07.13]   
[O.22.08.01]   
[O.22.08.02]   
[O.22.08.03]   
[O.22.08.04]   
[O.22.08.05]   
[O.22.08.06]   
[O.22.08.07]   
[O.22.08.08]   
[O.22.08.09]   
[O.22.08.10]   
[O.22.08.11]   
[O.22.08.12]   
[O.22.08.13]   
[O.22.08.14]   
[O.23.01.01]   
[O.23.01.02]   
[O.23.01.03]   
[O.23.01.04]   
[O.23.01.05]   
[O.23.01.06]   
[O.23.01.07]   
[O.23.01.08]   
[O.23.01.09]   
[O.23.01.10]   
[O.23.01.11]   
[O.23.01.12]   
[O.23.01.13]   
[O.23.01.14]   
[O.23.01.15]   
[O.23.01.16]   
[O.23.01.17]   
[O.23.01.18]   
[O.23.01.19]   
[O.23.01.20]   
[O.23.01.21]   
[O.23.01.22]   
[O.23.01.23]   
[O.23.01.24]   
[O.23.01.25]   
[O.23.01.26]   
[O.23.01.27]   
[O.23.01.28]   
[O.23.01.29]   
[O.23.01.30]   
[O.23.01.31]   
[O.23.02.01]   
[O.23.02.02]   
[O.23.02.03]   
[O.23.02.04]   
[O.23.02.05]   
[O.23.02.06]   
[O.23.02.07]   
[O.23.02.08]   
[O.23.02.09]   
[O.23.02.10]   
[O.23.02.11]   
[O.23.02.12]   
[O.23.02.13]   
[O.23.02.14]   
[O.23.02.15]   
[O.23.02.16]   
[O.23.02.17]   
[O.23.02.18]   
[O.23.02.19]   
[O.23.02.20]   
[O.23.02.21]   
[O.23.02.22]   
[O.23.03.01]   
[O.23.03.02]   
[O.23.03.03]   
[O.23.03.04]   
[O.23.03.05]   
[O.23.03.06]   
[O.23.03.07]   
[O.23.03.08]   
[O.23.03.09]   
[O.23.03.10]   
[O.23.03.11]   
[O.23.03.12]   
[O.23.03.13]   
[O.23.03.14]   
[O.23.03.15]   
[O.23.03.16]   
[O.23.03.17]   
[O.23.03.18]   
[O.23.03.19]   
[O.23.03.20]   
[O.23.03.21]   
[O.23.03.22]   
[O.23.03.23]   
[O.23.03.24]   
[O.23.03.25]   
[O.23.03.26]   
[O.23.04.01]   
[O.23.04.02]   
[O.23.04.03]   
[O.23.04.04]   
[O.23.04.05]   
[O.23.04.06]   
[O.23.05.01]   
[O.23.05.02]   
[O.23.05.03]   
[O.23.05.04]   
[O.23.05.05]   
[O.23.05.06]   
[O.23.05.07]   
[O.23.05.08]   
[O.23.05.09]   
[O.23.05.10]   
[O.23.05.11]   
[O.23.05.12]   
[O.23.05.13]   
[O.23.05.14]   
[O.23.05.15]   
[O.23.05.16]   
[O.23.05.17]   
[O.23.05.18]   
[O.23.05.19]   
[O.23.05.20]   
[O.23.05.21]   
[O.23.05.22]   
[O.23.05.23]   
[O.23.05.24]   
[O.23.05.25]   
[O.23.05.26]   
[O.23.05.27]   
[O.23.05.28]   
[O.23.05.29]   
[O.23.05.30]   
[O.23.06.01]   
[O.23.06.02]   
[O.23.06.03]   
[O.23.06.04]   
[O.23.06.05]   
[O.23.06.06]   
[O.23.06.07]   
[O.23.06.08]   
[O.23.06.09]   
[O.23.06.10]   
[O.23.06.11]   
[O.23.06.12]   
[O.23.06.13]   
[O.23.07.01]   
[O.23.07.02]   
[O.23.07.03]   
[O.23.07.04]   
[O.23.07.05]   
[O.23.07.06]   
[O.23.07.07]   
[O.23.07.08]   
[O.23.07.09]   
[O.23.07.10]   
[O.23.07.11]   
[O.23.07.12]   
[O.23.07.13]   
[O.23.07.14]   
[O.23.07.15]   
[O.23.07.16]   
[O.23.07.17]   
[O.23.07.18]   
[O.23.07.19]   
[O.23.07.20]   
[O.23.07.21]   
[O.23.07.22]   
[O.23.07.23]   
[O.23.07.24]   
[O.23.07.25]   
[O.23.08.01]   
[O.23.08.02]   
[O.23.08.03]   
[O.23.08.04]   
[O.23.08.05]   
[O.23.08.06]   
[O.23.08.07]   
[O.23.08.08]   
[O.23.08.09]   
[O.23.08.10]   
[O.23.08.11]   
[O.23.08.12]   
[O.23.08.13]   
[O.23.08.14]   
[O.23.08.15]   
[O.23.08.16]   
[O.23.08.17]   
[O.23.08.18]   
[O.23.08.19]   
[O.23.08.20]   
[O.23.08.21]   
[O.23.08.22]   
[O.23.09.01]   
[O.23.09.02]   
[O.23.09.03]   
[O.23.09.04]   
[O.23.09.05]   
[O.23.09.06]   
[O.23.09.07]   
[O.23.09.08]   
[O.23.09.09]   
[O.23.09.10]   
[O.23.09.11]   
[O.23.09.12]   
[O.23.09.13]   
[O.23.09.14]   
[O.23.09.15]   
[O.23.09.16]   
[O.23.09.17]   
[O.23.09.18]   
[O.23.09.19]   
[O.23.09.20]   
[O.23.09.21]   
[O.23.10.01]   
[O.23.10.02]   
[O.23.10.03]   
[O.23.10.04]   
[O.23.10.05]   
[O.23.10.06]   
[O.23.10.07]   
[O.23.10.08]   
[O.23.10.09]   
[O.23.10.10]   
[O.23.10.11]   
[O.23.10.12]   
[O.23.10.13]   
[O.23.10.14]   
[O.23.10.15]   
[O.23.10.16]   
[O.23.10.17]   
[O.23.10.18]   
[O.23.10.19]   
[O.23.10.20]   
[O.23.10.21]   
[O.23.10.22]   
[O.23.10.23]   
[O.23.10.24]   
[O.23.10.25]   
[O.23.10.26]   
[O.23.10.27]   
[O.23.10.28]   
[O.23.10.29]   
[O.23.10.30]   
[O.23.10.31]   
[O.23.10.32]   
[O.23.10.33]   
[O.23.10.34]   
[O.23.11.01]   
[O.23.11.02]   
[O.23.11.03]   
[O.23.11.04]   
[O.23.11.05]   
[O.23.11.06]   
[O.23.11.07]   
[O.23.11.08]   
[O.23.11.09]   
[O.23.11.10]   
[O.23.11.11]   
[O.23.11.12]   
[O.23.11.13]   
[O.23.11.14]   
[O.23.11.15]   
[O.23.11.16]   
[O.23.12.01]   
[O.23.12.02]   
[O.23.12.03]   
[O.23.12.04]   
[O.23.12.05]   
[O.23.12.06]   
[O.23.13.01]   
[O.23.13.02]   
[O.23.13.03]   
[O.23.13.04]   
[O.23.13.05]   
[O.23.13.06]   
[O.23.13.07]   
[O.23.13.08]   
[O.23.13.09]   
[O.23.13.10]   
[O.23.13.11]   
[O.23.13.12]   
[O.23.13.13]   
[O.23.13.14]   
[O.23.13.15]   
[O.23.13.16]   
[O.23.13.17]   
[O.23.13.18]   
[O.23.13.19]   
[O.23.13.20]   
[O.23.13.21]   
[O.23.13.22]   
[O.23.14.01]   
[O.23.14.02]   
[O.23.14.03]   
[O.23.14.04]   
[O.23.14.05]   
[O.23.14.06]   
[O.23.14.07]   
[O.23.14.08]   
[O.23.14.09]   
[O.23.14.10]   
[O.23.14.11]   
[O.23.14.12]   
[O.23.14.13]   
[O.23.14.14]   
[O.23.14.15]   
[O.23.14.16]   
[O.23.14.17]   
[O.23.14.18]   
[O.23.14.19]   
[O.23.14.20]   
[O.23.14.21]   
[O.23.14.22]   
[O.23.14.23]   
[O.23.14.24]   
[O.23.14.25]   
[O.23.14.26]   
[O.23.14.27]   
[O.23.14.28]   
[O.23.14.29]   
[O.23.14.30]   
[O.23.14.31]   
[O.23.14.32]   
[O.23.15.01]   
[O.23.15.02]   
[O.23.15.03]   
[O.23.15.04]   
[O.23.15.05]   
[O.23.15.06]   
[O.23.15.07]   
[O.23.15.08]   
[O.23.15.09]   
[O.23.16.01]   
[O.23.16.02]   
[O.23.16.03]   
[O.23.16.04]   
[O.23.16.05]   
[O.23.16.06]   
[O.23.16.07]   
[O.23.16.08]   
[O.23.16.09]   
[O.23.16.10]   
[O.23.16.11]   
[O.23.16.12]   
[O.23.16.13]   
[O.23.16.14]   
[O.23.17.01]   
[O.23.17.02]   
[O.23.17.03]   
[O.23.17.04]   
[O.23.17.05]   
[O.23.17.06]   
[O.23.17.07]   
[O.23.17.08]   
[O.23.17.09]   
[O.23.17.10]   
[O.23.17.11]   
[O.23.17.12]   
[O.23.17.13]   
[O.23.17.14]   
[O.23.18.01]   
[O.23.18.02]   
[O.23.18.03]   
[O.23.18.04]   
[O.23.18.05]   
[O.23.18.06]   
[O.23.18.07]   
[O.23.19.01]   
[O.23.19.02]   
[O.23.19.03]   
[O.23.19.04]   
[O.23.19.05]   
[O.23.19.06]   
[O.23.19.07]   
[O.23.19.08]   
[O.23.19.09]   
[O.23.19.10]   
[O.23.19.11]   
[O.23.19.12]   
[O.23.19.13]   
[O.23.19.14]   
[O.23.19.15]   
[O.23.19.16]   
[O.23.19.17]   
[O.23.19.18]   
[O.23.19.19]   
[O.23.19.20]   
[O.23.19.21]   
[O.23.19.22]   
[O.23.19.23]   
[O.23.19.24]   
[O.23.19.25]   
[O.23.20.01]   
[O.23.20.02]   
[O.23.20.03]   
[O.23.20.04]   
[O.23.20.05]   
[O.23.20.06]   
[O.23.21.01]   
[O.23.21.02]   
[O.23.21.03]   
[O.23.21.04]   
[O.23.21.05]   
[O.23.21.06]   
[O.23.21.07]   
[O.23.21.08]   
[O.23.21.09]   
[O.23.21.10]   
[O.23.21.11]   
[O.23.21.12]   
[O.23.21.13]   
[O.23.21.14]   
[O.23.21.15]   
[O.23.21.16]   
[O.23.21.17]   
[O.23.22.01]   
[O.23.22.02]   
[O.23.22.03]   
[O.23.22.04]   
[O.23.22.05]   
[O.23.22.06]   
[O.23.22.07]   
[O.23.22.08]   
[O.23.22.09]   
[O.23.22.10]   
[O.23.22.11]   
[O.23.22.12]   
[O.23.22.13]   
[O.23.22.14]   
[O.23.22.15]   
[O.23.22.16]   
[O.23.22.17]   
[O.23.22.18]   
[O.23.22.19]   
[O.23.22.20]   
[O.23.22.21]   
[O.23.22.22]   
[O.23.22.23]   
[O.23.22.24]   
[O.23.22.25]   
[O.23.23.01]   
[O.23.23.02]   
[O.23.23.03]   
[O.23.23.04]   
[O.23.23.05]   
[O.23.23.06]   
[O.23.23.07]   
[O.23.23.08]   
[O.23.23.09]   
[O.23.23.10]   
[O.23.23.11]   
[O.23.23.12]   
[O.23.23.13]   
[O.23.23.14]   
[O.23.23.15]   
[O.23.23.16]   
[O.23.23.17]   
[O.23.23.18]   
[O.23.24.01]   
[O.23.24.02]   
[O.23.24.03]   
[O.23.24.04]   
[O.23.24.05]   
[O.23.24.06]   
[O.23.24.07]   
[O.23.24.08]   
[O.23.24.09]   
[O.23.24.10]   
[O.23.24.11]   
[O.23.24.12]   
[O.23.24.13]   
[O.23.24.14]   
[O.23.24.15]   
[O.23.24.16]   
[O.23.24.17]   
[O.23.24.18]   
[O.23.24.19]   
[O.23.24.20]   
[O.23.24.21]   
[O.23.24.22]   
[O.23.24.23]   
[O.23.25.01]   
[O.23.25.02]   
[O.23.25.03]   
[O.23.25.04]   
[O.23.25.05]   
[O.23.25.06]   
[O.23.25.07]   
[O.23.25.08]   
[O.23.25.09]   
[O.23.25.10]   
[O.23.25.11]   
[O.23.25.12]   
[O.23.26.01]   
[O.23.26.02]   
[O.23.26.03]   
[O.23.26.04]   
[O.23.26.05]   
[O.23.26.06]   
[O.23.26.07]   
[O.23.26.08]   
[O.23.26.09]   
[O.23.26.10]   
[O.23.26.11]   
[O.23.26.12]   
[O.23.26.13]   
[O.23.26.14]   
[O.23.26.15]   
[O.23.26.16]   
[O.23.26.17]   
[O.23.26.18]   
[O.23.26.19]   
[O.23.26.20]   
[O.23.26.21]   
[O.23.27.01]   
[O.23.27.02]   
[O.23.27.03]   
[O.23.27.04]   
[O.23.27.05]   
[O.23.27.06]   
[O.23.27.07]   
[O.23.27.08]   
[O.23.27.09]   
[O.23.27.10]   
[O.23.27.11]   
[O.23.27.12]   
[O.23.27.13]   
[O.23.28.01]   
[O.23.28.02]   
[O.23.28.03]   
[O.23.28.04]   
[O.23.28.05]   
[O.23.28.06]   
[O.23.28.07]   
[O.23.28.08]   
[O.23.28.09]   
[O.23.28.10]   
[O.23.28.11]   
[O.23.28.12]   
[O.23.28.13]   
[O.23.28.14]   
[O.23.28.15]   
[O.23.28.16]   
[O.23.28.17]   
[O.23.28.18]   
[O.23.28.19]   
[O.23.28.20]   
[O.23.28.21]   
[O.23.28.22]   
[O.23.28.23]   
[O.23.28.24]   
[O.23.28.25]   
[O.23.28.26]   
[O.23.28.27]   
[O.23.28.28]   
[O.23.28.29]   
[O.23.29.01]   
[O.23.29.02]   
[O.23.29.03]   
[O.23.29.04]   
[O.23.29.05]   
[O.23.29.06]   
[O.23.29.07]   
[O.23.29.08]   
[O.23.29.09]   
[O.23.29.10]   
[O.23.29.11]   
[O.23.29.12]   
[O.23.29.13]   
[O.23.29.14]   
[O.23.29.15]   
[O.23.29.16]   
[O.23.29.17]   
[O.23.29.18]   
[O.23.29.19]   
[O.23.29.20]   
[O.23.29.21]   
[O.23.29.22]   
[O.23.29.23]   
[O.23.29.24]   
[O.23.30.01]   
[O.23.30.02]   
[O.23.30.03]   
[O.23.30.04]   
[O.23.30.05]   
[O.23.30.06]   
[O.23.30.07]   
[O.23.30.08]   
[O.23.30.09]   
[O.23.30.10]   
[O.23.30.11]   
[O.23.30.12]   
[O.23.30.13]   
[O.23.30.14]   
[O.23.30.15]   
[O.23.30.16]   
[O.23.30.17]   
[O.23.30.18]   
[O.23.30.19]   
[O.23.30.20]   
[O.23.30.21]   
[O.23.30.22]   
[O.23.30.23]   
[O.23.30.24]   
[O.23.30.25]   
[O.23.30.26]   
[O.23.30.27]   
[O.23.30.28]   
[O.23.30.29]   
[O.23.30.30]   
[O.23.30.31]   
[O.23.30.32]   
[O.23.30.33]   
[O.23.31.01]   
[O.23.31.02]   
[O.23.31.03]   
[O.23.31.04]   
[O.23.31.05]   
[O.23.31.06]   
[O.23.31.07]   
[O.23.31.08]   
[O.23.31.09]   
[O.23.32.01]   
[O.23.32.02]   
[O.23.32.03]   
[O.23.32.04]   
[O.23.32.05]   
[O.23.32.06]   
[O.23.32.07]   
[O.23.32.08]   
[O.23.32.09]   
[O.23.32.10]   
[O.23.32.11]   
[O.23.32.12]   
[O.23.32.13]   
[O.23.32.14]   
[O.23.32.15]   
[O.23.32.16]   
[O.23.32.17]   
[O.23.32.18]   
[O.23.32.19]   
[O.23.32.20]   
[O.23.33.01]   
[O.23.33.02]   
[O.23.33.03]   
[O.23.33.04]   
[O.23.33.05]   
[O.23.33.06]   
[O.23.33.07]   
[O.23.33.08]   
[O.23.33.09]   
[O.23.33.10]   
[O.23.33.11]   
[O.23.33.12]   
[O.23.33.13]   
[O.23.33.14]   
[O.23.33.15]   
[O.23.33.16]   
[O.23.33.17]   
[O.23.33.18]   
[O.23.33.19]   
[O.23.33.20]   
[O.23.33.21]   
[O.23.33.22]   
[O.23.33.23]   
[O.23.33.24]   
[O.23.34.01]   
[O.23.34.02]   
[O.23.34.03]   
[O.23.34.04]   
[O.23.34.05]   
[O.23.34.06]   
[O.23.34.07]   
[O.23.34.08]   
[O.23.34.09]   
[O.23.34.10]   
[O.23.34.11]   
[O.23.34.12]   
[O.23.34.13]   
[O.23.34.14]   
[O.23.34.15]   
[O.23.34.16]   
[O.23.34.17]   
[O.23.35.01]   
[O.23.35.02]   
[O.23.35.03]   
[O.23.35.04]   
[O.23.35.05]   
[O.23.35.06]   
[O.23.35.07]   
[O.23.35.08]   
[O.23.35.09]   
[O.23.35.10]   
[O.23.36.01]   
[O.23.36.02]   
[O.23.36.03]   
[O.23.36.04]   
[O.23.36.05]   
[O.23.36.06]   
[O.23.36.07]   
[O.23.36.08]   
[O.23.36.09]   
[O.23.36.10]   
[O.23.36.11]   
[O.23.36.12]   
[O.23.36.13]   
[O.23.36.14]   
[O.23.36.15]   
[O.23.36.16]   
[O.23.36.17]   
[O.23.36.18]   
[O.23.36.19]   
[O.23.36.20]   
[O.23.36.21]   
[O.23.36.22]   
[O.23.37.01]   
[O.23.37.02]   
[O.23.37.03]   
[O.23.37.04]   
[O.23.37.05]   
[O.23.37.06]   
[O.23.37.07]   
[O.23.37.08]   
[O.23.37.09]   
[O.23.37.10]   
[O.23.37.11]   
[O.23.37.12]   
[O.23.37.13]   
[O.23.37.14]   
[O.23.37.15]   
[O.23.37.16]   
[O.23.37.17]   
[O.23.37.18]   
[O.23.37.19]   
[O.23.37.20]   
[O.23.37.21]   
[O.23.37.22]   
[O.23.37.23]   
[O.23.37.24]   
[O.23.37.25]   
[O.23.37.26]   
[O.23.37.27]   
[O.23.37.28]   
[O.23.37.29]   
[O.23.37.30]   
[O.23.37.31]   
[O.23.37.32]   
[O.23.37.33]   
[O.23.37.34]   
[O.23.37.35]   
[O.23.37.36]   
[O.23.37.37]   
[O.23.37.38]   
[O.23.38.01]   
[O.23.38.02]   
[O.23.38.03]   
[O.23.38.04]   
[O.23.38.05]   
[O.23.38.06]   
[O.23.38.07]   
[O.23.38.08]   
[O.23.38.09]   
[O.23.38.10]   
[O.23.38.11]   
[O.23.38.12]   
[O.23.38.13]   
[O.23.38.14]   
[O.23.38.15]   
[O.23.38.16]   
[O.23.38.17]   
[O.23.38.18]   
[O.23.38.19]   
[O.23.38.20]   
[O.23.38.21]   
[O.23.38.22]   
[O.23.39.01]   
[O.23.39.02]   
[O.23.39.03]   
[O.23.39.04]   
[O.23.39.05]   
[O.23.39.06]   
[O.23.39.07]   
[O.23.39.08]   
[O.23.40.01]   
[O.23.40.02]   
[O.23.40.03]   
[O.23.40.04]   
[O.23.40.05]   
[O.23.40.06]   
[O.23.40.07]   
[O.23.40.08]   
[O.23.40.09]   
[O.23.40.10]   
[O.23.40.11]   
[O.23.40.12]   
[O.23.40.13]   
[O.23.40.14]   
[O.23.40.15]   
[O.23.40.16]   
[O.23.40.17]   
[O.23.40.18]   
[O.23.40.19]   
[O.23.40.20]   
[O.23.40.21]   
[O.23.40.22]   
[O.23.40.23]   
[O.23.40.24]   
[O.23.40.25]   
[O.23.40.26]   
[O.23.40.27]   
[O.23.40.28]   
[O.23.40.29]   
[O.23.40.30]   
[O.23.40.31]   
[O.23.41.01]   
[O.23.41.02]   
[O.23.41.03]   
[O.23.41.04]   
[O.23.41.05]   
[O.23.41.06]   
[O.23.41.07]   
[O.23.41.08]   
[O.23.41.09]   
[O.23.41.10]   
[O.23.41.11]   
[O.23.41.12]   
[O.23.41.13]   
[O.23.41.14]   
[O.23.41.15]   
[O.23.41.16]   
[O.23.41.17]   
[O.23.41.18]   
[O.23.41.19]   
[O.23.41.20]   
[O.23.41.21]   
[O.23.41.22]   
[O.23.41.23]   
[O.23.41.24]   
[O.23.41.25]   
[O.23.41.26]   
[O.23.41.27]   
[O.23.41.28]   
[O.23.41.29]   
[O.23.42.01]   
[O.23.42.02]   
[O.23.42.03]   
[O.23.42.04]   
[O.23.42.05]   
[O.23.42.06]   
[O.23.42.07]   
[O.23.42.08]   
[O.23.42.09]   
[O.23.42.10]   
[O.23.42.11]   
[O.23.42.12]   
[O.23.42.13]   
[O.23.42.14]   
[O.23.42.15]   
[O.23.42.16]   
[O.23.42.17]   
[O.23.42.18]   
[O.23.42.19]   
[O.23.42.20]   
[O.23.42.21]   
[O.23.42.22]   
[O.23.42.23]   
[O.23.42.24]   
[O.23.42.25]   
[O.23.43.01]   
[O.23.43.02]   
[O.23.43.03]   
[O.23.43.04]   
[O.23.43.05]   
[O.23.43.06]   
[O.23.43.07]   
[O.23.43.08]   
[O.23.43.09]   
[O.23.43.10]   
[O.23.43.11]   
[O.23.43.12]   
[O.23.43.13]   
[O.23.43.14]   
[O.23.43.15]   
[O.23.43.16]   
[O.23.43.17]   
[O.23.43.18]   
[O.23.43.19]   
[O.23.43.20]   
[O.23.43.21]   
[O.23.43.22]   
[O.23.43.23]   
[O.23.43.24]   
[O.23.43.25]   
[O.23.43.26]   
[O.23.43.27]   
[O.23.43.28]   
[O.23.44.01]   
[O.23.44.02]   
[O.23.44.03]   
[O.23.44.04]   
[O.23.44.05]   
[O.23.44.06]   
[O.23.44.07]   
[O.23.44.08]   
[O.23.44.09]   
[O.23.44.10]   
[O.23.44.11]   
[O.23.44.12]   
[O.23.44.13]   
[O.23.44.14]   
[O.23.44.15]   
[O.23.44.16]   
[O.23.44.17]   
[O.23.44.18]   
[O.23.44.19]   
[O.23.44.20]   
[O.23.44.21]   
[O.23.44.22]   
[O.23.44.23]   
[O.23.44.24]   
[O.23.44.25]   
[O.23.44.26]   
[O.23.44.27]   
[O.23.44.28]   
[O.23.45.01]   
[O.23.45.02]   
[O.23.45.03]   
[O.23.45.04]   
[O.23.45.05]   
[O.23.45.06]   
[O.23.45.07]   
[O.23.45.08]   
[O.23.45.09]   
[O.23.45.10]   
[O.23.45.11]   
[O.23.45.12]   
[O.23.45.13]   
[O.23.45.14]   
[O.23.45.15]   
[O.23.45.16]   
[O.23.45.17]   
[O.23.45.18]   
[O.23.45.19]   
[O.23.45.20]   
[O.23.45.21]   
[O.23.45.22]   
[O.23.45.23]   
[O.23.45.24]   
[O.23.45.25]   
[O.23.46.01]   
[O.23.46.02]   
[O.23.46.03]   
[O.23.46.04]   
[O.23.46.05]   
[O.23.46.06]   
[O.23.46.07]   
[O.23.46.08]   
[O.23.46.09]   
[O.23.46.10]   
[O.23.46.11]   
[O.23.46.12]   
[O.23.46.13]   
[O.23.47.01]   
[O.23.47.02]   
[O.23.47.03]   
[O.23.47.04]   
[O.23.47.05]   
[O.23.47.06]   
[O.23.47.07]   
[O.23.47.08]   
[O.23.47.09]   
[O.23.47.10]   
[O.23.47.11]   
[O.23.47.12]   
[O.23.47.13]   
[O.23.47.14]   
[O.23.47.15]   
[O.23.48.01]   
[O.23.48.02]   
[O.23.48.03]   
[O.23.48.04]   
[O.23.48.05]   
[O.23.48.06]   
[O.23.48.07]   
[O.23.48.08]   
[O.23.48.09]   
[O.23.48.10]   
[O.23.48.11]   
[O.23.48.12]   
[O.23.48.13]   
[O.23.48.14]   
[O.23.48.15]   
[O.23.48.16]   
[O.23.48.17]   
[O.23.48.18]   
[O.23.48.19]   
[O.23.48.20]   
[O.23.48.21]   
[O.23.48.22]   
[O.23.49.01]   
[O.23.49.02]   
[O.23.49.03]   
[O.23.49.04]   
[O.23.49.05]   
[O.23.49.06]   
[O.23.49.07]   
[O.23.49.08]   
[O.23.49.09]   
[O.23.49.10]   
[O.23.49.11]   
[O.23.49.12]   
[O.23.49.13]   
[O.23.49.14]   
[O.23.49.15]   
[O.23.49.16]   
[O.23.49.17]   
[O.23.49.18]   
[O.23.49.19]   
[O.23.49.20]   
[O.23.49.21]   
[O.23.49.22]   
[O.23.49.23]   
[O.23.49.24]   
[O.23.49.25]   
[O.23.49.26]   
[O.23.50.01]   
[O.23.50.02]   
[O.23.50.03]   
[O.23.50.04]   
[O.23.50.05]   
[O.23.50.06]   
[O.23.50.07]   
[O.23.50.08]   
[O.23.50.09]   
[O.23.50.10]   
[O.23.50.11]   
[O.23.51.01]   
[O.23.51.02]   
[O.23.51.03]   
[O.23.51.04]   
[O.23.51.05]   
[O.23.51.06]   
[O.23.51.07]   
[O.23.51.08]   
[O.23.51.09]   
[O.23.51.10]   
[O.23.51.11]   
[O.23.51.12]   
[O.23.51.13]   
[O.23.51.14]   
[O.23.51.15]   
[O.23.51.16]   
[O.23.51.17]   
[O.23.51.18]   
[O.23.51.19]   
[O.23.51.20]   
[O.23.51.21]   
[O.23.51.22]   
[O.23.51.23]   
[O.23.52.01]   
[O.23.52.02]   
[O.23.52.03]   
[O.23.52.04]   
[O.23.52.05]   
[O.23.52.06]   
[O.23.52.07]   
[O.23.52.08]   
[O.23.52.09]   
[O.23.52.10]   
[O.23.52.11]   
[O.23.52.12]   
[O.23.52.13]   
[O.23.52.14]   
[O.23.52.15]   
[O.23.53.01]   
[O.23.53.02]   
[O.23.53.03]   
[O.23.53.04]   
[O.23.53.05]   
[O.23.53.06]   
[O.23.53.07]   
[O.23.53.08]   
[O.23.53.09]   
[O.23.53.10]   
[O.23.53.11]   
[O.23.53.12]   
[O.23.54.01]   
[O.23.54.02]   
[O.23.54.03]   
[O.23.54.04]   
[O.23.54.05]   
[O.23.54.06]   
[O.23.54.07]   
[O.23.54.08]   
[O.23.54.09]   
[O.23.54.10]   
[O.23.54.11]   
[O.23.54.12]   
[O.23.54.13]   
[O.23.54.14]   
[O.23.54.15]   
[O.23.54.16]   
[O.23.54.17]   
[O.23.55.01]   
[O.23.55.02]   
[O.23.55.03]   
[O.23.55.04]   
[O.23.55.05]   
[O.23.55.06]   
[O.23.55.07]   
[O.23.55.08]   
[O.23.55.09]   
[O.23.55.10]   
[O.23.55.11]   
[O.23.55.12]   
[O.23.55.13]   
[O.23.56.01]   
[O.23.56.02]   
[O.23.56.03]   
[O.23.56.04]   
[O.23.56.05]   
[O.23.56.06]   
[O.23.56.07]   
[O.23.56.08]   
[O.23.56.09]   
[O.23.56.10]   
[O.23.56.11]   
[O.23.56.12]   
[O.23.57.01]   
[O.23.57.02]   
[O.23.57.03]   
[O.23.57.04]   
[O.23.57.05]   
[O.23.57.06]   
[O.23.57.07]   
[O.23.57.08]   
[O.23.57.09]   
[O.23.57.10]   
[O.23.57.11]   
[O.23.57.12]   
[O.23.57.13]   
[O.23.57.14]   
[O.23.57.15]   
[O.23.57.16]   
[O.23.57.17]   
[O.23.57.18]   
[O.23.57.19]   
[O.23.57.20]   
[O.23.57.21]   
[O.23.58.01]   
[O.23.58.02]   
[O.23.58.03]   
[O.23.58.04]   
[O.23.58.05]   
[O.23.58.06]   
[O.23.58.07]   
[O.23.58.08]   
[O.23.58.09]   
[O.23.58.10]   
[O.23.58.11]   
[O.23.58.12]   
[O.23.58.13]   
[O.23.58.14]   
[O.23.59.01]   
[O.23.59.02]   
[O.23.59.03]   
[O.23.59.04]   
[O.23.59.05]   
[O.23.59.06]   
[O.23.59.07]   
[O.23.59.08]   
[O.23.59.09]   
[O.23.59.10]   
[O.23.59.11]   
[O.23.59.12]   
[O.23.59.13]   
[O.23.59.14]   
[O.23.59.15]   
[O.23.59.16]   
[O.23.59.17]   
[O.23.59.18]   
[O.23.59.19]   
[O.23.59.20]   
[O.23.59.21]   
[O.23.60.01]   
[O.23.60.02]   
[O.23.60.03]   
[O.23.60.04]   
[O.23.60.05]   
[O.23.60.06]   
[O.23.60.07]   
[O.23.60.08]   
[O.23.60.09]   
[O.23.60.10]   
[O.23.60.11]   
[O.23.60.12]   
[O.23.60.13]   
[O.23.60.14]   
[O.23.60.15]   
[O.23.60.16]   
[O.23.60.17]   
[O.23.60.18]   
[O.23.60.19]   
[O.23.60.20]   
[O.23.60.21]   
[O.23.60.22]   
[O.23.61.01]   
[O.23.61.02]   
[O.23.61.03]   
[O.23.61.04]   
[O.23.61.05]   
[O.23.61.06]   
[O.23.61.07]   
[O.23.61.08]   
[O.23.61.09]   
[O.23.61.10]   
[O.23.61.11]   
[O.23.62.01]   
[O.23.62.02]   
[O.23.62.03]   
[O.23.62.04]   
[O.23.62.05]   
[O.23.62.06]   
[O.23.62.07]   
[O.23.62.08]   
[O.23.62.09]   
[O.23.62.10]   
[O.23.62.11]   
[O.23.62.12]   
[O.23.63.01]   
[O.23.63.02]   
[O.23.63.03]   
[O.23.63.04]   
[O.23.63.05]   
[O.23.63.06]   
[O.23.63.07]   
[O.23.63.08]   
[O.23.63.09]   
[O.23.63.10]   
[O.23.63.11]   
[O.23.63.12]   
[O.23.63.13]   
[O.23.63.14]   
[O.23.63.15]   
[O.23.63.16]   
[O.23.63.17]   
[O.23.63.18]   
[O.23.63.19]   
[O.23.64.01]   
[O.23.64.02]   
[O.23.64.03]   
[O.23.64.04]   
[O.23.64.05]   
[O.23.64.06]   
[O.23.64.07]   
[O.23.64.08]   
[O.23.64.09]   
[O.23.64.10]   
[O.23.64.11]   
[O.23.64.12]   
[O.23.65.01]   
[O.23.65.02]   
[O.23.65.03]   
[O.23.65.04]   
[O.23.65.05]   
[O.23.65.06]   
[O.23.65.07]   
[O.23.65.08]   
[O.23.65.09]   
[O.23.65.10]   
[O.23.65.11]   
[O.23.65.12]   
[O.23.65.13]   
[O.23.65.14]   
[O.23.65.15]   
[O.23.65.16]   
[O.23.65.17]   
[O.23.65.18]   
[O.23.65.19]   
[O.23.65.20]   
[O.23.65.21]   
[O.23.65.22]   
[O.23.65.23]   
[O.23.65.24]   
[O.23.65.25]   
[O.23.66.01]   
[O.23.66.02]   
[O.23.66.03]   
[O.23.66.04]   
[O.23.66.05]   
[O.23.66.06]   
[O.23.66.07]   
[O.23.66.08]   
[O.23.66.09]   
[O.23.66.10]   
[O.23.66.11]   
[O.23.66.12]   
[O.23.66.13]   
[O.23.66.14]   
[O.23.66.15]   
[O.23.66.16]   
[O.23.66.17]   
[O.23.66.18]   
[O.23.66.19]   
[O.23.66.20]   
[O.23.66.21]   
[O.23.66.22]   
[O.23.66.23]   
[O.23.66.24]   
[O.24.01.01]   
[O.24.01.02]   
[O.24.01.03]   
[O.24.01.04]   
[O.24.01.05]   
[O.24.01.06]   
[O.24.01.07]   
[O.24.01.08]   
[O.24.01.09]   
[O.24.01.10]   
[O.24.01.11]   
[O.24.01.12]   
[O.24.01.13]   
[O.24.01.14]   
[O.24.01.15]   
[O.24.01.16]   
[O.24.01.17]   
[O.24.01.18]   
[O.24.01.19]   
[O.24.02.01]   
[O.24.02.02]   
[O.24.02.03]   
[O.24.02.04]   
[O.24.02.05]   
[O.24.02.06]   
[O.24.02.07]   
[O.24.02.08]   
[O.24.02.09]   
[O.24.02.10]   
[O.24.02.11]   
[O.24.02.12]   
[O.24.02.13]   
[O.24.02.14]   
[O.24.02.15]   
[O.24.02.16]   
[O.24.02.17]   
[O.24.02.18]   
[O.24.02.19]   
[O.24.02.20]   
[O.24.02.21]   
[O.24.02.22]   
[O.24.02.23]   
[O.24.02.24]   
[O.24.02.25]   
[O.24.02.26]   
[O.24.02.27]   
[O.24.02.28]   
[O.24.02.29]   
[O.24.02.30]   
[O.24.02.31]   
[O.24.02.32]   
[O.24.02.33]   
[O.24.02.34]   
[O.24.02.35]   
[O.24.02.36]   
[O.24.02.37]   
[O.24.03.01]   
[O.24.03.02]   
[O.24.03.03]   
[O.24.03.04]   
[O.24.03.05]   
[O.24.03.06]   
[O.24.03.07]   
[O.24.03.08]   
[O.24.03.09]   
[O.24.03.10]   
[O.24.03.11]   
[O.24.03.12]   
[O.24.03.13]   
[O.24.03.14]   
[O.24.03.15]   
[O.24.03.16]   
[O.24.03.17]   
[O.24.03.18]   
[O.24.03.19]   
[O.24.03.20]   
[O.24.03.21]   
[O.24.03.22]   
[O.24.03.23]   
[O.24.03.24]   
[O.24.03.25]   
[O.24.04.01]   
[O.24.04.02]   
[O.24.04.03]   
[O.24.04.04]   
[O.24.04.05]   
[O.24.04.06]   
[O.24.04.07]   
[O.24.04.08]   
[O.24.04.09]   
[O.24.04.10]   
[O.24.04.11]   
[O.24.04.12]   
[O.24.04.13]   
[O.24.04.14]   
[O.24.04.15]   
[O.24.04.16]   
[O.24.04.17]   
[O.24.04.18]   
[O.24.04.19]   
[O.24.04.20]   
[O.24.04.21]   
[O.24.04.22]   
[O.24.04.23]   
[O.24.04.24]   
[O.24.04.25]   
[O.24.04.26]   
[O.24.04.27]   
[O.24.04.28]   
[O.24.04.29]   
[O.24.04.30]   
[O.24.04.31]   
[O.24.05.01]   
[O.24.05.02]   
[O.24.05.03]   
[O.24.05.04]   
[O.24.05.05]   
[O.24.05.06]   
[O.24.05.07]   
[O.24.05.08]   
[O.24.05.09]   
[O.24.05.10]   
[O.24.05.11]   
[O.24.05.12]   
[O.24.05.13]   
[O.24.05.14]   
[O.24.05.15]   
[O.24.05.16]   
[O.24.05.17]   
[O.24.05.18]   
[O.24.05.19]   
[O.24.05.20]   
[O.24.05.21]   
[O.24.05.22]   
[O.24.05.23]   
[O.24.05.24]   
[O.24.05.25]   
[O.24.05.26]   
[O.24.05.27]   
[O.24.05.28]   
[O.24.05.29]   
[O.24.05.30]   
[O.24.05.31]   
[O.24.06.01]   
[O.24.06.02]   
[O.24.06.03]   
[O.24.06.04]   
[O.24.06.05]   
[O.24.06.06]   
[O.24.06.07]   
[O.24.06.08]   
[O.24.06.09]   
[O.24.06.10]   
[O.24.06.11]   
[O.24.06.12]   
[O.24.06.13]   
[O.24.06.14]   
[O.24.06.15]   
[O.24.06.16]   
[O.24.06.17]   
[O.24.06.18]   
[O.24.06.19]   
[O.24.06.20]   
[O.24.06.21]   
[O.24.06.22]   
[O.24.06.23]   
[O.24.06.24]   
[O.24.06.25]   
[O.24.06.26]   
[O.24.06.27]   
[O.24.06.28]   
[O.24.06.29]   
[O.24.06.30]   
[O.24.07.01]   
[O.24.07.02]   
[O.24.07.03]   
[O.24.07.04]   
[O.24.07.05]   
[O.24.07.06]   
[O.24.07.07]   
[O.24.07.08]   
[O.24.07.09]   
[O.24.07.10]   
[O.24.07.11]   
[O.24.07.12]   
[O.24.07.13]   
[O.24.07.14]   
[O.24.07.15]   
[O.24.07.16]   
[O.24.07.17]   
[O.24.07.18]   
[O.24.07.19]   
[O.24.07.20]   
[O.24.07.21]   
[O.24.07.22]   
[O.24.07.23]   
[O.24.07.24]   
[O.24.07.25]   
[O.24.07.26]   
[O.24.07.27]   
[O.24.07.28]   
[O.24.07.29]   
[O.24.07.30]   
[O.24.07.31]   
[O.24.07.32]   
[O.24.07.33]   
[O.24.07.34]   
[O.24.08.01]   
[O.24.08.02]   
[O.24.08.03]   
[O.24.08.04]   
[O.24.08.05]   
[O.24.08.06]   
[O.24.08.07]   
[O.24.08.08]   
[O.24.08.09]   
[O.24.08.10]   
[O.24.08.11]   
[O.24.08.12]   
[O.24.08.13]   
[O.24.08.14]   
[O.24.08.15]   
[O.24.08.16]   
[O.24.08.17]   
[O.24.08.18]   
[O.24.08.19]   
[O.24.08.20]   
[O.24.08.21]   
[O.24.08.22]   
[O.24.09.01]   
[O.24.09.02]   
[O.24.09.03]   
[O.24.09.04]   
[O.24.09.05]   
[O.24.09.06]   
[O.24.09.07]   
[O.24.09.08]   
[O.24.09.09]   
[O.24.09.10]   
[O.24.09.11]   
[O.24.09.12]   
[O.24.09.13]   
[O.24.09.14]   
[O.24.09.15]   
[O.24.09.16]   
[O.24.09.17]   
[O.24.09.18]   
[O.24.09.19]   
[O.24.09.20]   
[O.24.09.21]   
[O.24.09.22]   
[O.24.09.23]   
[O.24.09.24]   
[O.24.09.25]   
[O.24.09.26]   
[O.24.10.01]   
[O.24.10.02]   
[O.24.10.03]   
[O.24.10.04]   
[O.24.10.05]   
[O.24.10.06]   
[O.24.10.07]   
[O.24.10.08]   
[O.24.10.09]   
[O.24.10.10]   
[O.24.10.11]   
[O.24.10.12]   
[O.24.10.13]   
[O.24.10.14]   
[O.24.10.15]   
[O.24.10.16]   
[O.24.10.17]   
[O.24.10.18]   
[O.24.10.19]   
[O.24.10.20]   
[O.24.10.21]   
[O.24.10.22]   
[O.24.10.23]   
[O.24.10.24]   
[O.24.10.25]   
[O.24.11.01]   
[O.24.11.02]   
[O.24.11.03]   
[O.24.11.04]   
[O.24.11.05]   
[O.24.11.06]   
[O.24.11.07]   
[O.24.11.08]   
[O.24.11.09]   
[O.24.11.10]   
[O.24.11.11]   
[O.24.11.12]   
[O.24.11.13]   
[O.24.11.14]   
[O.24.11.15]   
[O.24.11.16]   
[O.24.11.17]   
[O.24.11.18]   
[O.24.11.19]   
[O.24.11.20]   
[O.24.11.21]   
[O.24.11.22]   
[O.24.11.23]   
[O.24.12.01]   
[O.24.12.02]   
[O.24.12.03]   
[O.24.12.04]   
[O.24.12.05]   
[O.24.12.06]   
[O.24.12.07]   
[O.24.12.08]   
[O.24.12.09]   
[O.24.12.10]   
[O.24.12.11]   
[O.24.12.12]   
[O.24.12.13]   
[O.24.12.14]   
[O.24.12.15]   
[O.24.12.16]   
[O.24.12.17]   
[O.24.13.01]   
[O.24.13.02]   
[O.24.13.03]   
[O.24.13.04]   
[O.24.13.05]   
[O.24.13.06]   
[O.24.13.07]   
[O.24.13.08]   
[O.24.13.09]   
[O.24.13.10]   
[O.24.13.11]   
[O.24.13.12]   
[O.24.13.13]   
[O.24.13.14]   
[O.24.13.15]   
[O.24.13.16]   
[O.24.13.17]   
[O.24.13.18]   
[O.24.13.19]   
[O.24.13.20]   
[O.24.13.21]   
[O.24.13.22]   
[O.24.13.23]   
[O.24.13.24]   
[O.24.13.25]   
[O.24.13.26]   
[O.24.13.27]   
[O.24.14.01]   
[O.24.14.02]   
[O.24.14.03]   
[O.24.14.04]   
[O.24.14.05]   
[O.24.14.06]   
[O.24.14.07]   
[O.24.14.08]   
[O.24.14.09]   
[O.24.14.10]   
[O.24.14.11]   
[O.24.14.12]   
[O.24.14.13]   
[O.24.14.14]   
[O.24.14.15]   
[O.24.14.16]   
[O.24.14.17]   
[O.24.14.18]   
[O.24.14.19]   
[O.24.14.20]   
[O.24.14.21]   
[O.24.14.22]   
[O.24.15.01]   
[O.24.15.02]   
[O.24.15.03]   
[O.24.15.04]   
[O.24.15.05]   
[O.24.15.06]   
[O.24.15.07]   
[O.24.15.08]   
[O.24.15.09]   
[O.24.15.10]   
[O.24.15.11]   
[O.24.15.12]   
[O.24.15.13]   
[O.24.15.14]   
[O.24.15.15]   
[O.24.15.16]   
[O.24.15.17]   
[O.24.15.18]   
[O.24.15.19]   
[O.24.15.20]   
[O.24.15.21]   
[O.24.16.01]   
[O.24.16.02]   
[O.24.16.03]   
[O.24.16.04]   
[O.24.16.05]   
[O.24.16.06]   
[O.24.16.07]   
[O.24.16.08]   
[O.24.16.09]   
[O.24.16.10]   
[O.24.16.11]   
[O.24.16.12]   
[O.24.16.13]   
[O.24.16.14]   
[O.24.16.15]   
[O.24.16.16]   
[O.24.16.17]   
[O.24.16.18]   
[O.24.16.19]   
[O.24.16.20]   
[O.24.16.21]   
[O.24.17.01]   
[O.24.17.02]   
[O.24.17.03]   
[O.24.17.04]   
[O.24.17.05]   
[O.24.17.06]   
[O.24.17.07]   
[O.24.17.08]   
[O.24.17.09]   
[O.24.17.10]   
[O.24.17.11]   
[O.24.17.12]   
[O.24.17.13]   
[O.24.17.14]   
[O.24.17.15]   
[O.24.17.16]   
[O.24.17.17]   
[O.24.17.18]   
[O.24.17.19]   
[O.24.17.20]   
[O.24.17.21]   
[O.24.17.22]   
[O.24.17.23]   
[O.24.17.24]   
[O.24.17.25]   
[O.24.17.26]   
[O.24.17.27]   
[O.24.18.01]   
[O.24.18.02]   
[O.24.18.03]   
[O.24.18.04]   
[O.24.18.05]   
[O.24.18.06]   
[O.24.18.07]   
[O.24.18.08]   
[O.24.18.09]   
[O.24.18.10]   
[O.24.18.11]   
[O.24.18.12]   
[O.24.18.13]   
[O.24.18.14]   
[O.24.18.15]   
[O.24.18.16]   
[O.24.18.17]   
[O.24.18.18]   
[O.24.18.19]   
[O.24.18.20]   
[O.24.18.21]   
[O.24.18.22]   
[O.24.18.23]   
[O.24.19.01]   
[O.24.19.02]   
[O.24.19.03]   
[O.24.19.04]   
[O.24.19.05]   
[O.24.19.06]   
[O.24.19.07]   
[O.24.19.08]   
[O.24.19.09]   
[O.24.19.10]   
[O.24.19.11]   
[O.24.19.12]   
[O.24.19.13]   
[O.24.19.14]   
[O.24.19.15]   
[O.24.20.01]   
[O.24.20.02]   
[O.24.20.03]   
[O.24.20.04]   
[O.24.20.05]   
[O.24.20.06]   
[O.24.20.07]   
[O.24.20.08]   
[O.24.20.09]   
[O.24.20.10]   
[O.24.20.11]   
[O.24.20.12]   
[O.24.20.13]   
[O.24.20.14]   
[O.24.20.15]   
[O.24.20.16]   
[O.24.20.17]   
[O.24.20.18]   
[O.24.21.01]   
[O.24.21.02]   
[O.24.21.03]   
[O.24.21.04]   
[O.24.21.05]   
[O.24.21.06]   
[O.24.21.07]   
[O.24.21.08]   
[O.24.21.09]   
[O.24.21.10]   
[O.24.21.11]   
[O.24.21.12]   
[O.24.21.13]   
[O.24.21.14]   
[O.24.22.01]   
[O.24.22.02]   
[O.24.22.03]   
[O.24.22.04]   
[O.24.22.05]   
[O.24.22.06]   
[O.24.22.07]   
[O.24.22.08]   
[O.24.22.09]   
[O.24.22.10]   
[O.24.22.11]   
[O.24.22.12]   
[O.24.22.13]   
[O.24.22.14]   
[O.24.22.15]   
[O.24.22.16]   
[O.24.22.17]   
[O.24.22.18]   
[O.24.22.19]   
[O.24.22.20]   
[O.24.22.21]   
[O.24.22.22]   
[O.24.22.23]   
[O.24.22.24]   
[O.24.22.25]   
[O.24.22.26]   
[O.24.22.27]   
[O.24.22.28]   
[O.24.22.29]   
[O.24.22.30]   
[O.24.23.01]   
[O.24.23.02]   
[O.24.23.03]   
[O.24.23.04]   
[O.24.23.05]   
[O.24.23.06]   
[O.24.23.07]   
[O.24.23.08]   
[O.24.23.09]   
[O.24.23.10]   
[O.24.23.11]   
[O.24.23.12]   
[O.24.23.13]   
[O.24.23.14]   
[O.24.23.15]   
[O.24.23.16]   
[O.24.23.17]   
[O.24.23.18]   
[O.24.23.19]   
[O.24.23.20]   
[O.24.23.21]   
[O.24.23.22]   
[O.24.23.23]   
[O.24.23.24]   
[O.24.23.25]   
[O.24.23.26]   
[O.24.23.27]   
[O.24.23.28]   
[O.24.23.29]   
[O.24.23.30]   
[O.24.23.31]   
[O.24.23.32]   
[O.24.23.33]   
[O.24.23.34]   
[O.24.23.35]   
[O.24.23.36]   
[O.24.23.37]   
[O.24.23.38]   
[O.24.23.39]   
[O.24.23.40]   
[O.24.24.01]   
[O.24.24.02]   
[O.24.24.03]   
[O.24.24.04]   
[O.24.24.05]   
[O.24.24.06]   
[O.24.24.07]   
[O.24.24.08]   
[O.24.24.09]   
[O.24.24.10]   
[O.24.25.01]   
[O.24.25.02]   
[O.24.25.03]   
[O.24.25.04]   
[O.24.25.05]   
[O.24.25.06]   
[O.24.25.07]   
[O.24.25.08]   
[O.24.25.09]   
[O.24.25.10]   
[O.24.25.11]   
[O.24.25.12]   
[O.24.25.13]   
[O.24.25.14]   
[O.24.25.15]   
[O.24.25.16]   
[O.24.25.17]   
[O.24.25.18]   
[O.24.25.19]   
[O.24.25.20]   
[O.24.25.21]   
[O.24.25.22]   
[O.24.25.23]   
[O.24.25.24]   
[O.24.25.25]   
[O.24.25.26]   
[O.24.25.27]   
[O.24.25.28]   
[O.24.25.29]   
[O.24.25.30]   
[O.24.25.31]   
[O.24.25.32]   
[O.24.25.33]   
[O.24.25.34]   
[O.24.25.35]   
[O.24.25.36]   
[O.24.25.37]   
[O.24.25.38]   
[O.24.26.01]   
[O.24.26.02]   
[O.24.26.03]   
[O.24.26.04]   
[O.24.26.05]   
[O.24.26.06]   
[O.24.26.07]   
[O.24.26.08]   
[O.24.26.09]   
[O.24.26.10]   
[O.24.26.11]   
[O.24.26.12]   
[O.24.26.13]   
[O.24.26.14]   
[O.24.26.15]   
[O.24.26.16]   
[O.24.26.17]   
[O.24.26.18]   
[O.24.26.19]   
[O.24.26.20]   
[O.24.26.21]   
[O.24.26.22]   
[O.24.26.23]   
[O.24.26.24]   
[O.24.27.01]   
[O.24.27.02]   
[O.24.27.03]   
[O.24.27.04]   
[O.24.27.05]   
[O.24.27.06]   
[O.24.27.07]   
[O.24.27.08]   
[O.24.27.09]   
[O.24.27.10]   
[O.24.27.11]   
[O.24.27.12]   
[O.24.27.13]   
[O.24.27.14]   
[O.24.27.15]   
[O.24.27.16]   
[O.24.27.17]   
[O.24.27.18]   
[O.24.27.19]   
[O.24.27.20]   
[O.24.27.21]   
[O.24.27.22]   
[O.24.28.01]   
[O.24.28.02]   
[O.24.28.03]   
[O.24.28.04]   
[O.24.28.05]   
[O.24.28.06]   
[O.24.28.07]   
[O.24.28.08]   
[O.24.28.09]   
[O.24.28.10]   
[O.24.28.11]   
[O.24.28.12]   
[O.24.28.13]   
[O.24.28.14]   
[O.24.28.15]   
[O.24.28.16]   
[O.24.28.17]   
[O.24.29.01]   
[O.24.29.02]   
[O.24.29.03]   
[O.24.29.04]   
[O.24.29.05]   
[O.24.29.06]   
[O.24.29.07]   
[O.24.29.08]   
[O.24.29.09]   
[O.24.29.10]   
[O.24.29.11]   
[O.24.29.12]   
[O.24.29.13]   
[O.24.29.14]   
[O.24.29.15]   
[O.24.29.16]   
[O.24.29.17]   
[O.24.29.18]   
[O.24.29.19]   
[O.24.29.20]   
[O.24.29.21]   
[O.24.29.22]   
[O.24.29.23]   
[O.24.29.24]   
[O.24.29.25]   
[O.24.29.26]   
[O.24.29.27]   
[O.24.29.28]   
[O.24.29.29]   
[O.24.29.30]   
[O.24.29.31]   
[O.24.29.32]   
[O.24.30.01]   
[O.24.30.02]   
[O.24.30.03]   
[O.24.30.04]   
[O.24.30.05]   
[O.24.30.06]   
[O.24.30.07]   
[O.24.30.08]   
[O.24.30.09]   
[O.24.30.10]   
[O.24.30.11]   
[O.24.30.12]   
[O.24.30.13]   
[O.24.30.14]   
[O.24.30.15]   
[O.24.30.16]   
[O.24.30.17]   
[O.24.30.18]   
[O.24.30.19]   
[O.24.30.20]   
[O.24.30.21]   
[O.24.30.22]   
[O.24.30.23]   
[O.24.30.24]   
[O.24.31.01]   
[O.24.31.02]   
[O.24.31.03]   
[O.24.31.04]   
[O.24.31.05]   
[O.24.31.06]   
[O.24.31.07]   
[O.24.31.08]   
[O.24.31.09]   
[O.24.31.10]   
[O.24.31.11]   
[O.24.31.12]   
[O.24.31.13]   
[O.24.31.14]   
[O.24.31.15]   
[O.24.31.16]   
[O.24.31.17]   
[O.24.31.18]   
[O.24.31.19]   
[O.24.31.20]   
[O.24.31.21]   
[O.24.31.22]   
[O.24.31.23]   
[O.24.31.24]   
[O.24.31.25]   
[O.24.31.26]   
[O.24.31.27]   
[O.24.31.28]   
[O.24.31.29]   
[O.24.31.30]   
[O.24.31.31]   
[O.24.31.32]   
[O.24.31.33]   
[O.24.31.34]   
[O.24.31.35]   
[O.24.31.36]   
[O.24.31.37]   
[O.24.31.38]   
[O.24.31.39]   
[O.24.31.40]   
[O.24.32.01]   
[O.24.32.02]   
[O.24.32.03]   
[O.24.32.04]   
[O.24.32.05]   
[O.24.32.06]   
[O.24.32.07]   
[O.24.32.08]   
[O.24.32.09]   
[O.24.32.10]   
[O.24.32.11]   
[O.24.32.12]   
[O.24.32.13]   
[O.24.32.14]   
[O.24.32.15]   
[O.24.32.16]   
[O.24.32.17]   
[O.24.32.18]   
[O.24.32.19]   
[O.24.32.20]   
[O.24.32.21]   
[O.24.32.22]   
[O.24.32.23]   
[O.24.32.24]   
[O.24.32.25]   
[O.24.32.26]   
[O.24.32.27]   
[O.24.32.28]   
[O.24.32.29]   
[O.24.32.30]   
[O.24.32.31]   
[O.24.32.32]   
[O.24.32.33]   
[O.24.32.34]   
[O.24.32.35]   
[O.24.32.36]   
[O.24.32.37]   
[O.24.32.38]   
[O.24.32.39]   
[O.24.32.40]   
[O.24.32.41]   
[O.24.32.42]   
[O.24.32.43]   
[O.24.32.44]   
[O.24.33.01]   
[O.24.33.02]   
[O.24.33.03]   
[O.24.33.04]   
[O.24.33.05]   
[O.24.33.06]   
[O.24.33.07]   
[O.24.33.08]   
[O.24.33.09]   
[O.24.33.10]   
[O.24.33.11]   
[O.24.33.12]   
[O.24.33.13]   
[O.24.33.14]   
[O.24.33.15]   
[O.24.33.16]   
[O.24.33.17]   
[O.24.33.18]   
[O.24.33.19]   
[O.24.33.20]   
[O.24.33.21]   
[O.24.33.22]   
[O.24.33.23]   
[O.24.33.24]   
[O.24.33.25]   
[O.24.33.26]   
[O.24.34.01]   
[O.24.34.02]   
[O.24.34.03]   
[O.24.34.04]   
[O.24.34.05]   
[O.24.34.06]   
[O.24.34.07]   
[O.24.34.08]   
[O.24.34.09]   
[O.24.34.10]   
[O.24.34.11]   
[O.24.34.12]   
[O.24.34.13]   
[O.24.34.14]   
[O.24.34.15]   
[O.24.34.16]   
[O.24.34.17]   
[O.24.34.18]   
[O.24.34.19]   
[O.24.34.20]   
[O.24.34.21]   
[O.24.34.22]   
[O.24.35.01]   
[O.24.35.02]   
[O.24.35.03]   
[O.24.35.04]   
[O.24.35.05]   
[O.24.35.06]   
[O.24.35.07]   
[O.24.35.08]   
[O.24.35.09]   
[O.24.35.10]   
[O.24.35.11]   
[O.24.35.12]   
[O.24.35.13]   
[O.24.35.14]   
[O.24.35.15]   
[O.24.35.16]   
[O.24.35.17]   
[O.24.35.18]   
[O.24.35.19]   
[O.24.36.01]   
[O.24.36.02]   
[O.24.36.03]   
[O.24.36.04]   
[O.24.36.05]   
[O.24.36.06]   
[O.24.36.07]   
[O.24.36.08]   
[O.24.36.09]   
[O.24.36.10]   
[O.24.36.11]   
[O.24.36.12]   
[O.24.36.13]   
[O.24.36.14]   
[O.24.36.15]   
[O.24.36.16]   
[O.24.36.17]   
[O.24.36.18]   
[O.24.36.19]   
[O.24.36.20]   
[O.24.36.21]   
[O.24.36.22]   
[O.24.36.23]   
[O.24.36.24]   
[O.24.36.25]   
[O.24.36.26]   
[O.24.36.27]   
[O.24.36.28]   
[O.24.36.29]   
[O.24.36.30]   
[O.24.36.31]   
[O.24.36.32]   
[O.24.37.01]   
[O.24.37.02]   
[O.24.37.03]   
[O.24.37.04]   
[O.24.37.05]   
[O.24.37.06]   
[O.24.37.07]   
[O.24.37.08]   
[O.24.37.09]   
[O.24.37.10]   
[O.24.37.11]   
[O.24.37.12]   
[O.24.37.13]   
[O.24.37.14]   
[O.24.37.15]   
[O.24.37.16]   
[O.24.37.17]   
[O.24.37.18]   
[O.24.37.19]   
[O.24.37.20]   
[O.24.37.21]   
[O.24.38.01]   
[O.24.38.02]   
[O.24.38.03]   
[O.24.38.04]   
[O.24.38.05]   
[O.24.38.06]   
[O.24.38.07]   
[O.24.38.08]   
[O.24.38.09]   
[O.24.38.10]   
[O.24.38.11]   
[O.24.38.12]   
[O.24.38.13]   
[O.24.38.14]   
[O.24.38.15]   
[O.24.38.16]   
[O.24.38.17]   
[O.24.38.18]   
[O.24.38.19]   
[O.24.38.20]   
[O.24.38.21]   
[O.24.38.22]   
[O.24.38.23]   
[O.24.38.24]   
[O.24.38.25]   
[O.24.38.26]   
[O.24.38.27]   
[O.24.38.28]   
[O.24.39.01]   
[O.24.39.02]   
[O.24.39.03]   
[O.24.39.04]   
[O.24.39.05]   
[O.24.39.06]   
[O.24.39.07]   
[O.24.39.08]   
[O.24.39.09]   
[O.24.39.10]   
[O.24.39.11]   
[O.24.39.12]   
[O.24.39.13]   
[O.24.39.14]   
[O.24.39.15]   
[O.24.39.16]   
[O.24.39.17]   
[O.24.39.18]   
[O.24.40.01]   
[O.24.40.02]   
[O.24.40.03]   
[O.24.40.04]   
[O.24.40.05]   
[O.24.40.06]   
[O.24.40.07]   
[O.24.40.08]   
[O.24.40.09]   
[O.24.40.10]   
[O.24.40.11]   
[O.24.40.12]   
[O.24.40.13]   
[O.24.40.14]   
[O.24.40.15]   
[O.24.40.16]   
[O.24.41.01]   
[O.24.41.02]   
[O.24.41.03]   
[O.24.41.04]   
[O.24.41.05]   
[O.24.41.06]   
[O.24.41.07]   
[O.24.41.08]   
[O.24.41.09]   
[O.24.41.10]   
[O.24.41.11]   
[O.24.41.12]   
[O.24.41.13]   
[O.24.41.14]   
[O.24.41.15]   
[O.24.41.16]   
[O.24.41.17]   
[O.24.41.18]   
[O.24.42.01]   
[O.24.42.02]   
[O.24.42.03]   
[O.24.42.04]   
[O.24.42.05]   
[O.24.42.06]   
[O.24.42.07]   
[O.24.42.08]   
[O.24.42.09]   
[O.24.42.10]   
[O.24.42.11]   
[O.24.42.12]   
[O.24.42.13]   
[O.24.42.14]   
[O.24.42.15]   
[O.24.42.16]   
[O.24.42.17]   
[O.24.42.18]   
[O.24.42.19]   
[O.24.42.20]   
[O.24.42.21]   
[O.24.42.22]   
[O.24.43.01]   
[O.24.43.02]   
[O.24.43.03]   
[O.24.43.04]   
[O.24.43.05]   
[O.24.43.06]   
[O.24.43.07]   
[O.24.43.08]   
[O.24.43.09]   
[O.24.43.10]   
[O.24.43.11]   
[O.24.43.12]   
[O.24.43.13]   
[O.24.44.01]   
[O.24.44.02]   
[O.24.44.03]   
[O.24.44.04]   
[O.24.44.05]   
[O.24.44.06]   
[O.24.44.07]   
[O.24.44.08]   
[O.24.44.09]   
[O.24.44.10]   
[O.24.44.11]   
[O.24.44.12]   
[O.24.44.13]   
[O.24.44.14]   
[O.24.44.15]   
[O.24.44.16]   
[O.24.44.17]   
[O.24.44.18]   
[O.24.44.19]   
[O.24.44.20]   
[O.24.44.21]   
[O.24.44.22]   
[O.24.44.23]   
[O.24.44.24]   
[O.24.44.25]   
[O.24.44.26]   
[O.24.44.27]   
[O.24.44.28]   
[O.24.44.29]   
[O.24.44.30]   
[O.24.45.01]   
[O.24.45.02]   
[O.24.45.03]   
[O.24.45.04]   
[O.24.45.05]   
[O.24.46.01]   
[O.24.46.02]   
[O.24.46.03]   
[O.24.46.04]   
[O.24.46.05]   
[O.24.46.06]   
[O.24.46.07]   
[O.24.46.08]   
[O.24.46.09]   
[O.24.46.10]   
[O.24.46.11]   
[O.24.46.12]   
[O.24.46.13]   
[O.24.46.14]   
[O.24.46.15]   
[O.24.46.16]   
[O.24.46.17]   
[O.24.46.18]   
[O.24.46.19]   
[O.24.46.20]   
[O.24.46.21]   
[O.24.46.22]   
[O.24.46.23]   
[O.24.46.24]   
[O.24.46.25]   
[O.24.46.26]   
[O.24.46.27]   
[O.24.46.28]   
[O.24.47.01]   
[O.24.47.02]   
[O.24.47.03]   
[O.24.47.04]   
[O.24.47.05]   
[O.24.47.06]   
[O.24.47.07]   
[O.24.48.01]   
[O.24.48.02]   
[O.24.48.03]   
[O.24.48.04]   
[O.24.48.05]   
[O.24.48.06]   
[O.24.48.07]   
[O.24.48.08]   
[O.24.48.09]   
[O.24.48.10]   
[O.24.48.11]   
[O.24.48.12]   
[O.24.48.13]   
[O.24.48.14]   
[O.24.48.15]   
[O.24.48.16]   
[O.24.48.17]   
[O.24.48.18]   
[O.24.48.19]   
[O.24.48.20]   
[O.24.48.21]   
[O.24.48.22]   
[O.24.48.23]   
[O.24.48.24]   
[O.24.48.25]   
[O.24.48.26]   
[O.24.48.27]   
[O.24.48.28]   
[O.24.48.29]   
[O.24.48.30]   
[O.24.48.31]   
[O.24.48.32]   
[O.24.48.33]   
[O.24.48.34]   
[O.24.48.35]   
[O.24.48.36]   
[O.24.48.37]   
[O.24.48.38]   
[O.24.48.39]   
[O.24.48.40]   
[O.24.48.41]   
[O.24.48.42]   
[O.24.48.43]   
[O.24.48.44]   
[O.24.48.45]   
[O.24.48.46]   
[O.24.48.47]   
[O.24.49.01]   
[O.24.49.02]   
[O.24.49.03]   
[O.24.49.04]   
[O.24.49.05]   
[O.24.49.06]   
[O.24.49.07]   
[O.24.49.08]   
[O.24.49.09]   
[O.24.49.10]   
[O.24.49.11]   
[O.24.49.12]   
[O.24.49.13]   
[O.24.49.14]   
[O.24.49.15]   
[O.24.49.16]   
[O.24.49.17]   
[O.24.49.18]   
[O.24.49.19]   
[O.24.49.20]   
[O.24.49.21]   
[O.24.49.22]   
[O.24.49.23]   
[O.24.49.24]   
[O.24.49.25]   
[O.24.49.26]   
[O.24.49.27]   
[O.24.49.28]   
[O.24.49.29]   
[O.24.49.30]   
[O.24.49.31]   
[O.24.49.32]   
[O.24.49.33]   
[O.24.49.34]   
[O.24.49.35]   
[O.24.49.36]   
[O.24.49.37]   
[O.24.49.38]   
[O.24.49.39]   
[O.24.50.01]   
[O.24.50.02]   
[O.24.50.03]   
[O.24.50.04]   
[O.24.50.05]   
[O.24.50.06]   
[O.24.50.07]   
[O.24.50.08]   
[O.24.50.09]   
[O.24.50.10]   
[O.24.50.11]   
[O.24.50.12]   
[O.24.50.13]   
[O.24.50.14]   
[O.24.50.15]   
[O.24.50.16]   
[O.24.50.17]   
[O.24.50.18]   
[O.24.50.19]   
[O.24.50.20]   
[O.24.50.21]   
[O.24.50.22]   
[O.24.50.23]   
[O.24.50.24]   
[O.24.50.25]   
[O.24.50.26]   
[O.24.50.27]   
[O.24.50.28]   
[O.24.50.29]   
[O.24.50.30]   
[O.24.50.31]   
[O.24.50.32]   
[O.24.50.33]   
[O.24.50.34]   
[O.24.50.35]   
[O.24.50.36]   
[O.24.50.37]   
[O.24.50.38]   
[O.24.50.39]   
[O.24.50.40]   
[O.24.50.41]   
[O.24.50.42]   
[O.24.50.43]   
[O.24.50.44]   
[O.24.50.45]   
[O.24.50.46]   
[O.24.51.01]   
[O.24.51.02]   
[O.24.51.03]   
[O.24.51.04]   
[O.24.51.05]   
[O.24.51.06]   
[O.24.51.07]   
[O.24.51.08]   
[O.24.51.09]   
[O.24.51.10]   
[O.24.51.11]   
[O.24.51.12]   
[O.24.51.13]   
[O.24.51.14]   
[O.24.51.15]   
[O.24.51.16]   
[O.24.51.17]   
[O.24.51.18]   
[O.24.51.19]   
[O.24.51.20]   
[O.24.51.21]   
[O.24.51.22]   
[O.24.51.23]   
[O.24.51.24]   
[O.24.51.25]   
[O.24.51.26]   
[O.24.51.27]   
[O.24.51.28]   
[O.24.51.29]   
[O.24.51.30]   
[O.24.51.31]   
[O.24.51.32]   
[O.24.51.33]   
[O.24.51.34]   
[O.24.51.35]   
[O.24.51.36]   
[O.24.51.37]   
[O.24.51.38]   
[O.24.51.39]   
[O.24.51.40]   
[O.24.51.41]   
[O.24.51.42]   
[O.24.51.43]   
[O.24.51.44]   
[O.24.51.45]   
[O.24.51.46]   
[O.24.51.47]   
[O.24.51.48]   
[O.24.51.49]   
[O.24.51.50]   
[O.24.51.51]   
[O.24.51.52]   
[O.24.51.53]   
[O.24.51.54]   
[O.24.51.55]   
[O.24.51.56]   
[O.24.51.57]   
[O.24.51.58]   
[O.24.51.59]   
[O.24.51.60]   
[O.24.51.61]   
[O.24.51.62]   
[O.24.51.63]   
[O.24.51.64]   
[O.24.52.01]   
[O.24.52.02]   
[O.24.52.03]   
[O.24.52.04]   
[O.24.52.05]   
[O.24.52.06]   
[O.24.52.07]   
[O.24.52.08]   
[O.24.52.09]   
[O.24.52.10]   
[O.24.52.11]   
[O.24.52.12]   
[O.24.52.13]   
[O.24.52.14]   
[O.24.52.15]   
[O.24.52.16]   
[O.24.52.17]   
[O.24.52.18]   
[O.24.52.19]   
[O.24.52.20]   
[O.24.52.21]   
[O.24.52.22]   
[O.24.52.23]   
[O.24.52.24]   
[O.24.52.25]   
[O.24.52.26]   
[O.24.52.27]   
[O.24.52.28]   
[O.24.52.29]   
[O.24.52.30]   
[O.24.52.31]   
[O.24.52.32]   
[O.24.52.33]   
[O.24.52.34]   
[O.25.01.01]   
[O.25.01.02]   
[O.25.01.03]   
[O.25.01.04]   
[O.25.01.05]   
[O.25.01.06]   
[O.25.01.07]   
[O.25.01.08]   
[O.25.01.09]   
[O.25.01.10]   
[O.25.01.11]   
[O.25.01.12]   
[O.25.01.13]   
[O.25.01.14]   
[O.25.01.15]   
[O.25.01.16]   
[O.25.01.17]   
[O.25.01.18]   
[O.25.01.19]   
[O.25.01.20]   
[O.25.01.21]   
[O.25.01.22]   
[O.25.02.01]   
[O.25.02.02]   
[O.25.02.03]   
[O.25.02.04]   
[O.25.02.05]   
[O.25.02.06]   
[O.25.02.07]   
[O.25.02.08]   
[O.25.02.09]   
[O.25.02.10]   
[O.25.02.11]   
[O.25.02.12]   
[O.25.02.13]   
[O.25.02.14]   
[O.25.02.15]   
[O.25.02.16]   
[O.25.02.17]   
[O.25.02.18]   
[O.25.02.19]   
[O.25.02.20]   
[O.25.02.21]   
[O.25.02.22]   
[O.25.03.01]   
[O.25.03.02]   
[O.25.03.03]   
[O.25.03.04]   
[O.25.03.05]   
[O.25.03.06]   
[O.25.03.07]   
[O.25.03.08]   
[O.25.03.09]   
[O.25.03.10]   
[O.25.03.11]   
[O.25.03.12]   
[O.25.03.13]   
[O.25.03.14]   
[O.25.03.15]   
[O.25.03.16]   
[O.25.03.17]   
[O.25.03.18]   
[O.25.03.19]   
[O.25.03.20]   
[O.25.03.21]   
[O.25.03.22]   
[O.25.03.23]   
[O.25.03.24]   
[O.25.03.25]   
[O.25.03.26]   
[O.25.03.27]   
[O.25.03.28]   
[O.25.03.29]   
[O.25.03.30]   
[O.25.03.31]   
[O.25.03.32]   
[O.25.03.33]   
[O.25.03.34]   
[O.25.03.35]   
[O.25.03.36]   
[O.25.03.37]   
[O.25.03.38]   
[O.25.03.39]   
[O.25.03.40]   
[O.25.03.41]   
[O.25.03.42]   
[O.25.03.43]   
[O.25.03.44]   
[O.25.03.45]   
[O.25.03.46]   
[O.25.03.47]   
[O.25.03.48]   
[O.25.03.49]   
[O.25.03.50]   
[O.25.03.51]   
[O.25.03.52]   
[O.25.03.53]   
[O.25.03.54]   
[O.25.03.55]   
[O.25.03.56]   
[O.25.03.57]   
[O.25.03.58]   
[O.25.03.59]   
[O.25.03.60]   
[O.25.03.61]   
[O.25.03.62]   
[O.25.03.63]   
[O.25.03.64]   
[O.25.03.65]   
[O.25.03.66]   
[O.25.04.01]   
[O.25.04.02]   
[O.25.04.03]   
[O.25.04.04]   
[O.25.04.05]   
[O.25.04.06]   
[O.25.04.07]   
[O.25.04.08]   
[O.25.04.09]   
[O.25.04.10]   
[O.25.04.11]   
[O.25.04.12]   
[O.25.04.13]   
[O.25.04.14]   
[O.25.04.15]   
[O.25.04.16]   
[O.25.04.17]   
[O.25.04.18]   
[O.25.04.19]   
[O.25.04.20]   
[O.25.04.21]   
[O.25.04.22]   
[O.25.05.01]   
[O.25.05.02]   
[O.25.05.03]   
[O.25.05.04]   
[O.25.05.05]   
[O.25.05.06]   
[O.25.05.07]   
[O.25.05.08]   
[O.25.05.09]   
[O.25.05.10]   
[O.25.05.11]   
[O.25.05.12]   
[O.25.05.13]   
[O.25.05.14]   
[O.25.05.15]   
[O.25.05.16]   
[O.25.05.17]   
[O.25.05.18]   
[O.25.05.19]   
[O.25.05.20]   
[O.25.05.21]   
[O.25.05.22]   
[O.26.01.01]   
[O.26.01.02]   
[O.26.01.03]   
[O.26.01.04]   
[O.26.01.05]   
[O.26.01.06]   
[O.26.01.07]   
[O.26.01.08]   
[O.26.01.09]   
[O.26.01.10]   
[O.26.01.11]   
[O.26.01.12]   
[O.26.01.13]   
[O.26.01.14]   
[O.26.01.15]   
[O.26.01.16]   
[O.26.01.17]   
[O.26.01.18]   
[O.26.01.19]   
[O.26.01.20]   
[O.26.01.21]   
[O.26.01.22]   
[O.26.01.23]   
[O.26.01.24]   
[O.26.01.25]   
[O.26.01.26]   
[O.26.01.27]   
[O.26.01.28]   
[O.26.02.01]   
[O.26.02.02]   
[O.26.02.03]   
[O.26.02.04]   
[O.26.02.05]   
[O.26.02.06]   
[O.26.02.07]   
[O.26.02.08]   
[O.26.02.09]   
[O.26.02.10]   
[O.26.03.01]   
[O.26.03.02]   
[O.26.03.03]   
[O.26.03.04]   
[O.26.03.05]   
[O.26.03.06]   
[O.26.03.07]   
[O.26.03.08]   
[O.26.03.09]   
[O.26.03.10]   
[O.26.03.11]   
[O.26.03.12]   
[O.26.03.13]   
[O.26.03.14]   
[O.26.03.15]   
[O.26.03.16]   
[O.26.03.17]   
[O.26.03.18]   
[O.26.03.19]   
[O.26.03.20]   
[O.26.03.21]   
[O.26.03.22]   
[O.26.03.23]   
[O.26.03.24]   
[O.26.03.25]   
[O.26.03.26]   
[O.26.03.27]   
[O.26.04.01]   
[O.26.04.02]   
[O.26.04.03]   
[O.26.04.04]   
[O.26.04.05]   
[O.26.04.06]   
[O.26.04.07]   
[O.26.04.08]   
[O.26.04.09]   
[O.26.04.10]   
[O.26.04.11]   
[O.26.04.12]   
[O.26.04.13]   
[O.26.04.14]   
[O.26.04.15]   
[O.26.04.16]   
[O.26.04.17]   
[O.26.05.01]   
[O.26.05.02]   
[O.26.05.03]   
[O.26.05.04]   
[O.26.05.05]   
[O.26.05.06]   
[O.26.05.07]   
[O.26.05.08]   
[O.26.05.09]   
[O.26.05.10]   
[O.26.05.11]   
[O.26.05.12]   
[O.26.05.13]   
[O.26.05.14]   
[O.26.05.15]   
[O.26.05.16]   
[O.26.05.17]   
[O.26.06.01]   
[O.26.06.02]   
[O.26.06.03]   
[O.26.06.04]   
[O.26.06.05]   
[O.26.06.06]   
[O.26.06.07]   
[O.26.06.08]   
[O.26.06.09]   
[O.26.06.10]   
[O.26.06.11]   
[O.26.06.12]   
[O.26.06.13]   
[O.26.06.14]   
[O.26.07.01]   
[O.26.07.02]   
[O.26.07.03]   
[O.26.07.04]   
[O.26.07.05]   
[O.26.07.06]   
[O.26.07.07]   
[O.26.07.08]   
[O.26.07.09]   
[O.26.07.10]   
[O.26.07.11]   
[O.26.07.12]   
[O.26.07.13]   
[O.26.07.14]   
[O.26.07.15]   
[O.26.07.16]   
[O.26.07.17]   
[O.26.07.18]   
[O.26.07.19]   
[O.26.07.20]   
[O.26.07.21]   
[O.26.07.22]   
[O.26.07.23]   
[O.26.07.24]   
[O.26.07.25]   
[O.26.07.26]   
[O.26.07.27]   
[O.26.08.01]   
[O.26.08.02]   
[O.26.08.03]   
[O.26.08.04]   
[O.26.08.05]   
[O.26.08.06]   
[O.26.08.07]   
[O.26.08.08]   
[O.26.08.09]   
[O.26.08.10]   
[O.26.08.11]   
[O.26.08.12]   
[O.26.08.13]   
[O.26.08.14]   
[O.26.08.15]   
[O.26.08.16]   
[O.26.08.17]   
[O.26.08.18]   
[O.26.09.01]   
[O.26.09.02]   
[O.26.09.03]   
[O.26.09.04]   
[O.26.09.05]   
[O.26.09.06]   
[O.26.09.07]   
[O.26.09.08]   
[O.26.09.09]   
[O.26.09.10]   
[O.26.09.11]   
[O.26.10.01]   
[O.26.10.02]   
[O.26.10.03]   
[O.26.10.04]   
[O.26.10.05]   
[O.26.10.06]   
[O.26.10.07]   
[O.26.10.08]   
[O.26.10.09]   
[O.26.10.10]   
[O.26.10.11]   
[O.26.10.12]   
[O.26.10.13]   
[O.26.10.14]   
[O.26.10.15]   
[O.26.10.16]   
[O.26.10.17]   
[O.26.10.18]   
[O.26.10.19]   
[O.26.10.20]   
[O.26.10.21]   
[O.26.10.22]   
[O.26.11.01]   
[O.26.11.02]   
[O.26.11.03]   
[O.26.11.04]   
[O.26.11.05]   
[O.26.11.06]   
[O.26.11.07]   
[O.26.11.08]   
[O.26.11.09]   
[O.26.11.10]   
[O.26.11.11]   
[O.26.11.12]   
[O.26.11.13]   
[O.26.11.14]   
[O.26.11.15]   
[O.26.11.16]   
[O.26.11.17]   
[O.26.11.18]   
[O.26.11.19]   
[O.26.11.20]   
[O.26.11.21]   
[O.26.11.22]   
[O.26.11.23]   
[O.26.11.24]   
[O.26.11.25]   
[O.26.12.01]   
[O.26.12.02]   
[O.26.12.03]   
[O.26.12.04]   
[O.26.12.05]   
[O.26.12.06]   
[O.26.12.07]   
[O.26.12.08]   
[O.26.12.09]   
[O.26.12.10]   
[O.26.12.11]   
[O.26.12.12]   
[O.26.12.13]   
[O.26.12.14]   
[O.26.12.15]   
[O.26.12.16]   
[O.26.12.17]   
[O.26.12.18]   
[O.26.12.19]   
[O.26.12.20]   
[O.26.12.21]   
[O.26.12.22]   
[O.26.12.23]   
[O.26.12.24]   
[O.26.12.25]   
[O.26.12.26]   
[O.26.12.27]   
[O.26.12.28]   
[O.26.13.01]   
[O.26.13.02]   
[O.26.13.03]   
[O.26.13.04]   
[O.26.13.05]   
[O.26.13.06]   
[O.26.13.07]   
[O.26.13.08]   
[O.26.13.09]   
[O.26.13.10]   
[O.26.13.11]   
[O.26.13.12]   
[O.26.13.13]   
[O.26.13.14]   
[O.26.13.15]   
[O.26.13.16]   
[O.26.13.17]   
[O.26.13.18]   
[O.26.13.19]   
[O.26.13.20]   
[O.26.13.21]   
[O.26.13.22]   
[O.26.13.23]   
[O.26.14.01]   
[O.26.14.02]   
[O.26.14.03]   
[O.26.14.04]   
[O.26.14.05]   
[O.26.14.06]   
[O.26.14.07]   
[O.26.14.08]   
[O.26.14.09]   
[O.26.14.10]   
[O.26.14.11]   
[O.26.14.12]   
[O.26.14.13]   
[O.26.14.14]   
[O.26.14.15]   
[O.26.14.16]   
[O.26.14.17]   
[O.26.14.18]   
[O.26.14.19]   
[O.26.14.20]   
[O.26.14.21]   
[O.26.14.22]   
[O.26.14.23]   
[O.26.15.01]   
[O.26.15.02]   
[O.26.15.03]   
[O.26.15.04]   
[O.26.15.05]   
[O.26.15.06]   
[O.26.15.07]   
[O.26.15.08]   
[O.26.16.01]   
[O.26.16.02]   
[O.26.16.03]   
[O.26.16.04]   
[O.26.16.05]   
[O.26.16.06]   
[O.26.16.07]   
[O.26.16.08]   
[O.26.16.09]   
[O.26.16.10]   
[O.26.16.11]   
[O.26.16.12]   
[O.26.16.13]   
[O.26.16.14]   
[O.26.16.15]   
[O.26.16.16]   
[O.26.16.17]   
[O.26.16.18]   
[O.26.16.19]   
[O.26.16.20]   
[O.26.16.21]   
[O.26.16.22]   
[O.26.16.23]   
[O.26.16.24]   
[O.26.16.25]   
[O.26.16.26]   
[O.26.16.27]   
[O.26.16.28]   
[O.26.16.29]   
[O.26.16.30]   
[O.26.16.31]   
[O.26.16.32]   
[O.26.16.33]   
[O.26.16.34]   
[O.26.16.35]   
[O.26.16.36]   
[O.26.16.37]   
[O.26.16.38]   
[O.26.16.39]   
[O.26.16.40]   
[O.26.16.41]   
[O.26.16.42]   
[O.26.16.43]   
[O.26.16.44]   
[O.26.16.45]   
[O.26.16.46]   
[O.26.16.47]   
[O.26.16.48]   
[O.26.16.49]   
[O.26.16.50]   
[O.26.16.51]   
[O.26.16.52]   
[O.26.16.53]   
[O.26.16.54]   
[O.26.16.55]   
[O.26.16.56]   
[O.26.16.57]   
[O.26.16.58]   
[O.26.16.59]   
[O.26.16.60]   
[O.26.16.61]   
[O.26.16.62]   
[O.26.16.63]   
[O.26.17.01]   
[O.26.17.02]   
[O.26.17.03]   
[O.26.17.04]   
[O.26.17.05]   
[O.26.17.06]   
[O.26.17.07]   
[O.26.17.08]   
[O.26.17.09]   
[O.26.17.10]   
[O.26.17.11]   
[O.26.17.12]   
[O.26.17.13]   
[O.26.17.14]   
[O.26.17.15]   
[O.26.17.16]   
[O.26.17.17]   
[O.26.17.18]   
[O.26.17.19]   
[O.26.17.20]   
[O.26.17.21]   
[O.26.17.22]   
[O.26.17.23]   
[O.26.17.24]   
[O.26.18.01]   
[O.26.18.02]   
[O.26.18.03]   
[O.26.18.04]   
[O.26.18.05]   
[O.26.18.06]   
[O.26.18.07]   
[O.26.18.08]   
[O.26.18.09]   
[O.26.18.10]   
[O.26.18.11]   
[O.26.18.12]   
[O.26.18.13]   
[O.26.18.14]   
[O.26.18.15]   
[O.26.18.16]   
[O.26.18.17]   
[O.26.18.18]   
[O.26.18.19]   
[O.26.18.20]   
[O.26.18.21]   
[O.26.18.22]   
[O.26.18.23]   
[O.26.18.24]   
[O.26.18.25]   
[O.26.18.26]   
[O.26.18.27]   
[O.26.18.28]   
[O.26.18.29]   
[O.26.18.30]   
[O.26.18.31]   
[O.26.18.32]   
[O.26.19.01]   
[O.26.19.02]   
[O.26.19.03]   
[O.26.19.04]   
[O.26.19.05]   
[O.26.19.06]   
[O.26.19.07]   
[O.26.19.08]   
[O.26.19.09]   
[O.26.19.10]   
[O.26.19.11]   
[O.26.19.12]   
[O.26.19.13]   
[O.26.19.14]   
[O.26.20.01]   
[O.26.20.02]   
[O.26.20.03]   
[O.26.20.04]   
[O.26.20.05]   
[O.26.20.06]   
[O.26.20.07]   
[O.26.20.08]   
[O.26.20.09]   
[O.26.20.10]   
[O.26.20.11]   
[O.26.20.12]   
[O.26.20.13]   
[O.26.20.14]   
[O.26.20.15]   
[O.26.20.16]   
[O.26.20.17]   
[O.26.20.18]   
[O.26.20.19]   
[O.26.20.20]   
[O.26.20.21]   
[O.26.20.22]   
[O.26.20.23]   
[O.26.20.24]   
[O.26.20.25]   
[O.26.20.26]   
[O.26.20.27]   
[O.26.20.28]   
[O.26.20.29]   
[O.26.20.30]   
[O.26.20.31]   
[O.26.20.32]   
[O.26.20.33]   
[O.26.20.34]   
[O.26.20.35]   
[O.26.20.36]   
[O.26.20.37]   
[O.26.20.38]   
[O.26.20.39]   
[O.26.20.40]   
[O.26.20.41]   
[O.26.20.42]   
[O.26.20.43]   
[O.26.20.44]   
[O.26.20.45]   
[O.26.20.46]   
[O.26.20.47]   
[O.26.20.48]   
[O.26.20.49]   
[O.26.21.01]   
[O.26.21.02]   
[O.26.21.03]   
[O.26.21.04]   
[O.26.21.05]   
[O.26.21.06]   
[O.26.21.07]   
[O.26.21.08]   
[O.26.21.09]   
[O.26.21.10]   
[O.26.21.11]   
[O.26.21.12]   
[O.26.21.13]   
[O.26.21.14]   
[O.26.21.15]   
[O.26.21.16]   
[O.26.21.17]   
[O.26.21.18]   
[O.26.21.19]   
[O.26.21.20]   
[O.26.21.21]   
[O.26.21.22]   
[O.26.21.23]   
[O.26.21.24]   
[O.26.21.25]   
[O.26.21.26]   
[O.26.21.27]   
[O.26.21.28]   
[O.26.21.29]   
[O.26.21.30]   
[O.26.21.31]   
[O.26.21.32]   
[O.26.22.01]   
[O.26.22.02]   
[O.26.22.03]   
[O.26.22.04]   
[O.26.22.05]   
[O.26.22.06]   
[O.26.22.07]   
[O.26.22.08]   
[O.26.22.09]   
[O.26.22.10]   
[O.26.22.11]   
[O.26.22.12]   
[O.26.22.13]   
[O.26.22.14]   
[O.26.22.15]   
[O.26.22.16]   
[O.26.22.17]   
[O.26.22.18]   
[O.26.22.19]   
[O.26.22.20]   
[O.26.22.21]   
[O.26.22.22]   
[O.26.22.23]   
[O.26.22.24]   
[O.26.22.25]   
[O.26.22.26]   
[O.26.22.27]   
[O.26.22.28]   
[O.26.22.29]   
[O.26.22.30]   
[O.26.22.31]   
[O.26.23.01]   
[O.26.23.02]   
[O.26.23.03]   
[O.26.23.04]   
[O.26.23.05]   
[O.26.23.06]   
[O.26.23.07]   
[O.26.23.08]   
[O.26.23.09]   
[O.26.23.10]   
[O.26.23.11]   
[O.26.23.12]   
[O.26.23.13]   
[O.26.23.14]   
[O.26.23.15]   
[O.26.23.16]   
[O.26.23.17]   
[O.26.23.18]   
[O.26.23.19]   
[O.26.23.20]   
[O.26.23.21]   
[O.26.23.22]   
[O.26.23.23]   
[O.26.23.24]   
[O.26.23.25]   
[O.26.23.26]   
[O.26.23.27]   
[O.26.23.28]   
[O.26.23.29]   
[O.26.23.30]   
[O.26.23.31]   
[O.26.23.32]   
[O.26.23.33]   
[O.26.23.34]   
[O.26.23.35]   
[O.26.23.36]   
[O.26.23.37]   
[O.26.23.38]   
[O.26.23.39]   
[O.26.23.40]   
[O.26.23.41]   
[O.26.23.42]   
[O.26.23.43]   
[O.26.23.44]   
[O.26.23.45]   
[O.26.23.46]   
[O.26.23.47]   
[O.26.23.48]   
[O.26.23.49]   
[O.26.24.01]   
[O.26.24.02]   
[O.26.24.03]   
[O.26.24.04]   
[O.26.24.05]   
[O.26.24.06]   
[O.26.24.07]   
[O.26.24.08]   
[O.26.24.09]   
[O.26.24.10]   
[O.26.24.11]   
[O.26.24.12]   
[O.26.24.13]   
[O.26.24.14]   
[O.26.24.15]   
[O.26.24.16]   
[O.26.24.17]   
[O.26.24.18]   
[O.26.24.19]   
[O.26.24.20]   
[O.26.24.21]   
[O.26.24.22]   
[O.26.24.23]   
[O.26.24.24]   
[O.26.24.25]   
[O.26.24.26]   
[O.26.24.27]   
[O.26.25.01]   
[O.26.25.02]   
[O.26.25.03]   
[O.26.25.04]   
[O.26.25.05]   
[O.26.25.06]   
[O.26.25.07]   
[O.26.25.08]   
[O.26.25.09]   
[O.26.25.10]   
[O.26.25.11]   
[O.26.25.12]   
[O.26.25.13]   
[O.26.25.14]   
[O.26.25.15]   
[O.26.25.16]   
[O.26.25.17]   
[O.26.26.01]   
[O.26.26.02]   
[O.26.26.03]   
[O.26.26.04]   
[O.26.26.05]   
[O.26.26.06]   
[O.26.26.07]   
[O.26.26.08]   
[O.26.26.09]   
[O.26.26.10]   
[O.26.26.11]   
[O.26.26.12]   
[O.26.26.13]   
[O.26.26.14]   
[O.26.26.15]   
[O.26.26.16]   
[O.26.26.17]   
[O.26.26.18]   
[O.26.26.19]   
[O.26.26.20]   
[O.26.26.21]   
[O.26.27.01]   
[O.26.27.02]   
[O.26.27.03]   
[O.26.27.04]   
[O.26.27.05]   
[O.26.27.06]   
[O.26.27.07]   
[O.26.27.08]   
[O.26.27.09]   
[O.26.27.10]   
[O.26.27.11]   
[O.26.27.12]   
[O.26.27.13]   
[O.26.27.14]   
[O.26.27.15]   
[O.26.27.16]   
[O.26.27.17]   
[O.26.27.18]   
[O.26.27.19]   
[O.26.27.20]   
[O.26.27.21]   
[O.26.27.22]   
[O.26.27.23]   
[O.26.27.24]   
[O.26.27.25]   
[O.26.27.26]   
[O.26.27.27]   
[O.26.27.28]   
[O.26.27.29]   
[O.26.27.30]   
[O.26.27.31]   
[O.26.27.32]   
[O.26.27.33]   
[O.26.27.34]   
[O.26.27.35]   
[O.26.27.36]   
[O.26.28.01]   
[O.26.28.02]   
[O.26.28.03]   
[O.26.28.04]   
[O.26.28.05]   
[O.26.28.06]   
[O.26.28.07]   
[O.26.28.08]   
[O.26.28.09]   
[O.26.28.10]   
[O.26.28.11]   
[O.26.28.12]   
[O.26.28.13]   
[O.26.28.14]   
[O.26.28.15]   
[O.26.28.16]   
[O.26.28.17]   
[O.26.28.18]   
[O.26.28.19]   
[O.26.28.20]   
[O.26.28.21]   
[O.26.28.22]   
[O.26.28.23]   
[O.26.28.24]   
[O.26.28.25]   
[O.26.28.26]   
[O.26.29.01]   
[O.26.29.02]   
[O.26.29.03]   
[O.26.29.04]   
[O.26.29.05]   
[O.26.29.06]   
[O.26.29.07]   
[O.26.29.08]   
[O.26.29.09]   
[O.26.29.10]   
[O.26.29.11]   
[O.26.29.12]   
[O.26.29.13]   
[O.26.29.14]   
[O.26.29.15]   
[O.26.29.16]   
[O.26.29.17]   
[O.26.29.18]   
[O.26.29.19]   
[O.26.29.20]   
[O.26.29.21]   
[O.26.30.01]   
[O.26.30.02]   
[O.26.30.03]   
[O.26.30.04]   
[O.26.30.05]   
[O.26.30.06]   
[O.26.30.07]   
[O.26.30.08]   
[O.26.30.09]   
[O.26.30.10]   
[O.26.30.11]   
[O.26.30.12]   
[O.26.30.13]   
[O.26.30.14]   
[O.26.30.15]   
[O.26.30.16]   
[O.26.30.17]   
[O.26.30.18]   
[O.26.30.19]   
[O.26.30.20]   
[O.26.30.21]   
[O.26.30.22]   
[O.26.30.23]   
[O.26.30.24]   
[O.26.30.25]   
[O.26.30.26]   
[O.26.31.01]   
[O.26.31.02]   
[O.26.31.03]   
[O.26.31.04]   
[O.26.31.05]   
[O.26.31.06]   
[O.26.31.07]   
[O.26.31.08]   
[O.26.31.09]   
[O.26.31.10]   
[O.26.31.11]   
[O.26.31.12]   
[O.26.31.13]   
[O.26.31.14]   
[O.26.31.15]   
[O.26.31.16]   
[O.26.31.17]   
[O.26.31.18]   
[O.26.32.01]   
[O.26.32.02]   
[O.26.32.03]   
[O.26.32.04]   
[O.26.32.05]   
[O.26.32.06]   
[O.26.32.07]   
[O.26.32.08]   
[O.26.32.09]   
[O.26.32.10]   
[O.26.32.11]   
[O.26.32.12]   
[O.26.32.13]   
[O.26.32.14]   
[O.26.32.15]   
[O.26.32.16]   
[O.26.32.17]   
[O.26.32.18]   
[O.26.32.19]   
[O.26.32.20]   
[O.26.32.21]   
[O.26.32.22]   
[O.26.32.23]   
[O.26.32.24]   
[O.26.32.25]   
[O.26.32.26]   
[O.26.32.27]   
[O.26.32.28]   
[O.26.32.29]   
[O.26.32.30]   
[O.26.32.31]   
[O.26.32.32]   
[O.26.33.01]   
[O.26.33.02]   
[O.26.33.03]   
[O.26.33.04]   
[O.26.33.05]   
[O.26.33.06]   
[O.26.33.07]   
[O.26.33.08]   
[O.26.33.09]   
[O.26.33.10]   
[O.26.33.11]   
[O.26.33.12]   
[O.26.33.13]   
[O.26.33.14]   
[O.26.33.15]   
[O.26.33.16]   
[O.26.33.17]   
[O.26.33.18]   
[O.26.33.19]   
[O.26.33.20]   
[O.26.33.21]   
[O.26.33.22]   
[O.26.33.23]   
[O.26.33.24]   
[O.26.33.25]   
[O.26.33.26]   
[O.26.33.27]   
[O.26.33.28]   
[O.26.33.29]   
[O.26.33.30]   
[O.26.33.31]   
[O.26.33.32]   
[O.26.33.33]   
[O.26.34.01]   
[O.26.34.02]   
[O.26.34.03]   
[O.26.34.04]   
[O.26.34.05]   
[O.26.34.06]   
[O.26.34.07]   
[O.26.34.08]   
[O.26.34.09]   
[O.26.34.10]   
[O.26.34.11]   
[O.26.34.12]   
[O.26.34.13]   
[O.26.34.14]   
[O.26.34.15]   
[O.26.34.16]   
[O.26.34.17]   
[O.26.34.18]   
[O.26.34.19]   
[O.26.34.20]   
[O.26.34.21]   
[O.26.34.22]   
[O.26.34.23]   
[O.26.34.24]   
[O.26.34.25]   
[O.26.34.26]   
[O.26.34.27]   
[O.26.34.28]   
[O.26.34.29]   
[O.26.34.30]   
[O.26.34.31]   
[O.26.35.01]   
[O.26.35.02]   
[O.26.35.03]   
[O.26.35.04]   
[O.26.35.05]   
[O.26.35.06]   
[O.26.35.07]   
[O.26.35.08]   
[O.26.35.09]   
[O.26.35.10]   
[O.26.35.11]   
[O.26.35.12]   
[O.26.35.13]   
[O.26.35.14]   
[O.26.35.15]   
[O.26.36.01]   
[O.26.36.02]   
[O.26.36.03]   
[O.26.36.04]   
[O.26.36.05]   
[O.26.36.06]   
[O.26.36.07]   
[O.26.36.08]   
[O.26.36.09]   
[O.26.36.10]   
[O.26.36.11]   
[O.26.36.12]   
[O.26.36.13]   
[O.26.36.14]   
[O.26.36.15]   
[O.26.36.16]   
[O.26.36.17]   
[O.26.36.18]   
[O.26.36.19]   
[O.26.36.20]   
[O.26.36.21]   
[O.26.36.22]   
[O.26.36.23]   
[O.26.36.24]   
[O.26.36.25]   
[O.26.36.26]   
[O.26.36.27]   
[O.26.36.28]   
[O.26.36.29]   
[O.26.36.30]   
[O.26.36.31]   
[O.26.36.32]   
[O.26.36.33]   
[O.26.36.34]   
[O.26.36.35]   
[O.26.36.36]   
[O.26.36.37]   
[O.26.36.38]   
[O.26.37.01]   
[O.26.37.02]   
[O.26.37.03]   
[O.26.37.04]   
[O.26.37.05]   
[O.26.37.06]   
[O.26.37.07]   
[O.26.37.08]   
[O.26.37.09]   
[O.26.37.10]   
[O.26.37.11]   
[O.26.37.12]   
[O.26.37.13]   
[O.26.37.14]   
[O.26.37.15]   
[O.26.37.16]   
[O.26.37.17]   
[O.26.37.18]   
[O.26.37.19]   
[O.26.37.20]   
[O.26.37.21]   
[O.26.37.22]   
[O.26.37.23]   
[O.26.37.24]   
[O.26.37.25]   
[O.26.37.26]   
[O.26.37.27]   
[O.26.37.28]   
[O.26.38.01]   
[O.26.38.02]   
[O.26.38.03]   
[O.26.38.04]   
[O.26.38.05]   
[O.26.38.06]   
[O.26.38.07]   
[O.26.38.08]   
[O.26.38.09]   
[O.26.38.10]   
[O.26.38.11]   
[O.26.38.12]   
[O.26.38.13]   
[O.26.38.14]   
[O.26.38.15]   
[O.26.38.16]   
[O.26.38.17]   
[O.26.38.18]   
[O.26.38.19]   
[O.26.38.20]   
[O.26.38.21]   
[O.26.38.22]   
[O.26.38.23]   
[O.26.39.01]   
[O.26.39.02]   
[O.26.39.03]   
[O.26.39.04]   
[O.26.39.05]   
[O.26.39.06]   
[O.26.39.07]   
[O.26.39.08]   
[O.26.39.09]   
[O.26.39.10]   
[O.26.39.11]   
[O.26.39.12]   
[O.26.39.13]   
[O.26.39.14]   
[O.26.39.15]   
[O.26.39.16]   
[O.26.39.17]   
[O.26.39.18]   
[O.26.39.19]   
[O.26.39.20]   
[O.26.39.21]   
[O.26.39.22]   
[O.26.39.23]   
[O.26.39.24]   
[O.26.39.25]   
[O.26.39.26]   
[O.26.39.27]   
[O.26.39.28]   
[O.26.39.29]   
[O.26.40.01]   
[O.26.40.02]   
[O.26.40.03]   
[O.26.40.04]   
[O.26.40.05]   
[O.26.40.06]   
[O.26.40.07]   
[O.26.40.08]   
[O.26.40.09]   
[O.26.40.10]   
[O.26.40.11]   
[O.26.40.12]   
[O.26.40.13]   
[O.26.40.14]   
[O.26.40.15]   
[O.26.40.16]   
[O.26.40.17]   
[O.26.40.18]   
[O.26.40.19]   
[O.26.40.20]   
[O.26.40.21]   
[O.26.40.22]   
[O.26.40.23]   
[O.26.40.24]   
[O.26.40.25]   
[O.26.40.26]   
[O.26.40.27]   
[O.26.40.28]   
[O.26.40.29]   
[O.26.40.30]   
[O.26.40.31]   
[O.26.40.32]   
[O.26.40.33]   
[O.26.40.34]   
[O.26.40.35]   
[O.26.40.36]   
[O.26.40.37]   
[O.26.40.38]   
[O.26.40.39]   
[O.26.40.40]   
[O.26.40.41]   
[O.26.40.42]   
[O.26.40.43]   
[O.26.40.44]   
[O.26.40.45]   
[O.26.40.46]   
[O.26.40.47]   
[O.26.40.48]   
[O.26.40.49]   
[O.26.41.01]   
[O.26.41.02]   
[O.26.41.03]   
[O.26.41.04]   
[O.26.41.05]   
[O.26.41.06]   
[O.26.41.07]   
[O.26.41.08]   
[O.26.41.09]   
[O.26.41.10]   
[O.26.41.11]   
[O.26.41.12]   
[O.26.41.13]   
[O.26.41.14]   
[O.26.41.15]   
[O.26.41.16]   
[O.26.41.17]   
[O.26.41.18]   
[O.26.41.19]   
[O.26.41.20]   
[O.26.41.21]   
[O.26.41.22]   
[O.26.41.23]   
[O.26.41.24]   
[O.26.41.25]   
[O.26.41.26]   
[O.26.42.01]   
[O.26.42.02]   
[O.26.42.03]   
[O.26.42.04]   
[O.26.42.05]   
[O.26.42.06]   
[O.26.42.07]   
[O.26.42.08]   
[O.26.42.09]   
[O.26.42.10]   
[O.26.42.11]   
[O.26.42.12]   
[O.26.42.13]   
[O.26.42.14]   
[O.26.42.15]   
[O.26.42.16]   
[O.26.42.17]   
[O.26.42.18]   
[O.26.42.19]   
[O.26.42.20]   
[O.26.43.01]   
[O.26.43.02]   
[O.26.43.03]   
[O.26.43.04]   
[O.26.43.05]   
[O.26.43.06]   
[O.26.43.07]   
[O.26.43.08]   
[O.26.43.09]   
[O.26.43.10]   
[O.26.43.11]   
[O.26.43.12]   
[O.26.43.13]   
[O.26.43.14]   
[O.26.43.15]   
[O.26.43.16]   
[O.26.43.17]   
[O.26.43.18]   
[O.26.43.19]   
[O.26.43.20]   
[O.26.43.21]   
[O.26.43.22]   
[O.26.43.23]   
[O.26.43.24]   
[O.26.43.25]   
[O.26.43.26]   
[O.26.43.27]   
[O.26.44.01]   
[O.26.44.02]   
[O.26.44.03]   
[O.26.44.04]   
[O.26.44.05]   
[O.26.44.06]   
[O.26.44.07]   
[O.26.44.08]   
[O.26.44.09]   
[O.26.44.10]   
[O.26.44.11]   
[O.26.44.12]   
[O.26.44.13]   
[O.26.44.14]   
[O.26.44.15]   
[O.26.44.16]   
[O.26.44.17]   
[O.26.44.18]   
[O.26.44.19]   
[O.26.44.20]   
[O.26.44.21]   
[O.26.44.22]   
[O.26.44.23]   
[O.26.44.24]   
[O.26.44.25]   
[O.26.44.26]   
[O.26.44.27]   
[O.26.44.28]   
[O.26.44.29]   
[O.26.44.30]   
[O.26.44.31]   
[O.26.45.01]   
[O.26.45.02]   
[O.26.45.03]   
[O.26.45.04]   
[O.26.45.05]   
[O.26.45.06]   
[O.26.45.07]   
[O.26.45.08]   
[O.26.45.09]   
[O.26.45.10]   
[O.26.45.11]   
[O.26.45.12]   
[O.26.45.13]   
[O.26.45.14]   
[O.26.45.15]   
[O.26.45.16]   
[O.26.45.17]   
[O.26.45.18]   
[O.26.45.19]   
[O.26.45.20]   
[O.26.45.21]   
[O.26.45.22]   
[O.26.45.23]   
[O.26.45.24]   
[O.26.45.25]   
[O.26.46.01]   
[O.26.46.02]   
[O.26.46.03]   
[O.26.46.04]   
[O.26.46.05]   
[O.26.46.06]   
[O.26.46.07]   
[O.26.46.08]   
[O.26.46.09]   
[O.26.46.10]   
[O.26.46.11]   
[O.26.46.12]   
[O.26.46.13]   
[O.26.46.14]   
[O.26.46.15]   
[O.26.46.16]   
[O.26.46.17]   
[O.26.46.18]   
[O.26.46.19]   
[O.26.46.20]   
[O.26.46.21]   
[O.26.46.22]   
[O.26.46.23]   
[O.26.46.24]   
[O.26.47.01]   
[O.26.47.02]   
[O.26.47.03]   
[O.26.47.04]   
[O.26.47.05]   
[O.26.47.06]   
[O.26.47.07]   
[O.26.47.08]   
[O.26.47.09]   
[O.26.47.10]   
[O.26.47.11]   
[O.26.47.12]   
[O.26.47.13]   
[O.26.47.14]   
[O.26.47.15]   
[O.26.47.16]   
[O.26.47.17]   
[O.26.47.18]   
[O.26.47.19]   
[O.26.47.20]   
[O.26.47.21]   
[O.26.47.22]   
[O.26.47.23]   
[O.26.48.01]   
[O.26.48.02]   
[O.26.48.03]   
[O.26.48.04]   
[O.26.48.05]   
[O.26.48.06]   
[O.26.48.07]   
[O.26.48.08]   
[O.26.48.09]   
[O.26.48.10]   
[O.26.48.11]   
[O.26.48.12]   
[O.26.48.13]   
[O.26.48.14]   
[O.26.48.15]   
[O.26.48.16]   
[O.26.48.17]   
[O.26.48.18]   
[O.26.48.19]   
[O.26.48.20]   
[O.26.48.21]   
[O.26.48.22]   
[O.26.48.23]   
[O.26.48.24]   
[O.26.48.25]   
[O.26.48.26]   
[O.26.48.27]   
[O.26.48.28]   
[O.26.48.29]   
[O.26.48.30]   
[O.26.48.31]   
[O.26.48.32]   
[O.26.48.33]   
[O.26.48.34]   
[O.26.48.35]   
[O.27.01.01]   
[O.27.01.02]   
[O.27.01.03]   
[O.27.01.04]   
[O.27.01.05]   
[O.27.01.06]   
[O.27.01.07]   
[O.27.01.08]   
[O.27.01.09]   
[O.27.01.10]   
[O.27.01.11]   
[O.27.01.12]   
[O.27.01.13]   
[O.27.01.14]   
[O.27.01.15]   
[O.27.01.16]   
[O.27.01.17]   
[O.27.01.18]   
[O.27.01.19]   
[O.27.01.20]   
[O.27.01.21]   
[O.27.02.01]   
[O.27.02.02]   
[O.27.02.03]   
[O.27.02.04]   
[O.27.02.05]   
[O.27.02.06]   
[O.27.02.07]   
[O.27.02.08]   
[O.27.02.09]   
[O.27.02.10]   
[O.27.02.11]   
[O.27.02.12]   
[O.27.02.13]   
[O.27.02.14]   
[O.27.02.15]   
[O.27.02.16]   
[O.27.02.17]   
[O.27.02.18]   
[O.27.02.19]   
[O.27.02.20]   
[O.27.02.21]   
[O.27.02.22]   
[O.27.02.23]   
[O.27.02.24]   
[O.27.02.25]   
[O.27.02.26]   
[O.27.02.27]   
[O.27.02.28]   
[O.27.02.29]   
[O.27.02.30]   
[O.27.02.31]   
[O.27.02.32]   
[O.27.02.33]   
[O.27.02.34]   
[O.27.02.35]   
[O.27.02.36]   
[O.27.02.37]   
[O.27.02.38]   
[O.27.02.39]   
[O.27.02.40]   
[O.27.02.41]   
[O.27.02.42]   
[O.27.02.43]   
[O.27.02.44]   
[O.27.02.45]   
[O.27.02.46]   
[O.27.02.47]   
[O.27.02.48]   
[O.27.02.49]   
[O.27.03.01]   
[O.27.03.02]   
[O.27.03.03]   
[O.27.03.04]   
[O.27.03.05]   
[O.27.03.06]   
[O.27.03.07]   
[O.27.03.08]   
[O.27.03.09]   
[O.27.03.10]   
[O.27.03.11]   
[O.27.03.12]   
[O.27.03.13]   
[O.27.03.14]   
[O.27.03.15]   
[O.27.03.16]   
[O.27.03.17]   
[O.27.03.18]   
[O.27.03.19]   
[O.27.03.20]   
[O.27.03.21]   
[O.27.03.22]   
[O.27.03.23]   
[O.27.03.24]   
[O.27.03.25]   
[O.27.03.26]   
[O.27.03.27]   
[O.27.03.28]   
[O.27.03.29]   
[O.27.03.30]   
[O.27.04.01]   
[O.27.04.02]   
[O.27.04.03]   
[O.27.04.04]   
[O.27.04.05]   
[O.27.04.06]   
[O.27.04.07]   
[O.27.04.08]   
[O.27.04.09]   
[O.27.04.10]   
[O.27.04.11]   
[O.27.04.12]   
[O.27.04.13]   
[O.27.04.14]   
[O.27.04.15]   
[O.27.04.16]   
[O.27.04.17]   
[O.27.04.18]   
[O.27.04.19]   
[O.27.04.20]   
[O.27.04.21]   
[O.27.04.22]   
[O.27.04.23]   
[O.27.04.24]   
[O.27.04.25]   
[O.27.04.26]   
[O.27.04.27]   
[O.27.04.28]   
[O.27.04.29]   
[O.27.04.30]   
[O.27.04.31]   
[O.27.04.32]   
[O.27.04.33]   
[O.27.04.34]   
[O.27.04.35]   
[O.27.04.36]   
[O.27.04.37]   
[O.27.05.01]   
[O.27.05.02]   
[O.27.05.03]   
[O.27.05.04]   
[O.27.05.05]   
[O.27.05.06]   
[O.27.05.07]   
[O.27.05.08]   
[O.27.05.09]   
[O.27.05.10]   
[O.27.05.11]   
[O.27.05.12]   
[O.27.05.13]   
[O.27.05.14]   
[O.27.05.15]   
[O.27.05.16]   
[O.27.05.17]   
[O.27.05.18]   
[O.27.05.19]   
[O.27.05.20]   
[O.27.05.21]   
[O.27.05.22]   
[O.27.05.23]   
[O.27.05.24]   
[O.27.05.25]   
[O.27.05.26]   
[O.27.05.27]   
[O.27.05.28]   
[O.27.05.29]   
[O.27.05.30]   
[O.27.05.31]   
[O.27.06.01]   
[O.27.06.02]   
[O.27.06.03]   
[O.27.06.04]   
[O.27.06.05]   
[O.27.06.06]   
[O.27.06.07]   
[O.27.06.08]   
[O.27.06.09]   
[O.27.06.10]   
[O.27.06.11]   
[O.27.06.12]   
[O.27.06.13]   
[O.27.06.14]   
[O.27.06.15]   
[O.27.06.16]   
[O.27.06.17]   
[O.27.06.18]   
[O.27.06.19]   
[O.27.06.20]   
[O.27.06.21]   
[O.27.06.22]   
[O.27.06.23]   
[O.27.06.24]   
[O.27.06.25]   
[O.27.06.26]   
[O.27.06.27]   
[O.27.06.28]   
[O.27.07.01]   
[O.27.07.02]   
[O.27.07.03]   
[O.27.07.04]   
[O.27.07.05]   
[O.27.07.06]   
[O.27.07.07]   
[O.27.07.08]   
[O.27.07.09]   
[O.27.07.10]   
[O.27.07.11]   
[O.27.07.12]   
[O.27.07.13]   
[O.27.07.14]   
[O.27.07.15]   
[O.27.07.16]   
[O.27.07.17]   
[O.27.07.18]   
[O.27.07.19]   
[O.27.07.20]   
[O.27.07.21]   
[O.27.07.22]   
[O.27.07.23]   
[O.27.07.24]   
[O.27.07.25]   
[O.27.07.26]   
[O.27.07.27]   
[O.27.07.28]   
[O.27.08.01]   
[O.27.08.02]   
[O.27.08.03]   
[O.27.08.04]   
[O.27.08.05]   
[O.27.08.06]   
[O.27.08.07]   
[O.27.08.08]   
[O.27.08.09]   
[O.27.08.10]   
[O.27.08.11]   
[O.27.08.12]   
[O.27.08.13]   
[O.27.08.14]   
[O.27.08.15]   
[O.27.08.16]   
[O.27.08.17]   
[O.27.08.18]   
[O.27.08.19]   
[O.27.08.20]   
[O.27.08.21]   
[O.27.08.22]   
[O.27.08.23]   
[O.27.08.24]   
[O.27.08.25]   
[O.27.08.26]   
[O.27.08.27]   
[O.27.09.01]   
[O.27.09.02]   
[O.27.09.03]   
[O.27.09.04]   
[O.27.09.05]   
[O.27.09.06]   
[O.27.09.07]   
[O.27.09.08]   
[O.27.09.09]   
[O.27.09.10]   
[O.27.09.11]   
[O.27.09.12]   
[O.27.09.13]   
[O.27.09.14]   
[O.27.09.15]   
[O.27.09.16]   
[O.27.09.17]   
[O.27.09.18]   
[O.27.09.19]   
[O.27.09.20]   
[O.27.09.21]   
[O.27.09.22]   
[O.27.09.23]   
[O.27.09.24]   
[O.27.09.25]   
[O.27.09.26]   
[O.27.09.27]   
[O.27.10.01]   
[O.27.10.02]   
[O.27.10.03]   
[O.27.10.04]   
[O.27.10.05]   
[O.27.10.06]   
[O.27.10.07]   
[O.27.10.08]   
[O.27.10.09]   
[O.27.10.10]   
[O.27.10.11]   
[O.27.10.12]   
[O.27.10.13]   
[O.27.10.14]   
[O.27.10.15]   
[O.27.10.16]   
[O.27.10.17]   
[O.27.10.18]   
[O.27.10.19]   
[O.27.10.20]   
[O.27.10.21]   
[O.27.11.01]   
[O.27.11.02]   
[O.27.11.03]   
[O.27.11.04]   
[O.27.11.05]   
[O.27.11.06]   
[O.27.11.07]   
[O.27.11.08]   
[O.27.11.09]   
[O.27.11.10]   
[O.27.11.11]   
[O.27.11.12]   
[O.27.11.13]   
[O.27.11.14]   
[O.27.11.15]   
[O.27.11.16]   
[O.27.11.17]   
[O.27.11.18]   
[O.27.11.19]   
[O.27.11.20]   
[O.27.11.21]   
[O.27.11.22]   
[O.27.11.23]   
[O.27.11.24]   
[O.27.11.25]   
[O.27.11.26]   
[O.27.11.27]   
[O.27.11.28]   
[O.27.11.29]   
[O.27.11.30]   
[O.27.11.31]   
[O.27.11.32]   
[O.27.11.33]   
[O.27.11.34]   
[O.27.11.35]   
[O.27.11.36]   
[O.27.11.37]   
[O.27.11.38]   
[O.27.11.39]   
[O.27.11.40]   
[O.27.11.41]   
[O.27.11.42]   
[O.27.11.43]   
[O.27.11.44]   
[O.27.11.45]   
[O.27.12.01]   
[O.27.12.02]   
[O.27.12.03]   
[O.27.12.04]   
[O.27.12.05]   
[O.27.12.06]   
[O.27.12.07]   
[O.27.12.08]   
[O.27.12.09]   
[O.27.12.10]   
[O.27.12.11]   
[O.27.12.12]   
[O.27.12.13]   
[O.28.01.01]   
[O.28.01.02]   
[O.28.01.03]   
[O.28.01.04]   
[O.28.01.05]   
[O.28.01.06]   
[O.28.01.07]   
[O.28.01.08]   
[O.28.01.09]   
[O.28.01.10]   
[O.28.01.11]   
[O.28.02.01]   
[O.28.02.02]   
[O.28.02.03]   
[O.28.02.04]   
[O.28.02.05]   
[O.28.02.06]   
[O.28.02.07]   
[O.28.02.08]   
[O.28.02.09]   
[O.28.02.10]   
[O.28.02.11]   
[O.28.02.12]   
[O.28.02.13]   
[O.28.02.14]   
[O.28.02.15]   
[O.28.02.16]   
[O.28.02.17]   
[O.28.02.18]   
[O.28.02.19]   
[O.28.02.20]   
[O.28.02.21]   
[O.28.02.22]   
[O.28.02.23]   
[O.28.03.01]   
[O.28.03.02]   
[O.28.03.03]   
[O.28.03.04]   
[O.28.03.05]   
[O.28.04.01]   
[O.28.04.02]   
[O.28.04.03]   
[O.28.04.04]   
[O.28.04.05]   
[O.28.04.06]   
[O.28.04.07]   
[O.28.04.08]   
[O.28.04.09]   
[O.28.04.10]   
[O.28.04.11]   
[O.28.04.12]   
[O.28.04.13]   
[O.28.04.14]   
[O.28.04.15]   
[O.28.04.16]   
[O.28.04.17]   
[O.28.04.18]   
[O.28.04.19]   
[O.28.05.01]   
[O.28.05.02]   
[O.28.05.03]   
[O.28.05.04]   
[O.28.05.05]   
[O.28.05.06]   
[O.28.05.07]   
[O.28.05.08]   
[O.28.05.09]   
[O.28.05.10]   
[O.28.05.11]   
[O.28.05.12]   
[O.28.05.13]   
[O.28.05.14]   
[O.28.05.15]   
[O.28.06.01]   
[O.28.06.02]   
[O.28.06.03]   
[O.28.06.04]   
[O.28.06.05]   
[O.28.06.06]   
[O.28.06.07]   
[O.28.06.08]   
[O.28.06.09]   
[O.28.06.10]   
[O.28.06.11]   
[O.28.07.01]   
[O.28.07.02]   
[O.28.07.03]   
[O.28.07.04]   
[O.28.07.05]   
[O.28.07.06]   
[O.28.07.07]   
[O.28.07.08]   
[O.28.07.09]   
[O.28.07.10]   
[O.28.07.11]   
[O.28.07.12]   
[O.28.07.13]   
[O.28.07.14]   
[O.28.07.15]   
[O.28.07.16]   
[O.28.08.01]   
[O.28.08.02]   
[O.28.08.03]   
[O.28.08.04]   
[O.28.08.05]   
[O.28.08.06]   
[O.28.08.07]   
[O.28.08.08]   
[O.28.08.09]   
[O.28.08.10]   
[O.28.08.11]   
[O.28.08.12]   
[O.28.08.13]   
[O.28.08.14]   
[O.28.09.01]   
[O.28.09.02]   
[O.28.09.03]   
[O.28.09.04]   
[O.28.09.05]   
[O.28.09.06]   
[O.28.09.07]   
[O.28.09.08]   
[O.28.09.09]   
[O.28.09.10]   
[O.28.09.11]   
[O.28.09.12]   
[O.28.09.13]   
[O.28.09.14]   
[O.28.09.15]   
[O.28.09.16]   
[O.28.09.17]   
[O.28.10.01]   
[O.28.10.02]   
[O.28.10.03]   
[O.28.10.04]   
[O.28.10.05]   
[O.28.10.06]   
[O.28.10.07]   
[O.28.10.08]   
[O.28.10.09]   
[O.28.10.10]   
[O.28.10.11]   
[O.28.10.12]   
[O.28.10.13]   
[O.28.10.14]   
[O.28.10.15]   
[O.28.11.01]   
[O.28.11.02]   
[O.28.11.03]   
[O.28.11.04]   
[O.28.11.05]   
[O.28.11.06]   
[O.28.11.07]   
[O.28.11.08]   
[O.28.11.09]   
[O.28.11.10]   
[O.28.11.11]   
[O.28.11.12]   
[O.28.12.01]   
[O.28.12.02]   
[O.28.12.03]   
[O.28.12.04]   
[O.28.12.05]   
[O.28.12.06]   
[O.28.12.07]   
[O.28.12.08]   
[O.28.12.09]   
[O.28.12.10]   
[O.28.12.11]   
[O.28.12.12]   
[O.28.12.13]   
[O.28.12.14]   
[O.28.13.01]   
[O.28.13.02]   
[O.28.13.03]   
[O.28.13.04]   
[O.28.13.05]   
[O.28.13.06]   
[O.28.13.07]   
[O.28.13.08]   
[O.28.13.09]   
[O.28.13.10]   
[O.28.13.11]   
[O.28.13.12]   
[O.28.13.13]   
[O.28.13.14]   
[O.28.13.15]   
[O.28.13.16]   
[O.28.14.01]   
[O.28.14.02]   
[O.28.14.03]   
[O.28.14.04]   
[O.28.14.05]   
[O.28.14.06]   
[O.28.14.07]   
[O.28.14.08]   
[O.28.14.09]   
[O.29.01.01]   
[O.29.01.02]   
[O.29.01.03]   
[O.29.01.04]   
[O.29.01.05]   
[O.29.01.06]   
[O.29.01.07]   
[O.29.01.08]   
[O.29.01.09]   
[O.29.01.10]   
[O.29.01.11]   
[O.29.01.12]   
[O.29.01.13]   
[O.29.01.14]   
[O.29.01.15]   
[O.29.01.16]   
[O.29.01.17]   
[O.29.01.18]   
[O.29.01.19]   
[O.29.01.20]   
[O.29.02.01]   
[O.29.02.02]   
[O.29.02.03]   
[O.29.02.04]   
[O.29.02.05]   
[O.29.02.06]   
[O.29.02.07]   
[O.29.02.08]   
[O.29.02.09]   
[O.29.02.10]   
[O.29.02.11]   
[O.29.02.12]   
[O.29.02.13]   
[O.29.02.14]   
[O.29.02.15]   
[O.29.02.16]   
[O.29.02.17]   
[O.29.02.18]   
[O.29.02.19]   
[O.29.02.20]   
[O.29.02.21]   
[O.29.02.22]   
[O.29.02.23]   
[O.29.02.24]   
[O.29.02.25]   
[O.29.02.26]   
[O.29.02.27]   
[O.29.02.28]   
[O.29.02.29]   
[O.29.02.30]   
[O.29.02.31]   
[O.29.02.32]   
[O.29.03.01]   
[O.29.03.02]   
[O.29.03.03]   
[O.29.03.04]   
[O.29.03.05]   
[O.29.03.06]   
[O.29.03.07]   
[O.29.03.08]   
[O.29.03.09]   
[O.29.03.10]   
[O.29.03.11]   
[O.29.03.12]   
[O.29.03.13]   
[O.29.03.14]   
[O.29.03.15]   
[O.29.03.16]   
[O.29.03.17]   
[O.29.03.18]   
[O.29.03.19]   
[O.29.03.20]   
[O.29.03.21]   
[O.30.01.01]   
[O.30.01.02]   
[O.30.01.03]   
[O.30.01.04]   
[O.30.01.05]   
[O.30.01.06]   
[O.30.01.07]   
[O.30.01.08]   
[O.30.01.09]   
[O.30.01.10]   
[O.30.01.11]   
[O.30.01.12]   
[O.30.01.13]   
[O.30.01.14]   
[O.30.01.15]   
[O.30.02.01]   
[O.30.02.02]   
[O.30.02.03]   
[O.30.02.04]   
[O.30.02.05]   
[O.30.02.06]   
[O.30.02.07]   
[O.30.02.08]   
[O.30.02.09]   
[O.30.02.10]   
[O.30.02.11]   
[O.30.02.12]   
[O.30.02.13]   
[O.30.02.14]   
[O.30.02.15]   
[O.30.02.16]   
[O.30.03.01]   
[O.30.03.02]   
[O.30.03.03]   
[O.30.03.04]   
[O.30.03.05]   
[O.30.03.06]   
[O.30.03.07]   
[O.30.03.08]   
[O.30.03.09]   
[O.30.03.10]   
[O.30.03.11]   
[O.30.03.12]   
[O.30.03.13]   
[O.30.03.14]   
[O.30.03.15]   
[O.30.04.01]   
[O.30.04.02]   
[O.30.04.03]   
[O.30.04.04]   
[O.30.04.05]   
[O.30.04.06]   
[O.30.04.07]   
[O.30.04.08]   
[O.30.04.09]   
[O.30.04.10]   
[O.30.04.11]   
[O.30.04.12]   
[O.30.04.13]   
[O.30.05.01]   
[O.30.05.02]   
[O.30.05.03]   
[O.30.05.04]   
[O.30.05.05]   
[O.30.05.06]   
[O.30.05.07]   
[O.30.05.08]   
[O.30.05.09]   
[O.30.05.10]   
[O.30.05.11]   
[O.30.05.12]   
[O.30.05.13]   
[O.30.05.14]   
[O.30.05.15]   
[O.30.05.16]   
[O.30.05.17]   
[O.30.05.18]   
[O.30.05.19]   
[O.30.05.20]   
[O.30.05.21]   
[O.30.05.22]   
[O.30.05.23]   
[O.30.05.24]   
[O.30.05.25]   
[O.30.05.26]   
[O.30.05.27]   
[O.30.06.01]   
[O.30.06.02]   
[O.30.06.03]   
[O.30.06.04]   
[O.30.06.05]   
[O.30.06.06]   
[O.30.06.07]   
[O.30.06.08]   
[O.30.06.09]   
[O.30.06.10]   
[O.30.06.11]   
[O.30.06.12]   
[O.30.06.13]   
[O.30.06.14]   
[O.30.07.01]   
[O.30.07.02]   
[O.30.07.03]   
[O.30.07.04]   
[O.30.07.05]   
[O.30.07.06]   
[O.30.07.07]   
[O.30.07.08]   
[O.30.07.09]   
[O.30.07.10]   
[O.30.07.11]   
[O.30.07.12]   
[O.30.07.13]   
[O.30.07.14]   
[O.30.07.15]   
[O.30.07.16]   
[O.30.07.17]   
[O.30.08.01]   
[O.30.08.02]   
[O.30.08.03]   
[O.30.08.04]   
[O.30.08.05]   
[O.30.08.06]   
[O.30.08.07]   
[O.30.08.08]   
[O.30.08.09]   
[O.30.08.10]   
[O.30.08.11]   
[O.30.08.12]   
[O.30.08.13]   
[O.30.08.14]   
[O.30.09.01]   
[O.30.09.02]   
[O.30.09.03]   
[O.30.09.04]   
[O.30.09.05]   
[O.30.09.06]   
[O.30.09.07]   
[O.30.09.08]   
[O.30.09.09]   
[O.30.09.10]   
[O.30.09.11]   
[O.30.09.12]   
[O.30.09.13]   
[O.30.09.14]   
[O.30.09.15]   
[O.31.01.01]   
[O.31.01.02]   
[O.31.01.03]   
[O.31.01.04]   
[O.31.01.05]   
[O.31.01.06]   
[O.31.01.07]   
[O.31.01.08]   
[O.31.01.09]   
[O.31.01.10]   
[O.31.01.11]   
[O.31.01.12]   
[O.31.01.13]   
[O.31.01.14]   
[O.31.01.15]   
[O.31.01.16]   
[O.31.01.17]   
[O.31.01.18]   
[O.31.01.19]   
[O.31.01.20]   
[O.31.01.21]   
[O.32.01.01]   
[O.32.01.02]   
[O.32.01.03]   
[O.32.01.04]   
[O.32.01.05]   
[O.32.01.06]   
[O.32.01.07]   
[O.32.01.08]   
[O.32.01.09]   
[O.32.01.10]   
[O.32.01.11]   
[O.32.01.12]   
[O.32.01.13]   
[O.32.01.14]   
[O.32.01.15]   
[O.32.01.16]   
[O.32.01.17]   
[O.32.02.01]   
[O.32.02.02]   
[O.32.02.03]   
[O.32.02.04]   
[O.32.02.05]   
[O.32.02.06]   
[O.32.02.07]   
[O.32.02.08]   
[O.32.02.09]   
[O.32.02.10]   
[O.32.03.01]   
[O.32.03.02]   
[O.32.03.03]   
[O.32.03.04]   
[O.32.03.05]   
[O.32.03.06]   
[O.32.03.07]   
[O.32.03.08]   
[O.32.03.09]   
[O.32.03.10]   
[O.32.04.01]   
[O.32.04.02]   
[O.32.04.03]   
[O.32.04.04]   
[O.32.04.05]   
[O.32.04.06]   
[O.32.04.07]   
[O.32.04.08]   
[O.32.04.09]   
[O.32.04.10]   
[O.32.04.11]   
[O.33.01.01]   
[O.33.01.02]   
[O.33.01.03]   
[O.33.01.04]   
[O.33.01.05]   
[O.33.01.06]   
[O.33.01.07]   
[O.33.01.08]   
[O.33.01.09]   
[O.33.01.10]   
[O.33.01.11]   
[O.33.01.12]   
[O.33.01.13]   
[O.33.01.14]   
[O.33.01.15]   
[O.33.01.16]   
[O.33.02.01]   
[O.33.02.02]   
[O.33.02.03]   
[O.33.02.04]   
[O.33.02.05]   
[O.33.02.06]   
[O.33.02.07]   
[O.33.02.08]   
[O.33.02.09]   
[O.33.02.10]   
[O.33.02.11]   
[O.33.02.12]   
[O.33.02.13]   
[O.33.03.01]   
[O.33.03.02]   
[O.33.03.03]   
[O.33.03.04]   
[O.33.03.05]   
[O.33.03.06]   
[O.33.03.07]   
[O.33.03.08]   
[O.33.03.09]   
[O.33.03.10]   
[O.33.03.11]   
[O.33.03.12]   
[O.33.04.01]   
[O.33.04.02]   
[O.33.04.03]   
[O.33.04.04]   
[O.33.04.05]   
[O.33.04.06]   
[O.33.04.07]   
[O.33.04.08]   
[O.33.04.09]   
[O.33.04.10]   
[O.33.04.11]   
[O.33.04.12]   
[O.33.04.13]   
[O.33.05.01]   
[O.33.05.02]   
[O.33.05.03]   
[O.33.05.04]   
[O.33.05.05]   
[O.33.05.06]   
[O.33.05.07]   
[O.33.05.08]   
[O.33.05.09]   
[O.33.05.10]   
[O.33.05.11]   
[O.33.05.12]   
[O.33.05.13]   
[O.33.05.14]   
[O.33.05.15]   
[O.33.06.01]   
[O.33.06.02]   
[O.33.06.03]   
[O.33.06.04]   
[O.33.06.05]   
[O.33.06.06]   
[O.33.06.07]   
[O.33.06.08]   
[O.33.06.09]   
[O.33.06.10]   
[O.33.06.11]   
[O.33.06.12]   
[O.33.06.13]   
[O.33.06.14]   
[O.33.06.15]   
[O.33.06.16]   
[O.33.07.01]   
[O.33.07.02]   
[O.33.07.03]   
[O.33.07.04]   
[O.33.07.05]   
[O.33.07.06]   
[O.33.07.07]   
[O.33.07.08]   
[O.33.07.09]   
[O.33.07.10]   
[O.33.07.11]   
[O.33.07.12]   
[O.33.07.13]   
[O.33.07.14]   
[O.33.07.15]   
[O.33.07.16]   
[O.33.07.17]   
[O.33.07.18]   
[O.33.07.19]   
[O.33.07.20]   
[O.34.01.01]   
[O.34.01.02]   
[O.34.01.03]   
[O.34.01.04]   
[O.34.01.05]   
[O.34.01.06]   
[O.34.01.07]   
[O.34.01.08]   
[O.34.01.09]   
[O.34.01.10]   
[O.34.01.11]   
[O.34.01.12]   
[O.34.01.13]   
[O.34.01.14]   
[O.34.01.15]   
[O.34.02.01]   
[O.34.02.02]   
[O.34.02.03]   
[O.34.02.04]   
[O.34.02.05]   
[O.34.02.06]   
[O.34.02.07]   
[O.34.02.08]   
[O.34.02.09]   
[O.34.02.10]   
[O.34.02.11]   
[O.34.02.12]   
[O.34.02.13]   
[O.34.03.01]   
[O.34.03.02]   
[O.34.03.03]   
[O.34.03.04]   
[O.34.03.05]   
[O.34.03.06]   
[O.34.03.07]   
[O.34.03.08]   
[O.34.03.09]   
[O.34.03.10]   
[O.34.03.11]   
[O.34.03.12]   
[O.34.03.13]   
[O.34.03.14]   
[O.34.03.15]   
[O.34.03.16]   
[O.34.03.17]   
[O.34.03.18]   
[O.34.03.19]   
[O.35.01.01]   
[O.35.01.02]   
[O.35.01.03]   
[O.35.01.04]   
[O.35.01.05]   
[O.35.01.06]   
[O.35.01.07]   
[O.35.01.08]   
[O.35.01.09]   
[O.35.01.10]   
[O.35.01.11]   
[O.35.01.12]   
[O.35.01.13]   
[O.35.01.14]   
[O.35.01.15]   
[O.35.01.16]   
[O.35.01.17]   
[O.35.02.01]   
[O.35.02.02]   
[O.35.02.03]   
[O.35.02.04]   
[O.35.02.05]   
[O.35.02.06]   
[O.35.02.07]   
[O.35.02.08]   
[O.35.02.09]   
[O.35.02.10]   
[O.35.02.11]   
[O.35.02.12]   
[O.35.02.13]   
[O.35.02.14]   
[O.35.02.15]   
[O.35.02.16]   
[O.35.02.17]   
[O.35.02.18]   
[O.35.02.19]   
[O.35.02.20]   
[O.35.03.01]   
[O.35.03.02]   
[O.35.03.03]   
[O.35.03.04]   
[O.35.03.05]   
[O.35.03.06]   
[O.35.03.07]   
[O.35.03.08]   
[O.35.03.09]   
[O.35.03.10]   
[O.35.03.11]   
[O.35.03.12]   
[O.35.03.13]   
[O.35.03.14]   
[O.35.03.15]   
[O.35.03.16]   
[O.35.03.17]   
[O.35.03.18]   
[O.35.03.19]   
[O.36.01.01]   
[O.36.01.02]   
[O.36.01.03]   
[O.36.01.04]   
[O.36.01.05]   
[O.36.01.06]   
[O.36.01.07]   
[O.36.01.08]   
[O.36.01.09]   
[O.36.01.10]   
[O.36.01.11]   
[O.36.01.12]   
[O.36.01.13]   
[O.36.01.14]   
[O.36.01.15]   
[O.36.01.16]   
[O.36.01.17]   
[O.36.01.18]   
[O.36.02.01]   
[O.36.02.02]   
[O.36.02.03]   
[O.36.02.04]   
[O.36.02.05]   
[O.36.02.06]   
[O.36.02.07]   
[O.36.02.08]   
[O.36.02.09]   
[O.36.02.10]   
[O.36.02.11]   
[O.36.02.12]   
[O.36.02.13]   
[O.36.02.14]   
[O.36.02.15]   
[O.36.03.01]   
[O.36.03.02]   
[O.36.03.03]   
[O.36.03.04]   
[O.36.03.05]   
[O.36.03.06]   
[O.36.03.07]   
[O.36.03.08]   
[O.36.03.09]   
[O.36.03.10]   
[O.36.03.11]   
[O.36.03.12]   
[O.36.03.13]   
[O.36.03.14]   
[O.36.03.15]   
[O.36.03.16]   
[O.36.03.17]   
[O.36.03.18]   
[O.36.03.19]   
[O.36.03.20]   
[O.37.01.01]   
[O.37.01.02]   
[O.37.01.03]   
[O.37.01.04]   
[O.37.01.05]   
[O.37.01.06]   
[O.37.01.07]   
[O.37.01.08]   
[O.37.01.09]   
[O.37.01.10]   
[O.37.01.11]   
[O.37.01.12]   
[O.37.01.13]   
[O.37.01.14]   
[O.37.01.15]   
[O.37.02.01]   
[O.37.02.02]   
[O.37.02.03]   
[O.37.02.04]   
[O.37.02.05]   
[O.37.02.06]   
[O.37.02.07]   
[O.37.02.08]   
[O.37.02.09]   
[O.37.02.10]   
[O.37.02.11]   
[O.37.02.12]   
[O.37.02.13]   
[O.37.02.14]   
[O.37.02.15]   
[O.37.02.16]   
[O.37.02.17]   
[O.37.02.18]   
[O.37.02.19]   
[O.37.02.20]   
[O.37.02.21]   
[O.37.02.22]   
[O.37.02.23]   
[O.38.01.01]   
[O.38.01.02]   
[O.38.01.03]   
[O.38.01.04]   
[O.38.01.05]   
[O.38.01.06]   
[O.38.01.07]   
[O.38.01.08]   
[O.38.01.09]   
[O.38.01.10]   
[O.38.01.11]   
[O.38.01.12]   
[O.38.01.13]   
[O.38.01.14]   
[O.38.01.15]   
[O.38.01.16]   
[O.38.01.17]   
[O.38.01.18]   
[O.38.01.19]   
[O.38.01.20]   
[O.38.01.21]   
[O.38.02.01]   
[O.38.02.02]   
[O.38.02.03]   
[O.38.02.04]   
[O.38.02.05]   
[O.38.02.06]   
[O.38.02.07]   
[O.38.02.08]   
[O.38.02.09]   
[O.38.02.10]   
[O.38.02.11]   
[O.38.02.12]   
[O.38.02.13]   
[O.38.03.01]   
[O.38.03.02]   
[O.38.03.03]   
[O.38.03.04]   
[O.38.03.05]   
[O.38.03.06]   
[O.38.03.07]   
[O.38.03.08]   
[O.38.03.09]   
[O.38.03.10]   
[O.38.04.01]   
[O.38.04.02]   
[O.38.04.03]   
[O.38.04.04]   
[O.38.04.05]   
[O.38.04.06]   
[O.38.04.07]   
[O.38.04.08]   
[O.38.04.09]   
[O.38.04.10]   
[O.38.04.11]   
[O.38.04.12]   
[O.38.04.13]   
[O.38.04.14]   
[O.38.05.01]   
[O.38.05.02]   
[O.38.05.03]   
[O.38.05.04]   
[O.38.05.05]   
[O.38.05.06]   
[O.38.05.07]   
[O.38.05.08]   
[O.38.05.09]   
[O.38.05.10]   
[O.38.05.11]   
[O.38.06.01]   
[O.38.06.02]   
[O.38.06.03]   
[O.38.06.04]   
[O.38.06.05]   
[O.38.06.06]   
[O.38.06.07]   
[O.38.06.08]   
[O.38.06.09]   
[O.38.06.10]   
[O.38.06.11]   
[O.38.06.12]   
[O.38.06.13]   
[O.38.06.14]   
[O.38.06.15]   
[O.38.07.01]   
[O.38.07.02]   
[O.38.07.03]   
[O.38.07.04]   
[O.38.07.05]   
[O.38.07.06]   
[O.38.07.07]   
[O.38.07.08]   
[O.38.07.09]   
[O.38.07.10]   
[O.38.07.11]   
[O.38.07.12]   
[O.38.07.13]   
[O.38.07.14]   
[O.38.08.01]   
[O.38.08.02]   
[O.38.08.03]   
[O.38.08.04]   
[O.38.08.05]   
[O.38.08.06]   
[O.38.08.07]   
[O.38.08.08]   
[O.38.08.09]   
[O.38.08.10]   
[O.38.08.11]   
[O.38.08.12]   
[O.38.08.13]   
[O.38.08.14]   
[O.38.08.15]   
[O.38.08.16]   
[O.38.08.17]   
[O.38.08.18]   
[O.38.08.19]   
[O.38.08.20]   
[O.38.08.21]   
[O.38.08.22]   
[O.38.08.23]   
[O.38.09.01]   
[O.38.09.02]   
[O.38.09.03]   
[O.38.09.04]   
[O.38.09.05]   
[O.38.09.06]   
[O.38.09.07]   
[O.38.09.08]   
[O.38.09.09]   
[O.38.09.10]   
[O.38.09.11]   
[O.38.09.12]   
[O.38.09.13]   
[O.38.09.14]   
[O.38.09.15]   
[O.38.09.16]   
[O.38.09.17]   
[O.38.10.01]   
[O.38.10.02]   
[O.38.10.03]   
[O.38.10.04]   
[O.38.10.05]   
[O.38.10.06]   
[O.38.10.07]   
[O.38.10.08]   
[O.38.10.09]   
[O.38.10.10]   
[O.38.10.11]   
[O.38.10.12]   
[O.38.11.01]   
[O.38.11.02]   
[O.38.11.03]   
[O.38.11.04]   
[O.38.11.05]   
[O.38.11.06]   
[O.38.11.07]   
[O.38.11.08]   
[O.38.11.09]   
[O.38.11.10]   
[O.38.11.11]   
[O.38.11.12]   
[O.38.11.13]   
[O.38.11.14]   
[O.38.11.15]   
[O.38.11.16]   
[O.38.11.17]   
[O.38.12.01]   
[O.38.12.02]   
[O.38.12.03]   
[O.38.12.04]   
[O.38.12.05]   
[O.38.12.06]   
[O.38.12.07]   
[O.38.12.08]   
[O.38.12.09]   
[O.38.12.10]   
[O.38.12.11]   
[O.38.12.12]   
[O.38.12.13]   
[O.38.12.14]   
[O.38.13.01]   
[O.38.13.02]   
[O.38.13.03]   
[O.38.13.04]   
[O.38.13.05]   
[O.38.13.06]   
[O.38.13.07]   
[O.38.13.08]   
[O.38.13.09]   
[O.38.14.01]   
[O.38.14.02]   
[O.38.14.03]   
[O.38.14.04]   
[O.38.14.05]   
[O.38.14.06]   
[O.38.14.07]   
[O.38.14.08]   
[O.38.14.09]   
[O.38.14.10]   
[O.38.14.11]   
[O.38.14.12]   
[O.38.14.13]   
[O.38.14.14]   
[O.38.14.15]   
[O.38.14.16]   
[O.38.14.17]   
[O.38.14.18]   
[O.38.14.19]   
[O.38.14.20]   
[O.38.14.21]   
[O.39.01.01]   
[O.39.01.02]   
[O.39.01.03]   
[O.39.01.04]   
[O.39.01.05]   
[O.39.01.06]   
[O.39.01.07]   
[O.39.01.08]   
[O.39.01.09]   
[O.39.01.10]   
[O.39.01.11]   
[O.39.01.12]   
[O.39.01.13]   
[O.39.01.14]   
[O.39.02.01]   
[O.39.02.02]   
[O.39.02.03]   
[O.39.02.04]   
[O.39.02.05]   
[O.39.02.06]   
[O.39.02.07]   
[O.39.02.08]   
[O.39.02.09]   
[O.39.02.10]   
[O.39.02.11]   
[O.39.02.12]   
[O.39.02.13]   
[O.39.02.14]   
[O.39.02.15]   
[O.39.02.16]   
[O.39.02.17]   
[O.39.03.01]   
[O.39.03.02]   
[O.39.03.03]   
[O.39.03.04]   
[O.39.03.05]   
[O.39.03.06]   
[O.39.03.07]   
[O.39.03.08]   
[O.39.03.09]   
[O.39.03.10]   
[O.39.03.11]   
[O.39.03.12]   
[O.39.03.13]   
[O.39.03.14]   
[O.39.03.15]   
[O.39.03.16]   
[O.39.03.17]   
[O.39.03.18]   
[O.39.04.01]   
[O.39.04.02]   
[O.39.04.03]   
[O.39.04.04]   
[O.39.04.05]   
[O.39.04.06]   
[N.40.01.01]   
[N.40.01.02] Aabrahamile sĂźndis Iisak, Iisakile sĂźndis Jaakob, Jaakobile sĂźndisid Juuda ja Tema vennad;  
[N.40.01.03] Juudale sĂźndisid Taamarist Perets ja Serah, Peretsile sĂźndis Hesrom, Hesromile sĂźndis Aram;  
[N.40.01.04] Aramile sĂźndis Amminaadab, Amminaadabile sĂźndis Nahson, Nahsonile sĂźndis Salmon;  
[N.40.01.05] Salmonile sĂźndis Raahabist Boas, Boasele sĂźndis Rutist Oobed, Oobedile sĂźndis Jesse;  
[N.40.01.06] Jessele sĂźndis kuningas Taavet; Taavetile sĂźndis Uurija naisest Saalomon;  
[N.40.01.07] Saalomonile sĂźndis Rehabeam, Rehabeamile sĂźndis Abija, Abijale sĂźndis Aasa;  
[N.40.01.08] Aasale sĂźndis Joosafat, Joosafatile sĂźndis Jooram, Jooramile sĂźndis Ussija;  
[N.40.01.09] Ussijale sĂźndis Jootam, Jootamile sĂźndis Ahas, Ahasele sĂźndis Hiskija;  
[N.40.01.10] Hiskijale sĂźndis Manasse, Manassele sĂźndis Aamos, Aamosele sĂźndis Joosija;  
[N.40.01.11] Joosijale sĂźndisid Jekonja ja tema vennad BaabĂźloni vangipĂľlve ajal.  
[N.40.01.12] Pärast Baabßloni vangipþlve sßndis Jekonjale Sealtiel, Sealtielile sßndis Serubbaabel;  
[N.40.01.13]   
[N.40.01.14] Asurile sĂźndis Saadok, Saadokile sĂźndis Aahim, Aahimile sĂźndis Elihuud;  
[N.40.01.15] Elihuudile sĂźndis Eleasar, Eleasarile sĂźndis Mattan, Mattanile sĂźndis Jaakob;  
[N.40.01.16] Jaakobile sĂźndis Joosep, Maarja mees; ja Maarjast sĂźndis Jeesus, Keda nimetatakse Kristuseks.  
[N.40.01.17] KĂľiki pĂľlvi Aabrahamist Taavetini on siis neliteistkĂźmmend pĂľlve; ja Taavetist BaabĂźloni vangipĂľlve ajani on neliteistkĂźmmend pĂľlve; ja BaabĂźloni vangipĂľlvest Kristuseni on neliteistkĂźmmend pĂľlve.  
[N.40.01.18] Aga Jeesuse Kristuse sßndimine oli nþnda: kui Ta Ema Maarja oli kihlatud Joosepiga, siis Ta leiti enne nende kokkusaamist käima peal olevat Pßhast Vaimust.  
[N.40.01.19] Aga et Tema mees Joosep oli þiglane ega tahtnud Teda saata häbisse, siis Ta vþttis nþuks salaja Tema hßljata.  
[N.40.01.20] Ent kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, Oma naist, enese juure võtta, sest mis Temas on sündinud, on Pühast Vaimust.  
[N.40.01.21] Ta toob ilmale Poja ja Sa pead Temale nimeks panema Jeesus; sest Tema päästab Oma rahva nende pattudest!”  
[N.40.01.22] Aga see kþik on sßndinud, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ßtleb:  
[N.40.01.23] „Ennäe, Neitsi saab käima peale ning toob Poja ilmale, ja Temale peab pandama nimeks Immaanuel”, see on meie keeli: Jumal meiega.  
[N.40.01.24] Kui Joosep unest ärkas, siis Ta tegi nþnda, kuidas Issanda Ingel Teda oli käskinud ning vþttis Oma naise enese juure  
[N.40.01.25] ega puutunud Temasse, enne kui Ta oli ilmale toonud Poja. Ja Ta pani Temale nimeks Jeesus.  
[N.40.02.01] Kui Jeesus oli sĂźndinud Petlemas Juudamaal kuningas Heroodese ajal, vaata, siis tulid targad hommikumaalt Jeruusalemma  
[N.40.02.02] ja ütlesid: „Kus on see sündinud Juutide Kuningas? Sest me oleme näinud Tema tähte hommikumaal ning oleme tulnud Teda kummardama.”  
[N.40.02.03] Kui kuningas Heroodes seda kuulis, ehmus ta väga ja kogu Jeruusalem ßhes temaga.  
[N.40.02.04] Ja ta kogus kokku kĂľik rahva Ăźlempreestrid ja kirjatundjad ning kuulas neilt, kus Kristus pidi sĂźndima.  
[N.40.02.05] Nemad ütlesid temale: „Petlemas Juudamaal; sest nõnda on kirjutatud prohveti kaudu:  
[N.40.02.06] Ja Sina, Petlem Juudamaal, ei ole mingil kombel kõige vähem Juuda vürstide seast, sest sinust lähtub Valitseja, Kes Mu rahvast Iisraeli hoiab kui karjane!”  
[N.40.02.07] Siis Heroodes kutsus targad salaja ja uuris neilt hoolega aja, mil täht oli ilmunud.  
[N.40.02.08] Ja ta läkitas nad Petlemma ning ütles: „Minge kuulake hoolega Lapsukese järele, ja kui te Tema leiate, siis andke minule teada, et minagi läheksin Teda kummardama!”  
[N.40.02.09] Kui nemad olid kuningat kuulnud, siis nad läksid teele. Ja vaata, täht, mida nad olid näinud hommikumaal, käis nende eel, kuni ta tuli ja seisatas ßlal seal kohal, kus Lapsuke oli.  
[N.40.02.10] Aga tähte nähes nad said ßliväga rþþmsaks.  
[N.40.02.11] Ja nad läksid sinna kotta ning nägid Lapsukest ßhes Maarjaga, Tema Emaga, ja heitsid maha ning kummardasid Teda, ja avasid oma varandused ning tþid Temale ande, kulda ja viirukit ja mßrri.  
[N.40.02.12] Ja kui nad unes olid Jumalalt saanud käsu mitte minna tagasi Heroodese juure, läksid nad teist teed tagasi omale maale.  
[N.40.02.13] Aga kui nad olid ära läinud, vaata, siis ilmus Issanda Ingel unes Joosepile ja ütles: „Tõuse ning võta Lapsuke ja Tema Ema enesega ning põgene Egiptusesse ja ole seal, kuni Ma sinule ütlen; sest Heroodes hakkab otsima Last, et Teda hukata.”  
[N.40.02.14] siis ta tþusis ning vþttis enesega Lapsukese ja Tema Ema ÜÜsel ja läks ära Egiptusesse  
[N.40.02.15] ja oli seal kuni Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: „Egiptusest Ma kutsusin Oma Poja!”  
[N.40.02.16] Kui nßßd Heroodes nägi, et targad olid teda petnud, siis ta vihastus väga ja läkitas ning laskis tappa kþik poeglapsed Petlemas ja kogu selle ßmbruskonnas, kaheaastased ja nooremad, vastavalt ajale, mida ta tarkadelt oli hoolega uurinud.  
[N.40.02.17] Siis läks täide, mis on ßteldud prohvet Jeremija kaudu:  
[N.40.02.18] „Raamast on kuuldud häält, palju nuttu ja kaebust: Raahel nutab oma lapsi ega taha lasta ennast trööstida, sest neid ei ole enam!”  
[N.40.02.19] Aga kui Heroodes oli surnud, vaata, siis ilmus Issanda Ingel Joosepile unes Egiptuses  
[N.40.02.20] ning ütles: „Tõuse ning võta Lapsuke ja Tema Ema enesega ja mine Iisraelimaale; sest need on surnud, kes püüdsid Lapsukese hinge!”  
[N.40.02.21] Siis ta tĂľusis ning vĂľttis Lapsukese ja Ta Ema enesega ja tuli Iisraelimaale.  
[N.40.02.22] Aga kui ta kuulis, et Arhelaos valitseb Judead oma isa Heroodese asemel, siis ta kartis sinna minna. Kuid ta sai unes Jumalalt käsu ja siirdus Galilea aladele  
[N.40.02.23] ja tuli ning asus elama linna, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mis on üteldud prohvetite kaudu: „Teda peab hüütama Naatsaretlaseks!”  
[N.40.03.01] Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Judea kþrves  
[N.40.03.02] ning ütles: „Parandage meelt, sest Taevariik on lähedal!”  
[N.40.03.03] Tema on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rääkinud, üteldes: „Hüüdja hääl on kõrves: Valmistage Issanda teed, õgvendage Tema teerajad!”  
[N.40.03.04] Aga Johannesel oli riie kaameli karvust ja nahkvÜÜ vÜÜl; ja tema toit oli rohutirtsud ja metsmesi.  
[N.40.03.05] Siis läks välja tema juure Jeruusalem ja kogu Judea ja kþik Jordani ßmberkaudne maa;  
[N.40.03.06] ja ta ristis nad Jordani jĂľes ning nad tunnistasid oma patud.  
[N.40.03.07] Aga nähes palju varisere ja sadusere tulevat ristimisele, ütles ta neile: „Te rästikute sigitis, kes on teile märku annud põgeneda tulevase viha eest?  
[N.40.03.08] Seepärast kandke þiget meeleparanduse vilja  
[N.40.03.09] ja ärge arvake vþivat ßtelda iseenestes: meil on Aabraham isaks; sest ma ßtlen teile, et Jumal vþib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi.  
[N.40.03.10] Ent kirves on juba puude juure kßljes; iga puu nßßd, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.  
[N.40.03.11] Mina ristin teid kßll veega meeleparanduseks, aga Kes tuleb pärast mind, on vägevam mind ja mina ei ole kþlvuline Temale jalatseidki kandma; Tema ristib teid Pßha Vaimu ja tulega.  
[N.40.03.12] Ta visk-labidas on Tema käes ja Ta puhastab Oma rehealuse ja kogub Oma nisud aita, kuid aganad Ta põletab ära kustutamatu tulega.”  
[N.40.03.13]   
[N.40.03.14] Kuid Johannes peatas Teda, üteldes: „Minule on vaja, et Sina mind ristiksid, ja Sina tuled minu juure!”  
[N.40.03.15] Jeesus vastas ning ütles temale: „Olgu nüüd nii; sest nõnda on meie kohus täita kõike õigust.” Siis Johannes andis Temale järele.  
[N.40.03.16] Kui nßßd Jeesus oli ristitud, tuli Ta sedamaid veest välja. Ja ennäe, taevad avanesid, ja Ta nägi Jumala Vaimu laskuvat alla kui tuvi ja tulevat Tema peale.  
[N.40.03.17] Ja vaata, taevast kostis hääl, mis ütles: „Seesinane on Minu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!”  
[N.40.04.01] Siis Vaim viis Jeesuse kĂľrbe kuradi kiusata.  
[N.40.04.02] Ja kui Ta oli paastunud nelikßmmend päeva ja nelikßmmend ÜÜd, tuli Temale viimaks nälg kätte.  
[N.40.04.03] Ja kiusaja tuli Ta juure ning ütles Temale: „Kui Sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid leivuks saaksid!”  
[N.40.04.04] Aga Tema vastas ning ütles: „Kirjutatud on: Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!”  
[N.40.04.05] Siis kurat vĂľttis Tema enesega pĂźhasse linna ja asetas Ta pĂźhakoja harjale  
[N.40.04.06] ja ütles Temale: „Oled Sa Jumala Poeg, siis kukuta Ennast alla, sest kirjutatud on: Tema annab Oma Inglitele käsu Sinu pärast, ja Nemad kannavad Sind kätel, et Sa Oma jalga vastu kivi ei tõukaks!”  
[N.40.04.07] Jeesus ütles temale: „Taas on kirjutatud: Ära kiusa Issandat, Oma Jumalat!”  
[N.40.04.08] Jällegi vþttis kurat Ta Enesega väga kþrgele mäele ja näitas Talle kþik maailma kuningriigid ja nende hiilguse  
[N.40.04.09] ning ütles Temale: „Selle kõik Ma annan Sinule, kui Sa maha langed ja mind kummardad!”  
[N.40.04.10] Siis Jeesus ütles temale: „Tagane Minust, saatan! Sest on kirjutatud: Sina pead Issandat, Oma Jumalat kummardama ja ükspäinis Teda teenima!”  
[N.40.04.11] Siis kurat jättis Ta rahule. Ja vaata, Ingleid tuli Tema juure, ja Need teenisid Teda.  
[N.40.04.12]   
[N.40.04.13] Ja jättes maha Naatsareti tuli Ta ja asus Kapernauma, mis on mererannas Sebuloni ja Naftali aladel, 14. et läheks täide, mis on ßteldud prohvet Jesaja kaudu:  
[N.40.04.14]   
[N.40.04.15] „Sebulonimaa ja Naftalimaa; mereäärne tee, maa sealpool Jordanit, paganate Galilea –  
[N.40.04.16] rahvas, kes istub pimeduses, näeb suurt valgust, ja surma maal ja varjus istujaile, neile tõuseb valgus!”  
[N.40.04.17]   
[N.40.04.18]   
[N.40.04.19] Ja Ta ütles neile: „Tulge minu järele ja Ma teen teid inimeste püüdjaiks! 20. Nemad jätsid kohe võrgud maha ning järgisid Teda. 21. Ja kui Ta läks sealt eemale, nägi Ta teist kaht venda, Jakoobust, Sebedeuse poega, ja Johannest, ta venda, paadis ühes nende isa Sebedeusega parandamas oma võrke. Ja Ta kutsus neid.  
[N.40.04.20]   
[N.40.04.21]   
[N.40.04.22] Ja nad jätsid kohe maha paadi ja oma isa ning järgisid Teda.  
[N.40.04.23]   
[N.40.04.24] Ja jutt Temast levis ßle kogu Sßßria. Ja Tema juure toodi kþik vaevalised, mþnesuguse haiguse ja tþve pþdejad, seestunud, kuutþbised ja halvatud. Ja Ta tegi nad terveks.  
[N.40.04.25] Ja palju rahvast järgis Teda Galileast ja Dekapolist ja Jeruusalemast ja Judeast ja sealtpoolt Jordanit.  
[N.40.05.01] Nähes rahvahulki, läks Ta ßles mäele. Ja kui Ta oli maha istunud, tulid Ta jßngrid Tema juure.  
[N.40.05.02] Ja Ta avas Oma suu, Ăľpetas neid ning Ăźtles:  
[N.40.05.03] „Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on Taevariik.  
[N.40.05.04] Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse.  
[N.40.05.05] Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.  
[N.40.05.06] Õndsad on need, kelledel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse.  
[N.40.05.07] Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu.  
[N.40.05.08] Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.  
[N.40.05.09] Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lapsiks.  
[N.40.05.10] Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on Taevariik.  
[N.40.05.11] Õndsad olete teie, kui inimesed teid Minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja.  
[N.40.05.12] Olge rþþmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.  
[N.40.05.13]   
[N.40.05.14] Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas.  
[N.40.05.15] Ei sßßdata ka kßßnalt ega panda seda vaka alla, vaid kßßnlajalale, ja see paistab kþikidele, kes majas on.  
[N.40.05.16] Nþnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.  
[N.40.05.17]   
[N.40.05.18] Sest tþesti Ma ßtlen teile, kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuþpetusest mitte ßhtki tähekest vþi ßhtki märgikest, enne kui kþik on sßndinud.  
[N.40.05.19] Kes nßßd iganes tßhistab ßhe neist vähimaist käskudest ja nþnda þpetab inimesi, teda hßßtakse vähimaks Taevariigis; aga kes seda mÜÜda teeb ja nþnda þpetab, teda hßßtakse suureks Taevariigis.  
[N.40.05.20] Sest Ma Ăźtlen teile: Kui teie Ăľigus pole palju parem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei saa Taevariiki.  
[N.40.05.21]   
[N.40.05.22] Kuid Mina ütlen teile, et igaüks, kes on oma vennale vihane, kuulub kohtu alla; aga kes iganes oma vennale ütleb „raka!” kuulub Suurkohtu alla; aga kes ütleb „Sa jõle!” kuulub põrgutulle.  
[N.40.05.23] Sellepärast kui sa oma andi tood altarile ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu,  
[N.40.05.24] siis jäta oma and sinna altari ette ja mine lepi enne oma vennaga, ja siis tule ja too oma and.  
[N.40.05.25] Ole varsti järeleandlik oma vastasele, niikaua kui sa temaga teel oled, et vastane sind ei annaks kohtuniku kätte, ja kohtunik sind ei annaks sulase kätte, ja sind ei pandaks vangi.  
[N.40.05.26] Tþesti Ma ßtlen sulle, sa ei pääse sealt, enne kui oled maksnud ära viimse veeringu!  
[N.40.05.27]   
[N.40.05.28] Aga Mina Ăźtlen teile, et igaĂźks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma sĂźdames.  
[N.40.05.29] Ent kui su parem silm sind pahandab, siis kisu ta välja ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et ßks sinu liikmeist hukkub kui et kogu su ihu heidetakse pþrgusse.  
[N.40.05.30] Ja kui sinu parem käsi sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et ßks sinu liikmeist hukkub kiti et kogu su ihu läheb pþrgusse.  
[N.40.05.31] Ka on Ăźteldud, et kes iganes oma naise enesest lahutab, see andku temale lahutuskiri.  
[N.40.05.32] Aga Mina ßtlen teile, et igaßks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutaks, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu.  
[N.40.05.33] Taas te olete kuulnud, et muistsele pĂľlvele on Ăźteldud: Sa ei tohi valet vanduda! ja: Pea Issandale oma vanded!  
[N.40.05.34] Aga Mina ütlen teile: Ärge üldse vanduge, ei taeva juures, sest see on Jumala aujärg;  
[N.40.05.35] ega maa juures, sest see on Tema jalgealune järg; ega Jeruusalema juures, sest see on suure Kuninga linn.  
[N.40.05.36] Ara vannu ka oma pea juures, sest sina ei vĂľi Ăźhtki juuksekarva teha valgeks ega mustaks;  
[N.40.05.37] vaid teie kĂľne olgu: Jah, jah, vĂľi: Ei, ei; aga mis Ăźle selle on, see on kurjast.  
[N.40.05.38]   
[N.40.05.39] Aga Mina ütlen teile: Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine;  
[N.40.05.40] ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja vþtta su vammuse, jäta ka kuub;  
[N.40.05.41] ja kes sind sunnib kaasas käima ßhe penikoorma, sellega mine kaks.  
[N.40.05.42] Anna sellele, kes sult palub, ja ära käändu kþrvale sellest, kes sult tahab laenata.  
[N.40.05.43]   
[N.40.05.44] Aga Mina Ăźtlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,  
[N.40.05.45] et te saaksite oma Isa lapsiks, Kes on taevas, sest Tema laseb Oma päikest tþusta kurjade ja heade ßle ja laseb vihma sadada þigete ja ßlekohtuste peale.  
[N.40.05.46] Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tĂślneridki tee sedasama?  
[N.40.05.47] Ja kui te lahkesti tervitate ainult oma vendi, mida iseäralikku te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?  
[N.40.05.48] Teie olge siis täiuslikud, nþnda nagu teie taevane Isa on täiuslik.  
[N.40.06.01] Hoidke, et te armastuseande ei jaga inimeste nähes selleks, et nemad teid vaatleksid; muidu ei ole teil palka Oma Isalt, Kes on taevas.  
[N.40.06.02] Seepärast, kui sa armastuseande annad, siis ära lase enese ees sarve puhuda, nagu silmakirjatsejad teevad kogudusekodades ja uulitsail, et inimesed neid ßlistaksid. Tþesti Ma ßtlen teile, et neil on oma palk käes!  
[N.40.06.03] Vaid kui sina armastuseande annad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb,  
[N.40.06.04] et su armastuseannid oleksid salajas; ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule.  
[N.40.06.05]   
[N.40.06.06] Ent sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja sule uks, ja palu oma Isa, Kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule.  
[N.40.06.07] Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nþnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sþnade tþttu.  
[N.40.06.08] Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te Teda palute.  
[N.40.06.09]   
[N.40.06.10] sinu Riik tulgu; Sinu tahtmine sĂźndigu nagu taevas, nĂľnda ka maa peal;  
[N.40.06.11] meie igapäevane leib anna meile tänapäev;  
[N.40.06.12] ja anna meile andeks meie vĂľlad, nagu meiegi andeks anname oma vĂľlglastele;  
[N.40.06.13] ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast; sest Sinu on Riik ja vägi ja au igavesti! Aamen.  
[N.40.06.14] Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks.  
[N.40.06.15] Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.  
[N.40.06.16] Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nþnda nagu silmakirjatsejad; sest nad teevad oma palge näotumaks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tþesti, Ma ßtlen teile, neil on oma palk käes!  
[N.40.06.17] Vaid kui sina paastud, siis vĂľia oma pea ja pese oma pale,  
[N.40.06.18] et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale, Kes on salajas. Ja su Isa, Kes näeb salajasse, tasub sinule.  
[N.40.06.19]   
[N.40.06.20] Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta.  
[N.40.06.21] Sest kus su varandus on, seal on ka su sĂźda!  
[N.40.06.22] Ihu kßßnal on silm; kui su silm on terve, siis on kþik su ihu valguses.  
[N.40.06.23] Aga kui su silm on rikkis, siis on kogu su ihu pimeduses. Kui nßßd su valgus, mis on sinus, on pimedus, kui suur on siis pimedus?  
[N.40.06.24]   
[N.40.06.25]   
[N.40.06.26] Pange tähele taeva linde: nad ei kßlva ega lþika ega pane kokku aitadesse, ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad?  
[N.40.06.27] Aga kes teie seast vþib muretsemisega oma pikkusele ßhegi kßßnra jätkata?  
[N.40.06.28] Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tÜÜd ega ketra.  
[N.40.06.29] Ometi Ma Ăźtlen teile, et Saalomongi kĂľiges oma hiilguses pole olnud nĂľnda ehitud kui Ăźks nendest!  
[N.40.06.30] Kui nßßd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nþnda ehib, kas siis mitte palju enam teid, teie nþdrausulised?  
[N.40.06.31] Ärge siis olge mures, küsides: Mida me sööme? või: Mida me joome? või: Millega me riietume?  
[N.40.06.32] Sest kĂľike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kĂľike vajate.  
[N.40.06.33] Ent otsige esiti Jumala Riiki ja Tema Ăľigust, siis seda kĂľike antakse teile pealegi!  
[N.40.06.34] Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!  
[N.40.07.01] Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.  
[N.40.07.02] Sest missuguse kohtuga te kohut mþistate, niisugusega mþistetakse teile kohut; ja missuguse mþþduga te mþþdate, niisugusega mÜÜdetakse ka teile.  
[N.40.07.03] Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?  
[N.40.07.04] VĂľi kuidas sa Ăźtled oma vennale: Lase ma tĂľmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas!  
[N.40.07.05] Sa silmakirjatseja! TĂľmba esiti palk omast silmast, ja siis sa seletad tĂľmmata pindu oma venna silmast.  
[N.40.07.06] Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et nad neid ei sõtkuks oma jalgega ega käänduks ja teid ei kisuks.  
[N.40.07.07] Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.  
[N.40.07.08] Sest igaĂźks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.  
[N.40.07.09] VĂľi missugune inimene on teie seast, kellelt tema poeg palub leiba, ja ta annaks temale kivi?  
[N.40.07.10] VĂľi kui ta palub kala, ja ta annaks temale mao?  
[N.40.07.11] Kui nßßd teie, kes olete kurjad, mþistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes Teda paluvad.  
[N.40.07.12] Sellepärast kþik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuþpetus ja prohvetid.  
[N.40.07.13]   
[N.40.07.14] Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.  
[N.40.07.15] Hoiduge valeprohveteist, kes tulevad teie juure lammaste riideis, aga seest-pidi on nad kiskjad hundid.  
[N.40.07.16] Nende viljast te tunnete nad. Ega viinamarju nopita kibuvitsust vĂľi viigimarju ohakaist?  
[N.40.07.17] NĂľnda iga hea puu kannab head vilja, aga halb puu kannab halba vilja.  
[N.40.07.18] Hea puu ei vĂľi kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.  
[N.40.07.19] Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.  
[N.40.07.20] Nþnda siis nende viljast te tunnete nad ära.  
[N.40.07.21] Mitte igaĂźks, kes Minule Ăźtleb: Issand, Issand, ei saa Taevariiki, vaid kes teeb Mu Isa tahtmist, Kes on taevas.  
[N.40.07.22] Mitmed ßtlevad Minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?  
[N.40.07.23] Ja siis Ma tunnistan neile: Ma ei ole elades teid tunnud, taganege Minust, te Ăźlekohtutegijad!  
[N.40.07.24] Igaßks nßßd, kes neid Mu sþnu kuuleb ja teeb nende järele, on vþrreldav mþistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule.  
[N.40.07.25] Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sÜÜstsid vastu seda koda; aga Ta ei langenud, sest Tema alus oli rajatud kaljule.  
[N.40.07.26] Ja igaßks, kes neid Minu sþnu kuuleb, aga ei tee nende järele, on vþrreldav jþleda mehega, kes oma koja ehitas liivale.  
[N.40.07.27] Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda, ja ta langes, ja tema langemine oli suur.”  
[N.40.07.28] Ja sßndis, kui Jeesus oli lþpetanud need kþned, et rahvahulgad hämmastusid Tema þpetusest;  
[N.40.07.29] sest Ta Ăľpetas neid nĂľnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nĂľnda nagu nende kirjatundjad.  
[N.40.08.01] Aga kui Tema astus mäelt alla, järgis Teda palju rahvast.  
[N.40.08.02] Ja vaata, pidalitõbine tuli ja heitis maha Tema ette ning ütles: „Issand, kui Sa tahad, võid Sa mind puhtaks teha!”  
[N.40.08.03] Siis Jeesus sirutas Oma käe ja puudutas teda ning ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja sedamaid sai ta oma pidalitõvest puhtaks.  
[N.40.08.04] Ja Jeesus ütles temale: „Katsu, et Sa seda ühelegi ei ütle, vaid mine näita ennast preestritele ja vii ohvriand, mille Mooses on seadnud, neile tunnistuseks!”  
[N.40.08.05] Aga kui Jeesus saabus Kapernauma, tuli Tema juure sĂľjapealik, palus Teda  
[N.40.08.06] ning ütles: „Issand, minu poiss on kodus halvatuna maas suures valus!”  
[N.40.08.07] Jeesus ütles temale: „Ma tulen ja teen ta terveks.”  
[N.40.08.08] Aga sõjapealik kostis ja ütles: „Issand, mina pole väärt, et Sa mu katuse alla tuled, vaid ütle ainult sõna, siis mu poiss paraneb.  
[N.40.08.09] Sest ma isegi olen inimene valitsuse all, ja minu käsu all on sþjamehi. Ja kui ma ßtlen ßhele: Mine! siis ta läheb, ja teisele:  
[N.40.08.10] Kui Jeesus seda kuulis, imestas Ta ja ütles neile, kes Teda järgisid: „Tõesti Ma ütlen teile, mitte üheltki Iisraelis Ma ei ole leidnud nii suurt usku!  
[N.40.08.11] Ent Ma ßtlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ja istuvad lauas Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga Taevariigis,  
[N.40.08.12] aga kuningriigi lapsed heidetakse välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine!”  
[N.40.08.13] Ja Jeesus ütles sõjapealikule: „Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!” Ja tema poiss sai terveks selsamal tunnil.  
[N.40.08.14] Ja Jeesus tuli Peetruse kotta ja nägi tema ämma olevat maas palavikus.  
[N.40.08.15] Siis Jeesus vþttis ta käest kinni, ja palavik lahkus temast. Ja ämm tþusis ßles ja ßmmardas teda.  
[N.40.08.16] Aga þhtu tulles toodi Tema juure palju seestunuid; ja Ta ajas vaimud välja sþnaga ja tegi haiged terveks,  
[N.40.08.17] et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu: „Tema võttis Enese peale meie haigused ja kandis meie tõved!”  
[N.40.08.18]   
[N.40.08.19] Ja Tema juure tuli üks kirjatundja ja ütles Temale: „Õpetaja, ma tahan Sind järgida, kuhu Sa iganes lähed!”  
[N.40.08.20] Siis Jeesus ütles temale: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal ei ole, kuhu Ta Oma pea võiks panna!”  
[N.40.08.21] Ka keegi teine jüngritest ütles Temale: „Issand, luba mind enne minna ja matta oma isa.  
[N.40.08.22] Aga Jeesus ütles temale: „Järgi mind ja lase surnuid oma surnud matta!”  
[N.40.08.23] Ja kui Tema astus paati, läksid Ta jßngrid Tema järele.  
[N.40.08.24] Ja vaata, suur maru tĂľusis merel, nĂľnda et paat lainetega kaeti. Aga Tema magas.  
[N.40.08.25] Siis jüngrid tulid Tema juure, äratasid Ta üles ja ütlesid: „Issand aita! Me hukkume!”  
[N.40.08.26] Tema ütles neile: „Miks te olete arad, te nõdrausulised?” Siis Ta tõusis üles ja sõitles tuult ja merd. ja meri jäi täiesti vaikseks.  
[N.40.08.27] Aga inimesed imestasid ja ütlesid: „Mis Mees See küll on, et isegi tuuled ja meri kuulevad Tema sõna!”  
[N.40.08.28]   
[N.40.08.29] Ja vaata, nemad kisendasid ning ütlesid: „Mis on Sul meiega tegemist, Sa Jumala Poeg? Oled Sa siia tulnud meid enneaegu vaevama?”  
[N.40.08.30] Aga kaugel neist oli suur seakari sÜÜmas.  
[N.40.08.31] Ja kurjad vaimud palusid Teda ning ütlesid: „Kui Sa meid välja ajad, siis läheta meid seakarja sisse!”  
[N.40.08.32] Ja Ta ütles neile: „Minge!” Siis nad läksid sigade sisse. Ja vaata, kogu kari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre ja suri vette. 33. Aga karjased põgenesid ja läksid linna ning andsid teada kõik ja mis oli sündinud seestunutega.  
[N.40.08.33]   
[N.40.08.34] Ja vaata, kogu linn läks välja Jeesusele vastu. Ja kui nad Teda nägid, palusid nad Teda, et Ta nende rajadest ära läheks.  
[N.40.09.01] Ja Ta astus paati ja tuli teisele poole järve ning saabus Oma linna.  
[N.40.09.02] Ja vaata, nad kandsid Tema juure halvatu, kes oli voodis maas. Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: „Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!”  
[N.40.09.03] Ja vaata, mõned kirjatundjaist ütlesid isekeskis: „Seesinane pilkab Jumalat.”  
[N.40.09.04] Aga kui Jeesus nende mõtteid nägi, ütles Ta: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames?  
[N.40.09.05] Sest mis on kergem Ăźtelda: Su patud antakse sulle andeks, vĂľi Ăźtelda: TĂľuse Ăźles ja kĂľnni?  
[N.40.09.06] Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald maa peal anda patud andeks, siis Ta ütleb halvatule: Tõuse üles, võta oma voodi ja mine koju!”  
[N.40.09.07] Ja see tþusis ßles ja läks koju.  
[N.40.09.08] Aga kui rahvahulgad seda nägid, panid nad seda imeks ja andsid Jumalale au, Kes annab inimestele niisuguse meelevalla.  
[N.40.09.09] Ja sealt mööda minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tolli juures istuvat, ja ütles temale: „Järgi mind!” Ja see tõusis ja järgis Teda.  
[N.40.09.10] Ja kui Ta lauas istus tema kojas, vaata, siis tuli palju tĂślnereid ja patuseid ning istusid lauas Ăźhes Jeesuse ja Ta jĂźngritega.  
[N.40.09.11] Seda nähes ütlesid variserid Ta jüngritele: „Mispärast teie Õpetaja sööb ühes tölnerite ja patustega?”  
[N.40.09.12] Aga kui Tema seda kuulis, ütles Ta: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged.  
[N.40.09.13] Ent minge ja õppige, mis see on: Ma tahan halastust ja mitte ohvrit. Sest Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!”  
[N.40.09.14] Siis tulid Johannese jüngrid Tema juure ja küsisid: „Mispärast meie ja variserid paastume, aga Sinu jüngrid ei paastu?”  
[N.40.09.15] Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või olla kurvad, niikaua kui peig on nende juures? Ent päevad tulevad, mil peig neilt võetakse, ja siis nad paastuvad.  
[N.40.09.16] Ūkski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele; sest niisugune augutäidis rebeneb küljest lahti ja lõhe läheb pahemaks. 17. Ei valata ka mitte värsket viina vanusse nahklähkreisse; muidu lähkrid lõhkevad ja viin voolab maha ning lähkrid saavad hukka; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad.”  
[N.40.09.17]   
[N.40.09.18]   
[N.40.09.19] Ja Jeesus tþusis ja läks ta järel, samuti Ta jßngrid.  
[N.40.09.20] Ja vaata, naine, kes oli kaksteistkĂźmmend aastat veritĂľbe pĂľdenud, tuli Tema selja taha ja puudutas Tema kuue palistust.  
[N.40.09.21] Sest ta ütles iseeneses: „Saaksin Ma vaid puudutada Tema kuube, siis ma pääseksin!”  
[N.40.09.22] Aga Jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal tunnil.  
[N.40.09.23] Ja kui Jeesus ßlema kotta jþudis ja nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvast,  
[N.40.09.24] ütles Ta: „Minge ära, sest tütarlaps pole surnud, vaid magab!” Ja nad naersid Teda.  
[N.40.09.25] Aga kui rahvahulk oli välja aetud, läks Ta sisse ja vþttis tema käest kinni, ja tßtarlaps tþusis ßles.  
[N.40.09.26] Ja sĂľnum sellest levis Ăźle kogu selle maa.  
[N.40.09.27] Kui Jeesus sealt edasi läks, järgis Teda kaks pimedat, karjudes ning üteldes: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!”  
[N.40.09.28] Kui Ta tuppa astus, tulid need pimedad Tema juure, ja Jeesus ütles neile: „Kas te usute, et Ma võin seda teha?” Nemad ütlesid temale: „Jah, Issand!”  
[N.40.09.29] Siis Ta puudutas nende silmi ning ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!”  
[N.40.09.30] Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid kõvasti ning ütles: „Katsuge, et seda keegi ei saa teada!”  
[N.40.09.31] Aga nemad läksid välja ja tegid Tema kuulsaks kogu sellel maal.  
[N.40.09.32]   
[N.40.09.33] Ja kui kuri vaim oli välja aetud, rääkis keeletu. Ja rahvas imestas ja ütles: „Seda pole veel iialgi nähtud Iisraelis!”  
[N.40.09.34] Kuid variserid ütlesid: „Kurjade vaimude ülema abil ajab Ta kurje vaime välja.”  
[N.40.09.35] Ja Jeesus käis läbi kþik linnad ja kßlad, þpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi Evangeeliumi, parandas kþike tþbe ja kþike viga.  
[N.40.09.36]   
[N.40.09.37] Siis Ta ütles Oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid.  
[N.40.09.38] Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta läkitaks töötegijaid välja Oma lõikusele.”  
[N.40.10.01] Ja Ta kutsus Oma kaksteistkßmmend jßngrit enese juure ja andis meile meelevalla rßvedate vaimude ßle, neid välja ajada ja parandada kþike tþbe ja kþike viga.  
[N.40.10.02] Nende kaheteistkĂźmne apostli nimed on need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend; Jakoobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend;  
[N.40.10.03] Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja Matteus, tĂślner; Jakoobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus;  
[N.40.10.04] Siimon Kaanast ja Juudas Iskariot, kes Tema ka ära andis.  
[N.40.10.05] Need kaksteistkümmend läkitas Jeesus, käskis neid ning ütles: „Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,  
[N.40.10.06] vaid minge ennemini Iisraeli koja kadunud lammaste juure.  
[N.40.10.07] Ja minnes kuulutage ning ßtelge: Taevariik on lähedal!  
[N.40.10.08] Tehke haigeid terveks, äratage surnuid ßles, puhastage pidalitþbiseid, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke!  
[N.40.10.09] Ärge varuge kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,  
[N.40.10.10] ei pauna teekonnale ega kaht kuube ega jalatseid ega saua; sest tÜÜtegija on oma toiduse väärt.  
[N.40.10.11] Aga kui te kuhugi linna vþi kßlasse astute, siis kuulake, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, seni kui sealt ära lähete.  
[N.40.10.12] Aga sisse astudes majasse teretage seda.  
[N.40.10.13] Ja kui see maja on selle vääriline, siis tulgu teie rahu ta peale; aga kui see ei ole vääriline, pÜÜrdugu teie rahu tagasi teie juure.  
[N.40.10.14] Ja kes iganes teid vastu ei vþta ega kuule teie sþnu, sellest kojast vþi sellest linnast minge välja ja puistake tolm oma jalgadelt.  
[N.40.10.15] Tþesti Mina ßtlen teile, Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hþlpsam pþli kui niisugusel linnal!  
[N.40.10.16] Vaata, Mina läkitan teid nagu lambaid huntide keskele! Olge siis arukad nagu maod ja vagurad nagu tuvid!  
[N.40.10.17] Aga hoiduge inimestest; sest nad annavad teid ära kohtute kätte ja piitsutavad teid kogudusekodades.  
[N.40.10.18] Ja teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette, neile ja paganaile tunnistuseks.  
[N.40.10.19] Ja kui nad teid annavad kohtu kätte, siis ärge muretsege, kuidas vþi mida rääkida, sest teile antakse sel tunnil see, mida teil tuleb rääkida.  
[N.40.10.20] Sest teie ei ole need, kes kĂľnelevad, vaid see on teie Isa Vaim, Kes kĂľneleb teie sees.  
[N.40.10.21] Siis vend annab venna surma ja isa oma lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja tapavad nad.  
[N.40.10.22] Ja te saate kþikide vihaalusteks Minu nime pärast; aga kes jääb pßsima otsani, see päästetakse.  
[N.40.10.23] Aga kui nad teid taga kiusavad ßhes linnas, siis pþgenege teise. Sest tþesti Ma ßtlen teile, te ei jþua Iisraeli linnu þpetades läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb!  
[N.40.10.24] JĂźnger ei ole Ăźlem oma Ăľpetajast ega ori Ăźlem oma isandast.  
[N.40.10.25] Jßnger olgu rahul sellega, et tema käsi käib nagu ta þpetajal ja orjal nagu ta isandal. Kui nad pereisandat on hßßdnud Peeltsebuliks, kui palju enam tema peret!  
[N.40.10.26] Ärge siis neid kartke! Sest midagi ei ole peidetud, mis ei tuleks ilmsiks, ja midagi pole salajas, mida ei saada teada.  
[N.40.10.27] Mis Ma teile ßtlen pimedas, seda rääkige valges; ja mida te kuulete kþrva sisse räägitavat, seda kuulutage katustelt.  
[N.40.10.28] Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei vþi tappa, vaid kartke ennemini Teda, kes hinge ja ihu vþib hukutada pþrgus.  
[N.40.10.29] Eks kaks varblast mßßda veeringu eest? Ent ßkski neist ei lange maha ilma teie Isata.  
[N.40.10.30] Aga teie juuksekarvadki on kþik ära loetud.  
[N.40.10.31] Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!  
[N.40.10.32] Igaßks nßßd, kes Mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan Minagi Oma Isa ees, Kes on taevas.  
[N.40.10.33] Aga kes iganes Mind ära salgab inimeste ees, teda salgan Minagi Oma Isa ees, Kes on taevas!  
[N.40.10.34] Ärge arvake, et Ma olen tulnud tooma rahu maa peale; Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka!  
[N.40.10.35] Sest Ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tßtart tema emaga ja miniat tema ämmaga;  
[N.40.10.36] ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed.  
[N.40.10.37] Kes isa vþi ema enam armastab kui Mind, see ei ole Mind väärt; ja kes poega vþi tßtart enam armastab kui Mind, see ei ole Mind väärt;  
[N.40.10.38] ja kes ei vþta oma risti enese peale ega järgi Mind, ei ole Mind väärt.  
[N.40.10.39] Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab Minu pärast, leiab selle.  
[N.40.10.40] Kes teid vastu vþtab, vþtab Mind vastu; ja kes Mind vastu vþtab, vþtab vastu Selle, Kes Mind on läkitanud.  
[N.40.10.41] Kes prohveti vastu vĂľtab ta prohvetinime tĂľttu, saab prohveti palga; ja kes Ăľige vastu vĂľtab, Ăľige inimese nime tĂľttu, see saab Ăľige inimese palga.  
[N.40.10.42] Ja kes iganes üht neist vähemaist joodab karikatäie külma veega ta jüngri nime tõttu, tõesti Ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!”  
[N.40.11.01] Ja sßndis, kui Jeesus oli lþpetanud käskude andmise Oma kaheteistkßmnele jßngrile, et Ta läks sealt eemale þpetama ja jutlustama nende linnades.  
[N.40.11.02] Aga kui Johannes vangihoones olles kuulis Kristuse tegudest, läkitas ta oma jßngrite kaudu  
[N.40.11.03] Temale ütlema: „Kas oled Sina See, Kes tuleb, või peame teist ootama?”  
[N.40.11.04] Ja Jeesus vastas ning ütles neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete:  
[N.40.11.05] pimedad saavad nägijaiks ja jalutumad käivad, pidalitþbised tehakse puhtaks ja kurdid kuulevad, ja surnud äratatakse ßles ja vaestele kuulutatakse Evangeeliumi,  
[N.40.11.06] ja õnnis on, kes iganes Minust ei pahandu!”  
[N.40.11.07] Aga kui need ära läksid, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: „Mida te olete läinud välja kõrbe vaatama? Kas pilliroogu, mida tuul kõigutab?  
[N.40.11.08] Vþi mida te olete välja läinud vaatama? Kas inimest, kes on riietatud peente riietega? Vaata, kes kannavad peeni riideid, need on kuningate kodades.  
[N.40.11.09] Vþi mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tþesti, Ma ßtlen teile, et ta on enamgi kui prohvet.  
[N.40.11.10] Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees!  
[N.40.11.11] Tþesti, Ma ßtlen teile, ei ole naistest sßndinute seast tþusnud suuremat kui Ristija Johannes, aga väiksem Taevariigis on suurem temast!  
[N.40.11.12] Ent Ristija Johannese päevist siiamaani rßnnatakse Taevariiki, ja kes seda rßndavad, kisuvad ta endile.  
[N.40.11.13] Ja kþik prohvetid ja käsuþpetus on ennustanud Johanneseni,  
[N.40.11.14] ja kui te tahate seda tĂľeks vĂľtta: tema on Eelija, kes pidi tulema.  
[N.40.11.15] Kellel kĂľrvad on, see kuulgu!  
[N.40.11.16] Aga kellega Ma vþrdleksin sedasinast sugupþlve? See on laste sarnane, kes turgudel istuvad ja hßßavad teistele  
[N.40.11.17] ning Ăźtlevad: Me oleme teile vilet ajanud, ja te pole tantsinud; me oleme teile nutulugu laulnud, ja te pole nutnud.  
[N.40.11.18] Sest Johannes tuli, ei sÜÜnud ega joonud; ja nad ßtlevad: Temas on kuri vaim!  
[N.40.11.19] Inimese Poeg tuli, sööb ja joob; ja nad ütlevad: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste sõber! Ometi mõistetakse tarkus õigeks ta tegudest.”  
[N.40.11.20] Siis Ta hakkas sþitlema neid linnu, kus kþige rohkem oli sßndinud Tema vägevaid tegusid, sellepärast et nad ei olnud meelt parandanud:  
[N.40.11.21] „Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud teie juures, küll nemad ammugi oleksid kotis ja tuhas parandanud meelt.  
[N.40.11.22] Aga Ma ßtlen teile: Tßßrosel ja Siidonil on hþlpsam pþli kohtupäeval kui teil!  
[N.40.11.23] Ja sina, Kapernaum, kas sa ei olnud ßlendatud taevani? Kuni pþrguni sa langed alla! Sest kui Soodomas oleksid sßndinud need vägevad teod, mis on sßndinud sinus, seisaks see veel tänapäeval!  
[N.40.11.24] Aga Ma ütlen teile: Soodomamaal on hõlpsam põli kohtupäeval kui sinul!”  
[N.40.11.25] Sel ajal Jeesus hakkas rääkima ja ütles: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et Sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetimaile!  
[N.40.11.26] Tþesti, Isa, see on nþnda olnud Su meele järele!  
[N.40.11.27] Kþik on Mu Isa annud Minu kätte, ja ßkski muu ei tunne Poega kui ainult Isa, ega ßkski tunne Isa kui ainult Poeg ja see, kellele iganes Poeg tahab Seda ilmutada.  
[N.40.11.28] Tulge Minu juure kĂľik, kes olete vaevatud ja koormarud, ja Mina annan teile hingamise!  
[N.40.11.29] VĂľtke endi peale Minu ike ja Ăľppige Minust, et Mina olen tasane ja sĂźdamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.  
[N.40.11.30] Sest Minu ike on hea ja Minu koorem on kerge!”  
[N.40.12.01] Sel ajal läks Jeesus viljast läbi hingamispäeval. Aga Tema jßngritel oli nälg ja nad hakkasid päid katkuma ja sÜÜma.  
[N.40.12.02] Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Temale: „Vaata, Sinu jüngrid teevad, mida ei sünni teha hingamispäeval!”  
[N.40.12.03] Aga Tema ütles neile: „Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli,  
[N.40.12.04] kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sþid ära vaateleivad, mida sßßa ei olnud luba temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel?  
[N.40.12.05] Vþi eks te ole käsuþpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pßhakojas hingamispäeva ja on ometigi sßßta?  
[N.40.12.06] Kuid Ma Ăźtlen teile, et siin on See, Kes on suurem kui pĂźhakoda!  
[N.40.12.07] Aga kui te teaksite, mis see on: Ma tahan halastust, aga mitte ohvrit! siis te ei oleks hukka mþistnud sßßtumaid.  
[N.40.12.08] Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand!”  
[N.40.12.09] Ja kui Ta läks sealt eemale, tuli Ta nende kogudusekotta.  
[N.40.12.10] Ja vaata, seal oli inimene kuivanud käega. Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: „Kas sünnib terveks teha hingamispäeval?” Nad mõtlesid Ta peale kaevata.  
[N.40.12.11] Aga Tema ütles neile: „Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas, ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta temast ei haara kinni ega tõmba teda välja?  
[N.40.12.12] Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel! Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!”  
[N.40.12.13] Siis Ta ütles sellele inimesele: „Siruta oma käsi!” Ja ta sirutas. Ja see sai jälle terveks otsegu teine.  
[N.40.12.14] Siis variserid läksid välja ja pidasid nþu Tema vastu, kuidas Teda hukka saata.  
[N.40.12.15] Aga kui Jeesus seda sai teada, läks Ta sealt ära. Ja paljud järgisid Teda, ja Ta tegi nad kþik terveks;  
[N.40.12.16] ja Ta hoiatas neid kþvasti, et nad Temast avalikult ei räägiks,  
[N.40.12.17] et läheks täide, mis on ßteldud prohvet Jesaja kaudu:  
[N.40.12.18] „Vaata, See on Mu Sulane, Kelle Ma olen valinud, Mu armas, kellest Mu hingel on hea meel! Ma panen Oma Vaimu Tema peale ja Ta kuulutab paganaile kohut.  
[N.40.12.19] Ta ei riidle ega kisenda, ja Ta häält ei kuulda uulitsail.  
[N.40.12.20] Rudjutud pilliroogu Ta ei murra katki ja suitsvat tahti Ta ei kustuta ära, kuni Ta on þigluse jalule seadnud;  
[N.40.12.21] ja paganad panevad oma lootuse Tema nime peale!”  
[N.40.12.22] Siis toodi Tema juure seestunu, kes oli pime ja keeletu. Ja Ta tegi tema terveks, nþnda et keeletu rääkis ja nägi.  
[N.40.12.23] Ja kõik rahvas hämmastus ning ütles: „Kas see vahest ei ole Taaveti poeg?”  
[N.40.12.24] Aga kui variserid seda kuulsid, ütlesid nad: „Seesinane ei aja kurje vaime välja muidu kui Peeltsebuli, kurjade vaimude peamehe abil!”  
[N.40.12.25] Et aga Jeesus nende mõtteid mõistis, ütles Ta neile: „Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib; ja ükski linn või koda, mis on isekeskis riius, ei jää püsima.  
[N.40.12.26] Kui nßßd saatan välja ajab saatana, siis on ta riius iseenesega; kuidas siis vþib tema riik pßsida?  
[N.40.12.27] Ja kui Mina Peeltsebuli abil kurje vaime välja ajan, kelle abil ajavad teie pojad need välja? Sellepärast peavad nemad olema teile kohtumþistjaiks.  
[N.40.12.28] Aga kui Mina Jumala Vaimuga kurjad vaimud välja ajan, siis on juba Jumala Riik teie juure tulnud.  
[N.40.12.29] Vþi kuidas vþib keegi minna vägeva kotta ja riisuda tema riistu, kui ta enne ei seo seda vägevat? Alles siis ta saab riisuda tema maja.  
[N.40.12.30] Kes ei ole Minuga, see on Minu vastu; ja kes Minuga ei kogu, see pillab laiali.  
[N.40.12.31] Seepärast Ma ßtlen teile: Iga patt ja jumalapilge antakse inimestele andeks; aga Pßha Vaimu pilget ei anta inimestele andeks.  
[N.40.12.32] Ja kes iganes räägib sþna Inimese Poja vastu, sellele antakse see andeks, aga kes iganes midagi räägib Pßha Vaimu vastu, sellele ei anta seda andeks, ei selles maailmas ega tulevases.  
[N.40.12.33] Kas tunnistage puu heaks ja ta vili heaks, vĂľi tunnistage puu halvaks ja ta vili halvaks. Sest puud tuntakse tema viljast.  
[N.40.12.34] Te rästikute sigitis, kuidas te vþite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida sßda on täis, sellest räägib suu.  
[N.40.12.35] Hea inimene toob sĂźdame heast tagavarast esile head, ja halb inimene toob halvast tagavarast esile halba.  
[N.40.12.36] Ent Ma ßtlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaßhest tßhjast sþnast, mis nad on rääkinud.  
[N.40.12.37] Sest su sõnust arvatakse sind õigeks ja su sõnust mõistetakse sind hukka.”  
[N.40.12.38] Siis vastasid Temale mõningad kirjatundjad ja variserid ning ütlesid: „Õpetaja, me tahame Sinult näha tunnustähte.”  
[N.40.12.39] Aga Tema kostis ja ütles neile: „See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona tunnustäht.  
[N.40.12.40] Sest otsegu Joona oli valaskala kþhus kolm päeva ja kolm ÜÜd, nþnda peab Inimese Poeg olema maapþues kolm päeva ja kolm ÜÜd.  
[N.40.12.41] Niinive mehed astuvad kohtus esile ßhes sellesinase sugupþlvega ja sßßdistavad teda, sest nad parandasid meelt Joona jutluse tþttu. Ja vaata, siin on enam kui Joona!  
[N.40.12.42] Lþunamaa kuninganna tþuseb ßles kohtus ßhes sellesinase sugupþlvega ja sßßdistab Teda, sest Ta tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust. Ja vaata, siin on enam kui Saalomon!  
[N.40.12.43]   
[N.40.12.44] Siis ta ßtleb: Ma lähen tagasi oma kotta, kust ma väljusin! Ja kui ta tuleb, leiab ta selle tßhja olevat, puhitud ja ehitud.  
[N.40.12.45] Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on temast kurjemad; ja kui nad sisse tulevad, elavad nad seal. Ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda käib ka selle kurja sugupõlve käsi.”  
[N.40.12.46] Kui Ta rahvale veel rääkis, vaata, siis seisid Ta Ema ja Ta vennad þues ja tahtsid Temaga rääkida.  
[N.40.12.47] Siis ütles keegi Temale: „Vaata, Su Ema ja Su vennad seisavad õues ja tahavad Sinuga rääkida!”  
[N.40.12.48] Tema aga vastas ja ütles sellele, kes seda Temale teatas: „Kes on Mu Ema ja kes on Mu vennad?”  
[N.40.12.49] Ja Ta sirutas Oma käe jüngrite poole ning ütles: „Vaata, siin on Mu ema ja Mu vennad!  
[N.40.12.50] Sest kes iganes teeb Mu Isa tahtmist, Kes on taevas, see on Mu vend ja õde ja ema!”  
[N.40.13.01] Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere ääre.  
[N.40.13.02] Ja palju rahvast kogunes Tema juure, nii et Ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kĂľik rahvas seisis rannal.  
[N.40.13.03] Ja Ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama.  
[N.40.13.04] Ja kui ta kßlvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sþid selle ära.  
[N.40.13.05] Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sßgavat maad.  
[N.40.13.06] Aga kui päike tþusis, kþrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.  
[N.40.13.07] Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tþusid ja lämmatasid selle.  
[N.40.13.08] Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mĂľni iva sada seemet, mĂľni kuuskĂźmmend ja mĂľni kolmkĂźmmend.  
[N.40.13.09] Kellel kõrvad on, see kuulgu!”  
[N.40.13.10] Siis jüngrid astusid Ta juure ja ütlesid Temale: „Mispärast Sa räägid neile tähendamissõnadega?”  
[N.40.13.11] Tema kostis ning ütles: „Teile on antud mõista Taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.  
[N.40.13.12] Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on kĂźllalt; aga kellel ei ole, sellelt vĂľetakse ka see, mis tal on!  
[N.40.13.13] Sellepärast Ma räägin neile tähendamissþnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mþistaks!  
[N.40.13.14] Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ßtleb: Kuuldes te kuulete ega mþista, ja nähes te näete ega taipa!  
[N.40.13.15] Sest sellesinase rahva sßda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kþrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kþrvadega ei kuuleks ja sßdamega ei mþistaks ega pÜÜrduks, et Mina neid parandaksin!  
[N.40.13.16] Aga þndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kþrvad, et nad kuulevad!  
[N.40.13.17] Sest tþesti, Ma ßtlen teile, paljud prohvetid ja þiged on igatsenud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud!  
[N.40.13.18] Kuulge siis teie nßßd tähendamissþna kßlvajast:  
[N.40.13.19] Kui keegi Kuningriigi sþna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli kßlvatud ta sßdamesse. Seda tähendab see, mis kßlvati tee ääre.  
[N.40.13.20] Mis kaljuse maa peale kßlvati tähendab seda, kes sþna kuuleb ja vþtab selle kohe rþþmuga vastu;  
[N.40.13.21] temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult ßßrikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sþna pärast, taganeb ta varsti.  
[N.40.13.22] Aga mis ohakate sekka kßlvati, tähendab seda, kes kßll sþna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sþna ära ja see jääb viljatumaks.  
[N.40.13.23] Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!”  
[N.40.13.24] Teise tähendamissõna esitas Ta neile ning ütles: „Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.  
[N.40.13.25] Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja kßlvas lustet nisu sekka ja läks ära.  
[N.40.13.26] Kui nßßd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.  
[N.40.13.27] Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ßtlesid temale: Isand, eks sa kßlvanud head seemet oma pþllule, kust tuleb sellele nßßd lustet?  
[N.40.13.28] Tema ßtles neile: Seda on teinud vaenuline inimene. Siis ßtlesid orjad temale: Kas sa nßßd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?  
[N.40.13.29] Aga tema ßtles: Ei, et te lustet katkudes ßhes sellega ei kisuks välja ka nisu.  
[N.40.13.30] Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal Ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!”  
[N.40.13.31] Teise tähendamissõna Ta esitas neile ning ütles: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.  
[N.40.13.32] See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!”  
[N.40.13.33] Teise tähendamissõna Ta rääkis neile: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!”  
[N.40.13.34] Seda kþike rääkis Jeesus rahvale tähendamissþnadega ja ilma tähendamissþnata ei rääkinud Ta neile midagi,  
[N.40.13.35] et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: „Ma avan Oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!”  
[N.40.13.36] Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja Ta jüngrid astusid Tema juure ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest.”  
[N.40.13.37] Tema kostis ja ütles: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.  
[N.40.13.38] PĂľld on maailm; hea seeme on Kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.  
[N.40.13.39] Vaenlane, kes neid kĂźlvab, on kurat. Aga lĂľikus on maailma-ajastu lĂľpp; lĂľikajad on Inglid.  
[N.40.13.40] Otsegu nßßd umbrohi kogutakse ja tulega ära pþletatakse, nþnda peab ka sßndima selle maailma-ajastu lþpul.  
[N.40.13.41] Inimese Poeg läkitab Oma Inglid ja Nemad koguvad Tema Kuningriigist kþik pahandused ja kþik need, kes teevad, mis on käsu vastu,  
[N.40.13.42] ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.  
[N.40.13.43] Siis paistavad þiged nagu päike Oma Isa Kuningriigis. Kel kþrvad on, see kuulgu!  
[N.40.13.44] Taevariik on pþllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis, ja läks sealt ära rþþmsana selle ßle ja mßßs ära kþik, mis tal oli, ja ostis selle pþllu.  
[N.40.13.45] Taas on Taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle,  
[N.40.13.46] ja kui ta oli leidnud ßhe kalli pärli, läks ta ja mßßs kþik, mis tal oli, ning ostis selle.  
[N.40.13.47] Taas on Taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kĂľiksugu kalu.  
[N.40.13.48] Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.  
[N.40.13.49] Nþnda sßnnib maailma-ajastu lþpul: Inglid väljuvad ja eraldavad kurjad þigete hulgast  
[N.40.13.50] ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.  
[N.40.13.51] Kas te olete aru saanud kõigest sellest?” Nad ütlesid Temale: „Jah!”  
[N.40.13.52] Siis Ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud Taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!”  
[N.40.13.53] Ja sßndis, kui Jeesus oli lþpetanud need tähendamissþnad, et Ta läks sealt ära.  
[N.40.13.54] Ja Ta tuli Oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: „Kust on Sellel see tarkus ja need vägevad teod?  
[N.40.13.55] Eks Tema ole see puusepa poeg? Eks Ta Ema nimetata Maarjaks ja Ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks?  
[N.40.13.56] Ja eks Ta õed kõik ole meie juures? Kust siis Temale see kõik on tulnud?”  
[N.40.13.57] Ja nad pahandusid Temast. Aga Jeesus ütles neile: „Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!”  
[N.40.13.58] Ja Ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.  
[N.40.14.01] Sel ajal kuulis nelivßrst Heroodes Jeesusest räägitavat.  
[N.40.14.02] Ja ta ütles oma teenijaile: „See on Ristija Johannes; tema on surnuist üles tõusnud ja sellepärast on imelised väed tegevad tema sees.”  
[N.40.14.03] Oli ju Heroodes Johannese kinni vþtnud, sidunud ja pannud ta vangi Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast.  
[N.40.14.04] Sest Johannes oli temale ütelnud: „Sul ei ole luba teda pidada.”  
[N.40.14.05] Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, aga kartis rahvast, sest nad pidasid teda prohvetiks.  
[N.40.14.06] Aga kui Heroodese sßnnipäev tuli, tantsis Heroodiase tßtar nende keskel ja meeldis Heroodesele.  
[N.40.14.07] Sellepärast tþotas ta vandega temale anda, mida ta iganes peaks paluma.  
[N.40.14.08] Siis ütles tütar oma ema õhutusel: „Anna mulle siia vaagnal Ristija Johannese pea!”  
[N.40.14.09] Ja kuningas sai kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta käskis temale selle anda.  
[N.40.14.10] Ta läkitas siis ja laskis vangihoones Johannese pea otsast raiuda.  
[N.40.14.11] Ja tema pea toodi vaagnal ning anti neitsile; ja neitsi viis selle oma emale.  
[N.40.14.12] Ja tema jĂźngrid tulid ning vĂľtsid tema keha ja matsid ta maha ja tulid ning teatasid sellest Jeesusele.  
[N.40.14.13] Kui Jeesus seda kuulis, läks Ta sealt paadiga ära tßhja paika ßksipäini. Ja kui rahvahulgad seda kuulsid, käisid nad linnadest jala Tema järel.  
[N.40.14.14] Ja maale astudes Ta nägi palju rahvast. Ja Tal hakkas nendest hale meel, ja Ta tegi terveks nende pþdejad.  
[N.40.14.15] Ent õhtu tulles astusid jüngrid Tema juure ning ütlesid: „See on tühi paik ja aeg on juba möödas; lase rahvas minna, et nad läheksid küladesse ja ostaksid enestele toidupoolist.”  
[N.40.14.16] Aga Jeesus ütles neile: „Nendel pole tarvis ära minna; andke teie neile süüa.”  
[N.40.14.17] Nemad ütlesid Temale: „Meil ei ole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala!”  
[N.40.14.18] Kuid Tema ütles: „Tooge mulle need siia!”  
[N.40.14.19] Ja Ta käskis rahvahulgad istuda murule, vþttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas ßles taeva poole ja þnnistas ning murdis ja andis leivad jßngrite kätte, aga jßngrid andsid rahvale.  
[N.40.14.20] Ja nad kþik sþid ja nende kþhud said täis. Ja nad korjasid kokku ßlejäänud palukesi kaksteistkßmmend korvitäit.  
[N.40.14.21] Ent neid, kes olid sÜÜnud, oli ligi viis tuhat meest peale naiste ja laste.  
[N.40.14.22] Ja sedamaid sundis Jeesus Oma jĂźngreid astuma paati ja sĂľitma Tema eele teisele poole, kuni Ta laseb rahva minema.  
[N.40.14.23] Kui Ta siis rahva oli lasknud minema, läks Ta Ise ßles mäele ßksipäini palvetama. Ja þhtu tulles oli Ta ßksinda sealsamas.  
[N.40.14.24] Aga paat oli juba palju vagusid maad kaldast eemal ja oli hädas lainetega, sest tuul oli vastu.  
[N.40.14.25] Aga neljandal ÜÜvahikorral tuli Jeesus nende juure kþndides merel.  
[N.40.14.26] Ja kui jüngrid Teda nägid merel kõndivat, kohkusid nad ja ütlesid: „See on tont!” Ja nad kisendasid hirmu pärast.  
[N.40.14.27] Aga sedamaid rääkis Jeesus nendega ning ütles: „Olge julged, Mina olen see, ärge kartke!”  
[N.40.14.28] Peetrus kostis Temale ning ütles: „Issand, kui Sina oled, siis käsi mind tulla Enese juure vee peale!”  
[N.40.14.29] Tema ütles: „Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juure.  
[N.40.14.30] Aga nähes tuult lõi ta kartma ja hakkas vajuma, kisendas ning ütles: „Issand, päästa mind!”  
[N.40.14.31] Ja Jeesus sirutas sedamaid Oma käe, haaras temast kinni ja ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”  
[N.40.14.32] Ja nad astusid paati, ja tuul rauges.  
[N.40.14.33] Siis paadis olijad tulid ja kummardasid Teda ning ütlesid: „Tõesti, Sa oled Jumala Poeg!”  
[N.40.14.34] Ja kui nad olid jĂľudnud teisele kaldale, tulid nad Gennesareti maile.  
[N.40.14.35] Ja kui selle koha mehed Ta ära tundsid, läkitasid nad sþna kogu ßmberkaudsele maale. Ja Tema juure toodi kþik haiged;  
[N.40.14.36] ja need palusid Teda, et nad saaksid vaid puudutada Tema kuue palistust. Ja nii paljud, kui puudutasid, said terveks.  
[N.40.15.01] Siis tuli varisere ja kirjatundjaid Jeruusalemast Jeesuse juure ja need Ăźtlesid:  
[N.40.15.02] „Miks Sinu jüngrid rikuvad vanemate pärimust? Sest nad ei pese käsi, kui nad hakkavad leiba võtma.”  
[N.40.15.03] Aga Tema kostis ja ütles neile: „Miks te ise rikute Jumala käsku oma pärimuse pärast?  
[N.40.15.04] Sest Jumal on Ăźtelnud: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa vĂľi ema neab, peab surma surema!  
[N.40.15.05] Kuid teie ßtlete: Kes iganes isale vþi emale ßtleb: Ohvrianniks läheb see, mis sul iganes on þigus minult saada!  
[N.40.15.06] see ei tarvitse oma isa vþi ema austada. Sellega te olete Jumala sþna tßhjaks teinud oma pärimuse pärast.  
[N.40.15.07] Te silmakirjatsejad, Jesaja on teist Ăľigesti ennustanud, Ăźteldes:  
[N.40.15.08] See rahvas austab Mind oma huultega, aga nende sĂźda on Minust kaugel;  
[N.40.15.09] ilmaaegu teenivad nad Mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!”  
[N.40.15.10] Ja Ta kutsus rahva Enese juure ning ütles neile: „Kuulge ja mõistke!  
[N.40.15.11] Mitte see, mis suust sisse läheb, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust väljub, rüvetab inimest.”  
[N.40.15.12] Siis astusid Tema jüngrid Ta juure ja ütlesid Temale: „Kas Sa tead, et variserid pahandusid kuuldes seda sõna?”  
[N.40.15.13] Aga Tema kostis ning ütles: „Iga taim, mida Mu taevane Isa pole istutanud, kistakse välja.  
[N.40.15.14] Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!”  
[N.40.15.15] Siis kostis Peetrus ja ütles Temale: „Seleta meile see võrdum!”  
[N.40.15.16] Jeesus ütles: „Kas teiegi veel ei saa aru?  
[N.40.15.17] Eks te mþista, et kþik, mis suust sisse läheb, läheb kþhtu ja väljub eri paika.  
[N.40.15.18] Aga mis suust väljub, see lähtub sßdamest ja see rßvetab inimese.  
[N.40.15.19] Sest sßdamest lähtub kurje mþtteid, mþrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget.  
[N.40.15.20] Need on, mis rüvetavad inimese; kuid pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.”  
[N.40.15.21] Ja Jeesus tuli sealt ära ning läks Tßßrose ja Siidoni rajadesse.  
[N.40.15.22] Ja vaata, neist paigust väljus Kaananea naine; see kisendas ning ütles Talle: „Issand, Taaveti poeg, halasta mu peale! Mu tütart vaevab kuri vaim hirmsasti.  
[N.40.15.23] Aga Ta ei vastanud temale sõnagi. Siis Tema jüngrid astusid Ta juure, palusid Teda ning ütlesid: „Saada ta ära, sest ta kisendab meie taga!”  
[N.40.15.24] Ent Tema kostis ning ütles: „Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juure!”  
[N.40.15.25] Kuid naine tuli, kummardas Teda ning ütles: „Issand, aita mind!”  
[N.40.15.26] Aga Tema kostis ning ütles: „Ei ole ilus võtta laste leib ja heita koerukeste ette!”  
[N.40.15.27] siis ütles naine: „Jah, Issand, ometigi söövad koerukesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad!”  
[N.40.15.28] Siis kostis Jeesus ning ütles temale: „Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!” Ja Tema tütar sai terveks sestsamast tunnist.  
[N.40.15.29] Ja Jeesus läks sealt ära ja tuli Galilea mere ääre; ja Ta läks mäele ja istus sinna.  
[N.40.15.30] Ja Tema juure tuli palju rahvast, tuues enesega Ăźhes jalutumaid, vigaseid, pimedaid, keeletumaid ja palju teisi; ja nad heitsid need Tema jalge ette. Ja Ta tegi nad terveks,  
[N.40.15.31] nii et rahvas pani imeks, nähes keeletumaid rääkivat, vigaseid olevat terved, jalutumaid käivat ja pimedaid nägevat. Ja nad andsid au Iisraeli Jumalale.  
[N.40.15.32]   
[N.40.15.33] Siis ütlesid Ta jüngrid Temale: „Kust me võtame kõrves nii palju leibu, et nii hulga rahva kõhud täita?”  
[N.40.15.34] Ja Jeesus ütles neile: „Mitu leiba teil on?” Nad vastasid: „Seitse, ja pisut kalukesi.”  
[N.40.15.35] Siis Ta käskis rahva maha istuda.  
[N.40.15.36] Ja Ta vþttis need seitse leiba ja kalad, tänas, murdis ning andis jßngrite kätte, ja jßngrid andsid rahvale.  
[N.40.15.37] Ja kþik sþid, ja nende kþhud said täis; ja nad korjasid kokku ßlejäänud palukesi seitse korvitäit.  
[N.40.15.38] Ent neid, kes olid sÜÜnud, oli neli tuhat meest peale naiste ja laste.  
[N.40.15.39] Ja kui Ta oli lasknud rahva ära minna, läks Ta paati ja tuli Magdala maa-alale.  
[N.40.16.01] Siis tulid variserid ja saduserid Ta juure Teda kiusama ja nþudsid, et Ta neile näitaks mþne tunnustähe taevast.  
[N.40.16.02] Aga Ta kostis ning ütles neile: „Õhtu tulles te ütlete: Head ilma tuleb, sest taevas punab.  
[N.40.16.03] Ja hommikul te ßtlete: Täna tuleb rajuilm, sest taevas punab ja on pilves. Taeva nägu te oskate kßll mþista, kuid aegade tunnustähti te ei suuda mþista.  
[N.40.16.04] See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, ja temale ei anta muud tähte kui prohvet Joona täht!” Ja Ta jättis nad maha ning läks ära.  
[N.40.16.05] Ja kui Tema jĂźngrid olid jĂľudnud teispoolsele kaldale, olid nad unustanud leiba kaasa vĂľtta.  
[N.40.16.06] Aga Jeesus ütles neile: „Olge ettevaatlikud ja hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!”  
[N.40.16.07] Siis nad arutasid isekeskis ja ütlesid: „See käib selle kohta, et me ei võtnud leiba kaasa.”  
[N.40.16.08] Jeesus märkas seda ja ütles: „Te nõdrausulised, miks te arutate isekeskis, et te ei ole leiba kaasa võtnud?  
[N.40.16.09] Kas te veel ei saa aru? Eks te mäleta neid viit leiba viiele tuhandele ja mitu korvitäit te saite,  
[N.40.16.10] ja neid seitset leiba neljale tuhandele ja mitu korvitäit te saite?  
[N.40.16.11] Kuidas te siis ei mõista, et Ma teile ei rääkinud leivast, kui Ma käskisin teid hoiduda variseride ja saduseride haputaignast?”  
[N.40.16.12] Siis nad mþistsid, et Ta neid ei käskinud hoiduda leiva haputaignast, vaid variseride ja saduseride þpetusest.  
[N.40.16.13] Aga kui Jeesus tuli Filippuse Kaisarea rajale, küsis Ta Oma jüngritelt ning ütles: „Keda ütlevad inimesed Mind, Inimese Poja, olevat?”  
[N.40.16.14] Nemad ütlesid: „Mõned ütlevad Sind olevat Ristija Johannese, teised Eelija, aga teised Jeremija või ühe prohveteist.”  
[N.40.16.15] Tema ütles neile: „Aga teie, keda teie Mind ütlete olevat?”  
[N.40.16.16] Siimon Peetrus vastas ning ütles: „Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg!”  
[N.40.16.17] Jeesus vastas ning ütles temale: „Õnnis oled Sa, Siimon, Joona poeg, sest liha ja veri ei ole sulle seda ilmutanud, vaid Mu Isa, Kes on taevas.  
[N.40.16.18] Ja Mina ßtlen sulle ka: Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule Ma ehitan Oma Koguduse, ja surmavalla väravad ei vþida seda!  
[N.40.16.19] Ma annan sinule Taevariigi võtmed, ja mis sa maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti päästad, on ka taevas lahti päästetud!”  
[N.40.16.20] Siis Ta keelas Oma jĂźngreid, et nad kellelegi ei Ăźtleks, et Tema on Kristus.  
[N.40.16.21] Sellest ajast hakkas Jeesus Kristus teatama Oma jßngritele, et Ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ßlempreestrite ja kirjatundjate poolt, ja et Ta tapetakse ja kolmandal päeval äratatakse ßles.  
[N.40.16.22] Siis Peetrus võttis Tema isepäinis, hakkas Teda noomima ja ütles: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda Sulle sündigu!”  
[N.40.16.23] Aga Ta pöördus ja ütles Peetrusele: „Tagane Minust, saatan! Sa oled Mulle pahanduseks; sest sa ei mõtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda!”  
[N.40.16.24] Siis Jeesus ütles Oma jüngritele: „Kui keegi tahab Minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu Mind.  
[N.40.16.25] Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes oma hinge kaotab Minu pärast, see leiab selle.  
[N.40.16.26] Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks? VĂľi mis lunastushinda vĂľib inimene anda oma hinge eest?  
[N.40.16.27] Sest Inimese Poeg tuleb Oma Isa auhiilguses Oma Inglitega, ja siis Ta tasub igaßhele Tema tÜÜd mÜÜda.  
[N.40.16.28] Tõesti, Mina ütlen teile, neist, kes siin seisavad, on mõned, kes ei maitse surma, enne kui nad näevad Inimese Poja tulevat Tema Kuningriigis!”  
[N.40.17.01] Ja kuue päeva pärast Jeesus vþttis enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Tema venna, ja viis nad ßles kþrgele mäele isepäinis.  
[N.40.17.02] Ja Ta muudeti nende ees; ja Ta pale paistis otsegu päike ja Ta riided läksid valgeks otsegu valgus.  
[N.40.17.03] Ja vaata, Mooses ja Eelija näitasid endid neile ja kþnelesid Temaga.  
[N.40.17.04] Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: „Issand, siin on hea olla; kui Sa tahad, siis ma teen siia kolm telki, ühe Sinule, uhe Moosesele ja ühe Eelijale?”  
[N.40.17.05] Kui ta alles rääkis, vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: „See on Mu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel; Teda kuulake!”  
[N.40.17.06] Ja kui jßngrid seda kuulsid, langesid nad silmili maha ning kartsid väga.  
[N.40.17.07] Ja Jeesus tuli nende juure, puudutas neid ja ütles: „Tõuske üles ja ärge kartke!”  
[N.40.17.08] Aga kui nad oma silmad ßles tþstsid, ei näinud nad kedagi kui Jeesust ßksi.  
[N.40.17.09] Ja mäelt alla tulles keelas Jeesus neid ning ütles: „Ärge rääkige kellelegi sellest nägemusest, kuni Inimese Poeg surnuist üles tõuseb!”  
[N.40.17.10] Ja jüngrid küsisid Temalt ning ütlesid: „Miks siis kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab tulema enne?”  
[N.40.17.11] Tema kostis ja ütles: „Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda.  
[N.40.17.12] Aga Ma ütlen teile, et Eelija on juba tulnud, ja nad ei ole teda ära tunnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Nõnda peab ka Inimese Poeg kannatama nende poolt!”  
[N.40.17.13] Siis jßngrid said aru, et Ta neile rääkis Ristijast Johannesest.  
[N.40.17.14] Ja kui nad tulid rahva juure, astus Tema ette inimene ja heitis pĂľlvili Ta ette  
[N.40.17.15] ning ütles: „Issand, halasta mu poja peale, sest ta on kuutõbine ja suures vaevas; sagedasti langeb Ta tulle ja sagedasti vette.  
[N.40.17.16] Ja ma tõin ta Sinu jüngrite juure, kuid nad ei suutnud teda terveks teha!”  
[N.40.17.17] Aga Jeesus kostis ning ütles: „Oh sina uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua pean Ma olema teie juures? Kui kaua pean Ma teiega kannatama? Tooge ta siia mu juure!”  
[N.40.17.18] Ja Jeesus sþitles teda, ja kuri vaim väljus temast, ja poiss sai terveks samast tunnist.  
[N.40.17.19] Siis tulid jüngrid Jeesuse juure isepäinis ja küsisid: „Miks meie ei võinud teda välja ajada?”  
[N.40.17.20] Aga Tema ütles neile: „Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti Ma ütlen teile, kui teil oleks usku nagu sinepiivake, siis te võiksite ütelda sellele mäele: Siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu.  
[N.40.17.21] Seesinane sugu ei lähe muidu välja kui aga palve ja paastumisega!”  
[N.40.17.22] Aga kui nad üheskoos viibisid Galileas, ütles Jeesus neile: „Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte;  
[N.40.17.23] ja nad tapavad Tema, ja kolmandal päeval Ta äratatakse üles!” Ja nad said väga kurvaks.  
[N.40.17.24] Aga kui nad Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juure maksuraha korjajad ja ütlesid: „Kas teie Õpetaja maksuraha ei maksa?”  
[N.40.17.25] Tema ütles: „Jah, maksab!” Ja kui Ta koju tuli, jõudis Jeesus talle küsimusega ette ning ütles: „Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas omilt lastelt või võõrastelt?”  
[N.40.17.26] Peetrus vastas Temale: „Võõrastelt.” Jeesus ütles temale: „Siis on lapsed sellest vabad.  
[N.40.17.27] Kuid et neid mitte pahandada, mine merele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb; ja kui sa tema suu avad, sa leiad hõberaha. Võta see ja anna neile minu ja enese eest!”  
[N.40.18.01] Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid: „Kes on küll suurim Taevariigis?”  
[N.40.18.02] Ja Jeesus kutsus lapsukese Enese juure, asetas tema nende keskele  
[N.40.18.03] ja ütles: „Tõesti Ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte Taevariiki!  
[N.40.18.04] Kes nßßd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem Taevariigis.  
[N.40.18.05] Ja kes iganes Ăźhe niisuguse lapsukese vastu vĂľtab Minu nimel, see vĂľtab Mind vastu.  
[N.40.18.06] Aga kes pahandab Ăźhe neist pisukesist, kes Minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi tema kaela poodaks ja ta uputataks mere sĂźgavusse.  
[N.40.18.07] Häda maailmale pahanduste pärast! Sest pahandused peavad tulema, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi pahandus tuleb!  
[N.40.18.08] Aga kui su käsi vþi su jalg sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära. Parem on sulle, et sa vigasena vþi jalutuna lähed elusse, kui et sul on kaks kätt ja kaks jalga ja sind heidetakse igavesse tulle.  
[N.40.18.09] Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja ja viska enesest ära. Parem on sulle, et sa ßhe silmaga lähed elusse kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse pþrgutulle.  
[N.40.18.10] Vaadake ette, et te ßhtki neist pisukesist ei pþlga; sest Ma ßtlen teile, et nende Inglid taevas alati näevad Mu Isa palet, Kes on taevas.  
[N.40.18.11] Sest Inimese Poeg on tulnud päästma seda, mis on kadunud.  
[N.40.18.12] Mis te arvate? Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja ßks neist eksib ära, eks Ta jäta need ßheksakßmmend ßheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud?  
[N.40.18.13] Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tþesti Ma ßtlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rþþmu kui ßheksakßmne ßheksast, kes ei olnud ära eksinud.  
[N.40.18.14] Nþnda ei ole ka teie Isa tahtmine, Kes on taevas, et ßks neist pisukesist hukka läheks.  
[N.40.18.15] Aga kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna vĂľitnud.  
[N.40.18.16] Aga kui ta sind ei kuula, siis vĂľta enesega veel Ăźks vĂľi kaks, et iga asi kinnitataks kahe vĂľi kolme tunnistaja sĂľnaga.  
[N.40.18.17] Aga kui ta neid ei kuula, siis Ăźtle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis Ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tĂślner.  
[N.40.18.18] Tþesti Ma ßtlen teile, et mis te iganes maa peal seote, on ka taevas seotud, ja mis te iganes maa peal lahti päästate, on ka taevas lahti päästetud.  
[N.40.18.19] Taas ßtlen Ma tþesti teile, et kui kaks teie seast ßhel nþul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile Minu Isalt, Kes on taevas.  
[N.40.18.20] Sest kus kaks või kolm koos on Minu nimel, seal olen Mina nende keskel.”  
[N.40.18.21] Siis astus Peetrus Tema juure ja ütles: „Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?”  
[N.40.18.22] Jeesus ütles temale: „Ma ei ütle sulle mitte: Seitse korda! vaid: Seitsekümmend korda seitse korda!  
[N.40.18.23] Sellepärast on Taevariik kuninga sarnane, kes oma sulastega tahtis aru teha.  
[N.40.18.24] Aga kui ta hakkas aru tegema, toodi Ăźks ta ette, kes oli talle kĂźmme tuhat talenti vĂľlgu.  
[N.40.18.25] Aga kui tal ei olnud maksta, käskis isand mßßa tema ja ta naise ja ta lapsed ja kþik, mis tal oli, ja maksta.  
[N.40.18.26] Siis sulane heitis maha, kummardas teda ja Ăźtles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kĂľik!  
[N.40.18.27] Siis oli isandal hale meel sellest sulasest, ta laskis tema lahti ja kinkis talle vĂľla.  
[N.40.18.28] Aga seesama sulane läks välja ja leidis ßhe oma kaassulase, kes temale oli vþlgu sada teenarit. Ja ta vþttis tema kinni, kägistas teda ja ßtles: Maksa, mis sa oled vþlgu!  
[N.40.18.29] siis tema kaassulane heitis maha tema jalge ette, palus teda ning Ăźtles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kĂľik!  
[N.40.18.30] Aga tema ei tahtnud, vaid läks ära ja heitis ta vangi, kuni ta maksab oma vþla.  
[N.40.18.31] Aga kui tema kaassulased nägid, mis sßndis, said nad väga kurvaks ja tulid ning kaebasid oma isandale kþik, mis oli sßndinud.  
[N.40.18.32] siis kutsus ta isand tema enese ette ja ßtles temale: Sa tige sulane! Kþik selle vþla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid,  
[N.40.18.33] eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nĂľnda nagu mina sinu peale halastasin?  
[N.40.18.34] Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kþik, mis tal temaga oli vþlgu.  
[N.40.18.35] Nõnda teeb ka Minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!”  
[N.40.19.01] Ja sßndis, kui Jeesus need kþned oli lþpetanud, et Ta läks ära Galileamaalt ja tuli Juudamaa alale teisele poole Jordanit.  
[N.40.19.02] Ja palju rahvast järgis Teda, ja Ta tegi neid seal terveks.  
[N.40.19.03] Siis tuli Tema juure varisere Teda kiusama, ja need ütlesid: „Kas on luba oma naist enesest lahutada igasugusel põhjusel?”  
[N.40.19.04] Tema kostis ja ütles: „Kas te ei ole lugenud, et Looja nad algusest lõi meheks ja naiseks, 5. ja ütles: Seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!?  
[N.40.19.05]   
[N.40.19.06] Nõnda ei ole nad siis enam kaks, vaid on üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!”  
[N.40.19.07] Nad ütlesid Temale: „Mispärast siis Mooses käskis anda lahutuskirja ja lahutada?”  
[N.40.19.08] Ta ütles neile: „Mooses on teile teie südame kanguse pärast annud loa oma naisi enestest lahutada; algusest ei ole see mitte nõnda olnud.  
[N.40.19.09] Aga Ma ütlen teile: Kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast ja võtab teise, see rikub abielu, ja kes võtab lahutatud naise, see rikub abielu.”  
[N.40.19.10] Siis ütlesid jüngrid Temale: „Kui inimese lugu naisega on nõnda, siis ei ole hea abielluda.”  
[N.40.19.11] Aga Tema ütles neile: „Kõik ei saa aru sellest sõnast, vaid ainult need, kelledele see on antud.  
[N.40.19.12] Sest on kohitsetuid, kes emaihust nõnda on sündinud, ja on kohitsetuid, kes inimeste poolt on kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes ise on ennast kohitsenud Taevariigi pärast. Kes suudab aru saada, saagu aru!”  
[N.40.19.13] Siis toodi Tema juure lapsukesi, et Ta Oma käed nende peale paneks ja palvetaks. Aga jßngrid sþitlesid toojaid.  
[N.40.19.14] Ent Jeesus ütles: „Jätke lapsukesed rahule ja ärge keelake neid Minu juure tulemast, sest niisuguste päralt on Taevariik!”  
[N.40.19.15] Ja Ta pani Oma käed nende peale ja läks sealt ära.  
[N.40.19.16] Ja vaata, üks mees astus Tema juure ja ütles Temale: „Õpetaja, mis head Ma pean tegema, et saaksin igavese elu?”  
[N.40.19.17] Aga Ta ütles talle: „Miks sa mult küsid, mis on hea? Ūksainus on, Kes on hea. Ent kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud!”  
[N.40.19.18] Tema küsis Temalt: „Missugused?” Jeesus ütles: „Sa ei tohi tappa; Sa ei tohi abielu rikkuda; Sa ei tohi varastada; Sa ei tohi valet tunnistada;  
[N.40.19.19] Sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!”  
[N.40.19.20] Noor mees ütles Temale: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis puudub mul veel?”  
[N.40.19.21] Jeesus ütles talle: „Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi Mind!”  
[N.40.19.22] Kui noor mees seda sþna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.  
[N.40.19.23] Siis Jeesus ütles Oma jüngritele: „Tõesti, Ma ütlen teile, rikkal on raske pääseda Taevariiki.  
[N.40.19.24] Ja taas Ma ütlen teile: Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala Riiki!”  
[N.40.19.25] Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: „Kes siis võib õndsaks saada?”  
[N.40.19.26] Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles neile: „Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!”  
[N.40.19.27] Siis kostis Peetrus ning ütles Temale: „Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud Sind. Mis me sellest nüüd saame?”  
[N.40.19.28] Aga Jeesus ütles neile: „Tõesti, Ma ütlen teile, et teie, kes olete Mind järginud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub Oma aujärjele, istute ka ise kaheteistkümnele aujärjele ja mõistate kohut kaheteistkümne Iisraeli suguharu üle!  
[N.40.19.29] Ja igaßks, kes on jätnud maha majad vþi vennad vþi þed vþi isa vþi ema vþi lapsed vþi pþllud Minu nime pärast, saab mitu korda rohkem ja pärib igavese elu.  
[N.40.19.30] Aga paljud esimesed jäävad viimseiks, ja viimsed saavad esimesteks!  
[N.40.20.01] Sest Taevariik on majaisanda sarnane, kes vara hommikul välja läks tÜÜtegijaid palkama oma viinamäele.  
[N.40.20.02] Kui ta tÜÜtegijatega oli kokku leppinud ßhe teenari peale päevapalgaks, läkitas ta nad oma viinamäele.  
[N.40.20.03] Ja ta läks välja kolmandal tunnil ja nägi teisi turul tÜÜta seisvat  
[N.40.20.04] ja ßtles neile: Minge ka teie viinamäele ja mis iganes þige on, annan ma teile!  
[N.40.20.05] Ja nad läksid ära. Taas läks ta välja kuuendal ja ßheksandal tunnil ja tegi nþndasamuti.  
[N.40.20.06] Aga ßheteistkßmnendal tunnil ta läks välja ja leidis teisi seisvat ja ßtles neile: Mis te siin kogu päeva tÜÜta seisate?  
[N.40.20.07] Nad ßtlesid temale: Meid ei ole keegi palganud! Tema ßtles neile: Minge teiegi viinamäele!  
[N.40.20.08] Kui siis þhtu tuli, ßtles viinamäe isand oma ßlevaatajale: Kutsu tÜÜtegijad ja anna neile palk alates viimseist kuni esimesteni.  
[N.40.20.09] Kui nßßd need tulid, kes ßheteistkßmnendal tunnil olid palgatud, said nad igaßks ßhe teenari.  
[N.40.20.10]   
[N.40.20.11] Kui nad olid saanud, nurisesid nad majaisanda vastu  
[N.40.20.12] ning ßtlesid: Need viimsed aga on ßhe tunni tÜÜd teinud ja sa oled nad teinud meie väärilisteks, kes me päeva koormat ja palavust oleme kannud!  
[N.40.20.13] Aga ta kostis ning Ăźtles Ăźhele nende seast: SĂľber, ma ei tee sulle Ăźlekohut; eks sa leppinud minuga kokku Ăźhe teenari peale?  
[N.40.20.14] VĂľta, mis ainule kuulub, ja mine oma teed; aga ma tahan sellele viimsele anda nĂľnda nagu sinulegi.  
[N.40.20.15] Kas ei ole mul luba enese omaga teha, mida ma tahan? VĂľi on sinu silm kade, et mina hea olen?  
[N.40.20.16] Nõnda saavad viimsed esimesteks ja esimesed viimseiks. Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!”  
[N.40.20.17] Ja tahtes minna ßles Jeruusalemma, vþttis Jeesus need kaksteistkßmmend isepäinis ja ßtles teel olles neile:  
[N.40.20.18] „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad mõistavad Tema surma  
[N.40.20.19] ja annavad Tema paganate kätte pilgata ja piitsutada ja risti lüüa; ja kolmandal päeval Ta äratatakse üles!”  
[N.40.20.20] Siis astus Sebedeuse poegade ema Tema juure Ăźhes oma poegadega, kummardas ja palus Talt midagi.  
[N.40.20.21] Aga Ta ütles naisele: „Mida sa tahad?” Tema ütles Temale: „Ūtle, et need mu kaks poega istuksid üks Su paremale ja teine Su vasakule käele Sinu Kuningriigis!”  
[N.40.20.22] Aga Jeesus vastas ning ütles: „Te ei tea, mida te palute! Kas te võite juua seda karikat, mis Minul tuleb juua?” Nad ütlesid Talle: „Jah, võime!”  
[N.40.20.23] Tema ütles neile: „Minu karika te küll joote, aga Mu paremal ja vasakul käel istuda ei ole Minu käes teile anda, vaid kellele Mu Isa selle on valmistanud.”  
[N.40.20.24]   
[N.40.20.25] Aga Jeesus kutsus nad Enese juure ja ütles: „Te teate, et paganate ülemad valitsevad nende üle ja suured isandad tarvitavad vägivalda nende kallal.  
[N.40.20.26] Teie seas aga ei tohi nĂľnda olla; vaid kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija;  
[N.40.20.27] ja kes teie seast tahab olla kĂľige esimene, see olgu teie ori;  
[N.40.20.28] otsegu Inimese Poeg ei ole tulnud, et Teda teenitaks, vaid teenima ja Oma hinge andma lunaks paljude eest!”  
[N.40.20.29] Ja kui nad Jeerikost välja läksid, järgis Teda palju rahvast.  
[N.40.20.30] Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres, ja kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, kisendasid nad: „Issand, Taaveti Poeg, halasta meie peale!”  
[N.40.20.31] Aga rahvas sõitles neid, et nad vait jääksid. Kuid nad kisendasid veel enam: „Issand, Taaveti Poeg, halasta meie peale!”  
[N.40.20.32] Siis Jeesus jäi seisma, hüüdis neid ja ütles: „Mida te tahate, et Ma teile teeksin?”  
[N.40.20.33] Nad ütlesid Temale: „Issand, et meie silmad läheksid lahti!”  
[N.40.20.34] siis Jeesusel hakkas hale meel ja Ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid jälle ja järgisid Teda.  
[N.40.21.01] Ja kui nad Jeruusalema ligi said ja Betfage poole Õlimäele tulid, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit ning ütles neile:  
[N.40.21.02] „Minge sinna alevisse, mis on teie ees, ja varsti te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures; päästke need lahti ja tooge Mu juure.  
[N.40.21.03] Ja kui teile keegi midagi ßtleb, siis ßtelge: Issandal on neid tarvis! Siis Ta lähetab nad sedamaid.  
[N.40.21.04] Aga see on kþik sßndinud, et läheks täide, mis on ßteldud prohveti kaudu:  
[N.40.21.05]   
[N.40.21.06] Siis jßngrid läksid ja tegid nþnda, nagu Jeesus neid oli käskinud,  
[N.40.21.07] ning tþid emaeesli ja sälu ja panid riided nende peale ja panid Ta riiete peale istuma.  
[N.40.21.08] Aga suurem hulk laotas oma riided tee peale, aga teised raiusid oksi puudest ja puistasid tee peale.  
[N.40.21.09] Aga rahvahulgad, kes ees ja taga käisid, hüüdsid: „Hoosianna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges!”  
[N.40.21.10] Ja kui Ta Jeruusalemma sisse läks, tõusis kogu linn liikvele ja ütles: „Kes See on?”  
[N.40.21.11] Aga rahvas ütles: „Tema on See Prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist!”  
[N.40.21.12]   
[N.40.21.13] ja ütles neile: „Kirjutatud on: Minu koda peab hüütama palvekojaks, aga teie teete Ta röövliauguks!”  
[N.40.21.14] Ja pĂźhakojas tuli Tema juure pimedaid ja jalutumaid, ja Ta tegi nad terveks.  
[N.40.21.15] Aga kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid neid imesid, mida Ta tegi, ja poisse, kes pühakojas hüüdsid: „Hoosianna Taaveti Pojale!” sai nende meel pahaseks  
[N.40.21.16] ja nad ütlesid Temale: „Kas Sa kuuled, mida need ütlevad?” Jeesus ütles neile: „Jah, kuulen! Kas te iganes pole lugenud: Laste ja imikute suust oled Sa Enesele valmistanud kiituse?”  
[N.40.21.17] Ja Ta jättis nad maha ja läks linnast välja Betaaniasse ja jäi Sinna ÜÜseks.  
[N.40.21.18] Aga kui Ta vara hommikul jälle linna läks, hakkas Tal nälg.  
[N.40.21.19] Ja nähes ßht viigipuud tee ääres, läks Ta selle juure, aga ei leidnud sealt pealt midagi muud kui ainult lehti. Ja Ta ßtles puule:  
[N.40.21.20] Kui jüngrid seda nägid, panid nad imeks ning ütlesid: „Kuidas see viigipuu nii kohe ära kuivas?”  
[N.40.21.21] Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Tõesti Ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks mitte ainult seda, mis viigipuule on sündinud, vaid kui te ka ütleksite sellele mäele: Tõuse paigast ja lange merre! siis see sünniks.  
[N.40.21.22] Ja kõik, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate!”  
[N.40.21.23] Ja kui nad tulid pühakotta, astusid ülempreestrid ja rahva vanemad Tema juure, kui Ta õpetas, ja ütlesid: „Missuguse meelevallaga Sa teed neid asju? Ja kes on Sulle selle meelevalla annud?”  
[N.40.21.24] Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Ma tahan ka teilt küsida ühe asja; kui te Mulle selle ütlete, siis Ma ütlen ka teile, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen.  
[N.40.21.25] Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?” Aga nemad arutasid asja isekeskis ja ütlesid: „Kui me ütleme: Taevast! siis Ta ütleb meile: Mispärast te siis ei uskunud teda?  
[N.40.21.26] Aga kui me ütleme: Inimestest! siis meil tuleb karta rahvast, sest nad kõik peavad Johannest prohvetiks!”  
[N.40.21.27] Ja nad kostsid Jeesusele ning ütlesid: „Me ei tea!” Siis ütles ka Tema neile: „Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen.  
[N.40.21.28] Aga mis te arvate? Ūhel inimesel oli kaks poega. Ja ta läks esimese juure ning ßtles: Poeg, mine täna tÜÜle mu viinamäele!  
[N.40.21.29] Aga tema kostis ning ßtles: Kßll ma lähen, isand! Ja ta ei läinud mitte.  
[N.40.21.30] Siis isa läks ka teise juure ja ßtles nþndasamuti. See kostis ning ßtles: Ei mina taha! Pärast ta kahetses ja läks.  
[N.40.21.31] Kumb neist tegi isa tahtmist?” Nad ütlesid: „Viimane.” Jeesus ütles neile: „Tõesti Ma ütlen teile, et tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki.  
[N.40.21.32] Sest Johannes tuli teie juure þiguse teed ja te ei uskunud teda; ent tÜlnerid ja hoorad uskusid teda. Aga teie, ehk te kßll seda nägite, ei kahetsenud pärastki, et teda uskuda.  
[N.40.21.33] Kuulge teist tähendamissþna: Oli majaisand, kes istutas viinamäe ja tegi selle ßmber aia ja kaevas sinna surutþrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte ja läks vþþrale maale.  
[N.40.21.34] Kui siis viinamarja korjamise aeg lähenes, läkitas ta oma sulased aednike juure oma vilja vastu vþtma.  
[N.40.21.35] Aga aednikud vĂľtsid tema sulased kinni; mĂľnd nad peksid, mĂľne nad tapsid, mĂľne nad viskasid kividega surnuks.  
[N.40.21.36] Taas ta läkitas teised sulased, rohkem kui esimesi; ja nad tegid neile nþndasamuti.  
[N.40.21.37] Viimaks ta läkitas oma poja nende juure, mþteldes: Kßllap nad mu poega häbenevad.  
[N.40.21.38] Aga kui aednikud nägid poega, ßtlesid nad isekeskis: See on see pärija, tulge, tapame ta ära, siis saame tema pärandi enestele!  
[N.40.21.39] Ja nad vþtsid ja tþukasid ta välja viinamäest ning tapsid ta ära.  
[N.40.21.40] Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mis ta teeb nende aednikega?”  
[N.40.21.41] Nad ütlesid Temale: „Need kurjad ta hukkab ära kurjasti ja annab viinamäe teiste aednike kätte, kes annavad temale vilja omal ajal.”  
[N.40.21.42] Jeesus ütles neile: „Kas te pole iialgi Kirjast lugenud: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks; Issandalt on see tulnud ja on imeasi meie silmis.  
[N.40.21.43] Seepärast Ma ßtlen teile: Jumala Riik vþetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab.  
[N.40.21.44] Ja kes selle kivi peale langeb, läheb rusuks; aga kelle peale iganes see langeb, selle ta teeb pihuks!”  
[N.40.21.45] Ja kui ßlempreestrid ja variserid Tema tähendamissþnu kuulsid, mþistsid nad, et Ta neist rääkis.  
[N.40.21.46] Ja nad oleksid Ta hea meelega kinni vĂľtnud, aga kartsid rahvast, sest see pidas Teda prohvetiks.  
[N.40.22.01] Ja Jeesus algas kþnet ja rääkis neile jälle tähendamissþnadega ning ßtles:  
[N.40.22.02] „Taevariik on kuninga sarnane, kes oma pojale pulmad tegi.  
[N.40.22.03] Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla.  
[N.40.22.04] Taas läkitas ta teisi sulaseid ja ßtles: Ūtelge kutsutuile: Vaata, oma sÜÜmaaja ma olen valmistanud, mu härjad ja nuumveised on  
[N.40.22.05] Aga nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma pþllule, kes oma kaubale;  
[N.40.22.06] veel teised vþtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ßlbesti ja tapsid nad ära.  
[N.40.22.07] Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sþjaväed välja, hukkas need tapjad ja sßßtas nende linna pþlema.  
[N.40.22.08] Siis ta ßtles oma sulastele: Pulmad on kßll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt.  
[N.40.22.09] Minge nßßd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!  
[N.40.22.10] Ja need sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kþik, keda nad leidsid, kurjad ja head. Ja pulmakoda sai täis lauasistujaid.  
[N.40.22.11] Siis kuningas läks sisse lauavþþraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas.  
[N.40.22.12] Ja ta Ăźtles temale: SĂľber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks? Aga too ei saanud sĂľnagi suust.  
[N.40.22.13] Siis kuningas ßtles teenijaile: Siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kþige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammastekiristamine!  
[N.40.22.14] Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!”  
[N.40.22.15] Siis läksid variserid ja pidasid nþu, kuidas nad Teda Ta kþnest saaksid vþrgutada.  
[N.40.22.16] Ja nad läkitavad Tema juure oma jüngrid ühes Heroodese seltsiga ja lasevad ütelda: „Õpetaja, me teame, et Sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ega hooli ühestki, sest Sa ei vaata inimese isikule.  
[N.40.22.17] Ūtle nüüd meile, mida Sa arvad: Kas on tarvis anda maksu keisrile või mitte?”  
[N.40.22.18] Aga Jeesus mõistis nende tigedust ja ütles: „Te silmakirjatsejad, miks te Mind kiusate?  
[N.40.22.19] Näidake Mulle maksuraha!” Ja nad tõid Tema kätte ühe teenari.  
[N.40.22.20] Tema ütles neile: „Kelle kuju ja pealkiri see on?”  
[N.40.22.21] Nad vastasid Temale: „Keisri.” Siis Ta ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kutsub Jumalale!”  
[N.40.22.22] Kui nad seda kuulsid, imestasid nad ja jätsid Tema ning läksid ära.  
[N.40.22.23] Sel päeval tuli Tema juure sadusere, kes ßtlevad, et ßlestþusmist ei olegi, ja kßsisid Talt:  
[N.40.22.24] „Õpetaja, Mooses on ütelnud: Kui keegi sureb lasteta, peab ta vend abielluma ta naisega ja soetama oma vennale järglase.  
[N.40.22.25] Meie juures oli seitse venda. Esimene abiellus ja suri, ja et tal ei olnud järglast, jättis ta oma naise oma vennale.  
[N.40.22.26] NĂľndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.  
[N.40.22.27] KĂľige viimaks suri ka naine.  
[N.40.22.28] Ent ülestõusmises, kelle naiseks ta jääb nende seitsme seast, sest ta on kõikidel olnud?”  
[N.40.22.29] Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Eksite, sest te ei mõista Kirja ega Jumala väge!  
[N.40.22.30] Sest ĂźlestĂľusmises ei vĂľeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse kui Jumala Inglid taevas.  
[N.40.22.31] Aga kas te ei ole surnute ĂźlestĂľusmisest lugenud, mis Jumal teile on Ăźtelnud:  
[N.40.22.32] Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal!”  
[N.40.22.33] Ja kui rahvas seda kuulis, hämmastus ta Tema þpetusest.  
[N.40.22.34] Aga kui variserid said kuulda, et Ta saduseride suu oli sulgenud, tulid nad Ăźhel meelel kokku;  
[N.40.22.35] ja ßks käsutundja nende seast kßsis Talt Teda kiusates:  
[N.40.22.36] „Õpetaja, missugune käsk on suur käsuõpetuses?”  
[N.40.22.37] Aga Jeesus ütles temale: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.  
[N.40.22.38] See on suur ja esimene käsk.  
[N.40.22.39] Aga teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast.  
[N.40.22.40] Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!”  
[N.40.22.41] Aga kui variserid Ăźheskoos olid, kĂźsis neilt Jeesus  
[N.40.22.42] ning ütles: „Mis teie arvate Kristusest, kelle Poeg Ta on?” Nad ütlesid Temale: „Taaveti!”  
[N.40.22.43] Tema ütles neile: „Kuidas siis Taavet hüüab Teda vaimus Issandaks, kui ta ütleb:  
[N.40.22.44] Issand on ßtelnud minu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Sinu vaenlased panen Su jalge alla?  
[N.40.22.45] Kui nüüd Taavet Teda nimetab Issandaks, kuidas Ta siis on tema poeg?”  
[N.40.22.46] Ja ßkski ei vþinud Temale sþnagi vastata, ja ßkski ei julgenud sellest päevast peale Temalt midagi enam kßsida.  
[N.40.23.01] Siis rääkis Jeesus rahvale ja Oma jßngritele  
[N.40.23.02] ning ütles: „Moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid.  
[N.40.23.03] Kþike nßßd, mis nad iganes teile ßtlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järele ärge tehke, sest nad ßtlevad kßll, aga ei tee;  
[N.40.23.04] nad seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste þlgadele, aga ise nad ei taha sþrmegagi neid liigutada.  
[N.40.23.05] Kþik oma teod nad teevad selleks, et inimesed neid näeksid; sest nad teevad oma palvekaukad laiad ja oma rßßde tupsud suured.  
[N.40.23.06] Nad armastavad ßlemat paika lauas vþþruspidudel ja esimesi istmeid kogudusekodades,  
[N.40.23.07] ja teretusi turgudel ja et inimesed neid kutsuksid „Rabi!”  
[N.40.23.08] Aga teie ärge laske endid hßßda rabiks, sest ßks on teie þpetaja; aga teie kþik olete vennad.  
[N.40.23.09] Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest ßks on teie Isa, Kes on taevas.  
[N.40.23.10] Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie Juhataja — Kristus!  
[N.40.23.11] Aga kes on Ăźlem teie seast, see olgu teie teenija.  
[N.40.23.12] Sest kes ennast ise Ăźlendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda Ăźlendatakse.  
[N.40.23.13] Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sulete Taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna.  
[N.40.23.14] Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sÜÜte ära leskede hooned ja loete silmakirjaks pikki palveid! Sellepärast te langete seda raskema kohtu alla.  
[N.40.23.15] Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te käite läbi mered ja maad, et saavutada ßhegi, kes heidab teie usku; ja kui ta on heitnud, siis te teete tast pþrgulapse, kaks korda hullema kui te ise olete!  
[N.40.23.16] Häda teile, te sþgedad teejuhid, kes ßtlete: Kes iganes vannub templi juures, sellel ei ole sest midagi, aga kes vannub templi kulla juures, sellel on kohustus!  
[N.40.23.17] Te jĂľledad ja sĂľgedad! Sest kumb on suurem, kuld vĂľi tempel, mis kulda pĂźhitseb?  
[N.40.23.18] Ja: Kes iganes vannub altari juures, sellel ei ole sest midagi; aga kes vannub annetuse juures, mis on seal peal, sellel on kohustus!  
[N.40.23.19] Te jĂľledad ja sĂľgedad! Sest kumb on suurem, ohver vĂľi altar, mis ohvrit pĂźhitseb?  
[N.40.23.20] Seepärast, kes vannub altari juures, vannub tema juures ja kþige selle juures, mis tema peal on.  
[N.40.23.21] Ja kes vannub templi juures, see vannub tema ja Selle juures, Kes seal elab.  
[N.40.23.22] Ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala aujärje juures ja Tema juures, Kes sellel istub.  
[N.40.23.23] Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kßmnist mßndist ja tillist ja kÜÜmnest ja jätate kþrvale, mis on tähtsaim käsuþpetuses, þigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata.  
[N.40.23.24] Te sþgedad teejuhid, kes kurnate sääski, aga neelate alla kaameleid!  
[N.40.23.25] Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te karika ja vaagna teete puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis rÜÜvi ja aplust!  
[N.40.23.26] Sa sþge variser! Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks!  
[N.40.23.27] Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis kull väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kþike räpasust!  
[N.40.23.28] Nþnda olete ka teie kßll väljastpoolt näha þiged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete täis salalikku meelt ja ßlekohut.  
[N.40.23.29] Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te ehitate prohvetite haudu ja kaunistate þigete hauasambaid  
[N.40.23.30] ja Ăźtlete: Kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie kĂźll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas!  
[N.40.23.31] NĂľnda te siis tunnistate iseeneste vastu, et te olete nende lapsed, kes tapsid prohveteid!  
[N.40.23.32] Et täitke siis ka oma vanemate mþþt!  
[N.40.23.33] Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te pþgenete pþrgu hukatuse eest?  
[N.40.23.34] Seepärast, vaata, Ma läkitan teie juure prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid! Ja muist neist te tapate ja lÜÜte risti, ja muist neist te piitsutate oma kogudusekodades ja kiusate neid taga ßhest linnast teise,  
[N.40.23.35] et teie peale tuleks kĂľik vaga veri, mis on valatud maa peal alates Ăľige Aabeli verest Sakarja, Berekja poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.  
[N.40.23.36] TĂľesti Ma Ăźtlen teile, see kĂľik tuleb sellesinase sugupĂľlve peale!  
[N.40.23.37] Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda Ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsegu kana kogub oma pojukesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud!  
[N.40.23.38] Vaata, teie koda jäetakse teil maha!  
[N.40.23.39] Sest Mina ütlen teile: Nüüdsest peale ei saa te Mind näha, seni kui te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”  
[N.40.24.01] Ja Jeesus tuli välja pßhakojast ja läks edasi. Ja Tema jßngrid astusid Ta juure Temale näitama pßhakoja hooneid.  
[N.40.24.02] Aga Jeesus ütles neile: „Eks te näe seda kõike? Tõesti Ma ütlen teile, siia ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”  
[N.40.24.03] Ja kui Ta Õlimäel istus, astusid jüngrid Tema juure isepäinis ja ütlesid: „Ūtle meile, millal see kõik sünnib ja mis on Su tulemise ja maailma-ajastu lõpetuse tunnus?”  
[N.40.24.04] Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Katsuge, et keegi teid ei eksita!  
[N.40.24.05] Sest paljud tulevad Minu nime all ja Ăźtlevad: Mina olen Kristus! ja eksitavad paljusid.  
[N.40.24.06] Aga te saate kuulda sþdadest ja sþnumeid sþjast; katsuge, et te ei ehmuks! Sest see peab sßndima, aga ots ei ole veel käes.  
[N.40.24.07] Sest rahvas tþuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, ja nälga ja maavärisemisi on paiguti.  
[N.40.24.08] Aga see kĂľik on sĂźnnivalude hakatus!  
[N.40.24.09] Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kþigi rahvaste all Minu nime pärast.  
[N.40.24.10] Ja siis taganevad paljud ja annavad ßksteist ära ja vihkavad ßksteist.  
[N.40.24.11] Ja palju valeprohveteid tĂľuseb, ja need eksitavad paljusid.  
[N.40.24.12] Ja et ßlekohus läheb väga vþimsaks, jaheneb paljude armastus.  
[N.40.24.13] Aga kes otsani vastu peab, see pääseb!  
[N.40.24.14] Ja seda Kuningriigi Evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kĂľigile rahvaile, ja siis tuleb ots.  
[N.40.24.15] Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, millest on rääkinud prohvet Taaniel, — kes seda loeb, see pangu tähele –  
[N.40.24.16] siis pþgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele;  
[N.40.24.17] kes on katusel, ärgu tulgu maha midagi oma majast vþtma;  
[N.40.24.18] ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi vþtma oma kuube!  
[N.40.24.19] Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil!  
[N.40.24.20] Ent paluge, et teie pþgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval.  
[N.40.24.21] Sest siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi.  
[N.40.24.22] Ja kui neid päevi ei lßhendataks, ei pääseks mitte ßkski liha; aga äravalitute pärast lßhendatakse need päevad.  
[N.40.24.23] Kui siis keegi teile ßtleb: Vaata, siin on Kristus! vþi: Vaata seal! ärge uskuge.  
[N.40.24.24] Sest valekristusi ja valeprohveteid tþuseb ja need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui vþimalik, ka äravalituid.  
[N.40.24.25] Vaata, Ma olen teile seda ette Ăźtelnud!  
[N.40.24.26] Kui teile siis ßteldakse: Vaata, Ta on kþrves! ärge minge välja; Vaata, Ta on kambrites! ärge uskuge.  
[N.40.24.27] Sest otsegu välk sähvab ida poolt ja paistab läände, nþnda peab olema Inimese Poja tulemine.  
[N.40.24.28] Sest kus on raibe, sinna kogunevad kotkad.  
[N.40.24.29] Aga varsti pärast nende päevade viletsust läheb päike pimedaks ja kuu ei anna oma valget, ja tähed langevad maha taevast ja taeva vägesid kþigutatakse.  
[N.40.24.30] Ja siis ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas, ja siis hakkavad kþik rahva suguvþsad maa peal halisema ja näevad Inimese Poja tulevat taeva pilvede peal suure väe ja auhiilgusega.  
[N.40.24.31] Ja Ta läkitab Oma Inglid suure pasunahäälega, ja nad koguvad kokku ta äravalitud neljast tuulest, ßhest taeva otsast teise.  
[N.40.24.32] Ent viigipuust þppige vþrdumit: kui ta oksad juba on pungas ja ajavad lehti, siis te tunnete, et suvi on ligi. 33. Nþnda ka teie: kui te näete seda kþike, siis teadke, et see on ligi ukse ees.  
[N.40.24.33]   
[N.40.24.34] Tþesti Ma ßtlen teile, et selle pþlve rahvas ei lþpe ära, enne kui see kþik sßnnib!  
[N.40.24.35] Taevas ja maa hävivad, aga Minu sþnad ei hävi mitte!  
[N.40.24.36] Aga sellest päevast ja tunnist ei tea ßkski, ei Inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa ßksi.  
[N.40.24.37] Sest nþnda nagu Noa päevad olid, nþnda peab olema Inimese Poja tulemine.  
[N.40.24.38] Sest nþnda nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust: sþid ja jþid, vþtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noi läks laeva,  
[N.40.24.39] ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja vþttis nad puha ära: nþnda on ka Inimese Poja tulemine.  
[N.40.24.40] Siis on käks pþllul: ßks vþetakse vastu ja teine jäetakse maha.  
[N.40.24.41] Kaks naist on jahvatamas veskil: ßks vþetakse vastu ja teine jäetakse maha.  
[N.40.24.42] Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!  
[N.40.24.43] Aga seda teadke, et kui peremees teaks, mil ÜÜvahi-ajal varas tuleb, kßll ta siis valvaks ega laseks oma majasse sisse murda.  
[N.40.24.44] Sellepärast olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!  
[N.40.24.45] Kes on nßßd ustav ja mþistlik sulane, kelle ta isand on pannud oma pere ßle neile rooga andma þigel ajal?  
[N.40.24.46] Õnnis on see sulane, keda ta isand tulles leiab nõnda tegevat!  
[N.40.24.47] TĂľesti Ma Ăźtlen teile, et ta paneb tema Ăźle kogu oma vara!  
[N.40.24.48] Aga kui see halb sulane mĂľtleb oma sĂźdames: Mu isand viibib tulles!  
[N.40.24.49] ja hakkab lÜÜma oma kaassulaseid, joomaritega sÜÜma ja jooma,  
[N.40.24.50] siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta teda ei oota, ja tunnil, mil ta ei tea arvata,  
[N.40.24.51] ja raiub ta pooleks ja annab temale osa silmakirjatsejatega; seal on ulumine ja sammaste kiristamine.  
[N.40.25.01] ja raiub ta pooleks ja annab temale osa silmakirjatsejatega; seal on ulumine ja sammaste kiristamine.  
[N.40.25.02] Viis neist olid rumalad ja viis m  
[N.40.25.03] Rumalad v  
[N.40.25.04] Aga m  
[N.40.25.05] Kui peigmees viibis, jäid nad k  
[N.40.25.06] Aga keskÜÜl kuuldi häält: Ennäe, peigmees! Minge vastu!  
[N.40.25.07] Siis t  
[N.40.25.08] Aga rumalad Ăźtlesid m  
[N.40.25.09] Kuid m  
[N.40.25.10] Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti.  
[N.40.25.11] Pärast tulid ka teised neitsid ja ßtlesid: Issand, Issand, ava meile!  
[N.40.25.12] Aga tema vastas ning Ăźtles: T  
[N.40.25.13] Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!  
[N.40.25.14] Sest see on n  
[N.40.25.15] ĹŞhele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale Ăźhe, igaĂźhele tema j  
[N.40.25.16] Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks.  
[N.40.25.17] N  
[N.40.25.18] Aga see, kes oli saanud ßhe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha.  
[N.40.25.19] Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama.  
[N.40.25.20] Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juure ja ßtles: Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!  
[N.40.25.21] Tema isand Ăźtles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku Ăźle ustav olnud, ma panen sind palju Ăźle; mine oma Issanda r  
[N.40.25.22] Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ßtles: Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!  
[N.40.25.23] Tema isand Ăźtles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku Ăźle ustav olnud, ma panen sind palju Ăźle; mine oma Issanda r  
[N.40.25.24] Siis astus esile ka see, kes oli saanud Ăźhe talendi, a Ăźtles: Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa l  
[N.40.25.25] Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!  
[N.40.25.26] Aga tema isand kostis ning Ăźtles temale: Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma l  
[N.40.25.27] Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi.  
[N.40.25.28] Sellepärast v  
[N.40.25.29] Sest igaßhele, kellel on, antakse, ja temal peab olema kßllalt, aga kellel ei ole, selle käest v  
[N.40.25.30] Ja k  
[N.40.25.31] Aga kui Inimese Poeg tuleb Oma auhiilguses ja k  
[N.40.25.32] ja siis kogutakse Tema ette k  
[N.40.25.33]   
[N.40.25.34] Siis Kuningas ßtleb neile, kes on Ta paremal käel: Tulge siia, Minu Isa  
[N.40.25.35] Sest Mul oli nälg, ja te andsite Mulle sßßa; Mul oli janu, ja te jootsite Mind; Ma olin v  
[N.40.25.36] Ma olin alasti, ja te riietasite Mind; Ma olin haige, ja te tulite Mind vaatama; Ma olin vangis, ja te tulite Mu juure.  
[N.40.25.37] Siis vastavad  
[N.40.25.38] Millal me nägime Sind v  
[N.40.25.39] Millal me nägime Sind haigena v  
[N.40.25.40] Siis vastab Kuningas ja Ăźtleb neile: T  
[N.40.25.41] siis Ta ßtleb ka neile, kes on vasakul käel: Minge ära Minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!  
[N.40.25.42] Sest Mul oli nälg, ja te ei annud Mulle sßßa; Mul oli janu, ja te ei jootnud Mind;  
[N.40.25.43] Ma olin v  
[N.40.25.44]   
[N.40.25.45] Siis Ta vastab neile n  
[N.40.25.46] Ja need lähevad igavesse karistusse, aga  
[N.40.26.01] Kui Jeesus k  
[N.40.26.02] „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!”  
[N.40.26.03] Siis tulid kokku Ăźlempreestrid ja rahva vanemad Ăźlempreestri kotta, kelle nimi oli Kaifas,  
[N.40.26.04] ja pidasid isekeskis n  
[N.40.26.05] Aga nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et mässu ei t  
[N.40.26.06] Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalit  
[N.40.26.07] tuli Ta juure naine, kel oli ßhes alabasterriist väga kalli salviga, ja valas selle Tema pea peale, kui Ta lauas istus.  
[N.40.26.08] Aga kui jüngrid seda nägid, sai nende meel pahaseks ja nad ütlesid: „Mistarvis on see raiskamine?  
[N.40.26.09] Sest selle oleks v  
[N.40.26.10] Aga kui Jeesus seda märkas, ütles Ta neile: „Miks teete vaeva sellele naisele? Ta on ju Mulle heateo teinud!  
[N.40.26.11] Sest vaeseid on alati teie juures, Mind aga ei ole teil mitte alati.  
[N.40.26.12] Sest salvi Minu ihu peale valades tegi Ta seda Minu matmiseks.  
[N.40.26.13] T  
[N.40.26.14] Siis läks ßks neist kaheteistkßmnest, nimega Juudas Iskariot, ßlempreestrite juure  
[N.40.26.15] ning ütles: „Mis te mulle tahate anda, kui ma Ta annan teie kätte?” Nad pakkusid temale kolmkümmend h  
[N.40.26.16] Ja sellest ajast ta otsis parajat aega Teda ära anda.  
[N.40.26.17] Aga esimesel hapnemata leibade päeval tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid Temale: „Kus Sa tahad, et me Sulle valmistame paasasöömaaja?”  
[N.40.26.18] Tema ütles: „Minge linna ühe mehe juure ja ütelge talle:  
[N.40.26.19] Ja jĂźngrid tegid n  
[N.40.26.20] Aga kui  
[N.40.26.21] Ja kui nemad s  
[N.40.26.22] Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid üksteise järele Temale ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?”  
[N.40.26.23] Tema vastas ning ütles: „Kes Minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab Mind ära.  
[N.40.26.24] Inimese Poeg läheb kßll ära, n  
[N.40.26.25] Siis kostis Juudas, Ta äraandja, ning ütles: „Ega ometi mina see ole, Rabi?” Tema ütles talle: „Sina jah!”  
[N.40.26.26] Ja kui nad s  
[N.40.26.27] Ja Ta v  
[N.40.26.28] Sest see on Minu Veri, uue lepingu Veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.  
[N.40.26.29] Aga Ma ütlen teile: Nüüdsest peale Ma ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil Ma ühes teiega joon uut Oma Isa Riigis!”  
[N.40.26.30] Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja  
[N.40.26.31] Siis ütleb Jeesus neile: „Sel ööl te k  
[N.40.26.32] Aga pärast Oma ßlest  
[N.40.26.33] Siis Peetrus kostis ning ütles Temale: „Kui ka k  
[N.40.26.34] Jeesus ütles talle: „T  
[N.40.26.35] Peetrus ütleb Temale: „Kui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!” Samuti ütlesid ka k  
[N.40.26.36] Siis tuli Jeesus nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ütles Oma jüngritele: „Istuge siin niikaua, kui Ma lähen sinna ja palvetan!”  
[N.40.26.37] Ja Ta v  
[N.40.26.38] Siis Ta ütles neile: „Minu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake Minuga!”  
[N.40.26.39] Ja Ta läks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas ning ütles: „Minu Isa, kui on v  
[N.40.26.40] Ja Ta tuli Oma jüngrite juure ja leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: „Nii te siia ei suutnud ühtki tundi minuga valvata?  
[N.40.26.41] Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks! Vaim on kĂźll valmis, aga liha on n  
[N.40.26.42] Taas läks Ta teist korda ära, palvetas ning ütles: „Minu Isa, kui see ei v  
[N.40.26.43] Ja Ta tuli jälle ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid rasked unest.  
[N.40.26.44] Ja Ta jättis nad ja läks ära ja palvetas kolmat korda ja ßtles jälle needsamad s  
[N.40.26.45] Siis tuleb Ta Oma jüngrite juure ja ütleb neile: „Te ikka veel magate ja puhkate! Vaata, tund on ligi ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!  
[N.40.26.46] T  
[N.40.26.47] Ja kui Ta alles rääkis, vaata, siis tuli Juudas, ßks neist kaheteistkßmnest, ja temaga ßhes suur j  
[N.40.26.48] Aga Ta äraandja oli neile annud märgu ja ütelnud: „Keda ma suudlen, see Ta on, Tema v  
[N.40.26.49] Ja kohe ta astus Jeesuse juure ja ütles: „Tere, Rabi!” ja andis Temale suud.  
[N.40.26.50] Aga Jeesus ütles talle: „S  
[N.40.26.51] Ja vaata, ßks neist, kes olid Jeesusega, sirutas oma käe ja t  
[N.40.26.52] Siis ütles Jeesus temale: „Pista oma m  
[N.40.26.53] V  
[N.40.26.54] Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see n  
[N.40.26.55] Sel tunnil ütles Jeesus hulgale: „Otsegu röövli peale olete te välja tulnud m  
[N.40.26.56]   
[N.40.26.57] Aga need, kes Jeesuse olid kinni v  
[N.40.26.58] Aga Peetrus järgis Teda eemalt ßlempreestri kojani, ja ta läks sisse ja istus maha ßhes sulastega, et näha, kuidas asi l  
[N.40.26.59] Aga Ăźlempreestrid ja k  
[N.40.26.60] ega leidnud Ăźhtki, ehk kĂźll palju valetunnistajaid esile tuli. Viimaks ometi astus esile kaks  
[N.40.26.61] ning need ütlesid: „Tema on ütelnud: Ma v  
[N.40.26.62] Siis t  
[N.40.26.63] Aga Jeesus jäi vait. Ja ülempreester ütles Temale: „Ma vannutan sind elava Jumala juures,  
[N.40.26.64] Jeesus ütleb temale „Jah, olen! Ometi Ma ütlen teile: Sellest ajast te näete Inimese Poega istuvat Jumala väe paremal pool ja tulevat taeva pilvede peal!”  
[N.40.26.65] Siis ßlempreester käristas oma riided l  
[N.40.26.66] Mis te arvate?” Ent nemad vastasid ning ütlesid: „Tema on surma väärt!”  
[N.40.26.67] Siis nad sĂźlitasid temale silmi ja l  
[N.40.26.68] ja ütlesid: „Ūtle, Kristus, meile kui prohvet, kes see on, kes Sind l  
[N.40.26.69] Aga Peetrus istus väljas sisemises  
[N.40.26.70] Kuid Tema salgas k  
[N.40.26.71] Ja kui ta läks värava poole, nägi teda teine tüdruk ja ütles neile, kes seal olid: „Ka see oli naatsaretlase Jeesusega!”  
[N.40.26.72] Tema salgas jälle vandega: „Mina ei tunne Seda Inimest!”  
[N.40.26.73] Aga natukese aja pärast lähenesid need, kes seal seisid, ja ütlesid Peetrusele: „T  
[N.40.26.74] Siis ta hakkas väga needma ja vanduma: „Ei mina tunne Seda Inimest!” Ja sedamaid laulis kukk.  
[N.40.26.75] Siis tuli Peetrusele meele Jeesuse s  
[N.40.27.01] Aga kui valgeks läks, tegid k  
[N.40.27.02] Nad sidusid Ta kinni, viisid Ta ära ja andsid Ta maavalitseja Pilaatuse kätte.  
[N.40.27.03] Siis Juudas, kes oli Ta ära annud, nähes, et Ta oli hukka m  
[N.40.27.04] ning ütles: „Ma olen pattu teinud, et ma ära andsin süütuma vere!” Aga nemad ütlesid: „Mis see meisse puutub? Vaata ise!”  
[N.40.27.05] Ja ta viskas h  
[N.40.27.06] Aga Ăźlempreestrid v  
[N.40.27.07] Kuld nad pidasid n  
[N.40.27.08] Selle t  
[N.40.27.09] Siis läks täide, mis on üteldud prohvet Jeremija kaudu: „Ja ma v  
[N.40.27.10] ja andsin need potissepa p  
[N.40.27.11] Aga Jeesus seati maavalitseja ette. Ja maavalitseja küsis Temalt ning ütles: „Oled Sa Juutide Kuningas?” Aga Jeesus ütles: „Jah, olen!”  
[N.40.27.12] Kui siis Ăźlempreestrid ja vanemad Tema peale kaebasid, ei vastanud Ta midagi.  
[N.40.27.13] Siis ütles Pilaatus Temale: „Eks Sa kuule, mida k  
[N.40.27.14] Ent Tema ei vastanud talle Ăźhtainustki s  
[N.40.27.15] Aga tavaliselt laskis maavalitseja pĂźhiks rahvale vabaks Ăźhe vangi, keda nad tahtsid.  
[N.40.27.16] Ja neil oli siis kuulus vang, nimega Barabas.  
[N.40.27.17] Kui nad nüüd koos olid, ütles Pilaatus neile: „Kumma te tahate, et ma teile vabaks lasen, Barabase v  
[N.40.27.18] Sest ta teadis, et nad olid Ta annud kadeduse pärast tema kätte.  
[N.40.27.19] Aga kui maavalitseja istus kohtujärjel, läkitas tema naine ta juure ütlema: „Ärgu sul olgu ühtki tegemist Selle  
[N.40.27.20] Aga Ăźlempreestrid ja vanemad meelitasid rahvahulki lahti paluma Barabast, aga hukka m  
[N.40.27.21] Ja maavalitseja kostis ning ütles neile: „Kumma neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?” Nemad ütlesid: „Barabase!”  
[N.40.27.22] Pilaatus ütles neile: „Mis ma siis pean tegema Jeesusega, Keda hüütakse Kristuseks?” Nemad ütlesid k  
[N.40.27.23] Maavalitseja küsis: „Mis kurja Ta siis on teinud?” Aga nad karjusid veel enam ja ütlesid: „Löödagu Ta risti!”  
[N.40.27.24] Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei v  
[N.40.27.25] Siis vastas k  
[N.40.27.26] Siis ta vabastas neile Barabase, aga Jeesust ta laskis rooskadega peksta ja andis Ta risti lßßa.  
[N.40.27.27] Siis v  
[N.40.27.28] Nad v  
[N.40.27.29] ja punusid kibuvitsust krooni ning panid selle Temale pähe, andsid Ta paremasse kätte pilliroo, heitsid Ta ette p  
[N.40.27.30] Ja nad sĂźlitasid Tema peale ja v  
[N.40.27.31] Ja kui nemad Teda olid naernud, v  
[N.40.27.32] Välja minnes leidsid nad Kßreene mehe, nimega Siimon. Seda nad sundisid kandma Tema risti.  
[N.40.27.33] Ja kui nad j  
[N.40.27.34] andsid nad Temale juua sapiga segatud viina. Kui Ta seda oli maitsnud, ei tahtnud Ta juua.  
[N.40.27.35] Aga kui nad Tema olid risti lÜÜnud, jaotasid nad Tema riided isekeskis ja heitsid liisku nende pärast  
[N.40.27.36] ning istusid maha ja valvasid Teda seal.  
[N.40.27.37] Ja Tema pea kohale nad panid pealkirja, millele oli kirjutatud Ta süü: „See on Jeesus, Juutide Kuningas!”  
[N.40.27.38] Siis lÜÜdi Temaga ßhes risti käks rÜÜvlit, ßks paremale ja teine vasakule poole.  
[N.40.27.39] Aga mÜÜdaminejad pilkasid Teda, vangutasid pead  
[N.40.27.40] ning ütlesid: „Sina, Kes templi lammutad ja kolme päevaga üles ehitad, aita Iseennast! Kui Sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt maha!”  
[N.40.27.41] N  
[N.40.27.42] „Teisi Ta on aidanud, Iseennast Ta ei v  
[N.40.27.43] Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd Tema, kui Ta tahab; sest Ta on ütelnud: Ma olen Jumala Poeg!”  
[N.40.27.44] Samuti teotasid Teda rÜÜvlidki, kes ßhes Temaga olid risti lÜÜdud.  
[N.40.27.45] Aga kuuendal tunnil tuli pimedus Ăźle kogu maa Ăźheksanda tunnini.  
[N.40.27.46] Ūheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: „Elii! Elii! Lemaa sabahtaani?” see on: „Mu Jumal! Mu Jumal! Miks Sa Mind oled maha jätnud?”  
[N.40.27.47] Aga kui m  
[N.40.27.48] Ja varsti jooksis Ăźks nende seast, v  
[N.40.27.49] Aga teised ütlesid: „Oota, saab näha, kas Eelija tuleb Teda aitama?”  
[N.40.27.50] Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega ja heitis hinge.  
[N.40.27.51] Ja vaata, templi eesriie kärises l  
[N.40.27.52] ja hauad läksid lahti, ja t  
[N.40.27.53] ja tulid välja haudadest ja läksid pärast Tema ßlest  
[N.40.27.54] Aga kui pealik ja need, kes temaga ßhes Jeesust valvasid, nägid maa värisevat ja seda, mis sßndis, l  
[N.40.27.55] Ja seal oli palju naisi kaugelt vaatamas, kes Jeesust järgisid Galileast, Teda teenides;  
[N.40.27.56] nende seas oli Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ja Joosese ema, ja Sebedeuse poegade ema.  
[N.40.27.57] Aga kui  
[N.40.27.58] See läks Pilaatuse juure ja palus Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.  
[N.40.27.59] Ja Joosep v  
[N.40.27.60] ja pani Tema oma uude hauda, mille ta oli lasknud kalju sisse raiuda; ja ta veeretas suure kivi haua uksele ja läks ära.  
[N.40.27.61] Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid seal istumas haua kohal.  
[N.40.27.62] Teisel päeval, mis järgneb valmistuspäevale, tulid ßlempreestrid ja variserid kokku Pilaatuse juure  
[N.40.27.63] ning ütlesid: „Isand, meile meenub, et see petis veel elus olles ütles: Ma t  
[N.40.27.64] Käsi nßßd hauda valve all pidada kolmanda päevani, et jßngrid ei tuleks ja Teda ära ei varastaks ega ßtleks rahvale: Ta on surnuist ßles t  
[N.40.27.65] Pilaatus ütles neile: „Siin on teil valvesalk! Minge ja pidage valvet nii hästi kui oskate!”  
[N.40.27.66] Nemad läksid ja v  
[N.40.28.01] Kui hingamispäev oli mÜÜdunud ja hakkas koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama.  
[N.40.28.02] Ja vaata, suur maavärisemine sßndis, sest Issanda Ingel astus taevast alla, tuli ja veeretas kivi k  
[N.40.28.03] Ta nägu oli otsegu välk ja ta riided valged nagu lumi!  
[N.40.28.04] Aga hirmu pärast tema ees värisesid valvajad ja jäid otsegu surnuks!  
[N.40.28.05] Ent Ingel hakkas k  
[N.40.28.06] Teda ei ole siin, sest Ta on Ăźles t  
[N.40.28.07] ja minge usinasti Ăźtlema Tema jĂźngritele, et Ta on surnuist Ăźles t  
[N.40.28.08] Ja nad läksid rutusti haua juurest minema kartuse ja suure r  
[N.40.28.09] Ja vaata, Jeesus tuli neile vastu ja ütles: „Tere!” Ja nad tulid Ta juure ja hakkasid Tema jalgade ümbert kinni ja kummardasid Teda.  
[N.40.28.10] Siis Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge ning teatage Mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, seal nad saavad Mind näha!”  
[N.40.28.11] Aga kui nad olid minemas, vaata, siis tulid m  
[N.40.28.12] Ja need tulid kokku Ăźhes vanematega, pidasid isekeskis n  
[N.40.28.13] ning ütlesid: „Ūtelge, et Ta jüngrid tulid öösel ja varastasid Ta ära, kui me magasime.  
[N.40.28.14] Ja kui maavalitseja seda saab kuulda, küll me teda meelitame ja teeme, et te saate olla mureta!”  
[N.40.28.15] Need aga v  
[N.40.28.16] Ja need ßksteistkßmmend jßngrit läksid Galileasse sellele mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna.  
[N.40.28.17] Ja kui nad Teda nägid, kummardasid nad Teda. Aga m  
[N.40.28.18] Ja Jeesus tuli nende juure ja rääkis nendega ning ütles: „Minule on antud k  
[N.40.28.19] Minge siis ja tehke jĂźngriteks k  
[N.40.28.20] ja neid  
[N.41.01.01] Jeesuse Kristuse, Jumala Poja Evangeeliumi algus.  
[N.41.01.02] N  
[N.41.01.03] hßßdja hääl on k  
[N.41.01.04] n  
[N.41.01.05] Ja tema juure rändasid kogu Juudamaa ja k  
[N.41.01.06] Ja Johannes oli riietatud kaameli karvusse ja tal oli nahkvÜÜ vÜÜl, ja ta s  
[N.41.01.07] Ja ta kuulutas ning ütles: „Pärast mind tuleb See, Kes on vägevam mind, Kellele ma ei k  
[N.41.01.08] Mina olen teid veega ristinud, aga Tema ristib teid Püha Vaimuga!”  
[N.41.01.09] Neil päevil sßndis, et Jeesus tuli Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis Teda Jordanis.  
[N.41.01.10] Ja sedamaid, kui Ta veest välja tuli, nägi ta taevad avanevat ja Vaimu nagu tuvi laskuvat Tema peale.  
[N.41.01.11] Ja hääl kostis taevast: „Sina oled Mu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!”  
[N.41.01.12] Ja kohe ajas PĂźha Vaim tema k  
[N.41.01.13] Ja Ta oli k  
[N.41.01.14] Aga pärast seda, kui Johannes oli pandud vangi, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala Evangeeliumi  
[N.41.01.15] ja ütles: „Aeg on täis saanud ja Jumala Riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge Evangeeliumisse!”  
[N.41.01.16] Ja kui Ta Galilea mere ääres k  
[N.41.01.17] Ja Jeesus ütles neile: „Tulge Minu järele ja Ma teen teist inimesepüüdjad!”  
[N.41.01.18] Ja sedamaid jätsid nad v  
[N.41.01.19] Ja pisut eemale minnes nägi Ta Jakoobust, Sebedeuse poega, ja Johannest, ta venda, neidki paadis v  
[N.41.01.20] Ja kohe kutsus Ta nad. Ja nad jätsid oma isa Sebedeuse paati ßhes palgalistega ning läksid ära Tema järele.  
[N.41.01.21] Ja nad läksid Kapernauma, ja Ta läks hingamispäeval kohe kogudusekotta ja  
[N.41.01.22] Ja nad hämmastusid Tema  
[N.41.01.23] Ja nende kogudusekojas oli parajasti inimene, kelles oli rĂźve vaim, ja see kisendas  
[N.41.01.24] ning ütles: „Mis meil on tegemist Sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Oled Sa tulnud meid hävitama? Ma tunnen sind, kes Sa oled: Jumala Püha!”  
[N.41.01.25] Siis Jeesus s  
[N.41.01.26] Ja rßve vaim raputas teda ja läks suure häälega kisendades temast välja.  
[N.41.01.27] Ja nad kõik kohkusid väga, nii et nad üksteiselt küsisid: „Mis see on? Uus v  
[N.41.01.28] Ja kuuldus Temast levis varsti igale poole Galilea Ăźmbrusesse.  
[N.41.01.29] Ja kogudusekojast väljudes tulid nad kohe Siimona ja Andrease majasse ßhes Jakoobuse ja Johannesega.  
[N.41.01.30] Aga Siimona ämm lamas maas palavikus, ja varsti ßteldi Temale seda.  
[N.41.01.31] Ja Ta läks tema juure ja aitas ta ßles, kinni hakates ta käest. Ja palavik lahkus temast, ja ta ßmmardas neid,  
[N.41.01.32] Aga  
[N.41.01.33] ja kogu linn oli tulnud kokku ukse ette.  
[N.41.01.34] Ja Ta tegi terveks paljud, kes p  
[N.41.01.35] Ja vara hommikul enne valget t  
[N.41.01.36] Ja Siimon ning tema kaaslased t  
[N.41.01.37] ja leidsid Tema ning ,ütlesid Talle: „K  
[N.41.01.38]   
[N.41.01.39] Ja Ta läks ning kuulutas nende kogudusekodades kogu Galileas ja ajas kurjad vaimud välja.  
[N.41.01.40] Ja Tema juure tuleb pidalit  
[N.41.01.41] Ja Jeesusel hakkas temast hale meel, Ta sirutas Oma käe, puudutas teda ja ütles talle: „Ma tahan, saa puhtaks!”  
[N.41.01.42] Ja kohe lahkus pidalit  
[N.41.01.43] Ja Ta hoiatas teda k  
[N.41.01.44] ning ütles talle: „Katsu, et sa kellelegi midagi ei ütle, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhastamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!”  
[N.41.01.45] Aga kui see oli välja läinud, hakkas ta palju kuulutama ja levitama teateid sellest asjast, n  
[N.41.02.01] Mþne päeva pärast läks Ta jälle Kapernauma, ja saadi kuulda, et Ta on kodus.  
[N.41.02.02] Siis kogunes sinna palju rahvast, nii et neil väljas ukse eeski ei olnud enam maad. Ja Ta rääkis neile Jumala s  
[N.41.02.03] Ja Ta juure tuldi ning toodi halvatut, keda kandsid neli meest.  
[N.41.02.04] Ja kui nad rahva pärast ei pääsnud teda tooma Tema , ligi v  
[N.41.02.05] Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: „Poeg, su patud antakse andeks!”  
[N.41.02.06] Aga seal istusid m  
[N.41.02.07] „Mida Seesinane räägib? Ta pilkab Jumalat. Kes muu v  
[N.41.02.08] Ja kohe tundis Jeesus Oma vaimus, et nad iseeneses n  
[N.41.02.09] Kumb on kergem, kas Ăźtelda halvatule: Sulle antakse patud andeks! v  
[N.41.02.10] Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda, siis - Ăźtleb Ta halvatule  
[N.41.02.11] Ma Ăźtlen sulle: T  
[N.41.02.12] Ja sedamaid t  
[N.41.02.13] Ja Ta läks jälle välja mere ääre, ja k  
[N.41.02.14] Ja mööda minnes nägi Ta Leevi, Alfeuse poja, tollihoone juures istuvat; ja Ta ütleb temale: „Järgi Mind!” Ja tema t  
[N.41.02.15] Ja sßndis, kui Ta lauas istus tema majas, et istus ka palju tÜlnereid ja patuseid lauas ßhes Jeesuse ja Ta jßngritega; sest palju oli neid, kes Teda järgisid.  
[N.41.02.16] Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et Ta sööb tölnerite ja patustega, ütlesid nad Tema jüngritele: „Miks Ta sööb ja joob tölnerite ja patustega?”  
[N.41.02.17] Ja kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta neile: „Ei terved vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma  
[N.41.02.18] Ja Johannese ja variseride jüngrid pidasid paastu. Siis tuldi ja üteldi Temale: „Miks Johannese ja variseride jüngrid paastuvad, aga Sinu jüngrid ei paastu?”  
[N.41.02.19] Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid v  
[N.41.02.20] Aga päevi tuleb, mil peigmees neilt ära v  
[N.41.02.21] Ūkski ei pane vanutamata riidetßkki paigaks vanale kuuele, muidu augutäidis rebeneb selle kßljest lahti, uus vana kßljest, ja auk läheb pahemaks.  
[N.41.02.22] Ka ei pane ükski värsket viina vanadesse nahklähkritesse; muidu värske viin ratkub länkrid ja viin ning lähkrid lähevad raisku; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse!”  
[N.41.02.23] Ja juhtus, et Ta ßhel hingamispäeval k  
[N.41.02.24] Ja variserid ütlesid Temale: „Vaata, miks nad hingamispäeval teevad, mida ei tohi?”  
[N.41.02.25] Tema ütles neile: „Kas te ei ole lugenud, mis tegi Taavet, kui tal puudus oli ning nälg temal ja ta kaaslastel,  
[N.41.02.26] kuidas ta läks Jumala kotta ßlempreester Ebjatari ajal ja s  
[N.41.02.27] Ja ta ütles neile: „Hingamispäev on tehtud inimese pärast aga mitte inimene hingamispäeva pärast!  
[N.41.02.28] Nii on Inimese Poeg ka hingamispäevaisand!”  
[N.41.03.01] Ja Ta läks jälle kogudusekotta. Ja seal oli mees, kellel oli kuivanud käsi.  
[N.41.03.02] Ja nad varitsesid Teda, kas Ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et kaevata Tema peale.  
[N.41.03.03] Siis Ta ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: „T  
[N.41.03.04] Ja Ta küsis neilt: „Kas tohib hingamispäeval teha head v  
[N.41.03.05] Ja Ta vaatas ümber nende peale vihaga ja oli ühtlasi kurb nende südamekanguse pärast ja ütles mehele: „Siruta käsi!” Ja ta sirutas; ja ta käsi sai jälle terveks.  
[N.41.03.06] Ja variserid läksid välja ja pidasid kohe n  
[N.41.03.07] Aga Jeesus läks ära ßhes Oma jßngritega mere poole, ja suurrahvahulk järgis Teda Galileast ja Judeast,  
[N.41.03.08] ja Jeerusalemast ja Idumeast ja teiselt poolt Jordanit ja Tßßrose ja Siidoni ßmbrusest, suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju Ta tegi, tuli Tema juure.  
[N.41.03.09] Ja Ta ßtles Oma jßngritele, et nad hoiaksid lootsiku Temale valmis rahva pärast, et see ei tungiks Ta peale,  
[N.41.03.10] sest Ta tegi terveks paljusid, mist  
[N.41.03.11] Ja rüvedad vaimud, kui nad Teda nägid, heitsid maha Tema ette, kisendasid ning ütlesid: „Sina oled Jumala Poeg!”  
[N.41.03.12] Ja Ta hoiatas neid kangesti, et nad ei teeks Teda avalikuks.  
[N.41.03.13] Ja Ta läks ßles mäele ja kutsus Enese juure, keda Ta tähtis, ja nad tulid Ta juure.  
[N.41.03.14] Ja Ta määras kaksteistkßmmend, et need oleksid Tema juures ja Ta v  
[N.41.03.15] ja et neil oleks meelevald välja ajada kurje vaime.  
[N.41.03.16] Ta määras need kaksteistkßmmend: Siimona, ja pani temale nimeks Peetrus,  
[N.41.03.17] ja Jakoobuse, Sebedeuse poja, ja Johannese, Jakoobuse venna, ja pani neile nimeks Boanerges, see on K  
[N.41.03.18] ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimona Kaanast,  
[N.41.03.19] ja Juudas Iskarioti, kes Ta ära andis.  
[N.41.03.20] Ja Ta tuli koju. Ja rahvas tuli jälle kokku, n  
[N.41.03.21] Ja kui Tema juures olijad seda kuulsid, läksid nad välja Teda kinni v  
[N.41.03.22] Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemast, ütlesid: „Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab Ta välja kurje vaime!”  
[N.41.03.23] Tema kutsus need Enese juure ja Ăźtles neile v  
[N.41.03.24] Ja kui kuningriik on isekeskis riius, siis ei v  
[N.41.03.25] Ja kui koda on, isekeskis riius, siis ei v  
[N.41.03.26] Ja kui saatan paneb iseenesele vastu, siis ei v  
[N.41.03.27] ĹŞkski ei v  
[N.41.03.28] T  
[N.41.03.29] kuid kes iganes on pilganud Püha Vaimu, sellel ei ole andekssaamist iialgi, vaid ta on süüdlane igaveses patus!”  
[N.41.03.30] Sest nad ütlesid: „Temas on rüve vaim!”  
[N.41.03.31] Siis tulid Tema Ema ja vennad ja seisid  
[N.41.03.32] Ja rahvas istus Ta ümber ja Temale üteldi: „Vaata, Su Ema ja su vennad  
[N.41.03.33] Ta vastas neile ning ütles: „Kes on Mu ema v  
[N.41.03.34] Ja ta vaatas Enese Ăźmber nende peale, kes istusid s  
[N.41.03.35] Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on Mu vend ja  
[N.41.04.01] Ja Ta hakkas jälle  
[N.41.04.02] Ja Ta  
[N.41.04.03] „Kuulge! Vaata, külvaja läks välja külvama.  
[N.41.04.04] Ja sßndis, kui Ta kßlvas, et muist kukkus tee ääre, ja linnud tulid ja s  
[N.41.04.05] Ja muist kukkus kaljusele maale, kus tal ei olnud palju mulda; ja see tärkas varsti, sest tal ei olnud sßgavat maad.  
[N.41.04.06] Aga kui päike t  
[N.41.04.07] Ja muist kukkus ohakate sekka, ja ohakad t  
[N.41.04.08] Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas ja kasvas, andis see vilja, ja m  
[N.41.04.09]   
[N.41.04.10]   
[N.41.04.11] Ja Ta ütles neile: „Teile on antud m  
[N.41.04.12] et nad nähes näeksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega m  
[N.41.04.13] Ja Ta ütles neile: „Te ei taipa seda tähendamissõna, kuidas te siis tahate m  
[N.41.04.14] KĂźlvaja kĂźlvab s  
[N.41.04.15] Need on teeäärsed, kuhu s  
[N.41.04.16]   
[N.41.04.17] aga neil ei ole juurt enestes, vaid nad kestavad ainult ßßrikese aja; pärast, kui t  
[N.41.04.18] Ja teised on ohakate sekka kĂźlvatud. Need on, kes s  
[N.41.04.19] aga selle maailma mured ja rikkuse petlikkus ja muude asjade himud saavad vþimule ja lämmatavad s  
[N.41.04.20] Ja kes on heale maale kĂźlvatud, on need, kes s  
[N.41.04.21] Ja Ta ütles neile: „Kas küünal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla v  
[N.41.04.22] Sest midagi ei ole varjul muu jaoks, kui et ta saaks avalikuks, ja midagi ei ole peidetud muu jaoks, kui et ta tuleks ilmsiks.  
[N.41.04.23] Kui kellelgi k  
[N.41.04.24] Ja Ta ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete. Mis m  
[N.41.04.25] Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt v  
[N.41.04.26] Ja Ta ütles: „N  
[N.41.04.27] ja heidab magama ja t  
[N.41.04.28] Sest maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees.  
[N.41.04.29] Aga kui vili on valminud, saadab ta sedamaid sirbi sinna, sest l  
[N.41.04.30] Ja Ta ütles: „Millega v  
[N.41.04.31] Sinepiivakesega, mis on, kui see maha kßlvatakse, väiksem kui k  
[N.41.04.32] aga kui see on kĂźlvatud, t  
[N.41.04.33] Ja mitme niisugune tähendamiss  
[N.41.04.34] Aga ilma tähendamissþnata ei rääkinud Ta neile midagi; ja isepäinis Ta seletas jßngritele k  
[N.41.04.35] Ja samal päeval, kui  
[N.41.04.36] Ja kui nad rahva olid laskunud ära minna, v  
[N.41.04.37] Siis t  
[N.41.04.38] Ja Tema Ise oli paadi päras magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid Ta üles ja ütlesid Talle: „  
[N.41.04.39] Tema t  
[N.41.04.40] Ja Ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?”  
[N.41.04.41] Ja nad l  
[N.41.05.01] Ja nad tulid teisele poole merd gerasalaste maale.  
[N.41.05.02] Ja kui Ta paadist väljus, kohtas Teda varsti haudadest tulnud mees, kellel oli rßve vaim.  
[N.41.05.03] Mehe eluase oli surnuhaudades ja keegi ei suutnud teda ahelatega kinni panna,  
[N.41.05.04] sest ta oli mitu korda olnud kinni jalgrau’us ja ahelais, aga oli ahelad puruks kiskunud ja jalgrauad katki murdnud, nii et ükski ei suutnud teda taltsutada.  
[N.41.05.05]   
[N.41.05.06] Aga kui ta Jeesust kaugelt nägi, jooksis ta ja kummardas Teda  
[N.41.05.07] ja ütles suure häälega kisendades: „Mis Sinul on minuga tegemist, Jeesus, k  
[N.41.05.08] Sest Ta oli ütelnud temale: „Mine välja inimesest, sa rüve vaim!”  
[N.41.05.09] Ja Ta küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ta ütles Talle: „Mu nimi on Leegion, sest meid on palju!”  
[N.41.05.10] Ja ta anus Teda väga, et Ta neid välja ei saadaks sealt maalt.  
[N.41.05.11] Ent seal oli mäe all suur seakari sÜÜmas.  
[N.41.05.12] Ja rüvedad vaimud anuksid Teda ning ütlesid: „Läheta meid sigade sisse, et me läheksime neisse!”  
[N.41.05.13] Ja Tema andis neile loa. Siis rßvedad vaimud väljusid ja läksid sigade sisse. Ja seakari kukutas enese ßlepeakaela kaldalt merre, arvult ligi kaks tuhat, ja uppus merre.  
[N.41.05.14] Aga nende karjatsejad p  
[N.41.05.15] Ja nad tulid Jeesuse juure ja nägid seestunut, kelles oli olnud Leegion, istuvat, riietatud ja selge aruga olevat. Ja nad kartsid.  
[N.41.05.16] Ja need, kes seda olid näinud, jutustasid neile, mis seestunuga oli sßndinud, ja sigadest.  
[N.41.05.17] Ja inimesed hakkasid Teda paluma, et ta nende maa-alalt ära läheks.  
[N.41.05.18] Kui Ta paati astus, palus Talt see, kes oli olnud seestunud, et Ta tohiks jääda Tema juure.  
[N.41.05.19] Aga Tema ei lubanud seda talle mitte, vaid ütles talle: „Mine koju omaste juure ja teata neile, mis suuri asju Issand sulle on teinud ja kuidas Ta sinu peale on halastanud.”  
[N.41.05.20] Ja ta läks ära ja hakkas Dekapolis kuulutama, mis suuri asju Jeesus temale oli teinud. Ja k  
[N.41.05.21] Ja kui Jeesus paadiga jälle siiapoole kaldale oli j  
[N.41.05.22] Siis tuleb ßks kogudusekoja ßlemaid, Jairus nimi, ja langeb Teda nähes Tema jalge ette maha  
[N.41.05.23] ja palub Teda väga ning ütleb: „Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et Sa tuleksid ja paneksid Oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!”  
[N.41.05.24] Ja Ta läks temaga. Ja palju rahvast käis Tema järel ja r  
[N.41.05.25] Ja seal oli naine, kes oli kaksteistkĂźmmend aastat olnud verit  
[N.41.05.26] ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks.  
[N.41.05.27] See oli kuulnud Jeesusest ja tuli rahva seas Tema selja taha ja puudutas Ta kuube.  
[N.41.05.28] Sest ta m  
[N.41.05.29] Ja kohe kuivas tema vereläte, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat.  
[N.41.05.30] Ka Jeesus tundis kohe Iseeneses, et vägi Temast oli väljunud, pöördus ümber rahva seas ja küsis: „Kes puudutas Mu riideid?”  
[N.41.05.31] Tema jüngrid ütlesid Temale: „Sa näed, et rahvas r  
[N.41.05.32] Ent Ta vaatas ßmber, et näha, kes seda oli teinud.  
[N.41.05.33] Siis l  
[N.41.05.34] Aga Ta ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!”  
[N.41.05.35] Kui Ta alles rääkis, tulid m  
[N.41.05.36] Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles kogudusekoja ülemale: „Ara karda, usu vaid!”  
[N.41.05.37] Ja ta ei lasknud kedagi tulla Ăźhes Enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna.  
[N.41.05.38] Ja nad tulevad kogudusekoja ßlema majasse, ja Ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;  
[N.41.05.39] ja sisse minnes ütleb Ta neile: „Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!”  
[N.41.05.40] Ja nad naersid Teda. Aga kui Ta k  
[N.41.05.41] Ja lapse käest kinni hakates ütleb Ta temale: „Talitaa kuum!” see on t  
[N.41.05.42] Ja sedamaid t  
[N.41.05.43] Ja Ta keelas neid kangesti, et keegi seda ei saaks teada, ja käskis tßtarlapsele sßßa anda.  
[N.41.06.01] Ja Ta läks sealt ära ja tuli Oma kodukohta, ja Ta jßngrid järgisid Teda.  
[N.41.06.02] Ja kui hingamispäev tuli, hakkas Ta kogudusekojas  
[N.41.06.03] Eks Tema ole see puusepp, Maarja poeg, Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks ka Tema  
[N.41.06.04] Aga Jeesus ütles neile: „Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!”  
[N.41.06.05] Ja Ta ei saanud seal teha ßhtki muud vägevat tegu kui ainult panna Oma käed väheste haigete peale ja nad terveks teha.  
[N.41.06.06] Ja Ta pani imeks nende uskmatust. Ja Tema käis läbi ßmberkaudsed kßlad ning  
[N.41.06.07] Ja Ta kutsus need kaksteistkßmmend Enese juure ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rßvedate vaimude ßle,  
[N.41.06.08] ja käskis neid, et nad midagi muud ei v  
[N.41.06.09] vaid sidugu paeltega kingad jalga ja ärgu pangu kaht kuube selga.  
[N.41.06.10] Ja Ta ütles neile: „Kuhu kotta te iganes sisse lähete, sinna jääge, seni kui te sealt väljute.  
[N.41.06.11] Ja kus paigas iganes teid vastu ei v  
[N.41.06.12] Ja nad läksid välja ja kuulutasid, et tuleb meelt parandada,  
[N.41.06.13] ja ajasid palju kurje vaime välja ja v  
[N.41.06.14] Ja kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest Ta nimi oli juba tuttav, ja ütles: „Ristija Johannes on surnuist üles t  
[N.41.06.15] Aga teised ütlesid: „Tema on Eelija!” Teised aga: „Tema on prohvet nagu üks prohveteid!”  
[N.41.06.16] Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kelle pea ma otsast raiusin, on üles t  
[N.41.06.17] Sest Heroodes ise oli läkitanud ja Johannese kinni v  
[N.41.06.18] Oli ju Johannes ütelnud Heroodesele: „Sul ei ole luba oma venna naist pidada!”  
[N.41.06.19] Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ja ei saanud mitte.  
[N.41.06.20] Sest Heroodes kartis Johannest; ta teadis teda  
[N.41.06.21] Kui nßßd paras aeg oli tulnud, mil Heroodes oma sßnnipäeval tegi sÜÜmaaja oma suurtele isandatele ja pealikuile ning Galilea ßlemaile,  
[N.41.06.22] siis tuli sama Heroodiase tütar sisse ja tantsis. See oli meelt mööda Heroodesele ja neile, kes lauas istusid. siis ütles kuningas neitsile: „Palu mult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!”  
[N.41.06.23] Ja ta vandus temale: „Ma annan sulle, mis sa iganes minult palud, olgu kas v  
[N.41.06.24] Aga neitsi läks välja ja küsis oma emalt: „Mis ma pean paluma?” Ent ema ütles: „Ristija Johannese pea!”  
[N.41.06.25] Ja neitsi läks kohe rutuga kuninga juure, palus ning ütles: „Ma tahan, et sa mulle sedamaid annad vaagnal Ristija Johannese pea!”  
[N.41.06.26] Siis sai kuningas väga kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta ei tahtnud temale seda keelata.  
[N.41.06.27] Ja kuningas läkitas kohe valvuri ja käskis tuua tema pea.  
[N.41.06.28] See läks ja raius vangitornis ta pea otsast ära ja t  
[N.41.06.29] Kui tema jĂźngrid seda kuulsid, tulid nad ja v  
[N.41.06.30] Ja Apostlid tulid kokku Jeesuse juure ja kuulutasid Temale k  
[N.41.06.31] Siis Ta ütles neile: „Tulge teie k  
[N.41.06.32] Ja nad s  
[N.41.06.33] ja paljud nägid neid ära s  
[N.41.06.34] Ja kui Ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas Tal neist hale meel, et nad olid otsegu lambad, kelledel pole karjast. Ja Ta hakkas neid pikalt  
[N.41.06.35] Aga kui aeg oli läinud hiliseks, tulid Ta jüngrid Ta juure ja ütlesid: „Paik on tühi ja aeg jääb juba hiliseks;  
[N.41.06.36] lase nad minema, et nad läheksid ümberkaudu asulaisse ja küladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi süüa!”  
[N.41.06.37] Aga Tema kostis ja ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad ütlesid Temale: „Kas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile süüa andma?”  
[N.41.06.38] Aga Tema küsis neilt: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake.” Kui nad olid teada saanud, ütlesid nad: „Viis leiba ja kaks kala.”  
[N.41.06.39] Ja Ta käskis neid asetada k  
[N.41.06.40] Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekĂźmnekaupa.  
[N.41.06.41] Ja Ta v  
[N.41.06.42] Ja k  
[N.41.06.43] Ja korjati kokku kaksteistkßmmend korvitäit palukesist ja kalust.  
[N.41.06.44] Ja neid, kes leivust olid sÜÜnud, oli viis tuhat meest.  
[N.41.06.45] Ja sedamaid sundis Ta Oma jĂźngreid astuma paati ja s  
[N.41.06.46] Ja kui Ta lahkumistervituse oli ßtelnud, läks Ta mäele palvetama.  
[N.41.06.47] Kui siis  
[N.41.06.48] Ja Ta nägi neil s  
[N.41.06.49] Aga kui nad Teda nägid mere peal k  
[N.41.06.50] Sest nad k  
[N.41.06.51] Ja Ta läks nende juure paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid ßpris väga iseenestes,  
[N.41.06.52] sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende sßda oli läinud k  
[N.41.06.53] Ja kui nad Ăźle mere olid maale s  
[N.41.06.54] Ja kui nad paadist olid väljunud, tunti Ta sedamaid ära  
[N.41.06.55] ja joosti kogu sealne ßmberkaudne maa läbi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus Teda kuuldi olevat.  
[N.41.06.56] Ja kuhu Ta iganes läks kßladesse v  
[N.41.07.01] Ja variserid ja m  
[N.41.07.02] ja nähes m  
[N.41.07.03] sest variserid ja ßkski juut ei sÜÜ enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust;  
[N.41.07.04] ka turult tulles ei sÜÜ nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on v  
[N.41.07.05] küsisid Temalt variserid ja kirjatundjad: „Miks Sinu jüngrid ei ela vanemate pärimuse järele, vaid söövad leiba ebapühade kätega?”  
[N.41.07.06] Aga Ta ütles neile: „Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, n  
[N.41.07.07] ilmaaegu nad teenivad Mind,  
[N.41.07.08] Sest hüljates Jumala käsu, te peate inimeste pärimust!”  
[N.41.07.09] Ja Ta ütles neile: „Ilus küll! Te heidate Jumala käsu k  
[N.41.07.10] Sest Mooses Ăźtles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa v  
[N.41.07.11] Teie aga Ăźtlete: Kui inimene Ăźtleb oma isale v  
[N.41.07.12] siis te ei lase teda enam Ăźhtki head teha oma isale ega emale  
[N.41.07.13] ja teete n  
[N.41.07.14] Ja Ta kutsus jälle k  
[N.41.07.15] Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei v  
[N.41.07.16] Kui kellelgi k  
[N.41.07.17] Ja kui Ta rahva juurest oli läinud ßhte majasse, kßsisid Ta jßngrid Temalt selle tähendamiss  
[N.41.07.18] Ja ta ütles neile: „Kas teiegi olete m  
[N.41.07.19] Sest see ei lähe mitte tema sßdamesse, vaid k  
[N.41.07.20] Ja Ta ütles: „Mis inimesest välja läheb, see rüvetab inimest.  
[N.41.07.21] Sest seestpoolt, inimeste sßdamest, lähtuvad kurjad m  
[N.41.07.22] abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, k  
[N.41.07.23] K  
[N.41.07.24] Ja Ta t  
[N.41.07.25] Sest Ăźks naine, kelle tĂźtrekesel oli rĂźve vaim, oli Temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha.  
[N.41.07.26] See naine oli kreeklane, sßndimise poolest Sßrofoiniikia inimene. Ja see palus Teda, et Ta ajaks kurja vaimu välja ta tßtrest.  
[N.41.07.27] Siis ütles Jeesus temale: „Lase esmalt laste k  
[N.41.07.28] Ent naine kostis ja ütles Temale: „Jah, Issand, aga koerukesed laua all söövad laste raasukesi!”  
[N.41.07.29] Siis Ta ütles naisele: „Selle s  
[N.41.07.30] Ja naine läks koju ja leidis tßtre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat.  
[N.41.07.31] Ja kui Ta jälle välja läks Tßßrose aladelt, tuli Ta Siidoni kaudu Galilea mere ääre Dekapoli alade keskkohale.  
[N.41.07.32] Ja Ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti Teda, et Ta paneks Oma käe tema peale.  
[N.41.07.33] Siis Ta v  
[N.41.07.34] vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: „Effataa!”, see on: Mine lahti!  
[N.41.07.35] Ja tema k  
[N.41.07.36] Ja Ta keelas neid seda ßhelegi rääkimast. Aga mida enam Ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda.  
[N.41.07.37] Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: „K  
[N.41.08.01] Neil päevil, kui jälle väga palju rahvast koos oli ja neil ei olnud midagi sßßa, kutsus Jeesus jßngrid Enese juure ja ßtles neile:  
[N.41.08.02] „Mul on väga hale meel rahvast, sest nad on juba kolm päeva olnud Minu juures, ja neil ei ole midagi süüa.  
[N.41.08.03] Ja kui Ma nad lasen koju minna sÜÜmata, n  
[N.41.08.04] Ja Ta jüngrid vastasid Temale: „Kust v  
[N.41.08.05] Ja Ta küsis neilt: „Mitu leiba teil on?” Nad ütlesid: „Seitse.”  
[N.41.08.06] Ja Ta käskis rahva istuda maa peale. Siis Ta v  
[N.41.08.07] Ja neil oli pisut kalukesi; ja Ta  
[N.41.08.08] Siis nad s  
[N.41.08.09] Aga sÜÜjaid oli olnud arvata neli tuhat. Ja Ta laskis nad minna.  
[N.41.08.10] Ja varsti Ta astus Ăźhes oma jĂźngritega paati ja j  
[N.41.08.11] Ja variserid tulid välja ja hakkasid Temaga vaidlema ning n  
[N.41.08.12] Siis Ta ohkas Oma vaimus ja ütles: „Miks see sugu otsib tähte? T  
[N.41.08.13] Ja Ta jättis nad maha ja astus jälle paati ja läks ära teisele poole.  
[N.41.08.14] Ja nad olid unustanud leiba kaasa v  
[N.41.08.15] Ja Ta käskis neid ning ütles: „Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!”  
[N.41.08.16] Ja nad arutlesid isekeskis seda, et neil ei ole leiba.  
[N.41.08.17] Tema märkas seda ning ütles neile: „Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te veel ei m  
[N.41.08.18] Silmad teil on, aga te ei näe; k  
[N.41.08.19] Kui Ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit palukesi te siis korjasite?” Nad ütlesid: „Kaksteistkümmend!”  
[N.41.08.20] „Kui Ma seitse murdsin neljale tuhandele, mitu korvitäit palukesi te siis korjasite?” Nad ütlesid: „Seitse.”  
[N.41.08.21] Siis Ta ütles neile: „Kuidas te siis ei m  
[N.41.08.22] Ja nad tulevad Betsaidasse. Ja Ta juure tuuakse pime, ja nad paluvad Teda, et Ta teda puudutaks.  
[N.41.08.23] Siis Ta haaras pimeda käest kinni ja viis ta alevist välja, sülitas temale silmi ning pani Oma käed ta peale ja küsis talt: „Kas sa näed midagi?”  
[N.41.08.24] Tema vaatas üles ning ütles: „Ma näen inimesi, ma näen neid nagu puid k  
[N.41.08.25] siis Ta pani taas Oma käed ta silmadele; ja nßßd ta vaatas teravasti ja oli jälle terve; ja ta nägi k  
[N.41.08.26] Ja Ta saatis tema koju ning ütles: „Ära minegi külasse!”  
[N.41.08.27] Ja Jeesus ja Ta jüngrid läksid Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis Ta Oma jüngritelt ning ütles neile: „Kelle Mind inimesed ütlevad olevat?”  
[N.41.08.28] Aga nemad vastasid Temale ning ütlesid: „Ristija Johannese, ja teised Eelija, ja veel teised ühe prohveteist!”  
[N.41.08.29] Siis Ta küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete Mind olevat?” Peetrus vastas ning ütles Temale: „Sina oled Kristus!”  
[N.41.08.30] Ja Ta hoiatas neid k  
[N.41.08.31] Ja Ta hakkas neid  
[N.41.08.32] Ja Ta rääkis seda ßsna avalikult. Ja Peetrus v  
[N.41.08.33] Aga tema pÜÜrdus, vaatas Oma jßngritele ja s  
[N.41.08.34] Ja Ta kutsus rahva Enese juure ühes Oma jüngritega ning ütles neile: „Kui keegi tahab Minu järele tulla, siis ta salaku end ära ja v  
[N.41.08.35] Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab Minu ja armu  
[N.41.08.36] Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga oma hingele kahju teeks?  
[N.41.08.37] V  
[N.41.08.38] Sest kes häbeneb Minu ja Mu s  
[N.41.09.01] Ja tema ütles neile: „T  
[N.41.09.02]   
[N.41.09.03] Tema riided läksid hiilgavaks, helevalgeks otsegu lumi, nagu neid ßkski vanutaja maa peal ei suuda teha nii heledaks.  
[N.41.09.04] Ja Eelija Ăźhes Moosesega ilmus neile, ja nad k  
[N.41.09.05] Ja Peetrus kostis ning ütles Jeesusele: „Rabi, siin on hea olla! Teeme nüüd kolm telki: Sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eeiijale ühe!”  
[N.41.09.06] Aga ta ei teadnud, mida ßtelda, sest nad olid täis kartust.  
[N.41.09.07] Siis tuli pilv ja heitis varju nende üle; ja hääl kostis pilvest: „See on Mu armas Poeg, Teda kuulake!”  
[N.41.09.08] Ja kui nad äkitselt ßmber vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui ßksnes Jeesust eneste juures.  
[N.41.09.09] Ja kui nad mäelt alla läksid, keelas Ta neid, et nad ßhelegi ei jutustaks, mis nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on surnuist ßles t  
[N.41.09.10] Ja nad pidasid meeles selle s  
[N.41.09.11] Siis nad küsisid Temalt ning ütlesid: „Miks kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab enne tulema?”  
[N.41.09.12] Aga Tema ütles neile: „Eelija tuleb küll enne korda seadma k  
[N.41.09.13]   
[N.41.09.14] Ja kui nad tulid jßngrite juure, nägi Ta palju rahvast nende ßmber ja kirjatundjaid vaidlevat nendega.  
[N.41.09.15] Ja kohe, kui rahvahulk Teda nägi, kohkusid k  
[N.41.09.16] Ja Ta küsis nendelt: „Miks te vaidlete nendega?”  
[N.41.09.17] Siis vastas keegi rahva seast: „  
[N.41.09.18] ja kus ta iganes tuleb tema kallale, kisub ta teda, ja tema ajab vahtu ja kiristab hambaid ja kuivetub. Ja ma ütlesin Su jüngritele, et nad ajaksid ta välja, kuid nad ei suutnud!”  
[N.41.09.19] Aga Tema vastas neile ja ütles: „Oh sina uskmatu t  
[N.41.09.20] Ja nad t  
[N.41.09.21] Ja Ta küsis tema isalt: „Kui kaua aega see on temal olnud?” Tema vastas: „Lapsest saadik!  
[N.41.09.22] See on teda mitu puhku kĂźll tulle, kĂźll vette visanud, et teda hukata; aga kui Sa kuidagi v  
[N.41.09.23] Aga Jeesus ütles temale: „Sa ütled: Kui Sa v  
[N.41.09.24] Ja poisi isa hüüdis sedamaid ning ütles: „Ma usun, aita Mu uskmatust!”  
[N.41.09.25] Aga nähes, et rahvast ikka rohkem kokku jooksis, s  
[N.41.09.26] Siis see kisendas ja raputas teda väga ja väljus. Ja poiss jäi otsegu surnuks, n  
[N.41.09.27] Kuid Jeesus hakkas ta käest kinni ja t  
[N.41.09.28] Ja kui ta koju tuli, küsisid Ta jüngrid Temalt isepäinis: „Miks meie ei v  
[N.41.09.29] Tema ütles neile: „See sugu ei v  
[N.41.09.30] Ja nad läksid sealt ära ja rändasid läbi Galilea. Ja Ta ei tahtnud, et keegi saaks teada.  
[N.41.09.31] Sest Ta  
[N.41.09.32] Aga nemad ei saanud aru sellest s  
[N.41.09.33] Ja nad tulid Kapernauma. Ja koju j  
[N.41.09.34] Aga nad jäid vait; sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle ßle, kes on suurem.  
[N.41.09.35] Ja Tema istus maha ja kutsus need kaksteistkümmend ning ütles neile: „Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta k  
[N.41.09.36] Ja Ta v  
[N.41.09.37] „Kes iganes ühe niisuguseist lapsist vastu v  
[N.41.09.38] Johannes ütles Temale: „  
[N.41.09.39] Aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda! Sest kedagi ei ole, kes teeb vägeva teo Minu nimel ja suudab sedamaid rääkida Minust kurja.  
[N.41.09.40] Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!  
[N.41.09.41] Sest kes teid joodab karikatäie veega Minu nimel, sellepärast et te olete Kristuse Omad, t  
[N.41.09.42] Ja kes pahandab Ăźht neist pisukesist, kes Minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks!  
[N.41.09.43] Ja kui su käsi sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu kui et sul on kaks kätt ja pead minema p  
[N.41.09.44] kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!  
[N.41.09.45] Ja kui su jalg sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul jalutuna minna ellu kui et sul on kaks jalga ja sind heidetakse p  
[N.41.09.46] kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!  
[N.41.09.47] Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ßhe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse p  
[N.41.09.48] kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!  
[N.41.09.49] Sest igaĂźht peab tulega soolatama!  
[N.41.09.50] Sool on hea; aga kui sool tuimaks läheb, millega te teete ta maitsekaks? Olgu teil enestes soola ja pidage rahu isekeskis!”  
[N.41.10.01] Ja Tema läks sealt teele ja tuli Judea aladele ja maale sealpool Jordanit. Ja rahvast voolas jälle kokku Tema juure, ja Ta  
[N.41.10.02] Ja varisere tuli Tema juure, ja Teda kiusates küsisid nad Temalt: „Kas on mehel luba oma naist enesest lahutada?”  
[N.41.10.03] Tema vastas ja ütles neile: „Mida Mooses teid käskis?”  
[N.41.10.04] Nemad ütlesid: „Mooses andis loa kirjutada lahutuskiri ja lahutada!”  
[N.41.10.05] Aga Jeesus kostis ja ütles: „Teie südame kanguse pärast ta kirjutas teile selle käsu,  
[N.41.10.06] ent loomise algusest Jumal l  
[N.41.10.07] Sellepärast loobub inimene oma isast ja emast,  
[N.41.10.08] ja need kaks, mees ja naine, saavad Ăźheks lihaks. Nii ei ole nad enam kaks, vaid Ăźks liha.  
[N.41.10.09] Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!”  
[N.41.10.10] Ja kodus kßsisid Tema jßngrid jälle Temalt sama asja pärast.  
[N.41.10.11] Ja Ta ütles neile: „Kes iganes oma naise enesest lahutab ja v  
[N.41.10.12] Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja läheb teisele, siis ta rikub abielu!”  
[N.41.10.13] Ja nad t  
[N.41.10.14] Kui Jeesus seda nägi, läks Ta tusaseks ja ütles neile: „Laske lapsukesed Minu juure tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala Riik!  
[N.41.10.15] T  
[N.41.10.16] Ja Ta kaisutas neid ja pani Oma käed nende peale ning  
[N.41.10.17] Ja kui Ta ära läks teele, jooksis keegi Ta juure, langes p  
[N.41.10.18] Aga Jeesus ütles talle: „Miks sa Mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.  
[N.41.10.19] Käsud sa tead: Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa ei tohi kedagi petta; sa pead oma isa ja ema austama!”  
[N.41.10.20] Aga ta kostis ja ütles Temale: „  
[N.41.10.21] Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning ütles talle: „Ūht asja on sulle vaja: mine ja müü ära k  
[N.41.10.22] Tema aga jäi murelikuks selle s  
[N.41.10.23] Siis Jeesus vaatas ümber ja ütles Oma jüngritele: „Kui raske on neil, kelledel on palju vara, sisse minna Jumala Riiki!”  
[N.41.10.24] Aga jĂźngrid kohkusid Tema s  
[N.41.10.25] H  
[N.41.10.26] Aga nemad hämmastusid veel enam ja ütlesid isekeskis: „Kes siis v  
[N.41.10.27] Jeesus vaatas nendele ja ütles: „Inimestel on see v  
[N.41.10.28] Peetrus hakkas Temale ütlema: „Vaata, meie oleme jätnud maha k  
[N.41.10.29] Jeesus ütles: „T  
[N.41.10.30] ega saaks sajakordselt nßßd selsinasel ajal maju ja vendi ja  
[N.41.10.31] Aga paljud esimesed saavad viimseiks ja viimsed esimesiks!”  
[N.41.10.32] Aga nad olid teel minemas Jeruusalemma; ja Jeesus käis nende ees, ja nad kohkusid, aga järelkäijad kartsid. Ja Ta v  
[N.41.10.33] „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad m  
[N.41.10.34] Ja need pilkavad Teda ja sßlitavad Ta peale ja peksavad Teda rooskadega ja tapavad Tema, ja kolme päeva pärast t  
[N.41.10.35]   
[N.41.10.36] Aga Tema ütles neile: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” 37. Nemad ütlesid Talle: „Anna meile, et me üks Sinu paremal ja teine Sinu vasakui pool saaksime istuda Sinu auhiilguses!”  
[N.41.10.37]   
[N.41.10.38] Aga Jeesus ütles neile: „Te ei tea, mida te palute. Kas te v  
[N.41.10.39]   
[N.41.10.40] kuid istuda Mu paremal ja vasakul pool ei ole Minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud!”  
[N.41.10.41] Kui need kĂźmme seda kuulsid, said nad pahaseks Jakoobuse ja Johannese peale.  
[N.41.10.42] Ja Jeesus kutsus nad Enese juure ja ütles neile: „Te teate, et need, keda arvatakse rahvaste ülemaiks, valitsevad nende üle ja rahvaste suured tarvitavad v  
[N.41.10.43]   
[N.41.10.44] ja kes teie seast tahab olla k  
[N.41.10.45] Sest Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!”  
[N.41.10.46] Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Ta Jeerikost välja läks ja Tema jßngrid ja suur hulk rahvast, siis istus Timeuse poeg, pime Bartimeus, tee ääres ja kerjas.  
[N.41.10.47] Ja kui ta kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta kisendama ja ütlema: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta minu peale!”  
[N.41.10.48] Ja paljud s  
[N.41.10.49] Ja Jeesus jäi seisma ja ütles: „Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimedat ja ütlesid temale: „Ole julge, t  
[N.41.10.50] Ent tema viskas kuue seljast, t  
[N.41.10.51] Ja Jeesus hakkas temaga rääkima ning ütles: „Mis sa tahad, et Ma sulle teeksin?” Ent pime ütles talle: „Rabunii, et ma jälle näeksin!”  
[N.41.10.52] Jeesus ütles talle: „Mine, su usk on sind aidanud!” Ja sedamaid nägi ta jälle ja järgis Teda teekonnal.  
[N.41.11.01] Ja kui nad Jeruusalema ligi said, Betfage ja Betaania poole  
[N.41.11.02] ja ütleb neile: „Minge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene pole istunud; päästke see lahti ja tooge siia!  
[N.41.11.03] Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis ütelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta lähetab selle sedamaid siia.”  
[N.41.11.04] Ja nad läksid ja leidsid sälu ukse ääre kinniseotuna väljas teeharul ja päästsid ta lahti.  
[N.41.11.05] Ja m  
[N.41.11.06] Aga nemad Ăźtlesid neile n  
[N.41.11.07] Ja nad t  
[N.41.11.08] Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid väljadelt.  
[N.41.11.09] Ja need, kes käisid ees ja taga, hüüdsid: „Hoosianna!  
[N.41.11.10]   
[N.41.11.11] Ja Ta tuli Jeruusalemma pĂźhakotta. Ja kui Ta k  
[N.41.11.12] Ja kui nad teisel päeval Betaaniast väljusid, oli Tal nälg.  
[N.41.11.13] Ja nähes kaugelt viigipuud lehis, läks Ta vaatama, kas Ta sellelt midagi leiab. Aga sinna juure j  
[N.41.11.14] Ja Jeesus hakkas k  
[N.41.11.15] Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja kui Jeesus oli pßhakotta sisse läinud, hakkas Ta välja ajama neid, kes mßßsid ja ostsid pßhakojas; ja rahavahetajate lauad ja tuvimßßjate istmed ta lßkkas kummuli  
[N.41.11.16] ega sallinud, et keegi kandis astjaid pßhakojast läbi.  
[N.41.11.17] Ja Ta  
[N.41.11.18] Ja kirjatundjad ja Ăźlempreestrid kuulsid seda ja otsisid n  
[N.41.11.19] Ja kui  
[N.41.11.20] Ja vara hommikul nägid nad mÜÜda minnes viigipuu juureni ära kuivanud olevat.  
[N.41.11.21] Siis Peetrusele tuli meele Issanda s  
[N.41.11.22] Ja Jeesus vastas ning ütles neile: „Olgu teil usku Jumalasse!  
[N.41.11.23] T  
[N.41.11.24] Sellepärast Ma ßtlen teile: K  
[N.41.11.25] Ja kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks, kui teil midagi on kellegi vastu, et ka teie Isa, Kes on taevas, annaks teile andeks teie Ăźleastumised.  
[N.41.11.26] Aga kui te andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa, Kes on taevas, teie üleastumisi andeks!”  
[N.41.11.27] Ja nad tulid jälle Jeruusalemma. Ja kui Ta pßhakojas k  
[N.41.11.28] ja ütlesid Talle: „Missuguse meelevallaga Sa seda teed? Ja kes on Sulle annud selle meelevalla?”  
[N.41.11.29] Aga Jeesus ütles neile: „Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake Mulle ja Mina ütlen teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen.  
[N.41.11.30] Kas Johannese ristimine oli taevast v  
[N.41.11.31] Nad arutasid isekeskis ja ütlesid: „Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te siis teda ei uskunud?  
[N.41.11.32] V  
[N.41.11.33] Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: „Me ei tea!” Siis ütles Jeesus neile: „Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!”  
[N.41.12.01] Ja ta hakkas neile rääkima tähendamiss  
[N.41.12.02] Ja ta läkitas omal ajal aednike juure sulase aednikelt vastu v  
[N.41.12.03] Aga nad v  
[N.41.12.04] Ja ta läkitas jälle teise sulase nende juure. Seda nad l  
[N.41.12.05] Siis ta läkitas teise. Ja selle nad tapsid. Ja veel muid; ßhtesid nad peksid, teised nad tapsid.  
[N.41.12.06] Tal oli veel ßks, ta armas poeg. Selle ta läkitas viimseks nende juure, ßteldes: Ehk nad häbenevad mu poega?  
[N.41.12.07] Aga aednikud ßtlesid ßksteisele: See ongi pärija. Tulge, tapkem ta ära, siis jääb pärand meile.  
[N.41.12.08] Ja nad v  
[N.41.12.09] Mis teeb nßßd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab aednikud ja annab viinamäe teiste kätte.  
[N.41.12.10] Kas te pole lugenud seda kirja: Kivi, mille hooneehitajad k  
[N.41.12.11] See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis!”  
[N.41.12.12] Ja nad pßßdsid Teda kinni v  
[N.41.12.13] Ja nad läkitavad Tema juure m  
[N.41.12.14] Ja need tulid ning ütlesid Talle: „  
[N.41.12.15] Tema aga, nähes nende silmakirjalikkust, ütles neile: „Miks te Mind kiusate? Tooge Mulle näha teenariraha!”  
[N.41.12.16] Nemad t  
[N.41.12.17] Jeesus aga ütles neile: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” ja nemad panid Teda imeks.  
[N.41.12.18] Ja Tema juure tuleb sadusere, kes Ăźtlevad, et ei ole Ăźlest  
[N.41.12.19] „  
[N.41.12.20] Oli seitse venda; ja esimene v  
[N.41.12.21] Ja teine v  
[N.41.12.22] Ja seitsmest ei jätnud keegi järglast järele. K  
[N.41.12.23] Kui nad nßßd ßlest  
[N.41.12.24] Jeesus ütles neile: „Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge?  
[N.41.12.25] Sest kui surnuist Ăźles t  
[N.41.12.26] Aga surnute kohta, et need ßles äratatakse, eks te ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsap  
[N.41.12.27] Ta ei ole mitte surnute Jumal, vaid elavate Jumal! Te eksite küll väga!”  
[N.41.12.28] Siis tuli Ta juure üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et Ta neile oli hästi kostnud, ja küsis Temalt: „Missugune käsk on k  
[N.41.12.29] Jeesus vastas Talle: „Esimene on see: Kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand!  
[N.41.12.30] Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, k  
[N.41.12.31] Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!”  
[N.41.12.32] Ja kirjatundja ütles talle: „  
[N.41.12.33] Ja Teda armastada k  
[N.41.12.34] Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas m  
[N.41.12.35] Ja Jeesus k  
[N.41.12.36] Ūtleb ju Taavet ise Pßha Vaimu läbi: Issand ßtles mu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Su vaenlased panen Su jalgade alla!  
[N.41.12.37] Taavet ise nimetab Teda Issandaks. Kuidas ta siis on Tema poeg?” Ja palju rahvast kuulas Teda hea meelega.  
[N.41.12.38] Ja Ta Ăźtles oma  
[N.41.12.39] ja esimesi istmeid kogudusekodades ja Ăźlemat paika lauas  
[N.41.12.40] kes söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid! Need saavad seda raskema hukatuse!”  
[N.41.12.41] Ja kui Jeesus ohvrirahakirstu kohal istus, vaatas Ta, kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani. Ja paljud rikkad panid sinna palju.  
[N.41.12.42] Siis tuli Ăźks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on Ăźks veering.  
[N.41.12.43] Ja Ta kutsus Oma jüngrid Enese juure ning ütles neile: „T  
[N.41.12.44] Sest need k  
[N.41.13.01] Ja kui Tema pühakojast väljus, ütles üks Tema jüngreist Temale: „  
[N.41.13.02] Siis Jeesus vastas ja ütles talle: „Kas sa vaatad neid suuri hooneid? Ei jäeta siia mitte kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”  
[N.41.13.03] Ja kui Ta istus  
[N.41.13.04] „Ūtle meile, millal see sünnib ja mis on tunnuseks, kui see k  
[N.41.13.05] Aga Jeesus hakkas neile rääkima: „Katsuge, et keegi teid ei eksitaks!  
[N.41.13.06] Paljud tulevad Minu nimel ning ütlevad: „Mina olen see!” ja eksitavad paljusid.  
[N.41.13.07] Aga kui te kuulete s  
[N.41.13.08] Sest rahvas t  
[N.41.13.09] Aga pidage silmas iseendid: teid antakse ära suurkohtute kätte ja kogudusekodades teid peksetakse, ja teid seatakse maavalitsejate ja kuningate ette Minu pärast neile tunnistuseks.  
[N.41.13.10] Ja k  
[N.41.13.11] Aga kui nad teid viivad ja annavad kohtu kätte, ärge muretsege enneaegu, mida teil tuleb rääkida, vaid mis teile antakse sel tunnil, seda rääkige. Sest teie pole rääkijad, vaid Pßha Vaim.  
[N.41.13.12] Ja vend annab surma venna ja isa lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja saadavad nad surma.  
[N.41.13.13] Ja teid vihatakse k  
[N.41.13.14] Kui te siis näete hävituse koletisi seisvat seal, kus see ei peaks seisma - kes seda loeb, see pangu tähele - siis p  
[N.41.13.15] kes on katusel, ärgu tulgu maha ja ärgu mingu sisse midagi v  
[N.41.13.16] ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi v  
[N.41.13.17] Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil!  
[N.41.13.18] Aga paluge, et teie p  
[N.41.13.19] Sest neil päevil on niisugune viletsus, millist ei ole olnud loodu algusest, mille Jumal on loonud, kuni siiamaani, ega tulegi.  
[N.41.13.20] Ja kui Issand ei lßhendaks neid päevi, ei pääseks ßkski liha; aga äravalitute pärast, kelled Tema on ära valinud, on Ta need päevad lßhendanud.  
[N.41.13.21] Ja kui siis keegi teile ütleb: „Vaata, siin on Kristus, vaata seal!” ärge uskuge.  
[N.41.13.22] Sest valekristusi ja valeprohveteid t  
[N.41.13.23] Aga teie vaadake ette! Mina olen teile k  
[N.41.13.24] Aga neil päevil pärast seda viletsuseaega pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust;  
[N.41.13.25] ja taeva tähed peavad taevast maha langema ja vägesid, mis on taevas, k  
[N.41.13.26] Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja auhiilgusega.  
[N.41.13.27] Ja siis Ta läkitab Inglid ja kogub kokku Oma äravalitud neljast tuulest ilmamaa otsast taeva otsani.  
[N.41.13.28] Aga viigipuust  
[N.41.13.29] N  
[N.41.13.30] T  
[N.41.13.31] Taevas ja maa hävivad, kuid Minu s  
[N.41.13.32] Aga sellest päevast v  
[N.41.13.33] Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on käes!  
[N.41.13.34] Otsegu inimene, kes läks v  
[N.41.13.35] n  
[N.41.13.36] et ta ei tuleks äkitselt ja ei leiaks teid magavat.  
[N.41.13.37] Aga mida Ma Ăźtlen teile, Ăźtlen k  
[N.41.14.01] Aga kahe päeva pärast olid paasaja hapnemata leibade pßhad, ja ßlempreestrid ja kirjatundjad otsisid, kuidas kavalusega Teda kinni v  
[N.41.14.02] Sest nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et ei t  
[N.41.14.03]   
[N.41.14.04] Aga seal olid m  
[N.41.14.05] Sest selle oleks v  
[N.41.14.06] Aga Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te teete talle südamevalu? Ta on teinud Mulle heateo.  
[N.41.14.07] Sest vaeseid on ikka teie juures ja, kui te tahate, v  
[N.41.14.08] Ta on teinud, mis ta v  
[N.41.14.09] T  
[N.41.14.10] Ja Juudas Iskariot, ßks neist kaheteistkßmnest, läks ßlempreestrite juure, et Teda neile ära anda.  
[N.41.14.11] Kui nad seda kuulsid, said nad r  
[N.41.14.12] Ja hapnemata leibade esimesel päeval, kui paasatalle veristati, ütlesid Tema jüngrid Talle: „Kuhu Sa tahad, et me läheme ja teeme ettevalmistusi Sulle paasatalle söömiseks?”  
[N.41.14.13] Ja Tema läkitas kaks Oma jüngreist ning ütles neile: „Minge linna, ja teile tuleb vastu inimene, kes kannab veekruusi; järgige teda.  
[N.41.14.14] Ja seal, kuhu ta sisse läheb, ütelge majaisandale: „  
[N.41.14.15] Ja tema näitab teile suure ülemise toa, mis on valmis korraldatud. Seal valmistage meile.”  
[N.41.14.16] Ja Tema jßngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid n  
[N.41.14.17] Aga kui  
[N.41.14.18] Ja kui nad lauas istusid ja s  
[N.41.14.19] Siis nad hakkasid kurvaks minema ja üksteise järele Temale ütlema: „Ega ometi mina?”  
[N.41.14.20] Tema ütles neile: „Ūks neist kaheteistkümnest, kes ühes Minuga pistab käe vaagnasse, annab Mind ära.  
[N.41.14.21] Inimese Poeg läheb kßll ära, n  
[N.41.14.22] Ja kui nad s  
[N.41.14.23] Ja Ta v  
[N.41.14.24] Ja Ta ütles neile: „See on Minu veri, lepingu veri, mis ära valatakse paljude eest.  
[N.41.14.25] T  
[N.41.14.26] Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja  
[N.41.14.27] Ja Jeesus ütleb neile: „Te k  
[N.41.14.28] Aga pärast Oma ßlest  
[N.41.14.29] Siis Peetrus ütleb Temale: „Kui ka k  
[N.41.14.30] Jeesus ütles talle: „T  
[N.41.14.31] Aga tema ütles veel eriti: „Kui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!” Ja samuti ütlesid ka k  
[N.41.14.32] Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani, ja Tema ütles Oma jüngritele: „Istuge siin niikaua kui Ma palvetan!”  
[N.41.14.33] Ja Ta v  
[N.41.14.34] ja Ta ütles neile: „Minu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake!”  
[N.41.14.35] Ja Ta läks pisut eemale ja heitis maha maa peale ning palus, et see tund, kui on v  
[N.41.14.36] ja Ta ütles: „Abba Isa! Sinul on k  
[N.41.14.37] Ja Ta tuleb ja leiab nad magamast, ja ütleb Peetrusele: „Siimon, kas sa magad? Kas sa ei suuda ühtki tundi valvata?  
[N.41.14.38] Valvake ja paluge, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on kĂźll valmis, kuid liha on n  
[N.41.14.39] Ja Ta läks jälle ära ja palvetas sama palvet.  
[N.41.14.40] Ja Ta tuli tagasi ja leidis nad taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest, ja nad ei teadnud, mida Temale vastata.  
[N.41.14.41] Ja Ta tuli kolmat puhku ja ütles neile: „Te ikka veel magate ja puhkate; aeg on möödas, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!  
[N.41.14.42] T  
[N.41.14.43] Ja sedamaid, kui Tema alles rääkis, saabus Juudas, ßks neist kaheteistkßmnest, ja ßhes temaga j  
[N.41.14.44]   
[N.41.14.45] Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe Tema juure ja ütles: „Rabi!” ja andis Temale suud.  
[N.41.14.46] Aga nemad pistsid oma käed Tema kßlge ja v  
[N.41.14.47] Siis keegi juuresseisjaist t  
[N.41.14.48] Ja Jeesus kostis ja ütles neile: „Otsegu röövli vastu te olete väljunud m  
[N.41.14.49] Ma olen olnud iga päev teie juures pßhakojas  
[N.41.14.50] Siis k  
[N.41.14.51] Ja ßks noor mees järgis Teda; sel oli linane riie seljas paljal ihul; ja nad v  
[N.41.14.52] Aga tema jättis linase riide maha ja p  
[N.41.14.53] Ja nad viisid Jeesuse Ăźlempreestri juure, ja sinna tulid kokku k  
[N.41.14.54] Ja Peetrus järgis Teda kaugelt kuni ßlempreestri  
[N.41.14.55] Aga Ăźlempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid Jeesuse vastu tunnistust, et saata Teda surma, kuid ei leidnud mitte.  
[N.41.14.56] Sest paljud tunnistasid valet Tema peale, aga tunnistused ei läinud ßhte.  
[N.41.14.57] Seal t  
[N.41.14.58] „Me oleme kuulnud Teda ütlevat: Mina kisun selle kätega tehtud templi maha ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud!”  
[N.41.14.59] Ja n  
[N.41.14.60] Siis ülempreester astus keskele ja küsis Jeesuselt ning ütles: „Eks Sa kosta midagi selle vastu, mida need tunnistavad Sinu kohta?”  
[N.41.14.61] Aga Tema jäi vait ega vastanud midagi. Taas küsis Talt ülempreester ja ütles Temale: „Kas Sina oled Kristus, Kiidetava Poeg?”  
[N.41.14.62] Ja Jeesus ütles: „Mina olen See, ja te peate nägema Inimese Poja istuvat Jumala väe paremal poolel ja tulevat taeva pilvedega.”  
[N.41.14.63] Siis rebestas ülempreester oma kuue ja ütles: „Mis meil veel on vaja tunnistajaid?  
[N.41.14.64] Te olete kuulnud jumalapilget! Mis te arvate?” Aga nad k  
[N.41.14.65] Ja m  
[N.41.14.66] Ja kui Peetrus oli all  
[N.41.14.67] ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas ta temale otsa ja ütles: „Ka sina olid ühes Selle Naatsareti Jeesusega!”  
[N.41.14.68] Aga tema salgas, üteldes: „Ei ma tea ega saa aru, mida sa räägid!” Ja ta läks välja ees  
[N.41.14.69] Ja nähes teda seal, hakkas tüdruk jälle ütlema neile, kes seal seisid: „See on üks nende seast!”  
[N.41.14.70] Aga ta salgas taas. Ja vähe aja pärast ütlesid juuresseisjad jälle Peetrusele: „T  
[N.41.14.71] Aga tema hakkas needma ja vanduma: „Ei ma tunne Seda Inimest, kellest te räägite!”  
[N.41.14.72] Ja kohe laulis kukk teist korda. Siis Peetrusele tuli meele s  
[N.41.15.01] Ja kohe vara hommikul pidasid Ăźlempreestrid Ăźhes vanemate ja kirjatundjatega ja k  
[N.41.15.02] Ja Pilaatus küsis Temalt: „Oled Sa Juutide Kuningas?” Tema vastas ning ütles Temale: „Jah, olen!”  
[N.41.15.03] Ja Ăźlempreestrid kaebasid palju Tema peale.  
[N.41.15.04] Aga Pilaatus küsis Talt jälle ning ütles: „Kas Sa midagi ei vasta? Vaata, kui raskesti nad Sind süüdistavad!”  
[N.41.15.05] Kuid Jeesus ei vastanud enam midagi, n  
[N.41.15.06] Aga igaks pĂźhaks laskis ta neile vabaks Ăźhe vangi, keda nad talt palusid.  
[N.41.15.07] Ja seal oli mees nimega Barabas, vangi pandud ßhes mässulistega, kes olid mässus toime pannud m  
[N.41.15.08] Ja rahvas läks ßles ja hakkas paluma teha nii, nagu ta ikka neile oli teinud.  
[N.41.15.09] Aga Pilaatus vastas neile ning ütles: „Kas tahate, et ma teile lasen vabaks Juutide Kuninga?”  
[N.41.15.10] Sest ta teadis, et ßlempreestrid Tema olid annud ta kätte kadedusest.  
[N.41.15.11] Aga Ăźlempreestrid kihutasid rahvast, et ta neile laseks vabaks pigemini Barabase.  
[N.41.15.12] Siis vastas Pilaatus jälle ning ütles neile: „Mis ma siis teen Temaga, keda te nimetate Juutide Kuningaks?”  
[N.41.15.13] Aga nemad kisendasid taas „Löö Ta risti!”  
[N.41.15.14] Pilaatus ütles neile: „Mis kurja Ta siis on teinud?” Aga nad kisendasid veel enam: „Löö Ta risti!”  
[N.41.15.15] Ent Pilaatus, tahtes teha rahva meele järele, andis neile vabaks Barabase, aga Jeesust ta laskis rooskadega peksta, et Teda risti lßßa.  
[N.41.15.16] Siis viisid s  
[N.41.15.17] Ja nad riietasid Ta purpurkuuega ja punusid kibuvitsakrooni ning panid Temale pähe  
[N.41.15.18] ja hakkasid Teda teretama: „Tere, Juutide Kuningas!”  
[N.41.15.19] Ja nad l  
[N.41.15.20] Ja kui nad Teda olid naernud, v  
[N.41.15.21] Ja nad sundisid ßht mÜÜdaminevat meest, Siimonat Kßreenest, kes tuli väljalt, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma Tema risti.  
[N.41.15.22] Ja nad viisid Ta Kolgata paika, see on meie keeli: Pealae ase.  
[N.41.15.23] Ja nad pakkusid Temale juua mĂźrriga segatud viina. Kuid Tema ei v  
[N.41.15.24] Ja nad lÜÜvad Ta risti ja jagavad Ta riided, heites liisku selle kohta, mis keegi saab.  
[N.41.15.25] Ent see oli kolmas tund, kui nad Ta risti l  
[N.41.15.26] Ja pealkirjaks oli kirjutatud Tema süü: „Juutide Kuningas!”  
[N.41.15.27] Ka l  
[N.41.15.28] Siis läks täide Kiri, mis ütleb: „Ja Teda arvati üleastujate hulka!”  
[N.41.15.29] Ja möödaminejad pilkasid Teda, vangutasid pead ja ütlesid: „Oh Sind, Kes Sa maha kisud templi ja ehitad üles kolme päevaga,  
[N.41.15.30] aita Iseennast ja astu ristilt maha!”  
[N.41.15.31] Samuti naersid Teda ka ülempreestrid isekeskis ühes kirjatundjatega ja ütlesid: „Muid Ta on aidanud, Iseennast ta ei saa aidata!  
[N.41.15.32] Kristus, Iisraeli Kuningas, astugu nüüd ristilt maha, et me näeksime ja usuksime!” Ja need, kes olid ühes Temaga risti löödud, teotasid Teda.  
[N.41.15.33] Ja kuuendal tunnil tekkis pimedus Ăźle kogu maa ja kestis Ăźheksanda tunnini.  
[N.41.15.34] Ja üheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: „Eloii, Eloii, lamaa sabahtaani!” see on meie keeli: Mu Jumal, Mu Jumal, miks Sa Mind maha jätsid?  
[N.41.15.35] Kui m  
[N.41.15.36] Siis jooksis keegi ja täitis käsna äädikaga, pistis selle pilliroo otsa ja jootis Teda ning ütles: „Oodake, saame näha, kas Eelija tuleb Teda maha v  
[N.41.15.37] Aga Jeesus kisendas suure häälega ja heitis hinge.  
[N.41.15.38] Ja templi eesriie kärises l  
[N.41.15.39] Aga kui pealik, kes Tema ees seisis, nägi, et Ta n  
[N.41.15.40] Seal oli ka naisi kaugelt vaatamas, nende seas ka Maarja Magdaleena ja Maarja, noorema Jakoobuse ja Joosese ema, ja Saloome,  
[N.41.15.41] kes olid Teda järginud ja Teda teeninud, kui Ta Galileamaal oli, ja palju muid naisi, kes ßhes Temaga olid läinud ßles Jeruusalemma.  
[N.41.15.42] Aga kui päev juba oli j  
[N.41.15.43] siis tuli Joosep Arimaatiast, lugupeetud kohtun  
[N.41.15.44] Siis Pilaatus imestas, et ta juba oli surnud, ja kutsus enese juure pealiku ning kĂźsis temalt, kas Ta ammu suri.  
[N.41.15.45] Ja kui ta pealikult oli saanud teate, andis ta surnukeha Joosepile.  
[N.41.15.46] Tema ostis l  
[N.41.15.47] Aga Maarja Magdaleena ja Maarja, Joosese ema, vaatasid, kuhu Ta asetati.  
[N.41.16.01] Ja kui hingamispäev oli mÜÜdunud, ostsid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ema, ja Saloome l  
[N.41.16.02] Ja nädala esimesel päeval tulid nad väga vara päeva t  
[N.41.16.03] ja ütlesid isekeskis: „Kes veeretab meile ära kivi haua ukselt?”  
[N.41.16.04] Ja silmi t  
[N.41.16.05] Ja nad läksid hauakoopasse ja nägid paremal poolel noore mehe istuvat, pikk valge rßß seljas. Ja nad kohkusid väga.  
[N.41.16.06] Aga tema ütles neile: „Ärge kohkuge! Te otsite Jeesust Naatsaretlast, Kes oli risti löödud; Ta on üles t  
[N.41.16.07] Ent minge ßtelge Tema jßngritele, ka Peetrusele, et Ta läheb teie eele Galileasse; seal te saate Teda näha, n  
[N.41.16.08] Nad tulid välja, jooksid haua juurest ära, sest neid oli vallanud väristus ja hämmastus; ja nad ei ßtelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.  
[N.41.16.09] Aga kui Tema nädala esimesel päeval vara oli ßles t  
[N.41.16.10] Tema läks ja teatas neile, kes Jeesusega olid olnud, ja leinasid ning nutsid.  
[N.41.16.11] Ja kui need kuulsid, et Ta elab ja Maarja Magdaleena olevat Teda näinud, ei uskunud nad.  
[N.41.16.12] Selle järele Ta ilmus teisel näol kahele nende seast, kui need olid teel maale minemas.  
[N.41.16.13] Ja ka need läksid ja kuulutasid seda teistele, kuid neidki nad ei uskunud.  
[N.41.16.14] Pärast Ta ilmus neile ßheteistkßmnele, kui nad lauas istusid, ja s  
[N.41.16.15] Ja Ta ütles neile: „Minge k  
[N.41.16.16] Kes usub ja keda ristitakse, see saab  
[N.41.16.17] Aga tunnustähed järgivad neid, kes usuvad. Minu nimel nad ajavad kurje vaime välja, räägivad uusi keeli,  
[N.41.16.18] v  
[N.41.16.19] Ja Issand Jeesus, kui Ta oli nendega rääkinud, v  
[N.41.16.20] Aga nemad läksid välja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand tÜÜtas ßhes nendega ning kinnitas s  
[N.42.01.01] Et juba mitmed on v  
[N.42.01.02] n  
[N.42.01.03] siis olen minagi arvanud heaks algusest peale k  
[N.42.01.04] et sa  
[N.42.01.05] Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tßtardest, ja selle nimi oli Eliisabet.  
[N.42.01.06] Nad olid m  
[N.42.01.07] Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad m  
[N.42.01.08] Aga sßndis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees,  
[N.42.01.09] et preestriameti kombe järele langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse.  
[N.42.01.10] Ja k  
[N.42.01.11] Seal ilmus temale Issanda Ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.  
[N.42.01.12] Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda.  
[N.42.01.13] Aga Ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes.  
[N.42.01.14] Ja temast on sul r  
[N.42.01.15] Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Pßha Vaimuga juba oma ema ihus;  
[N.42.01.16] ja ta pÜÜrab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole;  
[N.42.01.17] ja ta käib Tema eel Eeiija vaimus ja väes, et käänata isade sßdamed laste poole ja s  
[N.42.01.18] Ja Sakarias ütles Inglile: „Millest ma seda v  
[N.42.01.19] Ingel vastas ning ütles temale: „Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda r  
[N.42.01.20] Ja vaata, sa jääd keeletumaks ega saa rääkida päevani, mii see sßnnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu s  
[N.42.01.21] Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.  
[N.42.01.22] Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletumaks.  
[N.42.01.23] Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju.  
[N.42.01.24] Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, ßteldes:  
[N.42.01.25] „N  
[N.42.01.26] Aga kuuendas kuus läkitas Jumal Ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret,  
[N.42.01.27] Neitsi juure, Kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja.  
[N.42.01.28] Ja tulles sisse Tema juure, ütles Ingel: „Tere, Sa armuleidnu, Issand olgu Sinuga!”  
[N.42.01.29] Aga Tema ehmus väga sellest s  
[N.42.01.30] Siis Ingel ütles temale: „Ära karda, Maarja, sest Sa oled leidnud armu Jumala juures!  
[N.42.01.31] Ja vaata, Sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus.  
[N.42.01.32] Tema saab suur olema ja Teda peab hßßtama K  
[N.42.01.33] ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema Kuningriigil ei ole otsa!”  
[N.42.01.34] Aga Maarja ütles Inglile: „Kuidas see v  
[N.42.01.35] Ingel vastas ning ütles Temale: „Püha Vaim tuleb Su peale ja K  
[N.42.01.36] Ja vaata, Su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda ßteldi olevat sigimatu,  
[N.42.01.37] sest Jumalal ei ole Ăźkski asi v  
[N.42.01.38] Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda Ūmmardaja; Mulle sündigu su s  
[N.42.01.39] Neil päevil asus Maarja teele ja läks rutuga mägestikku Juuda linna.  
[N.42.01.40] Ja Ta tuli Sakariase kotta ja teretas Eliisabetti.  
[N.42.01.41] Ja sßndis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps hßppas tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Pßha Vaimu  
[N.42.01.42] ja hüüdis suure häälega ning ütles: „  
[N.42.01.43] Kust see tuleb, et minu Issanda Ema on tulnud minu juure?  
[N.42.01.44] Sest vaata, kui Su teretuse hääl kostis mu k  
[N.42.01.45] Ja  
[N.42.01.46] Siis Maarja ütles: „Mu hing ülistab väga Issandat  
[N.42.01.47] ja Mu vaim r  
[N.42.01.48] sest Ta on vaadanud oma Ūmmardaja alanduse peale! Vaata, nßßdsest peake kiidavad Mind  
[N.42.01.49] sest Minule on teinud suuri asju Vägev, ja Tema nimi on pßha,  
[N.42.01.50] ja Tema halastus kestab p  
[N.42.01.51] Ta on Oma käsivarrega teinud v  
[N.42.01.52] Ta on t  
[N.42.01.53] näljased on Ta täitnud heade andidega, aga rikkad tßhjalt minema saatnud;  
[N.42.01.54] Ta on vastu v  
[N.42.01.55] n  
[N.42.01.56] Ja Maarja jäi tema juure umbes kolm kuud ja läks siis tagasi koju.  
[N.42.01.57] Aga Eliisabeti mahasaamise aeg tuli kätte, ja ta t  
[N.42.01.58] Kui tema Ăźleaedsed ja sugulased kuulsid, et Issand oli temale osutanud suurt halastust, olid nad r  
[N.42.01.59] Ja nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ßmber l  
[N.42.01.60] Aga tema ema kostis ning ütles: „Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!”  
[N.42.01.61] Kuid nemad ütlesid temale: „Su suguv  
[N.42.01.62] Ja viibates isale kĂźsisid nad, kuidas tema tahaks teda nimetada.  
[N.42.01.63] Tema n  
[N.42.01.64] Aga sedamaid läks tema suu ning keel lahti, ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.  
[N.42.01.65] Ja kartus tuli k  
[N.42.01.66] Ja k  
[N.42.01.67] Ja Sakarias, tema isa, sai täis Pßha Vaimu ja hakkas ennustama, ßteldes:  
[N.42.01.68] „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et Ta on tulnud katsuma Oma rahvast ja on saatnud Oma rahvale lunastuse  
[N.42.01.69] ning on meile äratanud päästesarve Taaveti, Oma sulase kojast  
[N.42.01.70] - n  
[N.42.01.71] päästu meie vaenlasist ja k  
[N.42.01.72] et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma pĂźha lepingut,  
[N.42.01.73] seda vannet, mille Ta vandus meie isale Aabrahamile,  
[N.42.01.74] et ta laseb meid päästetuina meie vaenlaste käest kartmatult  
[N.42.01.75] Teda teenida pĂźhaduses ja  
[N.42.01.76] Ja sina, lapsuke, sind peab hßßtama K  
[N.42.01.77] et anda Tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises  
[N.42.01.78] meie Jumala sßdamliku halastuse läbi, millega meid on tulnud katsuma päevat  
[N.42.01.79] paistma meile, kes istume pimeduses ja surma varjus, ja juhtima meie jalgu rahuteele!”  
[N.42.01.80] Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli k  
[N.42.02.01] Neil päevil sßndis, et keiser Augustus andis käsu ßles kirjutada kogu maailm.  
[N.42.02.02] See ßleskirjutus oli esimene ja toimus, kui Kßreenius oli Sßßria maavalitseja.  
[N.42.02.03] Ja k  
[N.42.02.04] Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast ßles Juudamaale Taaveti linna, mida hßßtakse Petlemaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ning soost,  
[N.42.02.05] ennast laskma kirja panna ßhes Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal.  
[N.42.02.06] Aga nende seal olles sai aeg täis, et Maarja pidi maha saama,  
[N.42.02.07] ja Ta t  
[N.42.02.08] Ja seal paigus oli karjaseid väljal Üitsis pidamas valvet ÜÜsel oma karja juures.  
[N.42.02.09] Ja Issanda Ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ßmber, ja nemad kartsid ßliväga.  
[N.42.02.10] Ja Ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt r  
[N.42.02.11] sest teile on täna Taaveti linnas sßndinud  
[N.42.02.12] Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja s  
[N.42.02.13] Ja äkitselt oli Ingliga ßhes taeva s  
[N.42.02.14] „Au olgu Jumalale k  
[N.42.02.15] Kui siis Inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, ütlesid karjased üksteisele: „Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada annud!”  
[N.42.02.16] Ja nad tulid t  
[N.42.02.17] Aga kui nad seda nägid, teatasid nad asjast, mis neile oli ßteldud selle lapsukese kohta.  
[N.42.02.18] Ja k  
[N.42.02.19] Ent Maarja pidas k  
[N.42.02.20] Ja karjased läksid tagasi Jumalale au andes ja Teda kiites k  
[N.42.02.21] Ja kui kaheksa päeva täis sai ja Laps pidi ßmber l  
[N.42.02.22] Ja kui nende puhastuspäevad täis said Moosese käsu  
[N.42.02.23] nagu on kirjutatud Issanda käsu  
[N.42.02.24] - ja tuua ohver, nagu Issanda käsu  
[N.42.02.25] Ja vaata, Jeruusalemas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli  
[N.42.02.26] Temale oli Pßha Vaim ilmutanud, et ta ei näe surma, enne kui ta on näinud Issanda V  
[N.42.02.27] Ja ta tuli Vaimu sunnil pĂźhakotta. Ja kui vanemad Lapsukese Jeesuse sinna t  
[N.42.02.28] siis ta v  
[N.42.02.29] „Issand, nüüd Sa lased Oma sulase rahus minna Oma s  
[N.42.02.30] sest mu silmad on näinud Sinu päästet,  
[N.42.02.31] mille Sa oled valmistanud k  
[N.42.02.32] valguseks, mis peab ilmuma paganaile ja auhiilguseks Oma rahvale Iisraelile!”  
[N.42.02.33] Ja Ta isa ja Ema panid imeks, mida Temast räägiti.  
[N.42.02.34] Ja Siimeon  
[N.42.02.35] ent Sinu Omastki hingest peab m  
[N.42.02.36] Ja seal oli naisprohvet Anna, Fanueli tßtar, Aaseri suguharust. See oli väga elatanud ja oli elanud oma mehega seitse aastat pärast oma neitsip  
[N.42.02.37] ja tema oli lesk, ligi kaheksakßmmend neli aastat vana. See ei läinud ära pßhakojast, vaid teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega ÜÜd ja päevad.  
[N.42.02.38] Tema tuli sinna samal tunnil ja Ăźlistas Jumalat ning k  
[N.42.02.39] Ja kui nad olid l  
[N.42.02.40] Aga Lapsuke kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli Tema peal.  
[N.42.02.41] Ja Tema vanemad käisid iga aasta Jeruusalemas paasapßhil.  
[N.42.02.42] Ja kui Ta sai kaheteistkßmneaastaseks, läksid nad ßles Jeruusalemma pßhadeaja kommet mÜÜda.  
[N.42.02.43] Ja kui pärast nende päevade mÜÜdumist nad olid kodu poole minemas, jäi Laps Jeesus Jeruusalemma; ja Tema vanemad ei pannud seda tähele.  
[N.42.02.44] Nad arvasid Tema olevat kaasteekäijate seas, ja käisid ßhe ßhe päeva tee ning otsisid Teda sugulaste ja tuttavate juurest;  
[N.42.02.45] ja kui nad Teda ei leidnud, läksid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid Teda sealt.  
[N.42.02.46] Ja kolme päeva pärast sßndis, et nad Ta leidsid pßhakojas istumast  
[N.42.02.47] Aga k  
[N.42.02.48] Ja Teda nähes ehmusid Tema vanemad väga, ja Ta Ema ütles Temale: „Poeg, miks Sa oled meile n  
[N.42.02.49] siis Ta ütles neile: „Miks te Mind otsite? Eks te teadnud, et Ma pean olema selles, mis on Mu Isa Oma?”  
[N.42.02.50] Aga nemad ei m  
[N.42.02.51] Ja ta läks ßhes nendega ja tuli Naatsaretti ja oli neile allaheitlik. Ja Tema Ema pidas k  
[N.42.02.52] Ja Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.  
[N.42.03.01] Keiser Tibeeriuse valitsuse viieteistkĂźmnendal aastal, kui Pontius Pilaatus oli Judea maavalitseja ja Heroodes Galilea nelivĂźrst ja Filippus, tema vend, Iturea ja Trahhoniitisemaa nelivĂźrst ja LĂźsaanias Abileene nelivĂźrst,  
[N.42.03.02] kui Ăźlempreestreiks olid Annas ja Kaifas, sai Jumala s  
[N.42.03.03] Ja ta tuli kogu Jordani Ăźmberkaudsele maale ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andekssaamiseks,  
[N.42.03.04] nagu on kirjutatud prohvet Jesaja s  
[N.42.03.05] K  
[N.42.03.06] siis k  
[N.42.03.07] Siis ta ütles rahvale, kes tuli välja ennast laskma tema poolt ristida: „Te rästikute sigitis, kes on teile annud märku p  
[N.42.03.08] Seepärast kandke  
[N.42.03.09] Kuid kirves on ka juba puude juure küljes! Iga puu nüüd, mis head vilja ei kanna, raiutakse maha ja visatakse tulle!”  
[N.42.03.10] Ja rahvas küsis temalt ning ütles: „Mis meil siis tuleb teha?”  
[N.42.03.11] Tema vastas ning ütles neile: „Kellel on kaks vammust, see andku sellele, kellel ei ole, ja kellel on rooga, see tehku n  
[N.42.03.12] Ent ka tölnereid tuli endid laskma ristida, ja need ütlesid temale: „  
[N.42.03.13] Aga ta ütles neile: „Ärge n  
[N.42.03.14] Ka kĂźsisid temalt s  
[N.42.03.15] Aga kui rahvas ootas ja k  
[N.42.03.16] siis kostis Johannes ja Ăźtles k  
[N.42.03.17] Tema visklabidas on Ta käes, et teha puhtaks Oma rehealune ja koguda nisud Oma aita, aga aganad p  
[N.42.03.18] Ka veel muude asjade pärast manitsedes kuulutas ta armu  
[N.42.03.19] Aga kui nelivßrst Heroodes sai talt noomida Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast ja k  
[N.42.03.20] sai ta peale k  
[N.42.03.21] Ent sĂźndis, kui k  
[N.42.03.22] ja Püha Vaim tuli ihulikul kujul alla nagu tuvi Tema peale, ja hääl kostis taevast: „Sina oled Mu armas Poeg, Sinust on Mul hea meel!”  
[N.42.03.23] Ja Jeesus oli Oma tegevust alates umbes kolmkĂźmmend aastat vana ja oli, nagu arvati, Joosepi Poeg, kes oli Eeli poeg.  
[N.42.03.24] Eeli oli Mattati, see oli Leevi, see oli Melki, see oli Jannai, see oli Joosepi,  
[N.42.03.25] see oli Matatia, see oli Aamose, see oli Nahumi, see oli Esli, see oli Nangai,  
[N.42.03.26] see oli Mahati, see oli Matatia, see oli Simei, see oli Jooseki, see oli Jooda,  
[N.42.03.27] see oli Joohanani, see oli Reesa, see oli Serubaabeli, see oli Sealtieli, see oli Neeri,  
[N.42.03.28] see oli Melki, see oli Adi, see oli Koosami, see oli Elmadami, see oli Eeri,  
[N.42.03.29] see oli Jeesuse, see oli Elieseri, see oli Joorimi, see oli Mattati, see oli Leevi,  
[N.42.03.30] see oli Siimeoni, see oli Juuda, see oli Joosepi, see oli Joonami, see oli Eljakimi,  
[N.42.03.31] see oli Melea, see oli Menna, see oli Matata, see oli Naatani, see oli Taaveti,  
[N.42.03.32] see oli Jesse, see oli Oobedi, see oli Boase, see oli Salma, see oli Nahsoni,  
[N.42.03.33] see oli Amminaadabi, see oli Admini, see oli Arni, see oli Hesromi, see oli Peretsi, see oli Juuda,  
[N.42.03.34] see oli Jaakobi, see oli Iisaki, see oli Aabrahami, see oli Taara, see oli Naahori,  
[N.42.03.35] see oli Serugi, see oli Reu, see oli Pelegi, see oli Eeberi, see oli Sela,  
[N.42.03.36] see oli Keenani, see oli Arpaksadi, see oli Seemi, see oli Noa, see oli Lenseki,  
[N.42.03.37] see oli Metuusala, see oli Eenoki, see oli Jeredi, see oli Mahalaleli, see oli Keenani,  
[N.42.03.38] see oli Eenose, see oli Seti, see oli Aadama, see oli Jumala poeg.  
[N.42.04.01] Siis tuli Jeesus, täis Pßha Vaimu, tagasi Jordani äärest, ja Ta aeti Vaimu läbi k  
[N.42.04.02] ja nelikßmmend päeva kurat kiusas Teda. Ja Ta ei sÜÜnud midagi neil päevil. Ja kui need mÜÜdusid, tuli Temale nälg.  
[N.42.04.03] Siis ütles kurat Temale: „Kui Sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et ta leivaks muutuks!”  
[N.42.04.04] Jeesus vastas temale: „Kirjutatud on, et inimene ei ela ükspäinis leivast!”  
[N.42.04.05] Siis kurat viis Tema k  
[N.42.04.06] Ja kurat ütles Temale: „Ma annan Sulle meelevalla k  
[N.42.04.07] Kui Sa nßßd kummardad minu ette, on k  
[N.42.04.08] Jeesus vastas ning ütles temale: „Kirjutatud on: Sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis Teda teenima!”  
[N.42.04.09] Ja ta viis Tema Jeruusalemma ja asetas ta pühakoja harjale ning ütles Talle: „Kui Sa oled Jumala Poeg, siis kukuta Ennast siit alla;  
[N.42.04.10] sest on kirjutatud: Ta annab Oma Inglitele käsu Sinu pärast, et nad Sind hoiaksid  
[N.42.04.11] ja et nad Sind kätel kannaksid, et Sa Oma jalga vastu kivi ei t  
[N.42.04.12] Jeesus vastas ning ütles temale: „Ūteldud on: Sa ei tohi Issandat, oma Jumalat kiusata!”  
[N.42.04.13] Ja kui kurat k  
[N.42.04.14] Ja Jeesus läks tagasi Vaimu väes Galileasse; ja kuuldus Temast levis kogu ßmberkaudsele maale.  
[N.42.04.15] Ja Ta  
[N.42.04.16] Ja Ta tuli Naatsaretti, kus Ta oli ßles kasvanud, ja läks Oma harjumust mÜÜda hingamispäeval kogudusekotta ja  
[N.42.04.17] Ja Tema kätte anti prohvet Jesaja raamat. Ja kui Ta raamatu avas, leidis Ta koha, kuhu oli kirjutatud:  
[N.42.04.18] „Issanda Vaim on Minu peal; seepärast on Ta Mind v  
[N.42.04.19] kuulutama Issanda meelepärast aastat!”  
[N.42.04.20] Ja kui Ta raamatu oli kokku keeranud, andis Ta selle kojasulase kätte ja istus maha; ja k  
[N.42.04.21] Ta hakkas neile k  
[N.42.04.22] Ja k  
[N.42.04.23] Siis Ta ütles neile: „Küllap te Mulle ütlete selle vanas  
[N.42.04.24] Aga Ta ütles: „T  
[N.42.04.25] T  
[N.42.04.26] aga ei ßhegi juure nende seast ei läkitatud Eelijat kui vaid Sareptasse Siidonimaale lesknaise juure.  
[N.42.04.27] Ja palju pidalit  
[N.42.04.28] Seda kuuldes said k  
[N.42.04.29] ja t  
[N.42.04.30] Aga Tema sammus nende keskelt läbi ja läks Oma teed.  
[N.42.04.31] Ja Ta tuli Kapernauma, Galilea linna, ja  
[N.42.04.32] Ja nemad hämmastusid Tema  
[N.42.04.33] Ja kogudusekojas oli mees, kellel oli rßveda pahareti vaim, see kisendas suure häälega:  
[N.42.04.34] „Oeh, mis on meil Sinuga tegemist, Jeesus Naatsaretlane? Oled Sa tulnud meid hävitama? Ma tunnen Sind, kes Sa oled, Jumala Püha!”  
[N.42.04.35] Siis Jeesus s  
[N.42.04.36] Ja kohkumine valdas k  
[N.42.04.37] Ja kuuldus Temast levis k  
[N.42.04.38] Aga ta t  
[N.42.04.39] Ja Ta astus tema juure ja ähvardas palavikku, ja see lahkus temast. Ja sedamaid t  
[N.42.04.40] Aga kui päike looja läks, t  
[N.42.04.41] Aga ka kurjad vaimud läksid paljudest välja kisendades ning üteldes: „Sina oled Jumala Poeg!” Ja Tema s  
[N.42.04.42] Ja päeva tulles väljus Ta ja läks tßhja paika; kuid rahvahulgad otsisid Teda ning tulid Tema juure. Ja nad pidasid Teda kinni, et Ta ei läheks ära nende juurest.  
[N.42.04.43] Aga Tema ütles neile: „Ma pean ka muudele linnadele kuulutama Jumala Riigi Evangeeliumi, sest selleks Ma olen läkitatud!”  
[N.42.04.44] Ja Ta jutlustas Galilea kogudusekodades.  
[N.42.05.01] Aga sĂźndis, kui rahvas tema juure tungis Jumala s  
[N.42.05.02] et Ta nägi kaht paati järve rannas seisvat; aga kalamehed olid neist väljunud ja loputasid v  
[N.42.05.03] Tema astus Ăźhte paati, mis oli Siimona oma, ja palus teda natuke maad rannast eemale s  
[N.42.05.04] Aga kui Ta lakkas k  
[N.42.05.05] Siimon vastas ning ütles Temale: „  
[N.42.05.06] Ja kui nad seda tegid, said nad suure hulga kalu; ja nende v  
[N.42.05.07] Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et nad tuleksid ja neid aitaksid. Ja nad tulid ja täitsid m  
[N.42.05.08] Seda nähes heitis Siimon Peetrus maha Jeesuse p  
[N.42.05.09] Sest kohkumine oli vallanud teda ja k  
[N.42.05.10] n  
[N.42.05.11] Ja nad vedasid paadid maale ja jätsid k  
[N.42.05.12] Ja kui Ta viibis ßhes linnas, vaata, siis oli seal mees täis pidalit  
[N.42.05.13] Ja Ta sirutas oma käe ja puudutas teda ning ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja sedamaid lahkus pidalit  
[N.42.05.14] Ja Tema keelas teda seda kellelegi ütlemast „Mine vaid” — ütles Ta — „ja näita ennast preestrile ja ohverda oma puhastuse eest, n  
[N.42.05.15] Aga s  
[N.42.05.16] Aga Tema läks k  
[N.42.05.17] Ja ßhel päeval, kui Ta  
[N.42.05.18] Ja vaata, mehed t  
[N.42.05.19]   
[N.42.05.20] Kui Tema nende usku nägi, ütles Ta: „Inimene, sinu patud on sulle andeks antud!”  
[N.42.05.21] Siis kirjatundjad ja variserid hakkasid m  
[N.42.05.22] Aga Jeesus tundis ära nende m  
[N.42.05.23] Kumb on h  
[N.42.05.24] Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda,” — siis ütles Ta halvatule: „Ma ütlen sulle, t  
[N.42.05.25] Ja sedamaid t  
[N.42.05.26] Ja hämmastus valdas k  
[N.42.05.27] Pärast seda Ta läks välja ja nägi tölnerit, Leevi nimi, tollihoones istuvat ja ütles temale: „Järgi Mind!”  
[N.42.05.28] Ja ta jättis k  
[N.42.05.29] Ja Leevi tegi Temale suure v  
[N.42.05.30] Siis variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema jüngrite vastu ning ütlesid: „Miks te sööte ja joote ühes tölnerite ja patustega?”  
[N.42.05.31] Ja Jeesus vastas neile ning ütles: „Ei ole arsti vaja tervetele, ainult haigetele!  
[N.42.05.32] Ma ei ole tulnud  
[N.42.05.33] Aga nemad ütlesid Temale: „Johannese jüngrid paastuvad sagedasti ja peavad palveid, samuti variseridegi omad, aga Sinu jüngrid söövad ja joovad!”  
[N.42.05.34] Jeesus ütles neile: „Kas te v  
[N.42.05.35] Ent päevad tulevad, mil peigmees v  
[N.42.05.36] Aga Ta ßtles neile ka tähendamiss  
[N.42.05.37] Ka ei pane keegi värsket viina vanusse nahklähkreisse, muidu värske viin ratkub lähkrid ja ta jookseb maha ning lähkrid lähevad rikki; 38. vaid värske viin tuleb panna uutesse nahklähkritesse,  
[N.42.05.38]   
[N.42.05.39] siis keegi, kes joob vana, ei himusta värsket, vaid ütleb: Vana on maitsev!”  
[N.42.06.01] Ja hingamispäeval Ta juhtus minema läbi viljap  
[N.42.06.02] Ent m  
[N.42.06.03] Aga Jeesus vastas ning ütles neile: „Eks te ole seda lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg,  
[N.42.06.04] kuidas ta läks Jumala kotta ja v  
[N.42.06.05] Ja Ta ütles neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva isand!”  
[N.42.06.06] Aga juhtus ßhel teisel hingamispäeval, et ta läks kogudusekotta ja  
[N.42.06.07] Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid Teda, kas Ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et nad leiaksid kaebust Tema peale.  
[N.42.06.08] Tema aga teadis nende m  
[N.42.06.09] Siis ütles Jeesus neile: „Ma küsin teilt: Kas hingamispäeval on luba teha head v  
[N.42.06.10] Ja Ta vaatas Ăźmber nende k  
[N.42.06.11] Nemad aga sattusid meeletumasse vimma ja rääkisid ßksteisega sellest, mida nad kßll v  
[N.42.06.12] Neil päevil sßndis ka, et Ta läks välja mäele palvetama ja viibis kogu ÜÜ Jumala palumises.  
[N.42.06.13] Ja kui valgeks läks, kutsus Ta Oma jßngrid Enese juure ja valis nende seast kaksteistkßmmend, kelled Ta nimetas ka apostliteks:  
[N.42.06.14] Siimona, keda Ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, Jakoobuse ja Johannese, Filippuse ja Bartolomeuse,  
[N.42.06.15] Matteuse ja Tooma, Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hßßtakse Selooteseks,  
[N.42.06.16] ja Juuda, Jakoobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.  
[N.42.06.17] Nendega Ta astus alla ja jäi peatuma lagedale paigale; ja seal oli suur hulk Tema jßngreid ja kogu Juudamaalt ja Jeruusalemast ning Tßßrose ja Siidoni rannamaalt suur rahvakogu,  
[N.42.06.18] kes oli tulnud Teda kuulama ja ennast laskma parandada oma haigustest. Ja ka need, keda rĂźvedad vaimud vaevasid, said terveks.  
[N.42.06.19] Ja k  
[N.42.06.20] Ja Tema t  
[N.42.06.21]   
[N.42.06.22]   
[N.42.06.23] R  
[N.42.06.24] Kuid häda teile rikastele! Sest teil on troost käes.  
[N.42.06.25] Häda teile, kes nßßd olete täidetud, sest teile tuleb nälg! Häda teile, kes nßßd naerate, sest te saate veel leinata ja nutta!  
[N.42.06.26] Häda teile, kui k  
[N.42.06.27] Aga teile, kes kuulete, Ăźtlen Ma: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad;  
[N.42.06.28]   
[N.42.06.29] Kes sind lÜÜb vastu k  
[N.42.06.30] Anna igaĂźhele, kes sind palub, ja sellelt, kes v  
[N.42.06.31] Ja n  
[N.42.06.32] Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki armastavad neid, kes neid armastavad.  
[N.42.06.33] Ja kui te teete head oma heategijaile, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki teevad sedasama.  
[N.42.06.34] Ja kui te laenate neile, kelledelt te loodate tagasi saada, mis tänu on teil sellest? Patusedki laenavad patustele, et nad samav  
[N.42.06.35]   
[N.42.06.36] Olge armulised, n  
[N.42.06.37] Ja ärge m  
[N.42.06.38] Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga m  
[N.42.06.39] Aga Ta Ăźtles neile v  
[N.42.06.40] Ei ole  
[N.42.06.41] Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki su omas silmas sa ei pane tähele?  
[N.42.06.42] Ehk kuidas sa v  
[N.42.06.43] Sest ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks head vilja.  
[N.42.06.44] Sest igat puud tuntakse tema viljast. Ei nopita ju viigimarju kibuvitsust ega korjata viinakobaraid ohakaist.  
[N.42.06.45] Hea inimene toob esile head oma sßdame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma sßdame halvast tagavarast. Sest mida sßda täis, sellest suu räägib!  
[N.42.06.46] Aga miks te Mind hßßate: Issand, Issand! ega tee, mida Ma ßtlen?  
[N.42.06.47] IgaĂźks, kes tuleb Minu juure ja kuuleb Mu s  
[N.42.06.48] Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja v  
[N.42.06.49] Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes maja rajas maa peale ilma aluseta; ja voolav vesi r  
[N.42.07.01] Kui Ta k  
[N.42.07.02] Ja Ăźhe s  
[N.42.07.03] Aga kui ta Jeesusest kuulis, läkitas ta juutide vanemad Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks tema sulase terveks.  
[N.42.07.04] Kui need saabusid Jeesuse juure, palusid nad Teda üliväga ning ütlesid: „Ta on seda väärt, et Sa temale seda teed;  
[N.42.07.05] sest ta armastab meie rahvast ja tema on meile ehitanud kogudusekoja.”  
[N.42.07.06] Jeesus läks nendega. Aga kui ta enam ei olnud majast kaugel, läkitas pealik oma s  
[N.42.07.07] Sellepärast ei ole mina ennast arvanud väärt tulema Sinu juure, vaid ßtle aga s  
[N.42.07.08]   
[N.42.07.09] Kui Jeesus seda kuulis imetles Ta teda ja pöördudes rahva poole, kes järel käis, ütles Ta: „Ma ütlen teile, ei ole ma Iisraelistki leidnud nii suurt usku!”  
[N.42.07.10] Ja kui need, kes olid läkitatud, jälle koju said, leidsid nad sulase terve olevat.  
[N.42.07.11] Järgmisel päeval läks Ta linna, mida hßßtakse Nainiks, ja Temaga ßhes läksid Tema jßngrid ja palju rahvast.  
[N.42.07.12] Kui Ta linna värava ligi j  
[N.42.07.13] Ja kui Issand teda nägi, oli tal väga hale meel temast ja ütles talle: „Ära nuta!”  
[N.42.07.14] Ja ta astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, t  
[N.42.07.15] Ja surnu t  
[N.42.07.16] Aga neid k  
[N.42.07.17] Ja see jutt Temast levis kogu Juudamaale ja k  
[N.42.07.18] Ja seda k  
[N.42.07.19] ja läkitas nad Issanda juure küsima: „Kas oled Sina See, Kes tuleb, v  
[N.42.07.20] Aga kui mehed Tema juure j  
[N.42.07.21] Ent samal tunnil Ta tegi paljud terveks t  
[N.42.07.22] Ja Ta vastas ning ütles neile: „Minge ja kuulutage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutumad käivad, pidalit  
[N.42.07.23] ja  
[N.42.07.24] Aga kui Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Ta rahvale rääkima Johannesest: „Mida te olete läinud välja k  
[N.42.07.25] V  
[N.42.07.26] V  
[N.42.07.27] Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees!  
[N.42.07.28] Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes, aga väikseim Jumala Riigis on suurem temast!”  
[N.42.07.29] Ja k  
[N.42.07.30] Variserid ja käsutundjad aga tegid tßhjaks Jumala tahte eneste kohta ega lasknud teda endid ristida.  
[N.42.07.31] „Kellega Ma siis v  
[N.42.07.32] Nad on laste sarnased, kes turul istuvad ja ßksteisele hßßavad n  
[N.42.07.33] Sest Ristija Johannes on tulnud, ja ta ei sÜÜnud leiba ega joonud viina; ja te ßtlete: Temal on kuri vaim!  
[N.42.07.34] Inimese Poeg on tulnud, ja ta sÜÜb ja joob, ja te ßtlete: Vaata, see inimene on sÜÜdik ja viinajoodik, tÜlnerite ja patuste s  
[N.42.07.35] Ometi m  
[N.42.07.36] Aga keegi variseridest palus Teda enesega leiba v  
[N.42.07.37] Ja vaata, selles linnas oli naine, kes oli patune. Kui see teada sai, et Ta istub lauas variseri kojas, t  
[N.42.07.38] ja astus nuttes Tema taha ta jalgade juure ja hakkas Tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles Tema jalgu ning v  
[N.42.07.39] Aga kui variser, kes Teda oli kutsunud, seda nägi, m  
[N.42.07.40]   
[N.42.07.41] „Ūhel rahalaenajal oli kaks v  
[N.42.07.42] Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta m  
[N.42.07.43] Siimon vastas ning ütles: „Ma arvan see, kellele ta rohkem kinkis.” Tema ütles temale: „Sa otsustasid  
[N.42.07.44] Ja pöördudes naise poole, ütles Ta Siimonale: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majasse, sa ei annud vett Mu jalgade tarvis, tema aga on pisaratega Mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.  
[N.42.07.45] Sa ei annud Mulle suud; tema aga ei ole sellest ajast, kui ta sisse tuli, lakanud Minu jalgadele suud andmast.  
[N.42.07.46] Sa ei v  
[N.42.07.47] Sellepärast, ütlen Ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele pisut andeks antakse, see armastab pisut!”  
[N.42.07.48] Ja Ta ütles naisele: „Sinu patud on sulle andeks antud!”  
[N.42.07.49] Siis need, kes Temaga lauas istusid, hakkasid iseeneses m  
[N.42.07.50] Aga Tema ütles naisele: „Sinu usk on sind aidanud; mine rahuga!”  
[N.42.08.01] Pärast seda aega rändas Tema linnast linna ja kßlast kßlla ning jutlustas ja kuulutas Evangeeliumi Jumala Riigist. Ja need kaksteistkßmmend olid Temaga,  
[N.42.08.02] ja m  
[N.42.08.03] ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes Teda toetasid oma varaga.  
[N.42.08.04] Aga kui palju rahvast kogunes ja k  
[N.42.08.05] „Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre ja tallati ära, ja taeva linnud s  
[N.42.08.06] Ja muist kukkus kaljule. Ja kui see tärkas, kuivas see ära, sest sellel ei olnud niiskust.  
[N.42.08.07] Ja muist kukkus ohakate keskele, ja ohakad kasvasid ßhtlasi ßles ja lämmatasid selle.  
[N.42.08.08] Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas, kandis see sajakordse vilja.” Seda üteldes Ta hüüdis: „Kellel k  
[N.42.08.09] Siis kßsisid Tema jßngrid Temalt, mida see tähendamiss  
[N.42.08.10] Tema ütles: „Teile on antud m  
[N.42.08.11] Ent tähendamiss  
[N.42.08.12] Teeäärsed on need, kes kuulevad; pärast tuleb kurat ja v  
[N.42.08.13] Kaljupealsed on need, kes kuuldes s  
[N.42.08.14] Mis ohakate sekka kukkus, need on need, kes kuulevad ja lähevad ära ning lämbuvad muredest ja rikkusest ja elu l  
[N.42.08.15] Aga mis on heas maas, on need, kes s  
[N.42.08.16] Ūkski, kes sßßtab kßßnla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle kßßnlajalale, et sissetulijad näeksid valgust.  
[N.42.08.17] Sest midagi ei ole varjul, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi salajas, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.  
[N.42.08.18] Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt v  
[N.42.08.19] Aga Tema juure tulid Ta ema ja vennad ega v  
[N.42.08.20] Ja Temale teatati: „Sinu Ema ja Su vennad seisavad  
[N.42.08.21] Aga Ta kostis ning ütles neile: „Minu Ema ja Mu vennad on need, kes Jumala s  
[N.42.08.22] Ja ühel päeval astusid Tema ja Ta jüngrid paati, ja Ta ütles neile: „Lähme teisele poole järve!” Ja nad s  
[N.42.08.23] Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus Ta magama. Siis t  
[N.42.08.24] Siis nad tulid Tema juure, äratasid Ta üles ja ütlesid: „  
[N.42.08.25] Aga Tema ütles neile: „Kus on teie usk?” Ent nad kartsid ja imestasid ning ütlesid üksteisele: „Kes see  
[N.42.08.26] Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastas.  
[N.42.08.27] Aga kui Tema astus maale, tuli linnast Talle vastu mees, kelle sees oli kurje vaime; ja ta ei olnud ammust ajast kuube selga pannud ega asunud majas, vaid surnuhaudades.  
[N.42.08.28] Jeesust nähes ta hakkas karjuma, heitis Tema ette maha ning ütles suure häälega: „Mis on mul tegemist Sinuga,  
[N.42.08.29] Sest Ta käskis rüvedat vaimu väljuda inimesest. See oli teda juba kaua aega vaevanud, ja teda oli ahelatega seotud ja peetud jalgrau’us, aga ta oli rauad katki kiskunud ja kuri vaim oli teda ajanud k  
[N.42.08.30] Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Tema vastas: „Leegion!” Sest palju kurje vaime oli läinud tema sisse.  
[N.42.08.31] Ja need palusid Teda, et Ta neid ei käsiks minna ära p  
[N.42.08.32] Aga seal oli suur seakari mäel sÜÜmas. Ja nad palusid Teda, et Ta neid lubaks minna nende sisse. Ja Ta andis neile loa.  
[N.42.08.33] Aga kui kurjad vaimud olid inimesest väljunud, läksid nad sigade sisse, ja seakari kukutas enese ßlepeakaela kaldalt järve ning uppus.  
[N.42.08.34] Kui karjatsejad nägid, mis sßndis, p  
[N.42.08.35]   
[N.42.08.36] Siis jutustasid neile need, kes olid näinud, kuidas seestunu oli terveks saanud.  
[N.42.08.37] Ja kogu rahvahulk gerasalaste maa ßmbruskonnast palus Teda, et Ta läheks ära nende juurest. Sest suur hirm oli neid vallanud. Tema aga astus paati ja pÜÜrdus tagasi.  
[N.42.08.38] Aga mees, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, palus Teda, et ta v  
[N.42.08.39] „Mine tagasi koju ja jutusta, mis suuri asju Jumal sulle on teinud!” Ja ta läks ära ja kuulutas mööda kogu linna, kui suuri asju Jeesus temale oli teinud.  
[N.42.08.40] Aga kui Jeesus tagasi tuli, v  
[N.42.08.41] Ja vaata, siis tuli mees, Jairus nimi, ja see oli kogudusekoja Ăźlem; ja ta heitis Jeesuse jalge ette ning palus Teda tulla enese kotta.  
[N.42.08.42] Sest tal oli ainus tĂźtar, kaksteistkĂźmmend aastat vana, ja see oli suremas. Aga Tema sinna minnes tungis rahvas Temale peale.  
[N.42.08.43] Ja keegi naine, kes oli kaksteistkĂźmmend aastat p  
[N.42.08.44] tuli Tema selja taha ja puudutas Ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks.  
[N.42.08.45] Ja Jeesus ütles: „Kes puudutas Mind?” Aga kui k  
[N.42.08.46] Kuid Jeesus ütles: „Keegi puudutas Mind, sest Ma tundsin väe Enesest välja minevat!”  
[N.42.08.47] Kui nßßd naine nägi, et ta ei olnud varjule jäänud, tuli ta värisedes ja heitis Tema ette maha ja teatas Temale k  
[N.42.08.48] Siis Ta ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!”  
[N.42.08.49] Kui Tema alles rääkis, tuli kogudusekoja ülema perest keegi ning ütles: „Su tütar on surnud, ära tülita enam  
[N.42.08.50] Aga seda kuuldes vastas Jeesus temale: „Ara karda, usu vaid, siis ta saab abi!”  
[N.42.08.51] Kui Ta siis j  
[N.42.08.52] Ja k  
[N.42.08.53] Ja nad naersid Teda, teades, et lapsuke on surnud.  
[N.42.08.54] Ent Tema haaras lapse käest kinni ja ütles hüüdes: „Tütarlaps, t  
[N.42.08.55] Ja tema vaim tuli tagasi, ja ta t  
[N.42.08.56] Ja tßtarlapse vanemad kohkusid; aga Tema keelas neid ßhelegi rääkimast seda, mis oli sßndinud.  
[N.42.09.01] Aga Ta kutsus kokku need kaksteistkßmmend ja andis neile väe ja meelevalla k  
[N.42.09.02] ja läkitas nad välja kuulutama Jumala Riiki ja tegema haigeid terveks,  
[N.42.09.03] ja ütles neile: „Ärge v  
[N.42.09.04] Ja kuhu majasse te iganes sisse lähete, sinna jääge ja sealt minge teele.  
[N.42.09.05] Ja kes iganes teid vastu ei v  
[N.42.09.06] Nii nad läksid teele ja käisid mÜÜda kßlasid, kuulutades Evangeeliumi ja tehes haigeid terveks igal pool.  
[N.42.09.07] Aga nelivĂźrst Heroodes sai kuulda k  
[N.42.09.08] aga teised: „Eelija on ilmunud!” aga m  
[N.42.09.09] Ent Heroodes ütles: „Johannese pea ma lasksin maha raiuda; kes on siis See, Kellest ma kuulen niisuguseid asju?” Ja ta püüdis Teda näha saada.  
[N.42.09.10] Ja kui Apostlid tagasi tulid, jutustasid nad Temale, mis nad olid teinud. Ja Ta v  
[N.42.09.11] Aga kui rahvahulgad seda teada said, läksid nad Temale järele. Ja Ta v  
[N.42.09.12] Siis päev hakkas veerema. Ja need kaksteistkümmend tulid Ta juure ja ütlesid Talle: „Lase rahvas minema, et nad läheksid ümberkaudseisse küladesse ja asulaisse puhkama ja otsima rooga; sest me oleme siin tühjas paigas!”  
[N.42.09.13] Aga Ta ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad vastasid: „Meil pole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, v  
[N.42.09.14] Ent neid oli ligi viis tuhat meest. Siis Ta ütles Oma jüngritele: „Seadke nad maha istuma salkadesse viiekümne kaupa!”  
[N.42.09.15] Ja nad tegid n  
[N.42.09.16] Ent Ta v  
[N.42.09.17] Ja k  
[N.42.09.18] Ja sündis, kui Ta üksipäini oli palvetamas, et Ta jüngrid olid ühes Temaga. Ja Ta küsis neilt: „Keda rahvas ütleb Mind olevat?”  
[N.42.09.19] Aga nemad vastasid ning ütlesid: „Ristija Johannese, aga m  
[N.42.09.20] Siis Ta ütles neile: „Ent teie, keda teie ütlete Mind olevat?” Peetrus vastas ning ütles: „Jumala Kristuse!”  
[N.42.09.21] Ja Ta ähvardas neid kangesti ning keelas neid sellest ßhelegi rääkimast,  
[N.42.09.22] üteldes: „Inimese Poeg peab palju kannatama ja k  
[N.42.09.23] Aga Ta Ăźtles k  
[N.42.09.24] Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab Minu pärast, see päästab selle!  
[N.42.09.25] Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese v  
[N.42.09.26] Sest kes Minu ja Mu s  
[N.42.09.27] Aga Ma Ăźtlen teile t  
[N.42.09.28] Ent arvata kaheksa päeva pärast neid k  
[N.42.09.29] Ja kui Ta palvetas, muutus Tema näoilme teissuguseks ja Tema riietus läks valgeks ja hiilgavaks.  
[N.42.09.30] Ja vaata, kaks meest k  
[N.42.09.31] Nemad olid ilmunud auhiilguses ja k  
[N.42.09.32] Aga Peetrus ja ta kaaslased olid suikunud raskesse unne; ent ßles ärgates nad nägid Tema auhiilgust ja neid kaht meest seisvat Tema juures.  
[N.42.09.33] Kui siis need Temast olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: „  
[N.42.09.34] Aga kui ta seda rääkis, tekkis pilv ja varjas nad; ja nemad kartsid pilve sisse j  
[N.42.09.35] Ja hääl kostis pilvest ning ütles: „See on Minu Äravalitud Poeg, Teda kuulake!”  
[N.42.09.36] Ja kui see hääl oli kostnud, leiti Jeesus ßksi olevat. Ja nad olid vait ega kuulutanud neil päevil kellelegi midagi sellest, mida nad olid näinud.  
[N.42.09.37] Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla läksid, tuli palju rahvast Temale vastu.  
[N.42.09.38] Ja vaata, üks mees rahvahulga seast kisendas ning ütles: „  
[N.42.09.39] Ja vaata, vaim haarab teda, ja ta karjatab äkki, ja vaim raputab teda, n  
[N.42.09.40] Ja mina palusin Sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, ja nad ei suutnud!”  
[N.42.09.41] Aga Jeesus vastas ning ütles: „Oh sa uskmatu ja pöörane t  
[N.42.09.42] Kui ta alles oli tulemas, kiskus teda kuri vaim ja raputas teda. Aga Jeesus s  
[N.42.09.43] Ent k  
[N.42.09.44] „Pange teie oma k  
[N.42.09.45] Ent nemad ei m  
[N.42.09.46] Aga nende seas t  
[N.42.09.47] Jeesus, teades nende sĂźdame m  
[N.42.09.48] ning ütles neile: „Kes iganes selle lapsukese v  
[N.42.09.49] Siis Johannes hakkas rääkima ning ütles: „  
[N.42.09.50] Jeesus ütles talle: „Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!”  
[N.42.09.51] Aga sĂźndis, kui Tema Ăźlesv  
[N.42.09.52] ja Ta läkitas käskjalad Enese eele. Ja need läksid ja tulid ßhte samaarlaste kßlla, valmistama Temale ÜÜmaja.  
[N.42.09.53] Ent need ei v  
[N.42.09.54] Kui Ta jüngrid Jakoobus ja Johannes seda nägid, ütlesid nad: „Issand, kas tahad, et me käsime tulla tule taevast maha ja nad hävitada?”  
[N.42.09.55] Aga ta pÜÜrdus ßmber ja s  
[N.42.09.56] Ja nad läksid teise alevisse.  
[N.42.09.57] Ja kui nad olid sinna minemas, ütles teel keegi Temale: „Issand, ma tahan Sind järgida, kuhu Sa iganes lähed!”  
[N.42.09.58] Jeesus ütles talle: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, aga Inimese Pojal ei ole aset, kuhu Ta Oma pea paneks!”  
[N.42.09.59] Kellelegi teisele Ta ütles: „Järgi mind!” Ent see ütles: „Issand, luba mind enne minna ja oma isa maha matta!”  
[N.42.09.60] Aga Ta ütles temale: „Lase surnuid oma surnud matta, sina aga mine ja kuuluta Jumala Riiki!”  
[N.42.09.61] Ja veel üks teine ütles: „Issand, ma tahan Sind järgida! Aga luba mind enne jätta jumalaga oma kodakondsed!”  
[N.42.09.62] Aga Jeesus ütles temale: „Ūkski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei k  
[N.42.10.01] Pärast seda määras Issand teised seitsekßmmend ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu Ta ise m  
[N.42.10.02] Ja Ta ütles neile: „L  
[N.42.10.03] Minge! Vaata, ma läkitan teid kui tallesid huntide keskele!  
[N.42.10.04] Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja teel ärge kedagi teretage.  
[N.42.10.05] Kuhu majasse te aga iganes sisse lähete, seal ütelge esiti: „Rahu olgu sellele kojale!”  
[N.42.10.06] Ja kui iganes seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal; aga kui mitte, siis tuleb rahu tagasi teie peale.  
[N.42.10.07] Aga sinna majasse jääge, sÜÜge ja jooge, mis neil on, sest tÜÜtegija on oma palga väärt; ärge käige ßhest majast teise.  
[N.42.10.08] Ja kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu v  
[N.42.10.09] ja tehke selle paiga haiged terveks ja ßtlege neile: Jumala Riik on teie lähedal!  
[N.42.10.10] Aga kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu ei v  
[N.42.10.11] Tolmugi, mis teie linnast on hakanud meie jalgade kulge, me pßhime ära teile; ometi teadke, et Jumala Riik on lähedal!  
[N.42.10.12] Ma ßtlen teile, et Soodomal on sel päeval H  
[N.42.10.13] Häda sulle, Korasin, häda sulle, Betsaida! Sest kui Tßßroses ja Siidonis oleksid sßndinud need vägevad teod, mis teie juures on sßndinud, kßll nad oleksid ammu kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt!  
[N.42.10.14] Ometi peab Tßßrosel ja Siidonil olema kohtus h  
[N.42.10.15] Ja sina, Kapernaum, eks sa olnud Ăźlendatud taevani? Sind t  
[N.42.10.16] Kes teid kuuleb, see kuuleb Mind, ja kes teid hülgab, see hülgab Mind; aga kes hülgab Mind, see hülgab Selle, Kes Mind on läkitanud!”  
[N.42.10.17] Siis need seitsekĂźmmend tulid tagasi r  
[N.42.10.18] Aga Ta ütles neile: „Ma nägin saatana nagu välgu taevast maha langevat!  
[N.42.10.19] Vaata, Ma olen annud teile meelevalla astuda madude ja skorpionide peale ja vaenlase k  
[N.42.10.20] Ometi ärge r  
[N.42.10.21] Selsamal tunnil Ta r  
[N.42.10.22] K  
[N.42.10.23] Ja Ta pöördus jüngrite poole eriti ning ütles: „  
[N.42.10.24] Sest Ma ütlen teile, et palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ja ei ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ja ei ole kuulnud!”  
[N.42.10.25] Ja vaata, keegi käsutundja astus esile, kiusas Teda ja ütles: „  
[N.42.10.26] Aga Tema ütles talle: „Mis on käsu  
[N.42.10.27] Tema vastas ning ütles: „Armasta Issandat, oma Jumalat, k  
[N.42.10.28] Aga Ta ütles temale: „Sa oled  
[N.42.10.29] Tema aga tahtis iseennast  
[N.42.10.30] Aga vastates Jeesus ütles: „Ūks inimene läks Jeruusalemast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope annud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.  
[N.42.10.31] Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mÜÜda alla ja nägi teda ning läks mÜÜda.  
[N.42.10.32] N  
[N.42.10.33] Aga ßks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks.  
[N.42.10.34] Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale  
[N.42.10.35] Ja teisel hommikul ära minnes v  
[N.42.10.36] Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?”  
[N.42.10.37] Aga tema ütles: „See, kes tema peale halastas!” Siis ütles Jeesus temale: „Mine ja tee sina n  
[N.42.10.38] Aga kui nad rändasid, läks Ta ßhte alevisse. Ent ßks naine, Marta nimi, v  
[N.42.10.39] Ja temal oli  
[N.42.10.40] Marta aga tegi tegemist mitmesuguse talitusega. Ta tuli sinna ja ütles: „Issand, kas Sa ei hooli sellest, et mu  
[N.42.10.41] Aga Issand vastas ning ütles talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja teed enesele tüli paljude asjadega;  
[N.42.10.42] kuid tarvis on vähe,  
[N.42.11.01] Ja kui Ta Ăźhes paigas oli palvetamas ja oli l  
[N.42.11.02] Aga Ta ütles neile: „Kui te palvetate, siis ütelge: Isa! Pühitsetud olgu Sinu nimi; Sinu riik tulgu;  
[N.42.11.03] meie igapäevane leib anna meile iga päev;  
[N.42.11.04] ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaĂźhele, kellel on meiega v  
[N.42.11.05] Ja Ta ütles neile: „Kellel teie seast on s  
[N.42.11.06] sest mu s  
[N.42.11.07] Kas tema peaks toast vastama ning ütlema: Ära tee mulle tüli, uks on juba lukus ja mu lapsukesed on minuga voodis; ma ei v  
[N.42.11.08] Ma Ăźtlen teile, kui ta Ăźles ei t  
[N.42.11.09] Ka Mina Ăźtlen teile: Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.  
[N.42.11.10] Sest igaĂźks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.  
[N.42.11.11] Ent missugune isa on teie seas, kellelt poeg palub kala, et ta annaks sellele kala asemel mao?  
[N.42.11.12] V  
[N.42.11.13] Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad.”  
[N.42.11.14] Ja kord Ta ajas kurja vaimu välja; ja see oli keeletu. Aga kui kuri vaim oli väljunud, hakkas keeletu rääkima ja rahvahulgad panid seda imeks.  
[N.42.11.15] Aga m  
[N.42.11.16] Aga teised kiusasid Teda ning n  
[N.42.11.17] Ent Tema m  
[N.42.11.18] Kui saatangi on riius isekeskis, kuidas v  
[N.42.11.19] Aga kui Mina kurje vaime välja ajan Peeltsebuli abil, kelle abil ajavad teie pojad neid välja? Sellepärast saavad nemad teie kohtum  
[N.42.11.20] Ent kui Mina kurje vaime välja ajan Jumala s  
[N.42.11.21] Kui vägev relvastatud mees valvab oma elamut, siis on ta vara rahus.  
[N.42.11.22] Aga kui temast vägevam peale tuleb ja v  
[N.42.11.23] Kes Minu poolt ei ole, on Minu vastu; ja kes Minuga ei kogu, see hajutab.  
[N.42.11.24] Kui rßve vaim on inimesest välja läinud, käib ta mÜÜda p  
[N.42.11.25] Ja kui ta tuleb, leiab ta selle pĂźhitud ning ehitud olevat.  
[N.42.11.26] Siis ta läheb ja v  
[N.42.11.27] Kui Ta seda rääkis, sßndis, et ßks naine rahva seast t  
[N.42.11.28] Aga Tema ütles: „Jah,  
[N.42.11.29] Kui rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Ta k  
[N.42.11.30] Sest n  
[N.42.11.31] L  
[N.42.11.32] Niinive mehed t  
[N.42.11.33] Ūkski ei sßßta kßßnalt ega pane seda varjule ega vaka alla, vaid kßßnlajalale, et sissetulijad valgust näeksid.  
[N.42.11.34] Ihu kßßnal on su silm. Kui su silm on korras, siis on ka k  
[N.42.11.35] Katsu siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!  
[N.42.11.36] Kui nßßd kogu su ihu on valguses, n  
[N.42.11.37] Kui Tema alles n  
[N.42.11.38] Aga variser pani imeks, kui ta nägi, et Ta enne sÜÜmist ennast ei pesnud.  
[N.42.11.39] Siis Issand ütles temale: „Teie, variserid, teete küll väljastpoolt puhtaks karika ja vaagna, aga seestpoolt te olete täis rüüstet ja kurjust!  
[N.42.11.40] Te m  
[N.42.11.41] Ent andke armuanniks, mis teie sees on, ja vaata, siis on teile k  
[N.42.11.42] Aga häda teile, variseridele, et te maksate kßmnist mßndist ja ruudist ja k  
[N.42.11.43] Häda teile variseridele, et te armastate esimest istet kogudusekodades ja teretusi turgudel!  
[N.42.11.44] Häda teile, et te olete nagu äravajunud hauad, ja inimesed käivad nende peal, ilma et nad teaksid!”  
[N.42.11.45] Aga üks käsutundjaist kostis ja ütles Temale: „  
[N.42.11.46] Ent Tema ütles: „Häda ka teile käsutundjaile, sest te panete inimestele peale rängad koormad ja ise ei puutu ühe oma s  
[N.42.11.47] Häda teile, et te ehitate prohvetitele hauamärke, aga teie isad on nad tapnud!  
[N.42.11.48] Nii te olete ise tunnistajad, et teil on hea meel oma isade tegudest; sest nemad tapsid nad, aga teie ehitate nende hauamärke!  
[N.42.11.49] Sellepärast ßtleb ka Jumala tarkus: Ma läkitan nende juure prohveteid ja apostleid, ja nad tapavad m  
[N.42.11.50] et sellelt sugup  
[N.42.11.51] Aabeli verest Sakarja verest saadik, kes sai hukka altari ja Jumala koja vahel. T  
[N.42.11.52] Häda teile käsutundjaile, et te olete ära v  
[N.42.11.53] Ja kui Ta sealt väljus, hakkasid kirjatundjad ja variserid Teda kangesti kimbutama ja usutlema mitmeis asjus,  
[N.42.11.54] et kavaldamisega midagi Tema suust kätte saada.  
[N.42.12.01] Kui sel ajal rahvast oli tuhandeti kokku tulnud, n  
[N.42.12.02] Ei ole midagi varjatud, mis ei tuleks ilmsiks, ega ole midagi salajas, mida ei saadaks teada.  
[N.42.12.03] Sellepärast peab k  
[N.42.12.04] Aga Ma Ăźtlen teile, Oma s  
[N.42.12.05] Ent Ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita p  
[N.42.12.06] Eks viis varblast mßßda kahe veeringu eest? Ja ßkski neist ei ole unustatud Jumala ees!  
[N.42.12.07] Aga teie juuksekarvadki on k  
[N.42.12.08] Ent Ma Ăźtlen teile: Kes iganes Mind tunnistab inimeste ees, seda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala Inglite ees!  
[N.42.12.09] Aga kes Mind salgab inimeste ees, see salatakse Jumala Inglite ees!  
[N.42.12.10] Ja igaßks, kes Inimese Poja vastu räägib s  
[N.42.12.11] Aga kui teid viiakse kogudusekodadesse ja ßlemate ja valitsejate ette, ärge olge mures, kuidas v  
[N.42.12.12] sest PĂźha Vaim  
[N.42.12.13] Siis keegi rahva seast ütles Talle: „  
[N.42.12.14] Aga Tema ütles talle: „Inimene, kes on Mind seadnud teile kohtum  
[N.42.12.15] Ja Ta ütles neile: „Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!”  
[N.42.12.16] Ja Ta rääkis neile ka tähendamiss  
[N.42.12.17] Ja ta m  
[N.42.12.18] Ja ta Ăźtles: Seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun k  
[N.42.12.19] ja ßtlen oma hingele: Hing, sul on palju hßßt tagavaraks mitmeks aastaks; ole nßßd rahul, sÜÜ, joo ja ole r  
[N.42.12.20] Aga Jumal ßtles temale: Sina meeletu! Selsamal ÜÜl n  
[N.42.12.21] N  
[N.42.12.22] Siis Ta ütles oma jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile: Ärge olge mures oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda!  
[N.42.12.23] Sest hing on enam kui toidus ja ihu enam kui riided!  
[N.42.12.24] Pange tähele kaarnaid! Nad ei kßlva ega l  
[N.42.12.25] Aga kes teie seast v  
[N.42.12.26] Kui te nßßd k  
[N.42.12.27] Pange tähele lilli, kuidas nad ei ketra ega koo; aga ma ßtlen teile: Saalomongi k  
[N.42.12.28] Kui nßßd Jumal rohtu, mis täna kasvab ja homme visatakse ahju, n  
[N.42.12.29] Ka teie ärge kßsige, mida sßßa v  
[N.42.12.30] Sest k  
[N.42.12.31] Otsige vaid Tema Riiki, ja see k  
[N.42.12.32] Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile Kuningriigi!  
[N.42.12.33] Mßßge ära, mis teil on, ja andke armuande! Valmistage enestele kukrud, mis ei vanane, ja varandus taevas, mis ei vähene, kuhu varas ligi ei pääse ja mida koi ei riku!  
[N.42.12.34] Sest kus teie varandus on, seal on ka teie sĂźda!  
[N.42.12.35] Teie niuded olgu vÜÜtatud ja kßßnlad p  
[N.42.12.36] Ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat, millal ta lahkub pulmast, et kui ta tuleb ja koputab, nad kohe temale avaksid.  
[N.42.12.37]   
[N.42.12.38] Ja tulgu ta teisel v  
[N.42.12.39] Aga seda teadke: Kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, ta ei laseks oma kotta sisse murda!  
[N.42.12.40] Olge siis ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!”  
[N.42.12.41] Aga Peetrus küsis: „Issand, kas ütled selle tähendamiss  
[N.42.12.42] Ja Issand ütles: „Kes on siis ustav ja m  
[N.42.12.43]   
[N.42.12.44] T  
[N.42.12.45] Aga kui see sulane ßtleb oma sßdames: Mu isand viibib tulles! ja ta hakkab peksma poisse ja tßdrukuid, ja sÜÜma ja jooma ja purjutama,  
[N.42.12.46] siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota teda, ja tunnil, mida ta ei tea, ja raiub ta pooleks ja annab temale osa ßhes uskmatutega.  
[N.42.12.47] Aga sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, aga ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järele, saab palju hoope.  
[N.42.12.48] Aga kes ei teadnud, kuid tegi, mis on hoopide väärt, saab pisut hoope. Sest kellele on palju antud, sellelt n  
[N.42.12.49] Tuld Ma tulin viskama maa peale; ja mis Ma muud tahaksin, kui et see juba oleks sßßdatud!  
[N.42.12.50] Aga Mind peab ristitama ristimisega, ja kuidas on mul kitsas käes, kuni see on l  
[N.42.12.51] Kas m  
[N.42.12.52] Sest nßßdsest alates peavad viis ßhes majas olema lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu,  
[N.42.12.53] isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm oma minia vastu ja minia ämma vastu!”  
[N.42.12.54] Aga Ta ütles ka rahvale: „Kui te näete pilve t  
[N.42.12.55] Ja kui näete l  
[N.42.12.56] Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate m  
[N.42.12.57] Ja miks te ka iseenestest ei otsusta, mis on  
[N.42.12.58] Sellepärast kui sa oma vastasega lähed ßlema ette, siis pßßa temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik sind ei annaks kohtusulase kätte ja kohtusulane sind ei heidaks vanglasse.  
[N.42.12.59] Ma ütlen sulle, et sa ei pääse sealt, enne kui maksad viimse leptoni!”  
[N.42.13.01] Selsamal ajal olid saabunud m  
[N.42.13.02] Ja Jeesus hakkas k  
[N.42.13.03] Ma ßtlen teile, et mitte sugugi, vaid kui te ei paranda meelt, lähete k  
[N.42.13.04] V  
[N.42.13.05]   
[N.42.13.06] Ja Ta ßtles selle tähendamiss  
[N.42.13.07] Siis ta ßtles viinamäe aednikule: Vaata, kolm aastat ma käin otsimas sellelt viigipuult vilja, aga ei leia. Raiu ta maha! Miks ta maad raiskab?  
[N.42.13.08] Aga see vastas ning ßtles talle: Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ßmber kaevan ja talle panen s  
[N.42.13.09] Ehk ta hakkab edaspidi vilja kandma; aga kui mitte, siis raiu ta maha!”  
[N.42.13.10] Ja Ta oli  
[N.42.13.11] Ja vaata, seal oli naine, kellel oli olnud haiguse vaim kaheksateistkßmmend aastat; naine oli kßßrus ega saanud ennast sugugi sirgeks ajada.  
[N.42.13.12] Teda nähes kutsus Jeesus ta enese juure ja ütles talle: „Naine, sa oled lahti oma haigusest!”  
[N.42.13.13] Ja Ta pani oma käed tema peale; ja kohe ajas naine enese sirgeks ja andis Jumalale au.  
[N.42.13.14] Aga kogudusekoja ülem, kes pahandus sellest, et Jeesus tegi terveks hingamispäeval, hakkas rääkima ning ütles rahvale: „Kuus päeva on, mil tööd tehakse; tulge ometi neil päevil ja laske endid ravida, aga mitte hingamispäeval!”  
[N.42.13.15] Aga Issand vastas temale ning ütles: „Te silmakirjatsejad! Eks igaüks teie seast päästa oma härja v  
[N.42.13.16] Kas siis teda, kes on Aabrahami tütar, keda saatan, vaata, kaheksateistkümmend aastat on sidunud, ei pidanud päästetama sellest köidikust hingamispäeval?”  
[N.42.13.17] Ja kui Ta seda ßtles, häbenesid k  
[N.42.13.18] Siis Ta ütles: „Mille sarnane on Jumala Riik ja millega Ma v  
[N.42.13.19] See on sinepiivakese sarnane, mille inimene v  
[N.42.13.20] Ja Ta ütles veel: „Millega Ma v  
[N.42.13.21] See on haputaigna sarnane, mille Ăźks naine v  
[N.42.13.22] Ja Ta rändas mÜÜda linnu ja kßlasid  
[N.42.13.23] Siis küsis keegi Temalt: „Issand, kas on pisut neid, kes saavad  
[N.42.13.24] „V  
[N.42.13.25] Sellest ajast, kui peremees on Ăźles t  
[N.42.13.26] Siis te hakkate ßtlema: Me oleme Sinu ees SÜÜnud ja joonud ja meie uulitsais Sa  
[N.42.13.27] Ja Tema ßtleb teile: Ma ei tunne teid, kust te olete! Jääge Minust eemale, k  
[N.42.13.28] Seal on ulumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja k  
[N.42.13.29] Ja tuleb inimesi idast ja läänest, p  
[N.42.13.30] Ja vaata, on viimseid, kes saavad esimesiks, ja esimesi, kes jäävad viimseiks!”  
[N.42.13.31] Samal tunnil tulid m  
[N.42.13.32]   
[N.42.13.33] Siiski Ma pean veel rändama täna ja homme ja tunahomme; sest see ei sobi, et prohvet saab hukka mujal kui Jeruusalemas!  
[N.42.13.34] Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda Ma olen tahmud koguda sinu lapsi otsegu kana oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!  
[N.42.13.35] Vaata, teie koda jäetakse teil maha! Ja t  
[N.42.14.01] Ja sßndis, kui Tema hingamispäeval tuli ßhe variseride ßlema kotta leiba v  
[N.42.14.02] Ja vaata, Ăźks vesit  
[N.42.14.03] Ja Jeesus hakkas rääkima kirjatundjatele ja variseridele ning ütles: „Kas on luba hingamispäeval terveks teha?”  
[N.42.14.04] Aga nad jäid vait. Ja puudutades Ta tegi tema terveks ja laskis ta minna.  
[N.42.14.05] Siis Ta ütles neile: „Kes on teie seast, kelle poeg v  
[N.42.14.06] Ja nad ei suutnud selle peale midagi vastata.  
[N.42.14.07] Aga tähele pannes, kuidas need, kes olid kutsutud, valisid ßlemaid istekohti, rääkis Ta neile tähendamiss  
[N.42.14.08] „Kui sind keegi on pulma kutsunud, siis ära istu ülemasse paika, sest vahest on tema poolt kutsutud keegi sinust aulisem,  
[N.42.14.09] ja et see, kes sind ja teda kutsus, ei ßtleks sulle: Anna sellele aset! ja sa peaksid siis häbiga istuma alamasse paika.  
[N.42.14.10] Aga kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu alamasse paika, ja kui tuleb see, kes sind kutsus, ja Ăźtleb sulle: S  
[N.42.14.11] Sest igaüht, kes ennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, ülendatakse!”  
[N.42.14.12] Aga Ta ütles ka sellele, kes Teda oli kutsunud: „Kui sa teed l  
[N.42.14.13]   
[N.42.14.14] siis sa oled  
[N.42.14.15] Kui üks lauas kaasistujaist seda kuulis, ütles ta Temale: „  
[N.42.14.16] Aga Ta ütles temale: „Ūks inimene tegi suure  
[N.42.14.17] Ja  
[N.42.14.18] Ja nad hakkasid endid k  
[N.42.14.19] Ja teine ßtles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid katsuma; ma palun sind, vabanda mind!  
[N.42.14.20] Ja veel teine Ăźtles: Ma olen v  
[N.42.14.21] Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis vihastus kojaisand ja ßtles oma sulasele: Mine kohe välja linna laiadele uulitsatele ja kurudesse ja too siia sisse vaesed ja vigased ja jalutumad ja pimedad!  
[N.42.14.22] Ja sulane Ăźtles: Isand, see on tehtud, n  
[N.42.14.23] Ja isand ßtles sulasele: Mine välja teede peale ja aedade ääre ja sunni sisse tulema, et minu koda täis saaks!  
[N.42.14.24] Sest Ma Ăźtlen teile, et Ăźkski neist kutsutud meestest ei saa maitsta Mu  
[N.42.14.25] Aga Temaga ßhes käis palju rahvast ja Tema pÜÜrdus ning ßtles neile:  
[N.42.14.26] „Kui keegi tuleb Minu juure ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja  
[N.42.14.27] Ja kes ei kanna oma risti ega käi Minu järel, see ei v  
[N.42.14.28] Sest kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks?  
[N.42.14.29] Et kui ta aluse on rajanud ega suuda l  
[N.42.14.30] Ăźteldes: See mees hakkas ehitama ega suuda l  
[N.42.14.31] V  
[N.42.14.32] Ja kui mitte, eks ta läkita, kui teine alles on kaugel, ja palu rahu?  
[N.42.14.33] N  
[N.42.14.34] Sool on hea; aga kui sool tuimub, millega seda teha soolaseks?  
[N.42.14.35] Ei see k  
[N.42.15.01] Aga k  
[N.42.15.02] Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: „See v  
[N.42.15.03] Aga Ta rääkis neile selle tähendamiss  
[N.42.15.04] „Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa k  
[N.42.15.05] Ja kui ta on leidnud, v  
[N.42.15.06] ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku s  
[N.42.15.07] Ma Ăźtlen teile, n  
[N.42.15.08] V  
[N.42.15.09] Ja kui ta selle on leidnud, siis ta kutsub kokku s  
[N.42.15.10] N  
[N.42.15.11] Veel ütles ta: „Ūhel inimesel oli kaks poega.  
[N.42.15.12] Ja noorem neist ßtles isale: Isa, anna mulle kätte see osa vara, mis saab minule! Ja isa jagas varanduse nende vahel.  
[N.42.15.13] Ja ei mÜÜdunud palju päevi, kui noorem poeg kogus kokku k  
[N.42.15.14] Aga kui ta k  
[N.42.15.15] Ja ta läks ja poetas enese ßhe kodaniku juure seal maal, ja see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.  
[N.42.15.16] Ja ta pßßdis oma k  
[N.42.15.17] Aga kui ta keskenes endasse, ßtles ta: Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba kßllalt, mina aga suren siia nälja kätte!  
[N.42.15.18] Ma asun teele ning lähen oma isa juure ja ßtlen temale: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees  
[N.42.15.19] ega ole enam väärt, et mind su pojaks hßßtaks; pea mind kui ßht oma palgalist!  
[N.42.15.20] Ja ta läks teele ja tuli oma isa juure. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi teda tema isa ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale ßmber kaela ja andis temale suud.  
[N.42.15.21] Aga poeg ßtles talle: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks hßßtaks!  
[N.42.15.22] Ent isa Ăźtles oma sulastele: Tooge k  
[N.42.15.23] ja tooge, veristage nuumvasikas ja sÜÜgem ning olgem r  
[N.42.15.24] sest see mu poeg oli surnud ja on ellu virgunud, ta oli kadunud ja on leitud! Ja nemad hakkasid r  
[N.42.15.25] Aga tema vanem poeg oli väljal; ja kui ta sealt tulles j  
[N.42.15.26] Siis ta kutsus Ăźhe teenijaist enda juure ja kuulas, mis see peaks olema.  
[N.42.15.27] See Ăźtles temale: Su vend on tulnud ja su isa on veristanud nuumvasika, et ta on saanud tema tervisega tagasi!  
[N.42.15.28] Aga ta vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli ta isa välja ja palus teda.  
[N.42.15.29] Kuid tema vastas ning ßtles isale: Vaata, nii mitu aastat orjan mina sind ja ei ole iialgi astunud ßle sinu käsu, ja sina ei ole mulle elades annud ßht sikkugi, et ma oleksin v  
[N.42.15.30] Aga kui tuli see sinu poeg, kes su vara on ära raisanud hooradega, veristasid sina temale nuumvasika!  
[N.42.15.31] Tema Ăźtles temale: Laps, sina oled ikka minu juures ja k  
[N.42.15.32] Nßßd oli tarvis pidu teha ja r  
[N.42.16.01] Aga Ta ütles ka Oma jüngritele: „Oli keegi rikas mees, kellel oli majapidaja, ja seda oli tema ees süüdistatud, nagu pillaks see tema vara.  
[N.42.16.02] Ta kutsus tema ja Ăźtles talle: Kuidas ma seda kuulen sinust? Tee aru oma majapidamisest, sest sa ei v  
[N.42.16.03] Aga majapidaja m  
[N.42.16.04] Ma tean, mis ma teen, et kui ma majapidamisest lahti saan, mind vastu v  
[N.42.16.05] Ja ta kutsus enda juure igaĂźhe oma isanda v  
[N.42.16.06] See Ăźtles: Sada vaati  
[N.42.16.07]   
[N.42.16.08] Ja isand kiitis seda Ăźlekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud, sest selle maailma lapsed on oma sugup  
[N.42.16.09] Ja Mina Ăźtlen teile: Tehke endile s  
[N.42.16.10] Kes ustav on k  
[N.42.16.11] Kui te nßßd ßlekohtuses mammonas ei ole ustavad olnud, kes v  
[N.42.16.12] Ja kui te v  
[N.42.16.13] ĹŞkski sulane ei v  
[N.42.16.14] Aga seda k  
[N.42.16.15] Ja Ta ütles neile: „Teie olete need, kes endid teevad  
[N.42.16.16] Käsu  
[N.42.16.17] Aga kergem on, et taevas ja maa hukka lähevad, kui et ßks täheke käsu  
[N.42.16.18] Igauks, kes oma naise enesest lahutab ja v  
[N.42.16.19] Oli Ăźks rikas mees. See riietus purpuri ja kalli l  
[N.42.16.20] Aga ßks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees täis paiseid  
[N.42.16.21] ja pßßdis oma k  
[N.42.16.22] Siis sĂźndis, et vaene suri, ja Inglid kandsid ta Aabrahami sĂźlle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.  
[N.42.16.23] Ja kui ta p  
[N.42.16.24]   
[N.42.16.25] Aga Aabraham Ăźtles: Laps, m  
[N.42.16.26] Ja k  
[N.42.16.27] Aga ta ßtles: Ma palun siis sind, isa, et sa läkitaksid tema mu isa majasse,  
[N.42.16.28] sest mul on viis venda - et ta kinnitaks neile, et nemadki ei satuks siia piinapaika!  
[N.42.16.29] Kuid Aabraham Ăźtles: Neil on Mooses ja prohvetid; kuulaku nad neid!  
[N.42.16.30] Aga tema ßtles: Ei mitte, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist läheks nende juure, siis nad parandaksid meelt!  
[N.42.16.31] Siis Aabraham Ăźtles talle: Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei nad veenduks ka, kui keegi surnuist Ăźles t  
[N.42.17.01] Ja Ta ütles oma jüngritele: „V  
[N.42.17.02] Sellele oleks tulusam, et veskikivi pandaks temale kaela ja ta visataks merre, kui et ta pahandaks Ăźhe neist pisukesist.  
[N.42.17.03] Pidage endid silmas! Kui su vend pattu teeb, siis noomi teda; ja kui ta kahetseb, anna talle andeks.  
[N.42.17.04] Ja kui ta seitse korda päevas eksib su vastu ja seitse korda päevas pöördub su poole ning ütleb: Ma kahetsen! siis anna temale andeks!”  
[N.42.17.05] Ja Apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!”  
[N.42.17.06] Aga Issand ütles: „Kui teil usku oleks sinepiivakese v  
[N.42.17.07] Aga kes teie seast, kellel sulane on kĂźndmas v  
[N.42.17.08] Eks ta pigemini Ăźtle temale: Valmista, mida ma  
[N.42.17.09] Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida kästi?  
[N.42.17.10] N  
[N.42.17.11] Ja sßndis, kui Ta oli teel Jeruusalemma, et Ta läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi.  
[N.42.17.12] Ja kui Ta saabus Ăźhte alevisse, tulid Temale vastu kĂźmme pidalit  
[N.42.17.13] ja nad t  
[N.42.17.14] Neid nähes ütles ta neile: „Minge ja näidake endid preestritele!” Ja kui nad läksid, said nad puhtaks.  
[N.42.17.15] Aga ßks nende seast, nähes enese terveks saanud olevat, läks tagasi ja andis Jumalale suure häälega au  
[N.42.17.16] ja heitis Tema jalge ette silmili maha ja tänas Teda. Ja see oli samaarlane.  
[N.42.17.17] Aga Jeesus kostis ning ütles: „Eks kümme ole saanud puhtaks? Ent kus on need üheksa?  
[N.42.17.18] Kas muid ei ole leitud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalale au andma, kui aga see muulane?”  
[N.42.17.19] Ja Ta ütles temale: „T  
[N.42.17.20] Aga kui variserid Temalt küsisid, millal tuleb Jumala Riik, vastas Ta neile ning ütles: „Jumala riik ei tule tähelepanu äratades;  
[N.42.17.21] ei Ăźtelda ka mitte: Vaata siin! v  
[N.42.17.22] Ja Ta ütles jüngritele: „Päevad tulevad, mil te himustate näha üht Inimese Poja päevist, ja te ei näe mitte!  
[N.42.17.23] Siis Ăźteldakse teile: Vaata siin! v  
[N.42.17.24] Sest otsegu välk, mis sähvatab teisel pool taeva serval ja paistab teisele poole taeva servale, n  
[N.42.17.25] Kuid enne Ta peab palju kannatama ja sellesinase sugup  
[N.42.17.26] Ja n  
[N.42.17.27] nad s  
[N.42.17.28] Samuti ka, nagu oli Loti päevil: nad s  
[N.42.17.29] aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad k  
[N.42.17.30] Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!  
[N.42.17.31] Kes sel päeval on katusel ja kelle riistad on toas, ärgu see tulgu maha neid v  
[N.42.17.32] M  
[N.42.17.33] Kes oma hinge pßßab säästa, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus!  
[N.42.17.34] Ma ßtlen teile, selsamal ÜÜl on kaks ßhes voodis: ßks v  
[N.42.17.35] kaks naist jahvatavad Ăźheskoos: Ăźks v  
[N.42.17.36] kaks meest on väljal: ßks v  
[N.42.17.37] Ja nad vastasid ning ütlesid Temale: „Kus, Issand?” Aga Ta ütles neile: „Kus on korjus, sinna kogunevad ka kotkad!”  
[N.42.18.01] Aga ta ßtles neile tähendamiss  
[N.42.18.02] Ta ütles: „Ūhes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.  
[N.42.18.03] Samas linnas oli ka lesknaine. See tuli ta juure ja Ăźtles: Kaitse mu  
[N.42.18.04] Ja kaua aega ta ei tahtnud. Kuid pärast ta m  
[N.42.18.05] siis ometigi, kuna see lesk mind tßßtab, muretsen ma temale  
[N.42.18.06] Siis ütles Issand: „Kuulge, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!  
[N.42.18.07] Kas siis Jumal ei peaks muretsema  
[N.42.18.08] Ma Ăźtlen teile: KĂźll ta peatselt muretseb neile  
[N.42.18.09] Aga ka m  
[N.42.18.10] „Kaks inimest läks üles pühakotta palvetama: üks oli variser ja teine tölner.  
[N.42.18.11] Variser seisis ning palus iseeneses n  
[N.42.18.12] Ma paastun kaks korda nädalas; ma annan kßmnist k  
[N.42.18.13] Aga tĂślner seisis eemal ega tahtnud oma silmigi t  
[N.42.18.14] Ma ßtlen teile, et see läks alla oma kotta paremini  
[N.42.18.15] Siis toodi ka lapsukesi Tema juure, et Ta neid puudutaks. Aga seda nähes jßngrid s  
[N.42.18.16] Jeesus aga kutsus lapsed Enese juure ja ütles: „Laske lapsukesed Minu juure tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala Riik!  
[N.42.18.17] T  
[N.42.18.18] Ja üks ülem küsis Temalt ning ütles: „Hea  
[N.42.18.19] Aga Jeesus ütles temale: „Miks sa Mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.  
[N.42.18.20] Käsud sa tead: Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa pead oma isa ja ema austama!”  
[N.42.18.21] Aga tema ütles: „Seda k  
[N.42.18.22] Aga kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta temale: „Ūht asja on sulle vaja: müü ära k  
[N.42.18.23] Aga seda kuuldes sai ta koguni kurvaks; sest ta oli väga rikas.  
[N.42.18.24] Teda n  
[N.42.18.25] Sest h  
[N.42.18.26] Ent kuuljad ütlesid: „Kes siis v  
[N.42.18.27] Aga Tema ütles: „Mis inimestel on v  
[N.42.18.28] Siis ütles Peetrus: „Vaata, meie oleme k  
[N.42.18.29] Aga Tema ütles neile: „T  
[N.42.18.30] kes mitte mitu korda rohkem tagasi ei saaks selsinasel ajal ja tulevases maailmas igavest elu!”  
[N.42.18.31] Aga Ta v  
[N.42.18.32] Sest Ta antakse ära paganate kätte ja Teda naerdakse ja teotatakse ja Tema peale sßlitatakse,  
[N.42.18.33] ja kui nad Teda on rooskadega peksnud, tapavad nad Ta, ja kolmandal päeval Ta t  
[N.42.18.34] Aga nemad ei saanud midagi aru sellest, ja see k  
[N.42.18.35] Aga kui Ta Jeerikole lähenes, istus ßks pime tee ääres ja kerjas.  
[N.42.18.36] Kuuldes rahvast mÜÜda minevat, päris ta, mis see peaks olema.  
[N.42.18.37] Talle teatati: „Jeesus Naatsaretlane läheb mööda!”  
[N.42.18.38] Siis ta kisendas ning ütles: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta mu peale!”  
[N.42.18.39] Ja mÜÜdaminejad s  
[N.42.18.40] Jeesus jäi seisma ja käskis talutada teda Enese juure. Kui ta ligidale j  
[N.42.18.41] „Mis sa tahad, et Ma sulle teeksin?” Tema ütles: „Issand, et ma jälle näeksin!”  
[N.42.18.42] Ja Jeesus ütles temale: „Näe jälle! Sinu usk on sind aidanud!”  
[N.42.18.43] Ja kohe ta nägi jälle ja järgis Teda ning andis Jumalale au! Ja seda nähes k  
[N.42.19.01] Ja tema tuli Jeeriko linna ja läks sealt läbi.  
[N.42.19.02] Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi, ja see oli tĂślnerite Ăźlem ja oli rikas.  
[N.42.19.03] Ja ta pßßdis näha saada Jeesust, kes Ta on, aga ei saanud rahva pärast, sest ta oli väikese kasvuga.  
[N.42.19.04] Ja ta jooksis ettepoole ja ronis metsviigipuu otsa, et Teda näha; sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.  
[N.42.19.05] Kui nßßd Jeesus sinna paika j  
[N.42.19.06] Ja ta tuli usinasti maha ja v  
[N.42.19.07] Seda nähes nurisesid k  
[N.42.19.08] Aga Sakkeus astus Issanda ette ning ütles: „Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen ülekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!”  
[N.42.19.09] Siis Jeesus ütles temale: „Täna on sellele kojale  
[N.42.19.10] sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma, mis on kadunud!”  
[N.42.19.11] Aga kui nad seda kuulsid, ßtles Ta sinna juure veel tähendamiss  
[N.42.19.12] Sellepärast Ta ütles: „Ūks suursugune inimene läks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi.  
[N.42.19.13] Aga ta kutsus oma kĂźmme sulast ja andis neile kĂźmme naela raha ning Ăźtles neile: Kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen.  
[N.42.19.14] Aga tema kodanikud vihkasid teda ja läkitasid käskjalad temale järele ja lasksid ßtelda: Me ei taha, et ta on kuningaks meie ßle!  
[N.42.19.15] Ja sßndis, kui tema tuli tagasi ja oli omandanud selle riigi, et ta käskis kutsuda enese juure need sulased, kelledele ta raha oli annud, et teada saada, missugust kasu igaßks kaubeldes oli saavutanud.  
[N.42.19.16] Siis tuli sinna esimene ja Ăźtles: Isand, sinu nael raha on tootnud kĂźmme naela!  
[N.42.19.17] Tema Ăźtles talle: See on hea, sa hea sulane! Et sa k  
[N.42.19.18] Ja teine tuli ja Ăźtles: Isand, sinu nael on tootnud viis naela!  
[N.42.19.19] Aga ta Ăźtles sellelegi: Ja sina valitse viie linna Ăźle!  
[N.42.19.20] Veelgi tuli teine ja ßtles: Isand, vaata, siin on su nael, mida ma olen hoidnud higirätikus;  
[N.42.19.21] sest ma kartsin sind, et sa oled vali inimene; sa v  
[N.42.19.22]   
[N.42.19.23] miks sa siis ei annud mu raha panka? KĂźll ma tulles oleksin selle tagasi n  
[N.42.19.24] Ja ta Ăźtles juuresseisjaile: V  
[N.42.19.25] Ja nad Ăźtlesid talle: Isand, temal on kĂźmme naela!  
[N.42.19.26] Ma Ăźtlen teile: Kellel on, sellele antakse, aga kellel ei ole, sellelt v  
[N.42.19.27] Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud mind kuningaks, tooge tänna ja tapke nad ära minu ees!”  
[N.42.19.28] Ja kui ta seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalema poole.  
[N.42.19.29] Ja sĂźndis, kui Ta Betfage ja Betaania ligi j  
[N.42.19.30] ning ütles: „Minge vastasolevasse alevisse, ja kui te sinna j  
[N.42.19.31] Ja kui keegi teilt küsib: Miks te ta lahti päästate? siis ütelge nii: Issandal on teda tarvis!”  
[N.42.19.32] Aga need, kes olid läkitatud, läksid ja leidsid k  
[N.42.19.33]   
[N.42.19.34] Nemad vastasid: „Issandal on teda tarvis!”  
[N.42.19.35] Ja nad t  
[N.42.19.36] Kui Ta nßßd edasi liikus, laotasid nad oma riided tee peale.  
[N.42.19.37] Aga kui Ta lähenes  
[N.42.19.38] ning ütlesid: „Kiidetud olgu Kuningas, Kes tuleb Issanda nimel, rahu taevas ja au k  
[N.42.19.39] Ja m  
[N.42.19.40] Ta vastas ning ütles: „Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama!”  
[N.42.19.41] Ja kui ta ligi j  
[N.42.19.42] ning ütles: „Kui sina teaksid sellel päeval, mis sinu rahule tarvis läheb! Ent nüüd see on pandud varjule sinu silmade eest.  
[N.42.19.43] Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ßmber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind k  
[N.42.19.44] Ja l  
[N.42.19.45] Ja Ta läks pßhakotta ja hakkas välja ajama neid, kes seal mßßsid ja ostsid,  
[N.42.19.46] ning ütles neile: „Kirjutatud on: Minu koda on palvekoda, aga teie olete ta teinud röövliauguks!”  
[N.42.19.47] Ja Ta oli iga päev  
[N.42.19.48] kuid ei leidnud, mis teha. Sest k  
[N.42.20.01] Ja ßhel päeval, kui Ta pßhakojas rahvast  
[N.42.20.02] k  
[N.42.20.03] Tema kostis ning ütles neile: „Mina küsin ka teilt ühe asja; ütelge Mulle:  
[N.42.20.04] Kas oli Johannese ristimine taevast v  
[N.42.20.05] Nemad pidasid n  
[N.42.20.06] Aga kui me Ăźtleme inimestest, siis k  
[N.42.20.07] Nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust.  
[N.42.20.08] Siis Jeesus ütles neile: „Ega Minagi ütle teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen!”  
[N.42.20.09] Aga Ta hakkas rääkima rahvale seda tähendamiss  
[N.42.20.10] Ja parajal ajal ta läkitas sulase aednike juure, et nad temale annaksid viinamäe viljast. Aga aednikud peksid teda ja saatsid ta tßhjalt minema.  
[N.42.20.11] Ja ta läkitas veel teise sulase. Aga nad peksid tedagi ja saatsid ta tßhjalt minema.  
[N.42.20.12] Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga nad haavasid ka seda ja t  
[N.42.20.13] Siis ßtles viinamäe isand: Mis ma pean tegema? Ma läkitan oma armsa poja, vahest nad häbenevad teda!  
[N.42.20.14] Aga kui aednikud teda nägid, pidasid nad n  
[N.42.20.15] Ja nad t  
[N.42.20.16] Ta tuleb ja hukkab need aednikud ja annab viinamäe teiste kätte!” Seda kuuldes nad ütlesid: „Ärgu seda sündigu!”  
[N.42.20.17] Aga Tema vaatas neile otsa ja ütles: „Mis see siis  
[N.42.20.18] Igaüks, kes selle kivi peale kukub, läheb rusuks; aga kelle peale see langeb, selle ta teeb pihuks!”  
[N.42.20.19] Ja ßlempreestrid ja kirjatundjad pßßdsid selsamal tunnil pista käed Tema kßlge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et Ta nende kohta oli ßtelnud selle tähendamiss  
[N.42.20.20] Ja nad varitsesid Teda ja läkitasid välja kavalad mehed, kes pidid teesklema  
[N.42.20.21] Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: „  
[N.42.20.22] Kas meil sĂźnnib keisrile anda maksuraha v  
[N.42.20.23] Aga Tema m  
[N.42.20.24] Näidake Mulle teenariraha! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?” Nemad vastasid: „Keisri!”  
[N.42.20.25] Tema ütles neile: „Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!”  
[N.42.20.26] Ja nad ei saanud Teda kinni v  
[N.42.20.27] Ent Ta juure tuli m  
[N.42.20.28] n  
[N.42.20.29] Oli kord seitse venda; ja esimene v  
[N.42.20.30] Ja teine samuti.  
[N.42.20.31] Ja kolmas v  
[N.42.20.32] K  
[N.42.20.33] Kelle naiseks nende seast nßßd see naine peab olema ßlest  
[N.42.20.34] Jeesus kostis neile: „Sellesinase maailm-asjastu lapsed v  
[N.42.20.35] aga kes on väärt arvatud j  
[N.42.20.36] Sest nad ei v  
[N.42.20.37] Aga et surnud t  
[N.42.20.38] Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest k  
[N.42.20.39] Siis m  
[N.42.20.40] Ei nad julgenud Temalt ka enam midagi kĂźsida.  
[N.42.20.41] Aga Ta ütles neile: „Kuidas üteldakse Kristus olevat Taaveti Poeg,  
[N.42.20.42] kuna Taavet ise Ăźtleb Laulude raamatus: Issand on Ăźtelnud minu Issandale: Istu Mu paremale poole,  
[N.42.20.43] kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks?  
[N.42.20.44] Taavet nimetab siis Teda Issandaks, ja kuidas Ta on tema Poeg?”  
[N.42.20.45] Aga Ta Ăźtles k  
[N.42.20.46] „Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat kohta lauas söömaaegadel!  
[N.42.20.47] Nemad söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Need saavad seda raskema hukatuse!”  
[N.42.21.01] Aga Ta vaatas ja nägi rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat.  
[N.42.21.02] Ent Ta nägi ka ßht vaest lesknaist kaks leptonit sinna sisse panevat.  
[N.42.21.03] Ja Ta ütles: „T  
[N.42.21.04] Sest need k  
[N.42.21.05] Ja kui m  
[N.42.21.06] „Päevad tulevad, et sellest k  
[N.42.21.07] Siis küsiti Temalt: „  
[N.42.21.08] Aga Tema ütles: „Katsuge, et teid ei eksitataks; sest paljud tulevad Minu nime all ja ütlevad: Mina olen see! ja: Aeg on lähenenud! Ärge minge nende järele!  
[N.42.21.09] Ja kui te kuulete s  
[N.42.21.10] Siis ta ütles neile: „Rahvas t  
[N.42.21.11] ja suuri maavärisemisi on siis ja paiguti nälga ning katku; ja hirmsaid asju on näha ning suuri tunnustähti taeval!  
[N.42.21.12] Aga enne k  
[N.42.21.13] Aga see annab teile juhust tunnistamiseks.  
[N.42.21.14] Seepärast v  
[N.42.21.15] Sest Mina annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa panna ega rääkida ßkski teie vastaseist.  
[N.42.21.16] Ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ning s  
[N.42.21.17] ja teid vihatakse k  
[N.42.21.18] Aga mitte juuksekarvgi ei saa hukka teie peast!  
[N.42.21.19] Oma pßsivusega kannatustes te päästate oma hinged.  
[N.42.21.20] Aga kui te näete Jeruusalma olevat s  
[N.42.21.21] Siis p  
[N.42.21.22] Sest need on kättemaksu päevad, et läheks täide, mis on kirjutatud.  
[N.42.21.23] Häda käima peal olijaile ja imetajaile neil päevil, sest suur häda on maa peal ja viha selle rahva vastu!  
[N.42.21.24] Ja nad langevad m  
[N.42.21.25] Ja päikeses, kuus ja tähtedes on ennustusmärke ja maa peal on rahvastel ahastus ja n  
[N.42.21.26] Ja inimesed lähevad rammetumaks kartuse ja sßndmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas; sest taeva vägesid k  
[N.42.21.27] Ja siis nad näevad Inimese Poja tulevat pilves suure väe ja auhiilgusega!  
[N.42.21.28] Aga kui see k  
[N.42.21.29] Ja Ta Ăźtles neile v  
[N.42.21.30] Kui nad juba pakatavad ja te näete seda, siis tunnete iseenesest, et suvi on juba ligidal.  
[N.42.21.31] N  
[N.42.21.32] T  
[N.42.21.33] Taevas ja maa hävivad, kuid Minu s  
[N.42.21.34] Aga hoidke, et te oma sßdameid ei koormaks liigsÜÜmise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt  
[N.42.21.35] otsegu linnupael! Sest ta tuleb k  
[N.42.21.36] Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt p  
[N.42.21.37] Ja Ta  
[N.42.21.38] Ja k  
[N.42.22.01] Aga hapnemata leibade päev, mida kutsutakse paasapßhaks, oli ligidal.  
[N.42.22.02] Ja Ăźlempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Teda surmata; sest nad kartsid rahvast.  
[N.42.22.03] Aga saatan oli läinud Juudase sisse, keda liignimega hßßti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkßmne arvust.  
[N.42.22.04] Ja ta läks ära ja rääkis ßlempreestrite ja s  
[N.42.22.05] Ja nad said r  
[N.42.22.06] Tema n  
[N.42.22.07] Nii j  
[N.42.22.08] Ja Ta läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: „Minge ja valmistage meile paasatall, et me seda sööksime.”  
[N.42.22.09] Aga nad küsisid Temalt: „Kus Sa tahad, et me selle valmistame?”  
[N.42.22.10] Tema vastas neile: „Vaata, kui te linna sisse lähete, siis tuleb teile vastu inimene, kes kannab veekruusi; minge Tema järele sinna majasse, kuhu Ta sisse läheb,  
[N.42.22.11] ja Ăźtelge selle maja isandale:  
[N.42.22.12] Siis ta näitab teile suure ülemise toa; seal valmistage.”  
[N.42.22.13] Ent kui nad ära läksid, leidsid nad n  
[N.42.22.14] Ja kui tund kätte j  
[N.42.22.15] Ja Ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasatalle süüa ühes teiega, enne kui Ma kannatan.  
[N.42.22.16] Sest Ma ßtlen teile, et Ma ei sÜÜ enam sellest, kuni k  
[N.42.22.17] Ja Ta v  
[N.42.22.18] Sest Ma ütlen teile, et Mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala Riik!”  
[N.42.22.19] Ja Ta v  
[N.42.22.20] Samuti ka karika pärast  
[N.42.22.21]   
[N.42.22.22] Ja Inimese Poeg läheb kßll ära, n  
[N.42.22.23] Ja nemad hakkasid kĂźsima Ăźksteiselt, kes see kĂźll peaks nende seast olema, kes seda teeb.  
[N.42.22.24] Aga nende seas t  
[N.42.22.25] Siis Tema ütles neile: „Rahvaste kuningad valitsevad isandaina nende üle ja nende v  
[N.42.22.26] Kuid teie ärge olge n  
[N.42.22.27] Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, v  
[N.42.22.28] Aga teie olete need, kes Minu juure on jäänud Mu kiusatustes;  
[N.42.22.29] ja Mina sean teile Riigi, n  
[N.42.22.30] et te sÜÜksite ja jooksite Minu lauas Minu Riigis ja istuksite aujärgedel ja m  
[N.42.22.31] „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud s  
[N.42.22.32] Aga Mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei l  
[N.42.22.33] Aga tema ütles Talle: „Issand, ma olen valmis Sinuga minema niihästi vangi kui surma!”  
[N.42.22.34] Kuid Ta ütles: „Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei laula täna mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa Mind tunned!”  
[N.42.22.35] Ja Ta ütles neile: „Kui Ma teid läkitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu?” Nemad vastasid: „Ei midagi!”  
[N.42.22.36] Siis ta ütles neile: „Aga nüüd, kellel on kukkur, see v  
[N.42.22.37] Sest Ma ütlen teile, et Minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: „Ja Teda arvati üleastujate hulka!” Sest mis Minusse puutub, j  
[N.42.22.38] Aga nemad ütlesid: „Issand, ennäe, siin on kaks m  
[N.42.22.39] Ja Ta läks välja ja tuli Oma viisi järele  
[N.42.22.40] Ja kui ta j  
[N.42.22.41] Ta ise läks neist eemale, niikaugele kui kiviga j  
[N.42.22.42] üteldes: „Isa, kui Sa tahad, siis v  
[N.42.22.43] Siis ilmus Temale Ingel taevast ja kinnitas Teda.  
[N.42.22.44] Ja heideldes raskesti, palvetas Ta veel pinevamalt; ja Tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale.  
[N.42.22.45] Ja Ta t  
[N.42.22.46] Ja Ta ütles neile: „Miks te magate? T  
[N.42.22.47] Kui Tema alles rääkis, vaata, siis tuli rahvast ja see, keda hßßti Juudaseks, ßks neist kaheteistkßmnest, käis nende ees ja tuli Jeesuse ligi teda suudlema.  
[N.42.22.48] Aga Jeesus ütles temale: „Juudas, annad sa Inimese Poja suudlusega ära?”  
[N.42.22.49] Kui nüüd kaaslased seda nägid, mis oli tulemas, ütlesid nad: „Issand, kas me peame m  
[N.42.22.50] Ja Ăźks neist l  
[N.42.22.51] Aga Jeesus kostis ning ütles: „Jätke sellega!” Ja Ta puudutas tema k  
[N.42.22.52] Siis Jeesus ütles ülempreestritele ja pühakoja pealikuile ja vanemaile, kes Tema vastu olid tulnud: „Te olete tulnud välja otsegu röövli vastu m  
[N.42.22.53] Kui Ma iga päev teie juures olin pßhakojas, ei ole te pistnud käsi Mu kßlge. Ent see on teie tund ja pimeduse v  
[N.42.22.54] Aga nad v  
[N.42.22.55] Ja kui nad keset  
[N.42.22.56] Siis nägi üks ümmardaja teda tule ääres istuvat ning jäi temale otsa vaatama ja ütles: „Ka seesinane oli ühes Temaga!”  
[N.42.22.57] Aga tema salgas ning ütles: „Naine, mina Teda ei tunne!”  
[N.42.22.58] Ūürikese aja pärast nägi teda teine, keegi mees, ning ütles: „Sinagi oled nende seast!” Kuid Peetrus ütles: „Inimene, mina ei ole mitte!”  
[N.42.22.59] Ja umbes tund aega hiljemini kinnitas seda keegi teine ning ütles: „T  
[N.42.22.60] Aga Peetrus ütles: „Inimene, ma ei m  
[N.42.22.61] Ja Issand pÜÜrdus ja vaatas Peetrusele; ja Peetrusele tuli meele Issanda s  
[N.42.22.62] Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti.  
[N.42.22.63] Aga mehed, kes Jeesust kinni hoidsid, naersid ja peksid Teda,  
[N.42.22.64] ja nad katsid Ta silmad kinni ja küsisid Temalt ning ütlesid: „M  
[N.42.22.65] Ja palju muid pilkes  
[N.42.22.66] Ja kui valgeks läks, tulid rahvavanemad, ßlempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid Ta ßles oma Suurkohtu ette  
[N.42.22.67] ning ütlesid: „Kui Sina oled Kristus, siis ütle meile!” Tema vastas neile: „Kui Ma teile ütlen, ei usu te ju mitte,  
[N.42.22.68] ja kui Ma kĂźsin, ei vasta te mitte!  
[N.42.22.69] Ent nüüdsest peale hakkab Inimese Poeg istuma Jumala väe paremal poolel!”  
[N.42.22.70] Aga nad k  
[N.42.22.71] Siis nad ütlesid: „Mis tunnistust me veel vajame? Oleme ju ise seda kuulnud Tema suust!”  
[N.42.23.01] Ja kogu nende hulk t  
[N.42.23.02] Ja nad hakkasid kaebama Tema peale ning ütlesid: „Me oleme leidnud, et Tema rahvast eksitab ja keelab andmast maksuraha keisrile ning ütleb Enese Kuningas Kristuse olevat!”  
[N.42.23.03] Siis Pilaatus küsis Temalt ning ütles: „Kas Sina oled Juutide Kuningas?” Ja Ta vastas temale, üteldes: „Jah, olen!”  
[N.42.23.04] Pilaatus aga ütles ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei leia sellest inimesest ühtki süüd!”  
[N.42.23.05] Aga nemad ajasid peale ja ütlesid: „Tema ässitab rahvast ja  
[N.42.23.06] Aga kui Pilaatus seda kuulis, kĂźsis ta, kas See Inimene ei ole mitte galilealane?  
[N.42.23.07] Ja saades teada, et Ta on Heroodese valitsuse alt, saatis ta Tema Heroodese juure, kes ka viibis Jeruusalemas neil päevil.  
[N.42.23.08] Kui siis Heroodes Jeesust nägi, sai ta väga r  
[N.42.23.09] Ta kĂźsis Temalt palju asju, aga Tema ei vastanud talle midagi.  
[N.42.23.10] Aga ßlempreestrid ja kirjatundjad seisid ja kaebasid väga valjusti Tema peale.  
[N.42.23.11] Kui siis Heroodes oma s  
[N.42.23.12] Ja sel päeval said Pilaatus ja Heroodes ßksteisega s  
[N.42.23.13] Siis Pilaatus kutsus kokku Ăźlempreestrid ning rahvaĂźlemad ja rahva  
[N.42.23.14] ning ütles neile: „Te olete toonud selle inimese minu juure otsegu rahva eksitaja. Ja vaata, ma olen Teda üle kuulanud teie ees ega ole sellest inimesest leidnud ühtki süüd, milles te Teda süüdistate,  
[N.42.23.15] ega Heroodeski, vaid ta on Tema saatnud tagasi meie juure. Ja vaata, Tema pole teinud midagi, mis oleks surma väärt!  
[N.42.23.16] Sellepärast ma tahan Teda karistada ja vabaks lasta!”  
[N.42.23.17] Aga temal oli kohustuseks neile pĂźhiks vabaks lasta Ăźks vang.  
[N.42.23.18] Siis kogu hulk kisendas väga ning ütles: „Hukka ära, lase meile Barabas vabaks!”  
[N.42.23.19] See oli mingi linnas sßndinud mässu ja tapmise pärast vangi heidetud.  
[N.42.23.20] Siis Pilaatus t  
[N.42.23.21] Aga nemad karjusid: „Löö risti, löö Ta risti!”  
[N.42.23.22] Siis ta ütles neile kolmat puhku: „Mis Ta siis on kurja teinud? Ma pole Temast leidnud ühtki surmasüüd. Sellepärast ma karistan teda ja lasen ta vabaks!”  
[N.42.23.23] Aga nad käisid peale, suure kisendamisega n  
[N.42.23.24] Siis Pilaatus tegi otsuse, et sßnniks nende palve järele.  
[N.42.23.25] Ta laskis neile vabaks selle, kes mässamise ja tapmise pärast oli vangitorni heidetud ja keda nemad vabaks palusid. Aga Jeesuse ta andis nende meelevalla kätte.  
[N.42.23.26] Ja Teda välja viies said nad kätte kellegi Siimona Kßreenest, kes tuli väljalt; ja tema peale nad panid risti, et ta seda kannaks Jeesuse järele.  
[N.42.23.27] Aga Teda järgis suur huik rahvast ja ka naisi, kes kaebasid ja Teda nutsid.  
[N.42.23.28] Siis Jeesus pöördus nende poole ja ütles: „Jeruusalema tütred, ärge nutke Mind, vaid nutke iseendid ja oma lapsi!  
[N.42.23.29] Sest vaata, päevad tulevad, mil ßteldakse:  
[N.42.23.30] Siis hakatakse ßtlema mägedele: Langege meie peale! ja mäekinkudele: Katke meid!  
[N.42.23.31] Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga!”  
[N.42.23.32] Aga ka kaks muud kurjategijat viidi ßhes Temaga välja hukkamiseks.  
[N.42.23.33] Ja kui nad j  
[N.42.23.34] Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” Ja nad jagasid Tema riided ning heitsid liisku nende pärast.  
[N.42.23.35] Ja rahvas seisis seal vaatamas, ja ka ülemad irvitasid ühes nendega ning ütlesid: „Muid Ta on aidanud, aidaku Iseennast, kui Ta on Jumala V  
[N.42.23.36] Ka s  
[N.42.23.37] ning ütlesid: „Kui Sina oled Juutide Kuningas, siis aita Iseennast!”  
[N.42.23.38] Aga oli ka pealkiri Tema kohal: „See on Juutide Kuningas!”  
[N.42.23.39] Siis teine poodud kurjategijaist pilkas Teda ning ütles: „Eks Sa ole Kristus? Aita Iseennast ja meid!”  
[N.42.23.40] Aga teine kostis ja s  
[N.42.23.41] Meie kĂźll  
[N.42.23.42] Ja ta ütles: „Jeesus, m  
[N.42.23.43] Ja Jeesus ütles temale: „T  
[N.42.23.44] Ja oli juba umbes kuues tund, siis tekkis pimedus Ăźle kogu maa Ăźheksandast tunnist saadik,  
[N.42.23.45] sest päike pimenes. Ja templi eesriie kärises keskelt l  
[N.42.23.46] Ja Jeesus kisendas suure häälega ning ütles: „Isa, Sinu kätte Ma annan Oma vaimu!” Ja kui Ta seda oli ütelnud, heitis Ta hinge.  
[N.42.23.47] Aga kui pealik nägi, mis sündis, andis ta Jumalale au ning ütles: „See inimene oli t  
[N.42.23.48] Ja kui k  
[N.42.23.49] Aga k  
[N.42.23.50] Ja vaata, mees, nimega Joosep, Suurkohtu liige, hea ja  
[N.42.23.51] kes ei olnud Ăźhes n  
[N.42.23.52] see läks Pilaatuse juure ja palus enesele Jeesuse ihu.  
[N.42.23.53] Ja ta v  
[N.42.23.54] Ja see oli valmistuspäev, ja hingamispäev oli tulemas.  
[N.42.23.55] Aga naised, kes Galileast olid teda järginud, käisid kaasas ja vaatasid hauda ja kuidas Tema ihu sinna pandi.  
[N.42.23.56] Ja kui nad olid tagasi tulnud, valmistasid nad l  
[N.42.24.01] Aga nädala esimesel päeval puhteajal läksid naised hauale, viies ßhes l  
[N.42.24.02] Ja nad leidsid kivi haualt ära veeretatud.  
[N.42.24.03] Siis nad läksid sisse, kuid ei leidnud mitte Issanda Jeesuse ihu.  
[N.42.24.04] Ja kui nad selle pärast kahevahel olid, vaata, siis seisis kaks meest nende k  
[N.42.24.05] Aga kui naised hakkasid kartma ja oma silmad maha l  
[N.42.24.06] Tema ei ole siin, vaid on Ăźles t  
[N.42.24.07] kui Ta teile ßtles, et Inimese Poeg antakse patuste inimeste kätte ja lßßakse risti ja kolmandal päeval Ta t  
[N.42.24.08] Siis nad tuletasid meele Tema s  
[N.42.24.09] ja läksid tagasi haua juurest ja kuulutasid seda k  
[N.42.24.10] Aga Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jakoobuse ema, ja teised nende kaaslased jutustasid seda Apostlitele.  
[N.42.24.11] Ent need k  
[N.42.24.12] Aga Peetrus v  
[N.42.24.13] Ja vaata, kaks nende seast olid minemas selsamal päeval kßlasse, mis on ligi kuuskßmmend vagu maad Jeruusalemast ja mille nimi on Emmaus.  
[N.42.24.14] Ja nad k  
[N.42.24.15] Ja nende k  
[N.42.24.16] Aga nende silmad peeti, nii et nad Teda ei tunnud.  
[N.42.24.17] Ja Ta ütles neile: „Mis k  
[N.42.24.18] Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning ütles Temale: „Sinaks üksi elad kui v  
[N.42.24.19] Ta küsis neilt: „Mis?” Aga nad ütlesid Temale: „See, mis sündis Jeesus Naatsaretlasega, Kes oli prohvet, vägev teolt ja s  
[N.42.24.20] kuidas meie Ăźlempreestrid ja vanemad on annud Ta surma m  
[N.42.24.21] Ent meie lootsime Tema olevat Selle, Kes Iisraeli rahva lunastab; aga peale selle k  
[N.42.24.22] Ka m  
[N.42.24.23] kui nad Tema ihu ei leidnud, tulid nad ja ßtlesid endid näinud olevat ka Inglite nägemust, kes ßtlevad Tema elavat!  
[N.42.24.24] Ja m  
[N.42.24.25] Tema ütles neile: „Oh te m  
[N.42.24.26] Eks Kristus pidanud seda kannatama ja Oma auhiilgusesse minema?”  
[N.42.24.27] Ja Ta hakkas peale Moosesest ja k  
[N.42.24.28] Ja kui nad lähenesid kßlale, kuhu nad olid minemas, tegi Ta Enese eemale minema.  
[N.42.24.29] Ja nad käisid Temale peale ning ütlesid: „Jää meie juure, sest  
[N.42.24.30] Ja sĂźndis, kui Ta nendega lauas istus, et Ta v  
[N.42.24.31] Siis nende silmad läksid lahti ja nad tundsid Tema ära! Ja Tema kadus nende silmist.  
[N.42.24.32] Ja nad ütlesid üksteisele: „Eks meie süda p  
[N.42.24.33] Ja nad t  
[N.42.24.34] kes ütlesid: „Issand on t  
[N.42.24.35] Ja nemad ise jutustasid, mis teel oli sßndinud ja kuidas nad Tema olid leiva murdmisest ära tunnud.  
[N.42.24.36] Aga kui nad seda rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: „Rahu olgu teile!”  
[N.42.24.37] Nemad kohkusid ja l  
[N.42.24.38] Ent Tema ütles neile: „Miks te olete nii väga ehmunud? Ja mispärast t  
[N.42.24.39] Vaadake Mu käsi ja jalgu, et Mina see olen! Katsuge Mind kätega ja nähke, sest vaimul ei ole liha ega luid, n  
[N.42.24.40] Ja seda ßteldes näitas Ta neile Oma käsi ja jalgu.  
[N.42.24.41] Aga kui nad r  
[N.42.24.42] Ja nad panid Tema ette pala kĂźpsetatud kala.  
[N.42.24.43] Ja Tema v  
[N.42.24.44] Siis Ta ütles neile: „Need on k  
[N.42.24.45] Siis Ta avas nende m  
[N.42.24.46] Ja ta ütles neile: „N  
[N.42.24.47] ja Tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks k  
[N.42.24.48] Teie olete nende asjade tunnistajad!  
[N.42.24.49] Ja vaata, Mina läkitan teie peale Oma Isa t  
[N.42.24.50] Siis Ta viis nad välja Betaania lähedale ja t  
[N.42.24.51] Ja sĂźndis, et Ta neid  
[N.42.24.52] Ja nemad kummardasid Teda ning läksid tagasi Jeruusalemma suure r  
[N.42.24.53] ja olid alati pßhakojas, tänades Jumalat!  
[N.43.01.01] Alguses oli SĂľna, ja SĂľna oli Jumala juures, ja SĂľna oli Jumal.  
[N.43.01.02] Seesama oli alguses Jumala juures.  
[N.43.01.03] Kþik on tekkinud Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.  
[N.43.01.04] Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus,  
[N.43.01.05] ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda vĂľtnud omaks.  
[N.43.01.06] Oli mees, Jumala läkitatud; selle nimi oli Johannes.  
[N.43.01.07] See tuli tunnistuseks, tunnistama Valgusest, et kĂľlk usuksid tema kaudu.  
[N.43.01.08] Tema ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistama Valgusest.  
[N.43.01.09] See tĂľeline Valgus, Mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma.  
[N.43.01.10] Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tunnud Teda.  
[N.43.01.11] Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei vĂľtnud Teda vastu.  
[N.43.01.12] Aga kĂľigile, kes Teda vastu vĂľtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse.  
[N.43.01.13] kes ei ole sĂźndinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast.  
[N.43.01.14] Ja Sþna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast Ainusßndinud Poja au, täis armu ja tþde.  
[N.43.01.15] Johannes annab tunnistust Temast, ja ta hüüdis nõnda: „Tema oli See, Kellest ma ütlesin: Kes tuleb pärast mind, See on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!”  
[N.43.01.16] Sest Tema täiusest me kþik oleme saanud, ja armu armu peale.  
[N.43.01.17] Sest käsuþpetus on antud Moosese kaudu, arm ja tþde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.  
[N.43.01.18] Ūkski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusßndinud Poeg, kes on Isa sßles, on Temast kþnelnud.  
[N.43.01.19] Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?”  
[N.43.01.20] Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: „Mina ei ole Kristus!”  
[N.43.01.21] Ja nad küsisid temale: „Kes siis? Oled sa Eelija?” Tema ütles: „Ei ole!” - „Oled sina see prohvet?” Tema vastas: „Ei!”  
[N.43.01.22] Siis nad ütlesid talle: „Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?”  
[N.43.01.23] Tema ütles: „Mina olen hüüdja hääl kõrves: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud!”  
[N.43.01.24] Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast.  
[N.43.01.25] Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: „Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?”  
[N.43.01.26] Johannes vastas neile ning ütles: „Mina ristin veega; aga teie keskel seisab See, Keda te ei tunne,  
[N.43.01.27] Kes tuleb pärast mind, Kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline!”  
[N.43.01.28] See sĂźndis Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes ristis.  
[N.43.01.29] Järgmisel päeval näeb Johannes Jeesuse tulevat tema juure ja ta ütleb: „Vaata, see on Jumala Tall, Kes võtab ära maailma patu!  
[N.43.01.30] See on, Kellest ma ßtlesin: Pärast mind tuleb Mees, Kes on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!  
[N.43.01.31] Ja mina ei tunnud Teda, kuid selleks, et Ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima!”  
[N.43.01.32] Ja Johannes tunnistas ning ütles: „Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja Ta jäi Tema peale.  
[N.43.01.33] Ja mina ei tunnud Teda mitte; aga Kes mind läkitas veega ristima, See ßtles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu alla laskuvat ja Tema peale jäävat, See on, Kes ristib Pßha Vaimuga!  
[N.43.01.34] Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et Seesinane on Jumala Poeg.”  
[N.43.01.35] Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal, ja kaks tema jßngrit.  
[N.43.01.36] Ja kui ta nägi Jeesust kõndivat, ütles ta: „Ennäe, See on Jumala Tall!”  
[N.43.01.37] Ja need kaks jßngrit kuulsid tema ßtlust ja järgisid Jeesust.  
[N.43.01.38] Aga Jeesus pöördus ümber, ja nähes neid Teda järgivat, ütles Ta neile: „Mida te otsite?” Aga nemad ütlesid Talle: „Rabi! - see tähendab meie keeli õpetaja - kus Sa asud?”  
[N.43.01.39] Ta ütles neile: „Tulge ja vaadake!” Nad tulidki ja nägid, kus Ta asus, ja nad jäid Tema juure selle päeva. See oli arvata kümnes tund.  
[N.43.01.40] Andreas, Siimon Peetruse vend, oli ßks neist kahest, kes oli kuulnud Johannese ßtlust ja hakanud Jeesust järgima.  
[N.43.01.41] Tema leiab esiteks oma venna Siimona ja ütleb temale: „Me oleme leidnud Messia!” - see on meie keeli Kristuse.  
[N.43.01.42] Ja ta viis tema Jeesuse juure. Jeesus vaatas temale otsa ja ütles: „Sina oled Siimon, Joona poeg, sind peab hüütama Keefaseks!” - see tähendab Peetruseks.  
[N.43.01.43] Järgmisel päeval Jeesus tahtis minna Galileasse; ja Ta leiab Filippuse ning ütleb temale: „Järgi mind!”  
[N.43.01.44] Aga Filippus oli pärit Betsaidast, Andrease ja Peetruse linnast.  
[N.43.01.45] Filippus leiab Naatanaeli ja ütleb temale: „Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist!”  
[N.43.01.46] Naatanael ütles talle: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” Filippus ütles temale: „Tule ja vaata!”  
[N.43.01.47] Jeesus nägi Naatanaeli tema juure tulevat ja ütles temast: „Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!”  
[N.43.01.48] Naatanael ütles talle: „Kust Sa mind tunned?” Jeesus vastas ja ütles temale: „Enne kui Filippus sind kutsus, nägin ma sind, kui sa olid viigipuu all!”  
[N.43.01.49] Naatanael vastas Temale: „Rabi, sina oled Jumala Poeg, Sina oled Iisraeli Kuningas!”  
[N.43.01.50] Jeesus vastas ja ütles talle: „Selleparast et Ma ütlesin: Ma nägin sind viigipuu all! usud sa. Sa saad näha suuremaid asju kui need!”  
[N.43.01.51] Ja Ta ütles talle: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te näete ka taeva olevat avatud ja Jumala inglid astuvat üles ja alla Inimese Poja peale!”  
[N.43.02.01] Ja kolmandal päeval olid pulmad Kaanas Galileamaal, ja Jeesuse Ema oli seal.  
[N.43.02.02] Ja ka Jeesus ja Tema jĂźngrid olid kutsutud pulma.  
[N.43.02.03] Ja kui tuli puudus viinast, ütles Jeesuse Ema Temale: „Neil ei ole viina!”  
[N.43.02.04] Jeesus ütles Talle: „Mis Sul minuga asja, Naine? Minu aeg ei ole veel tulnud!”  
[N.43.02.05] Tema Ema ütles teenijaile: „Mis Tema teile iganes ütleb, seda tehke!”  
[N.43.02.06] Aga seal oli kuus kivist anumat seismas juutide puhastuskombe pärast ja igaßhte mahtus kaks vþi kolm mþþtu.  
[N.43.02.07] Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nemad täitsid need ääretasa.  
[N.43.02.08] Ja Ta ütles neile: „Ammutage nüüd neist ja viige pidukorraldajale!” Ja nemad viisid.  
[N.43.02.09] Aga kui pidukorraldaja maitses vett, mis oli viinaks saanud, ega teadnud, kust see oli, kuna teenijad, kes vee olid toonud, teadsid, siis kutsus pidukorraldaja peigmehe.  
[N.43.02.10] ja ütles talle: „Igaüks paneb enne lauale hea viina, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema. Sina oled hoidnud hea viina siitsaadik!”  
[N.43.02.11] Selle esimese tunnustähe tegi Jeesus Kaanas Galileamaal ja ilmutas Oma au. Ja Tema jßngrid uskusid Temasse.  
[N.43.02.12] Pärast Ta läks alla Kapernauma, Tema ja Ta Ema ja Ta vennad ja Ta jßngrid; ja sinna nad ei jäänud kauaks ajaks.  
[N.43.02.13] Ja juutide paasapßhad olid ligidal. Ja Jeesus läks ßles Jeruusalemma.  
[N.43.02.14] Seal Ta leidis pßhakojas neid, kes mßßsid härgi ja lambaid ja tuvisid, ja rahavahetajaid istumas.  
[N.43.02.15] Ja Ta tegi paelust piitsa ja ajas kþik pßhakojast välja, niihästi lambad kui härjad, ja rahavahetajate raha Ta puistas laiali ning kummutas nende lauad  
[N.43.02.16] ja ütles tuvimüüjaile: „Viige need siit ära! Ärge tehke Minu Isa koda kaubakojaks!”  
[N.43.02.17] Tema jüngritele meenus, et on kirjutatud: „Püha viha Sinu koja pärast sööb Mind ära!”  
[N.43.02.18] Siis kostsid juudid ning ütlesid Temale: „Mis tunnustähte Sa näitad meile, et Sa seda teed?”  
[N.43.02.19] Jeesus vastas ning ütles neile: „Lammutage see tempel, ja Ma püstitan selle kolme päevaga!”  
[N.43.02.20] Siis ütlesid juudid: „Seda templit on ehitatud nelikümmend ja kuus aastat, ja Sina püstitad selle kolme päevaga?”  
[N.43.02.21] Ent Tema rääkis Oma ihu templist.  
[N.43.02.22] Aga kui Ta oli surnuist Ăźles tĂľusnud, meenus Tema jĂźngritele, et Ta seda oli Ăźtelnud. Ja nad uskusid Kirja ja sĂľna, mis Jeesus oli Ăźtelnud.  
[N.43.02.23] Aga kui Ta oli Jeruusalemas paasapßhal, uskusid paljud Tema nimesse, nähes Tema imetegusid, mida Ta tegi.  
[N.43.02.24] Kuid Jeesus Ise ei usaldanud Ennast nende kätte, sest Ta tundis neid kþiki  
[N.43.02.25] ega olnud Tal tarvis, et keegi oleks annud tunnistust kellegi inimese kohta; sest Ta ise teadis, mis oli inimeses.  
[N.43.03.01] Oli variseride seas mees, Nikodeemus nimi, uks juutide Ăźlem.  
[N.43.03.02] See tuli Jeesuse juure öösel ja ütles Temale: „Rabi, me teame, et Sa Jumalalt oled tulnud õpetajaks; sest keegi ei või teha neid imetähti, mida Sina teed, kui Jumal ei ole temaga!”  
[N.43.03.03] Jeesus vastas ning ütles talle: „Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sunni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!”  
[N.43.03.04] Nikodeemus ütles Temale: „Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?”  
[N.43.03.05] Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!  
[N.43.03.06] Mis lihast on sĂźndinud, on liha, ja mis Vaimust on sĂźndinud, on vaim!  
[N.43.03.07] Ära pane imeks, et Ma ütlesin sulle: Te peate uuesti sündima!  
[N.43.03.08] Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!”  
[N.43.03.09] Nikodeemus vastas ning ütles Talle: „Kuidas see võib sündida?”  
[N.43.03.10] Jeesus vastas ning ütles talle: „Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda?  
[N.43.03.11] Tþesti, tþesti Ma ßtlen sulle, Me räägime, mida Me teame, ja tunnistame, mis Me oleme näinud, ja te ei vþta Meie tunnistust vastu!  
[N.43.03.12] Kui Ma teile räägin maisist asjust, ja te ei usu, kuidas te usuksite, kui Ma teile räägiksin taevasist asjust?  
[N.43.03.13] Ja ometi ei ole ßkski muu läinud taevasse kui aga See, Kes taevast on maha tulnud, Inimese Poeg!  
[N.43.03.14] Ja nĂľnda nagu Mooses kĂľrves mao Ăźlendas, nĂľnda Ăźlendatakse Inimese Poeg,  
[N.43.03.15] et igaĂźhel, kes usub Temasse, oleks igavene elu!  
[N.43.03.16] Sest nĂľnda on Jumal maailma armastanud, et Ta Oma AinusĂźndinud Poja , on annud, et Ăźkski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!  
[N.43.03.17] Sest Jumal ei ole Oma Poega läkitanud maailma, et Ta maailma ßle kohut mþistaks, vaid et maailm Tema läbi þndsaks saaks!  
[N.43.03.18] Kes usub Temasse, selle Ăźle ei mĂľisteta kohut; aga kes ei usu, selle Ăźle on juba kohus mĂľistetud, sest Ta ei ole uskunud Jumala ainusĂźndinud Poja nimesse.  
[N.43.03.19] Aga see on kohus, et valgus on tulnud maailma ja inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad.  
[N.43.03.20] Sest igaĂźks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juure, et ta tegusid ei laidetaks.  
[N.43.03.21] Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juure, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!”  
[N.43.03.22] Pärast seda tulid Jeesus ja Tema jßngrid Juudamaale; ja seal Ta viibis nendega ja ristis.  
[N.43.03.23] Aga ka Johannes oli ristimas Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett ja sinna tuli inimesi ja nad ristiti.  
[N.43.03.24] Sest Johannes ei olnud veel vangitorni heidetud.  
[N.43.03.25] Siis hakkasid Johannese jßngrid vaidlema ßhe juudiga puhastuse pärast.  
[N.43.03.26] Ja nad tulid Johannese juure ja ütlesid temale: „Rabi! See, Kes oli Sinuga sealpool Jordanit, Kellest sina tunnistasid, vaata, see ristib ja kõik lähevad Tema juure!”  
[N.43.03.27] Johannes vastas ning ütles: „Inimene ei või midagi võtta, kui see temale ei ole antud taevast.  
[N.43.03.28] Te ise olete minu tunnistajad, et ma ßtlesin: Mina ei ole Kristus, vaid mind on läkitatud Tema eele!  
[N.43.03.29] Kellel on pruut, see on peigmees; aga peigmehe sþber seisab ja kuulab teda ja on väga rþþmus peigmehe häälest. See mu rþþm on nßßd saanud täielikuks!  
[N.43.03.30] Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!  
[N.43.03.31] Kes tuleb ßlalt, see on ßle kþikide! Kes on maast, see on maast ja räägib maast; Kes tuleb taevast, on ßle kþikide  
[N.43.03.32] ja tunnistab seda, mida Ta on näinud ja kuulnud, ja Tema tunnistust ei vþta ßkski vastu!  
[N.43.03.33] Kes vĂľtab vastu Tema tunnistuse, see kinnitab, et Jumal on tĂľeline!  
[N.43.03.34] Sest See, Kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sþnu; sest Jumal ei anna Vaimu mþþdu järele!  
[N.43.03.35] Isa armastab Poega ja on kþik annud Tema kätte!  
[N.43.03.36] Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!”  
[N.43.04.01] Kui nßßd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus rohkem jßngreid tegevat ja ristivat kui Johannes -  
[N.43.04.02] ehk kĂźll Jeesus ise ei ristinud, vaid Tema jĂźngrid -  
[N.43.04.03] siis Ta lahkus Judeast ja läks Galileasse.  
[N.43.04.04] Aga Tal tuli Samaariast läbi minna.  
[N.43.04.05] Siis Ta tuli Samaaria linna, mida hßßtakse Sßhhariks, pþllu lähedale, mille Jaakob oli annud oma pojale Joosepile.  
[N.43.04.06] Seal oli Jaakobi allikas. Väsinuna teekäimisest istus siis Jeesus maha allika ääre. Oli arvata kuues tund.  
[N.43.04.07] Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: „Anna Mulle juua!”  
[N.43.04.08] Ent Tema jßngrid olid läinud linna toidust ostma.  
[N.43.04.09] Siis ütleb Samaaria naine Temale: „Kuidas Sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?” Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega.  
[N.43.04.10] Jeesus vastas ning ütles talle: „Kui sa teaksid Jumala andi ja Kes See on, Kes sinule ütleb: Anna Mulle juua! siis sa paluksid Teda ja Ta annaks sinule elavat vett!”  
[N.43.04.11] Naine ütleb temale: „Isand, Sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav; kust Sa siis saad selle elava vee?  
[N.43.04.12] Kas Sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja jõi sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?”  
[N.43.04.13] Jeesus vastas ning ütles temale: „Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle;  
[N.43.04.14] aga kes iganes joob seda vett, mida Mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida Mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!”  
[N.43.04.15] Naine ütleb Temale: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks ega oleks mul vaja siia tulla vett ammutama!”  
[N.43.04.16] Jeesus ütleb talle: „Mine kutsu oma mees ja tule siia!”  
[N.43.04.17] Naine vastas ning ütles: „Minul ei ole meest!” Jeesus ütleb temale: „Sina ütled õigesti: Mul ei ole meest!  
[N.43.04.18] sest viis meest on sul olnud ja kes sul nüüd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled õigesti ütelnud.”  
[N.43.04.19] Naine ütleb Temale: „Issand, ma näen, et Sa oled prohvet!  
[N.43.04.20] Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemas olevat paik, kus tuleb kummardada!”  
[N.43.04.21] Jeesus ütleb talle: „Naine, usu Mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemas!  
[N.43.04.22] Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest Ăľndsus tuleb juutidelt.  
[N.43.04.23] Aga tund tuleb ja on nßßd, et tþelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tþes; sest Isa otsib neid, kes Teda nþnda kummardavad.  
[N.43.04.24] Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!”  
[N.43.04.25] Naine ütles Temale: „Ma tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks, kui See tuleb, siis Ta kuulutab meile kõik!”  
[N.43.04.26] Jeesus ütleb talle: „Mina, kes sinuga rägin, olen See!”  
[N.43.04.27] Ja seepeale tulid Tema jüngrid ja imestasid, et Ta naisega kõneles. Siiski keegi ei ütelnud: „Mis Sa küsid või mis Sa räägid temaga?”  
[N.43.04.28] Siis naine jättis oma veekannu sinna ja läks linna ning ßtles inimestele:  
[N.43.04.29] „Tulge vaadake Inimest, Kes mulle on ütelnud kõik, mis ma olen teinud! Kas See ei ole Kristus? „  
[N.43.04.30] Nad väljusid linnast ja tulid Tema juure.  
[N.43.04.31] Vaheajal palusid jüngrid Teda ning ütlesid: „Rabi, söö!”  
[N.43.04.32] Aga Tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, millest teie ei tea!”  
[N.43.04.33] Siis ütlesid jüngrid isekeskis: „Kas ehk keegi on Temale süüa toonud?”  
[N.43.04.34] Jeesus ütleb neile: „Minu roog on see, et Ma teen Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud, ja lõpetan Tema töö.  
[N.43.04.35] Eks te ise Ăźtle, et on veel neli kuud, ja siis tuleb lĂľikus? Vaata, Ma Ăźtlen teile, tĂľstke oma silmad Ăźles ja vaadake pĂľlde, et need on valged lĂľikuseks!  
[N.43.04.36] Ja nßßd saab lþikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi kßlvaja kui lþikaja ßhtlasi saaksid rþþmutseda.  
[N.43.04.37] Sest siin on sĂľna tĂľsi: ĹŞks on, kes kĂźlvab, ja teine, kes lĂľikab!  
[N.43.04.38] Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud, teised on vaeva näinud, ja teie olete tulnud nende vaevavilja lõikama!”  
[N.43.04.39] Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus Temasse naise kõne tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud!”  
[N.43.04.40] Kui nßßd samaarlased tulid Tema juure, palusid nad Teda jääda nende juure. Ja Ta viibis seal kaks päeva.  
[N.43.04.41] Ja veel palju rohkem samaarlasi hakkas uskuma Tema sĂľna tĂľttu.  
[N.43.04.42] Nad ütlesid naisele: „Me ei usu mitte enam sinu kõne pärast; sest me ise oleme kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Õnnistegija!”43. Aga kahe päeva pärast tuli Ta sealt ära Galileasse.  
[N.43.04.43]   
[N.43.04.44] Sest Jeesus ise tunnistas, et prohvetist ei peeta lugu ta omal isamaal.  
[N.43.04.45] Kui Ta nßßd oli tulnud Galileasse, vþtsid galilealased Tema vastu, sest nad olid näinud kþike seda, mis Ta oli teinud Jeruusalemas suurel pßhal, sest ka nemad olid käinud neil pßhil.  
[N.43.04.46] Siis tuli Jeesus jälle Galilea Kaanasse, kus Ta oli teinud vee viinaks. Ja seal oli ßks kuninga ametnik, kelle poeg oli haige Kapernaumas.  
[N.43.04.47] Kui see sai kuulda, et Jeesus on tulnud Judeast Galileasse, läks ta Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.  
[N.43.04.48] Siis Jeesus ütles talle: „Kui te ei näe tunnustähti ega imetegusid, siis te ei usu!”  
[N.43.04.49] Kuninga ametnik ütles Temale: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!”  
[N.43.04.50] Jeesus ütles talle: „Mine, su poeg elab!” Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ja läks.  
[N.43.04.51] Aga kui ta alles oli minemas, tulid ta sulased talle vastu ja kuulutasid ning Ăźtlesid, et ta poeg elab.  
[N.43.04.52] Siis ta kuulas neilt tundi, mil ta oli hakanud toibuma. Nad ütlesid siis talle: „Eile seitsmendal tunnil lahkus temast palavik!”  
[N.43.04.53] Siis isa märkas, et see oli sündinud samal tunnil, mil Jeesus talle ütles: „Su poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kõik ta pere.  
[N.43.04.54] Selle teise tunnustähe tegi Jeesus, kui Ta Judeast oli tulnud Galileasse.  
[N.43.05.01] Pärast seda oli juutide pßha ja Jeesus läks Jeruusalemma.  
[N.43.05.02] Aga Jeruusalemas on Lambavärava ligi tiik, seda hßßtakse heebrea keeli Betsataks. Sellel on viis vþlvitud hoonet.  
[N.43.05.03] Neis lamas hulk haigeid, pimedaid, jalutumaid, kĂľhetuid, [kes ootasid vee liikumist.  
[N.43.05.04] Sest aeg-ajalt tuli Ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, olgu mis tahes haiguses ta oli.]  
[N.43.05.05] Aga seal oli inimene, kes oli kolmkĂźmmend kaheksa aastat haige olnud.  
[N.43.05.06] Kui Jeesus teda nägi seal lamavat ja teada sai, et ta juba kaua aega oli maas olnud, ütles Ta talle: „Kas sa tahad terveks saada?”  
[N.43.05.07] Haige vastas temale: „Isand, mul ei ole seda inimest, kes mind aitaks tiiki, kui vett segatakse; seni, kui ma tulen, astub teine minu eel sisse!”  
[N.43.05.08] Jeesus ütles temale: „Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!”  
[N.43.05.09] Ja inimene sai kohe terveks, vþttis oma voodi ja kþndis! Aga see päev oli hingamispäev.  
[N.43.05.10] Siis ütlesid juudid sellele, kes oli terveks saanud: „Nüüd on hingamispäev, sul ei sobi voodit kanda!”  
[N.43.05.11] Tema vastas neile: „Kes mind terveks tegi, ütles mulle: Võta oma voodi ja kõnni!”  
[N.43.05.12] Nad küsisid temalt: „Kes on See Inimene, kes sulle ütles: Võta oma voodi ja kõnni?”  
[N.43.05.13] Aga tervekssaanu ei teadnud, Kes Ta on, sest Jeesus oli läinud kþrvale, seal paigas oleva rahva hulka.  
[N.43.05.14] Pärast seda leiab Jeesus tema pühakojast ja ütleb talle: „Vaata, sa oled terveks saanud, ära tee enam pattu, et sulle ei juhtuks midagi halvemat!”  
[N.43.05.15] Inimene läks ära ja ßtles juutidele, et see oli Jeesus, Kes ta terveks tegi.  
[N.43.05.16] Ja sellepärast juudid kiusasid Jeesust taga, et Ta seda oli teinud hingamispäeval.  
[N.43.05.17] Aga Jeesus kostis neile: „Minu Isa tegutseb tänini ja Mina tegutsen!”  
[N.43.05.18] Sellepärast pßßdsid nßßd juudid veel enam Teda tappa, et Ta mitte ainult ei olnud pannud mikski hingamispäeva, vaid oli ka ßtelnud Jumala Oma Isa olevat, tehes Ennast Jumala sarnaseks.  
[N.43.05.19] Siis Jeesus vastas ning ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, Poeg ei või Iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida Ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti.  
[N.43.05.20] Sest Isa armastab Poega ja näitab Talle kþik, mida Ta Ise teeb, ja tahab Temale näidata suuremaid tegusid kui need on, nþnda et te seda panete imeks.  
[N.43.05.21] Sest otsegu Isa äratab ßles surnuid ja teeb elavaks, nþnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.  
[N.43.05.22] Sest Isa ei mþista kohut kellegi ßle, vaid kþik kohtu on Ta annud Poja kätte,  
[N.43.05.23] et kþik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa Isa, kes Tema on läkitanud. 24. Tþesti, tþesti ma ßtlen teile, kes Minu sþna kuuleb ja usub seda, kes Mind on läkitanud, sellel on igavene elu ja see ei tule mitte kohtu alla, vaid on surmast läinud elusse!  
[N.43.05.24]   
[N.43.05.25] Tþesti, tþesti Ma ßtlen teile, tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama!  
[N.43.05.26] Sest otsegu Isal on elu iseeneses, nĂľnda on Ta annud ka Pojale, et elu on Temas Eneses.  
[N.43.05.27] Ja Ta on Temale annud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et Ta on Inimese Poeg.  
[N.43.05.28] Ärge pange seda imeks, sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad Tema häält  
[N.43.05.29] ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ßlestþusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamþistmise ßlestþusmiseks.30. Mina ei vþi Iseenesest ßhtki teha. Nagu Ma kuulen, nþnda Ma mþistan kohut ja Minu otsus on þige, sest Mina ei nþua Oma tahtmist, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud.  
[N.43.05.30]   
[N.43.05.31] Kui Mina tunnistan Iseenesest, siis ei ole Mu tunnistus mitte tĂľsi.  
[N.43.05.32] On Teine, Kes Minust tunnistab, ja Ma tean, et see tunnistus, mida Ta Minust tunnistab, on tĂľsi.  
[N.43.05.33] Teie läkitasite Johannese juure ja tema andis tþele tunnistust.  
[N.43.05.34] Aga Mina ei vþta tunnistust inimeselt, vaid räägin seda, et teie saaksite þndsaks.  
[N.43.05.35] Tema oli kßßnal, mis pþles ja paistis; aga teie tahtsite natuke aega ilutseda tema valguses.  
[N.43.05.36] Aga Minul on suurem tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa Minule on annud, et Ma needlþpetaksin, needsamad teod, mida Ma teen, tunnistavad Minust, et Isa Mind on läkitanud.  
[N.43.05.37] Ja Isa, Kes Mind on läkitanud, see on tunnistanud Minust. Teie ei ole iialgi kuulnud Tema häält ega ole näinud Tema nägu,  
[N.43.05.38] ega ole teil Tema sþna pßsivana teie sees, sest te ei usu Teda, Kelle Tema on läkitanud.  
[N.43.05.39] Te uurite PĂźhi Kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad Minust,  
[N.43.05.40] ja te ei taha tulla Minu juure, et te saaksite elu.  
[N.43.05.41] Mina ei vĂľta vastu austust inimestelt,42. aga Mina tunnen teid, et teil ei ole Jumala armastust iseenestes.  
[N.43.05.42]   
[N.43.05.43] Mina olen tulnud Oma Isa nimel, ja te ei vĂľta Mind vastu, kui teine tuleb iseenese nimel, tema te vĂľtate vastu.  
[N.43.05.44] Kuidas te vĂľite uskuda, kui te vĂľtate austust vastu Ăźksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb ĹŞksnes Jumalalt?  
[N.43.05.45] Ärge mõtelge, et Mina kaebaksin teie peale Isa ees, on olemas, kes teie peale kaebab - Mooses, kelle peale te loodate.  
[N.43.05.46] Sest kui te usuksite Moosest, usuksite te ka Mind; sest tema on kirjutanud Minust.  
[N.43.05.47] Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis usuksite Minu sõnu?”  
[N.43.06.01] Pärast seda läks Jeesus Tibeeria poolt Galilea mere teisele poole.  
[N.43.06.02] ja palju rahvast järgis Teda, sest nad nägid Tema imetähti, mida Ta tegi haigete juures.  
[N.43.06.03] Aga Jeesus läks ßles mäele ja istus sinna Oma jßngritega.  
[N.43.06.04] Ja paasa, juutide pĂźha, oli ligi.  
[N.43.06.05] Kui nüüd Jeesus Oma silmad üle tõstis ja nägi palju rahvast enese juure tulevat, ütles Ta Filippusele: „Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?”  
[N.43.06.06] Ent seda Ta Ăźtles teda kiusates, sest Ta teadis kĂźll, mida Ta tahtis teha.  
[N.43.06.07] Filippus vastas Talle: „Leibu kahesaja teenari eest ei jätku neile, et igaüks natukesegi võtaks!”  
[N.43.06.08] ĹŞks Tema jĂźngritest, Andreas, Siimon Peetruse vend, Ăźtleb Talle:  
[N.43.06.09]   
[N.43.06.10] Jeesus ütles: „Asetage inimesed maha istuma!” Ja seal paigas oli palju rohtu. Siis asetusid maha arvult umbes viis tuhat meest!  
[N.43.06.11] Jeesus vþttis nßßd leivad, tänas ja, andis neile, kes maas istusid, samuti kai neist kalukesist, niipalju kui nad tahtsid.  
[N.43.06.12] Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Ta oma jüngritele: „Koguge ülejäänud palukesed kokku, et midagi ei läheks raisku!”  
[N.43.06.13] Siis nad kogusid kokku kaksteistkßmmend korvitäit palukesi, mis oli ßle jäänud viiest odraleivas nendelt, kes olid sÜÜnud.  
[N.43.06.14] Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: „See on tõesti Prohvet, kes maailma pidi tulema!”  
[N.43.06.15] Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja Teda vägisi vþtta ning teha kuningaks. Ja Ta läks jälle kþrvale mäe ainußksi.16. Aga kui þhtu tuli, läksid Tema jßngrid mereranda  
[N.43.06.16]   
[N.43.06.17] ja astusid paati ja tulid teisele poole merd Kapernauma. Aga pimedus oli juba käes ja Jeesus ei olnud veel tulnud nende juure.  
[N.43.06.18] Ja meri hakkas lainetama, sest suur tuul puhus.  
[N.43.06.19] Kui nad nßßd olid sþudnud umbes kakskßmmend viis vþi kolmkßmmend vagu maad, nägid nad Jeesust merel kþndivat ja paadi lähedale jþudvat, ja nad lþid kartma.  
[N.43.06.20] Aga Tema ütles neile: „Mina olen see, ärge kartke!”  
[N.43.06.21] Nßßd nad tahtsid Teda paati vþtta, ja varsti sai paat sinna randa, kuhu nad sþitsid.  
[N.43.06.22] Järgmisel päeval nägi rahvas, kes viibis mere teisel rannal, et teist lootsikut ei olnud seal, vaid oli ainult ßks, ja et Jeesus ei olnud astunud ßhes Oma jßngritega paati, vaid et ainult Tema jßngrid olid ära läinud.  
[N.43.06.23] Oli aga tulnud veel lootsikuid Tibeeriast selle paiga lähedale, kus nad olid leiba sÜÜnud, kui Issand oli Jumalat tänanud.  
[N.43.06.24] Kui nßßd rahvas nägi, et seal ei olnud Jeesust ega Tema jßngreid, läksid nad lootsikusse ja tulid Kapernauma ning otsisid Jeesust.  
[N.43.06.25] Ja kui nad Ta leidsid mere teiselt rannalt, ütlesid nad Talle: „Rabi, millal Sa siia said?”26. Jeesus vastas neile ning ütles: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et te ei otsi Mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!  
[N.43.06.26]   
[N.43.06.27] Ärge hankige rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks, mida Inimese Poeg tahab teile anda, sest Teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud!”  
[N.43.06.28] Siis ütlesid nad Temale: „Mis me peame tegema, et võiksime teha Jumala tegusid?”  
[N.43.06.29] Jeesus vastas ning ütles neile: „See on Jumala tegu, et te usute Temasse, Kelle Ta on läkitanud!”  
[N.43.06.30] Siis nad ütlesid Temale: „Mis tunnustähe sa Siis teed, et me näeksime ja usuksime Sind? Mis Sa teed?  
[N.43.06.31] Meie esiisad sõid kõrves mannat, nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast!”  
[N.43.06.32] Siis Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile! Mooses ei annud teile leiba taevast, aga Minu Isa annab teile tõelise leiva taevast!  
[N.43.06.33] Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!”  
[N.43.06.34] Siis nad ütlesid Talle: „Issand, anna meile ikka seda leiba!”  
[N.43.06.35]   
[N.43.06.36] Aga Mina olen teile ßtelnud, et te olete Mind näinud ega usu mitte!  
[N.43.06.37] Kþik, mis Isa Minule annab, tuleb Minu juure, ja kes Minu juure tuleb, seda Ma ei lßkka välja.  
[N.43.06.38] Sest Ma olen taevast alla tulnud mitte Oma tahtmist tegema, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitänud.  
[N.43.06.39] Aga see on Selle tahtmine, Kes Mind on läkitanud, et Ma ßhtki ei kaota sellest kþigest, mis Ta Minule on annud, vaid et Ma selle ßles äratan viimsel päeval.  
[N.43.06.40] Sest see on Mu Isa tahtmine, et igaühel, kes Poega näeb ja Temasse usub, on igavene elu, ja Ma äratan tema üles viimsel päeval!”41. Siis nurisesid juudid Tema üle, et Ta oli ütelnud: „Mina olen leib, mis taevast on alla tulnud!”  
[N.43.06.41]   
[N.43.06.42] Ja nad ütlesid: „Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, Kelle isa ja Ema me tunneme? Kuidas Ta siis ütleb: Ma olen tulnud taevast?”  
[N.43.06.43] Jeesus vastas ning ütles neile: „Ärge nurisege isekeskis!  
[N.43.06.44] Ūkski ei vþi tulla Minu juure, kui teda ei tþmba Isa, kes Mind on läkitanud; ja Mina äratan tema ßles viimsel päeval.  
[N.43.06.45] Prohvetite raamatuis on kirjutatud: Nad kĂľik peavad olema Jumala poolt Ăľpetatud! IgaĂźks, kes on Isalt kuulnud ja on Ăľppinud, tuleb Minu juure.  
[N.43.06.46] Mitte, et keegi teine oleks näinud Isa kui See, Kes on Jumala juurest; See on näinud Isa.  
[N.43.06.47] TĂľesti, tĂľesti Ma Ăźtlen teile: Kes usub, sellel on igavene elu!  
[N.43.06.48] Mina olen Eluleib.  
[N.43.06.49] Teie esiisad sĂľid kĂľrves mannat ja surid.  
[N.43.06.50] See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sÜÜks ega sureks.  
[N.43.06.51] Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille Mina annan, on Minu Liha, mille annan maailma elu eest !„  
[N.43.06.52] Siis riidlesid juudid isekeskis, üteldes: „Kuidas see võib meile anda Oma Liha süüa?”  
[N.43.06.53] Siis Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja Liha ega joo Tema Verd, siis ei ole elu teis enestes!  
[N.43.06.54] Kes sÜÜb Minu Liha ja joob Minu Verd, sel on igavene elu; ja Mina äratan tema ßles viimsel päeval.  
[N.43.06.55] Sest Mu Liha on tĂľeline roog ja Mu Veri on tĂľeline jook.  
[N.43.06.56] Kes sÜÜb Minu Liha ja joob Minu Verd, jääb Minusse ja Mina temasse.  
[N.43.06.57] Nagu elav Isa Mind on läkitanud ja Mina elan Isa läbi, nþnda ka see, kes Mind sÜÜb, elab Minu läbi.  
[N.43.06.58] See on leib, mis taevast on alla tulnud; see ei ole niisugune, mida sõid teie vanemad ja surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti!”  
[N.43.06.59] Seda Ta Ăźtles kogudusekojas, Ăľpetades Kapernaumas.  
[N.43.06.60] Siis paljud Tema jüngrid, kui nad seda kuulsid, ütlesid: „See kõne on kõva, kes võib seda kuulda?”  
[N.43.06.61] Aga et Jeesus Iseenesest teadis, et Tema jüngrid selle üle nurisesid, ütles Ta neile: „Kas see teid pahandab?  
[N.43.06.62] Aga mis on siis, kui te näete Inimese Poja ßles minevat sinna, kus Ta enne oli?  
[N.43.06.63] Vaim on, kes teeb elavaks; lihast ei ole kasu millekski; sþnad, mis mina teile olen rääkinud, on vaim ja on elu.  
[N.43.06.64] Aga teie seas on mõned, kes ei usu!” Sest Jeesus teadis algusest peale, kes need olid, kes ei uskunud, ja kes see on, kes Tema ära annab.  
[N.43.06.65] Ja Ta ütles: „Sellepärast Ma olen teile ütelnud, et ükski ei või tulla Minu juure, kui temale seda ei ole annud Minu Isa!”  
[N.43.06.66] Sellest ajast läksid paljud Tema jßngrid ära Ta järelt ega kþndinud enam Temaga.  
[N.43.06.67] Siis Jeesus ütles neile kaheteistkümnele: „Kas ka teie tahate ära minna?”  
[N.43.06.68] Siimon Peetrus vastas Temale: „Issand, kelle juure me läheme? Sinul on igavese elu sõnad,  
[N.43.06.69] ja me oleme uskunud ja tunnud, et Sina oled Jumala Püha!”  
[N.43.06.70] Jeesus kostis neile: „Eks ole Mina teid kaksteistkümmend ära valinud, ja üks teie seast on kurat?”  
[N.43.06.71] Aga Ta rääkis Juudast, Iskarioti Siimona pojast, sest see pidi Tema ära andma ja oli ßks neist kaheteistkßmnest.  
[N.43.07.01] Ja pärast seda käis Jeesus mÜÜda Galileamaad, sest Ta ei tahtnud käia Juudamaal, kuna juudid pßßdsid Teda tappa.  
[N.43.07.02] Aga juutide lehtmajade pĂźha oli ligi.  
[N.43.07.03] Siis ütlesid ta vennad Temale „Mine siit ära Judeasse, et ka Su jüngrid näeksid Su tegusid, mida Sa teed;  
[N.43.07.04] sest ükski ei tee midagi salajas, kui ta tahab olla avalikkuses. Kui Sa niisuguseid asju teed, siis ilmuta Ennast maailmale!”  
[N.43.07.05] Sest Ta vennadki ei uskunud Temasse.  
[N.43.07.06] Siis ütles Jeesus neile: „Minu aeg ei ole veel tulnud, aga teie aeg on alati soodus.  
[N.43.07.07] Maailm ei vĂľi teid vihata, aga Mind ta vihkab, sest Mina tunnistan temast, et Tema teod on kurjad.  
[N.43.07.08] Minge teie üles pühiks; Mina veel ei lähe üles neiks pühiks, sest Minu aeg ei ole veel täis saanud.”  
[N.43.07.09] Kui Ta neile seda oli ßtelnud, jäi Ta Galileasse.  
[N.43.07.10] Ent kui Ta vennad olid ßles läinud pßhiks, läks Temagi ßles, mitte avalikult, vaid otsegu  
[N.43.07.11] Siis otsisid juudid Teda pühil ja ütlesid: „Kus Ta on?”  
[N.43.07.12] Ja nurisemine Tema pärast oli suur hulkade seas. Mõned ütlesid: „Tema on hea!” Teised ütlesid: „Ei, vaid Ta eksitab rahvast!”  
[N.43.07.13] Kuid ßkski ei rääkinud Temast julgesti hirmu pärast juutide ees.  
[N.43.07.14] Aga kui pßhad juba olid poole peale jþudnud, läks Jeesus ßles pßhakotta ja þpetas.  
[N.43.07.15] Siis juudid panid seda imeks ning ütlesid: „Kuidas see Kirja tunneb ilma õppimata?”  
[N.43.07.16] Jeesus aga vastas neile ning ütles: „Minu õpetus ei ole Minu oma, vaid Selle, Kes Mind on läkitanud.  
[N.43.07.17] Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, see tunneb, kas see þpetus on Jumalast vþi kas Mina räägin Iseenesest.  
[N.43.07.18] Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust; aga Kes otsib selle austust, Kes Teda on läkitanud, See on tþeline ja Temas ei ole ßlekohut.  
[N.43.07.19] Eks Mooses ole teile annud käsuõpetuse, ja ükski teie seast ei tee käsuõpetuse järele. Miks te püüate Mind tappa?”  
[N.43.07.20] Rahvas vastas: „Sul on kuri vaim; kes püüab Sind tappa?”  
[N.43.07.21] Jeesus kostis ning ütles neile: „Ūhe teo Ma tegin ja te kõik imestate.  
[N.43.07.22] Sellepärast on Mooses teile annud ßmberlþikamise - mitte nii, et see on Moosesest, vaid esiisadest - ja te lþikate inimese ßmber ka hingamispäeval.  
[N.43.07.23] Kui inimene lþigatakse ßmber hingamispäeval, et Moosese käsuþpetust ei rikutaks, miks te siis olete pahased Minule, et Ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval?  
[N.43.07.24] Ärge mõistke kohut silmnäo järele, vaid mõistke õiget kohut!”  
[N.43.07.25] Siis ütlesid mõned Jeruusalema elanikest: „Eks See ole See, Keda nad püüavad tappa?  
[N.43.07.26] Ja ennäe, Tema räägib vabalt ja nad ei ßtle Talle midagi. Kas on ehk meie ßlemad tþesti ära tunnud, et Tema on Kristus?  
[N.43.07.27] Ometi me teame, kust Ta on. Aga kui Kristus tuleb, siis ei tea ükski, kust Ta on!”  
[N.43.07.28] Siis Jeesus hüüdis pühakojas õpetades ning ütles: „Küll te tunnete Mind ja teate, kust Ma olen, ja Ma ei ole tulnud iseenesest; aga tõeline on See, Kes Mind on läkitanud, Keda te ei tunne.  
[N.43.07.29] Mina tunnen Teda, sest Ma olen Temast, ja Tema on Mind läkitanud!”  
[N.43.07.30] Siis nad pßßdsid Teda kinni vþtta, aga ßkski ei pistnud kätt Tema kßlge, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.  
[N.43.07.31] Aga paljud rahva seast uskusid Temasse ja ütlesid: „Kui Kristus tuleb, kas Ta peaks tegema veel rohkem tunnustähti kui See on teinud?”  
[N.43.07.32] Variserid kuulsid rahvast isekeskis seda Temast sosistavat. Ja variserid ja ßlempreestrid läkitasid sulaseid Teda kinni vþtma.  
[N.43.07.33] Siis ütles Jeesus neile: „Ma olen veel üürikese aja teie juures ja siis Ma lähen Selle juure, Kes Mind on läkitanud.  
[N.43.07.34] Siis te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna Te ei või tulla!”  
[N.43.07.35] Siis ütlesid juudid isekeskis: „Kuhu Ta tahab minna, et me Teda ei peaks leidma? Mõtleb Ta minna hajuvil asuvate kreeklaste juure ja õpetada kreeklasi?  
[N.43.07.36] Mis sõna see on, mis Ta ütles: Te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna te ei või tulla?”  
[N.43.07.37] Aga pühade viimsel, suurel päeval seisis Jeesus ja kõneles valju häälega ning ütles: „Kui kellelgi on janu, see tulgu Minu juure ja joogu!  
[N.43.07.38] Kes usub Minusse, nagu Kiri ütleb, selle ihust peavad voolama elava vee jõed!”  
[N.43.07.39] Aga seda Ta Ăźtles Vaimust, Kelle pidid saama need, kes Temasse usuvad; sest veel ei olnud Vaimu, ei olnud ju Jeesust veel mitte austatud.  
[N.43.07.40] Siis ütlesid paljud rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: „Tema on tõesti see prohvet!”  
[N.43.07.41]   
[N.43.07.42] Eks Kiri ütle, et Kristus tuleb Taaveti soost ja Petlemast, alevist, kust oli Taavet?”  
[N.43.07.43] Siis tekkis lahkmeel rahva sekka Tema pärast.  
[N.43.07.44] Aga mþned neist tahtsid Teda kinni vþtta, kuid ßkski ei pistnud kätt Tema kßlge.  
[N.43.07.45] Nii tulid sulased ülempreestrite ja variseride juure tagasi. Ja need küsisid neilt: „Mispärast te ei ole Teda toonud?”  
[N.43.07.46] Sulased kostsid: „Ūkski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu See Inimene!”  
[N.43.07.47] Siis vastasid variserid neile: „Kas teiegi olete eksitatud?  
[N.43.07.48] Kas Ăźkski Ăźlemaist vĂľi variseridest on uskunud Temasse?  
[N.43.07.49] Aga see rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!”  
[N.43.07.50] Nikodeemus, kes enne oli Tema juure tulnud ja oli Ăźks nende seast, Ăźtleb neile:  
[N.43.07.51] „Kas meie seadus inimese hukka mõistab, enne kui ta tema üle kuulab ja teada saab, mis ta on teinud?”  
[N.43.07.52] Nad vastasid ning ütlesid temale: „Oled ka sina Galileast? Uuri ja vaata, ei Galileast ei tõuse prohvetit!”  
[N.43.07.53] Ja igaßks läks koju.  
[N.43.08.01] Aga Jeesus läks þlimäele.  
[N.43.08.02] Vara hommikul Ta tuli jälle pßhakoita ja kþik rahvas tuli Tema juure; ja Ta istus maha ja þpetas neid.  
[N.43.08.03] Seal kirjatundjad ja variserid tĂľid Tema juure naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskpaika seisma  
[N.43.08.04] ning ütlesid Temale: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt!  
[N.43.08.05] Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis Sina ütled?”  
[N.43.08.06] Seda nad Ăźtlesid Teda kiusates, et neil oleks kaebamist tema peale. - Jeesus kummardas ja kirjutas sĂľrmega maa peale.  
[N.43.08.07] Kui nad siis küsides käisid Temale peale, ajas Ta enese sirgu ning ütles neile: „Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!”  
[N.43.08.08] Ja Ta kummardas jälle ning kirjutas maa peale.  
[N.43.08.09] Kui nad seda kuulsid ja sßdametunnistus neid sßßdistas, läksid nad välja ßksteise järele, vanemad eesotsas. Ja Jeesus jäi sinna ßksi ja naine, nagu ta seal seisis.  
[N.43.08.10] Ent Jeesus ajas Enese sirgu ega näinud kedagi näinud kui naist; ja Ta ütles naisele: „Naine, kus on need sinu süüdistaiad? Ega keegi ole sind hukka mõistnud?”  
[N.43.08.11] Naine vastas: „Mitte keegi, Issand!” Jeesus ütles: „Ega Minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!”  
[N.43.08.12] Siis rääkis Jeesus jälle neile ning ütles: „Mina olen maailma valgus. Kes Mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!”  
[N.43.08.13] Siis variserid ütlesid Talle: „Sina tunnistad Iseenesest, Sinu tunnistus ei ole tõsi!”  
[N.43.08.14] Jeesus vastas ning ütles neile: „Ehk Mina küll Iseenesest tunnistan, on Mu tunnistus siiski tõsi, sest Ma tean, kust Ma olen tulnud ja kuhu Ma lähen. Aga teie ei tea, kust Ma tulen ja kuhu Ma lähen.  
[N.43.08.15] Teie mþistate kohut liha järele, Mina ei mþista kohut kellegi ßle!  
[N.43.08.16] Aga kui Mina ka kohut mþistan, siis on Minu otsus tþsi, sest Mina ei ole ßksi, vaid Minuga on see, Kes Mind on läkitanud.  
[N.43.08.17] Ja teie käsuþpetuseski on kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on tþsi.  
[N.43.08.18] Mina annan Enesest Ise tunnistust, ja ka Isa, Kes Mind on läkitanud, tunnistab Minust!”  
[N.43.08.19] Siis nad ütlesid Temale: „Kus on Sinu Isa?” Jeesus vastas: „Teie ei tunne Mind ega Mu Isa. Kui te Mind tunneksite, siis Te tunneksite ka Mu Isa!”  
[N.43.08.20] Need sþnad rääkis Jeesus ohvriraha kirstu juures, kui Ta pßhakojas þpetas. Ja ßkski ei vþtnud Teda kinni, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.  
[N.43.08.21] Siis ütles Jeesus taas neile: „Mina lähen ära ja te otsite Mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu Mina lähen, sinna teie ei või tulla!”  
[N.43.08.22] Siis ütlesid juudid: „Kas Ta õige tahab ennast tappa, et Ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna teie ei või tulla?”  
[N.43.08.23] Ja Ta ütles neile: „Teie olete alt, Mina olen ülalt, teie olete sellest maailmast, Mina ei ole sellest maailmast.  
[N.43.08.24] Sellepärast Ma ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et Mina see olen, siis te surete oma pattudesse!”  
[N.43.08.25] Nemad aga ütlesid Temale: „Kes Sa siis oled?„ Jeesus vastas neile: „Kõigepealt See, mida Mina teile ütlengi.  
[N.43.08.26] Mul on teist palju ütelda ja teie kohta otsustada; aga See, Kes Mind on läkitanud, on tõeline, ja mis Ma Temalt olen kuulnud, seda Ma räägin maailmale!”  
[N.43.08.27] Nad ei saanud aru, et Ta rääkis neile Isast.  
[N.43.08.28] Siis ütles Jeesus: „Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et Mina see olen ja et Ma ei tee midagi Iseenesest, vaid räägin seda selle järele, kuidas Mu Isa Mind on õpetanud.  
[N.43.08.29] Ja See, kes Mind on läkitanud, on Minuga; Ta ei ole Mind üksi jätnud, sest Ma teen ikka, mis on Tema meelt mööda!”  
[N.43.08.30] Kui Ta seda rääkis, uskusid paljud Temasse.  
[N.43.08.31]   
[N.43.08.32] ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!”  
[N.43.08.33] Nemad kostsid Temale: „Meie oleme Aabrahami sugu ega ole veel iialgi kedagi orjanud; kuidas Sa siis ütled: Te saate vabaks?”  
[N.43.08.34] Jeesus kostis neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et igaüks, kes teeb pattu, on patu ori!  
[N.43.08.35] Ent ori ei jää majasse igavesti, poeg jääb igavesti.  
[N.43.08.36] Kui nßßd Poeg teid vabaks teeb, siis te olete þieti vabad!  
[N.43.08.37] Ma tean, et te olete Aabrahami sugu; aga te pßßate Mind tappa, sest Mu sþna ei mahu teisse.  
[N.43.08.38] Mina räägin, mida olen näinud Oma Isalt, ja teie teete, mida olete kuulnud oma isalt!”  
[N.43.08.39] Nad vastasid ning ütlesid Temale: „Meie isa on Aabraham!” Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite ka Aabrahami tegusid.  
[N.43.08.40] Aga nßßd te pßßate tappa Mind, Inimest, Kes olen rääkinud teile tþtt, mida Ma olen kuulnud Jumalalt. Seda ei ole Aabraham teinud.  
[N.43.08.41]   
[N.43.08.42] Jeesus ütles neile: „Oleks Jumal teie isa, siis te armastaksite Mind, sest Mina olen lähtunud Jumalast ja tulen Temast, sest Ma ei ole ju tulnud Iseenesest, vaid Tema on Mind läkitanud.  
[N.43.08.43] Mispärast te ei mþista Minu kþnet? Sellepärast et te ei vþi kuulda Minu sþna.  
[N.43.08.44] Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järele te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud pßsima tþesse, sest tþde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!  
[N.43.08.45] Aga et Mina tþtt räägin, siis te ei usu Mind!  
[N.43.08.46] Kes teie seast vþib Mind patus sßßdistada? Kui Mina tþtt räägin, miks te siis ei usu Mind?  
[N.43.08.47] Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalasi!”  
[N.43.08.48] Siis kostsid juudid ning ütlesid Talle: „Eks me ütle õigesti, et Sina oled samaarlane ja et Sul on kuri vaim?”  
[N.43.08.49] Jeesus vastas: „Mul ei ole kurja vaimu, aga Ma austan Oma Isa ja teie teotate Mind.  
[N.43.08.50] Mina aga ei otsi Oma au; ĹŞks on, Kes seda otsib ja kohut mĂľistab!  
[N.43.08.51]   
[N.43.08.52] Juudid ütlesid Temale: „Nüüd me oleme ära tunnud, et Sul on kuri vaim! Aabraham on surnud ja prohvetid, ja Sina ütled: Kui keegi Minu sõna peab, siis ta ei maitse surma igavesti!  
[N.43.08.53] Kas Sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on surnud. Kelleks Sina ennast pead?”  
[N.43.08.54] Jeesus vastas: „Kui Mina Iseenesele annan austust, siis ei ole Mu austus midagi; Minu Isa on, Kes Mulle annab austuse, Keda te ütlete oma Jumala olevat.  
[N.43.08.55] Ja teie ei ole Teda tunnud, aga Mina tunnen Teda. Ja kui Ma Ăźtleksin, et Ma Teda ei tunne, siis Ma oleksin teie sarnane valelik; aga Ma tunnen Teda ja pean Tema sĂľna.  
[N.43.08.56] Aabraham, teie isa, hakkas rõõmutsema, et tema saab näha Minu päeva. Ja Ta nägi seda ja oli rõõmus!”  
[N.43.08.57] Siis ütlesid juudid Temale: „Sa ei ole veel viiskümmend aastat vana ja oled näinud Aabrahami?”  
[N.43.08.58] Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et enne kui Aabraham sündis, olin Mina!”  
[N.43.08.59] Siis nad haarasid kive, ei Tema peale visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja väljus pßhakojast.  
[N.43.09.01] Ja mÜÜda minnes Ta nägi inimest, kes sßndimisest saadik oli olnud pime.  
[N.43.09.02] Ja Tema jüngrid küsisid Temalt: „Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?”  
[N.43.09.03] Jeesus vastas: „Ei ole tema pattu teinud ega ta vanemad, vaid et Jumala teod saaksid temas avalikuks.  
[N.43.09.04] Meie peame tegema Selle tegusid, Kes Mind on läkitanud, niikaua kui päeva on; ÜÜ tuleb, mil ßkski ei vþi midagi teha!  
[N.43.09.05] Niikaua kui Ma olen maailmas, olen Ma maailma valgus!”  
[N.43.09.06] Kui Ta seda oli Ăźtelnud, sĂźlitas Ta maha ja tegi sĂźljest muda ning vĂľidis selle mudaga tema silmad.  
[N.43.09.07] ja ütles talle: „Mine pese silmi Siiloa tiigis!” - Siiloa tähendab „Läkitatu”. - Siis ta läks sinna ja pesi, ja tuli nägijana tagasi.  
[N.43.09.08] Aga naabrid ja kes teda varemini olid näinud kerjuse olevat, ütlesid: „Eks see ole sama, kes istus ja kerjas?”  
[N.43.09.09] Ūhed ütlesid: „See on sama!” Aga teised: „Ei ole, vaid ta on tema sarnane!” Tema ise ütles: „Mina olen see!”  
[N.43.09.10] Siis nad küsisid temalt: „Kuidas siis sinu silmad avati?”  
[N.43.09.11] Tema vastas: „Inimene, Keda kutsutakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis sellega mu silmi ja ütles mulle: Mine Siiloa tiigi ääre ja pese silmi! Aga kui ma sinna läksin ja pesin, sain ma nägijaks!”  
[N.43.09.12] Siis ütlesid nad temale: „Kus Ta on?” Tema ütles: „Ei mina tea!”  
[N.43.09.13] Siis nad viisid tema, kes enne oli pime olnud, variseride juure.  
[N.43.09.14] Aga see oli hingamispäev, kui Jeesus tegi muda ja avas ta silmad.  
[N.43.09.15] Siis küsisid variseridki taas temalt, kuidas ta oli nägijaks saanud. Aga tema ütles neile: „Ta pani muda mu silmadele ja, ma pesin näo ning sain nägijaks!”  
[N.43.09.16] Siis ütlesid mõned variseridest: „See inimene ei ole Jumalast, sest ta ei pea hingamispäeva!” Teised ütlesid: „Kuidas võib patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?” Ja nende seas oli lahkmeel.  
[N.43.09.17] Nüüd nad ütlesid taas pimedale: „Sina, mis sina ütled Temast, et Ta su silmad avas?” Tema ütles: „Ta on prohvet!”  
[N.43.09.18] Aga juudid ei uskunud, et ta oli olnud pime ja oli saanud nägijaks, kuni nad kutsusid nägijaks-saanu vanemad  
[N.43.09.19] ja küsisid neilt ning ütlesid: „Kas see on teie poeg, kelle te ütlete pimedana sündinud olevat? Kuidas ta siis nüüd näeb?”  
[N.43.09.20] Ta vanemad kostsid neile ning ütlesid: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana.  
[N.43.09.21] Aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea; või kes ta silmad avas, seda me ei tea. Ta on küllalt vana, küsige temalt eneselt, küllap ta ise kostab enese eest!”  
[N.43.09.22] Seda ßtlesid ta vanemad, sest nad kartsid juute; sest juudid olid juba isekeskis vþtnud nþuks, et kui keegi peaks Teda tunnistama Kristuseks, siis see lßkatakse kogudusest välja.  
[N.43.09.23] Sellepärast ütlesid ta vanemad: „Ta on küllalt vana, küsige temalt eneselt!”  
[N.43.09.24] Siis nad kutsusid teist korda inimese, kes oli pime olnud, ja ütlesid temale: „Anna Jumalale au! Me teame, et See Inimene on patune!”  
[N.43.09.25] Tema vastas nüüd: „Kas Ta on patune, seda ma ei tea; üht ma tean, et olin pime ja nüüd näen!”  
[N.43.09.26] Nad küsisid nüüd temalt: „Mis Ta tegi sulle? Kuidas Ta su silmad avas?”  
[N.43.09.27] Ta vastas neile: „Ma juba ütlesin teile, aga te ei võtnud kuulda. Miks te jälle tahate kuulda? Või tahate teiegi hakata Tema jüngreiks?”  
[N.43.09.28] Siis nad hakkasid teda sõimama ja ütlesid: „Sina oled Tema jünger, meie aga oleme Moosese jüngrid!  
[N.43.09.29] Me teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust See Inimene on, seda me ei tea!”  
[N.43.09.30] Mees kostis ning ütles neile: „See ongi imelik, et te ei tea, kust Ta on, ja Tema avas mu silmad!  
[N.43.09.31] Me ju teame, et Jumal ei kuule patuseid, vaid kui keegi on jumalakartlik ja teeb Tema tahtmist, siis seda Ta kuuleb.  
[N.43.09.32] Maailma algusest ei ole kuuldud, et keegi on avanud sĂźndinud pimeda silmad.  
[N.43.09.33] Kui Ta ei oleks Jumalast, siis Ta ei võiks midagi teha!”  
[N.43.09.34] Nad kostsid ning ütlesid talle: „Sina oled koguni pattudes sündinud ja sina õpetad meid?” Ja nad tõukasid ta välja.  
[N.43.09.35] Jeesus sai kuulda, et nad olid ta välja tõuganud; ja kui Ta tema leidis, ütles Ta: „Kas sa usud Inimese Pojasse?”  
[N.43.09.36] Tema vastas ja ütles: „Issand, Kes See on, et võiksin uskuda Temasse?”  
[N.43.09.37] Jeesus ütles temale: „Sa oled ju Teda näinud ja See on Tema, Kes sinuga räägib!”  
[N.43.09.38] Aga tema ütles: „Issand, ma usun!” Ja ta kummardas Teda.  
[N.43.09.39] Ja Jeesus ütles: „Mina olen tulnud kohtu mõistmiseks sellesse maailma, et need, kes ei näe, saaksid nägijaks, ja kes näevad, saaksid pimedaks!”  
[N.43.09.40] Ja mõned variseridest, kes olid Tema juures, kuulsid seda ja ütlesid: „Kas meiegi oleme pimedad?”  
[N.43.09.41] Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu; aga et te nüüd ütlete: Me näeme! siis jääb teie patt teile!  
[N.43.10.01] Tþesti, tþesti Ma ßtlen teile: kes ei lähe uksest sisse lambatarasse, vaid astub sisse mujalt, see on varas ja rÜÜvel!  
[N.43.10.02] Aga kes uksest sisse läheb, see on lammaste karjane,  
[N.43.10.03] sellele avab uksehoidja, ja lambad kuulevad ta häält, ja ta kutsub omi lambaid nimepidi ja viib nad välja.  
[N.43.10.04] Ja kui ta oma lambad on välja ajanud, käib ta nende ees ja lambad järgivad teda, sest nad tunnevad tema häält.  
[N.43.10.05] Aga võõrast nad ei järgi, vaid põgenevad tema eest, sest nad ei tunne vööraste häält!”  
[N.43.10.06] Selle vþrduim Jeesus ßtles neile; nemad aga ei saanud aru, mis see on, mida Ta neile rääkis.  
[N.43.10.07] Sellepärast ütles Jeesus taas: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et Mina olen lammaste üks!  
[N.43.10.08] Kþik, kes on tulnud enne Mind, on vargad ja rÜÜvlid; lambad aga ei ole neid kuulnud!  
[N.43.10.09] Mina olen uks. Kui keegi Minu kaudu sisse läheb, siis ta saab þndsaks ja käib sisse ja välja ja leiab karjamaad.  
[N.43.10.10] Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ning hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kþike ßlirohkesti!  
[N.43.10.11] Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.  
[N.43.10.12] Palgaline ja kes ei ole karjane, kelle omad lambad ei ole, näeb hundi tulevat ja jätab lambad maha ja pþgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali.  
[N.43.10.13] - Ta pĂľgeneb, sest ta on palgaline ega hooli lammastest.  
[N.43.10.14] Mina olen hea karjane ja tunnen Omi ja Minu Omad tunnevad Mind,  
[N.43.10.15] nþnda nagu Isa tunneb Mind ja Mina tunnen Isa, ja Ma jätan Oma elu lammaste eest.  
[N.43.10.16] Ja Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad Minu häält, ja siis on ßks kari ja ßks Karjane.  
[N.43.10.17] Sellepärast Isa armastab Mind, et Ma jätan Oma elu, et seda jälle vþtta.  
[N.43.10.18] Ūkski ei võta seda Minult, vaid Ma jätan selle Iseenesest. Mul on meelevald seda jätta ja Mul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsusõna Ma olen saanud Oma Isalt!”  
[N.43.10.19] Siis tekkis taas vaidlus juutide keskel nende sþnade pärast.  
[N.43.10.20] Ja paljud nende seast ütlesid: „Temas on kuri vaim ja Ta jampsib! Miks te Teda kuulate?”  
[N.43.10.21]   
[N.43.10.22] Siis tulid templi uuendamise pĂźhad Jeruusalemas. 0li talv.  
[N.43.10.23] Ja Jeesus kĂśndis pĂźhakojas Saalomoni vĂľlvitud hoones.  
[N.43.10.24] Siis juudid asusid Ta ümber ja ütlesid Temale: „Kaua sa pead meie hinge kahevahel? Oled Sa Kristus, siis ütle meile seda lausa!”  
[N.43.10.25] Jeesus kostis neile: „Ma olen teile juba ütelnud aga te ei usu! Teod, mis Ma teen Oma Isa nimel, need tunnistavad Minust.  
[N.43.10.26] Teie aga ei usu, sest teie ei ole Minu lammaste hulgast.  
[N.43.10.27] Minu lambad kuulevad Minu häält ja Mina tunnen neid ja nemad järgivad Mind.  
[N.43.10.28] Ja mina annan neile igavese elu ja nemad ei saa iialgi hukka, ja ßkski ei kisu neid minu käest.  
[N.43.10.29] Minu Isa, Kes nad mulle on annud, on suurem kui kþik; ja ßkski ei saa neid Minu Isa Käest ära kiskuda.  
[N.43.10.30] Mina ja Isa oleme Ăźks.  
[N.43.10.31] Siis vþtsid juudid jälle maast kive, et Teda nendega visata.  
[N.43.10.32] Jeesus kostis neile: „Palju häid tegusid Ma olen teile näidanud Oma Isast; missuguse teo pärast te tahate Mind kividega visata?”  
[N.43.10.33] Juudid vastasid Temale: „Hea teo pärast me ei viska Sind kividega, vaid Jumala pilkamise pärast ja et Sina, Kes oled inimene, pead Ennast Jumalaks!”  
[N.43.10.34] Jeesus vastas neile: „Eks teie käsuõpetuses ole kirjutatud: Mina olen ütelnud: Teie olete jumalad!?  
[N.43.10.35] Kui Ta nimetab jumalaiks neid, kellede kätte sai Jumala sþna - ja Kiri ei vþi jääda valeks -  
[N.43.10.36] kuidas te siis ßtlete Sellele, Keda Isa on pßhitsenud ja läkitanud maailma: Sina pilkad Jumalat! sellepärast et Ma ßtlesin: Mina olen Jumala Poeg?  
[N.43.10.37] Kui Ma ei tee Oma Isa tegusid, siis ärge Mind uskuge;  
[N.43.10.38] aga kui Ma teen, siis uskuge neid tegusid, kui te ka Mind ei usu, et te tunneksite ja saaksite aru, et Isa on Minus ja Mina olen Isas!”  
[N.43.10.39] Siis nad pßßdsid taas Teda kinni vþtta aga Ta pääsis nende käest.  
[N.43.10.40] Ja Tema läks jälle teisele poole Jordanit, sinna paika, kus Johannes esmalt oli olnud ristimas; ja Ta viibis seal.  
[N.43.10.41] Ja paljud tulid Tema juure ja ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte; aga kõik, mis Johannes Sellest Mehest on ütelnud, on tõsi!”  
[N.43.10.42] Ja seal uskusid paljud Temasse.  
[N.43.11.01] Aga keegi Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema Ăľe Marta alevist, oli haige.  
[N.43.11.02] Maarja aga oli see, kes Issandat oli kalli salviga vĂľidnud ja Tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oligi haigestunud.  
[N.43.11.03] Siis läkitasid õed Tema juure ütlema: „Issand, vaata, see, keda Sa armastad, on haige!”  
[N.43.11.04] Kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle läbi austataks!”  
[N.43.11.05] Aga Jeesus armastas Martat ja tema Ăľde ja Laatsarust.  
[N.43.11.06] Kui ta nßßd kuulis tema haige olevat, siis Ta viibis veel kaks päeva seal paigas, kus Ta oli.  
[N.43.11.07] Pärast seda ütles Ta jüngritele: „Lähme jälle Juudamaale!”  
[N.43.11.08] Jüngrid ütlesid Temale: „Rabi, äsja püüdsid juudid Sind kividega visata ja Sa lähed jälle sinna?”  
[N.43.11.09] Jeesus kostis: „Eks kaksteistkümmend tundi ole päevas? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.  
[N.43.11.10] Aga kui keegi kõnnib öösel siis ta komistab, sest temas ei ole valjust!”  
[N.43.11.11]   
[N.43.11.12]   
[N.43.11.13] Aga Jeesus rääkis ta surmast; nemad aga mþtlesid, et Ta räägib une magamisest.  
[N.43.11.14] Siis Jeesus ütles neile lausa: „Laatsarus on surnud,  
[N.43.11.15] ja Ma olen rõõmus teie pärast, et Ma ei olnud seal, et te usuksite. Aga läki tema juure!”  
[N.43.11.16] Siis ütles Toomas, keda hüütakse Kaksikuks, kaasjüngritele: „Lähme ka meie, et ühes Temaga surra!”  
[N.43.11.17] Kui nßßd Jeesus tuli, leidis Ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.  
[N.43.11.18] Aga Betaania oli Jeruusalema lähedal, umbes viisteistkßmmend vagu maad sellest.  
[N.43.11.19] Ja palju juute oli tulnud Marta ja Maarja juure neid trÜÜstima nende venna pärast.  
[N.43.11.20] Kui nßßd Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta Temale vastu; aga Maarja jäi koju.  
[N.43.11.21] Siis Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui Sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!  
[N.43.11.22] Aga nüüdki ma tean, et Jumal Sulle annab, mis Sa iganes Jumalalt palud!”  
[N.43.11.23] Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb üles!”  
[N.43.11.24] Marta ütles Talle: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!”  
[N.43.11.25] Jeesus ütles temale: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes Minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!  
[N.43.11.26] Ja igaüks, kes elab ja Minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?”  
[N.43.11.27] Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, mul on see usk, et Sina oled Kristus Jumala Poeg, Kes maailma on tulemas!”  
[N.43.11.28] Ja kui ta seda oli ütelnud, läks ta ja kutsus oma õe Maarja salaja ning ütles: „Õpetaja on siin ja kutsub sind!”  
[N.43.11.29] Kui þde seda kuulis, tþusis ta sedamaid ja läks Tema juure.  
[N.43.11.30] Sest Jeesus ei olnud veel jĂľudnud alevisse, vaid oli veel seal paigas, kus Marta Teda oli kohanud.  
[N.43.11.31] Kui nßßd juudid, kes olid Maarja juures toas teda trÜÜstimas, nägid, et Maarja rutates tþusis ja väljus, järgisid nad teda mþteldes, et ta läheb haua juure nutma.  
[N.43.11.32] Kui siis Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, ja Teda nägi, heitis ta maha Tema jalgade ette ning ütles Talle: „Issand, oleksid Sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!”  
[N.43.11.33] Kui nßßd Jeesus nägi teda nutvat ja juute, kes temaga olid tulnud, ka nutvat, ärritus Ta vaimus ja vþpatas.  
[N.43.11.34] Ja Ta ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid Temale: „Issand, tule ja vaata!”  
[N.43.11.35] Jeesus nuttis.  
[N.43.11.36] Siis ütlesid Juudid: „Vaata, kuidas Ta teda armastas!”  
[N.43.11.37] Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas Tema, kes avas pimeda silmad, ei võinud teha, et ka see ei oleks surnud?”  
[N.43.11.38] Siis Jeesus ärritus taas Iseeneses ning tuli haua juure. See oli koobas ja selle avausel lasus kivi.  
[N.43.11.39] Jeesus ütleb: „Tõstke kivi ära!” Siis ütleb surnu õde Marta Temale: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!”  
[N.43.11.40] Jeesus ütleb temale: „Eks Ma ütelnud sulle: kui sa usuksid, siis sa näha Jumala au?”  
[N.43.11.41] Siis nad tõstsid kivi ära. Aga Jeesus tõstis Oma silmad ütles: „Ma tänan Sind, Isa, et sa oled kuulnud!  
[N.43.11.42] Mina ju teadsin, et Sa Mind ikka kuuled; kuid rahva pärast, kes siin ümber seisab, Ma räägin, et nad usuksid, et Sina Mind oled läkitanud!”  
[N.43.11.43] Ja kui Ta seda oli ütelnud, hüüdis Ta suure häälega: „Laatsarus, tule välja!”  
[N.43.11.44] Ja surnu tuli välja jalust ja käsist mähkmetega mähitud ja nägu higirätikusse mässitud. Jeesus ütleb neile „Päästke ta lahti ja laske ta minna!”  
[N.43.11.45] Siis palju juute, kes olid tulnud Maarja juure ja olid näinud, mis Jeesus oli teinud, uskusid Temasse.  
[N.43.11.46] Aga mþned neist läksid variseride juure ja ßtlesid neile, mis Jeesus oli teinud.  
[N.43.11.47] Siis ülempreestrid ja variserid kogusid kokku Suurkohtu ja ütlesid: „Mida me peame tegema? Sest See Inimene teeb palju tunnustähti.  
[N.43.11.48] Kui me Ta nõnda jätame, usuvad kõik Temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!”  
[N.43.11.49] Aga üks nende seast, Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles neile: „Te ei tea midagi  
[N.43.11.50] ega sellele, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!”  
[N.43.11.51] Ent seda ta ei Ăźtelnud iseenesest, vaid olles sel aastal Ăźlempreester, kuulutas ta prohveti viisil, et Jeesus pidi surema rahva eest,  
[N.43.11.52] ja mitte ainult selle rahva eest, vaid et Ta ka hajuvil elavad Jumala lapsed koguks Ăźhtekokku.  
[N.43.11.53] Sellest päevast alates nad pidasid nßßd ßheskoos nþu Teda ära tapma.  
[N.43.11.54] Siis ei käinud Jeesus enam avalikult juutide seas, vaid läks sealt ära kþrvelähedasse kohta, Efraimi-nimelisse linna; ja Ta viibis seal Oma jßngritega.  
[N.43.11.55] Aga juutide paasapßhad olid ligi, ja paljud läksid sealt maalt enne paasapßhi Jeruusalemma endid puhastama.  
[N.43.11.56] Siis nad otsisid Jeesust ja rääkisid üksteisega pühakojas seistes: „Mis te arvate, kas Ta ei tule pühiks?”  
[N.43.11.57] Ūlempreestrid ja variserid olid aga annud käsud, et kui keegi peaks teadma, kus Ta on, see annaks seda teada, et nad Ta kinni vþtaksid.  
[N.43.12.01] Kuus päeva enne paasapßha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuis ßles äratanud.  
[N.43.12.02] Siis nad tegid seal Temale sÜÜmaaja ja Marta ßmmardas. Ja Laatsarus oli ßks neist, kes ßhes Temaga lauas istusid.  
[N.43.12.03] Siis vþttis Maarja naela selget, väga kallist nardisalvi ning vþidis Jeesuse jalgu ja kuivatas Ta jalgu oma juustega. Ja maja sai täis salvi lþhna.  
[N.43.12.04] Aga ßks Tema jßngritest, Juudas Iskariot, kes pärast Tema ära andis, ßtles:  
[N.43.12.05] „Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?”  
[N.43.12.06] Aga seda ta ei ßtelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kþrvaldas, mis sisse pandi.  
[N.43.12.07] Siis ütles Jeesus: „Jäta ta rahule, et ta seda saaks hoida Minu matuse päevaks.  
[N.43.12.08] Sest vaeseid on ikka teie juures, aga Mind ei ole teil ikka!”  
[N.43.12.09] Siis sai suur hulk juute teada, et Tema on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult Jeesuse pärast, vaid et ka näha saada Laatsarust, kelle Ta oli surnuist ßles äratanud.  
[N.43.12.10] Aga ßlempreestrid pidasid nþu Laatsarusegi ära tappa,  
[N.43.12.11] sest tema pärast läks sinna palju juute ja uskus Jeesusesse.  
[N.43.12.12] Järgmisel päeval, kui palju rahvast, kes oli tulnud pßhi pidama, kuulis, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,  
[N.43.12.13] võtsid nad palmipuude oksi ja läksid välja Temale vastu ning hüüdsid: „Hoosianna, õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!”  
[N.43.12.14] Aga Jeesus leidis noore eesli ja istus tema selga, nĂľnda nagu on kirjutatud:  
[N.43.12.15] „Ära karda, Siioni tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb ning istub eeslisälu seljas!”  
[N.43.12.16] Sellest ei saanud jĂźngrid esialgu aru; aga kui Jeesus oli austatud, siis meenus neile, et see oli kirjutatud Tema kohta ja et nad Temale seda olid teinud.  
[N.43.12.17] Nii andis Temast tunnistust rahvas, kes oli Tema juures, kui ta Laatsaruse välja hßßdis hauast ja tema ßles äratas surnuist.  
[N.43.12.18] Sellepärast ka rahvas läks Temale vastu, sest nad kuulsid Teda selle tunnustähe teinud olevat.  
[N.43.12.19] Siis variserid rääkisid isekeskis: „Eks te näe, et te ei saa midagi teha? Vaata, maailm jookseb Tema järele!”  
[N.43.12.20] Aga nende seas, kes olid tulnud pĂźhiks palvetama, leidusid mĂľned kreeklased.  
[N.43.12.21] Need tulid nüüd Filippuse juure, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, üteldes: „Isand, me tahame Jeesust näha!”  
[N.43.12.22] Filippus tuleb ja Ăźtleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning Ăźtlevad seda Jeesusele.  
[N.43.12.23] Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!  
[N.43.12.24] Tþesti, tþesti Ma ßtlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta ßksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!  
[N.43.12.25] Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.  
[N.43.12.26] Kui keegi Mind teenib, see järgigu Mind, ja kus Mina olen, seal peab olema ka Minu teenija; ja kes Mind teenib, seda tahab Isa austada. Ja mis  
[N.43.12.27]   
[N.43.12.28] Isa, austa Oma nime!” Siis tuli hääl taevast: „Mina olen juba austanud ja austan veel!”  
[N.43.12.29] Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, ütles pikse olevat müristanud. Aga teised ütlesid: „Ingel rääkis Temaga!”  
[N.43.12.30] Jeesus kostis ning ütles: „See hääl ei sündinud Minu pärast, vaid teie pärast.  
[N.43.12.31] Nßßd käib kohus ßle selle maailma; nßßd tþugatakse välja selle maailma vßrst.  
[N.43.12.32] Ja Mina tahan, kui Mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata Enese juure!”  
[N.43.12.33] Aga seda Ta ßtles tähendades, mis surma Ta pidi surema.  
[N.43.12.34] Siis vastas rahvas Temale: „Me oleme kuulnud käsuõpetusest, et Kristus jääb igavesti. Kuidas siis Sina ütled, et Inimese Poeg ülendatakse? Kes on See Inimese Poeg?”  
[N.43.12.35] Jeesus ütles nüüd neile: „Valgus on veel üürikeseks ajaks teie keskel; käige niikaua kui teil valgust on, et pimedus teid ei tabaks; sest kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ja läheb.  
[N.43.12.36] Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks!” Seda rääkis Jeesus ja läks ning, peitis Enese ära nende eest.  
[N.43.12.37] Ja ehk Ta kßll palju tunnustähti oli teinud nende nähes, ei uskunud nad siiski Temasse,  
[N.43.12.38] et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta ütles: „Issand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?”  
[N.43.12.39] Sellepärast nad ei vþinud uskuda, et Jesaja oli veel ßtelnud:  
[N.43.12.40] „Tema on teinud nende silmad pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!”  
[N.43.12.41] Seda ßtles Jesaja, kui ta nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis Temast.  
[N.43.12.42] Siiski uskus ka palju ßlemaid Temasse; kuid variseride pärast nad ei tunnistatud seda, et neid ei lßkataks kogudusest välja.  
[N.43.12.43] Sest nad armastasid austust inimeselt rohkem kui austust Jumalalt.  
[N.43.12.44] Aga Jeesus hüüdis ning ütles: „Kes Minusse usub, see ei usu Minusse, vaid Sellesse, Kes Mind on läkitanud!  
[N.43.12.45] Ja kes näeb Mind, see näeb Seda, Kes Mind on läkitanud.  
[N.43.12.46] Mina olen tulnud valguseks maailma, et ßkski, kes usub Minusse, ei jääks pimedusse.  
[N.43.12.47] Ja kui keegi kuuleb Minu sĂľnu ega pea neid, selle Ăźle ei mĂľista Mina kohut; sest Mina ei ole tulnud kohut mĂľistma maailma Ăźle, vaid maailma Ăľndsaks tegema.  
[N.43.12.48] Kes Mind pþlgab ega vþta vastu Minu sþna, sellel oma kohtumþistja. Sþna, mis Ma olen rääkinud, see mþistab tema ßle kohut viimsel päeval.  
[N.43.12.49] Sest Ma ei ole rääkinud Iseenesest, vaid Isa, Kes Mind on läkitanud, on Mulle annud kasu, mida Ma pean rääkima.  
[N.43.12.50] Ja Ma tean, et Tema käsk on igavene elu. Mida Ma nüüd räägin, seda räägin nõnda, kuidas Isa mulle on ütelnud!”  
[N.43.13.01] Aga enne paasapßhi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et Ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas Ta neid otsani, nþnda Ta oli armastanud Omi, kes olid maailmas.  
[N.43.13.02] Ja þhtusÜÜmaajal olles, kui kurat juba oli Juuda, Siimona poja Iskarioti sßdamesse pannud, et ta Tema ära annaks,  
[N.43.13.03] ja kui Jeesus teadis et Isa kþik Tema kätte oli annud ja et Tema oli lähtunud Jumalast Ja läheb Jumala juure,  
[N.43.13.04] tþuseb Ta ßles þhtusÜÜmaajalt ja vþtab Oma kuue seljast ja vþtab rätiku ja vÜÜtub sellega.  
[N.43.13.05] Pärast seda Ta valab vett vaagnasse ja hakkab pesema jßngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, millega Ta oli vÜÜtatud.  
[N.43.13.06] Siis Ta tuleb Siimon Peetruse juure, ja see ütleb Temale: „Issand, kas Sina mu jalg pesed?”  
[N.43.13.07] Jeesus vastas ütles temale: „Mida Mina teen, seda sina nüüd ei tea, aga pärast seda sa pead teada saama!”  
[N.43.13.08] Peetrus ütleb Temale: „Eladeski ei või Sina minu jalgu pesta!” Jeesus vastas temale: „Kui Ma sind ei pese, siis ei ole sul osa Minuga!”  
[N.43.13.09] Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, mitte üksnes minu jalgu, vaid ka käed ja pea!”  
[N.43.13.10] Jeesus ütleb temale: „Kes on pestud, sellel ei ole vaja muud kui jalgu pesta, sest ta on üldse puhas; ja teie olete puhtad, kuid mitte kõik!”  
[N.43.13.11] Sest Ta teadis, kes Tema ära annab, sellepärast Ta ütles: „Teie ei ole kõik puhtad!”  
[N.43.13.12] Kui Ta nüüd nende jalad on pesnud ja Oma kuue oli võtnud, istus Ta jälle maha ja ütles neile: „Kas teate, mis Ma teile olen teinud?  
[N.43.13.13] Te hüüate Mind Õpetajaks ja Issandaks ja ütlete õigesti, sest Mina olen See.  
[N.43.13.14] Kui nüüd Mina, Isaand ja Õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.  
[N.43.13.15] Sest Ma olen teile annud eeskuju, et ka teie nĂľnda teeksite,  
[N.43.13.16] Tþesti, tþesti Ma ßtlen teile: Ei ole ori suurem kui tema isand ega käskjalg suurem kui tema läkitaja!  
[N.43.13.17] Kui te seda teate; Ăľndsad olete, kui te seda teete!  
[N.43.13.18] Ma ei ßtle seda teie kþikide kohta; Ma tean, kelled Ma olen valinud. Aga Ma ßtlen seda, et Kiri täide läheks: Kes Minu leiba sÜÜb, on tþstnud oma kanna Minu vastu!  
[N.43.13.19] Nßßd ßtlen Ma teile seda, enne kui see sßnnib, et kui see sßnnib, te usuksite, et Mina See olen.  
[N.43.13.20] Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kes vastu võtab selle, kelle Ma läkitan, see võtab Mind vastu; aga kes Mind vastu võtab, see võtab vastu Tema, kes Mind on läkitanud!”  
[N.43.13.21] Kui Jeesus seda oli ütelnud, võpatas Ta oma vaimus ja tunnistas ning ütles: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et üks teie seast annab Mind ära!”  
[N.43.13.22] Siis vaatasid jßngrid ßksteisele otsa ja olid kahevahel, kellest Ta räägib.  
[N.43.13.23] ĹŞks Tema jĂźngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.  
[N.43.13.24] Selle poole nüüd Siimon Peetrus noogutas peaga ning ütles temale: „Ūtle, kes see on, kellest Ta räägib?”  
[N.43.13.25] See laskus siis Jeesuse rinnale ja ütles Temale: Issand, kes see on?”  
[N.43.13.26] Jeesus vastas: „See on see, kellele Mina kastutan ja annan selle palukese!” Ja Tema kastis palukese ning võttis ja andis selle Juudale, Siimona pojale Iskariotile.  
[N.43.13.27] Ja palukese järele läks saatan temasse. Siis Jeesus ütles temale: „Mis sa teed, seda tee kähku!”  
[N.43.13.28] Aga sellest ei saanud aru Ăźkski neist, kes lauas istusid, miks Ta seda temale Ăźtles.  
[N.43.13.29] Sest mõned mõtlesid, et Jeesus, kuna Juuda käes seisis kukkur, temale ütleb: „0sta, mis meile pühiks vaja on!” Või et ta midagi vaestele annaks.  
[N.43.13.30] Kui ta nßßd palukese oli vþtnud, läks ta sedamaid välja. Aga oli ÜÜ.  
[N.43.13.31] Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: „Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud Temas!  
[N.43.13.32] 0ns Jumal Temas austatud, siis austab Teda ka Jumal Eneses ja austab Teda varsti!  
[N.43.13.33] Lapsukesed, Ma olen veel ßßrikese aja teie juures; te hakkate Mind otsima. Ja nagu Ma juutidele ßtlesin: Kuhu Mina lähen, sinna teie ei vþi tulla! nþnda Ma ßtlen nßßd ka teile.  
[N.43.13.34] Uue käsusþna Ma annan teile, et te ßksteist peate armastama, nþnda nagu Mina teid olen armastanud; et teiegi ßksteist armastaksite!  
[N.43.13.35] Sellest tunnevad kõik, et teie olete Minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”  
[N.43.13.36] Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, kuhu sa lähed?” Jeesus vastas: „Kuhu Ma lähen, sinna sa ei võid Mind järgida, aga edaspidi sa järgid Mind!”  
[N.43.13.37] Peetrus ütleb Temale: „Issand, miks ma nüüd ei või Sind järgida? Ma annan oma elu Sinu eest!”  
[N.43.13.38] Jeesus vastab temale: „Annad sina oma elu Minu eest? Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, et kukk ei laula mitte enne, kui sa Mind juba kolm korda oled salanud!  
[N.43.14.01] Teie sßda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge Minusse.  
[N.43.14.02] Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas Ma oleksin teile ßtelnud: Ma lähen teile aset valmistama?  
[N.43.14.03] Ja kui Ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen Ma jälle tagasi ja vþtan teid Enese juure, et teiegi oleksite, kus Mina olen.  
[N.43.14.04] Ja kuhu Mina lähen, seda teed te teate!”  
[N.43.14.05] Toomas ütleb Temale: „Issand, me ei tea, kuhu Sa lähed! Kuidas võime teada teed?”  
[N.43.14.06] Jeesus ütleb temale: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juure muidu kui Minu kaudu!  
[N.43.14.07] Kui te Mind oleksite ära tunnud, siis te tunneksite ka Minu Isa, ja sellest ajast te tunnete Teda ja olete Teda näinud!”  
[N.43.14.08] Filippus ütleb Temale: „Issand, näita meile Isa, siis me jääme rahule!”  
[N.43.14.09] Jeesus ütleb temale: „Niikaua aega olen Ma teie juures ja sa ei ole Mind tunnud, Filippus? Kes Mind on näinud, see on näinud Isa. Kuidas sa ütled: Näita meile Isa!?  
[N.43.14.10] Kas sa ei usu, et Mina olen Isas ja Isa on Minus? Neid sþnu, mida Ma räägin, ei räägi Ma Iseenesest, vaid Isa, Kes asub Minus, teeb Oma tegusid.  
[N.43.14.11] Uskuge Mind, et Mina olen Isas ja et Isa on Minus; aga kui mitte, siis uskuge nende tegude pärast.  
[N.43.14.12] Tþesti, tþesti Ma ßtlen teile, et kes usub Minusse, see teeb ka neid tegusid, mida Mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest Mina lähen Isa juure!  
[N.43.14.13] Ja mida te iganes palute Minu nimel, seda Ma teen, et Isa austaks Pojas!  
[N.43.14.14] Kui te midagi Minult palute Minu nimel, siis Ma teen seda.  
[N.43.14.15] Kui te Mind armastate, siis pidage Minu käsusþnu!  
[N.43.14.16] Ja Mina palun Isa, ja Tema annab teile TrÜÜstija, et see teie juure jääks igavesti,  
[N.43.14.17] tþe Vaimu, Keda maailm ei vþi vastu vþtta, sellepärast et ta Teda ei näe ega tunne, aga teie tunnete Teda, sest Tema jääb teie juure ja tahab olla teie sees.  
[N.43.14.18] Ma ei jäta teid vaestekslasteks; Ma tulen teie juure.  
[N.43.14.19] Veel on pisut aega, siis maailm ei näe Mind enam, aga teie näete Mind; sest Mina elan ja teie saate elama!  
[N.43.14.20]   
[N.43.14.21] Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes Mind armastab; kes aga Mind armastab, seda armastab Minu Isa ja Ma tahan teda armastada ja Iseennast temale ilmutada!”  
[N.43.14.22] Temale ütleb Juudas, mitte Iskariot: „Issand, millest see oleneb, et Sa meile tahad Ennast ilmutada, aga mitte maailmale?”  
[N.43.14.23] Jeesus vastas ning ütles temale: „Kui keegi Mind armastab, küll ta peab Minu sõna, ja Minu Isa armastab Teda, ja Me tuleme tema juure„ ja teeme eluaseme tema juure.  
[N.43.14.24] Kes Mind ei armasta, see ei pea Minu sþnu, ja sþna, mida te kuulete, ei ole Minu, vaid on Isa sþna, kes Mind on läkitanud.  
[N.43.14.25] Seda olen Mina teile rääkinud teie juures viibides.  
[N.43.14.26] Aga TrÜÜstija, Pßha Vaim, kelle Minu Isa läkitab Minu nimel, see þpetab teile kþik ja tuletab teile meele kþik, mis Mina teile olen ßtelnud.  
[N.43.14.27] Rahu Ma jätan teile; Oma rahu Ma annan teile; Mina ei anna teile nþnda nagu maailm annab. Teie sßda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!  
[N.43.14.28] Te kuulsite Mind teile ßtlevat: Ma lähen ära ja tulen taas teie juurde. Kui te Mind armastaksite, siis te rþþmutseksite, et Ma lähen Isa juure; sest Minu Isa on suurem kui Mind!  
[N.43.14.29] Ja nßßd Ma olen teile seda ßtelnud, enne kui see sßnnib, et te usuksite, kui see sßnnib.  
[N.43.14.30] Ma ei räägi enam palju teiega, sest selle maailma vßrst tuleb ja ta ei saa Minust midagi.  
[N.43.14.31] Aga et maailm aru, et Ma armastan Isa ja teen nõnda, kuidas Isa mind on käskinud. Tõuske, mingem siit ära!”  
[N.43.15.01] „Mina olen tõeline viinapuu ja Minu Isa on viinamäe aednik.  
[N.43.15.02] Iga oksa Minu kĂźljes, mis ei kanna vilja, Tema kĂľrvaldab ja igaĂźht, mis kannab vilja, Tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja.  
[N.43.15.03] Teie olete juba puhtad selle sþna pärast, mis Mina teile rääkinud!  
[N.43.15.04] Jääge Minusse ja Mina jään teisse. Nagu oks ei vþi vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu kßlge, nþnda ka teie, kui te ei jää Minusse.  
[N.43.15.05] Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma Minuta ei vþi te midagi teha!  
[N.43.15.06] Kui keegi ei jää Minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning pþletatakse ära.  
[N.43.15.07] Kui te jääte Minusse ja Minu sþnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sßnnib teile!  
[N.43.15.08] Selles on Minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute Minu jĂźngriteks.  
[N.43.15.09] Otsegu Minu Isa on armastanud Mind, nþnda olen ka Mina teid armastanud; jääge Minu armastusse.  
[N.43.15.10] Kui te peate Minu käsusþnu, siis te jääte Minu armastusse, nþnda nagu Mina olen pidanud Oma Isa käsusþnu ja jään Tema armasusse.  
[N.43.15.11] Seda Ma olen teile rääkinud, et Minu rþþm oleks teie sees ja teie rþþm saaks täielikuks.  
[N.43.15.12] See on Minu käsusþna, et te armastaksite ßksteist nþnda nagu Mina teid olen armastanud!  
[N.43.15.13] Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sþprade eest!  
[N.43.15.14] Teie olete Mu sþbrad, kui te teete, mida Mina teid käsin.  
[N.43.15.15] Ma ei Ăźtle teid enam orjad olevat, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid Ma olen teid nimetanud sĂľpradeks, sest Ma olen teile teada annud kĂľik, mis Ma Oma Isalt olen kuulnud.  
[N.43.15.16] Mitte teie ei ole Mind valinud, vaid Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks ja Isa teile annaks, mida te iganes palute Minu nimel.  
[N.43.15.17] Seda Ma käsin teid, et te armastaksite ßksteist!  
[N.43.15.18] Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta Mind on enne teid vihanud.  
[N.43.15.19] Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid Mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm!  
[N.43.15.20] Pidage meeles seda sĂľna, mis Ma teile olen Ăźtelnud: Ei ole ori suurem oma isandast! On nemad Mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga. On nad pidanud Minu sĂľna, siis nad peavad teiegi sĂľna.  
[N.43.15.21] Aga seda kþike nad teevad teile Minu nime pärast, sest nad ei tunne Teda, Kes Mind on läkitanud.  
[N.43.15.22] Kui Ma ei oleks tulnud ega oleks neile rääkinud, siis ei oleks neil pattu. Aga nßßd ei ole neil oma pattu millegagi vabandada.  
[N.43.15.23] Kes vihkab Mind, see vihkab Mu Isa!  
[N.43.15.24] Kui Ma ei oleks nende keskel teinud neid tegusid, mida ßkski muu ei ole teinud, ei oleks neil pattu, aga nßßd on nad näinud ja vihanud niihästi Mind kui Mu Isa.  
[N.43.15.25] Aga see on sßndinud, et läheks täide sþna, mis on kirjutatud nende käsuþpetuses: Nad on Mind vihanud ilmaasjata!  
[N.43.15.26] Aga kui TrÜÜstija tuleb, kelle Mina teile läkitan Isalt, tþe Vaim, Kes lähtub Isast, See tunnistab Minust.  
[N.43.15.27]   
[N.43.16.01] Seda Ma olen teile rääkinud, et te ei taganeks.  
[N.43.16.02] Nad heidavad teid kogudusest välja ja tuleb aeg, mil igaßks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale.  
[N.43.16.03] Ja seda nad teevad, sellepärast et nad ei tunne Isa ega Mind.  
[N.43.16.04] Aga seda Ma olen teile rääkinud, et kui tuleb see aeg, te mþtleksite sellele, et Mina teile seda olen ßtelnud. Ent seda Ma ei ole teile ßtelnud algusest, sest Ma olin ßhes teiega.  
[N.43.16.05] Aga nßßd Ma lähen Selle juure, Kes Mind on läkitanud, ja keegi teie seast ei kßsi Minult: Kuhu Sa lähed?  
[N.43.16.06] Ainult et Mina seda teile olen ßtelnud, siis on kurbus täitnud teie sßdame.  
[N.43.16.07] Aga Mina ßtlen teile tþtt: See tuleb teile heaks, et Mina lähen ära. Sest kui Ma ei läheks, ei tuleks TrÜÜstija teie juure. Aga kui Ma lähen, siis Ma läkitan Tema teie juure.  
[N.43.16.08] Ja kui Ta tuleb, siis Ta toob maailmale selguse patu kohta ja Ăľiguse kohta ja kohtu kohta:  
[N.43.16.09] patu kohta, et nad ei usu Minusse,  
[N.43.16.10] þiguse kohta, et Ma lähen Isa juure ja te ei näe Mind enam;  
[N.43.16.11] ja kohtu kohta, et selle maailma vĂźrsti Ăźle on kohus mĂľistetud.  
[N.43.16.12] Mul on teile veel palju ßtlemist, aga te ei vþi nßßd seda kanda.  
[N.43.16.13] Aga kui Tema, tþe Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid kþigesse tþtte, sest Tema ei räägi Iseenesest, vaid mida Ta kuuleb, seda ta räägib ja tulevasi asju Ta kuulutab teile.  
[N.43.16.14] Tema austab Mind, sest Minu Omast Ta vĂľtab ja kuulutab teile.  
[N.43.16.15] Kþik, mis Isal on, see on Minu päralt; sellepärast ma ßtlesin, et Ta vþtab Minu Omast ja kuulutab teile.  
[N.43.16.16] Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast, siis te näete Mind!”  
[N.43.16.17] Siis ütlesid mõned Tema jüngritest isekeskis: „Mis see on, mis Ta ütleb meile: Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast, siis te näete Mind! ja: Mina lähen Isa juure!?”  
[N.43.16.18] Nimelt nad küsisid: „Mis see on, mis Ta ütleb: üürikese aja pärast? Meie ei tea, mida Ta räägib.”  
[N.43.16.19] Siis Jeesus sai aru, et nad Temalt tahtsid küsida, ja ütles neile: „Seda te küsitlete isekeskis, et Ma ütlesin: Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast te näete Mind!  
[N.43.16.20] Tþesti, tþesti Ma ßtlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on rþþmus! Teid kurvastatakse, aga teie kurvastus muutub rþþmuks!  
[N.43.16.21] Kui naine sßnnitab, on ta murelik, sest tema hetk on tulnud; aga kui ta lapse on saanud, ei mþtle ta enam ahastusele rþþmu pärast, et inimene on sßndinud maailma.  
[N.43.16.22] Ja teilgi on nßßd meel murelik, aga Ma tahan teid jälle näha ja teie sßda rþþmustub, ja ßkski ei vþta teie rþþmu teilt ära.  
[N.43.16.23] Ja sel päeval te ei kßsi Minult midagi. Tþesti, tþesti Ma ßtlen teile, et mida te iganes Isalt palute, seda Ta annab teile Minu nimel!  
[N.43.16.24] Tänini ei ole te midagi palunud Minu nimel. Paluge, siis te saate, et teie rþþm vþiks olla täielik.  
[N.43.16.25] Seda Ma olen teile rääkinud vþrdumitega; aga tuleb aeg, mil Ma teile enam ei räägi vþrdumitega, vaid kuulutan Isast teile avalikult.  
[N.43.16.26] Sel päeval te palute Minu nimel. Ja Ma ei ßtle teile, et Ma palun Isa teie eest.  
[N.43.16.27] Sest Isa Ise armastab teid, sellepärast et teie olete Mind armastanud ja uskunud, et Mina olen lähtunud Jumalast.  
[N.43.16.28] Ma olen lähtunud Isast ja tulnud maailma; taas Ma jätan maha maailma ja lähen Isa juure!”  
[N.43.16.29] Tema jüngrid ütlesid: „Vaata, nüüd Sa ütled lausa ega räägi võrdumitega!  
[N.43.16.30] Nüüd me teame, et Sa tead kõik ja et Sul ei ole vaja, et keegi Sinult küsib. Sellest me usume, et Sa oled lähtunud Jumala juurest!”  
[N.43.16.31] Jeesus vastas neile: „Kas te nüüd usute?  
[N.43.16.32] Vaata, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaßks ise kohta ja te jätate Mind ßksi! Ja Mina ei ole ometi mitte ßksi, sest Isa on Minuga.  
[N.43.16.33] Seda Ma olen teil rääkinud, et teil oleks rahu Minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, Mina olen maailma ära võitnud!”  
[N.43.17.01] Seda rääkis Jeesus ja tõstis Oma silmad taeva poole ning ütles: „Isa, tund on tulnud! Austa Oma Poega, et ka Poeg austaks Sind,  
[N.43.17.02] nagu Sa oled Temale annud meelevalla kĂľige liha Ăźle, et Ta annaks igavese elu kĂľigile, kelled Sina oled Temale annud!  
[N.43.17.03] Aga see on igavene elu, et nad tunneksid Sind, ainust tþelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Sina oled läkitanud.  
[N.43.17.04]   
[N.43.17.05] Ja nßßd austa Mind Sina, Isa, Enese juures selle auga, mis Mul oli Sinu juures enne maailma olemasolu.  
[N.43.17.06] Mina olen Sinu nime ilmutanud inimestele, kelled Sa Mulle oled annud maailmast. Nemad olid Sinu Omad ja Sina andsid nad Mulle, ja nad on pidanud Sinu sĂľna.  
[N.43.17.07] Nßßd nad teavad, et kþik, mis Sina Mulle oled annud, on Sinult.  
[N.43.17.08] Sest need sþnad, mis Sa andsid Mulle, olen Ma annud neile, ja nemad on vastu vþtnud ja teavad, et Ma tþesti olen lähtunud Sinu juurest, ja nemad on uskunud, et Sina oled Mind läkitanud.  
[N.43.17.09] Mina palun nende eest; maailma eest Ma ei palu, vaid nende eest, kelled Sina oled Mulle annud, sest nad on Sinu Omad.  
[N.43.17.10] Ja kĂľik, mis on Minu Oma, on Sinu, ja mis on Sinu Oma, on Minu, ja nendes Ma olen austatud.  
[N.43.17.11] Ja Ma ei ole edaspidi enam maailmas, aga nemad on maailmaas, ja Mina tulen Sinu juure. PĂźha Isa, hoia neid Oma nimes, mille Sa oled mulle annud, et nad oleksid Ăźks, nĂľnda nagu Meie!  
[N.43.17.12] Kui Ma olin ßhes nendega, hoidsin Ma neid Sinu nimes, mille Sa oled mulle annud; ja Ma hoidsin neid ning ßkski neist ei ole kadunud, kui ainult kadumisepoeg, et Kiri täide läheks.  
[N.43.17.13] Aga nßßd Ma tulen Sinu juure ja räägin seda maailmas, et Minu rþþm neil oleks täieline neis enestes.  
[N.43.17.14] Mina olen neile annud Sinu sĂľna ja maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast, nĂľnda nagu Mina ei ole maailmast.  
[N.43.17.15] Mina ei palu, et Sa vþtaksid nad ära maailmast, vaid et Sa neid hoiaksid tigeda eest.  
[N.43.17.16] Nad ei ole maailmast, nĂľnda nagu Minagi ei ole maailmast.  
[N.43.17.17] PĂźhitse neid tĂľes: Sinu sĂľna on tĂľde!  
[N.43.17.18] Otsegu Sina oled Mind läkitanud maailma, nþnda Minagi olen nad läkitanud maailma.  
[N.43.17.19] Ja Mina pĂźhitsen Iseennast nende eest, et nemadki oleksid pĂźhitsetud tĂľe sees.  
[N.43.17.20] Aga Ma ei palu mitte Ăźksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sĂľna kaudu usuvad Minusse,  
[N.43.17.21] et nemad kþik oleksid ßks, nþnda nagu Sina, Isa, Minus ja Mina Sinus, et nemadki Meis oleksid ja maailm usuks, et Sa Mind oled läkitanud.  
[N.43.17.22] Selle au, mille Sa andsid Mulle, olen Mina annud neile, et nad oleksid Ăźks, nĂľnda nagu Meie oleme Ăźks:  
[N.43.17.23] Mina nendes ja Sina Minus, et nad täielikult saaksid ßheks ja maailm tunneks, et Sina oled Mind läkitanud ja oled armastanud neid, nþnda nagu Sa Mind oled armastanud.  
[N.43.17.24] Isa, Ma tahan, kus Mina olen, ka nemad oleksid Minu juures, kelled Sa Mulle oled annud; et nad näeksid Minu auhiilgust, mille Sa mulle oled annud, sest Sa oled Mind armastanud enne maailma rajamist.  
[N.43.17.25] Õige, Isa, maailm ei ole Sind tunnud; aga Mina tunnen Sind ja need on hakanud tundma, et Sina oled Mind läkitanud.  
[N.43.17.26] Ja Ma olen neile annud teada Sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega Sa Mind oled armastanud, oleks nendes ja Mina oleksin nendes!”  
[N.43.18.01] Kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta Oma jßngritega välja ßle Kiidroni jþe. Seal oli aed, kuhu Ta läks Oma jßngritega.  
[N.43.18.02] Aga Juudas, kes Tema ära andis, teadis ka seda paika, sest et Jeesus sagedasti sinna oli kokku tulnud Oma jßngritega.  
[N.43.18.03] Juudas vþttis nßßd enesega kaasa väesalga ning ßlempreestritelt ja variseridelt sulaseid ja tuli sinna tulelontide, lampide ja relvadega.  
[N.43.18.04] Siis Jeesus, kuna Ta teadis kõik, mis Tema peale tuleb, läks välja ja ütles neile: „Keda te otsite?”  
[N.43.18.05] Nad vastasid Temale: „Jeesust Naatsaretlast!” Tema ütles neile: „Mina olen See!” Ka Juudas, kes Tema ära andis, seisis nende juures.  
[N.43.18.06] Kui Ta nüüd neile ütles: „Mina olen See!” taganesid nad ja langesid maha.  
[N.43.18.07] Siis Ta küsis taas neilt: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast!”  
[N.43.18.08] Jeesus vastas: „Ma olen teile ütelnud, et Mina See olen! Kui te nüüd Mind otsite, siis laske need ära minna!”  
[N.43.18.09] et täide läheks sþna, mis Ta oli ßtelnud: Mina ei ole kaotanud kedagi neist, kelled Sa Mulle oled, annud!  
[N.43.18.10] Siis Siimon Peetrus, kellel oli mþþk, tþmbas selle välja ja lþi ßlempreestri sulast ning raius tema parema kþrva ära; sulase nimi aga oli Malkus.  
[N.43.18.11] Siis Jeesus ütles Peetrusele: „Pista oma mõõk tuppe! Eks Mina pea jooma seda karikat, mille Isa Mulle on annud?”  
[N.43.18.12] Aga väesalk ja ßlempealik ja juutide sulased vþtsid Jeesuse ja sidusid Ta kinni  
[N.43.18.13] ja viisid esiti Annase juure; sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ßlempreester.  
[N.43.18.14] Kaifas aga oli see, kes juutidele nõu andes oli ütelnud: „Parem on, et üks inimene sureb rahva eest!”  
[N.43.18.15] Aga Siimon Peetrus järgis Jeesust ja ßks teine jßnger. See jßnger oli tuttav ßlempreestrile ja läks Jeesusega ßhes ßlempreestri þue.  
[N.43.18.16] Ja Peetrus seisis väljas ukse ees. Siis läks teine jßnger, kes oli tuttav ßlempreestrile, välja ja rääkis uksehoidjaga ning viis Peetruse sisse.  
[N.43.18.17] Siis ütles uksehoidjatüdruk Peetrusele: „Eks sinagi ole üks Selle Inimese jüngritest?” Tema ütles: „Mina ei ole!”  
[N.43.18.18] Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud sĂźtetule, sest oli kĂźlm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.  
[N.43.18.19] Ūlempreester kßsis nßßd Jeesuselt Tema jßngrite ja Tema þpetuse kohta.  
[N.43.18.20] Jeesus kostis temale: „Mina olen avalikult rääkinud maailmale; Mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja Ma ei ole midagi rääkinud.  
[N.43.18.21]   
[N.43.18.22] Aga kui Ta seda oli ütelnud, lõi üks sulaseist, kes seisid seal juures, Jeesust kõrva ääre ning üttes: „Kas Sa nõnda vastad ülempreestrile?”  
[N.43.18.23] Jeesus kostis temale: „Kui Ma olen rääkinud pahasti, siis tõesta, et see on paha; aga kui Ma olen hästi rääkinud, miks sa Mind siis lööd?”  
[N.43.18.24] Siis Annas saatis Tema seotult Ăźlempreester Kaifase juurde.  
[N.43.18.25] Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas ennast. Siis ütlesid nad temale: „Eks sinagi ole Tema jüngrite seast?” Tema salgas ja ütles: „Mina ei ole!”  
[N.43.18.26] Ūks ülempreestri teenreist, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütleb: „Kas mina sind ei näinud ühes Temaga aias?”  
[N.43.18.27] Siis Peetrus salgas jälle, ja sedamaid laulis kukk.  
[N.43.18.28]   
[N.43.18.29] Siis läks Pilaatus välja nende juure ja ütles: „Mis teil on kaebamist Selle Inimese peale?  
[N.43.18.30] Nemad vastasid ning ütlesid temale: „Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks annud Teda sinu kätte!”  
[N.43.18.31] Siis ütles Pilaatus neile „Võtke teie Ta ja mõistke oma käsuõpetuse järele kohut Tema üle!” Juudid ütlesid temale: „Meil ei ole luba kedagi tappa!”  
[N.43.18.32] et täide läheks Jeesuse sþna, mis Ta oli ßtelnud, kui Ta tähendas millist surma Ta sureb.  
[N.43.18.33] Siis käis Pilaatus jälle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles Temale: „0led Sina Juutide Kuningas?”  
[N.43.18.34] Jeesus vastas: „Räägid sa seda iseenesest või on sulle teised seda Minust ütelnud?”  
[N.43.18.35] Pilaatus vastas: „Egas ma juut ole! Sinu Oma rahvas ja ülempreestrid on Sind annud minu kätte. Mis Sa oled teinud?”  
[N.43.18.36] Jeesus kostis: „Minu Riik ei ole sellest maailmast; oleks Mu Riik sellest maailmast, küll Mu sulased oleksid võidelnud, et Mind ei oleks antud juutide kätte. Ent nüüd ei ole Mu Riik mitte siit!”  
[N.43.18.37] Siis ütles Pilaatus Temale: „Siis oled Sina ometi Kuningas?” Jeesus vastas: „Jah, olen, sest Mina olen Kuningas!” Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et Ma tõele tunnistus annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb Minu häält!”  
[N.43.18.38] Pilaatus ütleb Temale: „Mis on tõde?” Kui ta seda oli ütelnud, läks ta uuesti välja juutide juure ja ütles neile: „Mina ei leia Temast ühtki süüd!”  
[N.43.18.39] Aga teil on kombeks, et ma paasapühal lasen ühe teile vabaks. Kas tahate nüüd, et ma teile vabaks lasen Juutide Kuninga?”  
[N.43.18.40] Siis nad kisendasid jälle kõik ning ütlesid: „Mitte Teda, vaid Barabas!” Aga Barabas oli röövel.  
[N.43.19.01] Siis Pilaatus vĂľttis Jeesuse ja laskis Teda rooskadega peksta.  
[N.43.19.02] Ja sþjamehed punusid kibuvitsust krooni ja panid selle Temale pähe ja riietasid Teda purpurkuuega  
[N.43.19.03] ja tulid Tema juure ja ütlesid: „Tere, Juutide Kuningas!! Ja nad lõid Teda kõrva ääre.  
[N.43.19.04] Siis Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon Ta teile välja, et te aru saaksite, et ma ei leia Temast ühtki süüd!”  
[N.43.19.05] Siis tuli Jeesus välja ja kandis kibuvitsakrooni ja purpurkuube. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe Inimest!”  
[N.43.19.06] Kui nüüd ülempreestrid ja sulased Teda nägid, kisendasid nad ning ütlesid: „Löö risti! Löö risti!” Pilaatus ütles neile: „Võtke teie Tema ja lööge Ta risti, sest mina ei leia Temast süüd!”  
[N.43.19.07] Juudid vastasid temale: „Meil on käsuõpetus, ja kasu järele Ta peab surema, sest Ta on Enese teinud Jumala Pojaks!”  
[N.43.19.08] Kui nßßd Pilaatus seda sþna kuulis, kartis ta veel enam.  
[N.43.19.09] Ja ta läks jälle kohtukotta ja ütleb Jeesusele: „Kust Sa oled?” Aga Jeesus ei annud temale vastust.  
[N.43.19.10] Siis ütleb Pilaatus Temale: „Kas Sa ei räägi minuga? Eks Sa tea, et mul on meelevald Sind vabaks lasta ja meelevald Sind risti lüüa?”  
[N.43.19.11] Jeesus kostis: „Sinul ei oleks mingit meelevalda Minu üle, kui see sulle ei oleks antud ülalt; sellepärast on sellel, kes Mind sinu kätte andis, suurem patt!”  
[N.43.19.12] Sellest alates püüdis Pilaatus Teda vabaks lasta. Aga juudid kisendasid ning ütlesid: „Kui sa Selle vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber! Igaüks, kes iseenese teeb kuningaks, on keisri vastane!”  
[N.43.19.13] Kui nßßd Pilaatus neid sþnu kuulis, viis ta Jeesuse välja ja istus maha kohtujärjele sinna paika, mida hßßtakse Kivipþrandaks, aga heebrea keeli Gabbataks.  
[N.43.19.14] Aga oli paasapüha valmistuspäev, arvata kuues tund. Ja tema ütles juutidele: „Ennäe teie Kuningat!”  
[N.43.19.15] Aga nad kisendasid: „Vii ära, vii ära, löö Ta risti!” Pilaatus ütleb neile: „Kas ma pean teie Kuninga risti lööma?” Ūlempreestrid vastasid: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!”  
[N.43.19.16] Siis ta andis Tema nende kätte risti lßßa. Ja nad vþtsid Jeesuse.  
[N.43.19.17] Ja Tema kandis Ise Oma risti ning väljus nþndanimetatud Pealae asemele, mida heebrea keeli hßßtakse Kolgataks.  
[N.43.19.18] Seal nad lĂľid Ta risti ja teised kaks Temaga, teise teisele poole, aga Jeesuse keskele.  
[N.43.19.19] Aga Pilaatus kirjutas ka pealkirja ja pani selle risti külge; ja sellele oli kirjutatud: „Jeesus Naatsaretlane, Juutide Kuningas!”  
[N.43.19.20] Seda pealkirja luges nßßd palju juute, sest paik, kus Jeesus risti lÜÜdi, oli linna ligi. Ja pealkiri oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeli.  
[N.43.19.21] Siis ütlesid juutide ülempreestrid Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide Kuningas”, vaid: „Ta on ütelnud: Mina olen Juutide Kuningas!”  
[N.43.19.22] Pilaatus kostis: „Mis ma olen kirjutanud, olen ma kirjutanud!”  
[N.43.19.23] Kui nßßd sþjamehed Jeesuse olid risti lÜÜnud, vþtsid nad Tema riided ja tegid neli osa, igale sþjamehele ßhe osa, ja kuue; kuub aga oli þmbluseta, ßlemisest äärest alumiseni ßhes tßkis kootud.  
[N.43.19.24] Siis nad ütlesid üksteisele: „Ärgem kiskugem seda lõhki, vaid heitkem liisku selle kohta, kellele see saab!” - et läheks täide Kiri, mis ütleb: „Nad on Mu riided isekeskis jaganud ja Minu kuue kohta liisku heitnud!” Seda sõjamehed tegidki.  
[N.43.19.25] Aga Jeesuse risti juures seisid Tema Ema ja Ta Ema Ăľde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena.  
[N.43.19.26] Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seisvat Oma Ema ja jüngrit, keda Ta armastas, ütleb Ta Emale: „Naine, vaata, see on Su poeg!”  
[N.43.19.27] Pärast Ta ütleb jüngrile: „Vaata, See on su Ema!” Ja sestsamast tunnist võttis jünger Ta oma kotta.  
[N.43.19.28] Pärast seda ütleb Jeesus, teades, et kõik juba on lõpetatud, et Kiri täide läheks: „Mul on janu!”  
[N.43.19.29] Seal seisis astja täis äädikat. Siis nad pistsid äädikaga täidetud käsna iisopi otsa ja panid selle Tema suu ette.  
[N.43.19.30] Kui nüüd Jeesus äädikat oli võtnud, ütles Ta: „See on lõpetatud!” Ja Ta nõrgutas pead ning heitis hinge.  
[N.43.19.31] Aga et oli valmistuspäev ja et kehad ei jääks hingamispäevaks ristile - sest see hingamispäev oli suur - palusid juudid Pilaatust, et ristilÜÜdute sääreluud murtaks ja nad maha vþetaks.  
[N.43.19.32] Siis tulid sþjamehed ja murdsid esimese sääreluud ja teise omad, kes ßhes Temaga olid risti lÜÜdud.  
[N.43.19.33] Aga kui nad tulid Jeesuse juure ja nägid Ta juba surnud olevat, ei murdnud nad Tema sääreluid, 34, vaid ßks sþjameestest pistis odaga Tema kßljesse; ja kohe tuli välja verd ja vett.  
[N.43.19.34]   
[N.43.19.35] Ja see, kes seda nägi, on seda tunnistanud, ja tema tunnistus on tþsi, ja tema teab, et ta räägib tþtt, et teiegi usuksite.  
[N.43.19.36] Sest see on sündinud, et Kiri täide läheks: „Tema luid ärgu murtagu!”  
[N.43.19.37] Ja taas ütleb teine Kiri: „Nad saavad näha, Kellesse nad on pistnud!” 38. Aga pärast seda Joosep Arimaatiast, kes oli Jeesuse jünger, kuid salaja, kartusest juutide eest, palus Pilaatuselt, ei ta tohiks maha võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus andis temale loa. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu maha.  
[N.43.19.38]   
[N.43.19.39] Nikodeemuski, kes varem oli ÜÜsel Jeesuse juure tulnud, tuli ja tþi segatud mßrri ja aaloet ligi sada naela.  
[N.43.19.40] Siis nad vþtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta linastesse riietesse lþhnarohtudega, nþnda nagu on juutide matmisviis.  
[N.43.19.41] Aga seal paigas, kus Ta oli risti lÜÜdud, oli aed ja aias uus haud, kuhu veel iialgi ei olnud kedagi pandud.  
[N.43.19.42] Sinna nad panid siis Jeesuse juutide valmistuspäeva pärast; sest see haud oli lähedal.  
[N.43.20.01] Aga nädala esimesel päeval tuli Maarja Magdaleena vara, kui alles pime oli, hauale ja näeb, et kivi on haua eest ära vþetud.  
[N.43.20.02] Siis ta jookseb ja tuleb Siimon Peetruse ja teise jüngri juure, keda Jeesus armastas, ja ütleb neile: „Nad on Issanda hauast ära võtnud ja me ei tea, kuhu nad Ta on pannud!”  
[N.43.20.03] Siis läksid välja Peetrus ja teine jßnger ja tulid hauale.  
[N.43.20.04] Aga nad jooksid mĂľlemad Ăźheskoos, ja teine jĂźnger jooksis ees usinamini kui Peetrus ja jĂľudis enne hauale.  
[N.43.20.05] Ja kummargile sisse vaadates näeb ta surnulinad seal olevat, aga ta ei läinud sisse.  
[N.43.20.06] Siis tuli Siimon Peetrus, kes teda järgis, ja läks haua sisse. Ja ta näeb surnulinad maas olevat,  
[N.43.20.07] ja higirätiku, mis oli Tema pea peal olnud et see ei ole surnulinadega maas, vaid on isepäinis kokkumähitud teises kohas.  
[N.43.20.08] Siis läks sisse ka teine jßnger, kes esimesena oli tulnud hauale, ja nägi ja uskus.  
[N.43.20.09] Sest nad ei saanud veel aru Kirjast, et Tema pidi surnuist Ăźles tĂľusma.  
[N.43.20.10] Siis need jßngrid läksid ja tagasi omaste juure.  
[N.43.20.11] Maarja aga seisis haua juures väljas ja nuttis. Kui ta nþnda nuttis, vaatas ta kummargile hauda  
[N.43.20.12] ja näeb kaks Inglit valgeis riideis istuvat, ßhe peatsis ja teise jalutsis, seal kus Jeesuse ihu maganud.  
[N.43.20.13] Ja need ütlevad temale: „Naine, miks sa nutad?” Ta ütleb neile „Nemad on mu Issanda ära viinud ja ei tea, kuhu nad Ta on pannud!”  
[N.43.20.14] Kui ta seda oli ßtelnud, pÜÜrdus ta ßmber ja näeb Jeesust seisvat, ja ta ei teadnud, et see on Jeesus.  
[N.43.20.15] Jeesus ütleb temale: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Naine mõtleb Tema aedniku olevat ja ütleb Talle: „Isand, kui sina Ta oled ära kannud, siis ütle mulle, kuhu sa Ta oled pannud, ja mina toon Ta ära!”  
[N.43.20.16] Jeesus ütleb temale: „Maarja!” See pöördub ümber ja ütleb Talle heebrea keeli: „Rabuuni!” See tähendab: õpetaja.  
[N.43.20.17] Jeesus ütleb talle: „Ära puuduta Mind, sest Ma pole veel üles läinud Oma Isa juure! Kuid mine Mu vendade juure ja ütle neile: Mina lähen üles Oma Isa ja teie Isa juure ja Oma Jumala ja teie Jumala juure!”  
[N.43.20.18] Maarja Magdaleena tuleb ja teatab jßngritele, et ta on Issandat näinud ja et Ta temale seda on ßtelnud.  
[N.43.20.19] Kui nüüd õhtu aeg oli samal nädala esimesel päeval ja uks6d olid lukus seal, kus jüngrid olid kartuse pärast juutide eest, siis tuli Jeesus ja seisis keset nende seas ja ütles neile: „Rahu olgu teile!”  
[N.43.20.20] Ja kui Ta seda oli ßtelnud, näitas Ta neile Oma käsi ja kßlge. Siis jßngrid said rþþmsaks Issandat nähes.  
[N.43.20.21] Jeesus ütles nüüd taas neile: „Rahu olgu teile! Nõnda nagu Minu Isa on Mind läkitanud, nõnda läkitan ka Mina teid!”  
[N.43.20.22] Ja kui Ta seda oli ütelnud, puhus Ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim!  
[N.43.20.23] Kelledele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud; kelledele te iganes patud kinnitate, neile i need kinnitatud!”  
[N.43.20.24] Aga Toomas, Ăźks neist kaheteistkĂźmnest, keda nimetatakse Kaksikuks, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.  
[N.43.20.25] Siis ütlesid teised jüngrid temale: „Me nägime Issandat!” Aga tema ütles neile: „Kui ma ei näe Tema kätes naelte jälgi ega pane oma sõrme naelte asemeisse ja oma kätt Tema külje sisse, siis ma ei usu!”  
[N.43.20.26] Ja kaheksa päeva pärast olid Tema jüngrid jälle toas ja Toomas nendega. Siis tuli Jeesus uste lukus olles ja seisis nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teile!”  
[N.43.20.27] Selle järele Ta ütleb Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata Minu käsi, ja siruta oma käsi siia ja pista see Minu küljesse, ja ära ole uskmatu, vaid usklik!”  
[N.43.20.28] Toomas vastas ning ütles Temale: „Minu Issand ja minu Jumal!”  
[N.43.20.29] Jeesus ütleb Temale: „Et sa Mind oled näinud, siis sa usud. Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!”  
[N.43.20.30] Nii tegi Jeesus ka veel muid tunnustähti jßngrite ees, mida ei ole kirjutatud sellesse raamatusse.  
[N.43.20.31] Aga need on kirjutatud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu Tema nime sees.  
[N.43.21.01] Pärast seda ilmus Jeesus jälle jßngritele Tibeeria mere ääres. Aga Ta ilmus nþnda:  
[N.43.21.02] Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks Tema jĂźngritest olid seal koos.  
[N.43.21.03] Siis ütleb Siimon Peetrus neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlevad temale: „Me tuleme ka ühes sinuga.” Nad läksid välja ja astusid varsti paati, aga ei saanud ühtki sel ööl.  
[N.43.21.04] Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent jĂźngrid ei teadnud, et see oli Jeesus.  
[N.43.21.05] Siis ütleb Jeesus neile: „Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?” Nemad vastasid Temale: „Ei ole.”  
[N.43.21.06] Aga Tema ütles neile: „Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!  
[N.43.21.07] Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.  
[N.43.21.08] Aga teised jßngrid tulid paadiga - sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada kßßnart maad - ja vedasid vþrku kaladega.  
[N.43.21.09] Kui nad nßßd astusid maale, näevad nad sßtetule maas olevat ja kalukesi seal peal ja leiba.  
[N.43.21.10] Jeesus ütleb neile: „Tooge neid kalukesi, mis te praegu püüdsite!”  
[N.43.21.11] Siimon Peetrus läks ja vedas vþrgu mäele, mis oli täis suuri kalu, arvult sada ja viiskßmmend kolm. Ja ehk kßll kalu nii palju oli, vþrk ei rebenenud mitte.  
[N.43.21.12] Jeesus ütleb neile: „Tulge einestama!” Aga ükski jüngritest ei julgenud Temalt küsida: „Kes sa oled?” Sest nad teadsid, et See oli Issand.  
[N.43.21.13] Siis Jeesus tuleb ja vĂľtab leiva ja annab neile, ja samuti kalukesi.  
[N.43.21.14] See oli juba kolmas kord, et Jeesus pärast Oma ßlestþusmist surnuist näitas Ennast Oma jßngritele.  
[N.43.21.15] Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind rohkem kui need?” Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Sööda Mu tallekesi!”  
[N.43.21.16] Ta ütleb temale jälle teist korda: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind?” Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Hoia Mu lambaid kui karjane!”  
[N.43.21.17] Kolmat korda Ta ütleb temale: „Siimon, Joona poeg, kas Ma olen sulle armas?” Peetrus sai kurvaks, et Ta temale kolmat korda ütles: „Kas Ma olen sulle armas?” Ja ta ütles Temale „Issand, Sina tead kõik, Sina tunned, et oled mulle armas!” Jeesus ütleb temale „Sööda Mu lambaid!  
[N.43.21.18] Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle: Kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!”  
[N.43.21.19] Aga seda Ta ütles tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui Ta seda oli rääkinud, ütleb Ta temale: „Järgi mind!”  
[N.43.21.20] Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja ütelnud „Issand, kes see on, kes Sind ära annab?”  
[N.43.21.21] Kui nüüd Peetrus teda nägi, ütleb Jeesusele: „Issand, aga kuidas jääb temaga?”  
[N.43.21.22] Jeesus ütleb talle: „Kui Ma tahan, et ta jääb, kuni Ma tulen, mis see sinusse puutub? Järgi sina Mind!  
[N.43.21.23]   
[N.43.21.24] See on see jĂźnger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on tĂľsi.  
[N.43.21.25]   
[N.44.01.01] Esimese raamatu, Teofilos, ma kirjutasin kĂľigest sellest, mida Jeesus algusest peale tegi ja Ăľpetas  
[N.44.01.02] selle päevani, mil Ta vþeti ßles pärast seda kui Ta Pßha Vaimu läbi oli andnud käsu Apostlitele, keda Ta oli valinud,  
[N.44.01.03] kellele Tema ka pärast Oma kannatamist oli mitme tþestusmärgiga Ennast näidanud elavana, neile ilmudes nelikßmmend päeva ning neile rääkides Jumala riigist.  
[N.44.01.04] Ja kui Ta nendega koos oli, keelas Ta neid Jeruusalemmast ära minemast, käskis aga oodata Isa tõotust, „mis teie,” ütles Tema, „olete kuulnud Minult.  
[N.44.01.05] Sest Johannes ristis veega, aga teid peab ristitama Püha Vaimuga mitte kaua pärast neid päevi!”  
[N.44.01.06] Siis küsisid Temalt need, kes olid kokku tulnud, ning ütlesid: „Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?”  
[N.44.01.07] Tema ütles neile: „Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa Omas meelevallas on määranud;  
[N.44.01.08] aga te saate Püha Vaimu väe, Kes tuleb teie peale, ja peate olema Minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!”  
[N.44.01.09] Kui Ta seda oli Üelnud, siis tþsteti Ta ßles nende nähes ja pilv viis Ta nende silme eest ära.  
[N.44.01.10] Ja kui nad vaatasid ßksisilmi taeva poole, kuidas Ta ära läks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgeis riideis,  
[N.44.01.11] ja need ütlesid: „Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, Kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite Teda taevasse minevat!”  
[N.44.01.12] Siis nad läksid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna maad.  
[N.44.01.13] Ja kui nad olid jþudnud linna, siis nad läksid ßlemisse tuppa, kus nad olid asumas, Peetrus ja Jakoobus ja Johannes ja Andreas, Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jakoobus, Alfeuse poeg ja Siimon Selootes ja Juudas, Jakoobuse vend.  
[N.44.01.14] Need kĂľik olid alati Ăźhel meelel Ăźheskoos palves naistega ja Maarjaga, Jeesuse Emaga, ja Jeesuse vendadega.  
[N.44.01.15] Neil päevil tõusis Peetrus vendade seas üles — rahvast aga oli koos umbes sada kakskümmend isikut — ning ütles:  
[N.44.01.16] „Mehed, vennad, täide on pidanud minema Kirjasõna, mis Püha Vaim on ette kuulutanud Taaveti suu kaudu Juuda kohta, kes hakkas juhiks Jeesuse kinnivõtjaile.  
[N.44.01.17] Sest ta oli arvatud meie sekka ja oli saanud selle ameti osaliseks.  
[N.44.01.18] Aga tema hankis enesele pþllu ßlekohtu palgaga, ja kui ta ßlepeakaela alla kukkus, lþhkes ta keskpaigast ja kogu ta sisikond vajus välja.  
[N.44.01.19] Ja see on saanud teatavaks kþigile Jeruusalemma elanikele, nþnda et seda pþldu nende oma keelemurdes hßßtakse Akeldaamaks, see on Verepþlluks.  
[N.44.01.20] Sest Psalmide raamatus on kirjutatud: „Tema elamu saagu tühjaks ja ärgu olgu selles elanikku, ja tema ülevaatajaamet saagu teisele!”  
[N.44.01.21] Sellepärast peab nßßd ßks neist meestest, kes on käinud ßhes meiega kþige selle aja, mil Issand Jeesus meie juures käis sisse ja välja,  
[N.44.01.22] alates Johannese ristimisest kuni selle päevani, mil Ta meilt võeti üles, saama Tema ülestõusmise tunnistajaks ühes meiega!”  
[N.44.01.23] Ja nad seadsid ßles kaks meest: Joosepi, keda hßßtakse Barsabaseks, lisanimega Justuseks, ja Mattiase.  
[N.44.01.24] Ja nad palvetasid ning ütlesid: „Sina, Issand, kõikide südametundja, näita meile, kumma neist kahest Sina oled valinud  
[N.44.01.25] saama selle tunnistuse ja Apostliameti koha, millest Juudas ära astus, et minna oma paika!”  
[N.44.01.26] Ja nad heitsid liisku nende kohta; ja liisk langes Mattiasele, ja tema arvati nende ĂźheteistkĂźmne Apostli juurde.  
[N.44.02.01] Ja kui nelipßhapäev kätte tuli, olid kþik ßhes paigas koos.  
[N.44.02.02] Ja taevast sßndis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kþik koja, kus nad istusid.  
[N.44.02.03] Ja neile ilmus nagu lĂľhestatud tulekeeli, ja need langesid Ăźksikult igaĂźhe peale nende seast.  
[N.44.02.04] Ja nad kþik said täis Pßha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nþnda nagu Vaim neile andis rääkida.  
[N.44.02.05] Aga Jeruusalemmas oli elamas juute, jumalakartlikke mehi kĂľigist rahvaist taeva all.  
[N.44.02.06] Kui nßßd see hääl tekkis, tuli rahvahulk kokku ja kohkus ära, sest igaßks kuulis neid rääkivat oma keelemurret.  
[N.44.02.07] Ja nad hämmastusid kõik ja panid imeks ning ütlesid üksteisele: „Vaata, eks need kõik, kes räägivad, ole Galilea mehed?  
[N.44.02.08] Kuidas me siis kuuleme igaĂźks oma keelemurret, mille sees me oleme sĂźndinud?  
[N.44.02.09] Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes elame Mesopotaamias, Judeas ning Kapadookias, Pontoses ja Aasias,  
[N.44.02.10] Frßßgias ja Pamfßßlias, Egiptuses ja Kßreene-poolses Liibßas, ja siin asuvad roomlased, juudid ßhes nende usku pÜÜrdunutega,  
[N.44.02.11] kreetalased ja araablased, kuidas me kuuleme neid rääkivat meie omis keeltes Jumala suuri asju?”  
[N.44.02.12] Nad kõik olid hämmastunud ja kahevahel ning küsisid üksteiselt: „Mis see küll peaks tähendama?”  
[N.44.02.13] Aga teised irvitasid ning ütlesid: „Nad on täis magusat viina!”  
[N.44.02.14] Siis Peetrus astus esile ühes nende üheteistkümnega, tõstis oma häält ning seletas neile: „Juuda mehed ja kõik teie, Jeruusalemma elanikud, see olgu teile teada ja pange tähele mu sõnu!  
[N.44.02.15] Ei ole need sugugi, nagu te arvate, joobnud, sest see on kolmas päevatund;  
[N.44.02.16] vaid see on, mis on Ăśeldud prohvet Joeli kaudu:  
[N.44.02.17] „Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et Ma valan Oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie noored mehed näevad nägemusi, ja teie vanemad uinuvad unenägusid nähes!  
[N.44.02.18] Ja neil päevil Ma valan Oma Vaimu Oma sulaste ja ßmmardajate peale ja nemad ennustavad;  
[N.44.02.19] ja Ma annan näha imesid ßlal taevas ja tunnustähti all maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid!  
[N.44.02.20] Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja auline!  
[N.44.02.21] Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!”  
[N.44.02.22] Iisraeli mehed, kuulge neid sþnu: Jeesuse Naatsaretlase, Mehe, Kellest Jumal andis tunnistuse väe ja imede ja tunnustähtedega, mis Jumal tegi Tema läbi teie seas, nþnda nagu isegi teate,  
[N.44.02.23] Tema te olete, kui Ta Jumala määratud otsusel ja etteteadmist mÜÜda oli loovutatud teie kätte, ßlekohtuste käte läbi risti naelutanud ning tapnud;  
[N.44.02.24] kuid Jumal on Tema ßles äratanud, päästes Teda surma valudest, sest ei olnud ju vþimalik, et surm oleks Teda kinni pidanud.  
[N.44.02.25] Sest Taavet ütleb Tema kohta: „Ma pean Issandat alati oma silma ees, sest Ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks!  
[N.44.02.26] Sellepärast rþþmutseb mu sßda ja mu keel ilutseb, ja mu ihugi vþib hingata lootuses!  
[N.44.02.27] Sest Sina ei jäta mu hinge surmavalda ega lase Oma Pßha näha kþdunemist!  
[N.44.02.28] Sa annad mulle teada elutee, Sa täidad mind rõõmuga Oma palge ees!”  
[N.44.02.29] Mehed, vennad, olgu lubatud teie peavanemast Taavetist lausa Üelda, et ta on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänapäevani.  
[N.44.02.30] Et ta nßßd oli prohvet ja teadis, et Jumal temale oli vandega tþotanud seada tema ihusoost järglase tema aujärjele,  
[N.44.02.31] siis ta rääkis ette nähes Kristuse ßlestþusmisest, et Tema hinge ei jäeta surmavalda ja et Tema liha ei näe kþdunemist.  
[N.44.02.32] Selle Jeesuse on Jumal surnuist ßles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kþik.  
[N.44.02.33] Et Ta nßßd Jumala parema käe läbi on ßlendatud ja on Isalt saanud Pßha Vaimu tþotuse, siis on Tema selle välja valanud, nþnda nagu te nßßd näete ning kuulete.  
[N.44.02.34] Sest Taavet ei ole läinud taevasse, aga tema ütleb: „Issand on öelnud minu Issandale: istu Minu paremale käele,  
[N.44.02.35] kuni Ma panen Su vaenlased Sinu jalajäriks!”  
[N.44.02.36] Kindlasti teadku nüüd kogu Iisraeli kodakond, et Jumal on teinud Tema Issandaks ning Kristuseks, Selle Jeesuse, Kelle te risti lõite!”  
[N.44.02.37] Aga kui nad seda kuulsid, läks see neil südamest läbi ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele Apostlitele: „Mehed, vennad, mis me peame tegema?”  
[N.44.02.38] Aga Peetrus ütles neile: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni.  
[N.44.02.39] Sest teie ja teie laste päralt on see tõotus ja kõikide päralt, kes on kaugel, keda iganes Issand, meie Jumal, kutsub Enese juurde.”  
[N.44.02.40] Ja veel paljude muude sõnadega tunnistas ja manitses ta ning ütles: „Laske endid päästa sellest pöörasest soost!”  
[N.44.02.41] Kes nßßd vastu vþtsid tema sþna, need ristiti, ja nþnda lisati sel päeval nende juurde ligi kolm tuhat hinge.  
[N.44.02.42] Aga nemad jäid alati Apostlite þpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse.  
[N.44.02.43] Aga igale hingele tuli kartus; ja palju imesid ja tunnustähti sßndis Apostlite läbi.  
[N.44.02.44] Aga kĂľik need, kes uskusid, olid Ăźheskoos ja kĂľik, mis neil oli, oli neil Ăźhine.  
[N.44.02.45] Omandi ja vara nad mßßsid ära ja jagasid, mis saadi, igaßhele sedamÜÜda, kuidas keegi vajas.  
[N.44.02.46] Ja nad viibisid iga päev ßhel meelel pßhakojas ja murdsid leiba kodasid mÜÜda ja vþtsid toidust ilutsemise ja siira sßdamega,  
[N.44.02.47] kiites Jumalat ja leides armastust kþige rahva juures. Aga Issand lisas iga päev nende ßhendusele juurde neid, kes päästeti.  
[N.44.03.01] Aga Peetrus ja Johannes läksid pßhakotta palvusele, mida peeti ßheksandal tunnil.  
[N.44.03.02] Ja ßks mees, kes oli emaihust alates halvatu, toodi sinna. Ta pandi iga päev pßhakoja ukse ette, mida hßßtakse Ilusaks, ande paluma pßhakojas käijailt.  
[N.44.03.03] Kui see nägi, et Peetrus ja Johannes tahavad minna pßhakotta, palus ta neilt andi.  
[N.44.03.04] Siis Peetrus ühes Johannesega vaatas temale otsa ning ütles: „Vaata meie poole!”  
[N.44.03.05] Tema jäi teraselt neile otsa vaatama, oodates, et ta neilt midagi saab.  
[N.44.03.06] Aga Peetrus ütles: „Hõbedat ja kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, tõuse üles ja kõnni!”  
[N.44.03.07] Ja ta haaras kinni tema paremast käest ja aitas ta ßles. Ja sedamaid said tema jalapÜiad ja luupeksed tugevaks;  
[N.44.03.08] ja ta kargas ßles, seisis ja kþndis, ja läks ßhes nendega pßhakotta sisse, kþndides ja hßpates ning Jumalat kiites.  
[N.44.03.09] Ja kþik rahvas nägi teda kþndivat ja Jumalat kiitvat.  
[N.44.03.10] Nad tundsid tema, et ta on seesama, kes oli istunud kerjamas pßhakoja Ilusa värava ees, ja nad panid seda väga imeks ja olid hämmastunud sellest, mis temale oli sßndinud.  
[N.44.03.11] Aga kui halvatu, kes oli terveks saanud, käis Peetruse ja Johannese kannul, jooksis kþik rahvas kokku nende juurde nþndanimetatud Saalomoni vþlvitud hoonesse ja oli ärevil.  
[N.44.03.12] Kui Peetrus seda nägi, hakkas ta kõnelema rahvale: „Iisraeli mehed, miks te panete seda imeks või miks te üksisilmi vaatate meie peale, otsekui oleksime meie oma väe või vagadusega selle pannud kõndima?  
[N.44.03.13] Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal, meie esiisade Jumal, on austanud Oma sulast Jeesust, Kelle te ära andsite ja salgasite Pilaatuse ees, kui see tegi otsuseks Teda vabaks lasta.  
[N.44.03.14] Te salgasite ära Püha ja Õige ja palusite, et teile mõrtsukas vabaks antaks.  
[N.44.03.15] Te tapsite elu Ülima juhi, Kelle Jumal on surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie.  
[N.44.03.16] Ja usu läbi Tema nimesse on Tema nimi teinud tugevaks selle, keda te näete ja tunnete; ja usk, mis tuleb Temalt, on sellele andnud täie tervise teie kþikide nähes.  
[N.44.03.17] Ja nßßd, vennad, tean ma, et te olete seda teinud teadmatusest nagu teie ßlemadki.  
[N.44.03.18] Aga Jumal on nþnda lasknud täide minna, mis Tema kþigi Oma prohvetite suu kaudu on ette kuulutanud, et Tema vþitu peab kannatama.  
[N.44.03.19] Sellepärast parandage meelt ja pÜÜrduge, et teie patud kustutataks, et hingamiseajad tuleksid Issanda palgest  
[N.44.03.20] ja et Ta läkitaks teie jaoks määratud Kristuse Jeesuse,  
[N.44.03.21] Keda taevas peab pidama Enesele selle ajani, mil oma kohale asetatakse kþik, mis Jumal on rääkinud kþigi Oma pßhade prohvetite suu kaudu maailma ajastust alates.  
[N.44.03.22] Sest Mooses on öelnud: „Ühe prohveti äratab teile Issand, teie Jumal, teie vendade hulgast, minu sarnase; Teda peate kuulama kõiges, mida Ta teile ütleb.  
[N.44.03.23] Ja peab sündima, et iga hing, kes seda Prohvetit ei kuula, kaotatakse ära rahva seast!”  
[N.44.03.24] Ja kþik prohvetid Saamueli ajast alates ja pärast seda, nii mitu kui neid on rääkinud, on ka ette kuulutanud neid päevi.  
[N.44.03.25] Teie olete prohvetite ja selle lepingu lapsed, mille Jumal tegi teie esiisadega, kui Ta Aabrahamile ütles: „Ja sinu soos õnnistatakse kõiki suguvõsasid maa peal!”  
[N.44.03.26] Teile kõigepealt on Jumal üles äratanud Oma Sulase Jeesuse ja on Tema läkitanud teie juurde teid õnnistama, kui te pöördute igaüks oma tigedusest!”  
[N.44.04.01] Aga kui nad rahvale rääkisid, astusid nende juurde preestrid ja pßhakoja pealik ja saduserid,  
[N.44.04.02] ja nende meel oli paha, et nemad Ăľpetasid rahvast ja kuulutasid surnuist ĂźlestĂľusmist Jeesuses.  
[N.44.04.03] Ja nad pistsid käed nende kßlge ja panid nad vangi järgmiseks päevaks, sest oli juba þhtu.  
[N.44.04.04] Aga paljud neist, kes SĂľna kuulsid, uskusid; ja meeste arv tĂľusis ligi viie tuhandeni.  
[N.44.04.05] Järgmisel päeval sßndis, et rahva ßlemad ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku Jeruusalemma,  
[N.44.04.06] ka Ăźlempreester Annas ja Kaifas ja Johannes ja Aleksandros ja niipalju kui neid oli Ăźlempreestri soost.  
[N.44.04.07] Ja nad lasksid nad ette tuua ning küsitlesid neid: „Missuguse väega või kelle nimel te tegite seda?”  
[N.44.04.08] Siis Peetrus, täis Püha Vaimu, ütles neile: „Rahva ülemad ja vanemad!  
[N.44.04.09] Kui me täna peame kohtus aru andma vigasele inimesele tehtud heateost ja Kelle läbi ta on terveks saanud,  
[N.44.04.10] siis olgu teile kþigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, Kelle teie risti lþite ja Kelle Jumal on surnuist ßles äratanud, et Tema läbi seisab see siin teie ees tervena.  
[N.44.04.11] Tema on see kivi, mille teie, kojaehitajad, olete ära pþlanud ja mis on saanud nurgakiviks!  
[N.44.04.12] Ja ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!”  
[N.44.04.13] Aga kui nad Peetruse ja Johannese julgust nägid ja teada said, et nad on kirjatundmatud ja þppimatud mehed, panid nad seda imeks ja tundsid nad ära, et nad olid need, kes olid olnud Jeesusega.  
[N.44.04.14] Ja kui nad inimest, kes oli terveks saanud, nende juures nägid seisvat, ei olnud neil midagi Üelda selle vastu,  
[N.44.04.15] vaid nad käskisid neid välja minna Suurkohtust, pidasid isekeskis nþu  
[N.44.04.16] ning ütlesid: „Mis me peame tegema nende inimestega, sest avalik ime on sündinud nende läbi ja on teada kõigile, kes Jeruusalemmas elavad, nõnda et me ei või seda salata.  
[N.44.04.17] Aga et seda laiemale ei levitataks rahva sekka, siis ähvardagem neid kõvasti, et nad enam ühelegi inimesele ei räägiks sel nimel!”  
[N.44.04.18] Ja nad kutsusid nad sisse ja keelasid neid midagi rääkimast ja þpetamast Jeesuse nimel.  
[N.44.04.19] Aga Peetrus ja Johannes kostsid neile ning ütlesid: „Kas on õige Jumala ees teid rohkem kuulata kui Jumalat? Otsustage ise.  
[N.44.04.20] Sest me ei või jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud!”  
[N.44.04.21] Aga nad ähvardasid neid ja lasksid nad vabaks, sest nad ei leidnud midagi, mille eest neid karistada, rahva pärast, sest kþik kiitsid Jumalat selle eest, mis oli sßndinud.  
[N.44.04.22] Sest juba rohkem kui nelikßmmend aastat vana oli inimene, kellele see tervekssaamise tunnustäht oli sßndinud.  
[N.44.04.23] Kui nad olid vabaks saanud, tulid nad omade juurde ja kuulutasid, mis Ăźlempreestrid ja vanemad neile olid Ăśelnud.  
[N.44.04.24] Aga kui need seda kuulsid, tõstsid nad ühel meelel häält Jumala poole ja ütlesid: „Issand, Sina oled See Jumal, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis nende sees on,  
[N.44.04.25] Kes oled Püha Vaimu läbi Oma sulase Taaveti suu kaudu öelnud: „Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?  
[N.44.04.26] Ilmamaa kuningad on kokku astunud ja ülemad on kogunenud ühte Issanda vastu ning Tema Võitu vastu?”  
[N.44.04.27] Sest tĂľepoolest on selles linnas Sinu pĂźha sulase Jeesuse vastu, Kelle Sa oled vĂľidnud, kogunenud Ăźhte paganatega ja Iisraeli rahvaga Heroodes ja Pontius Pilaatus,  
[N.44.04.28] et teha seda, mis Sinu käsi ja nþu oli enne määranud, et see pidi sßndima.  
[N.44.04.29] Ja nßßd vaata, Issand, nende ähvardamistele ja anna Oma sulastele kþige julgusega rääkida Sinu sþna,  
[N.44.04.30] Oma kätt sirutades selleks, et tervekssaamised ning tunnustähed ja imed sünniksid Sinu püha sulase Jeesuse nime läbi!”  
[N.44.04.31] Ja kui nad olid palvetanud, kþikus paik, kus nad koos olid, ning nad kþik said täis Pßha Vaimu ja rääkisid Jumala sþna julgesti.  
[N.44.04.32] Ja usklike hulk oli Ăźks sĂźda ja Ăźks hing; ja Ăźkski ei Ăśelnud oma varanduse kohta, et see on tema oma, vaid kĂľik oli neil Ăźhine.  
[N.44.04.33] Ja Apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ßlestþusmist, ja suur arm oli nende kþikide juures.  
[N.44.04.34] Ei olnud ka ßhtki vaest nende seas; sest kellel olid pþllud vþi majad, need mßßsid need ära ning tþid mßßdud asjade hinna  
[N.44.04.35] ja panid selle Apostlite jalgade ette. Igaßhele jagati siis sedamÜÜda, kuidas ta vajas.  
[N.44.04.36] Aga Joosep, keda Apostlid lisanimega hüüdsid Barnabaseks — see on meie keeli Trööstija — leviit, Küprose saarelt pärit,  
[N.44.04.37] kellel oli pþld, mßßs selle ära ja tþi hinna ja pani selle Apostlite jalgade ette.  
[N.44.05.01] Aga keegi mees, Ananias nimi, oma naise Safiiraga mßßs oma varanduse  
[N.44.05.02] ja mees toimetas oma naise teades muist hinda kĂľrvale ja muist ta tĂľi ning pani Apostlite jalgade ette.  
[N.44.05.03] Aga Peetrus ütles: „Ananias, mispärast on saatan täitnud su südame, et sa valet rääkisid Pühale Vaimule ja kõrvale toimetasid muist põllu hinda?  
[N.44.05.04] Eks see su käes olles olnud sinu oma, ja kui see oli müüdud, eks see olnud ka siis sinu meelevallas? Mispärast oled sa seda ette võtnud oma südames? Sina ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale!”  
[N.44.05.05] Kui nßßd Ananias kuulis neid sþnu, langes ta maha ja heitis hinge. Ja suur kartus tuli kþikide peale, kes seda kuulsid.  
[N.44.05.06] Aga noored mehed tþusid ning koristasid ta ära ja kandsid ta välja ning matsid maha.  
[N.44.05.07] Arvata kolme tunni pärast tuli tema naine ega teadnud, mis oli sßndinud.  
[N.44.05.08] Aga Peetrus küsis talt: „Ütle mulle, kas te selle hinnaga müüsite põllu?” Tema vastas: „Selle hinnaga jah!”  
[N.44.05.09] Siis ütles Peetrus talle: „Mispärast on teil üks nõu olnud kiusata Issanda Vaimu? Vaata, nende jalad, kes su mehe matsid, on ukse ees ja kannavad sindki välja!”  
[N.44.05.10] Siis langes naine kohe maha tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noored mehed tulid sisse, leidsid nad ta surnud olevat ja kandsid ta välja ning matsid ta tema mehe kþrvale.  
[N.44.05.11] Ja suur kartus tuli kĂľige koguduse peale ja kĂľikide peale, kes seda kuulsid.  
[N.44.05.12] Aga palju tunnustähti ja imesid sßndis rahva seas Apostlite käte läbi. Ja nad olid kþik koos ßhel meelel Saalomoni vþlvitud hoones.  
[N.44.05.13] Muudest inimestest aga ei julgenud Ăźkski liituda nende hulka, rahvas aga pidas neist suurt lugu.  
[N.44.05.14] Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, nii mehi kui naisi suurel hulgal!  
[N.44.05.15] Kandsid ju inimesed haigeid tänavailegi ja asetasid neid vooditesse ja raamidele, et kui Peetrus tuleb, tema vari langeks mþne peale nendest.  
[N.44.05.16] Ka tuli rahvast kokku Jeruusalemma Ăźmberkaudseist linnadest, tuues haigeid ja rĂźvedaist vaimudest vaevatuid, ja need kĂľik said terveks.  
[N.44.05.17] Aga ßlempreester tþusis ning kþik ta kaaslased, saduseride lahk, ning said täis viha,  
[N.44.05.18] ja pistsid oma käed Apostlite kßlge ning panid nad ßldisesse vanglasse.  
[N.44.05.19] Aga Issanda Ingel tegi ÜÜsel vangihoone uksed lahti ja viis nad välja ning ßtles:  
[N.44.05.20] „Minge, esinege ning rääkige rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!”  
[N.44.05.21] Kui nad seda olid kuulnud, läksid nad koidu ajal pßhakotta ja þpetasid. Aga ßlempreester ja tema kaaslased tulid ja kutsusid kokku Suurkohtu ja kþik Iisraeli laste vanematekogu ja läkitasid sulased vangitorni neid tooma.  
[N.44.05.22] Kui nßßd sulased kohale jþudsid, ei leidnud nad neid vangihoonest. Nad tulid tagasi ja andsid seda teada,  
[N.44.05.23] öeldes: „Vangla me leidsime küll hästi hoolsasti lukustatud olevat ja hoidjad väljas uste ees seisvat, aga kui me avasime, ei leidnud me kedagi seest!”  
[N.44.05.24] Kui pßhakoja pealik ja ßlempreestrid neid sþnumeid kuulsid, jäid nad kahevahele, mis sellest arvata.  
[N.44.05.25] Siis tuli keegi ja jutustas neile: „Vaata, mehed, keda te panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad rahvast!”  
[N.44.05.26] Siis läks pealik sulastega ja tþi nad ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et rahvas nad kividega surnuks viskab.  
[N.44.05.27] Ja nad tĂľid ning seadsid nad Suurkohtu ette. Ja Ăźlempreester kĂźsis neilt ning Ăźtles:  
[N.44.05.28] „Kas me teid ei ole kõvasti keelanud õpetamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma täitnud oma õpetusega ja tahate Selle inimese vere saata meie peale!”  
[N.44.05.29] Aga Peetrus ja teised Apostlid kostsid ning ütlesid: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.  
[N.44.05.30] Meie esiisade Jumal on ßles äratanud Jeesuse, Kelle te olete poonud puu kßlge ning surmanud.  
[N.44.05.31] Tema on Jumal Oma parema käega tõstnud Juhiks ja Õnnistegijaks, andma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist.  
[N.44.05.32] Ja meie oleme kõigi nende asjade tunnistajad ja samuti Püha Vaim, Keda Jumal on andnud neile, kes võtavad kuulda Tema sõna!”  
[N.44.05.33] Aga kui nad seda kuulsid, käis see nende sßdamest läbi, ja nad vþtsid nþuks nemad ära tappa.  
[N.44.05.34] Kuid Suurkohtus tþusis ßles ßks variser, Gamaaliel nimi, käsuþpetaja, keda kþik rahvas austas, ja käskis mehed välja viia natukeseks ajaks,  
[N.44.05.35] ja ütles siis koosolijaile: „Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud sellega, mida te nende inimestega mõtlete teha.  
[N.44.05.36] Sest mitte ammu tagasi tþusis Teudas ning ßtles enese midagi olevat, ja temaga liitus arvult ligi nelisada meest; tema tapeti ja kþik, kes nþustusid temaga, hajutati ja hävisid.  
[N.44.05.37] Pärast teda astus ßles galilealane Juudas rahvalugemise päevil ja ahvatles rahva enese järele; ka tema sai hukka ja kþik, kes heitsid tema nþusse, hajutati.  
[N.44.05.38] Ja nßßd ma ßtlen teile: jätke need inimesed rahule ja laske nad minna! Sest kui see nþu ja tÜÜ on inimestest, siis läheb see tßhja,  
[N.44.05.39] aga kui see on Jumalast, siis te ei või seda tühjaks teha, et te kuidagi ei osutuks jumalavastasteks!” Ja nad võtsid kuulda tema nõu.  
[N.44.05.40] Ja kui Apostlid olid sisse kutsutud, peksid nad neid ja keelasid neid rääkimast Jeesuse nimel ja lasksid nad minna.  
[N.44.05.41] Aga nemad läksid Suurkohtu eest minema, rþþmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust Selle nime pärast.  
[N.44.05.42] Ja nad ei lakanud iga päev pßhakojas ja kodasid mÜÜda þpetamast Evangeeliumi Kristusest Jeesusest.  
[N.44.06.01] Aga neil päevil kui jßngrite arv suurenes, tþusis nurin kreekakeelsete juutide seas heebrealaste vastu, et igapäevases abiandmises þieti ei hoolitud nende leskedest.  
[N.44.06.02] Siis kutsusid need kaksteist eneste juurde jüngrite hulga ning ütlesid: „See ei sobi, et me kõrvale jätame Jumala sõna ja hoolt kanname toidulaudade eest.  
[N.44.06.03] Sellepärast, vennad, vaadake endi seast seitse meest, kellel on hea tunnistus ja kes on täis Vaimu ja tarkust, kelle me seaksime sellesse ametisse.  
[N.44.06.04] Meie aga tahame pidevalt olla palvetamises ja sõna teenistuses!”  
[N.44.06.05] See kþne oli kogu rahvahulga meelt mÜÜda. Ja nad valisid Stefanose, mehe täis usku ja Pßha Vaimu, ja Filippuse ja Prokorose ja Nikaanori ja Timoni ja Parmena ja Nikolaose, juudiusku pÜÜrdunud antiohlase.  
[N.44.06.06] Need nad seadsid Apostlite ette ja palvetasid ning panid oma käed nende peale.  
[N.44.06.07] Ja Jumala sþna kasvas; ja jßngrite arv sai väga suureks Jeruusalemmas; ja suur hulk preestreid sai sþnakuulelikuks usule.  
[N.44.06.08] Aga Stefanos, täis armu ja väge, tegi imetegusid ja suuri tunnustähti rahva seas.  
[N.44.06.09] Siis tĂľusid nĂľndanimetatud libertiinide ja kĂźreenlaste ja aleksandrialaste kogudustest ja Kiliikia ja Aasia poolt mĂľned, kes vaidlesid Stefanosega,  
[N.44.06.10] aga ei suutnud vastu seista tarkusele ja Vaimule, Kelle läbi tema rääkis.  
[N.44.06.11] Siis nad hankisid mehed, kes ütlesid: „Me oleme teda kuulnud pilkesõnu rääkivat Moosese ja Jumala vastu!”  
[N.44.06.12] Ja nemad Ăľhutasid rahvast ja vanemaid ja kirjatundjaid ja langesid ta kallale ning vĂľtsid ta kinni ja viisid ta Suurkohtu ette.  
[N.44.06.13] Nad esitasid valetunnistajaid, kes ütlesid: „See inimene ei lakka rääkimast sõnu selle püha paiga ja käsuõpetuse vastu.  
[N.44.06.14] Sest me oleme kuulnud teda ütlevat, et Jeesus Naatsaretlane hävitavat selle paiga ja muutvat kombed, mis Mooses meile on andnud.”  
[N.44.06.15] Ja kui kþik Suurkohtus istujad temale otsa vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui Ingli palge.  
[N.44.07.01] Siis ütles ülempreester: „Kas see on nõnda?”  
[N.44.07.02] Aga tema ütles: „Mehed, vennad ja isad, kuulge! Au Jumal ilmus meie esiisale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias enne oma siirdumist Haaranisse,  
[N.44.07.03] ning ütles temale: „Mine välja omalt maalt ja omast sugukonnast ja tule sinna maale, mille Ma sulle näitan.”  
[N.44.07.04] Siis ta läks kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja kui tema isa suri, saatis Jumal tema sealt siia maale, kus teie nßßd elate,  
[N.44.07.05] ega andnud siin temale pärandiks mitte jalatäitki, aga tþotas selle anda omandiks temale ja tema järglasile pärast teda ajal, mil ta oli alles lasteta.  
[N.44.07.06] Ent Jumal rääkis nþnda: tema järglased peavad olema vþþrastena vþþral maal ja seal nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat,  
[N.44.07.07] ja rahvast, keda nad orjavad, Mina karistan, ßtles Jumal, ja selle järel nad lähevad välja ja teenivad Mind siin selles paigas.  
[N.44.07.08] Ja Ta andis temale ßmberlþikamislepingu; ja nii sßndis Aabrahamile Iisak ja ta lþikas tema ßmber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sßndis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.  
[N.44.07.09] Ja peavanemad kadestasid Joosepit ning mßßsid ta ära Egiptusesse; aga Jumal oli temaga  
[N.44.07.10] ja päästis tema kþigist ta viletsustest ja andis temale armu ja tarkust, kui ta oli Egiptuse kuninga, vaarao ees; ja see tþstis ta kogu Egiptuse ja oma koja ßlemaks.  
[N.44.07.11] Aga nälg tuli kogu Egiptusesse ja Kaananisse ja suur viletsus; ja meie esiisad ei leidnud toidust.  
[N.44.07.12] Aga kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, läkitas ta meie esiisad sinna esimest korda;  
[N.44.07.13] ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele ja vaarao sai teada Joosepi päritolu.  
[N.44.07.14] Siis Joosep läkitas järele ja laskis kutsuda oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvþsa, seitsekßmmend viis hinge.  
[N.44.07.15] Ja Jaakob läks alla Egiptusesse ja suri, tema ja meie esiisad,  
[N.44.07.16] ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli ostnud raha eest Emori, Sekemi isa lastelt.  
[N.44.07.17] Kui nßßd lähenes tþotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli vandega tþotanud, kasvas rahvas ja sigis paljuks Egiptuses,  
[N.44.07.18] seni kui tĂľusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.  
[N.44.07.19] See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi paha meie esivanemaile neid sundides ära heitma oma lapsukesed, et need ei jääks ellu.  
[N.44.07.20] Sel ajal sĂźndis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda toideti kolm kuud tema isa majas.  
[N.44.07.21] Aga kui ta oli kĂľrvale heidetud, vĂľttis vaarao tĂźtar tema ja kasvatas ta enesele pojaks.  
[N.44.07.22] Ja Moosesele þpetati kþike egiptlaste tarkust ja tema oli vägev sþnades ja tegudes.  
[N.44.07.23] Aga kui ta oli nelikĂźmmend aastat vanaks saanud, tuli tema sĂźdamesse mĂľte oma vendi, Iisraeli lapsi, vaatama minna.  
[N.44.07.24] Ja nähes ßhele ßlekohut tehtavat, läks ta appi ja tasus kätte selle eest, kellele liiga tehti, ja lþi egiptlase maha.  
[N.44.07.25] Ent ta mþtles, et tema vennad saavad sellest aru, et Jumal tema käe läbi annab neile pääste; aga nad ei saanud aru.  
[N.44.07.26] Ja järgmisel päeval ta juhtus nende juurde, kui nad riidlesid, ja sundis neid rahule ning ütles: „Mehed, te olete vennad, miks teete liiga üksteisele?”  
[N.44.07.27] Aga see, kes tegi liiga oma ligimesele, lükkas ta enesest ära ja ütles: „Kes on sind seadnud meie ülemaks ja kohtumõistjaks?  
[N.44.07.28] Kas tahad tappa mind, nagu sa eile tapsid egiptlase?”  
[N.44.07.29] Selle kþne peale Mooses pþgenes ja elas vþþrana Midjanimaal; seal sßndis temale kaks poega.  
[N.44.07.30] Ja kui nelikßmmend aastat mÜÜdas oli, ilmus temale Siinai mäe kþrbes Issanda Ingel tuleleegis kibuvitsapþþsas.  
[N.44.07.31] Kui Mooses seda nägi, pani ta nägemust imeks. Ja kui ta ligi astus vaatama, kostis Issanda hääl:  
[N.44.07.32] „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud sinna vaadata.  
[N.44.07.33] Aga Issand ütles temale: „Võta kingad jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!  
[N.44.07.34] Mina olen küllalt näinud Oma rahva vaeva Egiptuses ja olen kuulnud nende ohkamist ning olen tulnud alla neid vabastama. Siis tule nüüd, Ma läkitan sind Egiptusesse!”  
[N.44.07.35] Selle Moosese, kelle nemad ära salgasid, öeldes: „Kes on sind seadnud ülemaks ja kohtumõistjaks?”, selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks selle ingli kaudu, kes temale ilmus kibuvitsapõõsas.  
[N.44.07.36] See viis nad välja ja tegi imetegusid ja tunnustähti Egiptuses ja Punases meres ja kþrbes nelikßmmend aastat.  
[N.44.07.37] See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: „Ühe prohveti äratab teile Jumal teie vendade hulgast, minu sarnase”,  
[N.44.07.38] tema on see, kes oli koguduse seas kþrbes ßhes selle Ingliga, kes temaga kþneles Siinai mäel, ja oli ßhes meie esiisadega ja sai elavaid sþnu meile edasiandmiseks.  
[N.44.07.39] Temale meie esivanemad ei tahtnud olla sþnakuulelikud, vaid tþukasid ta ära ja pÜÜrdusid oma sßdamega Egiptuse poole,  
[N.44.07.40] öeldes Aaronile: „Tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on sündinud selle Moosesega, kes meid tõi Egiptusest välja!”  
[N.44.07.41] Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ning rþþmustusid oma käte tegudest.  
[N.44.07.42] Kuid Jumal pöördus neist ära ja jättis nad teenima taeva vägesid, nõnda nagu on kirjutatud prohvetite raamatus: „Kas teie, Iisraeli sugu, nelikümmend aastat kõrbes tõite Mulle tapaohvreid ja muid ohvreid?  
[N.44.07.43] Ei, vaid te kandsite Mooloki telki ja oma jumala Romfa tähte, kujusid, mis te olite teinud, et neid kummardada: sellepärast Ma siirutan teid teispoole Baabüloni!”  
[N.44.07.44] Meie esiisadel oli tunnistustelk kþrbes, nþnda nagu oli määranud see, Kes Moosesega rääkis, et ta pidi selle valmistama eeskuju järgi, mida ta oli näinud.  
[N.44.07.45] Selle meie esiisad ßhes Joosuaga vþtsid ning viisid paganate maa-alale, keda Jumal ajas minema meie esiisade eest kuni Taaveti päevini,  
[N.44.07.46] kes leidis armu Jumala ees ja palus, et ta leiaks elamu Jaakobi kodakonnale.  
[N.44.07.47] Ent Saalomon ehitas Temale koja.  
[N.44.07.48] Kuid Kþigekþrgem ei ela kätega tehtud kodades, nþnda nagu ßtleb prohvet:  
[N.44.07.49] „Taevas on Minu aujärg ja maa Minu jalgealune järg! Mis koda te Mulle tahate ehitada”, ütleb Issand, „või mis on Mu hingamise ase?  
[N.44.07.50] Eks Minu käsi ole selle kõik teinud?”  
[N.44.07.51] Te kangekaelsed ja ĂźmberlĂľikamatud sĂźdamest ja kĂľrvust! Te panete ikka vastu PĂźhale Vaimule! NĂľnda nagu teie esiisad, nĂľnda teete teiegi.  
[N.44.07.52] Keda prohvetitest teie esiisad ei ole taga kiusanud? Nad tapsid need, kes ennustasid selle Õige tulemist, Kelle äraandjaiks ja tapjaiks nüüd olete saanud teie,  
[N.44.07.53] kes saite käsuþpetuse Inglite teenistuse kaudu ega pidanud seda mitte.  
[N.44.07.54] Aga kui nad seda kuulsid, lĂľikas see neile sĂźdamesse ja nad kiristasid hambaid ta peale.  
[N.44.07.55] Tema aga täis Pßha Vaimu vaatas ßksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel,  
[N.44.07.56] ja ta ütles: „Ennäe! Ma näen taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!”  
[N.44.07.57] Siis nad karjusid suure häälega ning pidasid oma kþrvad kinni ja kargasid kþik ßhel meelel tema kallale  
[N.44.07.58] ning lßkkasid ta linnast välja ja viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma riided maha ßhe noore mehe jalgade ette, kelle nimi oli Saulus.  
[N.44.07.59] Ja nad viskasid Stefanost kividega, kuna tema palus Jumalat ja ütles: „Issand Jeesus, võta minu vaim vastu!”  
[N.44.07.60] Ja ta heitis põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära arva seda pattu neile süüks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.  
[N.44.08.01] Aga Saulusel oli hea meel Stefanose surmast. Sel ajal algas suur Jeruusalemma koguduse tagakiusamine. Ja kĂľik peale Apostlite hajutati Juuda- ja Samaariamaale.  
[N.44.08.02] Aga mþned jumalakartlikud mehed matsid Stefanose maha ja leinasid väga tema pärast.  
[N.44.08.03] Ent Saulus rßßstas kogudust, käies mÜÜda kodasid, ja tþi välja mehi ja naisi ja andis nad vangi.  
[N.44.08.04] Siis käisid hajaliolevad mÜÜda maad ja kuulutasid Evangeeliumi sþna.  
[N.44.08.05] Aga Filippus tuli Samaaria linna ja kuulutas neile Kristust.  
[N.44.08.06] Ja rahvas pani ßhel meelel seda tähele, mida Filippus ßtles, kuuldes teda ning nähes imetähti, mida ta tegi.  
[N.44.08.07] Sest paljude seest, kellel olid rßvedad vaimud, läksid need välja suure häälega kisendades, ja palju halvatuid ja jalutuid sai terveks.  
[N.44.08.08] Ja suur rþþm oli selles linnas.  
[N.44.08.09] Aga Ăźks mees, Siimon nimi, oli enne juba seal linnas ja nĂľidus ning eksitas Samaaria rahvast, Ăśeldes enese midagi suurt olevat.  
[N.44.08.10] Teda panid tähele kõik, nii pisukesed kui suured, ning ütlesid: „See on Jumala vägi, mida kutsutakse Suureks!”  
[N.44.08.11] Ja nad hoidsid tema poole, sest et ta kaua aega oli neid nĂľidusega eksitanud.  
[N.44.08.12] Aga kui nad Filippust uskusid, kes neile kuulutas Evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.  
[N.44.08.13] Ka Siimon ise sai usklikuks, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde ja pani väga imeks, nähes sßndivat imetähti ja suuri vägevaid tegusid.  
[N.44.08.14] Aga kui Jeruusalemmas olevad Apostlid said kuulda, et Samaaria linn oli Jumala sþna vastu vþtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.  
[N.44.08.15] Kui need sinna said, palvetasid nad nende eest, et nad saaksid PĂźha Vaimu.  
[N.44.08.16] Sest Vaim ei olnud veel langenud Ăźhegi peale nende seast, vaid nemad olid ainult ristitud Issanda Jeesuse nimesse.  
[N.44.08.17] Siis panid nad oma käed nende peale, ja nad said Pßha Vaimu.  
[N.44.08.18] Aga kui Siimon nägi, et Apostlite käte pealepanemise läbi anti Pßha Vaimu, pakkus ta neile raha  
[N.44.08.19] ning ütles: „Andke ka minule see meelevald, et see, kelle peale ma iganes oma käed panen, saaks Püha Vaimu.”  
[N.44.08.20] Aga Peetrus ütles talle: „Kadugu su raha sinuga tükkis, et sa mõtled Jumala andi saada raha eest!  
[N.44.08.21] Sul ei ole jagu ega osa sellest sĂľnast, sest su sĂźda ei ole avameelne Jumala ees.  
[N.44.08.22] Sellepärast paranda meelt sellest oma kurjusest ja palu Issandat, et sinu sßdame mþte sulle vahest andeks antaks.  
[N.44.08.23] Sest ma näen sind viha sapis ja ülekohtu sõlmes kinni olevat!”  
[N.44.08.24] Aga Siimon vastas ning ütles: „Paluge teie Issandat minu pärast, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete öelnud!”  
[N.44.08.25] Kui nad nßßd olid tunnistanud ja rääkinud Issanda sþna, pÜÜrdusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid Evangeeliumi mitmes Samaariamaa alevis.  
[N.44.08.26] Aga Issanda Ingel rääkis Filippusega ja ütles: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis Jeruusalemmast läheb alla Gaasa poole, see on kõrbetee!”  
[N.44.08.27] Ja ta tþusis ning läks. Ja vaata, ßks Etioopia mees, etiooplaste kuninganna Kandake suur kojaßlem, kogu ta varanduse hooldaja, kes oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama,  
[N.44.08.28] oli tagasi minemas ning istus oma tĂľllas ja luges prohvet Jesaja raamatut.  
[N.44.08.29] Ja Vaim ütles Filippusele: „Mine ja astu selle tõlla lähedale!”  
[N.44.08.30] Aga kui Filippus jooksis tõlla juurde, kuulis ta teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ja küsis: „Kas sa ka mõistad, mida sa loed?”  
[N.44.08.31] Tema ütles: „Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?” Ja ta palus Filippust astuda tõlda ja istuda tema kõrvale.  
[N.44.08.32] Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: „Nagu lammas viidi Ta tappa, ja nagu tall oma niitja ees on vait, nõnda ei avanud Ta Oma suud!  
[N.44.08.33] Teda alandades võeti kohus Ta pealt! Kes kõneleb Tema päritolust? Sest Ta elu võeti ära maa pealt!”  
[N.44.08.34] Aga kojaülem hakkas rääkima Filippusega ning ütles: „Ma palun sind, kellest räägib prohvet seda? Kas enesest või kellestki teisest?”  
[N.44.08.35] Aga Filippus avas oma suu ja lähtudes sellest kirjakohast ta kuulutas temale Evangeeliumi Jeesusest.  
[N.44.08.36] Ent kui nad teed edasi läksid, jõudsid nad vee juurde ja kojaülem ütles: „Ennäe vett! Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?”  
[N.44.08.37] Aga Filippus ütles: „Kui sa usud kõigest südamest, siis võib see sündida!” Tema vastas ning ütles: „Mina usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!”  
[N.44.08.38] Ja ta käskis tþlla peatada, ja nad astusid mþlemad maha vette, Filippus ja kojaßlem; ja ta ristis teda.  
[N.44.08.39] Aga kui nad veest välja tulid, vþttis Issanda Vaim Filippuse ära, ja kojaßlem ei näinud teda enam. Aga ta läks oma teed rþþmuga.  
[N.44.08.40] Aga Filippus leiti Asdodist ja ta käis mÜÜda maad ning kuulutas Evangeeliumi kþigile linnadele, kuni ta jþudis Kaisareasse.  
[N.44.09.01] Aga Saulus turtsus ikka veel ähvardamise ja tapmisega Issanda jßngrite vastu ja läks ßlempreestri juurde  
[N.44.09.02] ning palus temalt kirju Damaskuse kogudustele, et kui ta peaks leidma usuteel käijaid, olgu mehi vþi naisi, et ta vþiks nad siduda ja tuua Jeruusalemma.  
[N.44.09.03] Aga kui ta oli sinna minemas ja Damaskuse lähedale jþudis, sßndis, et äkitselt paistis tema ßmber valgus taevast;  
[N.44.09.04] ja ta kukkus maha maa peale ning kuulis üht häält temale ütlevat: „Saul, Saul, miks sa Mind taga kiusad?”  
[N.44.09.05] Tema vastas: „Issand, kes Sa oled?” Ja Issand ütles: „Mina olen Jeesus, Keda sa taga kiusad!”  
[N.44.09.06] Aga tõuse ja mine linna, ja seal öeldakse sulle, mis sul tuleb teha!”  
[N.44.09.07] Aga mehed, kes olid temaga teel, seisid ehmunult; nad kuulsid kßll häält, aga ei näinud kedagi.  
[N.44.09.08] Aga Saulus tþusis maast ßles ja kui ta oma silmad avas, ei näinud ta enam! Siis nad talutasid teda kättpidi ja viisid ta Damaskusesse.  
[N.44.09.09] Ja kolm päeva ta ei näinud, ei sÜÜnud ega joonud.  
[N.44.09.10] Ent Damaskuses oli üks jünger, Ananias nimi. Sellele ütles Issand nägemuses: „Ananias!” Tema vastas: „Issand, vaata, siin ma olen!”  
[N.44.09.11] Issand ütles temale: „Tõuse ja mine sinna tänavasse, mida kutsutakse Õigeks, ja kuula Juuda majas Sauluse-nimelise Tarsose mehe järele, sest vaata, ta palvetab  
[N.44.09.12] ja on nägemuses näinud mehe, Ananias nimi, sisse tulevat ja käe ta peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks!”  
[N.44.09.13] Ananias vastas: „Issand, ma olen mitmelt kuulnud sellest mehest, kui palju ta on kurja teinud Sinu pühadele Jeruusalemmas;  
[N.44.09.14] ja tal on ülempreestrilt luba siin siduda kõiki, kes Sinu nime appi hüüavad!”  
[N.44.09.15] Aga Issand ütles temale: „Mine, sest ta on Mulle valitud riist, et ta Minu nime kannaks paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette,  
[N.44.09.16] sest Mina tahan temale näidata, kui palju ta peab Minu nime pärast kannatama!”  
[N.44.09.17] Siis Ananias läks ära ja astus sinna majja. Ja kui ta oma käe tema peale oli pannud, ütles ta: „Saul, vend, Issand on mind läkitanud, Jeesus, Kes sulle ilmus teel, mida sa tulid, et sa nägemise tagasi saaksid ja täituksid Püha Vaimuga!”  
[N.44.09.18] Ja sedamaid pudenes tema silmadelt otsekui soomuseid, ja ta nägi jälle ja tþusis ning laskis ennast ristida.  
[N.44.09.19] Ja kui ta oli leiba vþtnud, sai ta jälle tugevaks. Siis ta jäi mþneks päevaks jßngrite sekka Damaskusesse,  
[N.44.09.20] ja kuulutas varsti kogudusekodades Kristust, tunnistades, et Seesama on Jumala Poeg.  
[N.44.09.21] Aga kõik, kes teda kuulsid, ehmusid ning ütlesid: „Eks see ole seesama, kes Jeruusalemmas rüüstas selle nime appihüüdjaid ja on siia tulnud selleks, et neid kinni siduda ja viia ülempreestrite kätte?”  
[N.44.09.22] Aga Saulus läks järjest vägevamaks ja ajas juudid, kes Damaskuses elasid, kihama ning tþestas, et Jeesus on Kristus.  
[N.44.09.23] Mþne päeva pärast pidasid juudid nþu teda ära tappa.  
[N.44.09.24] Aga Saulus sai teada nende salanþu. Ent nad valvasid päeva ja ÜÜ väravais, et teda tappa;  
[N.44.09.25] kuid jßngrid vþtsid ta ÜÜsel ja aitasid ta ßle mßßri ning lasksid ta korviga alla.  
[N.44.09.26] Kui siis Saulus jþudis Jeruusalemma, pßßdis ta liituda jßngrite hulka, aga nemad kþik kartsid teda ega uskunud, et ta on jßnger.  
[N.44.09.27] Kuid Barnabas vþttis ta vastu ja viis ta Apostlite juurde ja rääkis neile, kuidas tema teel olles oli Issandat näinud ning temaga kþnelnud ja kuidas ta Damaskuses oli avalikult kuulutanud Evangeeliumi Jeesuse nimel.  
[N.44.09.28] Nii ta jäi nende juurde sisse ja välja käima Jeruusalemmas ja kuulutas avalikult Evangeeliumi Issanda nimel.  
[N.44.09.29] Ta rääkis ka ja ajas juttu kreekakeelsete juutidega; aga need pßßdsid teda tappa.  
[N.44.09.30] Aga kui vennad seda teada said, viisid nad ta Kaisareasse ja saatsid ta sealt Tarsosesse.  
[N.44.09.31] Siis oli nßßd kogudusel rahu kogu Juuda- ja Galilea- ja Samaariamaal, ja see kasvas ja täienes ja edenes Issanda kartuses ning Pßha Vaimu julgustusel.  
[N.44.09.32] Aga sßndis, kui Peetrus kþigis paigus käimas oli, et ta tuli ka pßhade juurde, kes elasid Lßddas.  
[N.44.09.33] Seal ta leidis Ăźhe inimese, Aineas nimi, kes oli kaheksa aastat olnud voodis maas ja halvatud.  
[N.44.09.34] Ja Peetrus ütles talle: „Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks: tõuse üles ja sea oma ase korda!” Ja sedamaid ta tõusis üles.  
[N.44.09.35] Ja teda nägid kþik, kes elasid Lßddas ja Saaronis; ja need pÜÜrdusid Issanda poole.  
[N.44.09.36] Aga Joppes oli keegi naisjßnger, nimega Tabiita, mis meie keeli tähendab Hirv. See oli rikas häist tegudest ja armastusandidest, mida ta tegi.  
[N.44.09.37] Ja neil päevil sßndis, et ta jäi haigeks ja suri. Ja nad pesid teda ja panid ta ßlemisse tuppa.  
[N.44.09.38] Aga Lßdda oli Joppe lähedal. Kui jßngrid kuulsid, et Peetrus seal on, läkitasid nad kaks meest tema juurde ja palusid teda, et ta viibimata tuleks nende juurde.  
[N.44.09.39] Siis Peetrus tþusis ja läks nendega. Ja kui ta sinna jþudis, viisid nad ta ßlemisse tuppa, ja kþik lesknaised astusid tema ßmber, nutsid ja näitasid kuubi ja riideid, mis Hirv nende juures olles oli teinud.  
[N.44.09.40] Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palus Jumalat ning pöördus surnu poole ja ütles: „Tabiita, tõuse üles!” Siis avas see oma silmad, ja kui ta Peetrust nägi, tõusis ta istuma.  
[N.44.09.41] Aga Peetrus andis temale käe ja tþstis ta pßsti. Siis ta kutsus sisse pßhad ja lesed ja esitas teda neile elavana.  
[N.44.09.42] Aga see sai teatavaks kogu Joppes ja paljud uskusid Issandasse.  
[N.44.09.43] Ja Peetrus jäi mþneks päevaks Joppesse ßhe nahkru Siimona juurde.  
[N.44.10.01] Kaisarea linnas oli ßks mees, Korneelius nimi, selle väesalga pealik, mida kutsuti Itaalia väesalgaks.  
[N.44.10.02] Tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati Jumalat.  
[N.44.10.03] See nägi nägemuses selgesti, arvata üheksandal päevatunnil, et Jumala Ingel tuli sisse tema juurde ning ütles talle: „Korneelius!”  
[N.44.10.04] Tema aga vaatas Inglile otsa, lõi kartma ning ütles: „Isand, mis on?” See ütles talle: „Sinu palved ja su annid on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.  
[N.44.10.05] Läkita nßßd mehi Joppesse ja lase kutsuda Siimon, kelle lisanimi on Peetrus;  
[N.44.10.06] tema asub nahkur Siimona juures, kelle maja on mererannas!”  
[N.44.10.07] Kui siis Ingel oli ära läinud, kes Korneeliusega rääkis, kutsus ta kaks oma perest ja ßhe vaga sþjamehe neist, kes alati ta juures olid,  
[N.44.10.08] rääkis neile kþik ära ning läkitas nad Joppesse.  
[N.44.10.09] Aga järgmisel päeval, kui nad teel olles lähenesid linnale, läks Peetrus katusele palvetama kuuendal tunnil.  
[N.44.10.10] Ja temale tuli nälg ning ta tahtis sßßa. Aga kui talle rooga valmistati, jäi ta otsekui enesest ära  
[N.44.10.11] ning nägi taeva avatud olevat ja enese juurde alla tulevat anuma, otsekui suure linase riide, mida nelja nurka pidi alla lasti.  
[N.44.10.12] Selle sees oli kĂľiksugu neljajalgseid ja roomajaid maa elajaid ja taeva linde.  
[N.44.10.13] Ja temale ütles hääl: „Tõuse, Peetrus, verista ja söö!”  
[N.44.10.14] Aga Peetrus ütles: „Ei ilmaski, Issand, sest ma pole veel söönud seda, mis on keelatud ja roojane!”  
[N.44.10.15] Ja hääl ütles taas teist korda temale: „Mis Jumal on puhastanud, seda sina ära arva keelatuks!”  
[N.44.10.16] Ja see sßndis kolm korda, ja astja vþeti jälle ßles taevasse.  
[N.44.10.17] Aga kui Peetrus oli iseeneses kahevahel, mis tema nähtud nägemus kßll vþiks tähendada, vaata, siis olid mehed, keda Korneelius oli läkitanud, kßsitledes leidnud Siimona maja ja seisid värava taga.  
[N.44.10.18] Nad hßßdsid ning kßsisid, kas Siimon, kelle lisanimi on Peetrus, on seal vþþrsil.  
[N.44.10.19] Ent kui Peetrus alles oma meeles mõtles nägemusele, ütles Vaim temale: „Vaata, kolm meest otsivad sind!  
[N.44.10.20] Aga tõuse üles ja astu alla ning mine nendega ilma kaksipidi mõtlemata, sest Mina olen nad läkitanud!”  
[N.44.10.21] Siis Peetrus tuli alla meeste juurde ning ütles: „Vaata, mina olen see, keda te otsite! Mis asja pärast te olete tulnud?”  
[N.44.10.22] Nemad vastasid: „Pealik Korneelius, õige ja jumalakartlik mees, kellel on hea tunnistus kogu juuda rahvalt, on pühalt Inglilt saanud sõna, et ta sind peab kutsuma oma kotta ja kuulama sinu kõnet!”  
[N.44.10.23] Siis ta kutsus nad sisse ja pidas neid kßlalistena. Aga järgmisel päeval läks Peetrus nendega ära ja mþned vennad, kes Joppest olid, läksid ßhes temaga.  
[N.44.10.24] Järgmisel päeval nad saabusid Kaisareasse. Ja Korneelius ootas neid ja kutsus kokku oma sulased ja parimad sþbrad.  
[N.44.10.25] Ja kui Peetrus oli sisse astunud, läks Korneelius talle vastu ning heitis tema jalge ette maha ja kummardas.  
[N.44.10.26] Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: „Tõuse üles, ka mina ise olen inimene!”  
[N.44.10.27] Ja kui ta temaga oli kþnelnud, läks ta sisse ja leidis eest suure hulga inimesi  
[N.44.10.28] ning ütles neile: „Te teate, et juuda mehel ei ole luba sõbrustada muulasega või minna tema juurde, aga Jumal on mulle näidanud, et ühtki inimest ei tohi pidada halvaks ega rüvedaks.  
[N.44.10.29] Sellepärast olen ma ka tõrkumata tulnud, kui mind kutsuti. Siis küsin ma nüüd: mis asja pärast te olete mind kutsunud?”  
[N.44.10.30] Korneelius ütles: „Neli päeva tagasi ma olin otse selsamal üheksandal tunnil oma kojas palvetamas ja vaata, üks mees seisis minu ees hiilgavais riideis  
[N.44.10.31] ning Ăźtles: Korneelius, sinu palvet on kuuldud ja su annid on Jumalale meelde tulnud.  
[N.44.10.32] Siis läkita nßßd Joppesse ja kutsu Siimon, keda lisanimega hßßtakse Peetruseks; tema on vþþrsil nahkur Siimona majas mererannas.  
[N.44.10.33] Siis ma läkitasin sedamaid sinu juurde, ja sa oled hästi teinud, et tulid. Nüüd me oleme kõik siin üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mis Jumal sind on käskinud!”  
[N.44.10.34] Siis Peetrus avas oma suu ning ütles: „Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel,  
[N.44.10.35] vaid kþige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb þigust, tema meele järgi.  
[N.44.10.36] Selle sþna ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades Evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse läbi, Kes on kþikide Issand.  
[N.44.10.37] Te teate seda asja, mis on sßndinud tervel Juudamaal alates Galileast pärast ristimist, mida Johannes kuulutas,  
[N.44.10.38] kuidas Jumal Jeesuse Naatsaretist oli vþidnud Pßha Vaimu ja väega ja kuidas Tema käis mÜÜda maad ja tegi head ning parandas kþiki, kelle ßle kurat oli saanud vþimuse; sest Jumal oli Temaga.  
[N.44.10.39] Ja meie oleme kĂľigi nende asjade tunnistajad, mis Ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas; ja nad poosid Tema ristipuule ning surmasid.  
[N.44.10.40] Selle on Jumal ßles äratanud kolmandal päeval ja on Teda lasknud saada ilmsiks,  
[N.44.10.41] mitte kþigele rahvale, vaid Jumala ennevalitud tunnistajaile, meile, kes Temaga oleme sÜÜnud ja joonud, pärast seda kui Ta oli surnuist ßles tþusnud.  
[N.44.10.42] Ja Tema on meid käskinud rahvale kuulutada ja tunnistada, et Tema on Jumala poolt seatud elavate ja surnute kohtumþistja.  
[N.44.10.43] Temast tunnistavad kõik prohvetid, et Tema nime läbi igaüks, kes usub Temasse, saab pattude andeksandmise!”  
[N.44.10.44] Kui Peetrus neid sþnu alles rääkis, langes Pßha Vaim kþikide peale, kes seda sþna kuulsid.  
[N.44.10.45] Ja usklikud ĂźmberlĂľigatute hulgast, niipalju kui neid Ăźhes Peetrusega oli tulnud, ehmusid, et PĂźha Vaimu and valati ka paganate peale,  
[N.44.10.46] sest nad kuulsid neid vþþraid keeli rääkivat ja Jumalat väga ßlistavat. Siis Peetrus ßtles:  
[N.44.10.47] „Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?”  
[N.44.10.48] Ja ta käskis neid ristida Issanda nimesse. Siis nad palusid teda, et ta jääks mþneks päevaks nende juurde.  
[N.44.11.01] Siis Apostlid ja vennad, kes Juudamaal siin ja seal elasid, said kuulda, et ka paganad olid vastu vĂľtnud Jumala sĂľna.  
[N.44.11.02] Aga kui Peetrus tuli Jeruusalemma, vaidlesid temaga ĂźmberlĂľigatud  
[N.44.11.03] ning ütlesid: „Sina oled läinud sisse ümberlõikamatute juurde ja oled söönud nendega!”  
[N.44.11.04] Aga Peetrus hakkas rääkima ning seletas neile asja selle järjekorras nþnda:  
[N.44.11.05] „Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin otsekui enesest ära olles nägemuse: seal tuli alla anum, nagu suur linane riie, mida nelja nurka pidi lasti alla taevast, ja see tuli aiva minu juurde.  
[N.44.11.06] Kui ma seda juureldes vaatasin, nägin ma maa neljajalgseid elajaid ja metsalisi ja roomajaid ja taeva linde,  
[N.44.11.07] ja ma kuulsin ka häält mulle ßtlevat: tþuse ßles, Peetrus, verista ja sÜÜ!  
[N.44.11.08] Aga ma Ăźtlesin: ei ilmaski, Issand; sest minu suhu ei ole elades saanud midagi keelatut ehk roojast!  
[N.44.11.09] Siis vastas mulle teist korda hääl taevast: mis Jumal on puhastanud, seda ära sina arva keelatuks!  
[N.44.11.10] Ja see sßndis kolm korda. Ja kþik tþmmati jälle ßles taevasse.  
[N.44.11.11] Ja vaata, samal hetkel seisid maja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid Kaisareast läkitatud minu juurde.  
[N.44.11.12] Ent Vaim ßtles mulle, et ma läheksin ßhes nendega ega mþtleks kaksipidi. Siis tulid ka need kuus venda minuga, ja me läksime selle mehe kotta.  
[N.44.11.13] Ja ta kuulutas meile, kuidas ta oli näinud Inglit oma majas seisvat ja ta talle ßtlevat: läkita Joppesse ja kutsu Siimon, keda hßßtakse lisanimega Peetruseks.  
[N.44.11.14] Tema räägib sulle sþnu, mille läbi sina ja kþik su pere saate þndsaks.  
[N.44.11.15] Aga kui ma hakkasin kĂľnelema, langes PĂźha Vaim nende peale, nagu meiegi peale alguses.  
[N.44.11.16] Siis meenus mulle Issanda sĂľna, kuidas Ta Ăźtles: Johannes ristis kĂźll veega, aga teid ristitakse PĂźha Vaimuga!  
[N.44.11.17] Kui nüüd Jumal neile on andnud sama anni kui meilegi, kes usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes siis olin mina, et oleksin võinud Jumalat keelata?”  
[N.44.11.18] Aga kui nad seda kuulsid, jäid nad vait ja andsid Jumalale au, öeldes: „Siis on Jumal ka paganaile andnud meeleparanduse eluks!”  
[N.44.11.19] Aga need, kes olid hajutatud viletsuse läbi, mis oli tekkinud Stefanose pärast, käisid maad läbi Foiniikiani ja Kßprose saareni ja Antiookiani ega kuulutanud sþna kellelegi muule kui ainult juutidele.  
[N.44.11.20] Aga nende hulgas olid mþned Kßprose ja Kßreene mehed; need läksid Antiookiasse ning rääkisid ka kreeklastele, jutlustades Issandat Jeesust.  
[N.44.11.21] Ja Issanda käsi oli nendega ning suur hulk uskus ja pÜÜrdus Issanda poole.  
[N.44.11.22] Aga teade neist kostis Jeruusalemmas oleva koguduse kþrvu, ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse.  
[N.44.11.23] Kui ta sinna jþudis ja nägi Jumala armu, sai ta rþþmsaks ja manitses kþiki jääma kindla sßdamega Issanda juurde;  
[N.44.11.24] sest ta oli þige mees, täis Pßha Vaimu ning usku, ja palju rahvast koguti Issandale.  
[N.44.11.25] Siis ta läks Tarsosesse Saulust otsima, ja kui ta tema leidis, tþi ta tema Antiookiasse.  
[N.44.11.26] Ja nemad käisid terve aasta koos koguduses ja þpetasid suure hulga rahvast. Ja Antiookias hakati kþige enne nimetama jßngreid kristlasteks.  
[N.44.11.27] Noil päevil tuli Jeruusalemmast prohveteid Antiookiasse.  
[N.44.11.28] Ja ßks neist, Aagabus nimi, tþusis ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg oli tulemas ßle kogu maailma. Ja see tuligi keiser Klaudiuse ajal.  
[N.44.11.29] Siis jßngrid vþtsid nþuks igaßks sedamÜÜda, kuidas kellelgi jþudu oli, saata abi vendadele, kes elasid Juudamaal.  
[N.44.11.30] Seda nad tegidki ja saatsid annid vanemate kätte Barnabase ja Sauluse käe läbi.  
[N.44.12.01] Aga sel ajal pistis kuningas Heroodes käe mþnede kßlge kogudusest, et neile paha teha.  
[N.44.12.02] Ja ta tappis mþþgaga Jakoobuse, Johannese venna.  
[N.44.12.03] Ja nähes, et see oli juutidele meelt mÜÜda, vþttis ta ette vangistada ka Peetruse. Sel ajal olid parajasti hapnemata leibade pßhad.  
[N.44.12.04] Ta vþttis tema kinni ja heitis ta vangitorni ning andis tema nelja neljamehelise sþjameeste salga kätte hoida, kavatsedes teda pärast paasapßha tuua rahva ette.  
[N.44.12.05] Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus tegi väsimata palvet Jumala poole tema eest.  
[N.44.12.06] Aga kui Heroodes tahtis teda tuua kohtu ette, magas Peetrus sel ÜÜl kahe sþjamehe vahel kahe ahelaga seotult, ja vahid ukse ees valvasid vangihoonet.  
[N.44.12.07] Ja vaata, Issanda Ingel seisis seal ja valgus paistis seal toas! Ja Ingel tõukas Peetruse külge, äratas ta üles ning ütles: „Tõuse usinasti üles!” Ja ta ahelad langesid käte ümbert maha.  
[N.44.12.08] Ja Ingel ütles talle: „Pane vöö vööle ja kingad jalga!” Tema tegi nõnda. Veel ta ütles talle: „Pane kuub selga ja tule mu järel!”  
[N.44.12.09] Ja ta tuli välja ja läks ta järele ega teadnud, et on ilmsi see, mis sßnnib ingli kaudu, vaid mþtles nägevat nägemust.  
[N.44.12.10] Aga kui nad jþudsid mÜÜda esimesest ja teisest vahist, tulid nad raudvärava ette, mis viis linna. See läks iseenesest neile lahti ja nad tulid välja ja läksid edasi ßht tänavat mÜÜda. Ja Ingel lahkus äkitselt temast.  
[N.44.12.11] Kui siis Peetrus teadlikuks sai, ütles ta: „Nüüd ma tean tõesti, et Issand on läkitanud Oma Ingli ja on mind päästnud Heroodese käest ja kõigest, mida juuda rahvas ootas!”  
[N.44.12.12] Ja märgates, kus ta on, tuli ta Maarja, Johannese, teise nimega Markuse ema maja juurde, kuhu mitmed olid kokku tulnud palvetama.  
[N.44.12.13] Ent kui Peetrus koputas jalgväravale, tuli tßdruk, nimega Roode, välja kuulatama.  
[N.44.12.14] Kui ta Peetruse hääle ära tundis, ei teinud ta väravat lahti rþþmu pärast, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus värava taga seisvat.  
[N.44.12.15] Nemad ütlesid talle: „Sa jampsid!” Aga tema tunnistas kindlasti, et see on nõnda. Nad ütlesid: „See on tema Ingel!”  
[N.44.12.16] Aga Peetrus jäi veel koputama. Ja kui nad avasid, nägid nad teda ja ehmusid.  
[N.44.12.17] Siis ta viitas käega neile, et nad jääksid vait, ja jutustas neile, kuidas Issand ta oli vangihoonest välja viinud, ning ütles: „Kuulutage seda Jakoobusele ja vendadele!” Ja ta väljus ning läks teise paika.  
[N.44.12.18] Aga kui valgeks läks, ei olnud sþjameestel pisut muret sellest, mis Peetrusega oli sßndinud.  
[N.44.12.19] Ja kui Heroodes teda otsis ega leidnud, laskis ta valvuritele kohut mþista ja käskis nad ära hukata. Ise ta läks siis Juudamaalt Kaisareasse ja viibis seal.  
[N.44.12.20] Heroodes aga kandis viha tßßroslaste ja siidonlaste vastu. Need tulid ßhel meelel tema juurde ja meelitasid Blastust, kuninga kambrißlemat, ja palusid rahu. Sest nende maa sai oma toiduse kuninga maast.  
[N.44.12.21] Siis pani Heroodes määratud päeval kuninglikud riided selga ja istus kohtujärjele ja pidas neile kþnet;  
[N.44.12.22] aga rahvas kisendas: „See on Jumala, aga mitte inimese hääl!”  
[N.44.12.23] Aga sedamaid lþi teda Issanda Ingel, sest et ta ei andnud au Jumalale; ja ussid sþid ta ära ja ta heitis hinge.  
[N.44.12.24] Aga Jumala sĂľna kasvas ja levis.  
[N.44.12.25] Ja Barnabas ja Saulus tulid tagasi Jeruusalemmast, kui nad olid täitnud oma ßlesande, ning vþtsid enestega ßhes ka Johannese, keda hßßti lisanimega Markuseks.  
[N.44.13.01] Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja þpetajaid: Barnabas ja Siimon, keda hßßti Nigeriks, ja Luukius Kßreenest ja Maanaen, kes nelivßrst Heroodesega ßhes oli ßles kasvatatud, ja Saulus.  
[N.44.13.02] Kui need Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: „Eraldage Mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks Mina nad olen kutsunud!”  
[N.44.13.03] Siis nad paastusid ja palusid Jumalat ja panid oma käed nende peale ja saatsid nad teele.  
[N.44.13.04] Need, Pßha Vaimu poolt läkitatud, tulid nßßd Seleukiasse ja sþitsid sealt laevaga Kßprosesse.  
[N.44.13.05] Ja kui nad Salamisesse olid jþudnud, kuulutasid nad Jumala sþna juutidele kogudusekodades; neil oli ka Johannes käsiliseks ßhes.  
[N.44.13.06] Aga kui nad olid saare läbi käinud Paafosest saadik, kohtasid nad ßht juudi nþida ja valeprohvetit, Barjeesus nimi;  
[N.44.13.07] see oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli mþistlik mees. Tema kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde ja pßßdis kuulda Jumala sþna.  
[N.44.13.08] Aga neile pani vastu Elümas, nõid — sest seda tähendab nimi tõlkes — püüdes maavalitsejat ära pöörata usust.  
[N.44.13.09] Kuid Saulus, keda hßßtakse ka Pauluseks, täis Pßha Vaimu, vaatas teravasti talle otsa  
[N.44.13.10] ning ütles: „Oh sind, kes oled täis kõike kavalust ja kõike tigedust, sa kuradi laps, sa kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka kõverdamast Issanda sirgeid teid?  
[N.44.13.11] Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb sinu peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!” Ja sedamaid langes ta peale sõgedus ning pimedus, ja ta käis ümber ja otsis talutajaid.  
[N.44.13.12] Kui maavalitseja nägi, mis sßndis, uskus ta ja ehmus ßliväga Issanda þpetusest.  
[N.44.13.13] Ja kui need, kes olid kaasas Paulusega, ära läksid Paafosest, saabusid nad Pergesse, Pamfßßliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja läks tagasi Jeruusalemma.  
[N.44.13.14] Aga nemad läksid edasi Pergest ja jþudsid Pisiidia Antiookiasse ning läksid kogudusekotta hingamispäeval ja istusid maha.  
[N.44.13.15] Ja pärast seda, kui olid loetud käsk ja prohvetid, läkitasid kogudusekoja ülemad neile ütlema: „Mehed, vennad, kui teil on öelda mõni manitsussõna rahvale, siis öelge!”  
[N.44.13.16] Siis Paulus tõusis üles ja viitas käega neile ning ütles: „Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!  
[N.44.13.17] Selle rahva, Iisraeli, Jumal valis ära meie esiisad ja ßlendas rahva, kui nad vþþrastena olid Egiptuses, ja tþi nad sealt välja kþrgele tþstetud käsivarrega,  
[N.44.13.18] ja sallis nende kombeid ligi nelikĂźmmend aastat kĂľrbes  
[N.44.13.19] ja hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja jagas nende maa neile pärandiks.  
[N.44.13.20] See kþik sßndis umbes neljasaja viiekßmne aasta jooksul. Pärast seda Ta andis neile kohtumþistjaid prohvet Saamueli ajani.  
[N.44.13.21] Ja selle järele nad palusid enestele kuningat. Ja Jumal andis neile Sauli, Kiisi poja, Benjamini suguharust mehe. Nii mÜÜdus nelikßmmend aastat.  
[N.44.13.22] Ja kui Ta selle oli tagandanud, äratas Ta neile kuningaks Taaveti, kellest Tema ka tunnistades ütles: „Ma olen leidnud Taaveti, Jesse poja, Oma südamekohase mehe, kes teeb kõik Mu tahtmist mööda!”  
[N.44.13.23] Selle soost on Jumal äratanud Oma tþotuse järgi Jeesuse Iisraeli Päästjaks,  
[N.44.13.24] siis kui otse enne Tema ilmumist Johannes kuulutas meeleparanduse ristimist kĂľigele Iisraeli rahvale.  
[N.44.13.25] Ent kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles tema: „Mina ei ole see, kelleks te mind peate; aga vaata, pärast mind tuleb See, Kelle kinga jalast päästma ma väärt ei ole!”  
[N.44.13.26] Mehed, vennad, Aabrahami soo lapsed ja need, kes teie seast kardavad Jumalat, meile on selle pääste sþna läkitatud!  
[N.44.13.27] Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ßlemad, Jeesust mitte tundes, saatsid hukkamþistmisega täide prohvetite sþnad, mida igal hingamispäeval loetakse;  
[N.44.13.28] ja ehk nad kßll ei leidnud ßhtki surmasßßd, palusid nad Pilaatust, et Ta surmataks.  
[N.44.13.29] Ja kui nad olid täide saatnud kþik, mis Temast oli kirjutatud, vþtsid nad Ta maha puu pealt ja panid hauda.  
[N.44.13.30] Aga Jumal äratas Tema surnuist ßles!  
[N.44.13.31] Ja Tema ilmus palju päevi neile, kes Temaga olid tulnud Galileast Jeruusalemma ja kes nßßd on Ta tunnistajad rahva ees.  
[N.44.13.32] Ja me kuulutame teile selle hea sĂľnumi, tĂľotuse, mis anti meie esiisadele,  
[N.44.13.33] et Jumal selle on täitnud meile, nende lastele, äratades üles Jeesuse, nagu ka teises laulus on kirjutatud: „Sina oled Mu Poeg, täna Ma sünnitasin Sind!”  
[N.44.13.34] Et Ta Tema on surnuist üles äratanud, nii et Tal iialgi ei ole tarvis kõduneda, sellest on Ta öelnud nõnda: „Mina täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused!”  
[N.44.13.35] Sellepärast Ta ütleb ka teises paigas: „Sina ei lase Oma Püha näha kõdunemist!”  
[N.44.13.36] Sest kui Taavet oma rahvapþlve ajal oli teinud Jumala tahte järgi, uinus ta magama ja pandi oma esiisade juurde ja nägi kþdunemist;  
[N.44.13.37] kuid See, Kelle Jumal ßles äratas, ei näinud kþdunemist!  
[N.44.13.38] Sellepärast olgu teil nßßd teada, mehed, vennad, et teile Selle läbi kuulutatakse pattude andeksandmist,  
[N.44.13.39] ja et igaßks, kes usub, mþistetakse þigeks Tema sees kþigest sellest, millest te ei vþinud þigeks saada Moosese käsuþpetuse kaudu.  
[N.44.13.40] Katsuge nßßd, et teid ei tabaks, mis on Üeldud prohvetite kirjades:  
[N.44.13.41] „Vaadake, te põlgajad, ja pange imeks ja minge hukka! Sest Ma teen teie päevil teo; teo, mida te ei usuks, kui keegi teile sellest jutustaks!”  
[N.44.13.42] Kui nad siis väljusid, paluti neid järgmisel hingamispäeval neile rääkida neid sþnu.  
[N.44.13.43] Aga kui kogudusekojast oli laiali mindud, järgis palju juute ja juudiusku pÜÜrdunud jumalakartlikke Paulust ja Barnabast, kes nendega kþnelesid ja neid þhutasid jääma Jumala armusse.  
[N.44.13.44] Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kþik linn kuulama Jumala sþna.  
[N.44.13.45] Kui siis juudid nägid rahvahulka, said nad täis viha ja vaidlesid vastu Pauluse kþnele ning pilkasid Jumalat.  
[N.44.13.46] Aga Paulus ja Barnabas kõnelesid julgesti ning ütlesid: „Teile pidi Jumala sõna esiti räägitama; kuid et te selle enesest ära lükkate ega arva endid olevat igavest elu väärt, siis me pöördume paganate poole.  
[N.44.13.47] Sest nõnda on meid Issand käskinud: Mina olen Sind pannud valguseks paganaile, et Sa oleksid päästeks ilmamaa otsani!”  
[N.44.13.48] Kui paganad seda kuulsid, said nad rþþmsaks ja ßlistasid Issanda sþna ja uskusid, nii paljud kui olid määratud igaveseks eluks.  
[N.44.13.49] Ja Issanda sĂľna levis Ăźle kogu maakonna.  
[N.44.13.50] Aga juudid ässitasid jumalakartlikke kþrgema seisuse naisi ja linna ßlemaid ning äratasid vaenu Pauluse ja Barnabase vastu ja ajasid nad välja oma aladelt.  
[N.44.13.51] Aga nemad puistasid oma jalgade pĂľrmu nende peale ja tulid Ikoonioni.  
[N.44.13.52] Ja jßngrid täitusid rþþmu ja Pßha Vaimuga.  
[N.44.14.01] Aga Ikoonionis sßndis, et nad ßheskoos läksid juutide kogudusekotta ja kþnelesid nþnda, et niihästi suur hulk juute kui kreeklasi sai usklikuks.  
[N.44.14.02] Aga uskmatud juudid kihutasid ßles ja ärritasid paganate meeled vihale vendade vastu.  
[N.44.14.03] Siis nad viibisid seal kauemat aega, kuulutades julgesti Issandat, Kes andis tunnistuse Oma armusþnale ja laskis sßndida tunnustähti ja imetegusid nende käte läbi.  
[N.44.14.04] Aga linna rahvas jagunes kaheks: Ăźhed olid juutide, teised Apostlite poolt.  
[N.44.14.05] Kui siis paganad ja juudid oma Ăźlematega Ăźhel nĂľul tahtsid tulla nende kallale, et neid teotada ja kividega visata,  
[N.44.14.06] said nad seda teada ja pĂľgenesid LĂźkaoonia linnadesse, LĂźstrasse ja Derbesse ja nende Ăźmbrusesse  
[N.44.14.07] ja kuulutasid seal Evangeeliumi.  
[N.44.14.08] Ja LĂźstras istus mees, vĂľimetu seisma, oma emaihust jalutu, kes ei olnud elades kĂľndinud.  
[N.44.14.09] See kuulis Pauluse kþnet. Ja kui Paulus teda silmas ning nägi, et tal oli usku terveks saada,  
[N.44.14.10] ütles ta suure häälega: „Tõuse püsti oma jalgele!” Ja ta kargas üles ja kõndis.  
[N.44.14.11] Aga kui rahvas nägi, mis Paulus oli teinud, siis nad tõstsid oma häält ning ütlesid lükaoonia keeli: „Jumalad on inimeste sarnastena alla tulnud meie juurde!”  
[N.44.14.12] Ja nad nimetasid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema oli see, kes kĂľneles.  
[N.44.14.13] Ja Zeusi preester linna aguli templist tþi härgi ja lillepärgi värava ette ja tahtis ohverdada ßhes rahvaga.  
[N.44.14.14] Aga kui Apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, rebestasid nad oma riided, kargasid hßßdes rahva sekka  
[N.44.14.15] ning ütlesid: „Mehed, miks te seda teete? Meie oleme niisamasugused nõdrad inimesed nagu teiegi ja kuulutame teile Evangeeliumi, et te tühjest asjust pöörduksite elava Jumala poole, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on,  
[N.44.14.16] Kes endisel pþlvel on lasknud kþik rahvad käia Omi teid,  
[N.44.14.17] ja siiski ei ole jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga!”  
[N.44.14.18] Nii kĂľneldes nad vaevalt vaigistasid rahva, et see neile ei ohverdaks.  
[N.44.14.19] Aga Antiookiast ja Ikoonionist tuli sinna juute ja need meelitasid hulga eneste poole ja viskasid Paulust kividega ning vedasid ta linnast välja, arvates, et ta on surnud.  
[N.44.14.20] Aga kui jßngrid olid tema ßmber tulnud, tþusis ta ßles ja läks linna. Ja järgmisel päeval ta läks ßhes Barnabasega Derbesse.  
[N.44.14.21] Ja kui nad selles linnas olid kuulutanud Evangeeliumi ja saanud mþned jßngreiks, läksid nad tagasi Lßstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse ning  
[N.44.14.22] kinnitasid jßngrite hingi, manitsedes neid jääma ususse ning seletades, et meil mitme viletsuse kaudu tuleb minna Jumala Riiki.  
[N.44.14.23] Ja kui nad neile igas koguduses käte pealepanemisega olid seadnud vanemad, jätsid nad paastudes ja palvetades nemad Issanda hooleks, Kellesse need nßßd uskusid.  
[N.44.14.24] Siis nad käisid läbi Pisiidiamaa ja saabusid Pamfßßliasse.  
[N.44.14.25] Ja kui nad Perges olid sþna kuulutanud, läksid nad Ataaliasse.  
[N.44.14.26] Sealt nad purjetasid Antiookiasse, kust nad olid väljunud Jumala armu hooleks antuina sellele tÜÜle, mille nad olid lþpetanud.  
[N.44.14.27] Ja kui nad olid saabunud, kogusid nad koguduse kokku ja kuulutasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega, ja et ta oli avanud paganaile usu ukse.  
[N.44.14.28] Ja nad viibisid seal kauemat aega jĂźngrite juures.  
[N.44.15.01] Ja mõned, kes olid tulnud Juudamaalt, õpetasid vendi nõnda: „Kui te ei lase endid ümber lõigata Moosese kombe järgi, siis te ei või õndsaks saada!”  
[N.44.15.02] Kui sellest tþusis lahkmeel ja Paulusel ja Barnabasel ei olnud nendega mitte pisut vaidlemist, siis tehti otsuseks, et Paulus ja Barnabas ning mþned muud nende seast lähevad Jeruusalemma Apostlite ja vanemate juurde selle tßlikßsimuse pärast.  
[N.44.15.03] Siis kogudus saatis nad teele, ja nemad läksid Foiniikiast ja Samaariast läbi ning jutustasid paganate pÜÜrdumisest ja tegid sellega suure rþþmu kþigile vendadele.  
[N.44.15.04] Kui nad saabusid Jeruusalemma, vĂľtsid kogudus, Apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad jutustasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega.  
[N.44.15.05] Aga mõned variseride usulahust, kes olid saanud usklikuks, astusid esile ning ütlesid: „Neid tuleb ümber lõigata ja käskida pidada Moosese käsku!”  
[N.44.15.06] Siis Apostlid ja vanemad tulid kokku seda asja arutama.  
[N.44.15.07] Ja kui asjast tekkis palju vaidlust, tõusis Peetrus ning ütles neile: „Mehed, vennad, teie teate, et Jumal juba ammusest ajast teie seast on ära valinud mind, et minu suu läbi paganad kuuleksid Evangeeliumi sõna ja usuksid.  
[N.44.15.08] Ja sĂźdametundja Jumal on neile andnud tunnistuse, andes neile PĂźha Vaimu otsekui meilegi,  
[N.44.15.09] ega ole teinud mingisugust vahet meie ja nende vahel, puhastades nende sßdamed usu läbi.  
[N.44.15.10] Miks te siis nßßd kiusate Jumalat, et panete jßngrite kaela ikke, mida meie esiisad ega meie ei ole suutnud kanda?  
[N.44.15.11] Ent me usume Issanda Jeesuse Kristuse armu läbi saada õndsaks, otse nõnda kui nemadki!”  
[N.44.15.12] Aga kogu rahvahulk jäi vait ja nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, mis suuri tunnustähti ja imesid Jumal paganate seas oli teinud nende läbi.  
[N.44.15.13] Kui nad siis olid jutu lõpetanud, võttis Jakoobus sõna ning ütles: „Mehed, vennad, kuulge mind!  
[N.44.15.14] Siimon on seletanud, kuidas Jumal esiti vþttis eesmärgiks vþita Oma nimele rahvas paganate seast.  
[N.44.15.15] Sellega sobivad Ăźhte prohvetite sĂľnad, nagu on kirjutatud:  
[N.44.15.16] „Pärast seda Ma tulen jälle ja ehitan üles Taaveti lagunenud maja ning parandan ära tema varemed ja püstitan ta uuesti,  
[N.44.15.17] et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kĂľik rahvad, kelle Ăźle on nimetatud Minu nimi, Ăźtleb Issand, Kes seda teeb,  
[N.44.15.18] mis on teada igavikust.”  
[N.44.15.19] Sellepärast arvan mina, et neile, kes paganate seast pÜÜrduvad Jumala poole, ei peaks tehtama raskusi,  
[N.44.15.20] vaid neile kirjutatagu, et nad hoiduksid väärjumalate rßveduse, porduelu, lämbunu ja vere eest.  
[N.44.15.21] Sest Moosesel on vanast ajast kõigis linnades küllalt neid, kes teda kuulutavad, ning teda loetakse igal hingamispäeval kogudusekodades.”  
[N.44.15.22] Siis Apostlid ja vanemad ßhes kþige kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehed ning läkitada Antiookiasse ßhes Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, lisanimega Barsabas, ja Siilase, kes olid juhatajad vendade seas.  
[N.44.15.23] Nendega nad saatsid järgmise kirja: „Meie, Apostlid ja vanemad ja vennad, saadame tervisi vendadele paganate seast, kes elavad Antiookia- ja Süüria- ja Kiliikiamaal.  
[N.44.15.24] Olles kuulnud, et mþned meie seast on välja läinud ja on teid teinud kþnedega rahutuks ja on saatnud teie hinged kitsikusse, ilma et meie neid oleksime käskinud,  
[N.44.15.25] arvasime ßksmeelselt heaks valida mehed ja läkitada need teie juurde ßhes meie armsate vendade Barnabase ja Paulusega,  
[N.44.15.26] meestega, kes oma elu on pannud kaalule meie Issanda Kristuse nime pärast.  
[N.44.15.27] Nii me oleme siis läkitanud Juuda ja Siilase, et nad teile suusþnal teataksid sedasama.  
[N.44.15.28] Sest Pßha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna enam ßhtki koormat kui aga need väga tarvilised määrused:  
[N.44.15.29] hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu ja porduelu eest. Kui te nendest hoidute, teete hästi. Jääge Jumalaga!”  
[N.44.15.30] Nii nad saadeti teele ja nad saabusid Antiookiasse. Seal nad kogusid rahvahulga kokku ja andsid kirja neile kätte.  
[N.44.15.31] Kui nad seda olid lugenud, said nad rþþmsaks selle troostist.  
[N.44.15.32] Aga Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme sĂľnaga ja kinnitasid neid.  
[N.44.15.33] Ja kui nad seal mþne aja olid viibinud, saadeti nad rahuga vendade juurest nende juurde, kes nad olid läkitanud.  
[N.44.15.34] Ja Siilas arvas heaks jääda nende juurde.  
[N.44.15.35] Aga Paulus ja Barnabas viibisid Antiookias ning Ăľpetasid ja kuulutasid Ăźhes paljude teistega Issanda armuĂľpetuse sĂľna.  
[N.44.15.36] Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: „Lähme jälle vaatama vendi kõiki linnu mööda, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib!”  
[N.44.15.37] Ja Barnabas andis nþu vþtta kaasa Johannes, keda hßßtakse Markuseks.  
[N.44.15.38] Aga Paulus arvas heaks mitte vþtta enesega teda, kes neist oli lahkunud Pamfßßlias ega olnud ßhes nendega läinud tÜÜle.  
[N.44.15.39] Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad ßksteisest lahkusid ja et Barnabas vþttis enese juurde Markuse ning sþitis laevaga Kßprosesse.  
[N.44.15.40] Aga Paulus valis Siilase ja läks teele, ja vennad andsid ta Jumala armu hooleks.  
[N.44.15.41] Ja ta käis läbi Sßßria ja Kiliikia kinnitades kogudusi.  
[N.44.16.01] Ja ta saabus Derbesse ja LĂźstrasse. Ja vaata, seal oli Ăźks jĂźnger, Timoteos nimi, uskliku juudi naise poeg; aga ta isa oli kreeklane.  
[N.44.16.02] Sellele andsid LĂźstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse.  
[N.44.16.03] Teda tahtis Paulus enesele saatjaks teele. Ja ta vþttis ning lþikas ta ßmber juutide pärast, kes olid neis paigus; sest nad teadsid kþik, et tema isa oli kreeklane.  
[N.44.16.04] Aga kui nad käisid linnast linna, käskisid nad usklikke pidada neid seadmisi, mis Apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud.  
[N.44.16.05] Siis kinnitati kogudusi usus ja liikmete arv kasvas päev-päevalt.  
[N.44.16.06] Ja nemad käisid läbi Frßßgia- ja Galaatiamaa, sest Pßha Vaim oli neid keelanud sþna rääkimast Aasias.  
[N.44.16.07] Jþudes Mßßsiani ßritasid nad matkata Bitßßniasse, kuid Jeesuse Vaim ei lasknud neid mitte.  
[N.44.16.08] Siis nad läksid mÜÜda Mßßsiast ja tulid alla Troasse.  
[N.44.16.09] Ja Paulus nägi öösel nägemuse: Makedoonia mees seisis ja palus teda ning ütles: „Tule alla Makedooniasse ja aita meid!”  
[N.44.16.10] Kui ta seda nägemust oli näinud, siis me pßßdsime kohe välja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Issand meid oli kutsunud neile Evangeeliumi kuulutama.  
[N.44.16.11] Me läksime Troast teele ja tulime otsekohe Samotraakesse ja järgmisel päeval Neapolisse  
[N.44.16.12] ja sealt Filipisse, mis on esimesi linnu tolles Makedoonia osas, asulinn. Sinna linna me jäime peatama mþneks päevaks.  
[N.44.16.13] Ja hingamispäeval me läksime linnast välja jþe äärde, kus neil oli kombeks käia palvusel, ja istusime maha ning kþnelesime naistele, kes olid kokku tulnud.  
[N.44.16.14] Ja ka ßks jumalakartlik naine, nimega Lßßdia, purpurimßßja Tßatiira linnast, kuulas jutlust. Tema sßdame avas Issand, et ta pani tähele seda, mida Paulus rääkis.  
[N.44.16.15] Aga kui tema ja ta pere olid ristitud, palus ta meid ning ütles: „Kui te arvate, et ma olen saanud usklikuks Issandasse, siis tulge mu kotta ja jääge sinna!” Ja ta käis meile peale.  
[N.44.16.16] Aga sßndis, kui me läksime palvusele, et meile tuli vastu tßdruk, kellel oli lausuja vaim. See tþi oma isandaile palju kasu lausumisega.  
[N.44.16.17] Tema tuli Paulusele ja meile järele, kisendas ning ütles: „Need inimesed on Kõigekõrgema Jumala sulased, kes teile kuulutavad õndsuse teed!”  
[N.44.16.18] Ja seda ta tegi mitu päeva. Aga Paulusel oli sellepärast meel haige, ja ta pöördus ümber ning ütles vaimule: „Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel välja minna tema seest!” Ja vaim läks välja samal tunnil.  
[N.44.16.19] Aga kui tßdruku isandad nägid, et nende kasu lootus oli lþppenud, vþtsid nad Pauluse ja Siilase kinni ja vedasid nad turule ßlemate juurde.  
[N.44.16.20] Ja nad viisid nad pealikute ette ning ütlesid: „Need inimesed teevad meie linna rahutuks ja nad on juudid!  
[N.44.16.21] Nad kuulutavad kombeid, mida meil kui roomlasil ei sünni vastu võtta ega täita!”  
[N.44.16.22] Ja rahvas tþusis nende vastu. Ja pealikud käskisid kiskuda nende riided seljast ja neid vitstega peksta.  
[N.44.16.23] Ja kui nad neile olid palju hoope andnud, viskasid nad nemad vanglasse ja käskisid vangihoidjal neid hoolsasti valvata.  
[N.44.16.24] Niisuguse kange käsu saanud, heitis ta nad kþige kindlamasse vangihoonesse ja pani nende jalad pakku.  
[N.44.16.25] Aga keskÜÜl palvetasid Paulus ja Siilas ning kiitsid lauldes Jumalat. Ja vangid kuulsid neid.  
[N.44.16.26] Siis äkitselt sßndis suur maavärisemine, nii et vangihoone alused vabisesid; ja sedamaid läksid kþik uksed lahti, ka kþikide kÜidikud pääsesid valla.  
[N.44.16.27] Kui nßßd vangihoidja unest ärkas ja nägi vangitorni uksed avatud olevat, tþmbas ta mþþga ja tahtis enesele otsa teha, sest ta mþtles, et vangid on ära karanud.  
[N.44.16.28] Aga Paulus hüüdis suure häälega ning ütles: „Ära tee enesele kurja, sest me oleme kõik siin!”  
[N.44.16.29] Siis ta kßsis tuld, kargas sisse, heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,  
[N.44.16.30] tõi nad ka välja ning ütles: „Isandad, mis ma pean tegema, et ma õndsaks saaksin?”  
[N.44.16.31] Aga nemad ütlesid: „Usu Issandasse Jeesusesse, siis saad õndsaks sina ja su pere!”  
[N.44.16.32] Ja nad kuulutasid temale Issanda sĂľna ja kĂľigile, kes olid tema kojas.  
[N.44.16.33] Tema vþttis nad sel ÜÜtunnil enese juurde ja pesi nende haavad. Ja ta ristiti sedamaid ja kþik tema pere.  
[N.44.16.34] Siis ta viis nad oma kotta, tþi toitu lauale ja oli väga rþþmus, et ta kogu oma perega oli saanud usklikuks Jumalasse.  
[N.44.16.35] Kui valgeks läks, läkitasid pealikud kohtusulased ütlema: „Lase need inimesed lahti!”  
[N.44.16.36] Siis vangihoidja teatas need sõnad Paulusele, öeldes: „Pealikud on siia läkitanud sõna, et teid tuleb lahti lasta; seepärast väljuge nüüd ja minge rahuga!”  
[N.44.16.37] Aga Paulus ütles neile: „Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ja me oleme Rooma kodanikud; nad on meid heitnud vangitorni ja nüüd nad tahavad meid salaja välja lükata. Nõnda ei tohi olla! Vaid tulgu nad ise ja saatku meid välja!”  
[N.44.16.38] Kohtusulased teatasid need sĂľnad pealikuile. Need lĂľid kartma, kui nad kuulsid neid Rooma kodanikud olevat.  
[N.44.16.39] Ja nad tulid ning rääkisid nendega lahkesti, tþid nad välja vangist ja palusid neid linnast ära minna.  
[N.44.16.40] Siis nad tulid vanglast välja ja läksid Lßßdia juurde. Ja kui nad olid vendi näinud, siis nad kinnitasid neid ja läksid ära.  
[N.44.17.01] Ja nad läksid läbi Amfipolise ja Apolloonia ja tulid Tessaloonikasse, kus oli juutide kogudusekoda.  
[N.44.17.02] Ja Paulus läks oma kombe järgi sisse nende juurde ja kþneles neile kolmel hingamispäeval Kirjast,  
[N.44.17.03] seletades ja tõestades, et Kristus pidi kannatama ja surnuist üles tõusma, ja öeldes: „See Jeesus, Keda mina teile kuulutan, on Kristus!”  
[N.44.17.04] Ja mĂľned neist said usklikuks ja liitusid Pauluse ja Siilasega, nĂľndasamuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja mitte pisut suursuguseid naisi.  
[N.44.17.05] Aga juudid said kadedaks ja vþtsid enestega mþningaid hulguseid, nurjatuid mehi, kihutasid rahva ßles ning tþstsid linnas mÜllu ja rßndasid Jaasoni maja ning katsusid neid välja vedada rahva ette.  
[N.44.17.06] Aga kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning kisendasid: „Need, kes kõiges maailmas tüli tõstavad, on ka siin!  
[N.44.17.07] Neid on Jaason vastu võtnud ja nad kõik teevad keisri käskude vastu ja ütlevad ühe teise olevat kuninga, Jeesuse!”  
[N.44.17.08] Seda kuuldes said rahvas ja linna Ăźlemad rahutuks,  
[N.44.17.09] kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad lahti.  
[N.44.17.10] Aga vennad saatsid sedamaid Pauluse ja Siilase läbi ÜÜ Beroiasse. Kui nemad olid saabunud, läksid nad juutide kogudusekotta.  
[N.44.17.11] Need olid ßllamad kui Tessaloonika juudid; nemad vþtsid sþna vastu kþige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nþnda, nagu kuulutati.  
[N.44.17.12] Siis uskusid nßßd paljud neist, ja mitte pisut kreeka lugupeetud naisi ja mehi.  
[N.44.17.13] Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutas Jumala sþna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja rahutuks tegema.  
[N.44.17.14] Siis vennad saatsid Pauluse sedamaid minema mere äärde; aga Siilas ja Timoteos jäid sinna.  
[N.44.17.15] Ja Pauluse saatjad viisid ta Ateenani, ja kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need nii ruttu kui vþimalik tuleksid tema juurde, tulid nad sealt ära.  
[N.44.17.16] Aga kui Paulus Ateenas neid oli ootamas, ärritus ta vaim temas, kui ta nägi linna ebajumalakujusid täis olevat.  
[N.44.17.17] Ent ta kþneles nßßd kogudusekojas juutidega ja jumalakartlike inimestega, ja turul iga päev nendega, keda ta kohtas.  
[N.44.17.18] Ja mõned epikuurlaste ja stoalaste mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: „Mida siis see lobasuu tahab öelda?” Aga teised: „Tema näib kuulutavat võõraid vaime!” Sest ta jutlustas neile Jeesusest ja ülestõusmisest.  
[N.44.17.19] Ja nad võtsid ta kinni ja viisid ta Areopaagi ning ütlesid: „Kas me võiksime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa õpetad?  
[N.44.17.20] Sest sa tood meie kõrvade ette võõrastavaid asju; sellepärast tahamegi nüüd teada, mis need õige on!”  
[N.44.17.21] Sest kĂľik ateenlased ja muulased, kes nende juures elasid, ei olnud millelegi nii himukad kui jutustama ja kuulama uudiseid.  
[N.44.17.22] Aga Paulus seisis keset Areopaagi ning ütles: „Ateena mehed, ma näen, et te olete igapidi väga jumalakartlikud.  
[N.44.17.23] Sest ma olen läbi minnes ja teie pühi paiku vaadeldes leidnud ka altari, mille peale oli kirjutatud: „Tundmatule Jumalale!” Keda te nüüd tundmata teenite, Teda kuulutan mina teile.  
[N.44.17.24] Jumal, kes on teinud maailma ja kþik, mis seal sees, Tema, Kes on taeva ja maa Issand, ei ela templis, mis on kätega tehtud;  
[N.44.17.25] Teda ei teenita ka mitte inimeste kätega, otsekui oleks Temale midagi vaja; Tema annab Ise kþigile elu ja þhu ja kþik.  
[N.44.17.26] Ja Ta on ßhest ainsast teinud kogu inimkonna kþige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad,  
[N.44.17.27] et nad otsiksid Jumalat, kas nad Teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk Tema kßll ei ole kaugel mitte ßhestki meist;  
[N.44.17.28] sest Tema sees elame ja liigume ja oleme meie, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: „Sest ka meie oleme Tema sugu!”  
[N.44.17.29] Kui me nßßd oleme Jumala sugu, siis me ei tohi mþelda, et jumalik olend on kulla vþi hþbeda vþi kivi sarnane, niisugune nagu inimese oskuse ja väljamþeldise läbi tekitatud kuju.  
[N.44.17.30] Jumal on kßll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nßßd Ta kuulutab kþigile inimestele kþigis paigus, et nad peavad meelt parandama,  
[N.44.17.31] sest Ta on seadnud päeva, mil Ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses Mehe läbi, Kelle Ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui Ta on Tema surnuist üles äratanud!”  
[N.44.17.32] Aga kui nad surnute ülestõusmisest kuulsid, panid mõned seda naeruks, aga teised ütlesid: „Me tahame sind selles asjas kuulda veel teinegi kord!”  
[N.44.17.33] Nþnda läks Paulus nende keskelt ära.  
[N.44.17.34] Ent mþned mehed ßhinesid temaga ja said usklikuks; nende hulgas oli ka Areopaagi liige Dionßßsios ja ßks naine, nimega Daamaris, ja muid ßhes nendega.  
[N.44.18.01] Pärast seda läks Paulus Ateenast ära ja tuli Korintosesse.  
[N.44.18.02] Sealt ta leidis juudi, nimega Akvila; see oli Pontosest pärit ja oli hiljuti tulnud Itaaliast ßhes oma naise Priskillaga, sest keiser Klaudius oli käskinud kþigil juutidel Roomast lahkuda. Nende juurde tuli tema.  
[N.44.18.03] Ja et neil oli ßhesugune amet, siis ta jäi nende juurde ja nad tegid ßhes tÜÜd; sest nad olid ametilt telgitegijad.  
[N.44.18.04] Aga ta þpetas kogudusekojas igal hingamispäeval ning äratas juute ja kreeklasi usule.  
[N.44.18.05] Kui siis Siilas ja Timoteos Makedooniast sinna jĂľudsid, oli Paulus andunud sĂľna kuulutamisele ning tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias.  
[N.44.18.06] Aga kui nad vastu panid ja pilkama hakkasid, puistas ta tolmu oma riietelt ning ütles neile: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas. Sest ajast ma lähen paganate juurde!”  
[N.44.18.07] Ja kui ta sealt ära läks, tuli ta ßhe jumalakartliku mehe kotta, nimega Justus, kelle maja oli otse kogudusekoja kþrval.  
[N.44.18.08] Aga kogudusekoja Ăźlem Krispos sai usklikuks Issandasse kogu oma perega ja palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti.  
[N.44.18.09] Siis Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: „Ära karda, vaid kõnele ja ära ole vait!  
[N.44.18.10] Sest Mina olen sinuga ja ükski ei saa su kallale tulla sulle kurja tegema, sest Mul on palju rahvast selles linnas!”  
[N.44.18.11] Siis ta viibis seal Ăźhe aasta ja kuus kuud ja Ăľpetas nende seas Jumala sĂľna.  
[N.44.18.12] Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tþusid juudid ßhel meelel Pauluse vastu ja viisid ta kohtujärje ette  
[N.44.18.13] ning ütlesid: „See siin meelitab inimesi Jumalat teenima käsuvastaselt!”  
[N.44.18.14] Aga kui Paulus tahtis suu avada, ütles Gallio juutidele: „Kui oleks tehtud mõni ülekohtune tegu või ilge kuritöö, oh juudid, siis ma oleksin küll kohustatud teid üle kuulama;  
[N.44.18.15] aga kui on vaidlust sõnade ja nimede ja käsuõpetuse pärast teie seas, siis katsuge ise toime saada; neis asjus ei taha mina olla kohtumõistja!”  
[N.44.18.16] Ja ta ajas nad ära kohtujärje eest.  
[N.44.18.17] Nemad aga läksid kþik kogudusekoja ßlema Soostenese kallale ja peksid teda kohtujärje ees. Ja Gallio ei hoolinud sellest midagi.  
[N.44.18.18] Aga Paulus viibis seal veel mitu päeva. Siis ta jättis vennad jumalaga ja sþitis laevaga Sßßriasse ja ßhes temaga Priskilla ja Akvila, pärast seda kui ta Kenkreas oli lasknud oma pea pßgada, sellepärast et ta oli andnud tþotuse.  
[N.44.18.19] Ja nad saabusid Efesosse ja siin ta jättis nad maha, tema ise aga läks kogudusekotta ja vaidles juutidega.  
[N.44.18.20] Aga kui nad teda palusid kauemaks eneste juurde jääda, ei olnud ta nþus,  
[N.44.18.21] vaid jättis nad jumalaga ning ütles: „Ma tulen teinekord teie juurde tagasi, kui Jumal tahab!” Ja ta läks Efesosest ära.  
[N.44.18.22] Ja kui ta Kaisareas oli maabunud, läks ta ßles Jeruusalemma, tervitas kogudust ja läks siis alla Antiookiasse.  
[N.44.18.23] Kui ta seal oli viibinud mþnd aega, läks ta teele ja käis järgemÜÜda läbi Galaatia maakonna ja Frßßgia, kinnitades kþiki jßngreid.  
[N.44.18.24] Aga keegi juut, Apollos nimi, Aleksandriast pärit, vahva kþnemees ja vägev kirjaseletaja, tuli Efesosse.  
[N.44.18.25] Teda oli þpetatud tundma Issanda teed ja ta oli tuline vaimult, rääkis ja þpetas þigesti Jeesusest, aga tundis ainult Johannese ristimist.  
[N.44.18.26] Tema hakkas julgesti þpetama kogudusekojas. Aga kui Priskilla ja Akvila teda kuulsid, vþtsid nad ta eneste juurde ja seletasid talle selgemini ära Jumala tee.  
[N.44.18.27] Aga kui ta tahtis minna Ahhaiasse, julgustasid vennad teda selleks ning kirjutasid jßngritele, et nad tema vastu vþtaksid. Kui ta sinna oli saabunud, saatis ta palju kasu neile, kes armu läbi olid saanud usklikuks.  
[N.44.18.28] Sest suure osavusega lßkkas ta avalikult juutide väited ßmber ja näitas Kirjast, et Jeesus on Messias.  
[N.44.19.01] Kui Apollos oli Korintoses, sßndis, et Paulus käis läbi ßlamaakonnad ja tuli Efesosse ning leidis sealt jßngreid.  
[N.44.19.02] Ja ta küsis neilt: „Kas te saite Püha Vaimu, kui saite usklikuks?” Aga nemad ütlesid talle: „Me ei olegi kuulnud, kas Püha Vaimu on!”  
[N.44.19.03] Ja tema ütles: „Mis ristimisega te siis olete ristitud?” Nad vastasid: „Johannese ristimisega!”  
[N.44.19.04] Aga Paulus ütles: „Johannes ristis meeleparandusristimisega, öeldes rahvale, et nad usuksid Temasse, Kes pärast teda tuleb, see on Jeesusesse!”  
[N.44.19.05] Kui nad seda kuulsid, lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.  
[N.44.19.06] Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli Pßha Vaim nende peale ja nad rääkisid vþþraid keeli ja ennustasid.  
[N.44.19.07] Neid oli Ăźldse ligi kaksteist meest.  
[N.44.19.08] Ja ta läks kogudusekotta ning kþneles seal avalikult kolm kuud, þpetades ja äratades nþudma Jumala riiki.  
[N.44.19.09] Aga kui mþned tegid oma sßdame kþvaks ega uskunud, vaid rääkisid halba þpetusest rahva ees, läks ta ära nende juurest ning eraldas neist jßngrid ja pidas iga päev arutlusi Tßrannose koolis.  
[N.44.19.10] See kestis kaks aastat, nii et kþik, kes Aasias elasid, niihästi juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda Jeesuse sþna.  
[N.44.19.11] Ja Jumal tegi iseäralikke imetegusid Pauluse käte läbi,  
[N.44.19.12] nii et ka tema ihu pealt vþetud higirätikuid ja pþlli viidi haigete peale ja tþved lahkusid haigetest ning kurjad vaimud läksid välja.  
[N.44.19.13] Aga mõningad ümberrändajad juudi lausujad hakkasid Issanda Jeesuse nime nimetama nende peale, kelles oli kurje vaime, öeldes: „Ma vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab!”  
[N.44.19.14] Ja need olid Ăźhe juudi Ăźlempreestri Skeua seitse poega, kes seda tegid.  
[N.44.19.15] Ent kuri vaim vastas ning ütles neile: „Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?”  
[N.44.19.16] Ja inimene, kelles oli kuri vaim, kargas nende kallale, sai vþimust nende ßle ja vþitis nad ära, nþnda et nad alasti ja haavatult pþgenesid sellest kojast.  
[N.44.19.17] Ja see sai teatavaks kþigile juutidele ja kreeklastele, kes elasid Efesoses. Ja hirm tuli nende kþikide peale, ja Issanda Jeesuse nime ßlistati väga.  
[N.44.19.18] Ja paljud neist, kes olid usklikuks saanud, tulid ning tunnistasid ja andsid Ăźles oma teod.  
[N.44.19.19] Aga mitmed neist, kes olid tegemist teinud nþiakunstiga, tþid kokku oma raamatud ja pþletasid need ära kþikide nähes. Ja kui nende hind kokku arvati, leiti see olevat viiskßmmend tuhat hþbetßkki.  
[N.44.19.20] Nii vþimsasti kasvas Issanda sþna ja avaldas oma väge.  
[N.44.19.21] Kui see kõik oli sündinud, võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ning ütles: „Kui ma seal olen ära käinud, pean ma näha saama ka Rooma linna!”  
[N.44.19.22] Ja ta läkitas kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, Makedooniasse ja jäi ise veel mþneks ajaks Aasiasse.  
[N.44.19.23] Sel ajal tekkis suur tßli þpetuse pärast.  
[N.44.19.24] Sest Ăźks hĂľbesepp, Demeetrios nimi, tegi hĂľbedast Artemise templeid ja saatis sellega ametimeestele palju kasu.  
[N.44.19.25] Need ta kogus kokku ja teisi, kes seda tööd tegid, ning ütles: „Mehed, te teate, et meil sellest tööst on hea tulu,  
[N.44.19.26] ja te näete ning kuulete, et see Paulus mitte ainult Efesoses, vaid ka peaaegu kogu Aasias palju rahvast ära meelitab ja eksitab, Üeldes, et need ei olevat jumalad, mis kätega tehakse.  
[N.44.19.27] Ent mitte ükspäinis seda meie tööstust ei ähvarda halvakspanu, vaid ka suure jumalanna Artemise templit, nii et seda mikski ei panda ja et kaob ka jumalanna suur au, keda kummardavad kogu Aasia ja kõik maailm!”  
[N.44.19.28] Kui nad seda kuulsid, said nad täis viha, kisendasid ning ütlesid: „Suur on efeslaste Artemis!”  
[N.44.19.29] Ja kþik linn sai täis kära ja nad tormasid ßhel meelel teatrisse ja vedasid ßhes sinna Gaajuse ja Aristarhose, kaks makedoonlast, kes olid Pauluse matkakaaslased.  
[N.44.19.30] Ent kui Paulus tahtis rahva sekka minna, ei lasknud jĂźngrid teda mitte.  
[N.44.19.31] Ka mþned Aasiamaa ßlemad, kes olid tema sþbrad, läkitasid tema juurde ning palusid teda, et ta ei läheks teatriväljakule.  
[N.44.19.32] Seal kisendasid Ăźhed seda, teised teist; sest rahvakogu oli segaduses ja suurem hulk ei teadnud, misjaoks nad olid kokku tulnud.  
[N.44.19.33] Siis toodi rahva seast esile Aleksandros, kelle juudid ette lßkkasid. Aleksandros viitas käega, märku andes, et ta tahab pidada kaitsekþnet rahva ees.  
[N.44.19.34] Aga kui nad märkasid, et ta on juut, tõstsid nad kisa ja karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi aega: „Suur on efeslaste Artemis!”  
[N.44.19.35] Viimaks linnakirjutaja vaigistas rahva ning ütles: „Efesose mehed, kas on ühtki inimest, kes ei teaks, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?  
[N.44.19.36] Et nßßd ßkski sellele ei saa vastu rääkida, siis tuleb teil jääda vait ega tule midagi ette vþtta uisapäisa.  
[N.44.19.37] Sest te olete toonud siia need mehed, kes ei ole templi rßßstajad ega teie jumalanna teotajad.  
[N.44.19.38] Kui nßßd Demeetriosel ja temaga ßhes olevail ametimeestel on kellegi peale midagi kaebamist, siis on selleks kohtupäevi ja maavalitsejaid; kaevaku nad ßksteist kohtusse.  
[N.44.19.39] Ja kui teil on veel mingit muud nþudmist, siis seletatagu asi korrapärase rahvakogu ees.  
[N.44.19.40] Sest meil tuleb tänase kära pärast karta, et meie peale kaebus tõstetakse, ilma et meil oleks mingit põhjust, millega seda rahva kokkujooksu õigustada!” Kui ta seda oli öelnud, saatis ta rahvakogu laiali.  
[N.44.19.41]   
[N.44.20.01] Kui kära oli vaigistatud, kutsus Paulus jßngrid enese juurde, jättis nad jumalaga ja läks teele Makedooniasse.  
[N.44.20.02] Ja kui ta need maakohad oli läbi käinud ja seal palju manitsussþnu rääkinud, tuli ta Kreekamaale.  
[N.44.20.03] Seal ta viibis kolm kuud. Kui ta siis mþtles mereteed minna Sßßriasse ja juudid salanþu pidasid ta vastu, vþttis ta nþuks tagasi matkata Makedoonia kaudu.  
[N.44.20.04] Teda saatsid beroialane Soopatros, PĂźrrose poeg, tessalooniklastest Aristarhos ja Sekundus, ja derbelane Gaajus, ja Timoteos, ja aasialased TĂźhhikos ja Trofimos.  
[N.44.20.05] Need läksid ära eele ja ootasid meid Troas.  
[N.44.20.06] Meie aga läksime laevaga pärast hapnemata leibade päevi Filipist teele ja saabusime nende juurde Troasse viiendal päeval, ja jäime sinna seitsmeks päevaks.  
[N.44.20.07] Aga kui me esimesel nädalapäeval olime kokku tulnud leiba murdma, siis Paulus, kes tahtis teisel päeval ära minna, kþneles nendega ja jätkas oma kþnet keskÜÜni.  
[N.44.20.08] Ent mitu lampi pĂľles Ăźlemises toas, kus me koos olime.  
[N.44.20.09] Aga Ăźks noor mees, EutĂźhhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini kĂľneles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja tĂľsteti Ăźles surnuna.  
[N.44.20.10] Aga Paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: „Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!”  
[N.44.20.11] Siis ta läks ßles ja murdis leiba ja sþi ja kþneles kaua kuni koiduni ja läks siis teele.  
[N.44.20.12] Aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti trÜÜstitud.  
[N.44.20.13] Me läksime eele laeva ja sþitsime Assosesse, kus mþtlesime oodata Paulust laeva, sest nþnda oli ta käskinud, ette vþttes ise jala tulla.  
[N.44.20.14] Kui ta nßßd Assoses meiega kokku sai, vþtsime ta laeva ja tulime Mitßleenesse.  
[N.44.20.15] Sealt me purjetasime edasi ja jþudsime järgmisel päeval Kiose saare kohta ja peatusime teisel päeval Saamoses ja saabusime järgmisel päeval Mileetosesse.  
[N.44.20.16] Sest Paulusel oli nþu Efesosest mÜÜda sþita, et mitte aega viita Aasias. Tþttas ta ju, et kui vähegi vþimalik, Nelipßhapäevaks jþuda Jeruusalemma.  
[N.44.20.17] Aga Mileetosest ta läkitas sþna Efesosse ja kutsus koguduse vanemad enese juurde.  
[N.44.20.18] Ja kui nad tema juurde tulid, ütles ta neile: „Te teate, kuidas ma esimesest päevast, kui ma tulin Aasiasse, kõige selle aja olin teie juures,  
[N.44.20.19] teenides Issandat kĂľige alanduse ja pisarate ja kiusatustega, mis mind tabasid juutide salanĂľu tĂľttu;  
[N.44.20.20] kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid þpetanud avalikult ja kodasid mÜÜda  
[N.44.20.21] ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele pÜÜrdumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.  
[N.44.20.22] Ja nßßd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma ega tea, mis mind seal vþib tabada;  
[N.44.20.23] kuid seda ma tean, et PĂźha Vaim igas linnas mulle tunnistab ning Ăźtleb, et kĂśidikud ja viletsused ootavad mind.  
[N.44.20.24] Ometi ma ei hooli sellest midagi ega pea ka oma elu kalliks, kui ma aga lþpetan oma elukorra ja ametikohused, mis ma olen saanud Issanda Jeesuse käest, et tunnistada Jumala armu Evangeeliumi.  
[N.44.20.25] Ja nßßd, vaata, ma tean, et te iialgi enam ei saa minu silmi näha, te kþik, kelle keskel ma olen käinud ja kuulutanud Jumala Riiki.  
[N.44.20.26] Sellepärast tunnistan ma teile tänasel päeval, et ma olen puhas kþikide verest;  
[N.44.20.27] sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud.  
[N.44.20.28] Sellepärast pange tähele iseendid ja kþike karja, kellele Pßha Vaim on pannud teid ßlevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille Ta on omandanud Iseenese vere läbi.  
[N.44.20.29] Ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna;  
[N.44.20.30] ja teie eneste seast tþusevad mehed, kes kþnelevad pÜÜraseid asju, et vedada jßngreid eneste järele.  
[N.44.20.31] Sellepärast valvake ja mþelge sellele, et ma kolm aastat ÜÜd ja päevad ei ole lakanud silmaveega manitsemast igaßht teie seast.  
[N.44.20.32] Ja nßßd ma annan teid, vennad, Jumala ja Tema armusþna hooleks, Kes on vägev teid ßles ehitama ja andma teile pärandi kþikide seas, Kes on pßhitsetud.  
[N.44.20.33] HĂľbedat ega kulda ega riietust ei ole ma ihaldanud.  
[N.44.20.34] Te teate ise, et need mu käed on teinud tÜÜd minu ja mu kaaslaste vajaduste rahuldamiseks.  
[N.44.20.35] Mina olen teile kõigiti näidanud, et nõnda tööd tehes tuleb hoolt kanda nõrkade eest ja meeles pidada Issanda Jeesuse sõnu, mis Ta on öelnud: õndsam on anda kui võtta!”  
[N.44.20.36] Ja kui ta seda oli Ăśelnud, langes ta pĂľlvili ja palvetas Ăźhes nende kĂľikidega.  
[N.44.20.37] Siis puhkesid kĂľik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel Ăźmber kaela ja andsid temale suud.  
[N.44.20.38] Kþige rohkem kurvastas neid sþna, mis ta oli Üelnud, et nad enam ei saavat näha tema palet. Siis nad saatsid ta laeva.  
[N.44.21.01] Aga kui me neist olime lahkunud ja laevaga teele läinud, purjetasime otsekohe Koossi, aga teisel päeval Roodosesse ja sealt Patarasse.  
[N.44.21.02] Seal me leidsime laeva, mis läks Foiniikiasse, astusime sellesse ja purjetasime minema.  
[N.44.21.03] Kui Kßpros meile hakkas paistma, jätsime selle vasakut kätt ja purjetasime Sßßriasse ning maabusime Tßßroses, sest seal pidi laev koormast tßhjendatama.  
[N.44.21.04] Seal me kohtasime jßngreid ning jäime nende juurde seitsmeks päevaks. Nemad ßtlesid Paulusele Vaimu mþjul, et ta ei läheks Jeruusalemma.  
[N.44.21.05] Aga kui meie aeg lþppes, läksime teele. Ja nad kþik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja, ja me heitsime pþlvili ranna äärde ning palvetasime.  
[N.44.21.06] Ja kui me olime ßksteise jätnud jumalaga, astusime laeva; aga nemad pÜÜrdusid tagasi koju.  
[N.44.21.07] Tßßrosest me sþitsime Ptolemaisse ja lþpetasime seal oma laevasþidu; me teretasime vendi ja jäime nende juurde ßheks päevaks.  
[N.44.21.08] Aga järgmisel päeval läksime sealt välja ja tulime Kaisareasse; me läksime Evangelist Filippuse kotta, kes oli ßks neist seitsmest, ja jäime tema juurde.  
[N.44.21.09] Temal oli neli tĂźtart; need olid neitsid ja ennustasid.  
[N.44.21.10] Aga kui me mþned päevad seal viibisime, tuli sinna prohvet Judeast, Aagabus nimi.  
[N.44.21.11] Tema tuli meie juurde ja võttis Pauluse vöö, sidus oma käed ja jalad kinni ja ütles: „Seda ütleb Püha Vaim: mehe, kelle oma on see vöö, seovad juudid Jeruusalemmas nõnda kinni ja annavad ta paganate kätte!”  
[N.44.21.12] Kui me seda kuulsime, palusime teda meie ja ka teised, kes seal elasid, et ta ei läheks Jeruusalemma.  
[N.44.21.13] Siis Paulus vastas: „Mis te teete, et nutate ja rõhute minu südant? Sest ma pole mitte üksnes valmis laskma ennast siduda, vaid ka surema Jeruusalemmas Issanda Jeesuse nime pärast!”  
[N.44.21.14] Aga kui ta ei võtnud meid kuulda, jäime rahule ja ütlesime: „Issanda tahtmine sündigu!”  
[N.44.21.15] Pärast neid päevi me valmistusime teele ja läksime Jeruusalemma.  
[N.44.21.16] Ja meiega ßhes tulid mþned jßngrid Kaisareast, kes meid viisid ßhe vana jßngri Mnaasoni, Kßprose mehe juurde, kelle kßlaliseks me pidime jääma.  
[N.44.21.17] Ja kui me jĂľudsime Jeruusalemma, vĂľtsid vennad meid heal meelel vastu.  
[N.44.21.18] Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jakoobuse juurde. Ja kþik vanemad tulid sinna.  
[N.44.21.19] Ja kui ta neid oli teretanud, jutustas ta järgemÜÜda kþik, mis Jumal oli teinud paganate seas tema ameti kaudu.  
[N.44.21.20] Seda kuuldes nad andsid Jumalale au ning ütlesid talle: „Sa näed, vend, kui mitu tuhat juuti on, kes on saanud usklikuks, ja need kõik peavad kangesti käsu kombeid.  
[N.44.21.21] Aga nad on saanud kuulda sinust, et sina þpetavat juute, kes elavad paganate seas, taganema Moosesest Üeldes, et ei ole vaja lapsi ßmber lþigata ega elada usukommete järgi.  
[N.44.21.22] Mis nßßd teha? Igatahes nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.  
[N.44.21.23] Siis tee nßßd seda, mis me sulle ßtleme: meil on neli meest, kes on vþtnud eneste peale tþotuse.  
[N.44.21.24] Need vþta enese juurde ning puhasta ennast ßhes nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea pßgaksid; siis märkavad kþik, et see on tßhi, mis nad sinust on kuulnud, vaid et ka sina ise elad käsku pidades.  
[N.44.21.25] Aga paganate kohta, kes on saanud usklikuks, oleme otsustanud ja läkitanud kirja, et neil on tarvis hoiduda ebajumala ohvrilihast ja verest ja lämbunu lihast ja hooraelust!”  
[N.44.21.26] Siis vþttis Paulus mehed enese juurde ja järgmisel päeval ta laskis ennast ßhes nendega puhastada, läks pßhakotta ja teatas, et puhastuspäevad on lþppenud, ja jäi sinna, kuni nende igaßhe eest oli ohver toodud.  
[N.44.21.27] Aga kui need seitse päeva hakkasid lþpule jþudma, nägid teda Aasiast olevad juudid pßhakojas ja ajasid kþik rahva kihama ning pistsid oma käed tema kßlge  
[N.44.21.28] ja kisendasid: „Iisraeli mehed, tulge appi! Siin on see mees, kes igal pool õpetab kõiki inimesi meie rahva ja käsu ja selle paiga vastu; pealegi on ta toonud kreeklasi pühakotta ja selle paiga rüvetanud!”  
[N.44.21.29] Sest nad olid enne näinud temaga linnas olevat efeslase Trofimose ja arvasid temast, et Paulus oli ta toonud pßhakotta.  
[N.44.21.30] Ja kogu linn tþusis liikvele ning rahvast jooksis kokku. Ja nad vþtsid Pauluse kinni ning tþmbasid ta pßhakojast välja, ja uksed pandi kohe lukku.  
[N.44.21.31] Juba nad tahtsid teda tappa, kui Ăźlempealikule teada anti, et kĂľik Jeruusalemm on kihamas.  
[N.44.21.32] See vþttis sedamaid sþjamehi ja pealikuid enesega ja tuli joostes nende juurde. Kui nad ßlempealikut ja sþjamehi nägid, lakkasid nad Paulust peksmast.  
[N.44.21.33] Siis astus ßlempealik ette, vþttis ta oma hoole alla, käskis ta kahe ahelaga kinni siduda ja kßsis, kes ta on ja mis ta on teinud.  
[N.44.21.34] Aga rahva seast kisendasid ßhed seda, teised teist. Ja et ta ei vþinud þieti asja teada saada kära pärast, käskis ta tema viia kindlusesse.  
[N.44.21.35] Kui aga Paulus jþudis trepile, pidid sþjamehed teda kandma rahvatungi pärast,  
[N.44.21.36] sest suur rahvahulk käis järel ja kisendas: „Hukka ta ära!”  
[N.44.21.37] Ja kui Paulust juba oldi viimas kindlusesse, ütles ta ülempealikule: „Kas mul on luba midagi sulle rääkida?” Aga tema ütles: „Kas sa oskad kreeka keelt?  
[N.44.21.38] Kas sina ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi mässu tõstis ja viis välja kõrbe neli tuhat mõrtsukat?”  
[N.44.21.39] Paulus ütles: „Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik; aga ma palun sind, anna mulle luba rahvale kõnelda!”  
[N.44.21.40] Kui ta andis loa, astus Paulus astmeile ning andis käega rahvale märku. Kui kþik vait jäid, hakkas ta kþnelema heebrea keeli ning ßtles:  
[N.44.22.01] „Mehed, vennad ja vanemad, kuulge nüüd, mida ma enese kaitseks teile räägin!”  
[N.44.22.02] Kui nad kuulsid, et ta neile räägib heebrea keeli, jäid nad veel vaiksemaks. Ja tema ßtles:  
[N.44.22.03] „Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja kasvatatud siin selles linnas Gamaalieli jalgade ees, õpetatud kõige rangemaks esiisade käskude täitmiseks; ja ma olin agar Jumala nõudja, nõnda nagu teie kõik tänapäeval olete.  
[N.44.22.04] Ja sellisena ma kiusasin taga seda þpetust vereni, kÜites ja viies vangi niihästi mehi kui naisi,  
[N.44.22.05] nĂľnda nagu mulle vĂľivad anda tunnistust ka Ăźlempreester ja kogu vanematekogu, kellelt ma sain ka kirju viimiseks vendadele Damaskusesse; ja ma olin sinna minemas kinni siduma ka neid, kes seal olid, ja Jeruusalemma viima, et neid nuheldaks.  
[N.44.22.06] Aga sßndis, kui ma teel olin ja Damaskuse lähedale jþudsin lþunaajal, et äkitselt paistis mu ßmber suur valgus taevast!  
[N.44.22.07] Ma kukkusin maha ja kuulsin häält mulle ßtlevat: Saul! Saul! Miks sa Mind taga kiusad?  
[N.44.22.08] Mina aga vastasin: kes Sa oled, Issand? Ja Ta Ăźtles mulle: Mina olen Jeesus Naatsaretlane, Keda sa taga kiusad!  
[N.44.22.09] Need aga, kes olid minuga, nägid kßll valgust ja kartsid, kuid selle häält, Kes minuga rääkis, nad ei kuulnud!  
[N.44.22.10] Siis ma ßtlesin: Issand, mida ma pean tegema? Aga Issand ßtles mulle: tþuse ßles, mine Damaskusesse ja seal sulle Üeldakse kþik, mis sulle on määratud teha.  
[N.44.22.11] Ja kui ma selle heleda valguse pärast ei vþinud näha, talutasid mind kättpidi mu kaasasolijad, ja ma jþudsin Damaskusesse.  
[N.44.22.12] Siis keegi Ananias, käsuþpetuselt jumalakartlik mees, kellel oli hea tunnistus kþigi sealsete juutide poolt,  
[N.44.22.13] tuli mu juurde, astus ligi ja ßtles mulle: Saul, vend, näe jälle! Ja selsamal tunnil ma nägin jälle ning vaatasin talle otsa.  
[N.44.22.14] Tema aga ütles: meie esiisade Jumal on sind enne valinud tundma Tema tahtmist ja nägema seda Õiget ja kuulma häält Tema suust,  
[N.44.22.15] sest sa pead olema Tema tunnistaja kþigi inimeste ees neis asjus, mida sa oled näinud ja kuulnud.  
[N.44.22.16] Ja mida sa nßßd ootad? Tþuse ßles ja lase ennast ristida ja oma patud ära pesta, appi hßßdes Tema nime.  
[N.44.22.17] Kui ma siis jälle tulin Jeruusalemma ja pßhakojas palvetasin, sßndis minuga, et ma otsekui enesest ära olin  
[N.44.22.18] ja nägin Teda. Ja Tema ßtles mulle: tþtta ja mine kohe ära Jeruusalemmast, sellepärast et nad sinu tunnistust Minu kohta vastu ei vþta!  
[N.44.22.19] Ja mina Ăźtlesin: Issand, nad teavad seda ise, et ma viisin vangi ja peksin kogudusekodades neid, kes uskusid Sinusse.  
[N.44.22.20] Ja kui Stefanose, Su tunnistaja veri ära valati, siis minagi juures olles kiitsin seda heaks ja hoidsin nende riideid, kes teda tapsid.  
[N.44.22.21] Ja Tema ütles mulle: mine, sest Ma tahan sind läkitada kaugele paganate sekka!”  
[N.44.22.22] Sellest sõnast saadik nad kuulasid teda, ja siis nad tõstsid oma häält ning ütlesid: „Hukka niisugune ära maa pealt, tema ei tohi ellu jääda!”  
[N.44.22.23] Ja kui nad kisendasid ja riideid seljast kiskusid ning tolmu vastu taevast viskasid,  
[N.44.22.24] käskis ßlempealik teda viia kindlusesse ning ßtles, et teda tuleb ßle kuulata ja piitsa abil kätte saada, mis sßß pärast nad nþnda tema peale kisendasid.  
[N.44.22.25] Aga kui nad tema olid maha sirutanud, et teda rihmadega peksta, ütles Paulus pealikule, kes seal juures seisis: „Kas teil on luba peksta Rooma kodanikku ja pealegi ilma kohtu otsuseta?”  
[N.44.22.26] Kui pealik seda kuulis, läks ta ja teatas seda ülempealikule ning ütles: „Mis sa nüüd teed? See inimene on ju Rooma kodanik!”  
[N.44.22.27] Siis tuli ülempealik Pauluse juurde ning ütles: „Ütle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?” Tema ütles: „Olen küll!”  
[N.44.22.28] Ja ülempealik vastas: „Ma olen suure rahaga nõutanud enesele selle Rooma kodanikuõiguse!” Ent Paulus ütles: „Aga mina olen sellena sündinud!”  
[N.44.22.29] Siis läksid sedamaid tema juurest ära need, kes teda pidid piitsa abil ßle kuulama. Ja ßlempealik kartis, kui ta teada sai, et ta on Rooma kodanik, ja et ta tema oli kinni sidunud.  
[N.44.22.30] Aga järgmisel päeval, tahtes þieti teada saada, mis asja pärast juudid Paulust sßßdistasid, päästis ta tema kÜidikuist lahti ja käskis ßlempreestreid ja kogu nende Suurkohtu kokku tulla, viis Pauluse sinna ja seadis ta nende ette.  
[N.44.23.01] Aga Paulus pööras oma silmad Suurkohtu poole ning ütles: „Mehed, vennad, ma olen täiesti hea südametunnistusega Jumala ees elanud tänase päevani!”  
[N.44.23.02] Aga ßlempreester Ananias käskis neid, kes ta lähedal seisid, lßßa temale vastu suud.  
[N.44.23.03] Siis Paulus ütles talle: „Küll Jumal sind lööb, sa lubjatud sein! Sina istud ja mõistad kohut minu üle käsku mööda ja käsid mind lüüa käsu vastu?”  
[N.44.23.04] Lähedal seisjad aga ütlesid: „Kas sa teotad Jumala ülempreestrit?”  
[N.44.23.05] Paulus ütles: „Vennad, ma ei teadnud, et ta on ülempreester, sest on kirjutatud: oma rahva ülemat ära sajata!”  
[N.44.23.06] Kuna aga Paulus teadis, et üks osa neist oli sadusere ja teine varisere, siis ta hüüdis Suurkohtu ees: „Mehed, vennad, ma olen variser ja variseri poeg, lootuse ja surnute ülestõusmise pärast olen ma kohtu ees!”  
[N.44.23.07] Kui ta seda oli rääkinud, tþusis kära variseride ja saduseride vahel ja nende hulk läks lahku.  
[N.44.23.08] Sest saduserid ei Ăźtle ĂźlestĂľusmist olevat, samuti Ingleid ja vaime; aga variserid tunnustavad mĂľlemaid.  
[N.44.23.09] Siis tõusis suur karjumine, ja kirjatundjad variseride hulgast tõusid ja vaidlesid kangesti ning ütlesid: „Me ei leia ühtki paha sellest inimesest! Ehk aga on vaim või Ingel temaga rääkinud?”  
[N.44.23.10] Aga kui kära läks suureks, kartis ßlempealik, et nad Pauluse lþhki kisuvad, ja käskis sþjaväe alla minna ja ta ära kiskuda nende seast ja viia kindlusesse.  
[N.44.23.11] Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: „Ole julge, Paulus! Sest otsekui sa neid asju Minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!”  
[N.44.23.12] Kui nßßd valgeks läks, heitsid mþned juudid ßhte nþusse ja andsid isekeskis vande, et nad ei sÜÜ ega joo, enne kui nad on Pauluse tapnud.  
[N.44.23.13] Ja neid oli rohkem kui nelikĂźmmend, kes nĂľnda olid heitnud vandeliitu.  
[N.44.23.14] Need läksid ülempreestrite ja vanemate juurde ning ütlesid: „Me oleme needes vandunud mitte midagi suhu võtta, enne kui oleme tapnud Pauluse!  
[N.44.23.15] Pange siis teie nüüd ühes Suurkohtuga ülempealikule ette, et ta homme tema tooks teie ette, otsekui tahaksite teie ta asja paremini üle kuulata; aga meie oleme valmis teda tapma, enne kui ta saab teie ette!”  
[N.44.23.16] Aga Pauluse þepoeg sai kuulda varitsemisnþust ja läks alla ning tuli kindlusesse ja teatas seda Paulusele.  
[N.44.23.17] Siis Paulus kutsus enese juurde ühe pealikuist ja ütles: „Vii see noormees ülempealiku juurde, sest tal on midagi temale öelda!”  
[N.44.23.18] See võttis siis tema ja saatis ta ülempealiku juurde ja ütles: „Vang Paulus kutsus mind enese juurde ja palus noormehe tuua sinu juurde, sest tal on midagi sulle rääkida!”  
[N.44.23.19] Aga ülempealik võttis ta kättpidi ja viis ta kõrvale ning küsis temalt: „Mis sul on mulle teatada?”  
[N.44.23.20] Tema ütles: „Juudid on heitnud ühte nõusse sind paluda, et sa Pauluse homme laseksid viia Suurkohtu ette, otsekui sa mõtleksid paremini üle kuulata tema asja.  
[N.44.23.21] Aga sina ära usu neid, sest rohkem kui nelikümmend meest nende seast varitsevad teda; need on vandunud mitte enne süüa ja juua kui nad tema on tapnud; ja nüüd on nad valmis ning ootavad sinu luba!”  
[N.44.23.22] Siis laskis ßlempealik noormehe ära minna ja keelas teda kellelegi rääkimast, et ta seda oli temale teada andnud.  
[N.44.23.23] Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikuist ning ütles: „Seadke valmis kakssada sõjameest Kaisareasse minemiseks ja seitsekümmend ratsameest ja kakssada piigimeest kolmandal öötunnil,  
[N.44.23.24] samuti pidage ratsaloomad valmis, et ühe selga panna Paulus ja tema tervelt viia maavalitseja Feeliksi juurde.”  
[N.44.23.25] Ka kirjutas ta kirja nende sĂľnadega:  
[N.44.23.26] „Klaudius Lüüsias läkitab aulikule maavalitsejale Feeliksile palju tervist!  
[N.44.23.27] Selle mehe olid juudid kinni vþtnud ja tahtsid teda tappa; siis tulin mina sþjaväega vahele ja vþtsin ta ära nende käest ja sain teada, et ta on Rooma kodanik.  
[N.44.23.28] Ja et ma tahtsin teada saada, mis sßß pärast nad ta peale kaebasid, viisin ma ta nende Suurkohtu ette  
[N.44.23.29] ja leidsin, et ta peale kaevati nende käsuþpetusse puutuvate vaidluste pärast; aga ßkski kaebus ei olnud niisugune, mis oleks olnud surma vþi vangistust väärt.  
[N.44.23.30] Aga kui mulle teada anti, et juutidel on kaval nõu selle mehe vastu, saatsin ma tema sedamaid sinu juurde ja käskisin ka kaebajaid sinu ees kõnelda tema vastu!”  
[N.44.23.31] Vastavalt saadud käsule vþtsid siis sþjamehed Pauluse ja viisid ta ära läbi ÜÜ Antipatrisesse.  
[N.44.23.32] Aga järgmisel päeval lasksid nad ratsamehed temaga edasi minna ja pÜÜrdusid ise tagasi kindlusesse.  
[N.44.23.33] Kui need Kaisareasse jþudsid, andsid nad kirja ära maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.  
[N.44.23.34] Kui maavalitseja oli kirja lugenud, kĂźsis ta, kust maakonnast see mees on, ja teada saades, et ta on Kiliikiast,  
[N.44.23.35] ütles ta: „Ma tahan sind üle kuulata, kui su kaebajad ka siia jõuavad!” Ja ta käskis teda hoida Heroodese peavahis.  
[N.44.24.01] Aga viie päeva pärast tuli alla ßlempreester Ananias mþnede vanematega ja ßhe kþnemehe Tertullusega, ja nad tþstsid maavalitseja ees kaebust Pauluse peale.  
[N.44.24.02] Kui Paulus ette kutsuti, algas Tertullus oma kaebekĂľnet ning Ăźtles:  
[N.44.24.03] „Me oleme sinu kaudu, auline Feeliks, saanud maitsta rahu ja sinu hoolekandel on palju parandusi osaks saanud sellele rahvale. Seda me võtame kõikepidi ja kõigis paigus vastu suure tänuga.  
[N.44.24.04] Aga et ma sind kauemini ei tßlitaks, siis palun sind meid oma lahkust mÜÜda lßhidalt kuulata.  
[N.44.24.05] Me oleme leidnud selle mehe kahjuliku olevat ja naatsaretlaste usulahu eestvedajana juute mässule kihutavat igal pool kogu maailmas.  
[N.44.24.06] Ta on pßßdnud rßvetada isegi pßhakoda. Tema me vþtsime kinni, et tema ßle kohut mþista meie käsuþpetuse järgi.  
[N.44.24.07] Kuid ßlempealik Lßßsias tuli ning vþttis ta suure vägivallaga meie käest ära  
[N.44.24.08] ja käskis tema süüdistajaid tulla sinu juurde. Sa võid ise teda nüüd üle kuulata ja teada saada kõike, milles me teda süüdistame!”  
[N.44.24.09] Ja juudid Ăźhinesid sellega, tĂľendades, et see nĂľnda on.  
[N.44.24.10] Kui siis maavalitseja Paulusele käega märku andis, et ta räägiks, vastas ta: „Et ma sind mitu aastat kui selle rahva kohtunikku tunnen, siis tahan seda julgemini kosta enese eest.  
[N.44.24.11] Nagu sa vþid teada saada, ei ole rohkem kui kaksteist päeva sellest, kui ma läksin ßles Jeruusalemma Jumalat kummardama.  
[N.44.24.12] Ei nad ole leidnud mind Ăźhegi inimesega kĂľnelemast ega rahva seas tĂźli tĂľstmast, ei pĂźhakojas, ei kogudusekodades ega linnas;  
[N.44.24.13] nad ei vþi ka tþeks teha seda, milles nad nßßd mind sßßdistavad.  
[N.44.24.14] Aga seda ma tunnistan sulle, et ma seda þpetust mÜÜda, mida nad kutsuvad usulahuks, nþnda teenin oma esiisade Jumalat, et ma usun kþike, mis käsuþpetuses ja prohvetite raamatutes on kirjutatud,  
[N.44.24.15] ja et mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb Ăľigete ja Ăźlekohtuste ĂźlestĂľusmine.  
[N.44.24.16] Ja selles ma pßßan alati hoida puhast sßdametunnistust Jumala ja inimeste ees.  
[N.44.24.17] Aga nßßd ma tulin mitme aasta pärast tooma annetusi oma rahvale ja ohvriande.  
[N.44.24.18] Seda tegemast leidsid mind mþned juudid Aasiamaalt, kui ma pßhakojas ennast puhastasin ega andnud pþhjust rahvamurruks vþi käratsemiseks.  
[N.44.24.19] Need peaksid siin sinu ees olema ja kaebama, kui neil midagi oleks mu vastu.  
[N.44.24.20] Vþi Üelgu need siinolijad ise, kas nad on minust leidnud mingisugust sßßd, kui ma seisin Suurkohtu ees,  
[N.44.24.21] olgu siis selle ainsa sõna, et ma nende seas seistes hüüdsin: surnute ülestõusmise pärast te mõistate täna kohut minu üle!”  
[N.44.24.22] Aga Feeliks lükkas asja edasi, sest ta teadis väga hästi, kuidas selle õpetusega lugu on, ja ütles: „Kui ülempealik Lüüsias tuleb siia, siis ma uurin teie asja!”  
[N.44.24.23] Ja ta käskis pealikut hoida teda vangis, aga kerge vahi all ja mitte takistada omi temale abiks olemast vþi tema juurde tulemast.  
[N.44.24.24] Mþne päeva pärast tuli Feeliks ßhes oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja kutsus Pauluse enese ette ning kuulas ta kþnet usust Kristusesse Jeesusesse.  
[N.44.24.25] Aga kui Paulus kõneles õigusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, ehmus Feeliks ja kostis: „Mine seks puhuks ära; kui mul aega on, kutsun ma sind jälle!”  
[N.44.24.26] Ühtlasi ta ka lootis Pauluselt raha saada, mistõttu ta teda ka sagedasti kutsus enese juurde ja kõneles temaga.  
[N.44.24.27] Aga kui kaks aastat täis sai, tuli Porkius Festus Feeliksi asemele; ja et Feeliks tahtis teha juutidele meelehead, siis jättis ta Pauluse vangi.  
[N.44.25.01] Kui nßßd Festus oli astunud maavalitseja ametisse, läks ta kolme päeva pärast Kaisareast Jeruusalemma.  
[N.44.25.02] Ja ßlempreestrid ja juutide peamehed esitasid temale kaebuse Pauluse vastu ning pÜÜrdusid tema poole,  
[N.44.25.03] paludes Paulusele seda armu, et ta kutsuks tema Jeruusalemma, sest nad olid nþuks vþtnud teda varitseda ja teel ära tappa.  
[N.44.25.04] Aga Festus vastas, et Paulust peetakse kinni Kaisareas ja et ta ise mĂľtleb peatselt sinna minna.  
[N.44.25.05] „Kes nüüd teie seast”, ütles ta, „on mõjumehed, need tulgu ühes minuga alla, ja kui sellel mehel on süüd, kaevaku nad tema peale!”  
[N.44.25.06] Ja kui ta mitte rohkem kui kaheksa vþi kßmme päeva nende juures oli viibinud, läks ta alla Kaisareasse. Ja järgmisel päeval istus ta kohtujärjele ja käskis Pauluse ette tuua.  
[N.44.25.07] Aga kui ta ette astus, asusid Jeruusalemmast tulnud juudid tema Ăźmber ja tĂľstsid Pauluse vastu mitu rasket kaebust, mida nad ei suutnud tĂľeks teha.  
[N.44.25.08] Sest Paulus kaitses ennast, öeldes: „Ei ma ole kuidagi viisi eksinud ei juutide käsu ega pühakoja vastu ega keisri vastu!”  
[N.44.25.09] Aga Festus tahtis juutidele teha meelehead ning vastas Paulusele nõnda: „Kas sa tahad minna Jeruusalemma ja seal minu ees lasta enese üle kohut mõista neis asjus?”  
[N.44.25.10] Paulus ütles: „Ma seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama; juutidele ei ole ma teinud ühtki ülekohut, nõnda nagu sa väga hästi tead.  
[N.44.25.11] Sest kui ma midagi ülekohut olen teinud ja seda, mis on surma väärt, siis ma ei tõrgu suremast; aga kui selles, milles need mind süüdistavad, ei ole mitte midagi, siis ei või ükski mind nende kätte anda; mina nõuan keisri kohut!”  
[N.44.25.12] Siis kõneles Festus Suurkohtu esindajatega ja vastas: „Keisri kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!”  
[N.44.25.13] Aga mþne päeva pärast tulid kuningas Agrippas ja Berniike Kaisareasse Festust tervitama.  
[N.44.25.14] Ja kui nad seal mitu päeva olid viibinud, jutustas Festus kuningale Pauluse asjast ning ütles: „Feeliks on siia kinni jätnud ühe mehe,  
[N.44.25.15] kelle pärast minu Jeruusalemmas olles ßlempreestrid ja juutide vanemad tulid mu ette ja nþudsid tema hukkamþistmist.  
[N.44.25.16] Neile ma vastasin, et roomlastel ei ole kommet inimest anda hukata, enne kui sßßalune on saanud olla suu suud vastu sßßdistajatega ja leidnud vþimaluse ennast kaitsta kaebuse vastu.  
[N.44.25.17] Kui nad nßßd siia kokku tulid, siis ma viivitamata istusin järgmisel päeval kohtujärjele ja käskisin mehe ette tuua.  
[N.44.25.18] Aga kui kaebajad seisid ta ßmber, ei suutnud nad leida ßhtki kurja sßßd, mida ma ootasin,  
[N.44.25.19] vaid neil oli mþningaid vaidlusi temaga nende omist usukßsimustest ja kellegi surnud Jeesuse pärast, Keda Paulus ßtles elavat.  
[N.44.25.20] Kui ma siis nĂľutu olin, kuidas seda asja lahendada, kĂźsisin temalt, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta enese Ăźle kohut mĂľista neis asjus.  
[N.44.25.21] Aga kui Paulus nõudis, et teda niikaua kinni peetaks, kuni keisri majesteet teeb otsuse, siis ma käskisin teda kinni pidada seni, kui ma võin tema saata keisri juurde.”  
[N.44.25.22] Siis ütles Agrippas Festusele: „Mina isegi tahaksin kuulda seda inimest!” Ja tema ütles: „Homme sa saad teda kuulda!”  
[N.44.25.23] Kui nßßd Agrippas ja Berniike järgmisel päeval suure toredusega tulid ja kohtukotta läksid ßhes ßlempealikute ja meestega, kes linnas olid kþige ßlemad, siis Festuse sþna peale toodi Paulus ette.  
[N.44.25.24] Ja Festus ütles: „Kuningas Agrippas ja kõik mehed, kes olete meiega! Te näete siin seda, kelle pärast kogu juutide hulk Jeruusalemmas ja siin on mulle peale käinud kisendades, et ta ei peaks enam ellu jääma.  
[N.44.25.25] Aga kui ma aru sain, et ta pole teinud midagi, mis on surma väärt, ja tema ka ise nþudis majesteedi kohut, tegin ma otsuseks saata tema sinna.  
[N.44.25.26] Midagi kindlat mul ei ole temast oma isandale kirjutada. Sellepärast ma olen lasknud tema tuua teie ette ja kþigepealt sinu ette, kuningas Agrippas, et mul pärast ßlekuulamist oleks midagi kirjutada.  
[N.44.25.27] Sest minule näib mõttetuna lähetada vangi, ilma et tema vastu tõstetud süüdistust teada antaks!”  
[N.44.26.01] Aga Agrippas ütles Paulusele: „Sul on luba enese eest rääkida!” Siis Paulus sirutas oma käe ja kostis enese eest nõnda:  
[N.44.26.02] „Ma arvan enesele õnneks, kuningas Agrippas, et ma täna sinu ees saan kosta kõigi nende kaebuste pärast, mis juudid tõstavad minu vastu,  
[N.44.26.03] seda enam, et sa tunned kþiki juutide kombeid ja vaidluskßsimusi. Sellepärast ma palun sind mind kannatlikult kuulata.  
[N.44.26.04] Minu elukorda mu noorest east alates, kuidas see mul algusest on olnud oma rahva seas Jeruusalemmas, teavad kĂľik juudid,  
[N.44.26.05] sest nad tunnevad mind algusest peale, kui nad aga tahavad seda tunnistada, et mina kui variser olen elanud meie jumalateenistuse kþige rangemate kommete järgi.  
[N.44.26.06] Ja nßßd ma seisan kohtu ees lootuse pärast selle tþotuse peale, mille Jumal on andnud meie esiisadele  
[N.44.26.07] ja mille täitumist meie kaksteist suguharu ÜÜd ja päevad alati Jumalat teenides loodavad näha. Selle lootuse pärast, kuningas, tþstavad juudid kaebust minu peale!  
[N.44.26.08] Mis? Kas teil peetakse uskumatuks asjaks, et Jumal surnuid ßles äratab?  
[N.44.26.09] Ka mina ise olin arvamisel, et ma pean kĂľikepidi vastu panema Jeesuse Naatsaretlase nimele,  
[N.44.26.10] mida ma ka tegin Jeruusalemmas. Ma panin palju pßhi inimesi vangi, kui ma ßlemailt preestreilt olin saanud selleks loa. Ja kui need tapeti, andsin mina oma hääle selle poolt.  
[N.44.26.11] Ja ma nuhtlesin neid sageli kþigis kogudusekodades ja sundisin neid pilkama Jumalat ning olin päris hull nende vastu neid taga kiusates ka välismaa linnadeni.  
[N.44.26.12] Ja kui ma ka neis asjus läksin Damaskusesse ßlempreestrite volituse ja loaga,  
[N.44.26.13] siis ma nägin, kuningas, keskpäevaajal tee peal valgust, mis oli heledam kui päike ja paistis taevast minu ja nende ßmber, kes ßhes minuga teel olid.  
[N.44.26.14] Aga kui me kþik maha kukkusime, kuulsin ma ßht häält mulle heebrea keeli ßtlevat: Saul! Saul! Miks sa Mind taga kiusad? Sulle läheb raskeks astla vastu takka ßles lßßa!  
[N.44.26.15] Mina aga Ăźtlesin: kes Sa oled, Issand? Issand Ăźtles: Mina olen Jeesus, Keda sa taga kiusad!  
[N.44.26.16] Tþuse siis nßßd ßles ja seisa oma jalgel, sest Ma olen sulle ilmunud selleks, et Ma sind seaksin Oma sulaseks ja selle tunnistajaks, kuidas Ma veel sulle ilmun ning  
[N.44.26.17] päästan sind su rahva ja paganate käest, kelle juurde Ma sind nßßd läkitan  
[N.44.26.18] avama nende silmi, et nad pimedusest pÜÜrduksid valguse poole ja saatana vþimuse alt Jumala poole ning saaksid pattude andeksandmist ja osa nende seas, kes on pßhitsetud usu läbi Minusse!  
[N.44.26.19] Sellepärast, kuningas Agrippas, ei olnud ma kuulmatu taevase nägemuse vastu,  
[N.44.26.20] vaid jutlustasin esiti neile, kes elavad Damaskuses, ja siis neile, kes elavad Jeruusalemmas ja kogu Judeamaal, ja paganaile, et nad meelt parandaksid ja pÜÜrduksid Jumala poole ning teeksid þigeid meeleparanduse tegusid.  
[N.44.26.21] Selle asja pärast on juudid mind kinni vþtnud pßhakojas ja on pßßdnud mind tappa.  
[N.44.26.22] Aga et ma tänapäevani olen Jumalalt abi saanud, siis ma seisan veel siin ja tunnistan nii väikestele kui suurtele ega ßtle muud midagi kui seda, mis prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevasist asjust,  
[N.44.26.23] et Kristus pidi kannatama ja esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust niihästi juutidele kui paganaile!”  
[N.44.26.24] Aga kui ta nõnda enese eest kostis, ütles Festus suure häälega: „Paulus, sa jampsid! Suur kirjatarkus paneb sind jampsima!”  
[N.44.26.25] Aga Paulus ütles: „Auline Festus, ma ei jampsi mitte, vaid ma räägin tõelisi ja mõistlikke sõnu!  
[N.44.26.26] Sest kuningas teab neid asju kßll ja temale mina räägin ka julgesti, sest ma ei arva midagi temale teadmata olevat neist asjust; ei ole ju need nurgas sßndinud.  
[N.44.26.27] Kas sina, kuningas Agrippas, usud prohveteid? Ma tean, et sa usud!”  
[N.44.26.28] Aga Agrippas ütles Paulusele: „Ei puudu palju, sa meelitad mind, et ma saaksin kristlaseks!”  
[N.44.26.29] Aga Paulus ütles: „Ma sooviksin küll Jumalalt, olgu piskus või paljus, et mitte ainult sina, vaid ka kõik, kes mind täna kuulete, saaksite niisuguseiks nagu mina olen, aga ilma nende köidikuteta!”  
[N.44.26.30] Siis tĂľusid Ăźles kuningas ja maavalitseja ja Berniike ning need, kes nendega istusid,  
[N.44.26.31] ja läksid kõrvale ning rääkisid isekeskis ja ütlesid: „See inimene ei tee midagi, mis oleks surma ja köidikute väärt!”  
[N.44.26.32] Siis Agrippas ütles Festusele: „Selle inimese oleks võinud lahti lasta, kui ta mitte ei oleks nõudnud keisri kohut!”  
[N.44.27.01] Kui oli otsustatud, et me laevaga sþidame Itaaliasse, anti Paulus ja mþned teised vangid ßhe pealiku hoolde, nimega Juulius, kes oli ßks keiserliku väesalga ßlemaid.  
[N.44.27.02] Ja me astusime AdramĂźti laeva, mille tee pidi minema Aasiamaa kohtade kaudu, ja purjetasime edasi. Meiega oli ka Aristarhos, makedoonlane Tessaloonikast.  
[N.44.27.03] Ja teisel päeval me saabusime Siidonisse. Ja Juulius kohtles Paulust lahkesti ning lubas teda minna oma sþprade juurde, et need hoolitseksid tema eest.  
[N.44.27.04] Ja kui me sealt olime läinud merele, purjetasime Kßprose varju, sest tuuled olid vastu,  
[N.44.27.05] ja kui olime purjetanud läbi Kiliikia ja Pamfßßlia- äärse mere, saabusime Mßrrasse Lßßkiamaal.  
[N.44.27.06] Seal leidis pealik Aleksandria laeva, mis läks Itaaliasse, ja pani meid sellesse.  
[N.44.27.07] Aga kui me mitu päeva olime vähehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Kniidose kohale, ei lasknud tuul meid randa ja me purjetasime Kreeta varju Salmoone juures  
[N.44.27.08] ja saime ainult vaevaga sealt mÜÜda ning jþudsime ßhte paika, mida nimetatakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal oli Lasaia linn.  
[N.44.27.09] Aga kui palju aega oli kulunud ja laevasþit juba läks kardetavaks ja ka paastuaeg oli mÜÜdunud, hoiatas Paulus neid  
[N.44.27.10] ning ütles: „Mehed, ma näen, et laevasõit ähvardab tuua raskusi ja suurt hädaohtu mitte ainult koormale ja laevale, vaid ka meie elule!”  
[N.44.27.11] Aga pealik usaldas rohkem tßßrimeest ja laevajuhti kui seda, mis Paulus ßtles.  
[N.44.27.12] Ja et sinna sadamasse ei olnud hea ßle talve jääda, siis oli suurema hulga nþu sealt ära minna ja kui vþimalik, jþuda Foiniksisse, ßhte Kreeta sadamasse vastu edela- ja loodetuult, ja sinna ßletalve jääda.  
[N.44.27.13] Aga kui lþunatuul hakkas puhuma ja nad arvasid oma nþu vþivat täide viia, tþmbasid nad ankru ßles ja liikusid edasi Kreeta ranna läheduses.  
[N.44.27.14] Ent varsti pärast seda tþusis saare poolt marutuul, mida hßßtakse kirdemaruks.  
[N.44.27.15] Kui laev kisti sellega kaasa ega saanud tuulele vastu panna, andsime endid tuule ajada.  
[N.44.27.16] Sattudes siis ßhe väikese saare varju, mida hßßtakse Klaudaks, suutsime hädavaevalt toime saada paadiga.  
[N.44.27.17] Kui see oli Ăźles tĂľmmatud, tarvitati veel teisi abinĂľusid ja laev seoti Ăźmbert kinni. Ja et kardeti sattuda SĂźrti liivale, vĂľeti purjed maha ja lasti ennast edasi ajada.  
[N.44.27.18] Aga kui rajuilm meid väga vintsutas, heitsid nad teisel päeval muist koormat välja.  
[N.44.27.19] Ja kolmandal päeval viskasid nad oma käega laeva riistad välja.  
[N.44.27.20] Aga kui mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja maru läks väga kangeks, lþppes viimaks kþik lootus veel pääseda.  
[N.44.27.21] Kui nad siis kaua olid olnud söömata, astus Paulus nende keskele ja ütles: „Mehed, te oleksite pidanud kuulama minu nõu ja Kreetast mitte ära tulema, siis te oleksite vältinud selle häda ja kahju.  
[N.44.27.22] Nßßd ma manitsen teid olla julged, sest ßkski hing teie seast ei hukku, vaid ßksnes laev.  
[N.44.27.23] Sest sel ÜÜl seisis minu juures selle Jumala Ingel, Kelle Oma ma olen ja Keda ma ka teenin,  
[N.44.27.24] ning ßtles: ära karda Paulus, sa pead saama keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud need kþik, kes on ßhes sinuga laeval!  
[N.44.27.25] Sellepärast, mehed, olge julges meeles, sest ma usun Jumalat, et nþnda sßnnib, nagu mulle on Üeldud!  
[N.44.27.26] Aga me peame ajama ühele saarele.”  
[N.44.27.27] Kui juba jþudis kätte neljateistkßmnes ÜÜ, kui meid Aadria merel aeti sinna ja tänna, siis arvasid laevamehed keskÜÜ ajal endid ßhele maale lähenevat.  
[N.44.27.28] Ja kui nad loodi vette heitsid, leidsid nad kakskßmmend sßlda vett. Ja kui nad pisut edasi olid jþudnud ja jälle loodi heitsid, leidsid nad viisteist sßlda vett.  
[N.44.27.29] Siis nad kartsid sattuda karile ja heitsid laeva tagumisest otsast välja neli ankrut ja jäid ootama päevavalgust.  
[N.44.27.30] Aga kui laevamehed pßßdsid laevast pþgeneda ja paati merre lasksid, nagu tahaksid nad laeva ninast ankrut sisse lasta,  
[N.44.27.31] ütles Paulus pealikule ja sõjameestele: „Kui need ei jää laeva, siis te ei pääse eluga!”  
[N.44.27.32] Siis raiusid sĂľjamehed paadi kĂśied katki ja lasksid selle merre kukkuda.  
[N.44.27.33] Aga seni kui valgeks läks, manitses Paulus neid kõiki leiba võtta ja ütles: „Täna on neljateistkümnes päev, kui te ootate ja olete söömata ega ole midagi suhu võtnud.  
[N.44.27.34] Sellepärast ma manitsen teid leiba võtta, sest see on tarvilik teie pääsemiseks; ei tohi ju ühelgi teie seast juuksekarvgi peast kaotsi minna!”  
[N.44.27.35] Kui ta seda oli Üelnud, vþttis ta leiva, tänas Jumalat nende kþikide nähes, murdis ja hakkas sÜÜma.  
[N.44.27.36] Siis nende kþikide meel läks heaks ja nad vþtsid ka leiba.  
[N.44.27.37] Aga neid kĂľiki oli laeval kakssada seitsekĂźmmend kuus hinge.  
[N.44.27.38] Ja kui nad olid leiba vĂľtnud, kergendasid nad veel laeva, heites vilja merre.  
[N.44.27.39] Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli, aga nad nägid ßht lahte, millel oli sobiv rand. Sinna nad otsustasid, kui vþimalik, laeva ajada.  
[N.44.27.40] Nad raiusid ankrud katki ja lasksid need merre vajuda; siis nad päästsid tßßri kÜied lahti ja seadsid väikese purje tuule järele ning suunasid sþidu ranna poole.  
[N.44.27.41] Ent nad sattusid neemele ja ajasid laeva sinna; laeva nina tungis sinna sisse ja jäi liikumata seisma, aga pära katkes kangete lainete käes.  
[N.44.27.42] Ent sþjameestel oli nþu vangid ära tappa, et ßkski neist ujudes ei pääseks pþgenema.  
[N.44.27.43] Kuid pealik, tahtes Paulust päästa, keelas neid seda nþu täitmast ja käskis neid, kes oskasid ujuda, esimestena hßpata vette ja väljuda maale,  
[N.44.27.44] aga teisi ta käskis pßßda randa jþuda laudadel ja muist laevatßkkidel. Ja sel kombel pääsesid kþik tervelt maale.  
[N.44.28.01] Kui olime pääsenud, saime teada, et saart hßßtakse Meliteks.  
[N.44.28.02] Aga umbkeelsed osutasid meile suurt lahkust; nad tegid tule maha ja vþtsid meid kþiki selle äärde vihmasaju ja kßlma pärast.  
[N.44.28.03] Aga kui Paulus sßletäie hagu kokku riisus ja tulle pani, tuli kuumuse tþttu välja rästik ja hakkas tema käest kinni!  
[N.44.28.04] Kui umbkeelsed nägid seda looma tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad isekeskis: „Vist on see mees inimesetapja, et õiguse jumalanna teda ei lase elada, ehk ta küll on pääsenud merest!”  
[N.44.28.05] Aga tema raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.  
[N.44.28.06] Nad ootasid kßll, et ta ßles paistetab vþi äkitselt surnuna maha langeb. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et talle ei sßndinud mingit viga, mþtlesid nad teisiti ja ßtlesid tema jumala olevat.  
[N.44.28.07] Aga selle paiga läheduses oli saare tähtsamal mehel, nimega Puublius, mþis. Tema vþttis meid vastu ja pidas meid kolm päeva lahkesti kßlalistena.  
[N.44.28.08] Ja sßndis, kui Puubliuse isa oli haige maas palavikus ja kþhutþves, et Paulus läks tema juurde, palvetas ja pani oma käed ta peale ning tegi tema terveks.  
[N.44.28.09] Kui see oli sĂźndinud, tulid ka teised haiged saarelt ligi ja said terveks.  
[N.44.28.10] Ja nemad austasid meid mitmel viisil, ja kui me hakkasime ära minema, andsid nad teekonna jaoks, mis vaja oli.  
[N.44.28.11] Aga kolme kuu pärast me läksime sealt minema Aleksandria laevaga, mis oli ßletalve olnud sellel saarel ja mille tunnuseks oli Dioskuuride märk.  
[N.44.28.12] Me maabusime Sßrakuusas ja olime seal kolm päeva paigal.  
[N.44.28.13] Sealt me sþitsime edasi ja jþudsime Reegioni, ja kui ßhe päeva pärast tþusis lþunatuul, saabusime teisel päeval Puteolisse.  
[N.44.28.14] Sealt me leidsime vendi, ja nende kutsel jäime seitsmeks päevaks nende juurde. Siis me läksime Rooma linna.  
[N.44.28.15] Ja kui sealsed vennad meist kuulda said, tulid nad meile vastu Appiuse turuni ja Trestabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust.  
[N.44.28.16] Aga kui saabusime Rooma, anti Paulusele luba jääda omaette elama ßhes sþduriga, kes teda valvas.  
[N.44.28.17] Aga kolme päeva pärast Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need kokku tulid, ütles ta neile: „Mehed, vennad, mina pole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja ometi ma olen Jeruusalemmast vangina antud üle roomlaste kätte;  
[N.44.28.18] ja kui need mind olid ßle kuulanud, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest minul ei olnud ßhtki surmasßßd.  
[N.44.28.19] Aga kui juudid selle vastu rääkisid, siis ma pidin häda pärast nþudma keisri kohut, aga mitte, nagu oleks mul midagi kaebamist oma rahva peale.  
[N.44.28.20] Selle asja pärast ma teid nüüd kutsusin enese juurde, et teid näha ja teiega rääkida; sest Iisraeli lootuse pärast ma olen kinni selles ahelas!”  
[N.44.28.21] Aga nemad ütlesid talle: „Me ei ole saanud ühtki kirja Juudamaalt sinu kohta; ei ole ka tulnud siia ühtki venda, kes sinust oleks teatanud ehk rääkinud midagi paha.  
[N.44.28.22] Ent meie soovime siiski kuulda sinult, mida sa mõtled; sest sellest väärusust on meil teada, et selle vastu igas paigas räägitakse!”  
[N.44.28.23] Ja nad määrasid temale päeva ja siis tuli tema juurde majasse veel rohkem inimesi. Neile ta seletas asja ja tunnistas Jumala Riiki ning meelitas hommikust þhtuni neid uskuma Moosese käsuþpetusest ja prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud.  
[N.44.28.24] Siis Ăźhed veendusid tema sĂľnus, teised aga ei uskunud mitte.  
[N.44.28.25] Aga kui nad isekeskis ei olnud üksmeelsed, läksid nad ära, kui Paulus oli öelnud selle sõna: „Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele  
[N.44.28.26] ja on Üelnud: mine selle rahva juurde ja ßtle: kuuldes te kuulete ega mþista, ja nähes te näete ega taipa!  
[N.44.28.27] Sest selle rahva sßda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kþrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kþrvadega ei kuuleks ja sßdamega ei mþistaks ega pÜÜrduks, et Mina neid parandaksin!  
[N.44.28.28] Siis olgu teile teada, et see Jumala pääste on läkitatud paganaile ja nemad võtavad seda kuulda!”  
[N.44.28.29] Ja kui ta seda oli Üelnud, läksid juudid minema ja neil oli isekeskis palju vaidlemist.  
[N.44.28.30] Aga Paulus jäi kaheks terveks aastaks oma ßßrielamusse ja vþttis vastu kþiki, kes tulid tema juurde,  
[N.44.28.31] ja kuulutas Jumala Riiki ning Ăľpetas Issandast Jeesusest Kristusest kĂľige julgusega ilma takistamata.  
[N.45.01.01] Paulus, Jeesuse Kristuse sulane, kutsutud Apostliks, välja valitud kuulutama Jumala Evangeeliumi,  
[N.45.01.02] mille Jumal on enne tĂľotanud Oma prohvetite kaudu pĂźhades kirjades  
[N.45.01.03] Oma Pojast - Kes liha poolest on sĂźndinud Taaveti soost  
[N.45.01.04] ja pßhaduse vaimu poolest on seatud surnuist ßlestþusmise läbi Jumala Pojaks väes - Jeesusest Kristusest, meie Issandast,  
[N.45.01.05] Kelle läbi me oleme saanud armu ja apostliameti, et äratada usu sþnakuulelikkust Tema nime heaks kþigi rahvaste seas,  
[N.45.01.06] kelle seast ka teie olete Jeesuse Kristuse poolt kutsutud,  
[N.45.01.07] kĂľigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pĂźhadele: armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.  
[N.45.01.08] Kþigepealt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kþikide pärast, et teie usust kiitvalt kþneldakse kogu maailmas.  
[N.45.01.09] Sest Jumal, Keda ma oma vaimus teenin Tema Poja Evangeeliumi kuulutamisega, on mu tunnistaja, kuidas ma lakkamata pean teid meeles,  
[N.45.01.10] aina oma palvetes anudes, kas ma juba kord Jumala tahtmisel saaksin tulla teie juurde.  
[N.45.01.11] Sest ma igatsen teid näha, et vþiksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks;  
[N.45.01.12] see on, et me teie juures ßheskoos olles vastastikku ergutaksime ßksteist ßhise usu, teie ja minu oma läbi.  
[N.45.01.13] Ja ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et ma sageli olen ette vþtnud tulla teie juurde, et ma ka teie seas vþiksin saata mþnd kasu, nþnda nagu muude paganate seas; aga ma olin tänini takistatud.  
[N.45.01.14] Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate vĂľlglane;  
[N.45.01.15] siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, Evangeeliumi kuulutama.  
[N.45.01.16] Sest ma ei häbene Evangeeliumi; sest see on Jumala vägi þndsakssaamiseks igaßhele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele.  
[N.45.01.17] Sest temas saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud: „Õige elab usust!”  
[N.45.01.18] Sest Jumala viha saab ilmsiks taevast kĂľige inimeste jumalatuse ja Ăźlekohtu vastu, nende vastu, kes tĂľde Ăźlekohtuga kinni peavad,  
[N.45.01.19] sellepärast et see, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas; sest Jumal on seda neile avaldanud.  
[N.45.01.20] Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, Tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda,  
[N.45.01.21] sellepärast et nad Jumalat tundes ei ole teda kui Jumalat austanud ega tänanud, vaid on oma mþtlemistes saanud tßhiseks ja nende mþistmatu sßda on läinud pimedaks.  
[N.45.01.22] Kiites endid targaks, on nad saanud jĂľledaks  
[N.45.01.23] ja on kadumatu Jumala au vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate sarnase kuju vastu.  
[N.45.01.24] Sellepärast on Jumal nad andnudki nende sßdamete himudes rßvedusse, oma ihusid ise pilastama.  
[N.45.01.25] Nemad on Jumala tĂľe vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui Loojat, Kes on Ăźlistatud igavesti. Aamen.  
[N.45.01.26] Sellepärast on Jumal nad andnud häbematuisse ihadesse; sest nende naised on vahetanud loomuliku sugulise käitlemise loomuvastasega,  
[N.45.01.27] ja samuti on ka mehed loobunud loomulikust naise sugulisest käitlemisest ja on oma himus sßttinud ßksteisest ja teinud rþvedust mees mehega ja kätte saanud iseenestes oma eksimuse palga, mille pidid saama.  
[N.45.01.28] Ja nagu nad heaks ei arvanud kinni pidada Jumala tunnetamisest, nii on Jumal nad andnud hoolimatu meele sisse, tegema seda, mis ei kĂľlba;  
[N.45.01.29] nad on täis kþike ßlekohut, kurjust, ahnust, tigedust, täis kadedust, mþrva, riidu, kurikavalust; nad on keelekandjad,  
[N.45.01.30] laimajad, Jumala vihkajad, Ăźlbed, suurelised, hooplejad, leidlikud kurjale, sĂľnakuulmatud vanemaile,  
[N.45.01.31] mĂľistmatud, lepingu rikkujad, armuheitmatud, halastamatud,  
[N.45.01.32] kes, ehk nad kßll tunnevad Jumala þiguse määrust ja teavad, et need, kes teevad niisuguseid asju, on surma väärt, ei tee mitte ainult sedasama, vaid tunnevad head meelt neist, kes nþnda teevad.  
[N.45.02.01] Sellepärast, oh inimene, kes kohut mþistad, ole sa kes tahes, ei ole sul mingit vabandust! Sest milles sa kohut mþistad teise ßle, sessamas sa mþistad iseenese hukka; sest sina, kes teist hukka mþistad, teed ise sedasama!  
[N.45.02.02] Aga me teame, et Jumala kohus tĂľepoolest tabab neid, kes sellesarnast teevad.  
[N.45.02.03] Vþi mþtled sa, oh inimene, kes kohut mþistad nende ßle, kes sellesarnast teevad, ja teed ka sedasama, et sa pääsed Jumala kohtu eest?  
[N.45.02.04] VĂľi pĂľlgad sa Tema helduse ja kannatlikkuse ja pika meele rohkust ega saa aru, et Jumala heldus sind ajab meelt parandama?  
[N.45.02.05] Ent sa kogud enesele viha oma kangusega ja patustpÜÜrdumata sßdamega vihapäevaks ja Jumala þige kohtu ilmumiseks,  
[N.45.02.06] Kes igaßhele maksab tema tegude järgi,  
[N.45.02.07] neile kĂźll igavest elu, kes head tehes pĂźsivusega otsivad au ja kiitust ja kadumatut pĂľlve,  
[N.45.02.08] aga neile, kes on riiakad ja tĂľele sĂľnakuulmatud, aga sĂľnakuulelikud Ăźlekohtule, viha ja raevu!  
[N.45.02.09] Viletsus ning ahastus tuleb igale inimese hingele, kes kurja teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele,  
[N.45.02.10] aga au ja kiitus ja rahu igaĂźhele, kes head teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele!  
[N.45.02.11] Sest Jumal ei tee vahet isikute vahel!  
[N.45.02.12] Sest kþik, kes ilma käsuta on pattu teinud, lähevad ka hukka ilma käsuta; ja kþik, kes käsu all on pattu teinud, nende ßle mþistetakse ka kohut käsu järgi;  
[N.45.02.13] sest käsu kuuljad ei ole þiged Jumala ees, vaid käsu tegijad mþistetakse þigeks -  
[N.45.02.14] sest kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nþudeid, on nad, ehk kßll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks  
[N.45.02.15] ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende sßdametesse, kuna nende sßdametunnistus ßhtlasi tunnistab seda ja nende mþtted isekeskis kas kaebavad nende peale vþi ka kostavad nende eest  
[N.45.02.16] - sel päeval, kui Jumal kohut mþistab inimeste salajaste asjade ßle Kristuse Jeesuse läbi minu Evangeeliumi järgi.  
[N.45.02.17] Ent kui sa nimetad ennast juudiks ja loodad käsu peale ning kiitled Jumalast  
[N.45.02.18] ja tunned Tema tahtmist, ja käsust þpetust saades katsud läbi, mis on kþige parem,  
[N.45.02.19] ja pead ennast sĂľgedate teejuhiks, nende valguseks, kes on pimeduses,  
[N.45.02.20] mþistmatute juhatajaks, alaealiste þpetajaks, kellel on käes täieks kujunenud tunnetus ja tþde käsuþpetuses;  
[N.45.02.21] kuidas sa siis, kes teist Ăľpetad, iseennast ei Ăľpeta; kes kuulutad, et ei tohi varastada, ise varastad;  
[N.45.02.22] kes ßtled, et ei tohi abielu rikkuda, ise rikud abielu; kes pead ebajumalaid jäledaks asjaks, ise riisud pßhamut;  
[N.45.02.23] kes kiitled käsust, ise teotad Jumalat käsust ßleastumisega?  
[N.45.02.24] Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas, nþnda nagu on kirjutatud.  
[N.45.02.25] Sest ßmberlþikamisest on kßll kasu, kui sa teed käsu järgi; aga kui sa oled käsust ßleastuja, siis on sinu ßmberlþikamine saanud eesnahaks.  
[N.45.02.26] Kui nßßd ßmberlþikamatu peab käsu nþudmisi, eks siis tema eesnahka peeta ßmberlþikamiseks?  
[N.45.02.27] Ja eks siis see, kes loomu poolest on ßmberlþikamatu ja peab täiesti käsku, mþista kohut sinu ßle, kes kirjatähe ja ßmberlþikamise kaudu oled ometi käsust ßleastuja?  
[N.45.02.28] Ei ole ju juut see, kes seda on välispidi; ega ole ßmberlþikamine see, mis sßnnib välispidi lihas,  
[N.45.02.29] vaid juut on see, kes seda on seespidi, ja sßdame ßmberlþikamine on vaimus, mitte kirjatähes. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.  
[N.45.03.01] Mis paremus on siis juudil? VĂľi mis kasu on ĂźmberlĂľikamisest?  
[N.45.03.02] On paljugi kþikepidi! Kþigepealt see, et nende kätte on usaldatud, mida Jumal on rääkinud.  
[N.45.03.03] Mis sellest, kui mĂľned olid uskmatud? Ega siis nende uskmatu meel tee tĂźhjaks Jumala ustavust?  
[N.45.03.04] Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik, nagu on kirjutatud: „Et Sa oleksid õiglane Oma sõnades ja võit jääks Sinule, kui Sinuga kohtus käiakse!”  
[N.45.03.05] Aga kui meie ßlekohus teeb avalikuks Jumala þigluse, mis peame siis ßtlema? Kas Jumal ei ole ßlekohtune, kui Ta nuhtleb vihas? Ma räägin kui inimene.  
[N.45.03.06] Mitte sugugi! Kuidas vĂľiks siis Jumal kohut mĂľista maailma Ăźle?  
[N.45.03.07] Sest kui Jumala tþde minu vale läbi saab palju selgemaks Tema auks, miks siis veel minu kui patuse ßle kohut mþistetakse?  
[N.45.03.08] Ja miks me ei teeks nõnda, nagu meist pilgates öeldakse ja nagu mõned meist räägivad, et meie ütlevat: „Tehkem kurja, et sellest tuleks head?” Niisugune nuhtlus on õige.  
[N.45.03.09] Kuidas siis on? Kas me oleme paremas seisukorras? Mitte sugugi! Oleme ju varemini tþestanud, et niihästi juudid kui kreeklased on kþik patu all,  
[N.45.03.10] nõnda nagu on kirjutatud: „Ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki;  
[N.45.03.11] ei ole arusaajat; ei ole, kes otsiks Jumalat;  
[N.45.03.12] nad kþik on läinud kþrvale, nad on puha saanud kþlvatuks, ei ole kedagi, kes teeb head, ei ßhtainustki.  
[N.45.03.13] Nende kurk on lahtine haud; oma keelega nad petavad; madude mĂźrk on nende huulte taga.  
[N.45.03.14] Nende suu on täis sajatamist ja kibedaid sþnu;  
[N.45.03.15] nende jalad on nobedad verd valama;  
[N.45.03.16] hävitus ja þnnetus on nende teedel,  
[N.45.03.17] ja rahu teed nad ei tunne;  
[N.45.03.18] ei ole Jumala kartust nende silmade ees!”  
[N.45.03.19] Aga me teame, et mida iganes käsk ßtleb, seda ta ßtleb neile, kes on käsu all, et iga suu suletaks ja kogu maailm oleks sßßalune Jumala ees;  
[N.45.03.20] sellepärast et käsu tegudest ei mþisteta þigeks ßhtki liha tema ees; sest käsu kaudu tuleb patu tundmine.  
[N.45.03.21] Aga nßßd on Jumala þigus, millest käsk ja prohvetid tunnistavad, ilmutatud ilma käsuta,  
[N.45.03.22] see Jumala Ăľigus, mis tuleb Jeesuse Kristuse usu kaudu kĂľikidele, kes usuvad; sest siin ei ole Ăźhtki vahet;  
[N.45.03.23] sest kĂľik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma  
[N.45.03.24] ning mþistetakse þigeks täiesti muidu, Tema armust, lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses,  
[N.45.03.25] Kelle Jumal on seadnud lepitusvahendiks usu kaudu Tema veres, Oma þiguse osutamiseks enne tehtud pattude arvestamata jätmise pärast  
[N.45.03.26] tol ajal, kui Jumal seda sallis, et osutada Oma þigust praegusel ajal ning näidata, et Tema on þige ja teeb þigeks selle, kes on Jeesuse usust.  
[N.45.03.27] Kus on nßßd kiitlemine? See on kþrvaldatud. Missuguse käsu läbi? Kas tegude käsu läbi? Ei mitte, vaid usu käsu läbi.  
[N.45.03.28] Sellepärast me arvame, et inimene mþistetakse þigeks usu läbi lahus käsu tegudest.  
[N.45.03.29] Vþi on Jumal ßkspäinis juutide Jumal? Eks Ta ole ka paganate Jumal? Jah, tþesti ka paganate Jumal!  
[N.45.03.30] Sest ßks ja sama Jumal teeb usust þigeks ßmberlþigatu ja usu läbi ßmberlþikamatu.  
[N.45.03.31] Kas me siis teeme käsu tßhjaks usu läbi? Mitte sugugi, vaid me kinnitame käsku!  
[N.45.04.01] Mis me siis Ăźtleme oma lihase esiisa Aabrahami saavutanud olevat?  
[N.45.04.02] Sest kui Aabraham on Ăľigeks mĂľistetud tegudest, on temal kiitlemist, kuid mitte Jumala ees.  
[N.45.04.03] Sest mis ütleb Kiri? „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks!”  
[N.45.04.04] Aga tegude tegijale ei arvata palka mitte armust, vaid teenet mÜÜda.  
[N.45.04.05] Aga kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, Kes mĂľistab Ăľigeks jumalatu, sellele arvatakse tema usk Ăľiguseks,  
[N.45.04.06] nĂľnda nagu Taavet kiidab Ăľndsaks inimest, kellele Jumal arvab Ăľiguse osaks ilma tegudeta:  
[N.45.04.07] „Õndsad need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.  
[N.45.04.08] Õnnis see, kellele Jumal pattu ei arvesta!”  
[N.45.04.09] Kas nßßd see þndsakskiitmine käib ainult ßmberlþigatute kohta vþi ka ßmberlþikamatute kohta? Me ju ßtleme, et Aabrahamile usk arvati þiguseks.  
[N.45.04.10] Kuidas see siis arvati? Kas siis, kui ta oli ĂźmberlĂľigatu vĂľi kui ta oli ĂźmberlĂľikamatu? Mitte kui ta oli ĂźmberlĂľigatu, vaid kui ta oli ĂźmberlĂľikamatu.  
[N.45.04.11] Ja ßmberlþikamise märgi ta sai selle usu þiguse kinnituseks, mis tal oli ßmberlþikamata pþlves, et ta oleks kþikide isa, kes usuvad ßmberlþikamatutena, et þigus arvatakse ka neile osaks  
[N.45.04.12] ja et ta oleks ka ßmberlþigatute isa, nende isa, kes mitte ainult ei ole ßmber lþigatud, vaid ka käivad meie isa Aabrahami usu jälgedes, mis tal oli juba ßmberlþikamatuna.  
[N.45.04.13] Sest see tþotus, et Aabraham saab maailma pärijaks, ei antud temale ega tema soole mitte käsu läbi, vaid usu þiguse kaudu.  
[N.45.04.14] Sest kui need, kes on käsust, on pärijad, siis on usk tßhistatud ja tþotus on tehtud mþjutuks.  
[N.45.04.15] Sest käsk toob viha; aga kus ei ole käsku, seal ei ole ka ßleastumist.  
[N.45.04.16] Sellepärast on see usust, et see oleks armust, et tþotus oleks kindel kogu soole, mitte ßksnes sellele, mis on pärit käsust, vaid ka sellele, mis on pärit Aabrahami usust, kes on meie kþikide isa -  
[N.45.04.17] nagu on kirjutatud: „Ma olen sind pannud paljude rahvaste isaks!” - selle Jumala ees, Keda ta uskus ja Kes teeb elavaks surnud ja kutsub esile olematuid asju otsekui olevaid.  
[N.45.04.18] Tema uskus üle lootuse lootuses, et ta saab paljude rahvaste isaks vastavalt sõnale: „Nõnda peab olema sinu sugu!”  
[N.45.04.19] Ja ta ei läinud usus nþdraks tähele pannes oma ihu, mis oli elatanud - oli ta ju umbes saja-aastane - ja et Saara lapsekoda oli surnud.  
[N.45.04.20] Ent Jumala tþotusest ta ei mþtelnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai vägevaks usus, andes Jumalale austust  
[N.45.04.21] ja olles täiesti julge selles, et Jumal on vägev tegema, mis Ta on tþotanud.  
[N.45.04.22] Sellepärast see arvatigi temale þiguseks.  
[N.45.04.23] Aga ei ole mitte ßksnes tema pärast kirjutatud, et see arvati temale þiguseks,  
[N.45.04.24] vaid ka meie pärast, kellele see peab arvatama þiguseks, sest me usume Temasse, Kes surnuist ßles äratas meie Issanda Jeesuse,  
[N.45.04.25] Kes loovutati meie ßleastumiste pärast ja ßles äratati meie þigekssaamise pärast.  
[N.45.05.01] Et me nßßd oleme usust þigeks saanud, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,  
[N.45.05.02] Kelle läbi me oleme ka usus saanud ligipääsu sellele armule, milles me nßßd oleme, ja kiitleme Jumala au lootusest.  
[N.45.05.03] Aga mitte Ăźksnes sellest, vaid me kiitleme ka viletsustest, teades, et viletsus saadab kannatlikkuse,  
[N.45.05.04] ja kannatlikkus saadab pĂźsivuse ja pĂźsivus lootuse;  
[N.45.05.05] aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie sßdameisse Pßha Vaimu läbi, Kes meile on antud.  
[N.45.05.06] Sest Kristus on, kui me alles nĂľdrad olime, omal ajal surnud nende eest, kes alles olid jumalatud.  
[N.45.05.07] Vaevalt ju keegi läheb surma þige eest; ehk mþni kßll julgeks surra hea sþbra eest.  
[N.45.05.08] Ent Jumal osutab Oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime;  
[N.45.05.09] kui palju enam me nßßd, olles þigeks saanud Tema veres, pääseme Tema kaudu viha eest.  
[N.45.05.10] Sest kui meid Jumalaga lepitati Tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased, kui palju enam päästetakse meid Tema elu läbi nßßd, kus me juba oleme lepitatud.  
[N.45.05.11] Aga mitte ainult seda, vaid me kiitleme ka Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, Kelle kaudu me nßßd oleme saanud lepituse.  
[N.45.05.12] Sellepärast, otsekui ßhe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nþnda on ka surm tunginud kþigisse inimestesse, sest nad kþik on pattu teinud.  
[N.45.05.13] Sest patt oli maailmas ka enne käsku, kuid pattu ei arvata sßßks seal, kus ei ole käsku.  
[N.45.05.14] Ometi valitses surm Aadamast Mooseseni ka neid, kes ei olnud pattu teinud samasuguse ßleastumisega nagu Aadam, kes oli selle eeltähendus, kes pidi tulema.  
[N.45.05.15] Aga ka armuanniga ei ole lugu nþnda nagu pattulangemisega; sest kui ßhe inimese pattulangemise läbi paljud on surnud, siis on veel palju enam Jumala arm ja and selle ßhe Inimese Jeesuse Kristuse armu läbi ßlirohkesti saanud osaks neile paljudele.  
[N.45.05.16] Ja ka anniga ei ole nþnda nagu sellega, mis on tulnud ßhe pattulangenu läbi; sest ßhest ainsast pattulangemisest on kohus saanud hukkamþistmiseks, aga armuand mitmest pattulangemisest þigeksmþistmiseks.  
[N.45.05.17] Sest kui ßhe inimese pattulangemise tþttu surm on valitsenud selle ßhe läbi, kui palju enam peavad need, kes saavad armu ja þiguse anni täiuse, valitsema elus selle ßhe, Jeesuse Kristuse läbi.  
[N.45.05.18] Nþnda siis, otsekui ßks langemine on saanud hukkamþistmiseks kþigile inimestele, nþnda saab ka ßks þiguse täitmine kþigile inimestele elu þigustuseks.  
[N.45.05.19] Sest otsekui tolle ßhe inimese sþnakuulmatuse läbi paljud on saanud patuseks, nþnda saavad ka selle ßhe inimese sþnakuulelikkuse läbi paljud þigeks.  
[N.45.05.20] Aga käsk tuli kþrvalt sisse, et langemine saaks suuremaks. Ent kus patt on suurenenud, seal on ka arm saanud ßlirohkeks,  
[N.45.05.21] et otsekui patt on valitsenud surmas, samuti ka arm valitseks þiguse kaudu igaveseks eluks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.  
[N.45.06.01] Mis me nßßd ßtleme? Kas peame jääma patusse, et arm suureneks?  
[N.45.06.02] Ei milgi kombel! Meie, kes oleme ära surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?  
[N.45.06.03] VĂľi te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud Tema surmasse?  
[N.45.06.04] Me oleme siis surmasse ristimise kaudu ßhes Temaga maha maetud, et otsekui Kristus on surnuist ßles äratatud Isa au läbi, nþnda meiegi käiksime uues elus.  
[N.45.06.05] Sest kui me oleme kasvanud Ăźhte Tema surma sarnasusega, siis saame Ăźheks ka Tema ĂźlestĂľusmise sarnasusega,  
[N.45.06.06] kuna me seda teame, et meie vana inimene on ßhes temaga risti lÜÜdud, et patuihu kaotataks, nþnda et me enam ei orjaks pattu;  
[N.45.06.07] sest kes on surnud, see on Ăľigeks mĂľistetud patust.  
[N.45.06.08] Aga kui me Ăźhes Kristusega oleme surnud, siis usume, et me Ăźhes Temaga saame ka elama.  
[N.45.06.09] Sest me teame, et Kristus pärast seda, kui Ta surnuist ßles äratati, enam ei sure; surm ei valitse enam Tema ßle.  
[N.45.06.10] Sest mis Ta suri, seda Ta suri patule Ăźhe korra; aga mis Ta elab, elab Ta Jumalale.  
[N.45.06.11] NĂľnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.  
[N.45.06.12] Seepärast ärgu valitsegu siis patt teie surelikus ihus, et te kuulaksite teda tema himudes.  
[N.45.06.13] Ärge ka mitte andke oma liikmeid ülekohtu relviks patule, vaid andke iseendid Jumalale kui need, kes surnuist on saanud elavaks, ja oma liikmed õiguse relviks Jumalale.  
[N.45.06.14] Sest patt ei tohi teie ßle valitseda, sellepärast et teie ei ole käsu all, vaid armu all.  
[N.45.06.15] Kuidas siis? Kas hakkame pattu tegema, sest me ei ole käsu all, vaid armu all? Mitte sugugi!  
[N.45.06.16] Eks te tea, et kelle orjaks te hakkate sĂľnakuulmises, selle orjad te olete, kelle sĂľna te kuulete, kas patu orjad surmaks vĂľi sĂľnakuulmise orjad Ăľiguseks?  
[N.45.06.17] Aga tänu Jumalale, et te olite patu orjad, aga nßßd olete sßdamest saanud sþnakuulelikuks sellele þpetuse väljendusele, mille juurde teid on juhatatud,  
[N.45.06.18] ja et te patust vabanenuina olete saanud Ăľiguse orjadeks!  
[N.45.06.19] Ma räägin inimese kombel teie liha nþtruse pärast. Sest otsekui te oma liikmed andsite orjadeks rßvedusele ja ßlekohtule, selleks et käsust ßle astuda, nþnda andke nßßd oma liikmed þiguse orjadeks pßhitsusele.  
[N.45.06.20] Sest kui te olite patu orjad, olite vabad Ăľigusest.  
[N.45.06.21] Mis vilja te kandsite siis? Niisugust, millest teil nßßd on häbi! Sest selle lþpp on surm!  
[N.45.06.22] Aga nßßd, et te olete saanud patust vabaks ja Jumala orjadeks, on teie vili pßhitsuseks ja selle lþpp on igavene elu.  
[N.45.06.23] Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!  
[N.45.07.01] Vþi eks te tea, vennad - mina räägin käsutundjaile - et käsk valitseb inimese ßle, niikaua kui inimene elab.  
[N.45.07.02] Nii on abielunaine käsuga seotud elusoleva mehe kßlge; aga kui mees sureb, on ta lahti mehe käsu alt.  
[N.45.07.03] Sellepärast, kui naine mehe elus olles läheb teisele mehele, nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on ta sellest käsust vaba, nii et ta ei ole abielurikkuja, kui ta läheb teisele mehele.  
[N.45.07.04] Nþnda teiegi, mu vennad, olete surmatud käsule Kristuse ihu läbi, et saaksite teisele mehele, kes on surnuist ßles äratatud, et me kannaksime vilja Jumalale.  
[N.45.07.05] Sest kui me olime lihas, siis patuhimud, mis tþusid käsu läbi, tegutsesid meie liikmetes, et kanda vilja surmale.  
[N.45.07.06] Aga nßßd me oleme käsust lahti ning oleme surnud sellele, mis meid kinni pidas, nii et me teenime Jumalat vaimu uues olemises ja mitte kirjatähe vanas olemises.  
[N.45.07.07] Mis me siis ütleme? Ons käsk patt? Mitte sugugi! Ent pattu ma ei oleks tundnud muidu kui käsu kaudu; sest ma ei oleks kurjast himust midagi teadnud, kui käsk ei oleks öelnud: „Sa ei tohi himustada!”  
[N.45.07.08] Aga patt, saades tþuget käsust, äratas minus kþiksugu himusid; sest ilma käsuta on patt surnud.  
[N.45.07.09] Mina elasin enne ilma käsuta; aga kui käsusþna tuli, virgus patt ellu  
[N.45.07.10] ja mina surin ära, ja nþnda leiti käsusþna, mis mulle pidi olema eluks, mulle olevat surmaks.  
[N.45.07.11] Sest kui patt oli saanud käsusþnast tþuke, pettis ta mind ja surmas mind selle abil.  
[N.45.07.12] Nþnda on siis käsk pßha ja käsusþna pßha ja þige ja hea.  
[N.45.07.13] Kas siis nßßd see, mis on hea, on saanud mulle surmaks? Mitte sugugi! Vaid patt, et ta ilmneks patuna, on selle hea kaudu mulle toonud surma, et patt ise saaks ßliväga patuseks käsusþna läbi.  
[N.45.07.14] Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja mßßdud patu alla.  
[N.45.07.15] Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.  
[N.45.07.16] Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma mÜÜnan, et käsk on hea.  
[N.45.07.17] Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.  
[N.45.07.18] Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda;  
[N.45.07.19] sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!  
[N.45.07.20] Kui ma nßßd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.  
[N.45.07.21] Nii ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.  
[N.45.07.22] Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel,  
[N.45.07.23] aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mþistuse käsule ja vþtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes.  
[N.45.07.24] Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?  
[N.45.07.25] Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi! Nii ma siis teenin oma mþistusega Jumala käsku, aga lihaga patu käsku.  
[N.45.08.01] Nii ei ole siis nßßd mingisugust hukkamþistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses.  
[N.45.08.02] Sest elu vaimu käsk Kristuses Jeesuses on sind vabastanud patu ja surma käsust.  
[N.45.08.03] Sest mis oli vþimatu käsule, sellepärast et ta oli jþuetu liha tþttu, seda tegi Jumal, kui Ta läkitas Oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu pärast ning mþistis patu hukka liha sees,  
[N.45.08.04] et käsu þigus täide viidaks meie sees, kes me ei käi liha järgi, vaid Vaimu järgi.  
[N.45.08.05] Sest kes elavad liha järgi, nende meel on suunatud lihalikele asjadele; aga kes elavad Vaimu järgi, neil vaimsetele asjadele.  
[N.45.08.06] Sest liha mĂľtteviis, see on surm, aga Vaimu mĂľtteviis, see on elu ja rahu,  
[N.45.08.07] sellepärast et liha mþtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala käsule ega vþigi alistuda.  
[N.45.08.08] Kes siis lihameeles on, need ei vþi olla Jumalale meelepärased.  
[N.45.08.09] Aga teie ei ole lihameeles, vaid vaimus, kui Jumala Vaim tĂľepoolest asub teie sees. Aga kellel ei ole Kristuse Vaimu, see ei ole Tema Oma.  
[N.45.08.10] Kui aga Kristus on teie sees, siis on kßll ihu surnud patu pärast; aga vaim on elu þiguse pärast.  
[N.45.08.11] Aga kui selle Vaim, kes Jeesuse on surnuist ßles äratanud, teis elab, siis Tema, Kes Kristuse Jeesuse surnuist ßles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks Oma Vaimu läbi, Kes teis elab.  
[N.45.08.12] Sellepärast nßßd, vennad, oleme kßll vþlglased, aga mitte lihale, et elada liha järgi.  
[N.45.08.13] Sest kui te liha järgi elate, siis te surete; aga kui te Vaimu läbi ihu teod suretate, siis te elate.  
[N.45.08.14] Sest kĂľik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.  
[N.45.08.15] Sest te ei ole saanud orjapõlve vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapsepõlve Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!”  
[N.45.08.16] Seesama Vaim tunnistab Ăźhes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.  
[N.45.08.17] Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ßhes Temaga kannatame, siis meid ßhes Temaga ka austatakse.  
[N.45.08.18] Sest ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama.  
[N.45.08.19] Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.  
[N.45.08.20] On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla - mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest - ometi lootuse peale,  
[N.45.08.21] sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse.  
[N.45.08.22] Sest me teame, et kþik loodu ßhtlasi ägab ja on aina sßnnitusvaevas tänini;  
[N.45.08.23] aga mitte ßksnes seda, vaid isegi need, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust.  
[N.45.08.24] Sest me oleme päästetud lootuses. Ent lootus, mida nähakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi näeb, kuidas ta seda veel loodab?  
[N.45.08.25] Aga kui me loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikkusega.  
[N.45.08.26] Aga samuti tuleb ka Vaim appi meie nþtrusele; sest me ei tea seda, mida paluda, nþnda nagu peaks, ent Vaim Ise palvetab meie eest sþnades väljendamatute ohkamistega.  
[N.45.08.27] Aga sĂźdamete uurija teab, mis Vaimul on mĂľttes, et Ta kooskĂľlas Jumalaga kostab pĂźhade eest.  
[N.45.08.28] Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kþik ßhtlasi heaks tuleb, neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud.  
[N.45.08.29] Sest keda Ta on ette ära tundnud, need on Ta ka ette ära määranud olema Tema Poja näo sarnased, et Tema oleks esmasßndinu paljude vendade seas.  
[N.45.08.30] Aga keda Ta on ette ära määranud, need on Ta ka kutsunud, ja keda Ta on kutsunud, need on Ta ka þigeks teinud, ent keda Ta on þigeks teinud, neid on Ta ka austanud.  
[N.45.08.31] Mis me siis Ăźtleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes vĂľib olla meie vastu?  
[N.45.08.32] Tema, Kes Oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas Tema meie kþikide eest, kuidas Ta ei peaks siis Temaga meile kþike muud annetama?  
[N.45.08.33] Kes vþib sßßdistada Jumala valituid? Jumal on, Kes þigeks teeb.  
[N.45.08.34] Kes on, kes vþib hukka mþista? Kristus Jeesus on, Kes suri, ja mis veel enam, Kes ßles äratati, Kes on Jumala paremal käel, Kes meie eest palub.  
[N.45.08.35] Kes vþib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus, vþi ahastus, vþi tagakiusamine, vþi nälg, vþi alastiolek, vþi häda, vþi mþþk?  
[N.45.08.36] Nõnda nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks!”  
[N.45.08.37] Aga selles kþiges me saame täie vþidu Tema läbi, Kes meid on armastanud!  
[N.45.08.38] Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei Inglid, ei vßrstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad,  
[N.45.08.39] ei kĂľrgus ega sĂźgavus ega mingi muu loodu vĂľi meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!  
[N.45.09.01] Ma räägin tþtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu sßdametunnistus Pßhas Vaimus,  
[N.45.09.02] et mul on suur kurbus ja lĂľpmatu valu mu sĂźdames.  
[N.45.09.03] Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest,  
[N.45.09.04] kes on iisraellased, kellele kuuluvad lapseþigus ja au, ja lepingud ja käsuandmine, ja jumalateenistus ja tþotused,  
[N.45.09.05] kelle omad on esiisad ja kellest Kristus on pärit liha poolest, Tema, Kes on Jumal ßle kþige, kiidetud igavesti! Aamen.  
[N.45.09.06] Aga ei vþi olla nþnda, et Jumala sþna oleks läinud tßhja; sest mitte kþik need, kes pþlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael;  
[N.45.09.07] ka ei ole kõik lapsed selle tõttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on öeldud: „Iisakist loetakse sinu sugu!”  
[N.45.09.08] See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid tĂľotuse lapsed arvatakse sooks.  
[N.45.09.09] Sest tõotuse sõna on see: „Ma tulen jälle aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!”  
[N.45.09.10] Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta ßhest, see on meie esiisast Iisakist, sai käima peale.  
[N.45.09.11] Sest enne kui kaksikud olid sßndinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tþttu -  
[N.45.09.12] öeldi temale: „Vanem orjab nooremat!”,  
[N.45.09.13] nagu ju on kirjutatud: „Jaakobit Ma armastasin, aga Eesavit Ma vihkasin!”  
[N.45.09.14] Mida me nßßd ßtleme? Kas Jumal teeb ßlekohut? Mitte sugugi!  
[N.45.09.15] Sest Ta ütleb Moosesele: „Ma olen armuline, kellele Ma olen armuline, ja halastan, kelle peale Ma halastan!”  
[N.45.09.16] NĂľnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.  
[N.45.09.17] Sest Kiri ütleb vaaraole: „Just selleks Ma olen sind õhutanud, et sinus näidata Oma väge ja teha kuulsaks Oma nime kogu maailmas!”  
[N.45.09.18] NĂľnda Ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab.  
[N.45.09.19] Sa ehk ütled nüüd mulle: „Miks Ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna Tema tahtele?”  
[N.45.09.20] Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, ütleb oma tegijale: „Miks sa mu nõnda tegid?”  
[N.45.09.21] VĂľi ei ole potissepal meelevalda savi Ăźhest ja samast segust teha Ăźhe astja Ăľilsaks, teise halvaks otstarbeks?  
[N.45.09.22] Eks Jumal, tahtes osutada Oma viha ja teha teatavaks Oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks,  
[N.45.09.23] ja teinud seda selleks, et ilmutada Oma au rikkust armuastjate vastu, mis Ta ette oli valmistanud aulisteks,  
[N.45.09.24] nĂľnda nagu Tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast?  
[N.45.09.25] Nõnda nagu Ta ütleb ka Hoosea raamatus: „Ma tahan hüüda Omaks rahvaks neid, kes ei olnud Mu rahvas, ja Oma armsaks seda, kes ei olnud Mulle armas;  
[N.45.09.26] ja sünnib, et seal paigas, kus neile öeldi: teie ei ole Minu rahvas! hüütakse neid elava Jumala lasteks!”  
[N.45.09.27] Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: „Kuigi Iisraeli laste arv oleks otsekui mereliiv, pääseb sellest ainult jääk;  
[N.45.09.28] sest lõplikult ja kiiresti teostab Issand Oma sõna maa peal!”  
[N.45.09.29] Ja nõnda nagu Jesaja on ette öelnud: „Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!”  
[N.45.09.30] Mis me siis nßßd ßtleme? Seda, et paganad, kes þigust ei taotlenud, on kätte saanud þiguse, ent þiguse, mis tuleb usust.  
[N.45.09.31] Aga Iisrael, kes taotles þiguse käsku, ei ole käsku kätte saanud!  
[N.45.09.32] Mispärast? Sellepärast et taotlus ei olnud usust, vaid otsekui tegudest; nad tþukasid endid vastu komistuskivi,  
[N.45.09.33] nõnda nagu on kirjutatud: „Vaata, Ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub Temasse, ei jää häbisse!”  
[N.45.10.01] Vennad, minu sĂźdame hea meel ja palve Jumala poole nende eest on, et nad Ăľndsaks saaksid!  
[N.45.10.02] Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte þiget tunnetust mÜÜda;  
[N.45.10.03] sest kui nad ei mþista Jumala þigust ja pßßavad ßles seada oma þigust, siis ei ole nad alistunud Jumala þigusele.  
[N.45.10.04] Sest käsu lþppsiht on Kristus þiguseks igaßhele, kes usub.  
[N.45.10.05] Sest Mooses kirjutab þigusest, mis tuleb käsust, et inimene, kes seda täidab, elab sellest.  
[N.45.10.06] Aga õigus, mis tuleb usust, ütleb nõnda: „Ära ütle oma südames: kes läheb üles taevasse? See on: Kristust alla tooma;  
[N.45.10.07] või: kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!”  
[N.45.10.08] Vaid mis ta ütleb? „Sõna on sinule ligidal, sinu suus ja sinu südames!” See on usu sõna, mida me kuulutame!  
[N.45.10.09] Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma sßdames usud, et Jumal on Tema surnuist ßles äratanud, siis sa saad þndsaks!  
[N.45.10.10] Sest sĂźdamega usutakse Ăľiguseks, ent suuga tunnistatakse Ăľndsuseks.  
[N.45.10.11] Sest Kiri ütleb: „Ükski, kes Temasse usub, ei jää häbisse!”  
[N.45.10.12] Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest ßks ja sama on kþikide Issand, rikas kþikide heaks, kes Teda appi hßßavad.  
[N.45.10.13] Sest igaßks, kes hßßab appi Issanda nime, päästetakse.  
[N.45.10.14] Kuidas nad nßßd saavad appi hßßda Teda, Kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad vþivad uskuda Temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?  
[N.45.10.15] Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata? Nõnda nagu on kirjutatud: „Kui armsad on nende sammud, kes häid sõnumeid kuulutavad!”  
[N.45.10.16] Aga mitte kõik ei ole võtnud kuulda Evangeeliumi sõna. Sest Jesaja ütleb: „Issand, kes usub meie kuulutust?”  
[N.45.10.17] Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse sĂľna kaudu.  
[N.45.10.18] Aga ma küsin: kas nad siis ei ole kuulnud? On küll! „Üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!”  
[N.45.10.19] Aga ma küsin: kas Iisrael ei ole teada saanud? Esimesena ütleb Mooses: „Mina ärritan teid rahvaga, kes ei ole rahvas, ja vihastan teid mõistmatu rahvaga!”  
[N.45.10.20] Ent Jesaja räägib julgesti ja ütleb: „Mind on leidnud need, kes mind ei ole otsinud; ma olen saanud ilmsiks neile, kes mind ei ole nõudnud!”  
[N.45.10.21] Aga Iisraeli kohta ta ütleb: „Kogu päeva ma sirutan käsi rahva poole, kes ei kuula sõna ja räägib vastu!”  
[N.45.11.01] Siis ma nßßd ßtlen: kas vahest Jumal on Oma rahva hßljanud? Mitte sugugi! Sest minagi olen Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.  
[N.45.11.02] Jumal ei ole hßljanud Oma rahvast, kelle Tema on ette ära tundnud. Vþi kas te ei tea, mis Kiri ßtleb Eelijast, kuidas tema Jumala ees kaebab Iisraeli pärast, Üeldes:  
[N.45.11.03] „Issand, Sinu prohvetid on nad tapnud ja Sinu altarid maha kiskunud, ja mina olen üksi üle jäänud, ja nemad tahavad võtta mu elu!”  
[N.45.11.04] Aga mis ütleb temale Jumala vastus? „Mina olen Enesele üle jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees!”  
[N.45.11.05] Samuti on ka siis praegusel ajal jääk ßle jäänud armuvalikut mÜÜda.  
[N.45.11.06] Aga kui see on armust, siis ei ole see enam tegudest; muidu arm ei oleks arm. Aga kui see on tegudest, siis ei ole see enam arm; muidu tegu ei oleks enam tegu.  
[N.45.11.07] Mis nßßd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud; ent äravalitud on selle saavutanud ja teised on paadunud,  
[N.45.11.08] nõnda nagu on kirjutatud: „Jumal on neile andnud uimuse vaimu, silmad mitte nägema ja kõrvad mitte kuulma tänapäevani!”  
[N.45.11.09] Ja Taavet ütleb: „Nende laud saagu neile püüdepaelaks ja lõksuks ja pahanduseks ja kättemaksuks!  
[N.45.11.10] Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja murra nende selg kõveraks jäädavalt!”  
[N.45.11.11] Ma ßtlen nßßd: ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks.  
[N.45.11.12] Aga kui nende eksimine on maailma rikkus ja nende kahju paganate rikkus, saati siis nende täisarv!  
[N.45.11.13] Mina aga kĂľnelen teile, paganaile! Sest sedavĂľrd kui ma olen paganate Apostel, austan ma oma ametit,  
[N.45.11.14] et vþiksin kuidagi þhutada neid, kes on mu liha ja veri, ja mþned nende seast päästa.  
[N.45.11.15] Sest kui juba nende hĂźlgamine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvĂľtt muud kui surnuist ellusaamine?  
[N.45.11.16] Aga kui uudsevili on pĂźha, siis on ka taigen pĂźha; ja kui juur on pĂźha, siis on ka oksad pĂźhad.  
[N.45.11.17] Kui nßßd okstest mþned on ära murtud ja sina, kes olid metsþlipuu, oled jätkatud nende asemele ja oled ßhes nendega osa saanud þlipuu mahlakast juurest,  
[N.45.11.18] siis ära kiitle okste vastu. Ja kui sa kiitled, siis mþtle, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.  
[N.45.11.19] Sina ehk ütled nüüd: „Oksad on ära murtud, et mind külge jätkataks!”  
[N.45.11.20] Õige küll! Uskmatuse pärast on nad ära murtud; aga sina püsid usu läbi. Ära saa omas meeles suureliseks, vaid karda!  
[N.45.11.21] Sest kui Jumal ei säästnud loodud oksi, ega Ta sindki säästa!  
[N.45.11.22] Sellepärast vaata Jumala heldust ja valjust; valjust kßll nende vastu, kes on langenud; aga heldust sinu vastu, kui sa pßsid helduses, muidu sindki raiutakse maha!  
[N.45.11.23] Aga nemadki, kui nad ei jää uskmatusse, jätkatakse puu kßlge; sest Jumal vþib nad jälle kßlge jätkata.  
[N.45.11.24] Sest kui sina loomulikust metsþlipuust oled ära lþigatud ja loomu vastu oled jätkatud väärisþlipuu kßlge, saati siis, et nemad kui loodud oksad, jätkatakse iseeneste þlipuu kßlge.  
[N.45.11.25] Sest mina ei taha, vennad, et teile jääks teadmatuks see saladus - et teie ei oleks eneste meelest targad - et Iisraelile osalt on tulnud paadumus, kuni paganate täisarv on läinud sisse,  
[N.45.11.26] ja kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: „Siionist tuleb Päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse.  
[N.45.11.27] Ja see on Minu leping nendega, kui Ma ära võtan nende patud!”  
[N.45.11.28] Evangeeliumi poolest on nad kßll vaenlased teie pärast, aga valiku poolest on nad armastatud esiisade pärast.  
[N.45.11.29] Sest Jumal ei vĂľta tagasi Oma armuande ja kutsumist!  
[N.45.11.30] Sest otsekui teie muiste olite Jumalale sþnakuulmatud, aga nßßd olete armu saanud nende sþnakuulmatuse läbi,  
[N.45.11.31] nþnda on nßßd ka nemad sþnakuulmatud, et ka nemad nßßd teile osaks saanud armu kaudu saaksid armu.  
[N.45.11.32] Sest Jumal on kĂľik inimesed kinni pannud sĂľnakuulmatuse alla, et Ta armu annaks kĂľikidele.  
[N.45.11.33] Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sßgavust! Kui väljauurimatud on Tema kohtumþistmised ja äraarvamatud Tema teed!  
[N.45.11.34] Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Vþi kes on olnud Tema nþuandja?  
[N.45.11.35] Vþi kes on Temale midagi enne andnud, et Temale peaks jälle tasutama?  
[N.45.11.36] Sest Tema seest ja Tema läbi ja Tema poole on kþik asjad. Temale olgu au igavesti! Aamen.  
[N.45.12.01] Mina manitsen teid nßßd, vennad, Jumala suure sßdamliku halastuse tþttu andma oma ihud elavaks pßhaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mþistlik jumalateenistus.  
[N.45.12.02] Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine.  
[N.45.12.03] Sest selle armu läbi, mis mulle on antud, ma ßtlen teile igaßhele, et ta ei mþtleks ßleolevalt selle kohta, mida tuleb mþelda, vaid mþtleks nþnda, et saaks arukaks sedamÜÜda, kuidas Jumal igaßhele usu mþþdu on jaganud.  
[N.45.12.04] Sest otsekui meil ßhes ihus on palju liikmeid, aga kþigil liikmeil ei ole sama tÜÜ,  
[N.45.12.05] nĂľnda oleme meiegi paljud Ăźks ihu Kristuses, aga Ăźksikult igaĂźks Ăźksteise liikmed.  
[N.45.12.06] Aga meil on armu mÜÜda, mis meile antud, mþnesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu mþþtu mÜÜda;  
[N.45.12.07] olgu hoolekanne, mis toimugu hoolekandeametis; olgu keegi Ăľpetaja, siis toimigu ta Ăľpetamisametis;  
[N.45.12.08] manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis; kes teistele annetab, andku siira sßdamega; kes teisi juhatab, olgu hoolas; kes vaeseid hooldab, tehku seda rþþmuga.  
[N.45.12.09] Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse!  
[N.45.12.10] Olge vennaarmastuse poolest hellasĂźdamelised Ăźksteise vastu; vastastikuses austamises jĂľudke Ăźksteisest ette!  
[N.45.12.11] Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat!  
[N.45.12.12] Olge rþþmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, pßsivad palves!  
[N.45.12.13] Vþtke osa pßhade puudusest; pßßdke olla kßlalislahked.  
[N.45.12.14] Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad! Õnnistage ja ärge needke!  
[N.45.12.15] Olge rþþmsad rþþmsatega, nutke nutjatega!  
[N.45.12.16] Mõtelge ühesuguselt üksteise suhtes! Ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole; ärge olge eneste meelest targad!  
[N.45.12.17] Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes!  
[N.45.12.18] Kui vĂľimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kĂľigi inimestega.  
[N.45.12.19] Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, Mina tasun kätte! ütleb Issand.”  
[N.45.12.20] „Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale!”  
[N.45.12.21] Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!  
[N.45.13.01] Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile Ăźlemustele; sest Ăźlemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad Jumala poolt seatud.  
[N.45.13.02] Kes nßßd ßlemusele vastu paneb, see paneb vastu Jumala korrale; aga kes vastu panevad, saadavad eneste peale nuhtluse.  
[N.45.13.03] Sest valitsejad ei ole hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sina aga ei taha tunda hirmu Ăźlemuse ees, siis tee head, ja siis sa saad temalt kiitust.  
[N.45.13.04] Sest tema on Jumala teener sinu heaks; aga kui sa kurja teed, karda, sest ta ei kanna mþþka asjata; ta on Jumala teenija, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes kurja teeb.  
[N.45.13.05] Siis on tarvis olla allaheitlik, mitte ainult nuhtluse, vaid ka sßdametunnistuse pärast.  
[N.45.13.06] Sellepärast makske ka makse; sest nemad on Jumala sulased, kes selleks peavad oma ametit.  
[N.45.13.07] Tasuge kĂľigile, mis teie kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au tuleb anda!  
[N.45.13.08] Ärgu olgu teil midagi kellegagi võlgu, kui et te üksteist armastate, sest kes teist armastab, on käsu täitnud.  
[N.45.13.09] Sest käsk: „Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi ülekohut tunnistada; sa ei tohi himustada”, ja iga teine käsk on kokku võetud sellesse sõnasse: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”  
[N.45.13.10] Armastus ei tee ligimesele kurja; siis on armastus käsu täitmine.  
[N.45.13.11] Ja seda tehke sellepärast et te teate tunni juba käes olevat unest ßles ärgata; sest nßßd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime.  
[N.45.13.12] Öö on möödumas, aga päev on lähedal. Siis heitkem enestest ära pimeduse teod ja varustugem valguse relvadega!  
[N.45.13.13] Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte Üistes pidutsemistes ega joominguis, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses,  
[N.45.13.14] vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest hoolitsemist himude ärritamiseks!  
[N.45.14.01] Usu poolest nĂľrgale olge vastutulelikud ilma vaidlust alustamata arvamiste kohta.  
[N.45.14.02] Mþni usub, et ta vþib sßßa kþike, aga kes on nþrk, sÜÜb taimetoitu.  
[N.45.14.03] Kes sÜÜb, ärgu pidagu halvaks seda, kes mitte ei sÜÜ; ja kes ei sÜÜ, ärgu mþistku hukka seda, kes sÜÜb; sest Jumal on tema vastu vþtnud.  
[N.45.14.04] Kes oled sina, et sa mþistad hukka teise sulase? Tema seisab vþi langeb iseenese isandale. Aga tema jääb seisma, sest Jumal vþib teda pßsti hoida.  
[N.45.14.05] Mþni arvab ßht päeva paremaks teisest, aga teine peab kþik päevad ßhesuguseks. Igaßks olgu enese mþttes kindel omas veendumuses.  
[N.45.14.06] Kes paneb tähele päeva, paneb seda tähele Issandale; ja kes sÜÜb, sÜÜb Issandale, sest tema tänab Jumalat; ja kes mitte ei sÜÜ, jääb sÜÜmata Issandale ning tänab Jumalat.  
[N.45.14.07] Sest keegi meist ei ela iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele.  
[N.45.14.08] Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame vĂľi sureme, oleme Issanda Omad!  
[N.45.14.09] Sest Kristus suri selleks ja sai jälle elavaks, et Ta oleks nii surnute kui ka elavate Issand.  
[N.45.14.10] Aga sina, miks sa mþistad kohut oma venna ßle? Vþi sina teine, miks sa paned oma venda halvaks? Meid kþiki ju seatakse Jumala kohtujärje ette.  
[N.45.14.11] Sest on kirjutatud: „Nii tõesti kui Ma elan, ütleb Issand, Minu ees peab nõtkuma iga põlv ja iga keel peab tunnistama Jumalat!”  
[N.45.14.12] NĂľnda tuleb meil igaĂźhel anda aru iseenesest Jumalale.  
[N.45.14.13] Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigemini otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks.  
[N.45.14.14] Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebapĂźha iseenesest, vaid on ebapĂźha Ăźksnes sellele, kes midagi peab ebapĂźhaks.  
[N.45.14.15] Aga kui sinu vend saab nukraks roa pärast, siis ei käi sina enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma roaga seda, kelle eest Kristus on surnud.  
[N.45.14.16] Sellepärast ärgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.  
[N.45.14.17] Sest Jumala riik ei ole mitte sÜÜmine ega joomine, vaid þigus ja rahu ja rþþm Pßhas Vaimus.  
[N.45.14.18] Sest kes neis asjus orjab Kristust, see on Jumalale meelepärane ja kþlvuline inimestele.  
[N.45.14.19] Siis taotlegem nßßd seda, mis läheb tarvis rahuks ja vastastikuseks paranduseks.  
[N.45.14.20] Ära riku roa pärast Jumala teost! Kõik on küll puhas, aga paha on see sellele inimesele, kes sööb pahandusega.  
[N.45.14.21] Hea on liha mitte sßßa ja viina mitte juua, ja mitte teha seda, mis su vennale on komistuseks.  
[N.45.14.22] Usk, mis sul on, pea enesele Jumala ees. Õnnis on see, kes iseennast ei mõista hukka selles, mida ta peab õigeks;  
[N.45.14.23] aga kui keegi kþheldes sÜÜb, siis on ta hukka mþistetud, sest see ei tule usust. Aga kþik, mis ei ole usust, on patt!  
[N.45.15.01] Aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma jĂľuetute nĂľrkusi ega tohi elada iseeneste meele heaks.  
[N.45.15.02] Igaßks meist olgu ligimesele meelepärane tema heaks, et teda parandada.  
[N.45.15.03] Sest Kristuski ei elanud Enese meele heaks, vaid nõnda nagu on kirjutatud: „Nende teotamised, kes Sind teotavad, on langenud Minu peale!”  
[N.45.15.04] Sest mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile Ăľpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust.  
[N.45.15.05] Aga kannatlikkuse ja troosti Jumal andku teile ßksmeelt isekeskis Kristuse Jeesuse järele,  
[N.45.15.06] et te Ăźhel meelel ja Ăźhe suuga austaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa!  
[N.45.15.07] Sellepärast vþtke vastu ßksteist, nþnda nagu ka Kristus teid on vastu vþtnud Jumala austuseks.  
[N.45.15.08] Sest ma ßtlen, et Jeesus Kristus sai ßmberlþikamise sulaseks Jumala tþe pärast, et kinnitada isadele antud tþotused,  
[N.45.15.09] aga et paganad ülistavad Jumalat Tema halastuse pärast, nõnda nagu on kirjutatud: „Sellepärast ma tahan Sind ülistada paganate seas ja laulda kiitust Su nimele!”  
[N.45.15.10] Ja taas ütleb tema: „Olge rõõmsad, paganad, ühes Tema rahvaga!”  
[N.45.15.11] Ja veel: „Kiitke Issandat, kõik paganad, ja ülistage Teda, kõik rahvad!”  
[N.45.15.12] Ja jälle ütleb Jesaja: „Jesse juur tuleb ja see, kes tõuseb valitsema paganrahvaid; Tema peale hakkavad paganad lootma!”  
[N.45.15.13] Aga lootuse Jumal täitku teid kþige rþþmu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust Pßha Vaimu väes!  
[N.45.15.14] Mu vennad, mina isiklikult olen teie suhtes veendunud selles, et teie isegi olete täis headust, täidetud kþige teadmisega ning vþite kßll juhatada ßksteist.  
[N.45.15.15] Ometi olen ma ßsna julgesti mþnd teile kirjutanud, vennad, otsekui teile meeldetuletuseks, selle armu pärast, mille Jumal mulle on andnud selleks,  
[N.45.15.16] et ma oleksin Jeesuse Kristuse teenija paganate seas ja toimetaksin Jumala Evangeeliumi pßha teenistust, et paganad saaksid meelepäraseks ja Pßhas Vaimus pßhitsetud ohvriannetuseks.  
[N.45.15.17] Sellepärast ma tohin Kristuses Jeesuses kiidelda Jumala asjust.  
[N.45.15.18] Sest mina ei julge kþnelda millestki muust kui sellest, mis Kristus minu läbi paganate sþnakuulelikuks tegemiseks on korda saatnud sþna ja teoga  
[N.45.15.19] tunnustähtede ja imetegude väel, Pßha Vaimu väel, nþnda et mina Jeruusalemmast ja selle ßmberkaudsest maast alates Illßrikonini olen täide viinud Kristuse Evangeeliumi kuulutamise;  
[N.45.15.20] kuna ma nĂľnda olen pidanud oma auks armuĂľpetust mitte kuulutada seal, kus Kristust juba on nimetatud, et ma ei ehitaks teiste rajatud alusele,  
[N.45.15.21] vaid nõnda nagu on kirjutatud: „Need, kellele ei ole Temast midagi kuulutatud, saavad näha, ja need, kes ei ole kuulnud, mõistavad!”  
[N.45.15.22] See ongi see, mis mind mitu korda on takistanud teie juurde tulemast.  
[N.45.15.23] Aga et mul nßßd ei ole neis paigus enam aset ja et ma nii mitu aastat väga olen igatsenud teie juurde tulla,  
[N.45.15.24] siis ma ehk Hispaaniasse minnes tulen teie juurde, sest ma loodan teie kaudu matkates näha teid ja teie saatel jþuda sinna, niipea kui ma enne teie keskel ennast olen pisut rþþmustanud.  
[N.45.15.25] Aga nßßd ma lähen Jeruusalemma pßha rahvast abistama.  
[N.45.15.26] Sest Makedoonia ja Ahhaia on heaks arvanud toime panna korjanduse neile, kes Jeruusalemmas elavate seas kehvad on.  
[N.45.15.27] Nemad on seda heaks arvanud ja nad on ka nende vĂľlglased. Sest kui paganad on osa saanud nende vaimulikest andidest, siis on ka nende kohus neid aidata ihulike andidega.  
[N.45.15.28] Kui ma siis selle asja olen toimetanud ja neile selle saavutuse ustavalt kätte saatnud, tahan ma teie kaudu minna Hispaaniasse.  
[N.45.15.29] Aga ma tean, kui ma teie juurde tulen, et ma siis tulen Kristuse täie þnnistusega.  
[N.45.15.30] Ent mina manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi, minuga ßhes vþidelda eestpalvetega minu eest Jumala poole,  
[N.45.15.31] et ma pääseksin uskmatu rahva käest Juudamaal ja et minu abistus Jeruusalemma heaks oleks armas pßhade meelest,  
[N.45.15.32] et ma Jumala tahtel vþiksin rþþmuga tulla teie juurde ja teie keskel leida kosutust.  
[N.45.15.33] Aga rahu Jumal olgu teie kĂľikidega! Aamen.  
[N.45.16.01] Mina annan teie hooleks meie þe Foibe, kes on Kenkrea koguduse käsiline,  
[N.45.16.02] et te vĂľtaksite teda vastu Issandas, nĂľnda nagu sobib pĂźhadele, ja oleksite temale abiks kĂľiges, milles temal iganes teid on vaja. Sest tema on abiks olnud paljudele, ka mulle enesele.  
[N.45.16.03] Tervitage minu kaastÜÜlisi Kristuses Jeesuses, Priskat ja Akvilat,  
[N.45.16.04] kes minu elu eest on pannud oma kaela tapavalmis, keda ei täna mitte mina ßksi, vaid ka kþik paganate kogudused,  
[N.45.16.05] ja kogudust nende majas. Tervitage Epainetost, minu armast, kes oli esimene Aasias pÜÜrduma Kristuse poole.  
[N.45.16.06] Tervitage Maarjat, kes on palju vaeva näinud teie eest.  
[N.45.16.07] Tervitage Andronikost ja Juuniust, minu sugulasi ja kaasvange, kes on kuulsad Apostlite hulgas ja kes enne mind on olnud Kristuses.  
[N.45.16.08] Tervitage Ampliatost, mu armast Issandas.  
[N.45.16.09] Tervitage Urbanust, meie kaastÜÜlist Kristuses, ja mu armast Stahhßst.  
[N.45.16.10] Tervitage Apellest, kes on läbi katsutud Kristuses. Tervitage Aristobulose perekonda.  
[N.45.16.11] Tervitage Heroodioni, minu sugulast. Tervitage Narkissose perekonna liikmeid, kes on Issandas.  
[N.45.16.12] Tervitage Trßfainat ja Trßfoosat, kes teevad tÜÜd Issandas. Tervitage Persist, armast þde, kes on näinud palju vaeva Issandas.  
[N.45.16.13] Tervitage Ruufust, Issandas äravalitut, ja tema ema, kes on ka minu ema.  
[N.45.16.14] Tervitage AsĂźnkritost, Flegonit, Hermest, Patrobast, Hermast ja vendi, kes on nende juures.  
[N.45.16.15] Tervitage Filologost ja Juuliat, Neereust ja tema Ăľde ja OlĂźmpat ja kĂľiki pĂźhasid, kes on nende juures.  
[N.45.16.16] Tervitage Ăźksteist pĂźha suudlusega. KĂľik Kristuse kogudused tervitavad teid.  
[N.45.16.17] Aga mina manitsen teid, vennad, pidama silmas neid, kes tekitavad lĂľhesid ja pahandust Ăľpetuse vastu, mis te olete Ăľppinud, ja tĂľmbuge neist tagasi.  
[N.45.16.18] Sest niisugused inimesed ei teeni mitte meie Issandat Jeesust, vaid oma kĂľhtu, ja petavad magusate sĂľnadega ja libedate kĂľnedega tĂľemeelsete sĂźdameid.  
[N.45.16.19] Sest teie sþnakuulmine on saanud kþigile teatavaks; seepärast ma rþþmustun teist, kuid tahan, et teie oleksite targad heale, aga kohtlased pahale.  
[N.45.16.20] Aga rahu Jumal tallab varsti saatana teie jalge alla. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega! Aamen.  
[N.45.16.21] Teid tervitavad Timoteos, minu kaastÜÜline, ja Luukius ja Jaason ja Sosipatros, minu sugulased.  
[N.45.16.22] Mina, Tertius, kes ma selle kirja olen kirjutanud, tervitan teid Issandas.  
[N.45.16.23] Teid tervitab Gaajus, kes on olnud kĂźlalislahke minule ja kĂľigele kogudusele. Teid tervitab Erastos, linna laekur, ja vend Kvartus.  
[N.45.16.24] Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kĂľikidega! Aamen.  
[N.45.16.25] Ent sellele, kes teid vþib kinnitada minu Evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse jutluse järgi selle saladuse ilmutust mÜÜda, mis on olnud igavesest ajast varjul,  
[N.45.16.26] aga nßßd on saanud avalikuks ja on prohvetite kirjade kaudu igavese Jumala käsul tehtud teatavaks kþigile rahvastele usu sþnakuulelikkuse saavutamiseks -  
[N.45.16.27] ainsale targale Jumalale, Jeesuse Kristuse läbi, Temale olgu au ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.46.01.01] Paulus, Jumala tahtel kutsutud Kristuse Jeesuse Apostel, ja vend Soostenes  
[N.46.01.02] Korintoses olevale Jumala kogudusele, pĂźhitsetuile Kristuses Jeesuses, kutsutud pĂźhadele, Ăźhes nende k  
[N.46.01.03] Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.  
[N.46.01.04] Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast selle Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses,  
[N.46.01.05] et te olete k  
[N.46.01.06] sedamÜÜda nagu tunnistus Kristusest on kinnitatud teie sees,  
[N.46.01.07] n  
[N.46.01.08] kes ka teid tahab kinnitada otsani, et te v  
[N.46.01.09] Jumal on ustav, kelle läbi te olete kutsutud Tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda osadusse.  
[N.46.01.10] Aga ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime läbi, et te k  
[N.46.01.11] Sest ma olen Kloe pererahvalt teist, mu vennad, saanud kuulda, et teie seas on riidlemisi.  
[N.46.01.12] Ma räägin sellest, et teie seast igaüks räägib omaviisi; üks: „Mina olen Pauluse poolt!” teine: „Mina olen Apollose poolt!” kolmas: „Mina olen Keefase poolt!” ja neljas: „Mina olen Kristuse poolt!”  
[N.46.01.13] Kas Kristus on jaotatud mitmeks? Kas Paulus lÜÜdi risti teie eest? V  
[N.46.01.14] Ma tänan Jumalat, et ma kedagi muud teie seast ei ole ristinud kui ßksnes Krispose ja Gaajuse,  
[N.46.01.15] et keegi ei saaks Ăśelda, ma olevat ristinud iseenese nimesse.  
[N.46.01.16] Siiski ma ristisin ka Stefanase pere; muud kedagi ma ei tea ristinud olevat.  
[N.46.01.17] Sest Kristus ei läkitanud mind ristima, vaid armu  
[N.46.01.18] Sest s  
[N.46.01.19] Sest on kirjutatud: „Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks m  
[N.46.01.20] Kus on targad? Kus kirjatundjad? Kus selle ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud j  
[N.46.01.21] Sest maailm Jumala tarkuses ei  
[N.46.01.22] Sest juudid n  
[N.46.01.23] aga meie kuulutame ristilÜÜdud Kristust, Kes on juutidele pahandus ja paganaile j  
[N.46.01.24] kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust.  
[N.46.01.25] Sest mis j  
[N.46.01.26] Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid,  
[N.46.01.27] vaid mis on j  
[N.46.01.28] ja mis maailma ees on halvast soost ja p  
[N.46.01.29] et Ăźkski liha ei kiitleks Jumala ees.  
[N.46.01.30] Ent temast on teie olemine Kristuses Jeesuses, Kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ja  
[N.46.01.31] et oleks n  
[N.46.02.01] Ka mina, kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud mitte k  
[N.46.02.02] Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilÜÜdut.  
[N.46.02.03] Ja mina olin teie juures n  
[N.46.02.04] Ja minu k  
[N.46.02.05] et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.  
[N.46.02.06] Ent me kuulutame tarkust täiuslike seas, aga mitte selle maailma ega selle ajastu ßlemate tarkust, kes hävivad,  
[N.46.02.07] vaid me kuulutame Jumala salajas olevat ja varjatud tarkust, mis Jumal on ette määranud enne maailma-ajastute algust meie auks,  
[N.46.02.08] mida ßkski selle maailma ßlemaist ei ole tundnud; sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad au Issandat risti lÜÜnud,  
[N.46.02.09] vaid n  
[N.46.02.10] Ent Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi; sest Vaim uurib k  
[N.46.02.11] Sest kes inimesist teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kes temas on? Samuti ei tea ka Ăźkski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim.  
[N.46.02.12] Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on andnud,  
[N.46.02.13] ja seda me ka räägime mitte s  
[N.46.02.14] Aga maine inimene ei v  
[N.46.02.15] Aga vaimulik inimene m  
[N.46.02.16] Sest kes on Issanda meele ära tundnud, et temale n  
[N.46.03.01] Ka mina, vennad, ei v  
[N.46.03.02] Ma jootsin teile piima ega andnud tahket rooga; sest seda te ei talunud sellal ega talu veel praegugi.  
[N.46.03.03] Te olete ju alles lihalikud. Sest kui teie seas on kadedust ja riidu, eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimeste taoliselt?  
[N.46.03.04] Sest kui üks ütleb: „Mina olen Pauluse poolt!” ja teine: „Mina olen Apollose poolt!” eks te siis ole nagu inimesed kunagi?  
[N.46.03.05] Mis on siis Apollos? V  
[N.46.03.06] Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada.  
[N.46.03.07] N  
[N.46.03.08] Aga istutaja ja kastja on ßhesugused; kuid kumbki saab oma palga oma tÜÜ järgi.  
[N.46.03.09] Sest me oleme Jumala kaastÜÜlised, teie olete Jumala p  
[N.46.03.10] Jumala armu järgi, mis minule on antud, olen ma kui tark hooneehitaja pannud aluse, ja teine ehitab selle peale; aga igaßks vaadaku, kuidas tema selle peale ehitab.  
[N.46.03.11] Sest teist alust ei v  
[N.46.03.12] Aga kui keegi sellele alusele ehitab hoone kullast, h  
[N.46.03.13] siis saab igaßhe tÜÜ avalikuks; sest selle teeb selgeks Issanda päev, sest see saab tules ilmsiks ja tuli ise katsub läbi igaßhe tÜÜ, missugune see on.  
[N.46.03.14] Kui kellegi tÜÜ, mis tema sellele alusele on ehitanud, jääb pßsima, siis ta saab palga;  
[N.46.03.15] aga kui kellegi tÜÜ p  
[N.46.03.16] Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja et Jumala Vaim elab teie sees?  
[N.46.03.17] Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub tema; sest Jumala tempel on pĂźha ja seesama olete teie.  
[N.46.03.18] Ärgu ükski ennast petku! Kui keegi teie seast arvab enese targa olevat selles maailmas, siis ta saagu j  
[N.46.03.19] Sest selle maailma tarkus on j  
[N.46.03.20] Ja jälle: „Issand tunneb tarkade m  
[N.46.03.21] Ärgu siis ükski kiidelgu inimestest! Sest k  
[N.46.03.22] olgu Paulus, olgu Apollos, olgu Keefas, olgu maailm, olgu elu, olgu surm, olgu praegused asjad, olgu tulevased asjad, k  
[N.46.03.23] aga teie olete Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt!  
[N.46.04.01] N  
[N.46.04.02] Ent majapidajailt n  
[N.46.04.03] Aga minule ei tähenda see midagi, et teie v  
[N.46.04.04] Sest mina ei tea enesel ßhtki sßßd olevat; aga sellega ei ole ma veel  
[N.46.04.05] Sellepärast ärge m  
[N.46.04.06] Seda olen mina, vennad, tähendanud enese ja Apollose kohta teie pärast, et te meist  
[N.46.04.07] Sest kes ees  
[N.46.04.08] Juba te olete täis sÜÜnud, juba olete saanud rikkaks; te olete saanud kuningaiks ilma meieta. Kui te ometi t  
[N.46.04.09] Sest mulle näib, et Jumal meid, Apostleid, on asetanud viimasteks, otsekui surmam  
[N.46.04.10] meie oleme ogarad Kristuse pärast, aga teie olete arukad Kristuses; meie oleme n  
[N.46.04.11] Praeguse hetkenigi kannatame nälga ja janu ja oleme alasti, ja meid pekstakse rusikatega ja meil ei ole kuskil asu.  
[N.46.04.12] Ja me näeme vaeva tÜÜd tehes oma kätega; kui meid s  
[N.46.04.13] kui meid s  
[N.46.04.14] Mina ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid noomin teid kui oma armsaid lapsi.  
[N.46.04.15] Sest ehkki teil oleks kßmme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa, sest mina sßnnitasin teid Evangeeliumi läbi Kristuses Jeesuses.  
[N.46.04.16] Sellepärast ma manitsen teid: v  
[N.46.04.17] Otse sellepärast ma läkitasin teile Timoteose, kes on mu armas ja ustav poeg Issandas. Tema tuletab teile meelde minu teed, mida ma käin Kristuses Jeesuses, n  
[N.46.04.18] M  
[N.46.04.19] Aga ma tulen varsti teie juurde, kui Issand tahab, ja siis saan selgusele mitte suurustajate s  
[N.46.04.20] Sest Jumala Riik ei ole mitte s  
[N.46.04.21] Mis te tahate: kas pean tulema teie juurde vitsaga v  
[N.46.05.01] ĹŞldse kuuldub teie seas olevat hoorust ja niisugust hoorust, millist ei leidu paganategi seas, et kellelgi on oma isa naine.  
[N.46.05.02] Ja te olete pealegi suurelised ega ole pigemini saanud kurvaks, et see, kes niisuguse teo on teinud, lßkataks teie seast välja.  
[N.46.05.03] Aga mina, ehk ma küll olen ihulikult eemal, aga vaimus siiski ligi, olen otsekui teie juures viibides omalt poolt juba otsustanud, et see, kes niisuguse teo on teinud —  
[N.46.05.04] pärast seda kui teie ja minu vaim ühes meie Issanda Jeesuse väega on kokku saanud —  
[N.46.05.05] Issanda Jeesuse nimel ßle antaks saatanale liha hukkamiseks, et ta vaim päästetaks Issanda päeval.  
[N.46.05.06] Teie kiitlemine ei ole hea. Eks te tea, et pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks?  
[N.46.05.07] Pßhkige välja vana haputaigen, et oleksite uus taigen, n  
[N.46.05.08] Siis pidagem pĂźhi, mitte vana haputaignaga, mitte pahede ega kurjuse haputaignaga, vaid puhtuse ja t  
[N.46.05.09] Ma kirjutasin oma kirjas, et teil ärgu olgu tegemist hoorajatega,  
[N.46.05.10] muidugi mitte ßldiselt selle maailma hoorajatega ja ahnetega ja riisujatega ja ebajumala kummardajatega, sest muidu te peaksite minema ära maailmast.  
[N.46.05.11] Aga praegu ma kirjutasin teile, et teil ärgu olgu midagi tegemist niisugusega, keda nimetatakse vennaks ja kes on kas hooraja v  
[N.46.05.12] Sest kas minu asi on m  
[N.46.05.13] Ent nende ßle, kes on väljas, m  
[N.46.06.01] Kuidas julgeb keegi teie seast, kui tal on tegemist teisega, käia kohut ßlekohtuste juures ja mitte pßhade juures?  
[N.46.06.02] V  
[N.46.06.03] Eks te tea, et kord me m  
[N.46.06.04] Kui teil nßßd on  
[N.46.06.05] Seda ma ßtlen teile häbiks. Kas siis teie seas ei ole ßhtainustki tarka, kes kohut m  
[N.46.06.06] Vaid vend käib kohut vennaga ja pealegi uskmatute ees!  
[N.46.06.07] Juba seegi on ßldse veaks teie seas, et te ßksteisega kohut käite. Miks te pigemini ei kannata ßlekohut? Miks te pigemini ei lase enestele kahju teha?  
[N.46.06.08] Vaid te teete Ăźlekohut ja kahju, ja pealegi vendadele!  
[N.46.06.09] V  
[N.46.06.10] ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala Riiki!  
[N.46.06.11] Ja sellised olid teist m  
[N.46.06.12] K  
[N.46.06.13] Toit on k  
[N.46.06.14] Ent Jumal on ßles äratanud Issanda ja äratab ßles ka meid Oma väe läbi.  
[N.46.06.15] Eks te tea, et teie ihud on Kristuse liikmed? Kas peaksin siis v  
[N.46.06.16] V  
[N.46.06.17] Aga kes hoiab Issanda poole, see on Ăźks vaim Temaga.  
[N.46.06.18] P  
[N.46.06.19] V  
[N.46.06.20] Sest te olete kalli hinnaga ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!  
[N.46.07.01] Aga mis puutub sellesse, millest kirjutasite, siis mehele on hea naist mitte puudutada.  
[N.46.07.02] Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.  
[N.46.07.03] Mees täitku oma kohust naise vastu ja n  
[N.46.07.04] Naisel ei ole meelevalda oma ihu Ăźle, vaid mehel; ja n  
[N.46.07.05] Ärge t  
[N.46.07.06] Ent seda ma ßtlen andes luba, mitte käskides.  
[N.46.07.07] Sest ma tahaksin, et k  
[N.46.07.08] Ent ma ßtlen vallalistele ja lesknaistele: neile on hea, kui nad jäävad n  
[N.46.07.09] Aga kui nad ei suuda endid talitseda, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes p  
[N.46.07.10] Aga abielulistele ei käsi mina, vaid Issand, et naine ärgu mingu mehest lahku.  
[N.46.07.11] On aga keegi lahutatud, siis ta jäägu abielutuks v  
[N.46.07.12] Aga muile ßtlen mina, mitte Issand: kui ßhel vennal on uskmatu naine ja naine heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hßljaku teda.  
[N.46.07.13] Samuti kui ßhel naisel on uskmatu mees ja mees heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hßljaku meest.  
[N.46.07.14] Sest uskmatu mees on pßhitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pßhitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rßvedad, aga nßßd on nad pßhad.  
[N.46.07.15] Aga kui uskmatu pool lahkub, siis ta lahkugu; niisuguseis asjus ei ole vend ega  
[N.46.07.16] Sest mis tead sina, naine, kas sa oma mehe päästad? V  
[N.46.07.17] Ainult n  
[N.46.07.18] On keegi kutsutud Ăźmberl  
[N.46.07.19] ĹŞmberl  
[N.46.07.20] Igaßks jäägu sellesse kutsesse, milles ta on kutsutud.  
[N.46.07.21] Kui sa oled kutsutud orjana, siis ära hooli sellest. Aga kui sa v  
[N.46.07.22] Sest kes on kutsutud orjana Issandas, on Issandas vabakslastu; samuti, kes on kutsutud vabana, on Kristuse ori.  
[N.46.07.23] Teie olete kallilt ostetud, ärge saage inimeste orjaks!  
[N.46.07.24] Jäägu, vennad, igaßks Jumala ees sellesse, milles ta on kutsutud!  
[N.46.07.25] Ent neitsite kohta ei ole mul Issanda käsku, aga ma annan n  
[N.46.07.26] Siis ma arvan eelseisva kitsikuse pärast hea olevat, et inimene jääb, nagu ta on.  
[N.46.07.27] Kui sa oled naisega seotud, siis ära pßßa vabaneda; kui oled vallaline, siis ära otsi naist.  
[N.46.07.28] Aga kui sa ka abiellud, siis sa ei tee pattu; ja kui neitsi läheb mehele, siis ta ei tee pattu. Ent sellised saavad kannatada ihulikku viletsust, mina aga säästaksin teid.  
[N.46.07.29] Ent seda ßtlen, vennad, et aeg on lßhike; sellepärast olgu nii, et needki, kellel on naised, olgu nagu need, kellel neid ei ole;  
[N.46.07.30] ja olgu nii, et kes nutavad, nagu ei nutakski, ja kes on r  
[N.46.07.31] ja kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda; sest selle maailma nägu kaob.  
[N.46.07.32] Ent mina tahaksin, et te oleksite muretud. Vallaline mees hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, kuidas ta saaks olla Issanda meele järgi.  
[N.46.07.33] Aga naisemees hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas ta saaks olla naise meele järgi.  
[N.46.07.34] Nii on ta jaotatud kaheks. Ja vallaline naine v  
[N.46.07.35] Aga seda ma Ăźtlen teie eneste kasuks, ei mitte, et kĂśit panna teile kaela, vaid et te elaksite viisakalt ja pĂźsiksite takistamatult Issandas.  
[N.46.07.36] Aga kui keegi arvab vääriti käitlevat oma neitsit, kelle paras naimaiga on mÜÜdumas, ja kui see peab n  
[N.46.07.37] Aga kes on kindel oma sßdames ja kellel seda ei ole vaja, vaid on meelevald oma tahtmise ßle ning on otsustanud oma sßdames oma neitsi jätta neitsiks, see teeb hästi.  
[N.46.07.38] Kes siis oma neitsi naib, teeb hästi, ja kes teda ei nai, teeb paremini.  
[N.46.07.39] Naine on seotud niikaua kui tema mees elab; aga kui ta mees on läinud magama, on ta vaba minema mehele, kellele tahab, kui see vaid sßnnib Issandas.  
[N.46.07.40] Aga ta on  
[N.46.08.01] Mis puutub ebajumala ohvrilihasse, siis teame: meil k  
[N.46.08.02] Kui keegi arvab midagi tunnetavat, ta ei tunneta veel n  
[N.46.08.03] aga kes armastab Jumalat, selle on Jumal ära tundnud.  
[N.46.08.04] Mis nßßd puutub ebajumala ohvriliha sÜÜmisse, siis teame, et maailmas ei ole ßhtki ebajumalat ja et ei ole muud Jumalat kui Ūks.  
[N.46.08.05] Sest kuigi on olemas niinimetatud jumalaid, olgu taevas v  
[N.46.08.06] on meil ometigi ainult Ăźks Jumal, Isa, Kellest on k  
[N.46.08.07] Aga k  
[N.46.08.08] Roog ei vii meid lähemale Jumalale; kui me ei sÜÜ, ei ole meile sellest kahju, ja kui sÜÜme, ei ole meil sellest kasu.  
[N.46.08.09] Vaadake ainult, et see teie vabadus ei saaks n  
[N.46.08.10] Sest kui keegi, kellel on tunnetus, näeb sind ebajumala kojas lauas istuvat, kas siis tema sßdametunnistus, kui see on n  
[N.46.08.11] Siis läheb ju sinu tunnetuse läbi hukka n  
[N.46.08.12] Aga kui te n  
[N.46.08.13] Sellepärast: kui roog mu venda pahandab, siis ma ei sÜÜ iialgi enam liha, et ma oma venda ei pahandaks!  
[N.46.09.01] Eks ma ole vaba? Eks ma ole Apostel? Eks ma ole näinud Jeesust Kristust, meie Issandat? Eks teie ole minu tÜÜ Issandas?  
[N.46.09.02] Kui ma Apostel ei ole muile, siis ma olen seda ometi teile; sest teie olete minu Apostliameti pitser Issandas.  
[N.46.09.03] Minu kaitsek  
[N.46.09.04] kas meil ei ole  
[N.46.09.05] Kas meil ei ole  
[N.46.09.06] V  
[N.46.09.07] Kes iganes läheb omal kulul s  
[N.46.09.08] Kas ma räägin seda inimeste viisil? Eks käskki ßtle seda?  
[N.46.09.09] On ju Moosese käsu  
[N.46.09.10] Eks ta seda k  
[N.46.09.11] Kui me teile oleme kĂźlvanud vaimulikku seemet, kas on see siis suur asi, kui me l  
[N.46.09.12] Kui teistel on niisugune  
[N.46.09.13] Eks te tea, et need, kes pßhakojas tÜÜd teevad, pßhakojast ka sÜÜvad, et need, kes teenivad ohvrialtari juures, oma osa saavad altariga samal määral?  
[N.46.09.14] N  
[N.46.09.15] Aga mina ei ole sellest midagi tarvitanud. Ent ma ei ole seda kirjutanud, et mulle n  
[N.46.09.16] Sest kui ma armu  
[N.46.09.17] Sest kui ma teen seda vabast tahtest, siis ma saan palga; aga kui sunniviisil, siis on ometi amet usaldatud minu kätte.  
[N.46.09.18] Mis on siis mu palk? See, et ma armu  
[N.46.09.19] Sest ehk ma kĂźll olen vaba k  
[N.46.09.20] Nii olen ma juutidele olnud otsekui juut, et ma v  
[N.46.09.21] Käsuta olijaile ma olen otsekui käsuta — ehk ma küll ei ole ilma Jumala käsuta, vaid elan Kristusele käsus — et v  
[N.46.09.22] N  
[N.46.09.23] Aga k  
[N.46.09.24] Eks te tea, et need, kes v  
[N.46.09.25] Aga iga v  
[N.46.09.26] Sellepärast ma ei jookse nagu pimedast peast, ma ei v  
[N.46.09.27] vaid ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust Ăśeldes ise ei saaks k  
[N.46.10.01] Sest ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et meie esiisad olid k  
[N.46.10.02] ja ristiti k  
[N.46.10.03] ja s  
[N.46.10.04] ja j  
[N.46.10.05] Aga suurem hulk neist ei olnud Jumalale meelepärased, sest nad lÜÜdi maha k  
[N.46.10.06] Ent need lood sßndisid meile eeltähenduseks, et me ei himustaks kurja, nagu nemad himustasid.  
[N.46.10.07] Ärge ka saage ebajumala kummardajaiks, n  
[N.46.10.08] Ärgem pidagem ka hooraelu, n  
[N.46.10.09] Ärgem ka kiusakem Issandat, n  
[N.46.10.10] Ärge ka nurisege, n  
[N.46.10.11] See sßndis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma l  
[N.46.10.12] Sellepärast, kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!  
[N.46.10.13] Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, Kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ßhes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, n  
[N.46.10.14] Sellepärast, minu armsad, p  
[N.46.10.15] Ma räägin n  
[N.46.10.16]   
[N.46.10.17] Sellepärast et on ainult ßks leib, siis me, kuigi paljud, oleme ßks ihu; sest me k  
[N.46.10.18] Vaadake Iisraeli peale, nagu ta liha poolest on! Eks need, kes sÜÜvad ohvreid, ole altari osalised?  
[N.46.10.19] Mis ma nßßd ßtlen? Kas seda, et ebajumala ohver on midagi? V  
[N.46.10.20] Ei! Vaid ma Ăźtlen: mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale. Ent ma ei taha, et teil oleks osadust kurjade vaimudega.  
[N.46.10.21] Te ei v  
[N.46.10.22] V  
[N.46.10.23] K  
[N.46.10.24] Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!  
[N.46.10.25] K  
[N.46.10.26] Sest Issanda päralt on maa ja selle täius!  
[N.46.10.27] Kui keegi uskmatuist kutsub teid ja te tahate minna, siis sÜÜge k  
[N.46.10.28] Aga kui keegi teile ütleb: „See on ohvriliha!”, siis ärge sööge selle inimese pärast, kes tegi märkuse, ja südametunnistuse pärast.  
[N.46.10.29] Ent mina ei räägi sinu, vaid teise sßdametunnistusest. Sest milleks peaks teise sßdametunnistus otsustama minu vabaduse ßle?  
[N.46.10.30] Kui ma midagi vastu v  
[N.46.10.31] Kas te siis sÜÜte v  
[N.46.10.32] Ärge olge pahanduseks ei juutidele ega kreeklastele ega Jumala kogudusele,  
[N.46.10.33] nagu minagi olen k  
[N.46.11.01] V  
[N.46.11.02] Aga ma kiidan teid, vennad, et te k  
[N.46.11.03] Aga ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea.  
[N.46.11.04] Iga mees, kes palvetab v  
[N.46.11.05] Aga iga naine, kes palvetab v  
[N.46.11.06] Sest kui naine ei kata oma pead, siis l  
[N.46.11.07] Mehel ei ole tarvis oma pead katta, sest tema on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.  
[N.46.11.08] Sest mees ei ole naisest, vaid naine on mehest.  
[N.46.11.09] Meest ei loodud ka mitte naise pärast, vaid naine loodi mehe pärast.  
[N.46.11.10] Sellepärast peab naisel olema pea peal meelevallatunnus Inglite pärast.  
[N.46.11.11] Ometi ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas.  
[N.46.11.12] Sest otsekui naine mehest, n  
[N.46.11.13] Otsustage iseenestes, kas naisele k  
[N.46.11.14] Eks ju loodus ise teid  
[N.46.11.15] ent naisele, kui ta kannab pikki juukseid, on see auks; sest pikad juuksed on temale antud liniku eest.  
[N.46.11.16] Aga kui keegi on tĂźlinorija, see teadku, et meil ei ole seesugust kommet ega ka mitte Jumala kogudustel.  
[N.46.11.17] Aga seda käskides ma ei kiida seda, et te tulete kokku mitte paremuseks vaid pahemuseks.  
[N.46.11.18] Sest esmalt ma kuulen, et kui te kokku tulete Jumala koguduses, teil on l  
[N.46.11.19] Sest teie seas peab olema lahk  
[N.46.11.20] Kui te nßßd kokku tulete, siis ei ole Issanda  
[N.46.11.21] sest sÜÜma asudes v  
[N.46.11.22] Kas teil ei ole kodasid, kus te v  
[N.46.11.23] Sest mina olen Issandalt saanud selle, mis ma teilegi olen andnud, et Issand Jeesus sel ÜÜl, mil Ta ära anti, v  
[N.46.11.24] ja tänas ja murdis ning ütles: „See on Minu IhU, mis teie eest antakse. Seda tehke Minu mälestuseks!”  
[N.46.11.25] Samuti Ta v  
[N.46.11.26] Sest iga kord, kui te seda leiba sÜÜte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni Ta tuleb!  
[N.46.11.27] Sellepärast: kes iganes seda leiba sÜÜb v  
[N.46.11.28] Aga inimene katsugu ennast läbi ja n  
[N.46.11.29] sest kes sÜÜb ja joob, see sÜÜb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust.  
[N.46.11.30] Sellepärast on ka palju n  
[N.46.11.31] Sest kui me enestest ise aru annaksime, siis meie Ăźle ei m  
[N.46.11.32] aga kui meie Ăźle kohut m  
[N.46.11.33] Seepärast, mu vennad, kui te kokku tulete sÜÜma, siis oodake ßksteist.  
[N.46.11.34] Kui keegi on näljane, sÜÜgu kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan, kui ma tulen.  
[N.46.12.01] Mis puutub vaimuannetesse, vennad, ei taha ma teid jätta teadmatusse.  
[N.46.12.02] Te teate, et alles paganad olles te käisite keeletute ebajumalate juures, n  
[N.46.12.03] Sellepärast ma teen teile teatavaks, et ükski, kes räägib Jumala Vaimus, ei ütle: „Neetud on Jeesus!” Ja ükski ei v  
[N.46.12.04] Armuanded on kĂźll mitmesugused, aga Vaim on sama;  
[N.46.12.05] ja ametid on mitmesugused, aga Issand on sama.  
[N.46.12.06] Ja väeavaldused on mitmesugused, aga sama on Jumal, Kes teeb k  
[N.46.12.07] Aga igaĂźhele antakse Vaimu ilmutus Ăźhiseks kasuks.  
[N.46.12.08] Nii antakse ßhele Vaimu läbi tarkuse s  
[N.46.12.09] teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus;  
[N.46.12.10] teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele m  
[N.46.12.11] Ent k  
[N.46.12.12] Sest otsekui ihu on Ăźks ja tal on palju liikmeid, aga k  
[N.46.12.13] sest me k  
[N.46.12.14] Sest ihu ei ole Ăźks liige, vaid palju liikmeid.  
[N.46.12.15] Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse!” kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?  
[N.46.12.16] Ja kui k  
[N.46.12.17] Kui k  
[N.46.12.18] Aga nßßd Jumal asetaski liikmed, igaßhe neist, ihu kßlge, n  
[N.46.12.19] Ja kui k  
[N.46.12.20] Nßßd aga ongi palju liikmeid, aga ßks ihu!  
[N.46.12.21] Silm ei v  
[N.46.12.22] Vaid palju enam on tarvis neid ihu liikmeid, mis näivad olevat n  
[N.46.12.23] ja neid, mida me peame autumaiks ihu kßljes, katame iseäralise auga, ja liikmeid, millest meil on häbi, me ehime k  
[N.46.12.24] ent meie suursuguseil liikmeil pole seda tarvis. Sest Jumal on ihu n  
[N.46.12.25] et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed Ăźksmeeles kannaksid muret Ăźksteise eest.  
[N.46.12.26] Ja kui liige kannatab, siis kannatavad teisedki liikmed Ăźhes temaga, ja kui Ăźht liiget austatakse, siis teisedki liikmed r  
[N.46.12.27] Aga teie olete Kristuse ihu ja igaĂźks omast kohast Tema liikmed.  
[N.46.12.28] Ja Jumal on seadnud koguduses m  
[N.46.12.29] Ega k  
[N.46.12.30] Ega k  
[N.46.12.31] Aga olge agarad pßßdma suuremaid armuandeid! Ja ma näitan veel teile tee, mis on ßle k  
[N.46.13.01] Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja k  
[N.46.13.02] Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin k  
[N.46.13.03] Ja kui ma jagaksin k  
[N.46.13.04] Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis;  
[N.46.13.05] ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha;  
[N.46.13.06] ta ei r  
[N.46.13.07] tema vabandab k  
[N.46.13.08] Armastus ei hävi ilmaski! Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad; olgu tunnetus, see l  
[N.46.13.09] Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame.  
[N.46.13.10] Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik!  
[N.46.13.11] Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma m  
[N.46.13.12] Sest nßßd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nßßd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.  
[N.46.13.13] Ent nßßd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!  
[N.46.14.01] Taotlege armastust ja olge agarad taotlema vaimuandeid, aga k  
[N.46.14.02] Sest kes keeltega räägib, ei k  
[N.46.14.03] Aga prohvetlikult k  
[N.46.14.04] Keeltega rääkija ehitab iseennast; aga prohvetlikult k  
[N.46.14.05] Ma tahaksin kĂźll, et te k  
[N.46.14.06] Aga nßßd, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin keeltega, mis kasu ma tooksin teile, kui ma teile ei räägiks kas ilmutuse v  
[N.46.14.07] N  
[N.46.14.08] Samuti kui pasun annab segast häält, kes siis hakkab valmistama s  
[N.46.14.09] N  
[N.46.14.10] Maailmas on ei tea kui palju mitmesuguseid keelemurdeid ja ßkski neist pole häälikuteta.  
[N.46.14.11] Kui mina nßßd ei tunne hääliku tähendust, olen ma sellele, kes räägib, umbkeelne ja rääkija on mulle umbkeelne.  
[N.46.14.12] Samuti teiegi olles agarad taotlema vaimuandeid, pßßdke saada neid rohkesti koguduse ehitamiseks.  
[N.46.14.13] Seepärast, kes keeltega räägib, palugu Jumalat, et ta v  
[N.46.14.14] Sest kui ma keeltega rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu m  
[N.46.14.15] Mida siis teha? Ma tahan palvetada vaimus ja tahan palvetada ka m  
[N.46.14.16] Sest kui sa teed tänupalvet vaimus, kuidas siis see, kes v  
[N.46.14.17] Sest sa tänad kßll hästi, aga teist see ei ehita.  
[N.46.14.18] Ma tänan Jumalat, et mina räägin keeltega rohkem kui teie k  
[N.46.14.19] Aga ma tahan koguduses pigemini rääkida viis s  
[N.46.14.20] Vennad, ärge saage lasteks m  
[N.46.14.21] Käsu  
[N.46.14.22] Nii ei ole siis keeled tunnuseks usklikele, vaid uskmatuile; aga prohvetlik k  
[N.46.14.23] Kui nßßd k  
[N.46.14.24] Aga kui nemad k  
[N.46.14.25] tema sĂźdame saladused tuleksid ilmsiks ja ta heidaks siis silmili maha ja kummardaks Jumalat ning tunnistaks, et Jumal on t  
[N.46.14.26] Mis siis nßßd, vennad? Kui te kokku tulete, siis on igaßhel midagi, kas laulu v  
[N.46.14.27] Kui keeltega räägitakse, siis rääkigu kaks v  
[N.46.14.28] Aga kui t  
[N.46.14.29] Aga prohveteist k  
[N.46.14.30] Ja kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi, siis olgu esimene vait.  
[N.46.14.31] Sest te v  
[N.46.14.32] Ja prohvetite vaimud alistuvad prohveteile.  
[N.46.14.33] Sest Jumal ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal. N  
[N.46.14.34] olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole luba k  
[N.46.14.35] Aga kui nad tahavad midagi  
[N.46.14.36] V  
[N.46.14.37] Kui keegi arvab enese olevat prohveti v  
[N.46.14.38] Aga kui keegi ei taha seda teada, ärgu teadku!  
[N.46.14.39] Niisiis, vennad, taotlege prohvetlikku k  
[N.46.14.40] K  
[N.46.15.01] Ent ma juhin teie tähelepanu Evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, mille te ka vastu v  
[N.46.15.02] ning milles te ka  
[N.46.15.03] Sest ma olen teile k  
[N.46.15.04] ja et Ta maeti ja et Ta ßles äratati kolmandal päeval kirjade järgi  
[N.46.15.05] ja et Ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkßmnele.  
[N.46.15.06] Pärast Ta ilmus ßhekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest suurem hulk veel praegugi on elus, aga m  
[N.46.15.07] pärast seda Ta ilmus Jakoobusele, siis k  
[N.46.15.08] aga pärast k  
[N.46.15.09] Sest mina olen Apostlite seast k  
[N.46.15.10] Aga Jumala armust olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tßhine, vaid ma olen palju rohkem tÜÜd teinud kui nemad k  
[N.46.15.11] Olgu nßßd mina v  
[N.46.15.12] Aga kui Kristusest kuulutatakse, et Ta on surnuist ßles äratatud, kuidas siis m  
[N.46.15.13] Aga kui ei ole surnute Ăźlest  
[N.46.15.14] Ent kui Kristus mitte ei ole ßles äratatud, siis on meie jutlus tßhine ja tßhine on ka teie usk;  
[N.46.15.15] ja meid leitakse siis Jumala valetunnistajad olevat, sest me oleme tunnistanud Jumala vastu, et Ta on ßles äratanud Kristuse, Keda Tema pole äratanud, kui surnuid ßles ei äratata.  
[N.46.15.16] Sest kui surnuid ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud.  
[N.46.15.17] Aga kui Kristust ei ole äratatud, siis on teie usk tßhine ja te olete alles oma pattude sees.  
[N.46.15.18] Siis on ka need, kes Kristuse sees on läinud hingama, hukka saanud.  
[N.46.15.19] Kui meie selles elus oleme lootnud ainult Kristuse peale, siis me oleme k  
[N.46.15.20] Aga nßßd on Kristus surnuist ßles äratatud ja on saanud esmaseks nende seast, kes on läinud hingama.  
[N.46.15.21] Sest kui juba surm on tulnud inimese kaudu, siis on ka surnute Ăźlest  
[N.46.15.22] Sest n  
[N.46.15.23] aga igaßks oma järjekorras: esimesena Kristus, selle järel Kristuse Omad Tema tulemises;  
[N.46.15.24] siis tuleb ots, kui Ta annab Riigi Jumala ja Isa kätte pärast seda, kui Ta on hävitanud k  
[N.46.15.25] Sest Tema peab valitsema, kuni Ta on pannud k  
[N.46.15.26] Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!  
[N.46.15.27] Sest „ta on k  
[N.46.15.28] Aga kui k  
[N.46.15.29] Mis teevad muidu need, kes endid lasevad ristida surnute eest, kui surnuid koguni ei äratata? Mispärast siis neid ristitakse nende eest?  
[N.46.15.30] Ja mispärast oleme meiegi hädaohus igal hetkel?  
[N.46.15.31] Iga päev ma olen surmasuus, nii t  
[N.46.15.32] Kui ma inimeste kombel olen Efesoses v  
[N.46.15.33] Ärge eksige! „Kurjad k  
[N.46.15.34] Kainestuge  
[N.46.15.35] Aga m  
[N.46.15.36] Rumal! See, mida sa kĂźlvad, ei saa elavaks, kui see enne ei sure.  
[N.46.15.37] Ja mida sa kĂźlvad, sa ei kĂźlva selle ihuna, mis peab t  
[N.46.15.38] Aga Jumal annab temale ihu, millise tahab, ja igale seemnele tema oma ihu.  
[N.46.15.39] K  
[N.46.15.40] ja on taevalikke ihusid ja maiseid ihusid; aga teistsugune on taevalike auhiilgus ja teistsugune maiste auhiilgus.  
[N.46.15.41] Isesugune on päikese hiilgus ja isesugune kuu hiilgus ja isesugune tähtede hiilgus; sest tähe ja tähe hiilgusel on oma vahe.  
[N.46.15.42] N  
[N.46.15.43] autuses kßlvatakse, auhiilguses äratatakse ßles; n  
[N.46.15.44] maine ihu kßlvatakse, vaimne ihu äratatakse ßles; sest kui on olemas maine ihu, siis on ka olemas vaimne ihu.  
[N.46.15.45] N  
[N.46.15.46] Aga vaimne ihu ei ole esimene, vaid maine; selle järel on vaimne.  
[N.46.15.47] Esimene inimene oli maast, muldne, teine Inimene on taevast.  
[N.46.15.48] Milline on muldne, sellised on ka muldsed; ja milline on taevane, sellised on ka taevased.  
[N.46.15.49] Ja otse n  
[N.46.15.50] Aga seda ma Ăźtlen, vennad, et liha ja veri ei v  
[N.46.15.51] Vaata, ma Ăźtlen teile saladuse: me k  
[N.46.15.52] äkitselt ßhe silmapilguga, viimse pasuna hßßdes. Sest pasun hßßab ja surnud t  
[N.46.15.53] Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietub surematusega.  
[N.46.15.54] Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surev riietub surematusega, siis saab t  
[N.46.15.55] Surm, kus on sinu v  
[N.46.15.56] Aga surma astel on patt ja patu vägi on käsk.  
[N.46.15.57] Ent tänu Jumalale, Kes meile v  
[N.46.15.58] Sellepärast, mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda tÜÜs, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!  
[N.46.16.01] Mis puutub korjandusse pĂźhade heaks, siis tehke teiegi n  
[N.46.16.02] Igal esimesel nädalapäeval pangu igaßks teie seast midagi tallele sedamÜÜda, kuidas temal on j  
[N.46.16.03] Aga kui ma saabun, läkitan ma kirjadega need, keda te arvate k  
[N.46.16.04] Ja kui asi on seda väärt, et minagi läheksin, siis nad tulgu ßhes minuga.  
[N.46.16.05] Ent ma m  
[N.46.16.06] Teie juures ma ehk viibin m  
[N.46.16.07] Sest ma ei taha teid seekord näha mitte ainult mÜÜda minnes, vaid ma loodan jääda tßkiks ajaks teie juurde, kui Issand lubab.  
[N.46.16.08] Aga Efesosse ma jään nelipßhani,  
[N.46.16.09] sest mulle on seal avanenud suur uks viljarikkaks tÜÜks ja seal on palju vastaseid.  
[N.46.16.10] Kui Timoteos tuleb, siis katsuge, et ta v  
[N.46.16.11] Ärgu siis ükski teda halvaks pangu, vaid saatke ta rahus teele, et ta tuleks minu juurde, sest ma ootan teda ühes vendadega.  
[N.46.16.12] Mis aga puutub vend Apollosesse, siis olen ma temale sageli peale käinud, et ta tuleks teie juurde ßhes vendadega, aga tal ei olnud ßldse tahtmist nßßd tulla; ta tuleb, kui tal leidub parajat aega.  
[N.46.16.13] Valvake, seiske usus, olge mehed, saage tugevaks!  
[N.46.16.14] K  
[N.46.16.15] Ma palun teid, vennad: teie teate Stefanase peret, et see on Ahhaias esimene pÜÜrdunu ja et nemad on andunud pßhade abistamisele;  
[N.46.16.16] olge teiegi s  
[N.46.16.17] Ma r  
[N.46.16.18] nemad on ju jahutanud minu ja teie vaimu. Pidage siis niisugustest lugu!  
[N.46.16.19] Aasia kogudused tervitavad teid. Teid tervitavad Issandas Akvila ja Priska Ăźhes kogudusega nende majas.  
[N.46.16.20] Teid tervitavad k  
[N.46.16.21] Tervitus on minu, Pauluse käega.  
[N.46.16.22] Kui keegi Issandat Jeesust Kristust ei pea armsaks, siis olgu ta ära neetud! Maaran ata.  
[N.46.16.23] Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega!  
[N.46.16.24] Minu armastus on teie k  
[N.47.01.01] Paulus, Kristuse Jeesuse Apostel Jumala tahtest, ja vend Timoteos Korintoses olevale Jumala kogudusele ja k  
[N.47.01.02] Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.  
[N.47.01.03] Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja k  
[N.47.01.04] Kes meid trÜÜstib k  
[N.47.01.05] Sest otsekui Kristuse kannatamisi tuleb rohkesti meie peale, n  
[N.47.01.06] Olgu meil nßßd viletsust, siis sßnnib see teie trÜÜstimiseks ja päästmiseks; v  
[N.47.01.07] ja meie lootus teie kohta on kindel, sest me teame, et otsekui teil on osa kannatustest, n  
[N.47.01.08] Sest me ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, missuguses viletsuses me olime Aasias, kuidas meid ßlemäära vaevati ßle meie j  
[N.47.01.09] Ja me olime enestegi arvates surma m  
[N.47.01.10] Tema päästis meid nii suurest surmast ja päästab veelgi; Tema peale me loodame, et Tema ka edaspidi päästab,  
[N.47.01.11] kui ßhtlasi ka teie appi tulete palves meie eest, et paljude isikute käest meie heaks tulnud armuanni eest t  
[N.47.01.12] Sest meie kiitlus on see: meie sĂźdametunnistuse t  
[N.47.01.13] Sest me ei kirjuta teile muud midagi kui aga seda, mida te siin loete v  
[N.47.01.14] n  
[N.47.01.15] Ja niisuguse usaldusega ma m  
[N.47.01.16] ja teie kaudu siis matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi jälle teie juurde ja teilt saada saatjaid Judeasse.  
[N.47.01.17] Kui ma nßßd n  
[N.47.01.18] Kuid Jumal on ustav, nii et meie k  
[N.47.01.19] Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, Keda meie, mina, Silvaanus ja Timoteos, oleme teile kuulutanud, ei olnud mitte „jah” ja „ei”, vaid Temas sai t  
[N.47.01.20] Sest Jumala t  
[N.47.01.21] Aga kes meid Ăźhes teiega kinnitab Kristusesse ja kes meid on v  
[N.47.01.22] Kes meid ka on kinnitanud pitseriga ja on andnud Vaimu pandi meie sĂźdamesse.  
[N.47.01.23] Aga ma kutsun Jumala tunnistajaks oma hinge peale, et ma tahtes teid säästa, ei ole veel tulnud Korintosesse.  
[N.47.01.24] Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu Ăźle, vaid me oleme teie r  
[N.47.02.01] Aga ma olin oma m  
[N.47.02.02] Sest kui mina teid kurvastan, kes on siis, kes mind r  
[N.47.02.03] Ja ma olen kirjutanud teile seda otse selleks, et mulle teie juurde tulles ei saaks osaks kurvastust neilt, kes mind pidid r  
[N.47.02.04] Sest ma kirjutasin teile suures viletsuses ja sĂźdame ahastuses paljude silmapisaratega, ei mitte selleks, et te kurvastuksite, vaid et te tunneksite selle armastuse, mida mul on rohkesti teie vastu.  
[N.47.02.05] Aga kui keegi on kurvastanud, ei ole ta mind kurvastanud, vaid teataval määral, et mitte liialdada, teid k  
[N.47.02.06] Niisugusel on kĂźllalt sellest noomitusest, mille ta on saanud paljude poolt,  
[N.47.02.07] n  
[N.47.02.08] Sellepärast ma manitsen teid osutada temale armastust.  
[N.47.02.09] Sest selleks ma olengi kirjutanud, et teada saada teie meelt, kas te olete igapidi s  
[N.47.02.10] Aga kellele te midagi andeks annate, sellele ka mina annan andeks. Sest ka mina, mis ma andeks andsin, kui mul oli midagi andeks anda, andsin andeks teie pärast Kristuse palge ees,  
[N.47.02.11] et saatan meid kavalasti ei petaks, sest tema m  
[N.47.02.12] Aga kui ma tulin Troasse kuulutama Kristuse Evangeeliumi ja mulle oli uks avatud Issandas,  
[N.47.02.13] ei leidnud ma siiski mitte rahu oma vaimus, sest ma ei kohanud oma venda Tiitust. Ma jätsin nad siis jumalaga ja läksin Makedooniasse.  
[N.47.02.14] Aga tänu Jumalale, kes meile ikka annab v  
[N.47.02.15] Sest meie oleme Jumalale Kristuse hea l  
[N.47.02.16] Ăźhtedele kĂźll surmalehk surmaks, kuid teistele elul  
[N.47.02.17] Sest me ei ole nagu mitmed, kes Jumala s  
[N.47.03.01] Kas hakkame siis jälle iseendid soovitama? V  
[N.47.03.02] Teie olete meie kiri, kirjutatud meie sĂźdamesse, k  
[N.47.03.03] sest teist on ju ilmsi näha, et te olete Kristuse kiri, mis meie teenimistÜÜ läbi on valminud, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele, vaid lihastele sßdamelauakestele.  
[N.47.03.04] Aga niisugune lootus on meil Kristuse läbi Jumala peale,  
[N.47.03.05] mitte nii, et me oleksime iseenestest v  
[N.47.03.06] Kes meid ka on teinud v  
[N.47.03.07] Aga kui surma amet, mis kirjatähtedega oli uuristatud kividesse, esines nii suures aus, et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse ta palge hiilguse pärast, mis ometi oli kaduv,  
[N.47.03.08] kuidas ei peaks palju rohkem Vaimu amet olema au sees?  
[N.47.03.09] Sest kui hukkam  
[N.47.03.10] Sest too, mis oli enne au sees, ei olegi enam niisugusel määral au sees selle ßliväga suure au pärast.  
[N.47.03.11] Sest kui see, mis on kaduv, on tekkinud au läbi, kui palju rohkem on siis au sees see, mis on pßsiv.  
[N.47.03.12] Et meil nßßd on niisugune lootus, siis me räägime täie julgusega  
[N.47.03.13] ega tee n  
[N.47.03.14] Ent nende meeled on paadunud; sest veel tänapäevalgi jääb sama kate Vana Testamendi lugemisel ära v  
[N.47.03.15] Veel tänapäevalgi, kui Moosest loetakse, on kate nende sßdame peal;  
[N.47.03.16] aga kui nende sßda pÜÜrdub Issanda poole, siis kate v  
[N.47.03.17] Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!  
[N.47.03.18] Aga me k  
[N.47.04.01] Sellepärast et meil on niisugune amet selle halastuse järgi, mis meile on osaks saanud, siis me ei lähe araks,  
[N.47.04.02] vaid me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses ega v  
[N.47.04.03] Kui nßßd ka meie Evangeelium on kinni kaetud, siis on see kinni kaetud nende eest, kes hukka lähevad,  
[N.47.04.04] kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud s  
[N.47.04.05] Sest me ei kuuluta mitte iseendid, vaid Kristust Jeesust, et Tema on Issand ja meie teie orjad Jeesuse pärast.  
[N.47.04.06] Sest Jumal, Kes ütles: „Paistku valgus pimedusest!”, on See, Kes on hakanud paistma meie südametes, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala aust.  
[N.47.04.07] Aga meil on see aare saviriistades, et ßliväga suur vägi oleks Jumala poolt ja mitte meist.  
[N.47.04.08] Meid r  
[N.47.04.09] me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hĂźljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku.  
[N.47.04.10] Me kanname alati enestega Issanda Jeesuse surma oma ihus, et ka Jeesuse elu meie ihus tuleks ilmsiks.  
[N.47.04.11] Sest meid, kes elame, antakse alatasa surma Issanda Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu meie surelikus lihas saaks avalikuks.  
[N.47.04.12] N  
[N.47.04.13] Aga et meil on seesama usu Vaim sedamööda, nagu on kirjutatud: „Ma usun, sellepärast ma räägin!”, siis meiegi usume ja sellepärast me ka räägime,  
[N.47.04.14] teades, et See, Kes ßles äratas Issanda Jeesuse, ka meid ßles äratab ßhes Jeesusega ja seab ßhes teiega Enese ette.  
[N.47.04.15] Sest k  
[N.47.04.16] Sellepärast me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene k  
[N.47.04.17] Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au,  
[N.47.04.18] meile, kes me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele; sest nähtavad asjad on ajalikud, nähtamatud aga on igavesed.  
[N.47.05.01] Sest me teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, mitte kätega tehtud igavene hoone taevas.  
[N.47.05.02] Sellepärast me ka ohkame igatsedes, et kaetud saada taevase eluasemega,  
[N.47.05.03] ometi n  
[N.47.05.04] Sest meiegi, kes elame selles telgis, ohkame olles koorma all, sellepärast et me ei taha kattest vabaneda, vaid kaetud olla, et elu neelaks ära selle, mis on surelik.  
[N.47.05.05] Aga meid on sellesama tarvis valmistanud Jumal, Kes meile on andnud Vaimu pandi.  
[N.47.05.06] Sellepärast me oleme julged igal ajal ja teame, et niikaua kui me kodus oleme ihus, oleme Issanda juurest ära;  
[N.47.05.07] sest me käime usus ja mitte nägemises;  
[N.47.05.08] aga me oleme julges meeles ja himustaksime ennemini ära olla ihust ja kodus olla Issanda juures.  
[N.47.05.09] Sellepärast me ka pßßame olla Temale meelepärased, kas oleme kodus v  
[N.47.05.10] Sest me k  
[N.47.05.11] Et me nßßd teame, mis on Issanda kartus, siis me meelitame inimesi uskuma, aga Jumalale me oleme tuntud, ja ma loodan, et me ka teie sßdametunnistuses oleme tuntud.  
[N.47.05.12] Me ei soovita jälle endid teie ees, vaid me anname teile p  
[N.47.05.13] Sest kui me oleme olnud arust ära, siis oleme seda olnud Jumalale; ja kui me oleme selge meelega, siis teile.  
[N.47.05.14] Sest Kristuse armastus sunnib meid ning me otsustame n  
[N.47.05.15] ja Ta on surnud k  
[N.47.05.16] Sellepärast me ei tunne praegusest ajast peale kedagi liha poolest; ja kui me ka oleme tundnud Kristust liha poolest, siis me ei tunne Teda nßßd mitte enam n  
[N.47.05.17] Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on mÜÜdunud, vaata, uus on tekkinud!  
[N.47.05.18] Aga k  
[N.47.05.19] Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma Iseenesega ega arvanud neile nende ßleastumisi sßßks ja on pannud meie sisse lepituss  
[N.47.05.20] Seepärast me oleme nßßd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!  
[N.47.05.21] Ta on Tema, Kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala  
[N.47.06.01] Aga olles kaastegevad me ka manitseme, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei v  
[N.47.06.02] Sest Ta ütleb: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!” Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!  
[N.47.06.03] Me ei anna Ăźheski asjas mingit p  
[N.47.06.04] vaid k  
[N.47.06.05] hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes,  
[N.47.06.06] puhtuses, tunnetuses, pikas meeles, helduses, PĂźhas Vaimus, silmakirjatsematus armastuses,  
[N.47.06.07] t  
[N.47.06.08] aus ja häbis, kurja k  
[N.47.06.09] kui tundmatud ja ometi kĂźll tuntud, kui surijad, ja vaata, me elame; kui karistatud, kuid mitte surmatud;  
[N.47.06.10] kui kurvastatud, kuid ikka r  
[N.47.06.11] Meie suu on avatud teie vastu, korintlased, meie sĂźda on avardunud;  
[N.47.06.12] meie sees ei ole teil kitsas, vaid teil on kitsas teie omas sĂźdames.  
[N.47.06.13] Vastutasuks tehke sedasama — ma ütlen teile kui lastele — avardage ka teie oma süda!  
[N.47.06.14] Ärge hakake v  
[N.47.06.15] Kuidas sobib Kristus Ăźhte Beliariga? V  
[N.47.06.16] Kuidas sĂźnnib Jumala tempel Ăźhte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel, n  
[N.47.06.17] Sellepärast „minge ära nende keskelt ja eralduge neist”, ütleb Issand, „ja ärge puudutage roojast, siis Ma v  
[N.47.06.18] ja olen teile Isaks, ja teie olete Mulle poegadeks ja tütardeks”, ütleb K  
[N.47.07.01] Et meil nßßd on niisugused t  
[N.47.07.02] Andke meile maad oma sĂźdames! Me ei ole teinud kellelegi Ăźlekohut, ei ole kellelegi saatnud kahju, ei ole kedagi petnud.  
[N.47.07.03] Seda ma ei Ăźtle teie hukkam  
[N.47.07.04] Mul on palju lootust teie suhtes, mul on teist palju kiitlemist, ma olen täis troosti; ma olen ßliväga r  
[N.47.07.05] Sest ka Makedooniasse saabudes ei olnud meie lihal mingit rahu, vaid meid vaevati k  
[N.47.07.06] Aga Jumal, kes masendatuid kinnitab, on meid kinnitanud Tiituse tulemisega;  
[N.47.07.07] kuid mitte ainult tema tulemisega, vaid ka selle troostiga, mille ta oli teilt saanud, sest ta jutustas meile teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innust minu heaks, n  
[N.47.07.08] Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda mitte; ja kuigi ma kahetsesin — ma näen ju, et see kiri teid on kurvastanud, olgugi lühikeseks ajaks —  
[N.47.07.09] siis olen nßßd r  
[N.47.07.10] Sest kurvastus Jumala meele järgi saavutab meeleparanduse, mis toob pääste, mida ei kahetseta; aga maailma kurvastus toob surma.  
[N.47.07.11] Sest vaadake, kuidas otse see, et te saite kurvaks Jumala meele järgi, on teis tekitanud millise hoole, millise vabandamise, millise meelepaha, millise kartuse, millise igatsemise, millise innukuse, millise karistuse! Te olete k  
[N.47.07.12] N  
[N.47.07.13] Selle poolest oleme trÜÜstitud. Oma troostiks me r  
[N.47.07.14] Sest kui ma temale teist midagi olen kiidelnud, ei ole ma jäänud häbisse, vaid otsekui me teile oleme rääkinud tervet t  
[N.47.07.15] Ja tema sĂźda on seda rohkem teie poole, kui ta meenutab teie k  
[N.47.07.16] Olen r  
[N.47.08.01] Aga me teeme teile, vennad, teatavaks armu, mille Jumal on andnud Makedoonia kogudustele,  
[N.47.08.02] et neil keset suurt kitsikuse katsumist oli r  
[N.47.08.03] Sest nad on andnud j  
[N.47.08.04] käies meile kangesti peale anumisega v  
[N.47.08.05] ja mitte ainult n  
[N.47.08.06] nii et me  
[N.47.08.07] Aga otsekui te k  
[N.47.08.08] Ma ei ßtle seda käskides, vaid seades teiste usinust teile eeskujuks, ma tahaksin teada saada, kas teiegi armastus on t  
[N.47.08.09] Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks.  
[N.47.08.10] Selle asja poolest ma annan n  
[N.47.08.11] Aga nßßd viige ka täide oma tegemine, et n  
[N.47.08.12] Sest kui on head tahtmist anda, siis on see vastuv  
[N.47.08.13] Sest ei ole vaja, et mis teistele on kergenduseks, teile oleks koormaks, vaid tasakaalustuseks  
[N.47.08.14] nende puudusele olgu see, mida teil praegusel ajal on Ăźlearu, et ka see, mida neil on Ăźlearu, aitaks teie puudust ja n  
[N.47.08.15] nagu on kirjutatud: „Sellel, kel oli palju, ei olnud ülearu, ja kel oli pisut, ei olnud puudust!”  
[N.47.08.16] Aga tänu olgu Jumalale, Kes niisuguse hoole teie heaks andis Tiituse sßdamesse.  
[N.47.08.17] Sest ta v  
[N.47.08.18] Me läkitasime ßhes temaga venna, kelle kuulsus Evangeeliumi kuulutamises on tuttav k  
[N.47.08.19] ja mitte ainult seda, vaid ta on ka koguduste poolt valitud meie teekonna kaaslaseks kohale viima seda armastuseandi, mida meie kogume, Issanda Enese auks ja meie hea tahte tunnuseks.  
[N.47.08.20] N  
[N.47.08.21] Sest me hoolitseme selle eest, mis on hea, mitte ainult Issanda ees, vaid ka inimeste ees.  
[N.47.08.22] Me aga läkitasime ßhes nendega veel oma venna, kelle innukust me oleme sageli saanud tunda paljudes asjades ja kes on nßßd veel palju innukam selle suure usalduse t  
[N.47.08.23] Mis Tiitusesse puutub, siis on ta minu seltsimees ja kaastÜÜline teie juures; mis puutub meie vendadesse, siis on nemad koguduste Apostlid ja Kristuse au.  
[N.47.08.24] Niisiis andke neile koguduste ees t  
[N.47.09.01] PĂźhade abistamisest aga on mul t  
[N.47.09.02] sest ma tean teie head tahet ning kiitlen teist sellega makedoonlaste ees, et Ahhaia juba mullu on olnud valmis ja et teie innukus on paljusid  
[N.47.09.03] Aga ma läkitasin need vennad, et meie kiitlemine teist selles asjas ei läheks tßhja, vaid te oleksite valmis, nagu ma olen rääkinud;  
[N.47.09.04] muidu, kui makedoonlasi peaks tulema ühes minuga ja nad ei leiaks teid valmis olevatena, meie — v  
[N.47.09.05] Olen siis arvanud tarvilikuks  
[N.47.09.06] Aga pange tähele: kes kasinasti kßlvab, see l  
[N.47.09.07] IgaĂźks andku n  
[N.47.09.08] Aga Jumal on vägev teile andma k  
[N.47.09.09] n  
[N.47.09.10] Aga Tema, Kes annab seemet kĂźlvajale, annab ka leiba toiduseks ja rohkendab teie kĂźlvi ja kasvatab teie  
[N.47.09.11] n  
[N.47.09.12] Sest selle anni kaudu antud abi ei k  
[N.47.09.13] ja selle abistamise t  
[N.47.09.14] ja oma palvetes teie eest nad avaldavad igatsust teie järele Jumala ßliväga suure armu t  
[N.47.09.15] Tänu olgu Jumalale Tema ßtlematu suure anni eest!  
[N.47.10.01] Aga mina, Paulus, manitsen teid isiklikult Kristuse tasase ja järeleandliku meele pärast, kes ma teie silma ees olles kßll olen alandlik, kuid ära olles julge teie vastu,  
[N.47.10.02] ja palun, et mul ei oleks tarvis teie juures viibides sĂźdi olla selle julgusega, millega ma m  
[N.47.10.03] Sest kuigi me käime lihas, ei s  
[N.47.10.04] Sest meie v  
[N.47.10.05] Ja me lĂźkkame Ăźmber k  
[N.47.10.06] ja olles valmis nuhtlema k  
[N.47.10.07] Vaadake  
[N.47.10.08] Sest kui ma ka rohkem hakkaksin kiitlema meie meelevallast, mis Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahal  
[N.47.10.09] et ei näiks, nagu tahaksin ma teid hirmutada kirjadega.  
[N.47.10.10] Sest öeldakse: „Tema kirjad on küll ranged ja v  
[N.47.10.11] N  
[N.47.10.12] Sest me ei julge arvata iseendid m  
[N.47.10.13] Aga me ei taha ennast kiita ßlemäära, vaid seda m  
[N.47.10.14] Sest me ei pinguta ennast liialt, nagu ei saakski me teie juurde, sest me oleme juba ulatunud teieni Kristuse Evangeeliumiga.  
[N.47.10.15] Me ei kiida ennast ßlemäära v  
[N.47.10.16] et me neisse maadesse, mis on teist tagapool, saaksime viia Evangeeliumi ega kiitleks sellega, mis on korda saadetud v  
[N.47.10.17] Aga kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!  
[N.47.10.18] Sest mitte see ei ole k  
[N.47.11.01] Oh, et te minult ometi salliksite natuke rumalust! KĂźllap te seda sallitegi ka minult!  
[N.47.11.02] Sest ma olen armukade teie pärast jumaliku armukadedusega; olen ma ju teid kihlanud ßheainsale mehele, Kristusele, et teid esitada Temale kui puhast neitsit.  
[N.47.11.03] Aga mina kardan, et n  
[N.47.11.04] Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingisugust teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, v  
[N.47.11.05] Sest ma ei arvanud ennast sugugi vähema olevat neist ßlisuurtest Apostlitest.  
[N.47.11.06] Aga ehk ma kĂźll olen  
[N.47.11.07] V  
[N.47.11.08] Teisi kogudusi ma riisusin, neilt palka v  
[N.47.11.09] ja kui mul oli puudust teie juures olles, ei olnud ma ßhelegi vaevaks. Sest mis mul puudus, selle tasusid vennad, kes tulid Makedooniast, ja mingeis asjus ma ei tahtnud olla teile koormaks ega taha nßßdki.  
[N.47.11.10] Nii t  
[N.47.11.11] Miks? Kas sellepärast, et ma ei armasta teid? Jumal teab seda.  
[N.47.11.12] Aga mida ma teen, tahan ma teha veelgi, et ära l  
[N.47.11.13] Sest need inimesed on valeapostlid, petised tÜÜtegijad, kes endid moondavad Kristuse Apostleiks.  
[N.47.11.14] Ja see ei ole ime; sest saatan ise moondab ennast valguseingliks.  
[N.47.11.15] Sellepärast ei ole suur asi, kui ka tema abilised endid moondavad  
[N.47.11.16] Veel ma ßtlen: ßkski ärgu arvaku mind rumala olevat; aga kui ometi, siis v  
[N.47.11.17] Mida ma nßßd räägin, seda ma ei räägi Issanda n  
[N.47.11.18] Kuna paljud kiitlevad liha poolest, siis kiitlen minagi.  
[N.47.11.19] Sest te sallite rumalaid heal meelel, olles ise m  
[N.47.11.20] Sest te sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid paljaks sÜÜb, kui keegi teid koorib, kui keegi on ßlbe, kui keegi lÜÜb teile vastu silmi.  
[N.47.11.21] Häbi pärast ma ßtlen, et meie nagu oleksime olnud n  
[N.47.11.22] Nemad on heebrea mehed, mina ka; nemad on Iisraeli lapsed, mina ka; nemad on Aabrahami sugu, mina ka.  
[N.47.11.23] Nemad on Kristuse teenijad — ma räägin pööraselt — mina olen rohkem. Ma olen rohkem näinud vaeva, olen rohkem olnud vangis, olen palju rohkem saanud hoope, olen sagedasti olnud surmahädas.  
[N.47.11.24] Juutide käest ma olen saanud viis korda ßhe hoobi vähem kui nelikßmmend.  
[N.47.11.25] Kolm korda on mind vitstega pekstud, ßks kord kividega visatud, kolm korda on laev hukka läinud, terve ÜÜ ja päeva ma olen olnud mere sßgavuses.  
[N.47.11.26] Sagedasti olen ma oma teekondadel hädaohus olnud j  
[N.47.11.27] tÜÜs ning vaevas; sagedasti valvamises, näljas ja janus, sagedasti paastumistes, kßlmas ja alastiolekus;  
[N.47.11.28] peale muude asjade igapäevane rahva kokkuvool, mure k  
[N.47.11.29] Kes on n  
[N.47.11.30] Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma n  
[N.47.11.31] Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, Kes on igavesti kiidetud, teab, et ma ei valeta.  
[N.47.11.32] Damaskuses valvas kuningas Aretase pealik damasklaste linna ja tahtis mind kinni v  
[N.47.11.33] ja mind lasti aknaaugust korviga ßle mßßri alla ja n  
[N.47.12.01] Tuleb kiidelda, ehk mul sellest kßll pole kasu. Aga nßßd ma siirdun nägemustesse ja Issanda ilmutustesse.  
[N.47.12.02] Ma tunnen inimest Kristuses, keda neljateistkĂźmne aasta eest t  
[N.47.12.03] Ja ma tean, et sama inimene — kas ta oli ihus v  
[N.47.12.04] t  
[N.47.12.05] Sellestsamast mehest ma tahangi kiidelda; aga iseenesest ma ei kiitle muuga kui oma n  
[N.47.12.06] Sest kui ma tahaksingi kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin t  
[N.47.12.07] ka väga suurte ilmutuste t  
[N.47.12.08] Sellesama pärast olen ma kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.  
[N.47.12.09] Aga Ta ütles mulle: „Sulle saab küllalt Minu armust; sest vägi saab n  
[N.47.12.10] Sellepärast olen meeleldi n  
[N.47.12.11] Ma olen läinud rumalaks; teie olete mind selleks sundinud. Sest mina oleksin pidanud saama kiitust teilt; sest ma pole sugugi vähem kui ßlisuured Apostlid, ehk ma kßll ei ole midagi.  
[N.47.12.12] Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud k  
[N.47.12.13] Sest mille poolest teie olete olnud halvemad kui teised kogudused, kui vaid selle poolest, et mina ise ei ole olnud teile koormaks? Andke mulle see sßß andeks!  
[N.47.12.14] Vaata, ma olen nßßd kolmandat korda valmis tulema teie juurde ega tule teile koormaks; sest mina ei otsi teie oma, vaid teid endid; sest lapsed pole kohustatud koguma varandust vanemaile, vaid vanemad lastele.  
[N.47.12.15] Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede eest, kuigi mind, kes ma teid väga armastan, pisut armastatakse.  
[N.47.12.16] Aga olgu peale, mina ei ole teid koormanud, kuid „ma olin kelm ja v  
[N.47.12.17] Kas ma kellegi kaudu neist, keda ma läkitasin teie juurde, olen teid koorinud?  
[N.47.12.18] Mina  
[N.47.12.19] Teie m  
[N.47.12.20] Sest ma kardan, et kui ma tulen, ma ei leia teid niisugustena nagu tahan, ja et teie leiate mind seesugusena, nagu te ei taha. Ma kardan, et teie seas vahest on riidu, kadedust, viha, jonni, laimamisi, keelekandmist, hooplemist, korratust;  
[N.47.12.21] ja et kui ma tulen, minu Jumal mind jälle alandab teie juures ja ma pean olema kurb mitme pärast, kes enne on teinud pattu ega ole pÜÜrdunud oma rßvedusest ja hoorusest ja kiimalusest, mida nad on harrastanud.  
[N.47.13.01] Kolmandat korda juba tulen teie juurde. Kahe ja kolme tunnistaja Ăźtlusega tehakse iga asi kindlaks.  
[N.47.13.02] Olen enne öelnud ja ütlen veel ette ära — nagu ütlesin siis, kui teist korda teie juures olin, ja samuti nüüd, kui ma ära olen — neile, kes enne on pattu teinud, ja k  
[N.47.13.03] Te otsite ju t  
[N.47.13.04] Sest kuigi Tema lÜÜdi risti n  
[N.47.13.05] Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! V  
[N.47.13.06] Ma loodan, et te tunnete ära, et me ei ole k  
[N.47.13.07] Aga me palume Jumalat, et teie ei teeks ßhtki kurja, mitte et meie näiksime k  
[N.47.13.08] Sest me ei suuda midagi t  
[N.47.13.09] Sest me r  
[N.47.13.10] Sellepärast ma kirjutan seda eemal olles, et ei oleks vaja teie juures olles olla range selle meelevalla järgi, mille Issand on andnud minule koguduse ehitamiseks ja mitte mahakiskumiseks.  
[N.47.13.11] L  
[N.47.13.12] Teretage Ăźksteist pĂźha suudlusega! K  
[N.47.13.13] Issanda Jeesuse Kristuse arm ja Jumala armastus ja PĂźha Vaimu osadus olgu teie k  
[N.47.13.14]   
[N.48.01.01] Paulus, Apostel, mitte inimeste poolt valitud ega ßhegi inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, Kes Tema on surnuist ßles äratanud,  
[N.48.01.02] ja kĂľik vennad, kes on minu juures, Galaatia kogudustele:  
[N.48.01.03] Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt,  
[N.48.01.04] Kes Enese andis meie pattude eest, et Ta meid viiks välja praegusest kurjast ajastust Jumala ja meie Isa tahte järgi,  
[N.48.01.05] Kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.48.01.06] Ma panen imeks, et te Kristusest, Kes teid on armus kutsunud, nii ruttu ära pÜÜrdute teistsuguse Evangeeliumi juurde,  
[N.48.01.07] mis ei olegi teine Evangeelium; on vaid mþningaid, kes teid segavad ja tahavad Kristuse Evangeeliumi pÜÜrata teiseks.  
[N.48.01.08] Aga kui me ise, või isegi mõni Ingel taevast, peaks teile kuulutama Evangeeliumi peale selle, mida meie teile oleme kuulutanud — ta olgu neetud!  
[N.48.01.09] Nagu me ennegi oleme Üelnud, nþnda ßtlen mina ka nßßd jälle: kui keegi teile kuulutab Evangeeliumi peale selle, mis te olete saanud, siis ta olgu neetud!  
[N.48.01.10] Kas ma nßßd pßßan inimeste vþi Jumala heakskiitmist? Vþi pßßan ma olla inimestele meelepärane? Sest kui ma veel tahaksin olla inimestele meelepärane, siis ma ei oleks Kristuse sulane!  
[N.48.01.11] Sest ma annan teile teada, vennad, et Evangeelium, mida mina olen kuulutanud, ei ole inimestelt.  
[N.48.01.12] Sest ma pole seda saanud ega Ăľppinud inimestelt, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu.  
[N.48.01.13] Sest te olete kuulnud minu endisest elust juudi þpetuses, et ma ßliväga taga kiusasin Jumala kogudust ja hävitasin seda,  
[N.48.01.14] ja et ma juudi þpetuses ette jþudsin mitmest samaealisest oma hþimus, olles palju innukam harrastama oma esiisade pärimusi.  
[N.48.01.15] Aga kui oli sellele meelepärane, Kes mind mu ema ihust valis ja Oma armu läbi kutsus,  
[N.48.01.16] ilmutada minus Oma Poega, et ma kuulutaksin Teda paganate seas, siis ma ei hakanud kohe nĂľu pidama liha ja verega  
[N.48.01.17] ega läinud ka Jeruusalemma nende juurde, kes enne mind olid Apostlid, vaid ma läksin Araabiasse ja tulin jälle tagasi Damaskusesse.  
[N.48.01.18] Hiljemini alles, kolme aasta pärast, ma läksin Jeruusalemma tegema tutvust Keefasega ja jäin tema juurde viieteistkßmneks päevaks.  
[N.48.01.19] Kedagi muud Apostlitest ma ei näinud kui vaid Jakoobust, Issanda venda.  
[N.48.01.20] Ja mida ma teile kirjutan, vaata, ma kinnitan Jumala ees, et ma ei valeta!  
[N.48.01.21] Pärast ma tulin Sßßria ja Kiliikia maakohtadesse.  
[N.48.01.22] Aga ma olin näo poolest tundmatu Judea kogudustele, kes on Kristuses.  
[N.48.01.23] Nad olid ainult kuulnud, et see, kes meid enne taga kiusas, nßßd jutlustab seda usku, mida ta enne hävitas.  
[N.48.01.24] Ja nad andsid Jumalale austust minu pärast.  
[N.48.02.01] Siis, neljateistkßmne aasta pärast, ma läksin jälle ßles Jeruusalemma ßhes Barnabasega ja vþtsin ka Tiituse kaasa.  
[N.48.02.02] Ent ma läksin sinna ilmutuse tagajärjel ja esitasin neile Evangeeliumi, mida ma kuulutasin paganate seas, eriti neile tähtsamaile, et ma kuidagi tßhja ei jookseks ega oleks jooksnud.  
[N.48.02.03] Aga Tiitustki, mu kaaslast, ehk ta kĂźll on kreeklane, ei sunnitud end laskma Ăźmber lĂľigata.  
[N.48.02.04] Ent sissepugenud valevendade pärast, kes olid hiilinud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada,  
[N.48.02.05] ei andnud me silmapilkugi järele ega alistunud neile, et Evangeeliumi tþde jääks teie juurde.  
[N.48.02.06] Ja need, kes näisid midagi olevat — olgu missugused nad iganes olid, mulle on see ükskõik, Jumal ei pea ju ühest inimesest rohkem lugu kui teisest — need, kes olid tähtsamad, ei lisanud mulle midagi juurde,  
[N.48.02.07] vaid vastupidi, kui nad nägid, et minu hooleks on usaldatud Evangeeliumi kuulutamine ümberlõikamatuile, nõnda nagu Peetruse hooleks ümberlõigatuile —  
[N.48.02.08] sest See, Kes tegev oli Peetruses Apostliametiks ümberlõigatute seas, oli ka minus tegev paganate heaks —  
[N.48.02.09] ja kui Jakoobus ja Keefas ja Johannes, keda peeti sambaiks, tundsid ära armu, mis mulle oli antud, andsid nad mulle ja Barnabasele kätt osaduse täheks, et meie paganate seas ja nemad ßmberlþigatute seas, kuulutaksime armuþpetust,  
[N.48.02.10] ainult et me ka mĂľtleksime vaestele, ja just seda ma olen olnud usin tegema.  
[N.48.02.11] Aga kui Keefas tuli Antiookiasse, astusin ma isiklikult ta vastu, sest teda oli tarvis noomida.  
[N.48.02.12] Sest enne kui Jakoobuse juurest oli tulnud mþningaid, sþi ta ßhes paganatega; aga kui need tulid, tþmbus ta tagasi ja läks kþrvale, kartes ßmberlþigatuid.  
[N.48.02.13] Ja Ăźhes temaga hakkasid ka teised juudid silmakirjatsema, nĂľnda et ka Barnabas kaasa tĂľmmati nende silmakirjatsemisse.  
[N.48.02.14] Aga kui ma nägin, et nad õigesti ei käinud Evangeeliumi tõe järgi, ütlesin ma kõikide ees Keefale: „Kui sina, olles juut, elad paganate ja mitte juutide kommete järgi, miks sa siis sunnid paganaid elama juudi kommete järgi?  
[N.48.02.15] Meie oleme sĂźnnilt juudid ja mitte patused paganate seast,  
[N.48.02.16] aga teades, et inimene ei saa þigeks käsu tegudest, vaid ßksnes Kristuse Jeesuse usu kaudu, oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et me saaksime þigeks Kristuse usust ja mitte käsu tegudest, sest käsu tegudest ei saa þigeks ßkski liha.  
[N.48.02.17] Aga kui otsides Ăľigekssaamist Kristuses, meiegi osutume patusteks, kas on siis Kristus patu teenija? Ei sugugi mitte!  
[N.48.02.18] Sest kui ma jälle ehitan ßles selle, mille ma olen maha kiskunud, siis ma teen enese ßleastujaks.  
[N.48.02.19] Sest mina olen käsu läbi käsule surnud, et ma elaksin Jumalale; ma olen ßhes Kristusega risti lÜÜdud!  
[N.48.02.20] Ent nßßd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees! Ja mida ma nßßd elan lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse, Kes mind on armastanud ja on Iseenese andnud minu eest.  
[N.48.02.21] Ma ei tee Jumala armu tßhjaks. Sest kui käsu kaudu tuleks þigus, siis oleks Kristus ilmaasjata surnud!  
[N.48.03.01] Oh te mþistmatud galaatlased, kes teid on vþlunud? Teid, kelle silmade ette Jeesus Kristus oli joonistatud ristilÜÜduna?  
[N.48.03.02] Seda ßksnes ma tahan teilt teada, kas te saite Vaimu käsu tegudest vþi usu kuulutamisest?  
[N.48.03.03] Kas te olete nii mþistmatud? Te algasite Vaimus; kas tahate nßßd lihas lþpetada?  
[N.48.03.04] Kas te nii suurt olete kannatanud ilmaasjata? Teisiti see olekski ilmaasjata!  
[N.48.03.05] Tema, kes siis annab teile Vaimu ja teeb vägevaid tegusid teie sees, kas Ta teeb seda käsu tegudest vþi usu kuulutamisest,  
[N.48.03.06] nõnda nagu „Aabraham uskus Jumalat, ja see arvati temale õiguseks!”?  
[N.48.03.07] Te ju teate, et need, kes on usust, on Aabrahami lapsed.  
[N.48.03.08] Aga et Kiri nägi ette ära, et Jumal teeb paganad usust õigeks, kuulutas see Aabrahamile selle hea sõnumi: „Sinus õnnistatakse kõik rahvad!”  
[N.48.03.09] Sellepärast þnnistatakse neid, kes on usust, ßhes uskliku Aabrahamiga.  
[N.48.03.10] Sest kõik, kes endid rajavad käsutegudele, on needuse all; sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes ei püsi kõiges, mis on kirja pandud käsuraamatus, nii et ta seda teeks!”  
[N.48.03.11] Et nßßd käsu kaudu ßkski ei saa þigeks Jumala ees, on ilmne, sest þige peab usust elama.  
[N.48.03.12] Käsk aga ei ole usust, vaid „kes teeb nende järgi, see elab nende varal!”  
[N.48.03.13] Kristus on meid lahti ostnud käsu needusest, kui ta sai needuseks meie eest — sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub” —  
[N.48.03.14] et Aabrahami Ăľnnistus saaks paganaile osaks Jeesuses Kristuses ja me usu kaudu saaksime Vaimu tĂľotuse.  
[N.48.03.15] Vennad, mina räägin inimese viisil! Inimesegi viimset tahet, kui see on nimetatud, ei tee ßkski tßhjaks ega lisa sellele midagi juurde.  
[N.48.03.16] Aga nüüd on tõotused antud Aabrahamile ja tema soole. Ei ole mitte öeldud: „Ja sinu sugudele”, otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: „Ja sinu soole,” kes on Kristus.  
[N.48.03.17] Aga ma ßtlen seda: lepingut, mille Jumal on enne kinnitanud, ei tee nelisada kolmkßmmend aastat hiljemini tekkinud käsk mitte tßhjaks, nii et see hävitaks tþotuse.  
[N.48.03.18] Sest kui pärand tuleks käsust, ei oleks see enam tþotusest. Ent Jumal on selle kinkinud Aabrahamile tþotuse kaudu.  
[N.48.03.19] Milleks on siis käsk? See on ßleastumiste pärast juurde lisatud seniks, kui tuleb sugu, kellele oli antud tþotus; ja käsk seati inglite kaudu vahemehe käe läbi.  
[N.48.03.20] Kuid vahemeest ei vajata Ăźhe jaoks; ent Jumal on Ăźks.  
[N.48.03.21] Kas siis käsk on Jumala tþotuste vastu? Ei sugugi. Sest kui oleks antud käsk, mis vþiks teha elavaks, siis tuleks þigus tþesti käsust.  
[N.48.03.22] Aga Kiri on kĂľik pannud kinni patu alla, et tĂľotus antaks Jeesuse Kristuse usust neile, kes usuvad.  
[N.48.03.23] Aga enne kui tuli usk, olime käsu valve all, kinni pandud tulevase usu ilmumise jaoks.  
[N.48.03.24] Nþnda on käsk saanud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime þigeks usust.  
[N.48.03.25] Aga et usk on tulnud, ei ole me mitte enam kasvataja all.  
[N.48.03.26] Sest te olete kĂľik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses.  
[N.48.03.27] Sest nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud!  
[N.48.03.28] Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kĂľik olete Ăźks Kristuses Jeesuses.  
[N.48.03.29] Aga kui te olete Kristuse Omad, siis olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tþotuse järgi.  
[N.48.04.01] Aga ma ßtlen: niikaua kui pärija on alaealine, ei ole mingit vahet orja ja tema vahel, ehk ta kßll on kþige isand;  
[N.48.04.02] vaid ta on eestkostjate ja valitsejate all kuni isa poolt määratud ajani.  
[N.48.04.03] NĂľnda ka meie: kui olime alaealised, siis olime orjastatud maailma algjĂľudude alla.  
[N.48.04.04] Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal Oma Poja, Kes sßndis naisest ja sai käsu alla,  
[N.48.04.05] lahti ostma käsualuseid, et me saaksime lapse seisuse.  
[N.48.04.06] Aga et te nüüd olete lapsed, on Jumal läkitanud teie südamesse Oma Poja Vaimu, Kes hüüab: „Abba, Isa!”  
[N.48.04.07] Nþnda ei ole sa enam ori, vaid laps; aga kui sa oled laps, siis oled ka pärija Jumala kaudu.  
[N.48.04.08] Aga siis, kui te ei tundnud Jumalat, te orjasite neid, kes olemise poolest ei olegi jumalad.  
[N.48.04.09] Ent nßßd, kus te olete Jumala ära tundnud, vþi þigemini, Jumal on teid ära tundnud, kuidas te pÜÜrdute jälle nþrkade ja viletsate algjþudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata?  
[N.48.04.10] Te arvestate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.  
[N.48.04.11] Ma kardan teie pärast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud.  
[N.48.04.12] Saage minusuguseiks, sest minagi olen saanud teiesuguseks, vennad, ma palun teid! Te ei ole mind millegagi solvanud.  
[N.48.04.13] Te ju teate, et ma liha nĂľtruses teile kuulutasin Evangeeliumi esimesel korral,  
[N.48.04.14] ja te ei pannud kiusatust, mis teil oli minu kehalisest seisukorrast, mitte halvaks ega vþþrastanud mind, vaid vþtsite mind vastu kui Jumala Ingli, kui Kristuse Jeesuse.  
[N.48.04.15] Kus on nßßd teie þndsuse kiitlus? Sest ma tunnistan teile, et teie, kui see oleks olnud vþimalik, oleksite oma silmad kiskunud välja ja andnud minule.  
[N.48.04.16] Kas ma nßßd olen saanud teie vaenlaseks, et ma olen teile tþtt Üelnud?  
[N.48.04.17] Nad on þhinal teie ßmber, kuid mitte kaunil viisil, vaid nad tahavad teid välja jätta, et te innukad oleksite nende kasuks.  
[N.48.04.18] Hea on olla innukas hea suhtes alatasa ja mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.  
[N.48.04.19] Mu lapsukesed, kelle pärast ma nßßd jälle olen lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!  
[N.48.04.20] Kßll ma tahaksin nßßd olla teie juures ja oma häältki muuta, sest ma olen päris nþutu teie pärast!  
[N.48.04.21] Öelge mulle, kes tahate olla käsu all, kas te ei kuule käsuõpetust?  
[N.48.04.22] Sest on kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, Ăźks Ăźmmardajast ja teine vabast naisest.  
[N.48.04.23] Aga ßmmardaja poeg oli sßndinud liha järgi, vaba naise poeg aga tþotuse kaudu.  
[N.48.04.24] Need on vþrdluskujud. Sest need naised on kaks lepingut; ßks Siinai mäelt, mis sßnnitab orjapþlveks, see on Haagar.  
[N.48.04.25] Sest Haagar tähendab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemmale, sest see orjab ßhes oma lastega.  
[N.48.04.26] Aga see Jeruusalemm, mis on Ăźlal, on vaba naine, ja see on meie kĂľikide ema.  
[N.48.04.27] Sest on kirjutatud: „Rõõmutse, sigimatu, kes pole sünnitanud; tõsta häält ja hüüa valjusti, kes pole olnud lapsevaevas, sest vallalisel saab olema rohkem lapsi kui sellel, kellel on mees!”  
[N.48.04.28] Ent teie, vennad, olete nĂľnda nagu Iisak, tĂľotuse lapsed!  
[N.48.04.29] Aga nþnda nagu tol ajal see, kes oli sßnnitatud liha järgi, taga kiusas seda, kes oli sßndinud Vaimu järgi, nþnda on ka nßßd.  
[N.48.04.30] Aga mida ütleb Kiri? „Kihuta minema ümmardaja ja tema poeg, sest ümmardaja poeg ei või pärida ühes vaba naise pojaga!”  
[N.48.04.31] Niisiis, vennad, ei ole me Ăźmmardaja, vaid oleme vaba naise lapsed!  
[N.48.05.01] Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Pßsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse.  
[N.48.05.02] Vaata, mina, Paulus, Ăźtlen teile: kui te lasete endid Ăźmber lĂľigata, siis ei ole teil Kristusest mingit kasu.  
[N.48.05.03] Aga ma tunnistan jälle igale inimesele, kes laseb ennast ßmber lþigata, et ta kohus on täita kþike käsku.  
[N.48.05.04] Te olete jäänud ilma Kristusest, kes tahate saada þigeks käsu kaudu; te olete langenud ära armust.  
[N.48.05.05] Sest me ootame usust Ăľiguse lootust Vaimu kaudu.  
[N.48.05.06] Sest Kristuses Jeesuses ei kehti ĂźmberlĂľikamine ega ĂźmberlĂľikamatus, vaid usk, mis on tegev armastuse kaudu.  
[N.48.05.07] Te jooksite hästi; kes on teid takistanud olemast tþele sþnakuulelikud?  
[N.48.05.08] Veenmine selleks ei tulnud mitte Temalt, Kes teid kutsub.  
[N.48.05.09] Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks.  
[N.48.05.10] Mina loodan teist Issandas, et te ei hakka teisiti mĂľtlema; aga kes teid teeb segaseks, peab kandma oma nuhtlust, olgu see kes tahes.  
[N.48.05.11] Aga mind, vennad, kui ma veel jutlustan ĂźmberlĂľikamist, miks mind veel taga kiusatakse? Siis ju oleks pahandus ristist kĂľrvaldatud.  
[N.48.05.12] Oh et need, kes teid tßlitavad, endid ära lþikaksid!  
[N.48.05.13] Sest teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks; aga mitte lihale ajet andvaks vabaduseks, vaid teenige Ăźksteist armastuses.  
[N.48.05.14] Sest kõik käsk on täidetud ühes sõnas, nimelt selles: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”  
[N.48.05.15] Aga kui te isekeskis purelete ja ßksteist sÜÜte, siis katsuge, et te ßksteist ära ei neela.  
[N.48.05.16] Aga ma ßtlen: käige Vaimus, siis te ei täida mitte liha himusid.  
[N.48.05.17] Sest liha himustab Vaimu vastu ja Vaim liha vastu; need on Ăźksteise vastu, et te ei teeks seda, mida te tahate.  
[N.48.05.18] Aga kui te olete Vaimu juhitavad, siis te ei ole käsu all.  
[N.48.05.19] Aga liha teod on ilmsed, need on: hoorus, rĂźvedus, kiimalus,  
[N.48.05.20] ebajumalateenistus, nĂľidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkĂľpetused,  
[N.48.05.21] tapmised, joomised, pidutsemised ja muud sellesarnast, millest ma teile ette ßtlen, nagu ma ka juba enne olen Üelnud, et need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala Riiki.  
[N.48.05.22] Aga Vaimu vili on armastus, rþþm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus,  
[N.48.05.23] tasadus, kasinus; selliste vastu ei ole käsk.  
[N.48.05.24] Aga kes on Kristuse Jeesuse päralt, need on oma liha risti lÜÜnud ßhes tema ihalduste ja himudega.  
[N.48.05.25] Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus.  
[N.48.05.26] Ärgem olgem ahned tühjale aule, üksteist ärritades, üksteist kadestades.  
[N.48.06.01] Vennad, kui inimene ka satuks mingisse eksitusse, siis teie, vaimulikud, parandage niisugust jälle tasase vaimuga; ja valva sa iseennastki, et ka sind ei kiusataks.  
[N.48.06.02] Kandke ßksteise koormat, ja nþnda te täidate Kristuse käsku.  
[N.48.06.03] Sest kui keegi mĂľtleb enese midagi olevat, ilma midagi olemata, see petab iseennast.  
[N.48.06.04] Ent igaßks katsugu läbi oma tÜÜ, ja siis on tal ßksi eneses kiitlemist, mitte teisele;  
[N.48.06.05] sest igaĂźks kandku oma koormat.  
[N.48.06.06] Aga keda Ăľpetatakse sĂľnaga, see jagagu kĂľike head sellele, kes teda Ăľpetab.  
[N.48.06.07] Ärge eksige, Jumal ei anna Ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!  
[N.48.06.08] Sest kes kĂźlvab oma lihale, see lĂľikab lihast kadu; aga kes kĂźlvab Vaimule, see lĂľikab Vaimust igavest elu.  
[N.48.06.09] Ja kui me teeme head, siis ärgem tßdigem, sest me saame omal ajal lþigata, kui me ei väsi.  
[N.48.06.10] Seepärast nßßd, et meil veel on aega, tehkem head kþikidele, aga kþige enam usukaaslastele!  
[N.48.06.11] Vaadake, kui suurte tähtedega ma oma käega teile olen kirjutanud!  
[N.48.06.12] Kþik, kes pßßavad meeldida liha poolest, need sunnivad teid ßmberlþikamisele ainult sellepärast, et neid taga ei kiusataks Kristuse risti tþttu.  
[N.48.06.13] Sest needki ise, kes lasevad endid ßmber lþigata, ei pea käsku, vaid tahavad, et teid ßmber lþigataks ja nad teie lihast vþiksid kiidelda.  
[N.48.06.14] Aga mulle ärgu juhtugu seda, et ma kiitleksin muust kui meie Issanda Jeesuse Kristuse ristist, Kelle läbi maailm on minule risti lÜÜdud ja mina maailmale.  
[N.48.06.15] Sest ßmberlþikamine ei tähenda midagi ega ßmberlþikamatus, vaid uus loodu.  
[N.48.06.16] Ja kþigile, kes käivad seda juhtnÜÜri mÜÜda, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisraelile!  
[N.48.06.17] Viimaks ärgu tehku mulle keegi vaeva, sest mina kannan Jeesuse arme oma ihul.  
[N.48.06.18] Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga, vennad! Aamen.  
[N.49.01.01] Paulus, Jumala tahtest Kristuse Jeesuse Apostel pĂźhadele, kes on Efesoses, ja usklikele Kristuses Jeesuses.  
[N.49.01.02] Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!  
[N.49.01.03] Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, Kes meid on Ăľnnistanud kĂľige vaimuliku Ăľnnistusega taevasis asjus Kristuses,  
[N.49.01.04] nĂľnda nagu Ta meid on valinud Tema sees enne maailma rajamist olema pĂźhad ja laitmatud Tema ees armastuses,  
[N.49.01.05] meid ette ära määrates lapseþiguse osalisiks Jeesuse Kristuse kaudu Enese juurde Oma tahtmise heaksarvamisel,  
[N.49.01.06] Oma armu au kiituseks, mille Ta meile on kinkinud selles Armsas,  
[N.49.01.07] Kelles meil on lunastus Tema vere läbi, ßleastumiste andekssaamine Tema armu rikkust mÜÜda.  
[N.49.01.08] Seda armu on Ta rohkesti välja valanud meie ßle kþige tarkuse ja mþistusega,  
[N.49.01.09] kui Ta meile tegi teatavaks Oma tahtmise saladuse Oma hea meele kohaselt, nĂľnda nagu Ta seda Eneses oli kavatsenud,  
[N.49.01.10] aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses kokku vþetaks kþik, mis on taevas ja mis on maa peal,  
[N.49.01.11] Temas, Kelles meiegi oleme saanud pärijaiks, Kes selleks enne oleme määratud selle kavatsust mÜÜda, Kes kþik teeb Oma tahtmise nþu järgi,  
[N.49.01.12] et me oleksime Tema au kiituseks, Kes enne oleme lootnud Kristuses,  
[N.49.01.13] Kelles teiegi olete sellest alates, kui saite kuulda tĂľe sĂľna, oma Ăľndsuse Evangeeliumi, ja Kelles teiegi saades usklikuks olete kinnitatud tĂľotatud PĂźha Vaimu pitseriga, selle Vaimu,  
[N.49.01.14] Kes on meie pärandi tagatis Tema omandi lunastamiseks — Tema au kiituseks.  
[N.49.01.15] Sellepärast ka mina, kui ma sain kuulda teie usust Issandasse Jeesusesse ja armastusest, mis teil on kþigi pßhade vastu,  
[N.49.01.16] ei lakka tänamast teie eest ja tuletan teid meelde oma palvetes,  
[N.49.01.17] et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, au Isa, teile annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu Tema tunnetamises  
[N.49.01.18] ja valgustaks teie sßdame silmad, et te teaksite, mis lootus see on, milleks Ta teid on kutsunud, ja mis on Tema pärandi au rikkus pßhade sees,  
[N.49.01.19] ja mis on Tema ßlemäära suur vägi meie suhtes, kes usume Tema jþutugevuse mþjul,  
[N.49.01.20] millega Ta on olnud mþjuv Kristuses, kui Ta Tema surnuist ßles äratas ja pani istuma Oma paremale käele taevas,  
[N.49.01.21] kþrgele ßle kþige valitsuse ja vþimu ja väe ja ßlemuse ning ßle iga nime, mida nimetatakse mitte ainult selles, vaid ka tulevases maailmas,  
[N.49.01.22] ja asetas kĂľik Tema jalge alla ja pani Tema kĂľigi asjade Ăźle peaks kogudusele,  
[N.49.01.23] kes on Tema Ihu, selle täius, Kes kþik kþiges täidab!  
[N.49.02.01] Jumal on teinud elavaks ka teid, kes olite surnud oma Ăźleastumistes ja pattudes,  
[N.49.02.02] milles te käisite enne selle maailma ajastu järgi, þhuvalla vßrsti järgi, vaimu järgi, kes nßßd on tegev sþnakuulmatuse laste sees,  
[N.49.02.03] kelle seas ka me kþik enne käisime oma liha himudes ja tegime liha ja mþtete tahtmist mÜÜda ning olime loomu poolest viha lapsed nagu teisedki.  
[N.49.02.04] Aga Jumal, Kes rikas on halastusest, Oma suure armastuse pärast, millega Ta meid on armastanud,  
[N.49.02.05] kuigi me olime surnud üleastumistes, on meid ühes Kristusega teinud elavaks — armust olete õndsaks saanud —  
[N.49.02.06] ja on meid ßhes Temaga ßles äratanud ja ßhes Temaga asetanud istuma taevalikku olukorda Kristuses Jeesuses,  
[N.49.02.07] et osutada tulevail ajastuil Oma armu ßlemäärast rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses.  
[N.49.02.08] Sest teie olete armust Ăľndsaks saanud usu kaudu ja see pole mitte teist enestest; see on Jumala and;  
[N.49.02.09] mitte tegudest, et Ăźkski ei saaks kiidelda.  
[N.49.02.10] Sest meie oleme Tema teos, Kristuses Jeesuses loodud headele tegudele, mis Jumal on enne valmistanud, et me käiksime nendes.  
[N.49.02.11] Sellepärast tuletage meelde, et teie, kes enne olite liha poolest paganad ja keda ßmberlþikamatuiks kutsusid need, keda lihas kätega tehtud ßmberlþikamise tþttu kutsutakse ßmberlþigatuiks,  
[N.49.02.12] olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse þigusest ja vþþrad tþotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas.  
[N.49.02.13] Aga nßßd olete teie, kes enne olite kaugel, Kristuses Jeesuses saanud ligi Kristuse vere läbi.  
[N.49.02.14] Sest Tema on meie rahu, Kes on mĂľlemad teinud Ăźheks ja kiskunud maha lahutava vaheseina, vaenu, kui Ta Oma Lihas  
[N.49.02.15] kaotas käsusþnade käsu seadlustega, et Ta need kaks looks Enese sees ßheks uueks inimeseks, tehes rahu,  
[N.49.02.16] ja lepitaks mþlemad Jumalaga ßhes ihus risti kaudu, kui Ta vaenu suretas Enese läbi.  
[N.49.02.17] Ja Tema tuli ning kuulutas rahu teile, kes kaugel olite, ja rahu neile, kes lähedal olid,  
[N.49.02.18] sest Tema läbi on meil mþlemail ligipääs ßhes Vaimus Isa juurde.  
[N.49.02.19] Nii ei ole te siis mitte enam vþþrad ega majalised, vaid pßhade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed,  
[N.49.02.20] rajatud Apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus Ise on nurgakivi,  
[N.49.02.21] milles kogu hoone on kokku liidetud ja kasvab pĂźhaks templiks Issandas,  
[N.49.02.22] Kelles ka teid Ăźhes Ăźles ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.  
[N.49.03.01] Seetõttu mina, Paulus, olen Kristuse Jeesuse vang teie pärast, paganad —  
[N.49.03.02] kui te vahest olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks;  
[N.49.03.03] sest ilmutuse kaudu on mulle antud teada saladus, nagu ma lĂźhidalt enne kirjutasin,  
[N.49.03.04] selleks et te lugedes vþiksite ära tunda minu arusaamise Kristuse saladusest,  
[N.49.03.05] mida endistes pþlvedes inimlastele ei ole teada antud, nagu see nßßd on ilmutatud Tema pßhadele Apostlitele ja prohvetitele Vaimu läbi,  
[N.49.03.06] et paganadki on kaaspärijad ja ßhes ihus ja osalised tema tþotusest Kristuses Jeesuses Evangeeliumi kaudu,  
[N.49.03.07] mille teenijaks ma olen saanud Jumala armuande järgi, mis mulle on antud Tema väe mþjustust mÜÜda.  
[N.49.03.08] Minule, kþige vähemale kþigi pßhade seast, on see arm antud paganate seas kuulutada Kristuse äraarvamatut rikkust  
[N.49.03.09] ja selgeks teha, milline on selle saladuse korraldus, mis igavikest alates on olnud varjul Jumalas, kes kĂľik on loonud,  
[N.49.03.10] et Jumala mitmesugune tarkus nßßd saaks teatavaks koguduse kaudu taevalistele valitsustele ja vþimudele  
[N.49.03.11] ajastute ettemääramise järgi, mille Ta teostas Kristuses Jeesuses, meie Issandas,  
[N.49.03.12] Kelle sees meil on julge ligipääs usalduses usu kaudu Temasse.  
[N.49.03.13] Seetþttu ma palun, et te ei nþrkeks minu kitsikustes teie pärast, mis on teie au.  
[N.49.03.14] Sellepärast ma nþtkutan pþlvi Isa ees,  
[N.49.03.15] kelle lasteks nimetatakse kĂľiki suguvĂľsasid taevas ja maa peal,  
[N.49.03.16] et Ta annaks teile Oma au rikkust mÜÜda saada tugevaks Tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest,  
[N.49.03.17] et Kristus usu kaudu elaks teie sĂźdameis ning te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse,  
[N.49.03.18] et vþiksite täiesti mþista ßhes kþigi pßhadega, milline on armastuse laius ja pikkus ja kþrgus ja sßgavus,  
[N.49.03.19] ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ßletab kþik tunnetuse; et te oleksite täidetud Jumala kþige täiusega.  
[N.49.03.20] Aga Sellele, Kes enam kui rohkesti vþib teha ßle kþige selle, mida me palume vþi mþistame väge mÜÜda, mis meis on tegev,  
[N.49.03.21] Temale olgu austus koguduses ja Kristuses Jeesuses ajastute ajastu kĂľigi sugupĂľlvedeni. Aamen.  
[N.49.04.01] Nii manitsen teid siis mina, kes olen vang Issanda pärast, väärikalt käima kutsumise järgi, millega te olete kutsutud,  
[N.49.04.02] kĂľige alanduse ja tasadusega, pika meelega, sallides Ăźksteist armastuses,  
[N.49.04.03] ja olles usinad ßksmeelt pidama vaimus rahusideme läbi.  
[N.49.04.04] Üks ihu ja üks Vaim, nagu te ka olete kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest;  
[N.49.04.05] Ăźks Issand, Ăźks usk, Ăźks ristimine,  
[N.49.04.06] ßks Jumal ja kþikide Isa, Kes on kþikide ßle ja kþikide läbi ja teie kþikide sees.  
[N.49.04.07] Aga igaßhele meist on antud armu Kristuse annetuse mþþtu mÜÜda.  
[N.49.04.08] Sellepärast öeldakse: „Tema läks üles kõrgele, viis vangid vangi, andis inimestele ande!”  
[N.49.04.09] Aga et Ta on läinud ßles, mis on see muud kui et Ta ka enne on läinud alla maa alamaisse paikadesse?  
[N.49.04.10] Kes on läinud alla, on Sama, Kes on ka läinud ßles ßle kþigi taevaste, et Tema kþik täidaks.  
[N.49.04.11] Ja Tema on pannud mĂľned Apostleiks ja mĂľned prohveteiks ja mĂľned Evangeeliumi kuulutajaiks ja mĂľned karjaseiks ja Ăľpetajaiks,  
[N.49.04.12] et pßhi inimesi täielikult valmistada abiliste tÜÜle Kristuse Ihu ßlesehitamiseks,  
[N.49.04.13] seniks kui me kþik jþuame ßhisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saame Kristuse täiuse täisea mþþtu mÜÜda,  
[N.49.04.14] ega jääks enam väetiteks lasteks, keda þþtsutatakse ja kþigutatakse igas þpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiþpetusse vþrgutamiseks;  
[N.49.04.15] vaid et me tĂľtt taotledes armastuses kasvaksime kĂľiges Selle sisse, Kes on pea, Kristus,  
[N.49.04.16] Kelles kogu ihu on kokku liidetud ja koos hoitakse iga kþþluse kaasabil vastavalt iga ßksiku liikme tegevusele Tema mþþdu järgi ja Kes teeb, et ihu kasvab enese ßlesehitamiseks armastuses.  
[N.49.04.17] Seda ma siis Ăźtlen ja hoiatan teid Issandas, et te ei elaks enam, nagu ka paganad elavad oma meele tĂźhjuses,  
[N.49.04.18] kes pimestunuina mþistuse poolest ja vþþrdunuina Jumala elust neis pesitseva rumaluse ja nende sßdame paadumuse tþttu  
[N.49.04.19] on sßdametunnistuses tuimaks jäänud ning endid andnud kþlvatuse kätte kþike roppust ahnesti tegema.  
[N.49.04.20] Aga nĂľnda ei ole te Ăľppinud Kristust tundma,  
[N.49.04.21] kui te tĂľesti olete Temast kuulnud ja Temas Ăľpetatud, nĂľnda nagu tĂľde on Jeesuses:  
[N.49.04.22] et teil tuleb enesest ära heita endise elu poolest vana inimene, kes ennast hävitab järgides petlikke himusid,  
[N.49.04.23] ja saada uueks oma meele vaimus  
[N.49.04.24] ning riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tĂľelise Ăľiguse ja pĂźhaduse sisse.  
[N.49.04.25] Sellepärast jätke maha vale ja rääkige tþtt igaßks oma ligimesega, sest me oleme ßksteise liikmed!  
[N.49.04.26] Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle  
[N.49.04.27] ja ärge andke maad kuradile!  
[N.49.04.28] Kes varastab, ärgu varastagu enam, vaid tehku pigemini tÜÜd ning soetagu vara oma käte tÜÜga, et tal oleks jagada sellele, kellel on puudus.  
[N.49.04.29] Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks, et see pakuks mõnu kuulajaile.  
[N.49.04.30] Ja ärge kurvastage Jumala Pßha Vaimu, kellega te olete otsekui pitseriga kinnitatud lunastuse päevani.  
[N.49.04.31] Kþik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ßhes kþige pahaga.  
[N.49.04.32] Aga olge lahked Ăźksteise vastu, sĂźdamlikud, andke andeks Ăźksteisele, nĂľnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud.  
[N.49.05.01] Siis vþtke nßßd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed  
[N.49.05.02] ja käige armastuses, nþnda nagu ka Kristus meid on armastanud ja on Iseenese andnud meie eest anniks ja ohvriks, Jumalale magusaks lþhnaks.  
[N.49.05.03] Aga hoorus ja kĂľik roppus vĂľi ahnus olgu nimetamata teie seas, nĂľnda nagu sĂźnnis on pĂźhadele,  
[N.49.05.04] ja riivatus ja rumalad sþnad vþi tßhised naljad, mis kþik ei sobi, vaid pigemini olgu tänu.  
[N.49.05.05] Sest seda te teate tunnetades, et mitte ßhelgi hoorajal ega ropul ega ahnel, kuna ta on ebajumala ori, ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis.  
[N.49.05.06] Ükski ärgu petku teid tühjade sõnadega, sest niisuguste asjade pärast tuleb Jumala viha sõnakuulmatute laste peale;  
[N.49.05.07] ärge siis saage nende kaaslasteks!  
[N.49.05.08] Sest te olite varemalt pimedus, aga nüüd te olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed —  
[N.49.05.09] sest valguse vili on kõiksugune headus ja õigus ja tõde —  
[N.49.05.10] ja katsuge, mis on Issandale meelepärane!  
[N.49.05.11] Ärgu teil olgu tegemist pimeduse viljatute tegudega, vaid mõistke need pigemini hukka!  
[N.49.05.12] Sest mis kþik seal salajas nende kaudu sßnnib, on häbi Üeldagi.  
[N.49.05.13] Aga kĂľik saab avalikuks, kui valgus seda paljastab; sest kĂľik, mis tuleb ilmsiks, on valgus.  
[N.49.05.14] Sellepärast Ta ütleb: „Ärka üles, kes magad, ja tõuse üles surnuist, siis Kristus valgustab sind!”  
[N.49.05.15] Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad,  
[N.49.05.16] pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad!  
[N.49.05.17] Seepärast ärge olge rumalad, vaid mþistke, mis on Issanda tahtmine.  
[N.49.05.18] Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Vaimu,  
[N.49.05.19] rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma sßdames,  
[N.49.05.20] kþige eest alatasa tänades Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel.  
[N.49.05.21] Ja olge allaheitlikud Ăźksteisele Kristuse kartuses.  
[N.49.05.22] Naised, olge allaheitlikud oma meestele, otsekui Issandale!  
[N.49.05.23] Sest mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on Koguduse pea, Tema on ihu Õnnistegija.  
[N.49.05.24] Aga nĂľnda nagu Kogudus on allaheitlik Kristusele, nĂľnda olgu ka naised oma meestele kĂľigis asjus.  
[N.49.05.25] Mehed, armastage oma naisi, nĂľnda nagu ka Kristus on armastanud Kogudust ja on andnud Iseenese tema eest,  
[N.49.05.26] et teda pĂźhitseda, pestes puhtaks veepesemisega sĂľna sees,  
[N.49.05.27] ja seada Enese ette Kogudus austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks pĂźha ja laitmatu.  
[N.49.05.28] NĂľnda peavad mehedki omi naisi armastama nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast.  
[N.49.05.29] Sest Ăźkski ei ole iialgi vihanud iseenese liha, vaid igaĂźks toidab ja hoiab seda, nĂľnda nagu ka Issand Kogudust.  
[N.49.05.30] Sest meie oleme Tema Ihu liikmed.  
[N.49.05.31] „Seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!”  
[N.49.05.32] See saladus on suur; aga mina räägin Kristusest ja Kogudusest.  
[N.49.05.33] Olgu nßßd kuidas on, aga teiegi igaßks omaette armastage oma naist nagu iseennast; aga naine kartku meest.  
[N.49.06.01] Lapsed, kuulake oma vanemate sĂľna Issandas, sest see on Ăľige.  
[N.49.06.02] „Austa oma isa ja ema!” — see on esimene käsusõna, millel on tõotus:  
[N.49.06.03] „Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!”  
[N.49.06.04] Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses.  
[N.49.06.05] Orjad, olge sþnakuulelikud neile, kes teie isandad on liha poolest, kartuse ja värinaga oma sßdame kohtlases meeles, otsekui Kristusele,  
[N.49.06.06] mitte silmakirjaks, nagu pßßdes olla inimestele meelepärast, vaid kui Kristuse orjad, kes sßdamest teevad, mida Jumal tahab,  
[N.49.06.07] orjates hea meelega otsekui Issandat ja mitte inimesi,  
[N.49.06.08] teades, et Issand selle hea, mis keegi on teinud, tasub igaĂźhele, olgu ta ori vĂľi vaba.  
[N.49.06.09] Ja teie, isandad, tehke neile samuti ja jätke ähvardamine, sest te teate, et nende ja teie Issand on taevas ja et Temal ei ole isikute eelistamist.  
[N.49.06.10] Lþppeks, mu vennad, saage vägevaks Issandas ja Ta tugevuse jþus!  
[N.49.06.11] Varustage endid kogu Jumala sĂľjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rĂźnnakute vastu!  
[N.49.06.12] Sest meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja vĂľimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega.  
[N.49.06.13] Sellepärast vþtke kätte kþik Jumala sþjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda pßsima, kui te kþik olete sooritanud.  
[N.49.06.14] Siis seiske nßßd ja teie niuded olgu vÜÜtatud tþega ja teil olgu seljas þiguse soomusrßß  
[N.49.06.15] ja kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks.  
[N.49.06.16] KĂľige selle juures haarake usukilp, millega te vĂľite kustutada kĂľik tigeda tulised nooled!  
[N.49.06.17] Ja vþtke enesele päästekiiver ja vaimumþþk, see on Jumala sþna,  
[N.49.06.18] iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kĂľige pĂźsivusega ja eestpalvetega kĂľigi pĂźhade eest,  
[N.49.06.19] ja minugi eest, et minule, kui ma suu avan, antaks julgesti kuulutada Evangeeliumi saladust,  
[N.49.06.20] mille jaoks mina olen saadik ka ahelas, et ma julgesti kĂľneleksin sellest, nĂľnda nagu mu kohus on kĂľnelda.  
[N.49.06.21] Aga et ka teie teaksite, kuidas minu käsi käib, siis jutustab teile kþik Tßhhikos, armas vend ja ustav abiline Issandas,  
[N.49.06.22] kelle ma otse selleks läkitasin teie juurde, et te saaksite teada, kuidas on lugu meiega, ja et ta kinnitaks teie sßdameid.  
[N.49.06.23] Rahu olgu vendadele ja armastus usuga Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.  
[N.49.06.24] Arm nende kĂľikidega, kes armastavad meie Issandat Jeesust Kristust kadumatuses.  
[N.50.01.01] Paulus ja Timoteos, Kristuse Jeesuse sulased, kĂľigile pĂźhadele Kristuses Jeesuses, kes elavad Filipis, ja Ăźhtlasi koguduse juhatajaile ja abilistele.  
[N.50.01.02] Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!  
[N.50.01.03] Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meelde tuletan,  
[N.50.01.04] alati igas oma palves teie kþikide eest rþþmuga palvetades;  
[N.50.01.05] ma tänan teie osaduse pärast Evangeeliumiga esimesest päevast siiani;  
[N.50.01.06] ja olen kindel selles, et See, Kes teis on alustanud hea tÜÜ, viib selle lþpule Kristuse Jeesuse päevani.  
[N.50.01.07] NĂľnda ongi mulle Ăľige seda teist kĂľigist mĂľtelda, sest ma kannan teid oma sĂźdames, kes te kĂľik siis, kui ma olen ahelais, ja ka siis, kui kaitsen Evangeeliumi ja seda kinnitan, Ăźhes minuga olete armu osalised.  
[N.50.01.08] Sest Jumal on mu tunnistaja, kuidas ma teid kĂľiki igatsen Kristuse Jeesuse sĂźdamlikkusega.  
[N.50.01.09] Ja seda ma palun Jumalalt, et teie armastus veel rohkem ja rohkem kasvaks selges tunnetamises ja kĂľiges tajumises,  
[N.50.01.10] et te vþiksite kindlaks teha, mis on peaasi, ja oleksite puhtad ning laitmatud Kristuse päevaks,  
[N.50.01.11] täis þiguse vilja, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi, Jumala austuseks ja kiituseks.  
[N.50.01.12] Aga ma tahan teada anda teile, vennad, et see, mis minuga on juhtunud, on andnud Evangeeliumile veel rohkem hoogu,  
[N.50.01.13] nþnda et kogu kohtukojas ja kþigile muile on saanud avalikuks, et ma olen ahelais Kristuse pärast  
[N.50.01.14] ja et suurem osa vendi mu ahelate tþttu on saanud vahvaks Issandas ja palju rohkem julgevad kartmatult rääkida Jumala sþna.  
[N.50.01.15] Mþned kßll kuulutavad Kristust kadeduse ja riiu pärast, kuid mþned ka hea meelega.  
[N.50.01.16] Teised kuulutavad armastusest, teades, et ma viibin siin Evangeeliumi kaitsmiseks,  
[N.50.01.17] teised aga kuulutavad Kristust kiusu pärast, mitte puhtast meelest; nad ju mþtlevad suurendada minu vangipþlve viletsust.  
[N.50.01.18] Aga mis sellest? Kui aga Kristust kuulutatakse igal kombel, olgu silmakirjaks, olgu tþemeelega, ja sellest ma rþþmutsen ja tahan ka edaspidi rþþmutseda;  
[N.50.01.19] sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie palve kaudu ja Jeesuse Kristuse Vaimu abil  
[N.50.01.20] minu kindlat ootust ja lootust mÜÜda, et ma milleski ei jää häbisse, vaid et Kristus nßßdki, nagu ikka, täie julgusega saab auliseks minu ihus, olgu elu vþi surma läbi.  
[N.50.01.21] Sest minule on elamine Kristus ja suremine kasu.  
[N.50.01.22] Aga kui lihas elamine on tulusam mu tÜÜle, siis ma ei tea, kumba valida.  
[N.50.01.23] Mind tĂľmbab nii see kui teine: ma himustan siit lahkuda ja olla Kristuse juures, sest see on hoopis palju parem;  
[N.50.01.24] aga lihasse jäämine on vajalikum teie pärast.  
[N.50.01.25] Ja selles veendumuses ma tean, et ma jään lihasse ja jään teie kþikide juurde teie usu eduks ja rþþmuks,  
[N.50.01.26] et teie kiitlemine oleks rohke Kristuses Jeesuses minu läbi selle tþttu, et ma jälle tulen teie juurde.  
[N.50.01.27] Ainult käituge Kristuse Evangeeliumi vääriliselt, et ma, olgu tulles ja teid nähes vþi tulemata jäädes, kuuleksin teist, et te pßsite ßhes vaimus ja ßhel meelel minuga vþitlete Evangeeliumi usu eest  
[N.50.01.28] ega lase endid heidutada mitte millestki vastaste poolt. See on neile hukatuse, teile aga pääste tähiseks, ja nimelt Jumalalt.  
[N.50.01.29] Sest teile on armust antud Kristuse pärast mitte ainult uskuda Temasse, vaid ka kannatada Tema pärast  
[N.50.01.30] ja vþidelda sama vþitlust, mida te olete näinud minust ja nßßd minust kuulete.  
[N.50.02.01] Kui nßßd mingisugune manitsus Kristuses, kui mingisugune armastuse troost, kui mingisugune Vaimu osadus, kui mingisugune sßdamlikkus ja kaastundmus kehtib,  
[N.50.02.02] siis tehke mu rþþm täielikuks sellega, et mþtlete sama ja peate ßhesugust armastust, olles ßksmeelsed ja ßhemþttelised  
[N.50.02.03] ega tee midagi riiu ega tßhja au pärast, vaid arvate alanduses ßksteist ßlemaks kui iseennast,  
[N.50.02.04] ja et Ăźkski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele.  
[N.50.02.05] Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel,  
[N.50.02.06] Kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ßhesugune,  
[N.50.02.07] vaid loobus Iseenese olust ning vþttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja Ta leiti välimuselt inimesena;  
[N.50.02.08] Ta alandas iseennast, saades sĂľnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.  
[N.50.02.09] Sellepärast ongi Jumal Tema ßlendanud kþrgele ja andnud Temale nime ßle kþigi nimede,  
[N.50.02.10] et Jeesuse nimes nþtkuksid kþik pþlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad,  
[N.50.02.11] ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks.  
[N.50.02.12] Nþnda siis, mu armsad, otsekui te ikka olete olnud sþnakuulelikud, mitte ßksnes nagu siis, kui ma olin teie juures, vaid ka nßßd veel rohkem minu ära olles, nþudke oma päästet kartuse ja värinaga!  
[N.50.02.13] Sest Jumal on See, kes teis on tegev, et te tahate ja tegutsete Tema hea meele järgi.  
[N.50.02.14] Tehke kĂľik nurisemata ja kaksipidi mĂľtlemata,  
[N.50.02.15] et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pÜÜrast sugupþlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas,  
[N.50.02.16] hoides elu sþna, minule kiitluseks Kristuse päeval, et ma ei ole tßhja jooksnud ega teinud tßhja tÜÜd.  
[N.50.02.17] Ja kuigi minu veri peaks kahjana valatama teie usu ohvri ja jumalateenistuse ßle, siiski ma rþþmutsen ja olen rþþmus ßhes teie kþikidega.  
[N.50.02.18] Sellesama pärast olge ka teie rþþmsad ja rþþmutsege ßhes minuga.  
[N.50.02.19] Ma loodan Issandas Jeesuses Timoteose varsti läkitada teie juurde, et ka minul oleks hea meel teada saades, kuidas teie käsi käib.  
[N.50.02.20] Sest mul pole kedagi muud nii Ăźksmeelset minuga, kes nĂľnda tĂľsiselt hoolitseks teie eest.  
[N.50.02.21] Sest nad kĂľik otsivad eneste oma, aga mitte seda, mis on Kristuse Jeesuse Oma.  
[N.50.02.22] Aga tema ustavust te teate, sest nagu laps oma isaga, nþnda on ta minuga ßhes tÜÜtanud Evangeeliumi kasuks.  
[N.50.02.23] Teda ma loodan nßßd läkitada, niipea kui näen, kuidas minu asi areneb.  
[N.50.02.24] Ent mul on kindel lootus Issandas, et ma ka ise varsti tulen.  
[N.50.02.25] Aga ma olen arvanud tarviliseks läkitada teie juurde vend Epafroditose, oma kaastÜÜlise ja kaasvþitleja, teie Apostli ja minu vajaduste eest hoolitseja,  
[N.50.02.26] sellepärast et ta teid kþiki igatses ja suurt tuska tundis sellest, et olite kuulnud tema haigestumisest.  
[N.50.02.27] Sest tema oli ka tĂľesti suremas haige; ent Jumal andis temale armu, aga mitte Ăźksi temale, vaid ka minule, et mulle ei tuleks kurbust kurbuse peale.  
[N.50.02.28] Sellepärast ma läkitasin tema seda nobedamini, et te teda nähes jälle rþþmustuksite ja mul oleks vähem kurbust.  
[N.50.02.29] Siis vþtke ta vastu Issandas kþige rþþmuga ja pidage niisuguseid mehi kalliks.  
[N.50.02.30] Sest Kristuse tÜÜ pärast oli ta surma suus ega hoolinud oma elust, et täita seda, mis teil jäi tegemata hoolitsemises minu eest.  
[N.50.03.01] Peale kõige, mu vennad, rõõmutsege Issandas! Üht ja sama kirjutades ei tüüta see mind, aga teid see kinnitab.  
[N.50.03.02] Pidage silmas koeri, pidage silmas kurje tÜÜtegijaid, hoiduge katkilþikamise eest!  
[N.50.03.03] Sest ĂźmberlĂľigatud, need oleme meie, kes Jumalat teenime vaimus, ja kiitleme Kristusest Jeesusest ega looda liha peale,  
[N.50.03.04] ehkki mul oleks lootust liha peale. Kui keegi muu arvab, et tema vĂľib liha peale loota, siis mina veel rohkem!  
[N.50.03.05] Ma olen ßmber lþigatud kaheksandal päeval, ma olen Iisraeli soost, Benjamini suguharust, ma olen heebrealane, sßndinud heebrealasist, käsuþpetuselt variser,  
[N.50.03.06] innukas koguduse tagakiusaja, laitmatu käsuþiguse poolest.  
[N.50.03.07] Aga mis mulle oli kasuks, olen ma arvanud kahjuks Kristuse pärast.  
[N.50.03.08] Jah tþesti, mina arvan kþik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ßlivþimsa tunnetuse vastu, Kelle pärast ma olen minetanud kþik selle ja pean kþike pßhkmeiks, et kasuks saada Kristust  
[N.50.03.09] ja et mind leitaks Tema seest ega oleks mul oma þigust, mis on käsust, vaid see þigus, mis tuleb Kristuse usu kaudu, see, mis tuleb Jumalalt usu varal,  
[N.50.03.10] et ma tunneksin ära Tema ja Ta ßlestþusmise väe ja Tema kannatamise osaduse ning muutuksin Tema surma sarnaseks,  
[N.50.03.11] kui ma kuidagi pääsen ßlestþusmisele surnute seast.  
[N.50.03.12] Ei mitte, et ma selle juba oleksin kätte saanud vþi oleksin juba täiuslik, vaid ma pßßan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus mind on kätte saanud.  
[N.50.03.13] Vennad, mina ei arva seda juba kätte saanud olevat; ent ßht ma ßtlen: ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees,  
[N.50.03.14] ma pßrin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise vþiduhinna poole Kristuses Jeesuses.  
[N.50.03.15] Nii mitu nßßd, kui meid on täiuslikku, mþelgem sama! Ja kui te midagi mþtlete teisiti, siis Jumal ilmutab teile ka selle.  
[N.50.03.16] Ometi, kuhu oleme jþudnud, sealt käigem sama teed!  
[N.50.03.17] Järgige minu eeskuju, vennad, ja vaadelge neid, kes elavad nþnda nagu meie teile eeskujuks oleme.  
[N.50.03.18] Sest paljud, kellest ma teile olen sagedasti Üelnud ja nßßd ßtlen ka nuttes, elavad Kristuse risti vaenlastena.  
[N.50.03.19] Nende ots on hukatus, nende jumal on nende kþht ja nende au on nende häbis; nad taotlevad maapealseid asju.  
[N.50.03.20] Sest meie ühiskond on teavas, kust me ka ootame Issandat Jeesust Kristust kui Õnnistegijat,  
[N.50.03.21] Kes meie alanduse ihu muudab Oma äraseletatud ihu sarnaseks väge mÜÜda, millega Ta vþib ka kþik teha Oma alamaks.  
[N.50.04.01] Nþnda, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rþþm ja pärg, seiske siis Issandas kindlatena, armsad!  
[N.50.04.02] Euodiat ma manitsen ja ma manitsen SĂźntĂźhhet olema ĂźhemĂľttelised Issandas.  
[N.50.04.03] Ja ma palun ka sind, tþsine kaastÜÜline, aita neid naisi, kes on vþidelnud Evangeeliumi eest ßhes minuga ja Kleemensiga ja mu teiste abimeestega, kelle nimed on eluraamatus.  
[N.50.04.04] Olge ikka rþþmsad Issandas! Ja taas ma ßtlen: olge rþþmsad.  
[N.50.04.05] Teie leebus saagu teatavaks kþigile inimestele. Issand on lähedal.  
[N.50.04.06] Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.  
[N.50.04.07] Ja Jumala rahu, mis on Ăźlem kĂľigest mĂľistusest, hoiab teie sĂźdamed ja mĂľtted Kristuses Jeesuses.  
[N.50.04.08] Viimaks, vennad, kþik, mis on tþsine, mis aus, mis þige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mþelge!  
[N.50.04.09] Mis te ka olete þppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega.  
[N.50.04.10] Väga suureks rþþmuks Issandas aga oli mulle see, et te juba uuesti virgusite mþtlema minule: sellele te mþtlesite ennegi, aga teil ei olnud juhust selleks.  
[N.50.04.11] Ma ei ßtle seda puuduse pärast; sest ma olen þppinud olema rahul sellega, mis mul on.  
[N.50.04.12] Oskan elada vähesega ja oskan elada kßlluses, olen kþigega ja kþigi oludega harjunud: nii olema sÜÜnud kui ka nägema nälga, elama nii kßlluses kui ka puuduses.  
[N.50.04.13] Ma suudan kþik Temas, Kes mind teeb vägevaks.  
[N.50.04.14] Siiski te tegite hästi, et mind toetasite minu viletsuses.  
[N.50.04.15] Ent teiegi, filiplased, teate, et armuþpetuse algusaegadest, kui ma läksin teele Makedooniast, ßkski Kogudus ei olnud osaduses minuga andmise ja vþtmise arvepidamises kui ainult teie,  
[N.50.04.16] sest Tessaloonikassegi te saatsite minu tarviduseks Ăźhe ja teise korra.  
[N.50.04.17] Mitte, et ma andi pßßan, vaid ma otsin vilja, mis kasuks oleks teie arvele.  
[N.50.04.18] Mul on nßßd kþike ja mul on rohkesti; ma sain kßllalt, kui ma Epafroditoselt vþtsin vastu, mis teie olite lähetanud magusa lþhnana ja armsa ohvrina, mis on Jumalale meelepärast.  
[N.50.04.19] Aga kßll minu Jumal täidab kþik teie vajaduse Oma rikkust mÜÜda auga Kristuses Jeesuses.  
[N.50.04.20] Aga Jumalale ja meie Isale olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.50.04.21] Tervitage kĂľiki pĂźhasid Kristuses Jeesuses! Teid tervitavad minu juures olevad vennad.  
[N.50.04.22] Kþik pßhad saadavad teile tervitusi, aga iseäranis need, kes on keisri perest.  
[N.50.04.23] Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!  
[N.51.01.01] Paulus, Jumala tahtel Jeesuse Kristuse Apostel, ja vend Timoteos,  
[N.51.01.02] Kolossas elavaile pĂźhadele ja usklikele vendadele Kristuses. Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!  
[N.51.01.03] Me täname Jumalat ja oma Issanda Jeesuse Kristuse Isa, palvetades igal ajal teie eest,  
[N.51.01.04] sest me oleme kuulnud teie usust Kristuses Jeesuses ja teie armastusest kĂľigi pĂźhade vastu,  
[N.51.01.05] mis teil on taevasse tallele pandud lootuse pärast, millest te varemalt olete kuulnud Evangeeliumi tþesþna kaudu,  
[N.51.01.06] mis on tulnud teie juurde ja nþnda kogu maailmas on kandmas vilja ning kasvab, nþnda ka teie seas alates sellest päevast, mil te kuulsite ja tunnetasite Jumala armu tþe sees,  
[N.51.01.07] nþnda nagu te seda ka þppisite Epafrase, meie armsa kaassulase käest, kes on ustav Kristuse abiline teie heaks,  
[N.51.01.08] kes meile ka on teatanud teie armastusest Vaimus.  
[N.51.01.09] Sellepärast ei ole ka meie sellest päevast, mil me seda kuulsime, lakanud palvet tegemast ja palumast teie eest, et teid täidetaks tema tahtmise tunnetusega kþiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises,  
[N.51.01.10] et te elaksite väärikalt Issandale, et Temale kþigiti meeldida, vilja kandes kþiges heas tÜÜs ning kasvades Jumala tunnetuses  
[N.51.01.11] ja saades vägevaks kþige väega Tema au vägevust mÜÜda kþigeks pßsivuseks ja pikaks meeleks, rþþmuga  
[N.51.01.12] tänades Isa, Kes teid on teinud kþlbavaks osa saama pßha rahva pärandist valguses,  
[N.51.01.13] Kes meid on päästnud pimeduse vþimusest ja on meid asetanud Oma armsa Poja Riiki.  
[N.51.01.14] Temas on meil lunastus, pattude andekssaamine.  
[N.51.01.15] Tema on nähtamatu Jumala kuju, kþige loodu esmasßndinu.  
[N.51.01.16] Sest Tema läbi on loodud kþik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, olgu aujärjed, ßlemused, valitsused, vþimud; kþik on loodud Tema läbi ja Temasse;  
[N.51.01.17] ja Tema Ise on enne kĂľiki, ja kĂľik pĂźsivad koos Tema sees;  
[N.51.01.18] ja Tema on ihu — see on Koguduse — pea; Ta on algus ja esmasündinu surnutest, et Ta kõiges saaks esikohale.  
[N.51.01.19] Sest Jumal arvas heaks kþik täiuse lasta elada Temas  
[N.51.01.20] ja tehes rahu ristivere läbi, lepitada Tema läbi Enese poole kþik, niihästi selle, mis on maa peal, kui ka selle, mis on taevas.  
[N.51.01.21] Ja Ta on teid, kes enne olite Temast vþþrdunud ja oma meelsuse poolest vaenlased, tehes kurja, nßßd ka lepitatud oma lihalikus ihus surma läbi,  
[N.51.01.22] et seada teid pĂźhadena ja veatuina ja laitmatuina enese ette,  
[N.51.01.23] kui te aga jääte ususse hästi rajatuina ja kindlaina ega lase endid ära pÜÜrata Evangeeliumi lootusest, mida te olete kuulnud ja mis on kuulutatud kþigele loodule taeva all ja mille teenijaks mina, Paulus, olen saanud.  
[N.51.01.24] Nßßd ma olen rþþmus oma kannatamistes teie pärast, ja mis mul veel puudub Kristuse viletsustest, selle ma täiendan omas lihas Tema Ihu heaks, mis on Kogudus,  
[N.51.01.25] kelle teenijaks ma olen saanud Jumala korralduse järgi, mis minu kätte on usaldatud, et teile täielikult kuulutada Jumala sþna:  
[N.51.01.26] seda saladust, mis oli varjul endiste ajastute ja sugupþlvede eest, aga nßßd on avalikuks tehtud Tema pßhadele,  
[N.51.01.27] kellele Jumal tahtis teada anda, milline on selle saladuse auhiilguse rikkus paganate seas — see on Kristus teie sees, auhiilguse lootus,  
[N.51.01.28] Keda me kuulutame, manitsedes igat inimest ja þpetades igat inimest kþiges tarkuses, et valmistada igat inimest täielikuks Kristuses.  
[N.51.01.29] Selle jaoks minagi näen vaeva ja vþitlen Tema tarmu mÜÜda, mis minus on vägevasti tegev.  
[N.51.02.01] Sellepärast ma tahan, et teil oleks teada, kui suur vþitlus mul on teie ja laodikealaste pärast ja kþikide pärast, kes mu palet lihas ei ole näinud,  
[N.51.02.02] et saaksid kinnitust nende sßdamed, olles kokku liidetud armastuses ja täieliku mþistmise kogu rikkusesse ning tunnetaksid Jumala saladuse, Kristuse,  
[N.51.02.03] Kelles peituvad kĂľik tarkuse ja tunnetuse aarded.  
[N.51.02.04] Seda ma Ăźtlen selleks, et keegi teid ei petaks meelitavate kĂľnedega.  
[N.51.02.05] Sest kuigi mina liha poolest olen eemal, olen ma siiski vaimus teiega ßhes ning olen rþþmus, nähes teie head korda ja teie kindlat usku Kristusesse.  
[N.51.02.06] Otsekui te nßßd olete vastu vþtnud Kristuse Jeesuse, Issanda, nþnda käige Temas  
[N.51.02.07] juurdunuina Temasse ja rajatuina Temale ning kinnitatuina usus, nþnda nagu teid on þpetatud, ja olge ßlevoolavad tänus.  
[N.51.02.08] Vaadake, et keegi teid ei vþtaks saagiks mþtteteaduse ja tßhja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjþududele ja mitte Kristusele.  
[N.51.02.09] Sest Temas elab kþik Jumala olemise täius ihulikult.  
[N.51.02.10] Ja te olete täidetud Temas, Kes on iga valitsuse ja vþimu pea;  
[N.51.02.11] ja Temas te olete ka ßmber lþigatud ßmberlþikamisega, mida ei toimetata kätega, vaid lihaliku ihu äraheitmise teel, Kristuse ßmberlþikamisega,  
[N.51.02.12] kui teid ßhes Temaga maha maeti ristimises, milles teid ßhes ßles äratati usu läbi, mis on tegev Jumala väes, Kes Tema surnuist ßles äratas.  
[N.51.02.13] Ka teid, kes olite surnud Ăźleastumistes ja oma ĂźmberlĂľikamata lihas, on Ta Ăźhes Temaga teinud elavaks, andes meile andeks kĂľik Ăźleastumised,  
[N.51.02.14] kui Ta kustutas meie kohta käiva vþlakirja ßhes selle sätetega; see oli meie vastu ja selle Ta kþrvaldas, seda risti kßlge naelutades.  
[N.51.02.15] Ta riisus Ăźlemustelt ja vĂľimudelt relvad ning tegi nad avaliku pilke alusteks, vĂľidutsedes nende Ăźle Kristuses.  
[N.51.02.16] Sellepärast ärgu ßkski mþistku kohut teie ßle sÜÜma vþi jooma ja pßhade vþi noorkuu vþi hingamispäevade pärast,  
[N.51.02.17] mis on vaid tulevaste asjade vari, kuna ihu on Kristuse oma.  
[N.51.02.18] Ärgu siis teie võiduandi teilt riisugu ükski, kellele meeldib alandlikkus ja Inglite austamine ning kes tungib sellesse, mis ta nägemuses on näinud, lastes ilmaasjata ennast täis puhuda oma lihaliku meele poolt,  
[N.51.02.19] ja kes ei pea kinni peast, kelles kogu ihu kokku liidetakse ja koos hoitakse kþþluste ja sidemete abil ning kasvab Jumala poolt seatud kasvamist.  
[N.51.02.20] Kui te nßßd ßhes Kristusega olete surnud maailma algjþududele, miks te siis, nagu elaksite maailmas, lasete endile teha määrusi:  
[N.51.02.21] „Ära puuduta! Ära maitse! Ära katsu käega!”  
[N.51.02.22] - seda, mis kþik on määratud kadumisele kulutamise teel - inimeste käskude ja þpetuste järgi?  
[N.51.02.23] Sel kþigel on kßll tarkuse nägu omatehtud jumalateenistuse, alandlikkuse ja ihu kurnamise tþttu, aga mis on ilma erilise väärtuseta ja mis sßnnib liha rahuldamiseks.  
[N.51.03.01] Kui te nßßd ßhes Kristusega olete surnuist ßles tþusnud, siis otsige seda, mis on ßlal, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel.  
[N.51.03.02] MĂľelge sellele, mis on Ăźlal, mitte sellele, mis on maa peal!  
[N.51.03.03] Sest teie olete surnud ja teie elu on varjul Ăźhes Kristusega Jumalas.  
[N.51.03.04] Kui Kristus, meie elu, saab avalikuks, siis saate ka teie Ăźhes Temaga avalikuks au sees.  
[N.51.03.05] Sellepärast surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus;  
[N.51.03.06] nende pärast tuleb Jumala viha;  
[N.51.03.07] nende sees käisite muiste ka teie, kui elasite neis.  
[N.51.03.08] Ent nßßd jätke teiegi maha see kþik: viha, ärritatavus, kurjus, pilkamine, ropud sþnad oma suust.  
[N.51.03.09] Ärge rääkige valet üksteisest, sest te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega,  
[N.51.03.10] ja olete riietunud uude inimesse, kes on uuendatud þigesti tunnetama oma Looja kuju järgi,  
[N.51.03.11] kus ei ole kreeklast ega juuti, ei ßmberlþigatut ega ßmberlþikamatut, ei harimatut ega skßßti, ei orja ega vaba, vaid kþik ja kþikide sees on Kristus!  
[N.51.03.12] Riietuge siis kui Jumala valitud pĂźhad ja armastatud sĂźdamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega,  
[N.51.03.13] sallides Ăźksteist ja andeks andes Ăźksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. NĂľnda nagu Kristus teile on andeks andnud, nĂľnda tehke ka teie.  
[N.51.03.14] Aga kþigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side.  
[N.51.03.15] Ja Kristuse rahu valitsegu teie sßdameis, sest selleks te olete kutsutud ßhes ihus. Ja olge tänulikud.  
[N.51.03.16] Kristuse sþna elagu rohkesti teie seas. Kþige tarkusega þpetage ja juhatage ßksteist psalmidega ja kiituslauludega ja vaimulike lauludega, tänumeeles lauldes Issandale oma sßdames.  
[N.51.03.17] Ja kþik, mida te iganes teete sþnaga vþi tÜÜga, seda tehke kþik Issanda Jeesuse nimel, tänades Jumalat Isa Tema läbi.  
[N.51.03.18] Naised, olge meestele allaheitlikud, nĂľnda nagu on kohus Issandas.  
[N.51.03.19] Mehed, armastage oma naisi ja ärge olge karmid nende vastu.  
[N.51.03.20] Lapsed, olge oma vanemaile sþnakuulelikud kþigis asjus, sest see on Issandale meelepärast.  
[N.51.03.21] Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks.  
[N.51.03.22] Orjad, olge sþnakuulelikud kþigis asjus neile, kes isandad on liha poolest, mitte silmakirjaks nagu need, kes pßßavad olla inimestele meelepärast, vaid siirast sßdamest, kartes Issandat.  
[N.51.03.23] Mida te iganes teete, seda tehke sĂźdamest, nĂľnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele,  
[N.51.03.24] teades, et te saate Issandalt pärandi palga. Te teenite Issandat Kristust.  
[N.51.03.25] Aga kes teeb ßlekohut, saab kätte, mis ta on ßlekohut teinud, ja ei tehta vahet isikute vahel.  
[N.51.04.01] Isandad, tehke oma orjadele, mis on Ăľige ja kohus, ja teadke, et ka teil on Issand taevas.  
[N.51.04.02] Jääge kindlasti palvesse ja valvake palves tänuga,  
[N.51.04.03] paludes ßhtlasi ka meie eest, et Jumal meile avaks sþna ukse, et saaksime rääkida Kristuse saladust, mille pärast mina olengi seotud,  
[N.51.04.04] et ma seda vĂľiksin avaldada, nĂľnda nagu mul tuleb kĂľnelda.  
[N.51.04.05] Kohelge targasti neid, kes on väljaspool, ja pidage aega kalliks.  
[N.51.04.06] Teie kĂľne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaĂźhele kosta.  
[N.51.04.07] Kuidas mu käsi käib, kßll seda kþike teatab teile Tßhhikos, armas vend ja ustav abiline ning kaassulane Issandas,  
[N.51.04.08] kelle ma praegu läkitan teie juurde selle tarvis, et te saaksite teada, kuidas meie käsi käib, ja et ta kinnitaks teie sßdameid,  
[N.51.04.09] Ăźhes ustava ja armsa venna Oneesimosega, kes on teie seast. KĂźll nad annavad teile teada, kuidas siin kĂľigega lugu on.  
[N.51.04.10] Teile saadab tervisi Aristarhos, mu vangiseltsiline, ja Markus, Barnabase Ăľepoeg, kelle kohta te juba olete saanud juhatusi, et kui ta tuleb teie juurde, te vĂľtaksite ta vastu.  
[N.51.04.11] Ja teid tervitab Jeesus, keda hßßtakse Justuseks. Need on ßmberlþigatuist olnud ainsad kaastÜÜlised Jumala Riigi alal, ja nad on olnud mulle troostiks.  
[N.51.04.12] Teid tervitab Epafras, kes on teie seast, Kristuse Jeesuse sulane, kes alati vþitleb teie eest palveis, et te pßsiksite täiuslikena ja oleksite täidetud kþige Jumala tahtmisega.  
[N.51.04.13] Sest ma annan temale selle tunnistuse, et ta kannab väga suurt hoolt teie eest ja nende eest, kes on Laodikeas ja kes on Hierapolises.  
[N.51.04.14] Teid tervitab arst Luukas, kes mulle on armas, ja Deemas.  
[N.51.04.15] Tervitage vendi Laodikeas ja NĂźmfat ja kogudust ta majas.  
[N.51.04.16] Ja kui see kiri on loetud teie juures, siis tehke nii, et seda loetaks ka Laodikea Koguduses, ja et teie loeksite ka Laodikeast tulevat kirja.  
[N.51.04.17] Ja öelge Arhipposele: „Pea silmas oma ametit, mille sa oled saanud Issandalt, et sa seda täidaksid!”  
[N.51.04.18] See tervitus on minu, Pauluse, oma käega. Mþelge mu ahelatele! Arm teiega!  
[N.52.01.01] Paulus ja Silvaanus ja Timoteos tessalooniklaste Kogudusele Jumalas Isas ja Issandas Jeesuses Kristuses. Armu teile ja rahu!  
[N.52.01.02] Me täname alati Jumalat teie kþikide eest ning tuletame teid meelde oma palvetes, lakkamatult  
[N.52.01.03] meenutades teie usu tegu ja armastuse tÜÜd ning kannatlikkust lootuses meie Issandale Jeesusele Kristusele Jumala ja meie Isa ees,  
[N.52.01.04] teades, et teie, Jumala armastatud vennad, olete valitud.  
[N.52.01.05] Sest meie Evangeelium ei tulnud teie juurde mitte ainult sþnaga, vaid ka väega ning Pßha Vaimuga ja väga kindla veendumusega, nagu te ju isegi teate, missugused me olime teie seas teie pärast.  
[N.52.01.06] Ja teist said meie ja Issanda järgijad, kui te vþtsite sþna vastu suures viletsuses Pßha Vaimu rþþmuga,  
[N.52.01.07] nii et te olete saanud eeskujuks kĂľigile usklikele Makedoonias ja Ahhaias.  
[N.52.01.08] Sest teie juurest on Issanda sþna kostnud mitte ainult Makedooniasse ja Ahhaiasse, vaid ka igale poole on levinud teie usk Jumalasse, nþnda et meil pole tarvis sellest midagi rääkida.  
[N.52.01.09] Ise nad ju jutustavad meist, kuidas me oleme tulnud teie juurde ja kuidas te olete pÜÜrdunud ebajumalaist Jumala poole teenima elavat ja tþelist Jumalat  
[N.52.01.10] ning ootama taevast Tema Poega, Kelle Tema on surnuist ßles äratanud, Jeesust, Kes meid tþmbab välja tulevasest vihast.  
[N.52.02.01] Teie ise ju teate, vennad, et meie tulek teie juurde ei ole olnud tĂźhine;  
[N.52.02.02] vaid, kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, vĂľtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala Evangeeliumi suure vĂľitlusega.  
[N.52.02.03] Sest meie manitsus ei tule mitte eksimeelest, ei ebapuhtast mĂľttest ega kavalusest,  
[N.52.02.04] vaid nþnda nagu Jumal on meid arvanud kþlbavaks usaldada Evangeelium meie kätte, nþnda me ka räägime, ei mitte, nagu tahaksime olla inimestele, vaid Jumalale meelepärast, Kes katsub läbi meie sßdamed.  
[N.52.02.05] Sest me ei ole iialgi tarvitanud meelitavaid sþnu, nagu te teate, ega ka ettekäändeid ahnuseks: Jumal on tunnistaja.  
[N.52.02.06] Me ei otsi ka austust inimestelt, ei teilt ega muilt,  
[N.52.02.07] kuigi me Kristuse Apostlitena oleksime vþinud esineda tähtsatena; vaid me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi;  
[N.52.02.08] nĂľnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala Evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.  
[N.52.02.09] Te mäletate ju, vennad, meie tÜÜd ja vaeva: ÜÜd ja päevad me tegime tÜÜd selleks, et mitte kedagi teie seast koormata, ja kuulutasime teie seas Jumala Evangeeliumi.  
[N.52.02.10] Teie ja Jumal olete tunnistajad, kui pĂźhasti ja Ăľigesti ja laitmatult me suhtusime teisse usklikesse;  
[N.52.02.11] nagu te ka teate, kuidas me igaĂźht teie seast otsekui isa oma lapsi  
[N.52.02.12] Ăľhutasime ja julgustasime, teid manitsedes elama nĂľnda, kuidas kohus on Jumala ees, Kes teid kutsub Oma Riiki ja ausse.  
[N.52.02.13] Ja seepärast meiegi täname lakkamatult Jumalat, et teie, kuuldes meilt Jumala sþna, ei vþtnud seda vastu mitte inimeste sþnana, vaid sellena, mida see tþesti on, Jumala sþnana, mis ka on tegev teie sees, kes usute.  
[N.52.02.14] Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala Koguduste järgijaiks, mis on Judeas, sest ka teie olete saanud sedasama kannatada oma suguvendade poolt, nþnda nagu nemadki juutide poolt,  
[N.52.02.15] kes tapsid Issanda Jeesuse ja prohvetid, ja kiusasid meid taga, ja ei ole Jumalale meelepärast, ja on kþigi inimeste vastased  
[N.52.02.16] ning keelavad meid rääkimast paganaile nende päästmiseks, et täita kþigiti oma pattude mþþtu. Aga viha ongi juba tulnud nende peale lþpuni.  
[N.52.02.17] Meie aga, vennad, olles teist lahutatud natukeseks ajaks kßll palge, mitte aga sßdame poolest, oleme seda suurema himuga pßßdnud näha saada teie palet.  
[N.52.02.18] Seepärast oleme tahtnud tulla teie juurde, mina, Paulus, kßll ßks kord ja teinegi kord, aga saatan on meid takistanud.  
[N.52.02.19] Sest kes on meie lootus vþi rþþm vþi kiitlemise pärg - kas mitte teiegi - meie Issanda Jeesuse Kristuse ees Tema tulemises?  
[N.52.02.20] Sest teie olete meie au ja rþþm.  
[N.52.03.01] Sellepärast meie, kui me enam ei läbenud kannatada, arvasime heaks jääda ßksinda Ateenasse  
[N.52.03.02] ja läkitasime Timoteose, oma venna ja Jumala kaastÜÜlise Kristuse Evangeeliumi kuulutamises, teid kinnitama ja manitsema teie usu pärast,  
[N.52.03.03] et Ăźkski ennast ei laseks vintsutada neis viletsusis. Sest te isegi teate, et meid on neisse pandud.  
[N.52.03.04] Sest ka siis, kui olime teie juures, Ăźtlesime teile ette, et meid vaevad ootavad, nĂľnda nagu ongi sĂźndinud ja on teile teada.  
[N.52.03.05] Sellepärast ka mina, kui ma enam ei läbenud, läkitasin tema kuulama teie usku, kas ehk vahest kiusaja ei ole teid kiusanud ja kas meie vaev ei ole saanud tßhjaks.  
[N.52.03.06] Aga kui Timoteos nßßd tuli meie juurde teie juurest ja tþi rþþmsaid sþnumeid teie usust ja armastusest ja et te peate meid alati heas mälestuses ning igatsete meid näha saada, nþnda nagu meiegi teid,  
[N.52.03.07] siis oleme trÜÜstitud teie suhtes, vennad, kþiges oma hädas ja kitsikuses teie usu läbi,  
[N.52.03.08] sest et nßßd me elame, kui teie pßsite kindlasti Issandas.  
[N.52.03.09] Sest missugust tänu me vþimegi anda Jumalale teie pärast kþige selle rþþmu eest, mis meil on teist oma Jumala ees,  
[N.52.03.10] kuna me ÜÜd ja päevad oleme kþige palavamas palves, et saaksime näha teie palet ja täita seda, mis teie usul veel on puudu.  
[N.52.03.11] Aga meie Jumal ja Isa Ise ja meie Issand Jeesus Kristus juhtigu meie tee teie juurde.  
[N.52.03.12] Ent teid kasvatagu Issand ja tehku teid rikkaks armastuse poolest Ăźksteise vastu ja kĂľikide vastu, nagu meiegi oleme teie vastu,  
[N.52.03.13] et kinnitada teie sĂźdamed laitmatuiks pĂźhitsuses Jumala ja meie Isa ees meie Issanda Jeesuse tulekul kĂľigi ta pĂźhadega.  
[N.52.04.01] Peale selle nßßd, vennad, me palume ja manitseme teid Issandas Jeesuses, et teie, nþnda nagu te meilt olete þppinud, kuidas elada ja olla Jumalale meeltmÜÜda, ja nþnda nagu te juba elategi, kasvaksite veel täiuslikumaks.  
[N.52.04.02] Sest te teate, mis käsud me teile oleme andnud Issanda Jeesuse läbi.  
[N.52.04.03] Sest see on Jumala tahtmine, teie pĂźhitsus, et te hoiduksite hooruse eest,  
[N.52.04.04] et igaĂźks teie seast teaks hoida oma astjat pĂźhaduses ja aus,  
[N.52.04.05] mitte himude kiimas, nĂľnda nagu paganad, kes ei tunne Jumalat,  
[N.52.04.06] et ßkski teist ei teeks ßlekohut ega petaks oma venda asjaajamises, sest et Issand on kättemaksja kþigi niisuguste asjade eest, nþnda nagu me olemegi teile enne Üelnud ning tunnistanud.  
[N.52.04.07] Sest Jumal ei ole meid mitte kutsunud rĂźvedusele, vaid pĂźhitsusele.  
[N.52.04.08] Seepärast, kes seda hßlgab, ei hßlga inimest, vaid Jumala, Kes ka annab Oma Pßha Vaimu teie sisse.  
[N.52.04.09] Aga vennalikust armastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest teid endid on Jumal Ăľpetanud armastama Ăźksteist;  
[N.52.04.10] sest te teete seda ka kþigile vendadele kogu Makedoonias. Me ainult manitseme teid, vennad, et te kasvaksite veel täiuslikumaks  
[N.52.04.11] ja otsiksite au selles, et elate vaiksesti ja ajate oma asju ning teete tÜÜd oma kätega, nþnda nagu me oleme teid käskinud,  
[N.52.04.12] et te käitumises oleksite ausad nende vastu, kes on väljaspool, ega vajaks ßhegi abi.  
[N.52.04.13] Aga me ei taha, et teil, vennad, oleks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teiegi ei läheks nþnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust.  
[N.52.04.14] Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ning ßles tþusnud, nþnda ka Jumal toob esile Jeesuse kaudu need, kes ßhes Temaga on läinud magama.  
[N.52.04.15] Sest seda me ßtleme teile Issanda sþnaga, et meie, kes elame ja ßle jääme Issanda tulemiseni, ei jþua mitte ette neist, kes on läinud magama;  
[N.52.04.16] sest et Issand Ise tuleb taevast alla sþjahßßuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tþusevad ßles esmalt;  
[N.52.04.17] selle järele kistakse meid, kes elame ja ßle jääme, ßhtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu ßles þhku, ja nþnda saame olla ikka ßhes Issandaga.  
[N.52.04.18] Kinnitage nßßd ßksteist nende sþnadega!  
[N.52.05.01] Aga aegadest ja tundidest ei ole teile, vennad, tarvis kirjutada,  
[N.52.05.02] sest te ise teate selgesti, et Issanda päev tuleb nagu varas ÜÜsel.  
[N.52.05.03] Kui nad ütlevad: „Nüüd on rahu ja julgeolek!”, tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal; ja nad ei pääse mitte pakku.  
[N.52.05.04] Aga teie, vennad, ei ole mitte pimeduses, nii et see päev teid saaks haarata kui varas.  
[N.52.05.05] Teie kþik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte ÜÜ ega pimeduse lapsed.  
[N.52.05.06] Siis ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained.  
[N.52.05.07] Sest kes magavad, need magavad ÜÜsel, ja kes joobnud on, need on ÜÜsel joobnud.  
[N.52.05.08] Aga meie, kes oleme päeva lapsed, olgem kained, varustatud usu ja armastuse raudrßßga ja päästelootuse kiivriga.  
[N.52.05.09] Sest Jumal ei ole meid pannud viha alla, vaid pääste omandamisele meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,  
[N.52.05.10] Kes meie eest suri, et meie, kas valvame vĂľi magame, Ăźhes Temaga elaksime.  
[N.52.05.11] Sellepärast manitsege ßksteist ja kosutage ßksteist, nagu te seda teetegi.  
[N.52.05.12] Aga me palume teid, vennad, tunnustada neid, kes teevad tÜÜd teie seas ja on teie ßlevaatajad Issandas ning juhatavad teid,  
[N.52.05.13] ja pidada neid ßpris väga armsaks nende tÜÜ pärast. Pidage rahu isekeskis!  
[N.52.05.14] Me manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage argu, toetage nĂľtru, olge pika meelega kĂľikide vastu.  
[N.52.05.15] Katsuge, et ßkski teisele ei tasu kurja kurjaga, vaid pßßdke ikka teha head ßksteisele ja kþikidele.  
[N.52.05.16] Olge ikka rþþmsad.  
[N.52.05.17] Palvetage lakkamata.  
[N.52.05.18] Olge tänulikud kþige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses.  
[N.52.05.19] Ärge kustutage Vaimu.  
[N.52.05.20] Ärge pange halvaks prohvetlikult kõnelemist.  
[N.52.05.21] Katsuge kþike läbi; pidage kinni, mis hea on.  
[N.52.05.22] Hoiduge kĂľiksuguse kurja eest.  
[N.52.05.23] Aga rahu Jumal Ise pßhitsegu teid täielikult ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatuina meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks.  
[N.52.05.24] Ustav on See, Kes teid kutsub; kĂźll Ta teebki seda.  
[N.52.05.25] Vennad, palvetage meie eest!  
[N.52.05.26] Tervitage kĂľiki vendi pĂźha suudlusega.  
[N.52.05.27] Ma vannutan teid Issanda juures, et te selle kirja ette loeksite kĂľigile vendadele.  
[N.52.05.28] Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega!  
[N.53.01.01] Paulus ja Silvaanus ja Timoteos tessalooniklaste Kogudusele Jumalas, meie Isas, ja Issandas Jeesuses Kristuses.  
[N.53.01.02] Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!  
[N.53.01.03] Me oleme alati kohustatud Jumalat tänama teie eest, vennad, nþnda nagu on sßnnis, sest et teie usk vägevasti kasvab ja armastus jþudsasti edeneb igaßhes teie kþikide seas ßksteise vastu,  
[N.53.01.04] nĂľnda et me isegi teist kiitleme Jumala Kogudustes, teie kannatlikkusest ja usust, kĂľigis teie tagakiusamistes ja viletsusis, mida te kannatate  
[N.53.01.05] Jumala þige kohtu tþestuseks, et teid arvataks Jumala riiki väärt olevat, mille pärast te ka kannatate,  
[N.53.01.06] kui see kuidagi on Ăľige Jumala ees, et teie vaevajaile tasutaks vaevamisega  
[N.53.01.07] ja teile, keda vaevatakse, antaks hingamist ßhes meiega, kui Issand Jeesus ilmub taevast Oma väe Inglitega  
[N.53.01.08] tuleleegis ja maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse Evangeeliumile,  
[N.53.01.09] kes saavad nuhtluseks igavese hukatuse, hßlgamise Issanda palge eest ja Tema vägevuse auhiilgusest,  
[N.53.01.10] kui Ta sel päeval tuleb, et austatud olla Oma pßhades ja imestatav kþigi usklike seas, sest et meie tunnistust teie kohta on ustud.  
[N.53.01.11] Selleks me palumegi alati teie eest, et meie Jumal peaks teid kutsumisväärseks ja teeks täielikuks kþik teie hea meele tubliduse ja teie usu teo väes,  
[N.53.01.12] et meie Issanda Jeesuse Kristuse nime austataks teie sees ja teid Tema sees meie Jumala ja meie Issanda Jeesuse Kristuse armu mÜÜda.  
[N.53.02.01] Aga me palume teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise ja meie kokkusaamise pärast Temaga,  
[N.53.02.02] et te ei annaks endid niipea kþigutada sinna ja tänna eemale þigest meelest ega heidutada ei vaimu läbi ega sþna läbi vþi kirja läbi, otsekui oleks see meie lähetatud, nagu peaks Issanda päev olema käes.  
[N.53.02.03] Ärgu ükski teid petku mingil kombel; sest see päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu-inimene, hukatusepoeg,  
[N.53.02.04] kes paneb vastu ja tĂľstab enese Ăźle kĂľige, mida nimetatakse Jumalaks vĂľi jumalateenistuseks, nii et ta istub Jumala templisse ja Ăźtleb enese olevat Jumala.  
[N.53.02.05] Eks te mäleta, et ma seda teile ßtlesin, kui olin alles teie juures?  
[N.53.02.06] Ja nßßd te teate, mis takistab teda saamast avalikuks omal ajal.  
[N.53.02.07] Sest Ăźlekohtu saladus on juba mĂľjumas; ainult peab enne vahelt kĂľrvaldatama see, kes teda siiamaani takistab;  
[N.53.02.08] ja siis saab avalikuks ülekohtune — kelle Issand Jeesus hävitab Oma suu vaimuga ja kellele ta teeb otsa Oma tulemise ilmumisega —  
[N.53.02.09] kelle tulemine sßnnib saatana vþimu mþjustusel igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega ja valeimetegudega  
[N.53.02.10] ja igasuguse ßlekohtu pettuses neile, kes hukka lähevad, sellepärast et nad ei vþtnud vastu tþearmastust, et nad oleksid vþinud pääseda.  
[N.53.02.11] Ja sellepärast Jumal läkitab neile vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma valet,  
[N.53.02.12] et mĂľistetaks hukka kĂľik need, kes ei ole uskunud tĂľde, vaid kellel on olnud hea meel Ăźlekohtust.  
[N.53.02.13] Aga me peame alati tänama Jumalat teie eest, Issanda armastatud vennad, et Jumal algusest teid on valinud þndsuseks Vaimu pßhitsemise ja tþeusu kaudu,  
[N.53.02.14] milleks ta on teidki kutsunud meie Evangeeliumi läbi, et te kätte saaksite meie Issanda Jeesuse Kristuse au.  
[N.53.02.15] Siis seiske nßßd, vennad, ja pidage kinni neist þpetusist, mis te meilt olete þppinud suusþnal vþi kirja teel.  
[N.53.02.16] Aga meie Issand Jeesus Kristus Ise ja Jumal, meie Isa, Kes meid on armastanud ja meile on andnud igavese troosti ja hea lootuse armuannina,  
[N.53.02.17] trÜÜstigu teie sßdameid ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sþnas!  
[N.53.03.01] LĂľppeks, vennad, paluge meie eest, et Issanda sĂľna leviks ja et see tĂľuseks ausse nĂľnda nagu teiegi juures,  
[N.53.03.02] ja et me pääseksime nurjatute ja kurjade inimeste käest. Sest usk ei ole mitte igaßhe oma.  
[N.53.03.03] Aga Issand on ustav, Kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.  
[N.53.03.04] Ja me loodame teist Issandas, et te nßßd ja ka edaspidi teete, mida me käsime.  
[N.53.03.05] Ent Issand juhtigu teie sĂźdamed Jumala armastuse ja Kristuse kannatlikkuse poole.  
[N.53.03.06] Aga me käsime teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel hoiduda igast vennast, kes elab korratut elu ja mitte seda pärimust mÜÜda, mille olete meilt saanud.  
[N.53.03.07] Sest te teate ise, kuidas te peate meie eeskuju järgi elama, sest me ei ole elanud korratult teie keskel  
[N.53.03.08] ega ole kellegi juures leiba muidu sÜÜnud, vaid oleme vaeva ja rängeldamisega ÜÜd ja päevad teinud tÜÜd, et mitte kedagi teie seast koormata;  
[N.53.03.09] ei mitte, et meil poleks selleks meelevalda, vaid et me annaksime teile head eeskuju käia meie järel.  
[N.53.03.10] Sest ka siis, kui olime teie juures, seadsime nii, et kes ei taha tÜÜd teha, ärgu ka sÜÜgu.  
[N.53.03.11] Me kuuleme ju, et mþned teie seast elavad korratut elu ega tee tÜÜd, vaid janditavad.  
[N.53.03.12] Ent niisuguseid me käsime ja manitseme Issandas Jeesuses Kristuses, et nad vaikselt tÜÜd tehes sÜÜksid omaenese leiba!  
[N.53.03.13] Kuid teie, vennad, ärge tßdige head tegemast!  
[N.53.03.14] Aga kui keegi meie sþna, mis meie kirja kaudu on Üeldud, ei vþta kuulda, siis pidage teda silmas ja ärge tehke tegemist temaga, et ta häbeneks.  
[N.53.03.15] Ometi ärge pidage teda vaenlaseks, vaid hoiatage teda kui venda.  
[N.53.03.16] Aga Rahuissand Ise andku teile rahu alati ja igal viisil! Issand olgu teie kĂľikidega!  
[N.53.03.17] See tervitus on minu, Pauluse käega; see on tunnuseks igas kirjas; nþnda ma kirjutan.  
[N.53.03.18] Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kĂľikidega!  
[N.54.01.01] Paulus, Kristuse Jeesuse Apostel Jumala, meie Õnnistegija, ja Kristuse Jeesuse, meie lootuse käsul,  
[N.54.01.02] Timoteosele, oma tĂľelisele pojale usus. Armu, halastust, rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!  
[N.54.01.03] Nþnda kuidas ma Makedooniasse minnes sind þhutasin jääma kauemaks Efesosse, et mþningaid manitseda, et nad ei þpetaks teisiti  
[N.54.01.04] ega teeks tegemist tĂźhjade juttudega ja lĂľpmatute suguvĂľsade Ăźleslugemistega, mis tekitavad rohkem kĂźsimusi kui Jumala majapidamisest arusaamist usus, nĂľnda tee.  
[N.54.01.05] Sest käskimise eesmärk on armastus puhtast sßdamest ja heast sßdametunnistusest ja silmakirjatsematust usust.  
[N.54.01.06] Neist on mþned ära taganenud ja kaldunud kþrvale tßhja kþne poole,  
[N.54.01.07] tahtes olla käsuþpetajad, kuigi nad ei mþista seda, mida nad räägivad, ega seda, mida nad kindlasti väidavad.  
[N.54.01.08] Me ju teame, et käsk on hea, kui keegi seda käsitleb käsu kohaselt  
[N.54.01.09] ja peab meeles, et käsku pole seatud þigele, vaid ßlekohtustele ja kangekaelseile, jumalakartmatuile ja patustele, þelatele ja roojastele, isatapjaile ja ematapjaile, mþrtsukaile,  
[N.54.01.10] hoorajaile, poisipilastajaile, inimesemüüjaile, valelikele, valevandujaile ja kõigele muule, mis käib õige õpetuse vastu —  
[N.54.01.11] þndsa Jumala au Evangeeliumi järgi, mis on usaldatud minu kätte.  
[N.54.01.12] Ma tänan teda, kes mind on teinud vägevaks, Kristust Jeesust, meie Issandat, et Ta mind on pidanud ustavaks, pannes mind Oma teenistusse,  
[N.54.01.13] ehk ma kßll enne olin pilkaja ja tagakiusaja ja vägivaldne. Aga ma olen armu saanud, sest ma olin seda teinud teadmata, uskmatus meeles.  
[N.54.01.14] Meie Issanda arm aga on olnud ßliväga suur usu ja armastusega, mis on Kristuses Jeesuses.  
[N.54.01.15] Ustav on see sþna ja kþigiti vastuvþetav, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim;  
[N.54.01.16] kuid sellepärast ma olen saanud armu, et Jeesus Kristus kþigepealt minus osutaks kþike Oma pikka meelt eeskujuks neile, kes veel edaspidi saavad usklikuks Temasse igaveseks eluks.  
[N.54.01.17] Aga ajastute Kuningale, kadumatule, nähtamatule, ainule Jumalale olgu au ja austus ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.54.01.18] Selle käsu ma panen su sßdamele, mu poeg Timoteos, vastavalt varemaile sinu kohta käivaile ennustustele, et sa nende varal vþitleksid þilsat vþitlust,  
[N.54.01.19] omades usku ja head sßdametunnistust, mille mþningad on tþuganud enesest ära ja on selle tþttu usu suhtes läinud pþhja nagu laev.  
[N.54.01.20] Nende seast on Hßmenaios ja Aleksandros, keda ma olen andnud saatana meelevalda, et nad karistuse all vþþrduksid pilkamisest.  
[N.54.02.01] Ma manitsen siis nßßd kþigepealt tegema palveid, palvusi, eestpalveid, tänupalveid kþigi inimeste eest,  
[N.54.02.02] kuningate ja kĂľigi Ăźlemate eest, et vĂľiksime vaikset ja rahulikku elu elada kĂľiges jumalakartuses ja aususes.  
[N.54.02.03] Sest see on hea ja armas Jumala, meie Õnnistegija meelest,  
[N.54.02.04] Kes tahab, et kĂľik inimesed Ăľndsaks saaksid ja tĂľe tunnetusele tuleksid.  
[N.54.02.05] Sest Jumal on Ăźks, ka vahemees Ăźks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus,  
[N.54.02.06] Kes andis Iseenese lunastushinnaks kĂľikide eest, et sellest antaks tunnistust parajail aegadel;  
[N.54.02.07] ja selle tarvis olen mina pandud kuulutajaks ja Apostliks — ma räägin tõtt Kristuses ega valeta mitte — paganate õpetajaks usus ja tões.  
[N.54.02.08] Ma tahan siis, et mehed palvetaksid igas kogumispaigas ja tþstaksid ßles pßhad käed ilma vihata ja kahtlemiseta;  
[N.54.02.09] nþndasamuti ka, et naised, viisakalt riietatud, endid ehiksid häbeliku ja mþistliku meelega, mitte juuksepalmikutega ega kullaga ega pärlitega ega kalliste riietega,  
[N.54.02.10] vaid heade tegudega, nĂľnda kui sobib naistele, kes endid tunnistavad jumalakartlikeks.  
[N.54.02.11] Naine Ăľppigu vaiksel viisil, olles kĂľigiti alistuv.  
[N.54.02.12] Aga naisele ma ei luba Ăľpetada ega valitseda mehe Ăźle, vaid ta elagu vaikselt.  
[N.54.02.13] Sest Aadam loodi enne, siis Eeva;  
[N.54.02.14] ega Aadamat petetud, vaid naist peteti ja ta sattus Ăźleastumisse,  
[N.54.02.15] aga ta saab þndsaks lastesßnnitamise läbi, kui ta jääb ususse ja armastusse ning pßhitsusse mþistliku meelega.  
[N.54.03.01] Ustav on see sþna: kui keegi pßßab Koguduse ßlevaataja ametisse, siis ta igatseb kaunist tÜÜd.  
[N.54.03.02] Niisiis tuleb Koguduse Ăźlevaatajal olla laitmatu, Ăźhe naise mees, kaine, mĂľistlik, viisakas, kĂźlalislahke, osav Ăľpetama;  
[N.54.03.03] mitte joodik, mitte riiakas, vaid leebe, rahunĂľudja, mitte rahaahne,  
[N.54.03.04] vaid kes oma maja hästi valitseb, kes oma lapsi peab sþnakuulmises kþige aususega.  
[N.54.03.05] Sest kui keegi iseenese maja ei oska juhtida, kuidas ta vĂľib hoolt kanda Jumala Koguduse eest?  
[N.54.03.06] Ta ärgu olgu alles vastpÜÜrdunu, et ta ei läheks uhkeks ega langeks sama nuhtluse alla kui kurat.  
[N.54.03.07] Ka olgu tal hea tunnistus neilt, kes on väljaspool Kogudust, et ta ei satuks naeru alla ja kuradi kÜitesse.  
[N.54.03.08] NĂľndasamuti tuleb ka abilistel olla ausad, mitte kahekeelsed, mitte joomamehed, mitte liigkasuvĂľtjad, vaid sellised,  
[N.54.03.09] kellel usu saladus on puhtas sĂźdametunnistuses.  
[N.54.03.10] Ent nad katsutagu enne läbi ja siis, kui nad on laitmatud, astugu nad ametisse.  
[N.54.03.11] NĂľndasamuti olgu nende naised ausad, mitte keelepeksjad, kained, ustavad kĂľigis asjus.  
[N.54.03.12] Koguduse abilised olgu ßhe naise mehed, kes oma lapsi ja oma peret hästi juhivad.  
[N.54.03.13] Sest need, kes on hästi pidanud oma ametit, saavutavad enestele kauni lugupidamise ja suure julguse usus, mis on Kristuses Jeesuses.  
[N.54.03.14] Seda kirjutan sulle, ehk ma kĂźll loodan pea tulla sinu juurde,  
[N.54.03.15] et kui ma viibin, sa teaksid, kuidas tuleb käituda Jumala kojas, mis on elava Jumala Kogudus, tþe sammas ja alustugi.  
[N.54.03.16] Ja vastuvaieldamatu suur on jumalakartuse saladus: Jumal on avalikuks saanud lihas, Ăľigeks mĂľistetud Vaimus, ilmunud inglitele, kuulutatud paganate seas, usutud maailmas, Ăźles vĂľetud ausse!  
[N.54.04.01] Aga Vaim Ăźtleb selge sĂľnaga, et viimsel ajal mĂľned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude Ăľpetuste poole,  
[N.54.04.02] valekuulutajate silmakirjaliku vagaduse tþttu, kes oma sßdametunnistusse otsekui tulise märgi on pþletanud  
[N.54.04.03] ja keelavad abiellumast ning maitsmast rooga, mis Jumal on loonud selleks, et usklikud ja tþetundjad seda vastu vþtaksid tänuga.  
[N.54.04.04] Sest kþik, mis Jumal on loonud, on hea, ja miski ei ole hßljatav, kui seda vastu vþetakse tänuga.  
[N.54.04.05] Sest seda pßhitsetakse Jumala sþna ja palve läbi.  
[N.54.04.06] Kui sa seda vendadele ette paned, oled sa Kristuse Jeesuse hea abiline ja toidad ennast usu ja hea þpetuse sþnadega, mida sa oled järginud.  
[N.54.04.07] Ent kþlvatut ja vananaiste vada väldi, aga harjuta ennast jumalakartuses.  
[N.54.04.08] Sest ihulikust harjutusest on pisut kasu; aga jumalakartusest on kasu kþigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tþotus.  
[N.54.04.09] Ustav on see sĂľna ja kĂľigiti vastuvĂľetav.  
[N.54.04.10] Sest selleks me näeme vaeva ja võitleme, et me oleme lootnud elava Jumala peale, Kes on kõigi inimeste, iseäranis usklike, Õnnistegija.  
[N.54.04.11] Seda käsi ja þpeta!  
[N.54.04.12] Ükski ärgu põlaku sinu noorust, vaid ole usklikele eeskujuks sõnas, elus, armastuses, usus, meelepuhtuses.  
[N.54.04.13] Kuni ma tulen, ole hoolas ette lugema, manitsema ja Ăľpetama.  
[N.54.04.14] Ära jäta eneses peituvat armuannet hooletusse, mis sulle anti ennustuse läbi, kui vanemad panid oma käed sinu peale.  
[N.54.04.15] Seda harrasta, selles ela, et sinu edenemine oleks ilmne kĂľikidele.  
[N.54.04.16] Pane tähele iseennast ja þpetust; pßsi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad.  
[N.54.05.01] Vana meest ära sþitle valjusti, vaid manitse teda kui isa, nooremaid kui vendi,  
[N.54.05.02] vanemaid naisi kui emasid, nooremaid kui Ăľdesid kĂľiges meelepuhtuses.  
[N.54.05.03] Austa leski, kes on Ăľiged lesknaised.  
[N.54.05.04] Aga kui kellelgi lesel on lapsi vþi lapselapsi, siis þppigu need esiti vagalt kohtlema oma majarahvast ja tasuma, mis nad on vþlgu oma vanemaile. Sest see on meelepärane Jumala ees.  
[N.54.05.05] Aga kes þige lesk on ja ßksi maha jäänud, see loodab Jumala peale ja jääb kindlasti anumistesse ja palvetesse ÜÜd ja päevad.  
[N.54.05.06] Aga kes elab lihahimus, see on elusalt surnud.  
[N.54.05.07] Ja sedagi pane sĂźdamele, et nad oleksid laitmatud.  
[N.54.05.08] Aga kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu.  
[N.54.05.09] Leskede hulka loetagu ainult niisugune, kes on vähemalt kuuskßmmend aastat vana ja on olnud ßhe mehe naine,  
[N.54.05.10] ja kes on tunnustatud heade tegude poolest, kui ta on kasvatanud lapsi, kui ta on vastu vþtnud vþþraid, kui ta on pßhade jalgu pesnud, kui ta on aidanud hädasolijaid, kui ta on pßßdnud teha kþiksugust head.  
[N.54.05.11] Kuid nooremaid leski keeldu vastu vĂľtmast, sest kui iharus neid Kristuse kiuste vallutab, siis nad tahavad minna mehele,  
[N.54.05.12] ja neid tuleb sßßdistada selles, et nad on hßljanud esimese usu.  
[N.54.05.13] Kui nad on pealegi jþude, harjuvad nad käima mÜÜda maju, ja siis ei ole nad mitte ainult jþude, vaid ka lobisejad ning uudishimulikud ja räägivad sobimatuid asju.  
[N.54.05.14] Ma tahan siis, et nooremad läheksid mehele ja tooksid lapsi ilmale, valitseksid majatalitusi ega annaks vastasele pþhjust solvamiseks.  
[N.54.05.15] Sest mþned ongi juba pÜÜrdunud saatana jälgedesse.  
[N.54.05.16] Kui kellelgi usklikul mehel vþi naisel on leski omaste seas, siis nad hooldagu neid ja ärgu saagu need koormaks Kogudusele, et see vþiks hooldada tþelisi leski.  
[N.54.05.17] Vanemaid, kes hästi juhatavad Kogudusi, peetagu kahekordse austuse vääriliseks, eriti neid, kes tÜÜtavad sþnas ja þpetuses.  
[N.54.05.18] Sest Kiri ütleb: „Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!” ja: „Töötegija on oma palga väärt!”  
[N.54.05.19] Vanema vastu tþstetud kaebust ära vþta kuulda, kui ei ole juures kaht vþi kolme tunnistajat.  
[N.54.05.20] Kes pattu teevad, neid noomi kĂľikide ees, et ka teistel oleks hirm.  
[N.54.05.21] Ma vannutan sind Jumala ja Kristuse Jeesuse ja äravalitud inglite ees, et sa seda pead silmas ilma eelarvamiseta ega tee midagi erapoolikult.  
[N.54.05.22] Ära ole kärmas kellelegi käsi pea peale panema ja ära tee ennast teiste pattude osaliseks. Pea ennast puhtana.  
[N.54.05.23] Ära joo enam ainult vett, vaid tarvita pisut viina oma kõhu pärast ja oma sageda põdemise pärast.  
[N.54.05.24] Mþnede inimeste patud on kohe avalikud ja on kohe hukkamþistetavad, aga mþnede omad saavad tagantjärele ilmsiks.  
[N.54.05.25] Samuti on ka head teod kohe avalikud, ja needki, mis seda ei ole, ei vþi jääda varjule.  
[N.54.06.01] Kþik need, kes on orjaikke all, pidagu oma isandaid kþige austuse väärt, et Jumala nime ja þpetust ei pilgataks.  
[N.54.06.02] Aga kellel on usklikud isandad, ärgu pidagu neid halvemaks, sellepärast et nad on vennad, vaid orjaku neid veel parema meelega, sest et nad on usklikud ja armsad ning harrastavad heategevust. Seda þpeta ja manitse.  
[N.54.06.03] Kui keegi Ăľpetab teisiti ega hoia meie Issanda Jeesuse Kristuse tervete sĂľnade ja Ăľpetuse poole, mis viib jumalakartusele,  
[N.54.06.04] siis on see iseennast täis ega saa aru millestki, vaid on haige kßsimuste ja vaidlemiste poolest, millest tþuseb kadedust, riidu, laimu, kurje kahtlusi,  
[N.54.06.05] alalisi tßlitsusi inimeste vahel, kelle mþistus on rikutud ja kellel on tþde läinud käest, kes peavad jumalakartust tuluallikaks.  
[N.54.06.06] Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui ta on Ăźhendatud rahulolemisega.  
[N.54.06.07] Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei vþi midagi siit ära viia.  
[N.54.06.08] Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul.  
[N.54.06.09] Ent kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja vþrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse.  
[N.54.06.10] Sest rahaahnus on kþigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu.  
[N.54.06.11] Aga sina, Jumala inimene, pĂľgene selle eest! Taotle Ăľigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust!  
[N.54.06.12] VĂľitle head usuvĂľitlust, hakka kinni igavesest elust; selleks sa oled kutsutud ja oled tunnistanud head tunnistust paljude tunnistajate ees.  
[N.54.06.13] Ma käsin sind Jumala ees, Kes kþik teeb elavaks, ja Kristuse Jeesuse ees, Kes Pontius Pilaatuse ees andis hea tunnistuse,  
[N.54.06.14] et sa peaksid käsku kinni veatult ja laitmatult kuni meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni,  
[N.54.06.15] mille omal ajal toob nähtavale þnnis ja ainus vägev valitseja, kuningate Kuningas ja kþigi isandate Issand,  
[N.54.06.16] Kellel ßksi on surematus, Kes elab ligipääsmatus valguses, Keda ßkski inimene ei ole näinud ega vþigi näha! Temale olgu austus ja igavene vägi! Aamen.  
[N.54.06.17] Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, Kes meile annab kĂľike rohkesti tarvituseks,  
[N.54.06.18] teha head ja rikkaks saada heade tegude poolest, olla helde käega ning jagada teistele  
[N.54.06.19] ja koguda enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tĂľelist elu.  
[N.54.06.20] Oh Timoteos! Hoia enda hooleks antud vara ning pÜÜrdu ära kþlvatuist tßhjest juttudest ja valenimelise tunnetuse väidetest,  
[N.54.06.21] mida mþningad kiidavad enestel olevat ning on ära eksinud usust. Arm teiega!  
[N.55.01.01] Paulus, Jumala tahtel Kristuse Jeesuse Apostel tþotuse järgi elust, mis on Kristuses Jeesuses,  
[N.55.01.02] armsale pojale Timoteosele: armu, halastust, rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!  
[N.55.01.03] Ma tänan Jumalat, Keda ma oma esivanemaist saadik teenin puhta sßdametunnistusega, nagu ma ka lakkamata mþtlen sinule oma palvetes ÜÜd ja päevad,  
[N.55.01.04] igatsedes sind näha ja meelde tuletades sinu pisaraid, et täituda rþþmuga,  
[N.55.01.05] kui mulle meenub sinu silmakirjatsematu usk, mis enne elas sinu vanaemas Loises ja sinu emas Euniikes ja nßßd, nagu ma olen veendunud, elab ka sinus.  
[N.55.01.06] Selles asjas ma tuletan sinule meelde, et sa þhutaksid lþkkele Jumala armuande, mis sulle sai minu käte pealepanemise kaudu.  
[N.55.01.07] Sest Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mþistliku meele vaimu.  
[N.55.01.08] Ärgu olgu sul siis häbi meie Issanda tunnistusest ega minust, Tema vangist, vaid kannata kurja kaasa Evangeeliumiga Jumala väge mööda,  
[N.55.01.09] Kes meid on päästnud ja on kutsunud pßha kutsega, mitte meie tegusid mÜÜda, vaid Oma nþu ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu;  
[N.55.01.10] ent nüüd on saanud avalikuks meie Õnnistegija Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, Kes on hävitanud surma ja toonud valge ette elu ja kadumatu põlve Evangeeliumi kaudu,  
[N.55.01.11] milleks mina olen seatud kuulutajaks ja Apostliks ja Ăľpetajaks.  
[N.55.01.12] Sel pþhjusel ma ka kannatan seda ega ole mul häbi sellest; sest ma tean, Kellesse ma usun, ja olen julge selles, et Ta on vägev säilitama minu kätte ustud vara tolle päevani.  
[N.55.01.13] Tervete sĂľnade eeskujuks vĂľta, mida sa oled kuulnud minult usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses.  
[N.55.01.14] Kaunist sinu hooleks antud vara hoia Pßha Vaimu läbi, Kes meis elab.  
[N.55.01.15] Sa tead seda, et kþik, kes on Aasias, on lÜÜnud lahku minust, nende seas Fßgelos ja Hermogenes.  
[N.55.01.16] Issand osutagu halastust Onesiforose perele, sest tema on mind sagedasti kosutanud ega ole mitte häbenenud mu ahelaid,  
[N.55.01.17] vaid kui ta saabus Rooma, otsis ta mind suure hoolega ning leidis mind.  
[N.55.01.18] Issand andku temale leida halastust Issanda juures tol päeval! Ja kui palju ta Efesoses oli mulle abiks, tead sina paremini.  
[N.55.02.01] Saa siis vahvaks, mu poeg, armus, mis on Kristuses Jeesuses!  
[N.55.02.02] Ja mis sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate abil, see anna ustavate inimeste kätte, kes on osavad þpetama ka teisi.  
[N.55.02.03] Kannata siis Ăźhtlasi kurja kui Jeesuse Kristuse Ăľilis sĂľdur!  
[N.55.02.04] Mitte ßkski, kes on sþjateenistuses, ei anna ennast peatoiduse hankimise kimpu, muidu ta ei saa olla selle meelt mÜÜda, kes ta on sþtta kutsunud.  
[N.55.02.05] Ja kui keegi vþitleb, ei saa ta vþidupärga, kui ta ei vþitle seadusepäraselt!  
[N.55.02.06] TÜÜtaja pþllumees peab kþige esiti viljast osa saama!  
[N.55.02.07] Saa aru, mis ma Ăźtlen! Ent Issand andku sulle arusaamist kĂľigest.  
[N.55.02.08] Pea meeles Jeesust Kristust, Kes on surnuist ßles äratatud, Kes on Taaveti soost minu Evangeeliumi järgi,  
[N.55.02.09] mille pärast mina ka kannatan kurja, kandes isegi ahelaid otsekui kurjategija! Kuid Jumala sþna ei ole aheldatud!  
[N.55.02.10] Sel pþhjusel ma talun kþike nende pärast, kes on valitud, et nemadki saavutaksid þndsuse Kristuses Jeesuses igavese auga.  
[N.55.02.11] Ustav on see sĂľna: kui me Ăźhes Temaga oleme surnud, siis me ka elame Ăźhes Temaga;  
[N.55.02.12] kui me Ăźhes kannatame, siis me ka valitseme Ăźhes Temaga; kui me Tema salgame, siis Tema salgab ka meid;  
[N.55.02.13] kui me ei usu, Tema jääb siiski ustavaks; Ta ei vþi ennast salata.  
[N.55.02.14] Seda tuleta meelde ja kinnita Jumala ees, et nad ei riidleks sþnade pärast. Sellest ei ole mingit kasu, see segab kuuljate meeli.  
[N.55.02.15] Pßßa hoolega osutuda kþlbavaks Jumalale kui tÜÜtegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tþesþna jagab þieti.  
[N.55.02.16] Kuid kþlvatute tßhjade juttude eest hoidu eemale; nende rääkijad lähevad ju ikka kaugemale jumalakartmatuses  
[N.55.02.17] ja nende kþne sÜÜbib enese ßmber otsekui vähktþbi; nende seast on Hßmenaios ja Fileetos,  
[N.55.02.18] kes on eksinud ära tþest ja ßtlevad ßlestþusmise juba olnud olevat, ja rikuvad mþnede usu.  
[N.55.02.19] Ent Jumala rajatud alus pĂźsib kindlana ja temal on see pitser: Issand tunneb neid, kes Tema Omad on; ja: Ăźlekohtust loobugu igaĂźks, kes Issanda nime nimetab.  
[N.55.02.20] Aga suures majas ei ole mitte ainult kuld- ja hþbe-, vaid ka puuastjaid ja saviastjaid, ja muist on väärikamaks ja muist halvemaks tarvitamiseks.  
[N.55.02.21] Kui keegi nßßd iseennast neist puhastab, saab ta astjaks väärikama tarvituse jaoks ja on pßhitsetud ning tarvilik oma isandale, kþlvuline igaks heaks teoks.  
[N.55.02.22] Pþgene nooreea himude eest! Taotle þigust, usku, armastust, rahu nendega, kes Issandat appi hßßavad puhtast sßdamest!  
[N.55.02.23] Väldi rumalaid ja lapsikuid kßsimusi; sest sa tead, et need toovad tßli.  
[N.55.02.24] Ent Issanda sulane ärgu tßlitsegu, vaid olgu lahke kþikide vastu, osav þpetama, valmis kannatama kurja,  
[N.55.02.25] kes tasase meelega noomib vastupanijaid, et Jumal neile kuidagi annaks meelt parandada ja tunnetada tĂľde,  
[N.55.02.26] kaineneda ja vabaneda kuradi paelust, kes on nad kinni vþtnud täitma tema tahtmist.  
[N.55.03.01] Aga seda tea, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu.  
[N.55.03.02] Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ßlbed, teotajad, sþnakuulmatud vanemaile, tänamatud, þelad,  
[N.55.03.03] sĂźdametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea pĂľlgajad,  
[N.55.03.04] petturid, kergemeelsed, sĂľgedad, rohkem lĂľbuarmastajad kui jumalaarmastajad,  
[N.55.03.05] kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge. Ja nendest hoidu eemale.  
[N.55.03.06] Sest nende seas on ka mĂľned, kes poetuvad majadesse ja vĂľtavad oma vĂľrku pattudega koormatud ja mĂľnesuguste himudega aetavaid naisterahvaid,  
[N.55.03.07] kes alati on þppijad, kuid kunagi ei pääse tþe tunnetusele.  
[N.55.03.08] Aga otsekui Jannes ja Jambres hakkasid vastu Moosesele, nþnda hakkavad need vastu tþele; nad on inimesed, kes on arust ära ega pea paika usu poolest.  
[N.55.03.09] Aga nad ei saa ka mitte enam kaugele, sest nende hullustus saab kĂľigile avalikuks, nagu ka nondega sĂźndis.  
[N.55.03.10] Ent sina oled järginud mind minu þpetuses, eluviisis, nþuandes, usus, pikas meeles, armastuses, kannatlikkuses,  
[N.55.03.11] tagakiusamistes, kannatamistes, mis said mulle osaks Antiookias, Ikoonionis, Lßstras; milliseid tagakiusamisi ma kannatasin ja millest kþigist mind päästis Issand.  
[N.55.03.12] Ja kĂľiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga.  
[N.55.03.13] Aga kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides.  
[N.55.03.14] Ent sina jää sellesse, mida oled þppinud ja milles oled kindel, sest sa tead, kellelt sa selle oled þppinud;  
[N.55.03.15] ja et sina lapsest saadik tunned pĂźhi kirju, mis vĂľivad sind teha targaks, Ăľndsuseks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses.  
[N.55.03.16] KĂľik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik Ăľpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks Ăľiguses,  
[N.55.03.17] et Jumala inimene oleks täielik ja kþigele heale tÜÜle valmistunud.  
[N.55.04.01] Ma tunnistan kindlasti Jumala ja Kristuse Jeesuse ees, Kes mþistab kohut elavate ja surnute ßle, niihästi Tema tulemist kui ka Tema Riiki.  
[N.55.04.02] Kuuluta sĂľna, astu esile, olgu parajal vĂľi ebasobival ajal, noomi, hoiata, manitse kĂľige pika meelega ja Ăľpetamisega.  
[N.55.04.03] Sest tuleb aeg, et nad tervet þpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad þpetajaid iseeneste himude järgi, sedamÜÜda kuidas nende kþrvad sßgelevad,  
[N.55.04.04] ja käänavad kþrvad ära tþest ning pÜÜrduvad tßhjade juttude poole.  
[N.55.04.05] Aga sina ole igapidi kaine, kannata kurja, tee Evangeeliumikuulutaja tÜÜd, täida oma ametit þieti.  
[N.55.04.06] Sest mind juba ohverdatakse ja minu lahkumiseaeg on jĂľudnud ligi.  
[N.55.04.07] Ma olen head vþitlemist vþidelnud, ma olen oma jooksmise lþpetanud, ma olen usu säilitanud!  
[N.55.04.08] Nßßd on minule tallele pandud þiguse pärg, mille Issand, þige kohtumþistja, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult minule, vaid ka kþigile, kes armastavad Ta ilmumist.  
[N.55.04.09] Katsu ruttu minu juurde tulla!  
[N.55.04.10] Sest Deemas jättis mind maha ning hakkas armastama seda maailma ja läks Tessaloonikasse, Kreskes Galaatiasse, Tiitus Dalmaatiasse.  
[N.55.04.11] Luukas ßksi on mu juures. Vþta Markus ja too ta enesega, sest teda on mulle väga vaja abiliseametisse.  
[N.55.04.12] Tßhhikose ma läkitasin Efesosse.  
[N.55.04.13] Kuub, mille ma jätsin Troasse Karpose juurde, too tulles kaasa, ja raamatud, eriti pärgamendid.  
[N.55.04.14] Vasksepp Aleksandros on mulle teinud palju paha. Issand tasugu talle ta tegusid mÜÜda!  
[N.55.04.15] Hoidu ka sina tema eest, sest ta on kĂľvasti vastu pannud meie sĂľnadele.  
[N.55.04.16] Kui ma esimest korda kohtus kostsin enese eest, ei olnud ükski mulle toeks, vaid kõik jätsid mind maha. Ärgu arvatagu seda neile süüks.  
[N.55.04.17] Aga Issand seisis minu eest ja kinnitas mind, et sþna kuulutamine minu läbi teostuks täiel määral ja kþik paganad kuuleksid seda; ja ma pääsesin lþukoera suust.  
[N.55.04.18] Kßll Issand mind ka välja tþmbab kþigist kurjadest tegudest ja aitab Oma taevasesse Riiki. Temale olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.55.04.19] Tervita Priskat ja Akvilat ja Onesiforose peret.  
[N.55.04.20] Erastos jäi Korintosesse; Trofimose ma jätsin haigelt Mileetosesse.  
[N.55.04.21] Rutta, et sa enne talve saabud! Eubulos ja Puudes ja Linos ja Klaudia ja kĂľik vennad tervitavad sind.  
[N.55.04.22] Issand Jeesus Kristus olgu sinu vaimuga! Arm olgu teiega!  
[N.56.01.01] Paulus, Jumala sulane, Jeesuse Kristuse Apostel Jumala valitute usu ja tþetunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele,  
[N.56.01.02] Apostel igavese elu lootuses, mille Jumal, Kes ei valeta, on tĂľotanud enne igavesi aegu -  
[N.56.01.03] omal ajal aga tegi Tema Oma sõna avalikuks jutlustamises, mis minu kätte on usaldatud Jumala, meie Õnnistegija käsul -  
[N.56.01.04] Tiitusele, tõelisele pojale meie ühise usu poolest: armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Kristuselt Jeesuselt, meie Õnnistegijalt!  
[N.56.01.05] Selle tarvis ma jätsin sind Kreetasse, et sa korraldaksid, mis veel jäi korraldamata, ja seaksid vanemaid igasse linna, nagu ma sind käskisin,  
[N.56.01.06] kui kuskil leidub laitmatu isik, Ăźhe naise mees, kellel on usklikud lapsed, nĂľnda et neile ei saa ette heita kĂľlvatut elu ega kangekaelsust.  
[N.56.01.07] Sest Koguduse ßlevaataja peab olema kui Jumala majapidaja, laitmatu, mitte isemeelne, mitte äkiline, mitte joodik, mitte riiakas, mitte liigkasupßßdja,  
[N.56.01.08] vaid kĂźlalislahke, headuse armastaja, mĂľistlik, Ăľige, pĂźha, kasin;  
[N.56.01.09] ta pidagu kinni ustavast sþnast vastavalt þpetusele, et ta oleks vþimeline niihästi manitsema terves þpetuses kui ka kummutama vasturääkijate väited.  
[N.56.01.10] Sest on olemas palju kangekaelseid, tĂźhja jutu mehi ja eksitajaid, kĂľige enam ĂźmberlĂľigatute seas,  
[N.56.01.11] kelle suu tuleb sulgeda, kes pÜÜravad ära terved pered, þpetades sßndmatuid asju häbematu kasu pärast.  
[N.56.01.12] Üks neist, nende oma prohvet, on öelnud: „Kreetalased on luiskajad, õelad loomad ja laisklejad vatsad!”  
[N.56.01.13] See tunnistus on tþsi. Sellepärast noomi neid valjusti, et nad saaksid terveks usus  
[N.56.01.14] ega paneks tähele juutide tßhje jutte ja tþest eemalepÜÜrdunud inimeste käske!  
[N.56.01.15] Puhtaile on kþik puhas, aga rßvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rßve on niihästi nende meel kui sßdametunnistus.  
[N.56.01.16] Nemad väidavad, et nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad; sest nad on jälgid ja sþnakuulmatud ja igaks heaks tÜÜks kþlbmatud.  
[N.56.02.01] Ent sina räägi seda, mis sßnnib ßhte terve þpetusega.  
[N.56.02.02] Vanad mehed olgu karsked, ausad, mĂľistlikud, terved usus, armastuses, kannatlikkuses.  
[N.56.02.03] Samuti käitugu elatanud naised nþnda, nagu on kohane pßhadele; nad ärgu olgu keelekandjad ega suured viinavþtjad, vaid þpetagu head,  
[N.56.02.04] et nad vĂľiksid mĂľistlikult juhatada noori naisi armastama oma mehi ja lapsi,  
[N.56.02.05] olema viisakad, kasinad, majatalituses hoolikad, head, allaheitlikud oma meestele, et Jumala sĂľna mitte ei pilgataks.  
[N.56.02.06] Samuti käsi nooremaid mehi käituda viisakalt.  
[N.56.02.07] Sea ennast igapidi heategude eeskujuks, Ăľpetuses osuta selgust, ausust,  
[N.56.02.08] tervet vääramata sþna, et vastane tunneks häbi, kui tal ei ole teist rääkida midagi paha.  
[N.56.02.09] Orje käsi alistuda oma isandaile ja olla kþiges nende meele järgi, mitte vastu rääkida,  
[N.56.02.10] mitte midagi näpata, vaid osutada täit head ustavust, et kaunistada kõiges Jumala, meie Õnnistegija õpetust.  
[N.56.02.11] Sest Jumala Ăľndsakstegev arm on ilmunud kĂľigile inimestele  
[N.56.02.12] ja kasvatab meid, et me hĂźlgaksime jumalakartmatu elu ja maailma himud ning elaksime mĂľistlikult ja Ăľieti ja jumalakartlikult praegusel maailmaajastul,  
[N.56.02.13] oodates õndsa lootuse täitumist ja suure Jumala ning meie Õnnistegija Jeesuse Kristuse auhiilguse ilmumist,  
[N.56.02.14] Kes Iseenese andis meie eest, et meid lunastada kþigest ßlekohtust ja puhastada Enesele pärisrahvaks, Kes agar on tegema häid tegusid.  
[N.56.02.15] Seda räägi ja manitse ning veena kþige nþudlikkusega. Keegi ärgu pþlaku sind!  
[N.56.03.01] Tuleta neile meelde, et nad alistuksid valitsejaile ja Ăźlemaile, oleksid sĂľnakuulelikud, valmis igaks heaks teoks,  
[N.56.03.02] ei laimaks kedagi, ei oleks riiakad, vaid leebed, osutades kĂľike tasadust kĂľigi inimeste vastu.  
[N.56.03.03] Sest ka meie olime kord mĂľistmatud, sĂľnakuulmatud, eksijad, mitmesuguste himude ja lĂľbude orjad ning elasime kurjuses ja kadeduses, olime vihatavad ja vihkasime Ăźksteist.  
[N.56.03.04] Aga kui Jumala, meie Õnnistegija heldus ja inimesearmastus ilmus,  
[N.56.03.05] siis Ta päästis meid, ei mitte þiguse tegude tþttu, mida me oleksime teinud, vaid Oma halastust mÜÜda uuestisßnni pesemise ja Pßha Vaimu uuendamise kaudu,  
[N.56.03.06] Keda Tema on rikkalikult välja valanud meie peale Jeesuse Kristuse, meie Õnnistegija läbi,  
[N.56.03.07] et meie, tema armu läbi þigeks tehtud, saaksime igavese elu pärijaiks lootuse järgi.  
[N.56.03.08] See sĂľna on ustav; ja ma tahan, et sa neid asju teravasti rĂľhutaksid, et need, kes usuvad Jumalasse, oleksid hoolsad heade tegude tegemises; need on head ja kasulikud inimestele.  
[N.56.03.09] Aga väldi rumalaid uurimusi ja sugukondade nimekirju ning riidu ja vaidlusi käsu pärast; sest need on kasutud ja tßhised.  
[N.56.03.10] Eksiþpetusega inimesest pÜÜrdu ära, kui sa teda ßhe korra vþi kaks oled noominud,  
[N.56.03.11] teades, et niisugune on pÜÜrane ja teeb pattu ning on iseenese hukka mþistnud.  
[N.56.03.12] Kui ma Artemase vþi Tßhhikose läkitan sinu juurde, siis tþtta tulema minu juurde Nikoopolisse; sest ma olen otsustanud seal viibida talve.  
[N.56.03.13] Käsutundja Zeenas ja Apollos varusta hoolsasti teekonnale, et neil midagi ei puuduks.  
[N.56.03.14] Õppigu meiegi omad harrastama häid tegusid hädavajalikeks tarvidusteks, et nad ei jääks viljatuks.  
[N.56.03.15] Sind tervitavad kĂľik, kes on minuga. Tervita neid, kes meid armastavad usus. Arm olgu teie kĂľikidega!  
[N.57.01.01] Paulus, Kristuse Jeesuse vang ja vend Timoteos armsale Fileemonile, meie kaastÜÜlisele  
[N.57.01.02] ja armsale Ăľele Appiale ja Arhipposele, meie kaasvĂľitlejale, ja sinu majasse kogunevale kogudusele.  
[N.57.01.03] Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!  
[N.57.01.04] Ma tänan alati oma Jumalat, kui ma mþtlen sinule oma palveis;  
[N.57.01.05] sest ma kuulen sinu armastusest ja usust, mis sul on Issanda Jeesuse poole ja kĂľigi pĂźhade vastu,  
[N.57.01.06] et su usu ßhendus minuga saaks vägevaks kþige hea tunnetamises, mis meis on Kristuse kohta.  
[N.57.01.07] Sest mul oli palju rþþmu ja troosti sinu armastusest, sest et pßhade sßdamed on kosutatud sinu läbi, vend.  
[N.57.01.08] Sellepärast, kuigi mul on Kristuses palju julgust sind käskida, mida tuleb teha,  
[N.57.01.09] ma siiski armastuse pärast pigemini palun sind, olles, mis ma olen, vana Paulus, ja nßßd pealegi Kristuse Jeesuse vang.  
[N.57.01.10] Ma palun sind oma poja Oneesimose pärast, kelle ma sßnnitasin ahelais olles ja  
[N.57.01.11] kes kord oli sinule kasutu, aga nßßd on sinule ja minule väga kasulik; tema ma läkitan sulle tagasi,  
[N.57.01.12] tema, see on, mu oma sĂźdame!  
[N.57.01.13] Ma oleksin tahtnud teda pidada enese juures, et ta sinu asemel oleks abiks mulle, kes olen ahelais evangeeliumi pärast.  
[N.57.01.14] Kuid ilma sinu nþustuseta ma ei tahtnud midagi teha, et sinu heategu ei näiks olevat sunnitud, vaid on vabatahtlik.  
[N.57.01.15] Sest ta oligi vist sellepärast mþneks ajaks eraldatud sinust, et sa teda saaksid pidada igavesti,  
[N.57.01.16] mitte kui orja, vaid rohkem kui orja, kui armast venda, iseäranis minule armast, kui palju enam sinule niihästi liha poolest kui Issandas.  
[N.57.01.17] Kui sa nßßd mind pead oma kaaslaseks, siis vþta ta vastu kui mind ennast.  
[N.57.01.18] Aga kui ta sulle on teinud mingit Ăźlekohut vĂľi kui tal on vĂľlgu sinuga, siis pane see minu arvele.  
[N.57.01.19] Mina, Paulus, olen seda kirjutanud ise oma käega: „Mina maksan!” Ma seda ei ütlegi, et sa iseenesegi oled mulle võlgu.  
[N.57.01.20] Jah, vend, mina tahaksin, et mul sinust oleks kasu Issandas! Kosuta mu sĂźdant Kristuses!  
[N.57.01.21] Veendunud olles sinu sĂľnakuulmises, kirjutan sulle. Ma tean, et sa teed veel enamgi kui ma Ăźtlen.  
[N.57.01.22] Ühtlasi valmista mulle paik küllatulekuks, sest ma loodan, et mind teie palvete kaudu teile tagasi kingitakse.  
[N.57.01.23] Sind tervitavad Epafras, mu kaasvang Kristuses Jeesuses,  
[N.57.01.24] Markus, Aristarhos, Deemas, Luukas, minu kaastÜÜlised.  
[N.57.01.25] Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!  
[N.58.01.01] Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rääkinud prohvetite kaudu,  
[N.58.01.02] siis on Ta neil viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu, Kelle Ta on pannud kþigi asjade pärijaks, Kelle läbi Ta on teinud maailmaajastud,  
[N.58.01.03] Kes, olles Tema aupaistus ning Ta olemuse kuju ja kandes kþike Oma vägeva sþnaga, pärast seda kui Ta Iseenese läbi oli toimetanud meie pattude puhastuse, istus Ausuuruse paremale käele kþrguses  
[N.58.01.04] ning sai seda ßlemaks Inglitest, mida kþrgema nime Ta on pärinud kui nemad.  
[N.58.01.05] Sest missugusele Inglile on Ta iganes öelnud: „Sina oled Mu Poeg, täna Ma sünnitasin Sind!”, või jälle: „Mina tahan olla Temale Isaks ja Tema peab olema Mulle Pojaks!”?  
[N.58.01.06] Ent sellest, kui Ta jälle toob esmasündinu maailma, ütleb Ta: „Ka kõik Jumala Inglid kummardagu Teda!”  
[N.58.01.07] Ent Inglitest Ta ütleb küll: „Ta teeb Oma Inglid tuulteks ja Oma teenijad tuleleegiks!”  
[N.58.01.08] Aga Pojale Ta ütleb: „Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, Su valitsuskepp on õigluse kepp!  
[N.58.01.09] Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut; sellepärast on Jumal, Sinu Jumal, Sind võidnud rõõmuõliga enam kui Su kaaslasi!”  
[N.58.01.10] Ja: „Sina, Issand, panid maale aluse ja taevad on Su käte tööd!  
[N.58.01.11] Need hävivad, aga Sina pßsid; nad kþik kuluvad nagu kuub  
[N.58.01.12] ja Sa rullid nad kokku nagu mantli, nagu kuue, ja nad muudetakse; aga Sina oled seesama ja Sinu aastad ei lõpe!”  
[N.58.01.13] Või missugusele Inglile on Ta kunagi öelnud: „Istu Mu paremale käele, kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks!”  
[N.58.01.14] Eks nad kþik ole teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes þndsuse pärivad?  
[N.58.02.01] Sellepärast tuleb meil palju hoolsamini silmas pidada seda, mida oleme kuulnud, et me kuidagi mÜÜda ei libiseks.  
[N.58.02.02] Sest kui Inglite kaudu räägitud sþna pßsis kindlana ja kþik ßleastumine ja sþnakuulmatus sai oma þige palga,  
[N.58.02.03] kuidas me siis vþime pääseda pakku, kui me ei hooli nii suurest päästest, mis oma kuulutuse alguse sai Issandalt ja mille kinnitasid meisse need, kes seda kuulsid,  
[N.58.02.04] kui Jumal ßhes nendega andis tunnistust tunnustähtedega ja imedega ja mþnesuguste vägevate tegudega ja Pßha Vaimu jagamistega Oma tahte järgi.  
[N.58.02.05] Sest mitte Inglitele ei alistanud Ta tulevast maailma, millest me räägime,  
[N.58.02.06] vaid keegi on kuskil tunnistanud, öeldes: „Mis on inimene, et Sa temale mõtled, või inimese poeg, et Sa tema eest hoolitsed?  
[N.58.02.07] Sa tegid ta pisut alamaks Inglitest; Sa ehtisid teda au ja austusega;  
[N.58.02.08] kõik Sa panid tema jalge alla!” Sest alistades kõik temale, ei jätnud ta midagi temale alistamata. Aga nüüd me ei näe veel kõike temale alistatuna.  
[N.58.02.09] Ent Teda, Kes sai ßßrikeseks ajaks alamaks Inglitest, Jeesust, me näeme Tema surma kannatamise pärast au ja austusega ehitud, et Ta Jumala armust igaßhe eest maitseks surma.  
[N.58.02.10] Sest Temale, Kelle pärast ja Kelle läbi on kþik, sobis, et Ta selle, kes palju lapsi ausse viib, nende þndsuse ßlemjuhi, teeks täiuslikuks kannatuste kaudu.  
[N.58.02.11] Sest niihästi pßhitseja kui pßhitsetavad on kþik ßht Isa; sel pþhjusel Tema ka ei häbene neid nimetada vendadeks,  
[N.58.02.12] öeldes: „Ma tahan Su nime kuulutada Oma vendadele, keset kogudust Ma tahan laulda Sulle kiitust!”  
[N.58.02.13] Ja jälle: „Ma loodan Tema peale!”; ja jälle: „Vaata, siin olen Mina ja lapsed, keda Jumal Mulle on andnud!”  
[N.58.02.14] Et nßßd lapsed on liha ja vere osalised, siis Temagi sai otse samal viisil osa sellest, et Ta surma läbi kaotaks selle, kelle vþimu all oli surm, see on kuradi,  
[N.58.02.15] ja vabastaks need, kes surma kartusest olid kogu eluaja kinni orjapĂľlves.  
[N.58.02.16] Sest ega Ta ometi hoolitse Inglite eest, vaid Ta hoolitseb Aabrahami soo eest!  
[N.58.02.17] Sellepärast pidi Ta kþiges saama vendade sarnaseks, et Ta oleks halastaja ja ustav ßlempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.  
[N.58.02.18] Sest selles, milles Ta on kannatanud kiusatud olles, vĂľib Ta aidata neid, keda kiusatakse.  
[N.58.03.01] Sellepärast, pßhad vennad, taevase kutsumise osalised, pange tähele meie tunnistuse Apostlit ja ßlempreestrit Jeesust,  
[N.58.03.02] Kes on ustav Oma ametisseseadjale nagu Mooseski kogu Tema kojas.  
[N.58.03.03] Sest Tema on Moosesest niivþrd suurema au vääriline, kuivþrd maja valmistajal on suurem au kui majal.  
[N.58.03.04] Sest igal majal on oma valmistaja; aga kes kĂľik on valmistanud, see on Jumal.  
[N.58.03.05] Ja Mooses oli kßll ustav sulasena kogu Tema kojas tunnistuseks sellest, mida pidi räägitama,  
[N.58.03.06] aga Kristus kui Poeg on Tema koja Ăźle; ja Tema koda oleme meie, kui me julguse ning lootuse kiitlemise hoiame otsani kindla.  
[N.58.03.07] Sellepärast nõnda nagu Püha Vaim ütleb: „Täna, kui te kuulete Tema häält,  
[N.58.03.08] ärge paadutage oma sßdameid, nþnda nagu sßndis nurina ajal, kiusatuse päeval kþrbes,  
[N.58.03.09] kus teie isad Mind kiusasid ning katsusid, kuigi nad olid näinud Minu tegusid nelikßmmend aastat,  
[N.58.03.10] mispärast Ma vihastusin selle sugupþlve peale ning ßtlesin: nemad eksivad alati oma sßdamega, ent Minu teid nad ei þppinud tundma;  
[N.58.03.11] sellepärast Ma vandusin Oma vihas: nad ei pääse mitte Minu hingamisse!”  
[N.58.03.12] Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu sĂźda, mis loobub elavast Jumalast,  
[N.58.03.13] vaid manitsege üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna”, et ükski teie seast ei paaduks patu pettusest!  
[N.58.03.14] Sest me oleme saanud Kristuse osalisiks, kui me vaid otsani kindla hoiame esimese usulootuse.  
[N.58.03.15] Kui öeldakse: „Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge paadutage oma südameid, nõnda nagu sündis nurina ajal”, —  
[N.58.03.16] kes siis olid need kuuljad, kes hakkasid nurisema? Kas need ei olnud kþik, kes olid väljunud Egiptusest Moosese juhatusel?  
[N.58.03.17] Aga kellele Ta oli vihane nelikĂźmmend aastat? Kas mitte neile, kes olid pattu teinud, kelle kehad langesid kĂľrbes?  
[N.58.03.18] Kellele Ta siis vandus, et nad ei pääse mitte Tema hingamisse? Kas mitte neile, kes olid sþnakuulmatud?  
[N.58.03.19] Ja nii me näeme, et nad oma uskmatuse pärast ei vþinud sisse saada.  
[N.58.04.01] Siis kartkem, et niikaua kui tþotus pääseda Tema hingamisse on täitumata, keegi teist kuidagi ei osutuks hiljaks jäänuks.  
[N.58.04.02] Sest rþþmusþnum on kuulutatud meile nþnda nagu neilegi. Ent kuuldud sþnast ei olnud neil kasu, sest see ei imbunud usu läbi neisse, kes seda kuulsid.  
[N.58.04.03] Sest meie, kes usume, saame hingamisse, nõnda nagu Tema on öelnud: „Siis ma vandusin Oma vihas: nad ei pääse mitte Minu hingamisse!”, ehk küll Tema teod olid valmis maailma asutamisest alates.  
[N.58.04.04] Sest kuskil on Ta seitsmendast päevast öelnud nõnda: „Ja Jumal hingas seitsmendal päeval kõigist Oma tegudest”;  
[N.58.04.05] ja siin jälle: „Nad ei pääse mitte Minu hingamisse!”  
[N.58.04.06] Et nßßd asi nii on, et mþned pääsevad sinna ja et need, kellele rþþmusþnumit esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud sþnakuulmatuse pärast,  
[N.58.04.07] siis Ta määrab uuesti ühe päeva „tänapäevaks”, öeldes Taaveti kaudu nii pika aja pärast, nagu on enne öeldud: „Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südameid!”  
[N.58.04.08] Sest kui Joosua nad oleks viinud hingamisse, siis ta ei räägiks teisest, pärastisest päevast.  
[N.58.04.09] Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees.  
[N.58.04.10] Sest kes Tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest, otsekui Jumal Oma tegudest.  
[N.58.04.11] Siis olgem agarad sellesse hingamisse minema, et keegi ei langeks sĂľnakuulmatusse samal eeskujul.  
[N.58.04.12] Sest Jumala sþna on elav ja vägev ja teravam kui ßkski kaheterane mþþk ning tungib läbi, kuni ta lþhestab hinge ja vaimu, liikmed ja ßdi, ja on sßdame meelsuse ja mþtete hindaja;  
[N.58.04.13] ja ßkski loodu ei ole temale nähtamatu, vaid kþik on alasti ja paljastatud Tema silma ees; ja Temale tuleb meil aru anda.  
[N.58.04.14] Et meil nßßd on suur ßlempreester Jeesus, Jumala Poeg, Kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest!  
[N.58.04.15] Sest meil pole niisugune Ăźlempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nĂľtrustega, vaid kes kĂľiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta.  
[N.58.04.16] Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks þigeks ajaks.  
[N.58.05.01] Sest iga Ăźlempreester, kes vĂľetakse inimeste seast, seatakse inimeste heaks toimetama teenistust Jumala ees, tooma ande ja ohvreid pattude eest;  
[N.58.05.02] ja tema vþib säästa mþistmatuid ning eksijaid; on ta ju ise ka nþtruse sees.  
[N.58.05.03] Ja selle nþtruse pärast peab tema niisamuti nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude pärast.  
[N.58.05.04] Ka ei vĂľta keegi enesele ise seda au, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.  
[N.58.05.05] Nõnda Kristuski ei võtnud Ise Enesele au saada ülempreestriks, vaid Ta sai selle Temalt, Kes Temale ütles: „Sina oled Mu Poeg, täna Ma sünnitasin Sind!”,  
[N.58.05.06] nõnda nagu Ta teiseski kohas ütleb: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”  
[N.58.05.07] Tema ohverdas Oma liha päevil palveid ja anumisi suure hßßdmise ja silmaveega Sellele, Kes Teda vþis päästa surmast, ja Tema palvet kuuldi Ta jumalakartuse pärast.  
[N.58.05.08] Ja ehk Ta oligi Poeg, Ăľppis Ta sĂľnakuulmist sellest, mida Ta kannatas.  
[N.58.05.09] Ja kui Ta oli saanud täielikuks, sai Tema igavese þndsuse alustajaks kþigile, kes on Temale sþnakuulelikud,  
[N.58.05.10] ja Jumal nimetas Tema ßlempreestriks Melkisedeki korra järgi.  
[N.58.05.11] Sellest oleks meil palju rääkida ning seda on raske sþnadega seletada, sest te olete läinud tuimaks kuulma.  
[N.58.05.12] Sest teie, kes aja poolest peaksite olema þpetajad, vajate jälle, et teile þpetataks Jumala sþnade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kellele läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga.  
[N.58.05.13] Sest igaĂźks, kes veel tarvitab piima, ei saa Ăľieti aru Ăľiguse sĂľnast, sest ta on alles laps.  
[N.58.05.14] Aga täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tþttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel.  
[N.58.06.01] Sellepärast jätkem kþrvale algþpetus Kristusest ja pßßdkem täiuslikkusele ning ärgem hakakem uuesti rajama alust pÜÜrdumisele surnud tegudest ja usule Jumalasse,  
[N.58.06.02] þpetusele ristimisest ja käte pealepanemisest, surnute ßlestþusmisest ja igavesest hukatusest.  
[N.58.06.03] Ja nii me teemegi, kui Jumal lubab.  
[N.58.06.04] Sest on vĂľimatu neid, kes korra olid valgustatud ning maitsesid taevalist andi ja said osa PĂźhast Vaimust,  
[N.58.06.05] ja maitsesid Jumala head sþna ja tulevase maailmaajastu väge  
[N.58.06.06] ja siis ära taganesid, uuesti tuua meeleparandamisele, sellepärast et nad iseeneste kahjuks Jumala Poja risti lÜÜvad ja naeruks panevad.  
[N.58.06.07] Sest maa, mis joob enesesse rikkalikult sadanud vihma ja kasvatab tarvilist vilja neile, kes seda harivad, saab Ăľnnistuse Jumalalt;  
[N.58.06.08] kuid maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on kþlbmatu ja lähedal needusele, ja lþppeks ta pþletatakse.  
[N.58.06.09] Aga, armsad, teie suhtes me usume seda, mis on parem ja soodus þndsusele, kuigi me räägime nþnda.  
[N.58.06.10] Sest Jumal ei ole ßlekohtune, et Ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud Tema nimele, kui te pßhadele abiks olite ja veelgi olete.  
[N.58.06.11] Aga me ihaldame seda, et te igaßks osutaksite sama indu täieliku lootuse säilitamiseks otsani;  
[N.58.06.12] et te ei läheks loiuks, vaid järgiksite neid, kes usu ja pika meele tþttu pärivad selle, mis on tþotatud.  
[N.58.06.13] Sest kui Jumal Aabrahamile andis tĂľotuse, vandus Ta Iseenese juures, sest ei olnud kedagi suuremat, kelle juures Ta oleks vĂľinud vanduda,  
[N.58.06.14] ning ütles: „Tõesti, õnnistusega Ma õnnistan sind ja teen sind väga paljuks!”  
[N.58.06.15] Ja nii Aabraham ootas kannatlikult ning sai tþotuse kätte.  
[N.58.06.16] Sest inimesed vannuvad suurema juures ja vanne on neile kinnituseks kui kþige vasturääkimise lþpetus.  
[N.58.06.17] Nii on Jumal selleks, et tþotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nþu kindlust, vannet tarvitanud vahendiks,  
[N.58.06.18] et kahe kþikumatu asja läbi, milles Jumalal on vþimatu valetada, oleks vägev julgustus meil, kes oleme usaldanud kinni haarata eelolevast lootusest,  
[N.58.06.19] mis meile on otsekui hinge ankur, kindel ja tugev ning ulatub sissepoole eesriide taha,  
[N.58.06.20] kuhu eeljooksjana meie heaks on läinud sisse Jeesus, kui ta sai ßlempreestriks igavesti Melkisedeki korra järgi.  
[N.58.07.01] Sest see Melkisedek - Saalemi kuningas, kþige kþrgema Jumala preester, kes tuli vastu Aabrahamile, kui see oli koju minemas pärast vþitu kuningate ßle, ja þnnistas teda,  
[N.58.07.02] kellele ka Aabraham jagas kümnist kõigest saagist ja kes on esmalt, nagu teda tõlgitsetakse, „Õiguse kuningas”, aga siis ka Saalemi kuningas, see on „Rahu kuningas”,  
[N.58.07.03] kes on isata, emata, ilma suguvþsata, ilma päevade alguseta ja ilma eluotsata, ent kes on sarnastatud Jumala Pojaga - jääb preestriks igavesti.  
[N.58.07.04] Vaadake siis, kui suur on see, kellele ka peavanem Aabraham andis saagist kĂźmnist.  
[N.58.07.05] On ju neil Leevi poegadelgi, kes saavad preestriameti, käsk vþtta kßmnist käsuþpetuse järgi rahva, see on oma vendade käest, ehk kßll nemadki on lähtunud Aabrahami niudeist.  
[N.58.07.06] Kuid see, kes ei pþlvnenudki nendest, vþttis kßmnise Aabrahami käest ja þnnistas teda, kellel olid tþotused.  
[N.58.07.07] Ent vasturääkimata on selge, et alam saab þnnistuse ßlemalt.  
[N.58.07.08] Ja siin vĂľtavad kĂźmnist surelikud inimesed, aga seal see, kellest tunnistatakse, et ta elab.  
[N.58.07.09] Ja Aabrahami kaudu on, niiĂśelda, Leevigi, kes vĂľtab kĂźmnist, pidanud kĂźmnist maksma;  
[N.58.07.10] sest ta oli veel isa niudeis, kui Melkisedek temale vastu tuli.  
[N.58.07.11] Kui nüüd täiuslikkus oleks leviitide preestriameti kaudu olnud saavutatud — sest sellele on rajatud rahva käsuõpetus — mis vajadust siis veel oli, et teistsugune preester tõusis Melkisedeki korra järgi ega nimetatud teda Aaroni korra järgi?  
[N.58.07.12] Sest preestriameti muutmisega sßnnib paratamatult ka käsuþpetuse muutus.  
[N.58.07.13] Sest See, Kellest seda Üeldakse, on pärit teisest suguharust, kellest veel ßkski ei ole saanud altari juurde.  
[N.58.07.14] On ju teada, et meie Issand on tärganud Juudast, kelle suguharule Mooses ei ole midagi kþnelnud preestriametist.  
[N.58.07.15] Ja asi saab veel palju selgemaks, kui tĂľuseb teistsugune Melkisedeki sarnane Preester,  
[N.58.07.16] Kes ei ole lihaliku käsusþna käsku mÜÜda saanud preestriks, vaid hääbumatu elu väge mÜÜda.  
[N.58.07.17] Sest tunnistatakse: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”  
[N.58.07.18] Endise käsusþna tßhistus sßnnib ju selle tþttu, et see oli jþuetu ja kasutu -  
[N.58.07.19] ei ole ju käsk midagi viinud täiuslikkusele - ent asemele seatakse parem lootus, mille kaudu me tuleme Jumala ligi.  
[N.58.07.20] Ja niivõrd kui see ei tekkinud ilma vandeta — sest need on saanud preestreiks ilma vandeta,  
[N.58.07.21] Tema aga vandega selle seadmisel, kes Temale ütles: „Issand on vandunud ja Tema ei kahetse seda mitte: Sina oled preester igavesti!” —  
[N.58.07.22] Sedavþrd on palju parem ka leping, mille käemeheks on saanud Jeesus.  
[N.58.07.23] Oli ju neid palju, kes said preestreiks, sellepärast et surm neid keelas jäämast.  
[N.58.07.24] Aga Temal on selle tþttu, et Ta jääb igavesti, preestriamet, mis ei lähe kellegi teise kätte.  
[N.58.07.25] Sellepärast vþib Ta ka täielikult päästa need, kes tulevad Tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest.  
[N.58.07.26] Niisugune Ülempreester peabki ju meil olema: püha, veatu, laitmatu, eraldatud patustest ja kõrgemale saanud kui taevad,  
[N.58.07.27] Kellel ei ole mitte iga päev vaja nþnda nagu ßlempreestril esiti tuua ohvreid enese pattude eest ja siis rahva pattude eest; sest seda on Ta igaks puhuks teinud, kui Ta Iseenese tþi ohvriks.  
[N.58.07.28] Sest käsk seab nþdrad inimesed ßlempreestreiks, aga vande sþna, mis on hilisem käsuþpetusest, seab Poja, Kes on täiuslikuks saanud igaveseks.  
[N.58.08.01] Aga peaasi selles, millest me kõneleme, on see: meil on selline Ülempreester, Kes istub Ausuuruse istme paremal käel taevas,  
[N.58.08.02] pĂźhamu ja tĂľelise telgi ametitalitaja, mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene.  
[N.58.08.03] Sest iga ßlempreester seatakse ohverdama ande ja ohvreid, mispärast on paratamata vajalik, et Tal oleks midagi ning seda, mida ohverdada.  
[N.58.08.04] Kui Ta nßßd oleks maa peal, ei Ta siis olekski preester, sest on olemas neid, kes käsuþpetuse järgi ohverdavad ande  
[N.58.08.05] ja kes teenivad selles, mis on taevase pühamu kuju ja vari, nagu Moosesele ilmutati, kui ta hakkas telki valmistama. Sest nii öeldi talle: „Vaata, et sa kõik teed selle eeskuju järgi, mis sulle mäel näidati!”  
[N.58.08.06] Aga nßßd on Tema saanud seda kallima ameti, mida parema lepingu vahemees Ta ka on, mis on rajatud parematele tþotustele.  
[N.58.08.07] Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, ei siis oleks otsitud aset teisele.  
[N.58.08.08] Sest neid laites ütleb prohvet neile: „Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil Ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:  
[N.58.08.09] mitte selle lepingu sarnase, mille Ma tegin nende vanematega sel päeval, mil Ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt — sest nad ei jäänud Minu lepingusse ja nii Minagi ei hoolinud neist, ütleb Issand —  
[N.58.08.10] vaid leping, mille Ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ßtleb Issand, on niisugune: Ma panen neile meelde Oma käsud ja kirjutan need neile sßdamesse; siis Ma olen neile Jumalaks ja nemad on Mulle rahvaks!  
[N.58.08.11] Siis ei õpeta keegi enam oma kaaskodanikku ega vend oma venda, öeldes: „Tunne Issandat!”, sest nad kõik tunnevad Mind, niihästi nende pisukesed kui nende suured.  
[N.58.08.12] Sest Ma olen armuline nende ülekohtustele tegudele ega tuleta enam meelde nende patte!”  
[N.58.08.13] Kui ta nimetab uut, siis on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis vananeb ja iganeb, on hävimisele ligi!  
[N.58.09.01] Esimesel lepingul olid ju ka oma Jumalateenistuse korraldused ja oma maine pĂźhamu.  
[N.58.09.02] Sest enne valmistati esimene telk, milles olid küünlajalg ja laud ja vaateleivad laual; seda kutsutakse „pühaks paigaks.”  
[N.58.09.03] Ent teise eesriide taga oli telk, mida kutsutakse „kõige pühamaks paigaks.”  
[N.58.09.04] Seal oli kuldne suitsutusaltar ja seaduselaegas, mis oli Ăźleni kullaga karratud; selle sees oli kuldkruus mannaga ja Aaroni kepp, mis oli Ăľitsenud, ja seaduselauad.  
[N.58.09.05] Ent laeka peal olid auhiilguse keerubid, kes varjasid lepituskaant. Sellest kþigest ei ole nßßd tarvis ßksikasjalikult rääkida.  
[N.58.09.06] Et need kþik nþnda on korrastatud, siis lähevad eestelki alati preestrid, kes toimetavad Jumalateenistusi,  
[N.58.09.07] aga teise läheb korra aastas ßksnes ßlempreester, mitte ilma vereta, mille ta ohverdab oma ja rahva eksimuste eest.  
[N.58.09.08] Sel kombel näitab Pßha Vaim, et tee pßhasse paika veel ei ole avatud, niikaua kui esimene telk veel on olemas.  
[N.58.09.09] See on praeguse aja kohta vþrdum, mille kohaselt ohverdatakse ande ja ohvreid, mis ei suuda teha sßdametunnistuse poolest täiuslikuks seda, kes toimetab teenistust,  
[N.58.09.10] vaid mis samuti nagu toidud ja joogid ja mitmesugused pesemised on ainult liha korraldused, kehtivad seniks, kui kätte jþuab uuendatud korra aeg.  
[N.58.09.11] Aga Kristus, kui Tema tuli tulevaste heade andide Ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see on, mis ei ole pärit sellest loomisest,  
[N.58.09.12] ja ka mitte sikkude ega vasikate verega, vaid Iseenese Verega, läks ßkskord sinna pßhasse paika ning saavutas igavese lunastuse.  
[N.58.09.13] Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mis riputatakse nende peale, kes on rßvetunud, pßhitseb liha puhtuseks,  
[N.58.09.14] kui palju enam Kristuse Veri, Kes igavese Vaimu läbi Iseenese veatuna ohverdas Jumalale, puhastab meie sßdametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.  
[N.58.09.15] Ja sellepärast on Tema uue lepingu vahemees, et pärast Tema surma, mis oli lunastuseks esimese lepingu ajal olnud ßleastumistest, need, kes on kutsutud, kätte saaksid igavese pärandi.  
[N.58.09.16] Sest seal, kus on olemas testament, on hädavajalik, et tþendataks ka testamenditegija surm.  
[N.58.09.17] Sest testament hakkab kehtima pärast surma; sest see ei ole kunagi jþus, niikaua kui testamenditegija on elus.  
[N.58.09.18] Sellepärast ei ole ka esimest lepingut pßhitsetud ilma vereta.  
[N.58.09.19] Sest kui Mooses kþigele rahvale oli ette lugenud kogu käsu käsuþpetuse järgi, vþttis ta vasikate ja sikkude vere ßhes vee ja punase villa ja iisopiga ja piserdas seda niihästi raamatu enese kui ka kþige rahva peale  
[N.58.09.20] ning ütles: „See on selle lepingu veri, mille Jumal on seadnud teie jaoks!”  
[N.58.09.21] Ja samuti ta piserdas verd ka telgi ja kĂľigi Jumalateenistuseriistade peale.  
[N.58.09.22] Ja peaaegu kþik puhastatakse verega käsuþpetuse järgi, ja ilma verd valamata ei ole andeksandmist olemas.  
[N.58.09.23] Nii on siis tarvis, et taevalike asjade kujud puhastatakse sel teel, aga taevasi asju endid puhastatakse paremate ohvritega kui need.  
[N.58.09.24] Sest Kristus ei läinud kätega tehtud pßhamusse kui tþelise pßha paiga kujusse, vaid taevasse Enesesse, et nßßd ilmuda Jumala palge ette meie eest,  
[N.58.09.25] aga mitte Ennast mitu korda ohverdama, nþnda nagu ßlempreester igal aastal läks pßhasse paika vþþra verega,  
[N.58.09.26] sest muidu oleks Ta pidanud mitu korda kannatama maailma rajamisest alates; aga nßßd on Ta maailmaajastute lþpul korra ilmunud, et Oma ohvriga kaotada patt.  
[N.58.09.27] Ja otsekui inimestele on määratud kord surra, aga pärast seda kohus,  
[N.58.09.28] nþnda ka Kristus, Kes ßks kord tþi Enese ohvriks, et ära vþtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes Teda ootavad þndsuseks.  
[N.58.10.01] Käsk, olles ainult tulevaste hßvede vari, aga mitte asjade täiskuju ise, ei vþi iialgi samade iga-aastaste ohvritega, mida ßhtelugu ohverdatakse, teha täiuslikuks nende toojaid,  
[N.58.10.02] sest eks muidu oleksid ju ohvrite toomised lþppenud, sellepärast et neil, kes toimetavad jumalateenistust, ei oleks enam mingit patust sßdametunnistust, kui nad kord on puhtaks tehtud.  
[N.58.10.03] Ent ohvritega tuletatakse iga aasta patte meelde.  
[N.58.10.04] Sest on vþimatu, et härgade ja sikkude veri vþib patud ära vþtta.  
[N.58.10.05] Sellepärast Ta maailma tulles ütleb: „Ohvrit ega andi Sa ei tahtnud, aga Sa valmistasid Mulle ihu:  
[N.58.10.06] pþletus- ja patuohvrid ei olnud Sulle meelepärast!  
[N.58.10.07] Siis Ma ütlesin: vaata, Ma tulen — rullraamatus on Minust kirjutatud — tegema Su tahtmist, oh Jumal!”  
[N.58.10.08] Kuna Ta eespool ütleb: „Ohvreid ja ande ning põletus- ja patuohvreid Sa ei tahtnud ega olegi need Su meele järgi, kuigi neid käsu järgi tuuakse”,  
[N.58.10.09] siis ütleb Ta pärast: „Vaata, Ma tulen tegema Su tahtmist!” Sellega Ta tunnistab tühjaks esimese ohvri, et panna kehtima teine.  
[N.58.10.10] Selles tahtmises oleme meiegi pĂźhitsetud Jeesuse Kristuse Ihu ohvriga Ăźhel hoobil.  
[N.58.10.11] Ja iga preester seisab päevast päeva oma ametis ja ohverdab sageli samu ohvreid, mis iialgi ei vþi patte ära vþtta;  
[N.58.10.12] aga Tema, kui Ta ßheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud jäädavalt Jumala paremale käele  
[N.58.10.13] ja ootab nßßd ainult, kuni Ta vaenlased pannakse Tema jalgealuseks järiks.  
[N.58.10.14] Sest ßhe ohvriga on Ta jäädavalt teinud täiuslikeks need, keda pßhitsetakse.  
[N.58.10.15] Seda tunnistab meile ju ka PĂźha Vaim; sest kui Ta oli Ăśelnud:  
[N.58.10.16] „Niisugune on leping, mille Ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: Ma panen neile südamesse Oma käsud ja kirjutan need neile meelde  
[N.58.10.17] ega mäleta enam nende patte ja ülekohtutegusid!”  
[N.58.10.18] Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.  
[N.58.10.19] Nii on meil siis, vennad, Jeesuse Veres julgus sissepääsuks pßhasse paika;  
[N.58.10.20] ja selle on Ta meile avanud uueks ja elavaks teeks eesriide, see on Oma liha kaudu;  
[N.58.10.21] ja meil on suur Preester Jumala koja Ăźle.  
[N.58.10.22] Astugem siis ligi tþelise sßdamega, täielikus usus, sßdame poolest piserdamisega puhastatud kurjast sßdametunnistusest,  
[N.58.10.23] ja ihu poolest pestud puhta veega, pidagem kĂľikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on See, Kes seda on tĂľotanud.  
[N.58.10.24] Ja pidagem Ăźksteist silmas Ăľhutamiseks armastusele ja headele tegudele.  
[N.58.10.25] Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nþnda nagu mþnel on kombeks, vaid manitsegem ßksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.  
[N.58.10.26] Sest kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tþe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit ßle pattude eest;  
[N.58.10.27] vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis tahab ära sßßa vastupanijad.  
[N.58.10.28] Kui keegi rikub Moosese käsku, siis peab ta ilma armuta surema kahe vþi kolme tunnistaja sþna peale,  
[N.58.10.29] kui palju hirmsama nuhtluse te arvate siis ära teeninud olevat selle, kes Jumala Poega jalgadega tallab ega pea pßhaks lepingu Verd, millega ta on pßhitsetud, ja teotab armu Vaimu?  
[N.58.10.30] Me tunneme ju Seda, Kes ütleb: „Minu käes on kättemaks, Mina tasun kätte!” ja taas: „Issand mõistab kohut Oma rahvale!”  
[N.58.10.31] Hirmus on elava Jumala kätte langeda!  
[N.58.10.32] Aga tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, talusite palju kannatamiste vþitlust,  
[N.58.10.33] kord nii, et te teotamiste ja viletsuste läbi olite tehtud maailma naeruks, kord jälle nii, et saite nende osalisteks, kellel oli sama saatus.  
[N.58.10.34] Sest te olete ßhes vangidega kannatanud ja rþþmuga vastu vþtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja jäädav vara taevas.  
[N.58.10.35] Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga.  
[N.58.10.36] Sest kannatlikkust läheb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite kätte tþotuse.  
[N.58.10.37] Sest „veel üsna pisut, pisut aega, siis tuleb See, Kes peab tulema ega viivita mitte!  
[N.58.10.38] Aga Minu õige peab usust elama, ja kui ta hakkab kõhklema, siis ei ole Minu hingel temast head meelt!”  
[N.58.10.39] Ent meie ei ole need, kes kþhklevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks!  
[N.58.11.01] Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.  
[N.58.11.02] Selle kohta on ju vanad saanud tunnistuse.  
[N.58.11.03] Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sþna läbi, nii et mitte sellest, mida vþib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse.  
[N.58.11.04] Usu läbi tþi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu ta sai tunnistuse, et tema oli þige, kui Jumal andis tunnistuse tema andide kohta, ja usu kaudu ta räägib veel pärast surmagi.  
[N.58.11.05] Usu läbi vþeti ära Eenok, et ta surma ei näeks, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära vþtnud. Sest enne äravþttu oli ta juba saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane.  
[N.58.11.06] Aga ilma usuta on vþimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et Tema on olemas ja et Ta annab palga neile, kes Teda otsivad.  
[N.58.11.07] Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pßhas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks; ja selle kaudu ta mþistis hukka maailma ning sai selle þiguse pärijaks, mis tuleb usust.  
[N.58.11.08] Usu läbi kuulas Aabraham sþna, kui teda kutsuti välja minema paika, mille ta pidi saama pärandiks; ja ta läks välja ilma teadmata, kuhu ta läheb.  
[N.58.11.09] Usu läbi asus ta vþþrana elama tþotusemaale otsekui vþþrale maale ja elas telkides ßhes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tþotuse kaaspärijad;  
[N.58.11.10] sest ta ootas linna, millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal.  
[N.58.11.11] Usu läbi sai isegi Saara rammu soo rajamiseks ja pealegi ßle oma ea, sellepärast et ta pidas ustavaks teda, kes tþotuse oli andnud.  
[N.58.11.12] Sellepärast sßndis ka ßhest ja pealegi elatanud mehest nii palju nagu taevas tähti ja nagu mere ääres liiva, mida ei saa ära lugeda.  
[N.58.11.13] Usus need kþik surid ega saanud tþotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat vþþrad ja majalised maa peal.  
[N.58.11.14] Sest need, kes seda ßtlevad, näitavad, et nad otsivad kodumaad.  
[N.58.11.15] Ja kui nad oleksid mþelnud seda kodumaad, kust nad olid väljunud, siis oleks neil ju olnud juhust minna tagasi.  
[N.58.11.16] Ent nßßd nad igatsevad paremat kodumaad, see on taevast; seepärast ei ole Jumalal neist häbi ja Ta laseb Ennast nimetada nende Jumalaks; sest Ta on neile valmistanud linna.  
[N.58.11.17] Usu läbi viis Aabraham ohvriks Iisaki, kui teda katsuti, ja ohverdas selle ainusßndinu, kui ta oli saanud tþotused  
[N.58.11.18] ning kui temale oli öeldud: „Iisakist loetakse sinu sugu!”  
[N.58.11.19] Sest ta mþtles, et Jumal on vþimeline ka surnuist ßles äratama; selle mþistukujuks ta sai tema ka tagasi.  
[N.58.11.20] Usu läbi þnnistas ka Iisak Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.  
[N.58.11.21] Usu läbi þnnistas Jaakob surres kumbagi Joosepi poegadest ja palvetas oma kepi pära najal.  
[N.58.11.22] Usu läbi tuletas Joosep oma eluotsal meelde Iisraeli laste väljumist ja tegi korralduse oma luude kohta.  
[N.58.11.23] Usu läbi varjasid vanemad Moosest pärast ta sßndimist kolm kuud, sest nad nägid ta ilusa lapse olevat ega kartnud kuninga käsku.  
[N.58.11.24] Usu läbi keeldus Mooses, kui ta suureks sai, kandmast vaarao tßtrepoja nime,  
[N.58.11.25] pidades paremaks ßhes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui ßßrikest aega nautida paturþþmu,  
[N.58.11.26] arvates Kristuse teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aarded; sest ta tĂľstis oma silmad tasu poole.  
[N.58.11.27] Usu läbi ta jättis maha Egiptuse ega kartnud kuninga viha, sest otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, pßsis ta kindlana.  
[N.58.11.28] Usu läbi ta pidas Paasapßha ja vere piserdust, et esmasßndinute surmaja ei puudutaks neid.  
[N.58.11.29] Usu läbi nad läksid Punasest merest läbi nagu kuiva maad mÜÜda, mida ka egiptlased katsusid teha, aga uppusid.  
[N.58.11.30] Usu läbi langesid Jeeriko mßßrid, kui seitse päeva oli käidud nende ßmber.  
[N.58.11.31] Usu läbi ei saanud hoor Raahab hukka ßhes sþnakuulmatutega, kui ta salakuulajad oli rahuga vastu vþtnud.  
[N.58.11.32] Ja mida ma veel Ăźtleksin? Mul puudub aeg jutustada Giideonist ja Baarakist ja Simsonist ja Jeftast ja Taavetist ja Saamuelist ja prohvetitest,  
[N.58.11.33] kes usu läbi vþitsid ära kuningriigid, viisid täide þiguse, said kätte tþotused, sulgesid lþukoerte lþuad,  
[N.58.11.34] kustutasid tule väe, pääsesid ära mþþgatera eest, said nþtrusest tugevaks, said vägevaks sþjas, ajasid pakku vþþraste sþjahulgad.  
[N.58.11.35] Naised said tagasi oma surnud ßlestþusmise läbi. Teised lasksid ennast piinata ega vþtnud vastu vabastamist, et saaksid parema ßlestþusmise osalisiks.  
[N.58.11.36] Teised said kogeda pilget ja rooska, peale selle ahelaid ja vangitorni.  
[N.58.11.37] Neid on kividega visatud, piinatud, lþhki saetud, mþþgaga surmatud; nad on lambanahas ja kitsenahas käinud ßhest kohast teise, puuduses, viletsuses, kurja kannatades, nemad,  
[N.58.11.38] kelle väärt maailm ei olnud. Nad eksisid ßmber kþrbetes ja mägedel ja koobastes ja maa-aukudes.  
[N.58.11.39] Ja need kþik, olles usu läbi saanud tunnistuse, ei saavutanud ometi mitte seda, mis oli tþotatud;  
[N.58.11.40] sest Jumal oli meile varunud midagi paremat, et nad ilma meieta ei pääseks täielikkusesse.  
[N.58.12.01] Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ßmber, pangem maha kþik koorem ja meid nii hþlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud vþidujooksmist,  
[N.58.12.02] vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele, Kes risti kannatas Temale oodatava rþþmu asemel, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele.  
[N.58.12.03] Kujutlege ometi Teda, Kes niisugust vastuhakkamist Enese vastu on saanud kannatada patustelt, et te ei väsiks ega läheks araks oma hinges.  
[N.58.12.04] Teie ei ole veel vereni vastu pannud vĂľideldes patuga  
[N.58.12.05] ja olete unustanud manitsuse, mis teile otsekui lastele ütleb: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära saa araks, kui Tema sind noomib!  
[N.58.12.06] Sest keda Issand armastab, seda Ta karistab; Ta peksab igat poega, keda Ta vastu võtab.”  
[N.58.12.07] Taluge karistust kasvatuseks: Jumal kohtleb teid kui poegi; sest milline poeg on see, keda isa ei karista?  
[N.58.12.08] Ent kui te olete ilma karistuseta, millest kþik on osa saanud, siis te olete värdjad ja mitte pojad.  
[N.58.12.09] Pealegi on meile meie lihased isad olnud karistajaiks ja me oleme neid kartnud; kas me palju enam ei tahaks alistuda vaimude Isale ning elada?  
[N.58.12.10] Sest nemad on kßll meid mþnd päeva oma heaksarvamist mÜÜda karistanud, aga Tema karistab meid tþesti selle hea otstarbega, et me saaksime osa Tema pßhadusest.  
[N.58.12.11] Aga mingi karistus, kui see on käes, ei näi olevat rþþmuks, vaid on kurbuseks; aga pärast toob see neile, kes sellega on þpetatud, þiguse rahuvilja.  
[N.58.12.12] Seepärast ajage jälle sirgu lþdvad käed ja halvatud pþlved  
[N.58.12.13] ja Ăľgvendage teerajad oma jalgadele, et see, mis lonkav, ei nikastuks, vaid ennemini saaks terveks.  
[N.58.12.14] Nþudke rahu kþikidega ja pßhitsust; ilma selleta ei saa ßkski Issandat näha.  
[N.58.12.15] Ja pange tähele, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et ßkski viha juur ei kasvaks ßles ega tooks tßli ja selle läbi paljud ei rßvetuks,  
[N.58.12.16] et keegi ei oleks hooraja vþi roojane, kes nagu Eesav ßheainsa kþhutäie eest andis käest esmasßnniþiguse.  
[N.58.12.17] Sest te teate, kuidas ta pärast kßll tahtis pärida þnnistust, aga siis hßljati kui kþlvatu; sest ta ei leidnud mahti meeleparanduseks, ehk ta seda kßll silmapisaratega otsis.  
[N.58.12.18] Sest te ei ole astunud käega katsutava ja tules pþleva mäe ligi, ei pimeduse ega pilkase pimeduse, ei maru,  
[N.58.12.19] ei pasuna helina ega niisuguse sþnade hääle ligi, mille kuuljad palusid, et neile sþna enam ei räägitaks;  
[N.58.12.20] sest nemad ei suutnud taluda seda keeldu: „Isegi kui üks loom peaks puutuma mäe külge, siis visatagu ta kividega surnuks!”;  
[N.58.12.21] ja nii hirmus oli see nähtus, et Mooses ütles: „Ma olen ehmunud ja värisen!”;  
[N.58.12.22] vaid te olete tulnud Siioni mäe ligi ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja lugematu hulga Inglite juurde,  
[N.58.12.23] ja esmasßndinute piduliku kogu ning koguduse juurde, kes on kirja pandud taevasse, ja Jumala, kþikide kohtumþistja juurde, ja þigete vaimude juurde, kes on saanud täiuslikeks,  
[N.58.12.24] ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde ja Piserdamisvere juurde, mis paremini räägib kui Aabeli veri.  
[N.58.12.25] Katsuge, et teiegi teda ei hßlga, Kes räägib! Sest kui ei ole pääsenud need, kes maapealse kþneleja hßlgasid, kui palju vähem pääseme meie, kui me pÜÜrdume ära Temast, kes on taevastest,  
[N.58.12.26] Kelle hääl tookord pani kõikuma maa, aga Kes nüüd on tõotanud ja öelnud: „Veel kord Ma panen värisema mitte ainult maa, vaid ka taeva!”  
[N.58.12.27] Ent „veel kord” näitab, et see, mis kõigub, peab muutuma, sest ta on loodud, et püsiks see, mida ei saa kõigutada.  
[N.58.12.28] Seepärast, saades kuningriigi, mis ei kþigu, olgem tänulikud ja teenigem seega Jumalat tema meelt mÜÜda pelglikkuse ja aukartusega.  
[N.58.12.29] Sest meie Jumal on hävitav tuli!  
[N.58.13.01] Vendade armastus jäägu pßsima!  
[N.58.13.02] Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõningad ilma teadmata külalisteks vastu võtnud Ingleid.  
[N.58.13.03] Pidage meeles vange, otsekui oleksite kaasvangid, ja vaevatuid, sest ka teie olete veel ihus.  
[N.58.13.04] Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rĂźvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid.  
[N.58.13.05] Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest Tema on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!”  
[N.58.13.06] Nii võime siis julgesti öelda: „Issand on minu abimees, ei ma karda! Mis võib inimene mulle teha?”  
[N.58.13.07] Mþelge oma juhatajaile, kes teile on rääkinud Jumala sþna, pannes tähele nende eluotsa järgige nende usku!  
[N.58.13.08] Jeesus Kristus on Seesama, eile ja täna ja igavesti!  
[N.58.13.09] Ärge laske endid vintsutada mitmelaadiliste ja võõraste õpetustega; sest hea on, et süda kinnitatakse armu läbi, aga mitte toitudega, millest ei ole saanud kasu need, kes nende määruste järgi käivad.  
[N.58.13.10] Meil on ohvrialtar, kust toidust vĂľtta ei ole luba neil, kes telgis peavad teenistust.  
[N.58.13.11] Sest nende loomade kehad, kelle vere ßlempreester viib ohvriks patu eest pßhasse paika, pþletatakse väljaspool leeri.  
[N.58.13.12] Seepärast on ka Jeesus, et pßhitseda rahvast Oma Vere läbi, kannatanud väljaspool väravat.  
[N.58.13.13] Siis mingem nßßd Tema juurde väljapoole leeri ning kandkem Tema teotust.  
[N.58.13.14] Sest meil pole siin jäädavat linna, vaid meie otsime tulevast.  
[N.58.13.15] Viigem siis nßßd Tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see on nende huulte vilja, kes tunnistavad Tema nime.  
[N.58.13.16] Ärge unustage head teha ja osadust pidada, sest sellised ohvrid on Jumala meele järgi.  
[N.58.13.17] Olge sþnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nþnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rþþmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu.  
[N.58.13.18] Palvetage meie eest! Sest me oleme veendunud selles, et meil on hea sßdametunnistus ja me tahame kþiges käituda kaunisti.  
[N.58.13.19] Eriti ma palun seda teha selleks, et mind rutemini antaks teile tagasi.  
[N.58.13.20] Aga rahu Jumal, Kes surnuist on ßles toonud igavese lepingu Vere läbi lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse,  
[N.58.13.21] varustagu teid kþige heaga Tegema Tema tahtmist ja saatku teie sees korda seda, mis on Tema meelt mÜÜda, Jeesuse Kristuse läbi, Kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.58.13.22] Aga ma palun teid, vennad, vĂľtke heaks see manitsussĂľna! Ma olen teile ju lĂźhidalt kirjutanud.  
[N.58.13.23] Teadke, et meie vend Timoteos on jälle vaba. Temaga ßhes, kui ta varsti tuleb, saan ma teid näha.  
[N.58.13.24] Tervitage kĂľiki oma juhatajaid ja kĂľiki pĂźhasid! Teid tervitavad Itaalia vennad.  
[N.58.13.25] Arm olgu teie kĂľikidega!  
[N.59.01.01] Jakoobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervisi hajuvil asuvaile kaheteistkĂźmnele suguharule.  
[N.59.01.02] Pidage lausa rþþmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse,  
[N.59.01.03] ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust!  
[N.59.01.04] Ent kannatlikkus omagu täiuslikku tegu, et te oleksite täiuslikud ja laitmatud ega oleks teil mingit puudust.  
[N.59.01.05] Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, Kes kĂľigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.  
[N.59.01.06] Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tþstab ning sinna ja tänna peksab.  
[N.59.01.07] Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt;  
[N.59.01.08] ta on kaksipidise meelega mees, ebakindel kĂľigil oma teedel.  
[N.59.01.09] Ent madal vend kiidelgu oma suurusest,  
[N.59.01.10] aga rikas oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu Ăľieke.  
[N.59.01.11] Sest päike tþusis palavaga ja kuivatas rohu ära, ja selle þieke varises maha ning tema näo ilu hävis. Nþnda närtsib ka rikas oma retkedel!  
[N.59.01.12] Õnnis see mees, kes ära kannatab kiusatuse; sest kui ta on läbi katsutud, saab ta elukrooni, mille Issand on tõotanud neile, kes Teda armastavad.  
[N.59.01.13] Ärgu ükski kiusatuses olles öelgu: „Mind kiusab Jumal!” Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja Tema Ise ei kiusa kedagi.  
[N.59.01.14] Aga igaĂźht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb;  
[N.59.01.15] pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sßnnitab ta surma.  
[N.59.01.16] Ärge eksige, mu armsad vennad!  
[N.59.01.17] Kþik hea and ja kþik täiuslik annetus on ßlalt ja tuleb valguse Isalt, Kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.  
[N.59.01.18] Tema on meid Oma tahtel sĂźnnitanud tĂľe sĂľnaga, et oleksime Tema loodute esmasĂźndinute hulgast.  
[N.59.01.19] Teie teate seda, mu armsad vennad. Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale.  
[N.59.01.20] Sest mehe viha ei tekita Ăľigust Jumala ees.  
[N.59.01.21] Sellepärast heitke ära kþik rßvedus ja viimnegi paha ning vþtke tasase meelega vastu sþna, mis teisse istutati ja vþib teie hinged päästa!  
[N.59.01.22] Aga olge sþna tegijad ja mitte ßkspäinis kuuljad, iseendid pettes.  
[N.59.01.23] Sest kui keegi on sĂľna kuulja ja mitte tegija, siis on ta mehe sarnane, kes vaatab oma ihulikku palet peeglis.  
[N.59.01.24] Ta vaatas ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.  
[N.59.01.25] Aga kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on þnnis oma tegemises.  
[N.59.01.26] Kui keegi arvab Jumalat teenivat ja ei talitse oma keelt, vaid petab oma sĂźdant, selle jumalateenistus on tĂźhine.  
[N.59.01.27] Puhas ja laitmatu jumalateenistus Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses ja hoida ennast maailmast reostamatuna.  
[N.59.02.01] Mu vennad, pidage usku meie au Issandasse Jeesusesse Kristusesse, sĂľltumata isikute lugupidamisest.  
[N.59.02.02] Sest kui teie koosolekule tuleb mees, kuldsþrmus sþrmes ja uhkes rßßs, ent tuleb ka vaene räpases rßßs,  
[N.59.02.03] ja te vaatate sellele, kes kannab uhket rüüd ning ütlete temale: „Sina istu siia mugavasse kohta!”, ja ütlete vaesele: „Sina seisa seal!” või: „Istu siia mu jalajäri ette!”,  
[N.59.02.04] kas te siis ei ole valesti otsustanud ja saanud halbade juhtmĂľtetega kohtumĂľistjaiks?  
[N.59.02.05] Kuulge, mu armsad vennad, kas ei ole Jumal valinud selle maailma vaesed saama rikkaiks usus ja Kuningriigi pärijaiks, mille Ta on tþotanud neile, kes Teda armastavad?  
[N.59.02.06] Teie aga olete vaest halvaks pannud. Eks tarvita just rikkad vägivalda teie vastu ja vea teid kohtukodadesse?  
[N.59.02.07] Eks nemad pilka seda kallist nime, mis on nimetatud teie Ăźle?  
[N.59.02.08] Kui te tõesti täidate kuninglikku käsku Kirja sõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”, siis te teete hästi;  
[N.59.02.09] aga kui te peate ßhest rohkem lugu kui teisest, siis te teete pattu ja käsk tunnistab teid ßleastujaiks.  
[N.59.02.10] Sest kes kogu käsuþpetust peab ja eksib ßhe vastu, on saanud sßßdlaseks kþigi vastu.  
[N.59.02.11] Sest See, Kes on öelnud: „Sa ei tohi abielu rikkuda!”, on ka öelnud: „Sa ei tohi tappa!” Kui sa nüüd ei riku abielu, aga tapad, siis oled saanud käsust üleastujaks.  
[N.59.02.12] Nþnda rääkige ja nþnda toimige kui need, kellele tuleb kohut mþista vabaduse käsu järgi.  
[N.59.02.13] Sest kohus on halastuseta sellele, kes ei ole osutanud halastust; kuid halastus vþib vþidurþþmutseda kohtu ßle!  
[N.59.02.14] Mis kasu on sellest, mu vennad, kui keegi Ăźtleb enesel usku olevat, aga tegusid temal ei ole? Ega usk vĂľi teda Ăľndsaks teha?  
[N.59.02.15] Kui vend vþi þde on alasti ja neil puudub igapäevane toidus,  
[N.59.02.16] ja keegi teie seast ütleb neile: „Minge rahuga, soojendage endid ja sööge kõhud täis!”, aga te ei anna neile ihu tarbeid, mis on sellest kasu?  
[N.59.02.17] NĂľnda ka usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud.  
[N.59.02.18] Aga mõni ehk ütleb: „Sinul on usk ja minul on teod!” Näita mulle oma usku lahus tegudest, küll mina näitan sulle usku oma tegudega!  
[N.59.02.19] Sina usud, et Jumal on ainus. Sa teed hästi! Ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad.  
[N.59.02.20] Ent kas tahad teada, oh tĂźhine inimene, et usk lahus tegudest on tĂľhutu?  
[N.59.02.21] Eks Aabraham, meie isa, mĂľistetud Ăľigeks tegudest, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile?  
[N.59.02.22] Sa näed, et usk tÜÜtas ßhes tema tegudega ja et tegudest sai usk täiuslikuks  
[N.59.02.23] ja täitus Kiri, mis ütleb: „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks ning ta nimetati Jumala sõbraks.”  
[N.59.02.24] Te näete, et inimene mþistetakse þigeks tegudest ja mitte ßkspäinis usust.  
[N.59.02.25] Ja eks nþndasamuti ka hoor Raahab mþistetud þigeks tegudest, kui ta vastu vþttis käskjalad ja nad ära saatis teist teed?  
[N.59.02.26] Sest samuti nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nĂľnda ka usk ilma tegudeta on surnud.  
[N.59.03.01] Mu vennad, ärgu pßßdku paljud saada þpetajaiks, sest te teate, et me saame seda suurema nuhtluse.  
[N.59.03.02] Sest me kþik eksime palju. Kui keegi kþnes ei eksi, siis ta on täiuslik mees ja vþib ka talitseda kogu ihu.  
[N.59.03.03] Kui me paneme suulised hobustele suhu, et nad oleksid meile sĂľnakuulelikud, siis me juhime kogu nende keha.  
[N.59.03.04] Vaata laevugi, ehk need kßll on suured ja kangeist tuultest aetavad, juhitakse ßsna väikese tßßriga sinna, kuhu päramehe tahtele meeldib.  
[N.59.03.05] Nþnda on ka keel pisuke liige ja kiitleb suurist asjust. Vaata, kui pisuke tuli sßßtab suure metsa!  
[N.59.03.06] Samuti on keel tuli, on maailm täis ßlekohut; keel meie liikmete seas saab selliseks, mis reostab kogu ihu ja sßßtab pþlema eluratta, nagu ta ise on sßßdatud pþrgust.  
[N.59.03.07] Sest kþikide, niihästi metselajate kui lindude, niihästi roomajate kui mereelajate loomu vþib inimese loomujþud talitseda ja on talitsenud,  
[N.59.03.08] kuid keelt ei suuda ßkski inimene talitseda, seda rahutut pahategijat, täis surmavat mßrki.  
[N.59.03.09] Sellega me täname Issandat ja Isa, ja sellega me sajatame inimesi, kes on loodud Jumala sarnaseiks.  
[N.59.03.10] Samast suust lähtuvad tänu ja sajatus! Nii ei tohi olla, mu vennad!  
[N.59.03.11] Kas allikas samast soonest keedab välja magusat ja mþru vett?  
[N.59.03.12] Ega viigipuu, mu vennad, vĂľi kanda Ăľlimarju vĂľi viinapuu viigimarju? Ei soolaallikas vĂľi anda magusat vett!  
[N.59.03.13] Kes teie seas on tark ja arusaaja? Näidaku see oma hea eluviisiga oma tegusid targas tasaduses.  
[N.59.03.14] Kui teil aga on sßdames kibedat kadedust ja riiakat meelt, siis ärge kiidelge ja ärge valetage tþe vastu.  
[N.59.03.15] See ei ole see tarkus, mis tuleb ßlalt, vaid muldne, maine, kurjast vaimust pärit.  
[N.59.03.16] Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on korratust ja igat halba asja.  
[N.59.03.17] Ent tarkus, mis on ßlalt on kßll kþigepealt puhas, siis rahulik, leplik, sþnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta.  
[N.59.03.18] Õiguse vilja aga külvatakse rahus nende heaks, kes peavad rahu!  
[N.59.04.01] Kust tĂľusevad vĂľitlemised ja kust tĂźlid teie seas? Kas mitte sealt, teie himudest, mis sĂľdivad teie liikmetes?  
[N.59.04.02] Te himustate ja teil siiski ei ole; te tapate ja kadestate ega vĂľi midagi saavutada; te tĂźlitsete ja sĂľdite. Teil ei ole, sest te ei palu.  
[N.59.04.03] Te palute ja ei saa, sest te palute pahasti, tahtes seda kulutada oma himudes.  
[N.59.04.04] Te abielurikkujad, eks te tea, et maailma sþprus on vaen Jumala vastu? Kes nßßd tahab olla maailma sþber, see saab Jumala vaenlaseks.  
[N.59.04.05] Või arvate, et Kiri asjata ütleb: „Kadeduseni ta himustab vaimu, kes meis elab”?  
[N.59.04.06] Aga ta annab veel suuremat armu; sellepärast Kiri ütleb: „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele Ta annab armu.”  
[N.59.04.07] Siis alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta pĂľgeneb teie juurest.  
[N.59.04.08] Tulge Jumala ligi, siis Tema tuleb teie ligi! Puhastage käed, te patused, ja kasige sßdamed, te kaksipidi mþtlejad!  
[N.59.04.09] Tundke ära oma viletsus ja leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja teie rþþm tusaks!  
[N.59.04.10] Alanduge Issanda ette, siis Ta Ăźlendab teid!  
[N.59.04.11] Ärge rääkige, vennad, paha üksteisest! Kes vennast räägib paha ja mõistab kohut venna üle, see räägib paha käsuõpetusest ja mõistab kohut käsuõpetuse üle. Aga kui sa mõistad kohut käsuõpetuse üle, siis sa ei ole käsutäitja, vaid kohtumõistja.  
[N.59.04.12] Üks on Käsuandja ja Kohtumõistja, Kes võib teha õndsaks ja panna hukka; aga kes oled sina, kes mõistad kohut ligimese üle?  
[N.59.04.13] Kuulge nüüd, kes ütlete: „Täna või homme me läheme sinna linna ja viibime seal aasta ja kaupleme ning saavutame kasu!” —  
[N.59.04.14] teie, kes ei teagi, missugune on homme teie elu; sest te olete suits, mida pisut aega nähakse ja mis siis haihtub —  
[N.59.04.15] selle asemel et öelda: „Kui Issand tahab ja me elame, siis teeme seda või teist!”  
[N.59.04.16] Ent nßßd te kiitlete oma hooplemisega. Kþik niisugune kiitlemine on paha.  
[N.59.04.17] Kes siis mĂľistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks!  
[N.59.05.01] Kuulge nßßd, te rikkad, nutke ja uluge oma viletsusi, mis on tulemas!  
[N.59.05.02] Teie rikkus on mädanenud ja teie riided on koitanud!  
[N.59.05.03] Teie kuld ja hþbe on roostetanud ja nende rooste on teile tunnistuseks ja sÜÜb ära kþik teie liha nagu tuli! Te olete kogunud vara viimseil päevil.  
[N.59.05.04] Vaata, tÜÜtegijate palk, mille te olete kinni pidanud neilt, oma pþldudel lþikajailt, kisendab teie vastu, ja lþikajate kaebed on tunginud vägede Issanda kþrvade ette!  
[N.59.05.05] Te olete priisanud ja prassinud maa peal; te olete nuumanud oma sßdameid otsekui veristuspäeval!  
[N.59.05.06] Te olete hukka mõistnud Õige ja olete Ta tapnud; Ta ei pane teile vastu.  
[N.59.05.07] Siis olge nßßd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, pþllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varajase ja hilise vihma.  
[N.59.05.08] Olge nßßd teiegi pikameelsed, kinnitage oma sßdameid, sest Issanda tulemine on lähedal!  
[N.59.05.09] Ärge ägage, vennad, üksteise pärast, et teid hukka ei mõistetaks! Vaata, Kohtumõistja seisab ukse ees!  
[N.59.05.10] Vþtke, vennad, vaeva kannatamise ja pikameelse ootamise eeskujuks prohvetid, kes Issanda nimel on rääkinud.  
[N.59.05.11] Vaata, me kiidame þndsaks neid, kes on olnud pßsivad kannatustes; Iiobi pßsivusest te olete kuulnud ja näinud Issanda antud otsa, et Issand on väga halastav ja armuline.  
[N.59.05.12] Aga kõigepealt, mu vennad, ärge vanduge, ei taeva ega maa juures ega mingit muud vannet! Teie „jah” olgu „jah”, ja teie „ei” olgu „ei”, et te ei langeks kohtu alla!  
[N.59.05.13] Kui kellelgi teie seast on vaeva, siis ta palvetagu; kui kellegi käsi hästi käib, siis ta laulgu kiituslaule.  
[N.59.05.14] Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde Koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja vĂľidku teda Ăľliga Issanda nimel.  
[N.59.05.15] Ja usupalve päästab tþbise, ja Issand teeb ta terveks; ja kui ta on pattu teinud, siis see antakse temale andeks.  
[N.59.05.16] Tunnistage ßksteisele oma eksimused ja palvetage ßksteise eest, et saaksite terveks; þige inimese vägev palve suudab palju.  
[N.59.05.17] Eelija oli samasugune nĂľder inimene nagu meiegi, ja ta palus kangesti, et ei sajaks vihma; ja kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud vihma maa peale.  
[N.59.05.18] Ja tema palus jälle ja taevas andis vihma ja maa kandis oma vilja.  
[N.59.05.19] Vennad, kui keegi teie seast eksib ära tþest ja keegi pÜÜrab tema tagasi,  
[N.59.05.20] siis teadke, et kes patuse pÜÜrab tema eksiteelt, see päästab tema hinge ja katab kinni pattude hulga.  
[N.60.01.01] Peetrus, Jeesuse Kristuse Apostel, Pontoses, Galaatias, Kapadookias, Aasias ja Bitßßnias hajuvil asuvaile valitud majalistele,  
[N.60.01.02] Jumala Isa etteteadmist mÜÜda Vaimu pßhitsemise kaudu sþnakuulmiseks ja piserdamiseks Jeesuse Kristuse Verega! Arm ja rahu rohkenegu teile!  
[N.60.01.03] Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, Kes Oma suurt halastust mÜÜda meid on uuesti sßnnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ßlestþusmise läbi surnuist  
[N.60.01.04] kadumatu ja rßvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis taevas on tallel teie jaoks,  
[N.60.01.05] mida Jumala väega valvatakse usu läbi þndsuse jaoks, mis on valmis ilmsiks tulema viimsel ajal!  
[N.60.01.06] Sellest te väga rþþmutsete, kuigi te nßßd vajaduse korral pisut kurvastute mþnesugustes kiusatustes,  
[N.60.01.07] et teie usk, kui see on läbi katsutud, leitaks kallihinnalisem olevat kullast, mis kaob ja siiski tules läbi katsutakse, ja oleks teile kiituseks ja hiilguseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel,  
[N.60.01.08] Keda te kßll ei ole näinud, ja siiski armastate, Kellesse te nßßd usute, kuigi te Teda ei näe, ja rþþmutsete ßtlematu ning väga kalli rþþmuga,  
[N.60.01.09] kes saavutate usu eesmärgi, hingede þndsuse.  
[N.60.01.10] Seda þndsust on uurinud ja juurelnud prohvetid, kes on ennustanud teile määratud armust,  
[N.60.01.11] juureldes seda, mis ja millise aja kohta teateid andis Kristuse Vaim nende sees, kui Ta ette ilmutas Kristust tabavaid kannatusi ja neile järgnevaid austusi.  
[N.60.01.12] Neile ilmutati, et mitte neile endile, vaid teile oli kasuks see, mis nßßd on kuulutatud teile nende kaudu, Kes teile taevast läkitatud Pßha Vaimu läbi on toonud Evangeeliumi; ja sellesse igatsevad Inglidki vaadata.  
[N.60.01.13] Sellepärast vÜÜtage oma meele niuded ja olge kained; ja lootke täiesti armu peale, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises.  
[N.60.01.14] Kui sþnakuulelikkuse lapsed ärge anduge endistele himudele, nagu siis kui teil puudus þige teadmine;  
[N.60.01.15] vaid nĂľnda nagu See, Kes teid on kutsunud, on pĂźha, saage ka ise pĂźhaks kĂľigis eluviisides;  
[N.60.01.16] sest on kirjutatud: „Olge pühad, sest Mina olen püha!”  
[N.60.01.17] Ja et te appi hßßate teda kui Isa, Kes isikule vaatamata mþistab kohut igaßhe tegu mÜÜda, siis veetke kartuses oma majaliseks olemise aeg,  
[N.60.01.18] teades, et teid ei ole kaduvaga, hþbeda vþi kullaga lunastatud teie tßhiseist esivanemailt päritud eluviisidest,  
[N.60.01.19] vaid Kristuse kui veatu ja laitmatu talle kalli Verega,  
[N.60.01.20] Kes kßll oli ette määratud enne maailma rajamist, aga aegade lþpul on saanud ilmsiks teie pärast,  
[N.60.01.21] kes Tema kaudu olete usklikud Jumalasse, kes Tema surnuist ßles äratas ja Temale andis au, nii et teie usk on ka lootus Jumala peale.  
[N.60.01.22] Et te olete oma hinged puhastanud tĂľe sĂľnakuulmises teesklematuks vennalikuks armastuseks, siis armastage Ăźksteist innukalt ja sĂźdamest,  
[N.60.01.23] sest et olete uuesti sßnnitatud mitte kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning pßsiva sþna läbi.  
[N.60.01.24] Sest „kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu rohu õieke; rohi kuivab ära ja õieke variseb maha,  
[N.60.01.25] aga Issanda sõna püsib igavesti!” Ja see on see sõna, mis teile rõõmusõnumina on kuulutatud.  
[N.60.02.01] Siis pange nßßd maha kþik kurjus ja kþik kavalus ja silmakirjatsus ja kadedus ja kþik keelekandmine  
[N.60.02.02] ning himustage otsekui vastsßndinud lapsed vaimset täispiima, et te selle läbi vþiksite kasvada þndsuseks,  
[N.60.02.03] kui te olete maitsnud, et Issand on helde, tulles Tema juurde  
[N.60.02.04] kui elava kivi juurde, mis kßll inimeste poolt on pþlatud, aga Jumala juures on ära valitud ja väga kallis,  
[N.60.02.05] ja teiegi ehituge ßles kui elavad kivid vaimulikuks kojaks ja pßhaks preesterkonnaks ohverdama vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.  
[N.60.02.06] Sellepärast ongi lugeda Kirjas: „Vaata, Mina panen Siionisse valitud kalli nurgakivi, ja kes Temasse usub, see ei satu häbisse!”  
[N.60.02.07] Teile nüüd, kes usute, on Ta kallihinnaline; aga uskmatuile on Ta „kivi, mille hooneehitajad põlgasid, kuid mis sai nurgakiviks”,  
[N.60.02.08] ja „komistuskiviks ja pahanduskaljuks”. Nemad „tõukavad Tema vastu”, sest nad ei kuule sõna, ja selleks on need ka pandud.  
[N.60.02.09] Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite Tema aulisi tegusid”, Kes teid on kutsunud pimedusest Oma imelise valguse juurde,  
[N.60.02.10] teie, kes muiste olite „mitterahvas”, aga nüüd olete Jumala rahvas; kes „ei olnud armu saanud”, aga nüüd olete armu saanud!  
[N.60.02.11] Armsad, ma manitsen teid kui „võõraid ja majalisi” hoiduda lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu,  
[N.60.02.12] ja elada vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust „katsumispäeval”!  
[N.60.02.13] Alistuge kþigele inimeste seatud korrale Issanda pärast, olgu kuningale kui ßlemale valitsejale,  
[N.60.02.14] vþi pealikuile kui neile, keda tema on läkitanud kurjategijaile nuhtluseks, aga heategijaile kiituseks.  
[N.60.02.15] Sest nõnda on Jumala tahtmine, et teie, tehes head, tõkestaksite mõistmatute inimeste rumalust —  
[N.60.02.16] kui vabad ja mitte kui need, kellele vabadus on kurjuse katteks, vaid kui Jumala sulased.  
[N.60.02.17] Austage kĂľiki, armastage vendi, kartke Jumalat, austage kuningat!  
[N.60.02.18] Sulased, olge kĂľige kartusega allaheitlikud oma isandaile, mitte ainult headele ja leplikele, vaid ka tigedaile.  
[N.60.02.19] Sest see on arm, kui keegi sßdametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsusi, kannatades sßßtult.  
[N.60.02.20] Sest mis kiitus see on, kui teid pekstakse patu pärast ning te jääte kannatlikuks? Aga kui te head tehes ja kurja kannatades pßsite kannatlikena, siis on see arm Jumala juures.  
[N.60.02.21] Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite Tema jälgedes,  
[N.60.02.22] „kes ei teinud pattu ja Kelle suust ei leitud pettust”,  
[N.60.02.23] Kes ei sþimanud vastu, kui Teda sþimati, Kes ei ähvardanud, kui Ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, Kes mþistab kohut þigesti,  
[N.60.02.24] Kes meie patud ise kandis ßles ristipuule Oma ihus, et meie pattudele ära sureksime ja elaksime þigusele, Kelle vermete tþttu te olete terveks saanud.  
[N.60.02.25] Sest te olite „nagu eksijad lambad”, aga nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Hooldaja poole.  
[N.60.03.01] Samuti teie, naised, olge allaheitlikud oma meestele, et ka need, kes ei ole sþnakuulelikud sþnale, naiste eluviiside läbi vþidetaks ilma sþnata usule,  
[N.60.03.02] kui nad vaatavad, kuidas te elate jumalakartuses puhast elu.  
[N.60.03.03] Teie ehteks ärgu olgu välispidine juuste palmitsemine, kulla ßmberriputamine ega toredate riietega riietumine,  
[N.60.03.04] vaid varjul olev sĂźdame inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuses, mis on kallis Jumala ees.  
[N.60.03.05] Sest nĂľnda on ka ennevanasti pĂźhad naised, kes lootsid Jumala peale, endid ehtinud ja olnud allaheitlikud oma meestele,  
[N.60.03.06] nõnda nagu Saara oli sõnakuulelik Aabrahamile ja „hüüdis teda isandaks”, ja tema lasteks te olete saanud, kui te teete head ega karda ühtki hirmutust.  
[N.60.03.07] Samuti teie, mehed, elage naisega targasti kui nþrgema astjaga ja osutage neile austust, sest nad on elu armuanni kaaspärijad nagu teiegi, et teie palved poleks tagajärjeta.  
[N.60.03.08] Aga viimaks, olge kĂľik Ăźksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud!  
[N.60.03.09] Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!  
[N.60.03.10] Sest „kes armastab elu ja näha häid päevi, see hoidku oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast;  
[N.60.03.11] ta pÜÜrdugu ära kurjast ning tehku head; ta otsigu rahu ja nþudku seda taga.  
[N.60.03.12] Sest Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende palvetamise poole; aga Issanda pale on pahategijate vastu!”  
[N.60.03.13] Ja kes peaks teile kurja tegema, kui te heategemises olete agarad?  
[N.60.03.14] Aga kuigi te kannataksite õiguse pärast, siis olete ometi õndsad. „Ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge”,  
[N.60.03.15] vaid pĂźhitsege Issandat Kristust oma sĂźdameis, olles alati valmis andma vastust igaĂźhele, kes teilt nĂľuab seletust lootuse kohta, mis teis on.  
[N.60.03.16] Aga vastake tasaduse ja kartusega, ja teil olgu hea sßdametunnistus, et jääksid häbisse selles, mida teist paha räägivad need, kes teotavad teie head eluviisi Kristuses.  
[N.60.03.17] Sest parem on, kui nĂľnda on Jumala tahtmine, head tehes kannatada kui paha tehes.  
[N.60.03.18] On ju ka Kristus kord surnud pattude pärast, þige ßlekohtuste eest, et Ta meid juhiks Jumala juurde, kui Ta kßll surmati liha poolest, kuid elavaks tehti vaimu poolest,  
[N.60.03.19] kelles Ta ka läks ära ja kuulutas vangis olevaile vaimudele,  
[N.60.03.20] kes muiste ei kuulanud sþna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, kui ehitati laeva, millel mþned ßksikud, see on kaheksa hinge, päästeti läbi vee.  
[N.60.03.21] Sellele vþrdluskujule vastavalt päästab teidki nßßd vesi ristimisena, mitte kui liha rßveduse kþrvaldamine, vaid kui hea sßdametunnistuse nþudmine Jumala ees Jeesuse Kristuse ßlestþusmise kaudu,  
[N.60.03.22] Kes on läinud taevasse ja on Jumala paremal käel ja Kellele on alistatud Inglid ja vþimud ja väed.  
[N.60.04.01] Et nßßd Kristus on kannatanud lihas, siis relvastuge teiegi sama meelega; sest kes lihas on kannatanud, see on lakanud pattu tegemast,  
[N.60.04.02] nþnda et ta aega, mis tal veel on elada lihas, enam ei ela inimeste himude järgi, vaid Jumala tahtmise järgi.  
[N.60.04.03] Sest sellest on kßllalt, et teil mÜÜdunud aeg kulus ära paganate tahte täitmiseks, kui te elasite lodevuses, himudes, viinajoomises, Üistes olenguis, jootudes ja jþledais ebajumalateenistustes.  
[N.60.04.04] Nemad vþþrastavad seda, et teie nendega ßhes ei jookse samas lodeva elu voolus, ning pilkavad teid.  
[N.60.04.05] Nad peavad aru andma Sellele, Kes on valmis kohut mĂľistma elavate ja surnute Ăźle.  
[N.60.04.06] Sest selleks on surnuile kuulutatud Evangeelium, et kohus nende Ăźle oleks mĂľistetud nagu inimeste Ăźle lihas ja nad elaksid nagu Jumal vaimus.  
[N.60.04.07] Aga kþigi asjade lþpp on lähedal! Olge siis mþistlikud ja kained palveiks!  
[N.60.04.08] Kõigepealt olgu teie armastus südamlik üksteise vastu, sest „armastus katab pattude hulga”.  
[N.60.04.09] Olge kĂźlalislahked Ăźksteise vastu ilma nurisemata.  
[N.60.04.10] Teenigu igaĂźks teist selle andega, mille ta on saanud, kui Jumala mĂľnesuguse armu head majapidajad.  
[N.60.04.11] Kui keegi räägib, siis ta rääkigu kui Jumala sþnu; kui keegi teenib, siis ta teenigu kui jþust, mida Jumal annab, et kþiges austataks Jumalat Jeesuse Kristuse läbi, Kelle on au ja vägi ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.60.04.12] Armsad, ärge pidage vþþraks tulekuumust enestes, mis teile on saanud katsumiseks, otsekui sßnniks teile midagi vþþrast,  
[N.60.04.13] vaid sedamÜÜda nagu teil on osa Kristuse kannatamistest, olge rþþmsad, et vþiksite rþþmustuda ning hþisata Tema au ilmumisel.  
[N.60.04.14] Kui teid solvatakse Kristuse nime pärast, siis te olete þndsad, sest au ja Jumala Vaim hingab teie peal.  
[N.60.04.15] Ärgu siis keegi teist kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana või salakaebajana.  
[N.60.04.16] Aga kui keegi kannatab ristiinimesena, siis ta ärgu häbenegu, vaid andku Jumalale austust selle nimega.  
[N.60.04.17] Sest aeg on kohtul alata Jumala kojast; kui see aga algab kĂľigepealt meist, missugune ots ootab neid, kes ei ole sĂľnakuulelikud Jumala Evangeeliumile?  
[N.60.04.18] Ja kui þige vaevalt pääseb, kuhu siis saab þel ja patune?  
[N.60.04.19] Seepärast usaldagu need, kes Jumala tahtmise järgi kannatavad, oma hinged ustava Looja hooleks, tehes head.  
[N.60.05.01] Kogudusevanemaid teie seas ma nßßd manitsen kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja, kes ka olen tulevase au osaline, mis peab ilmuma:  
[N.60.05.02] hoidke teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tþttu, vaid innust,  
[N.60.05.03] mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks;  
[N.60.05.04] siis te saate, kui Ülimkarjane ilmub, närtsimatu aupärja!  
[N.60.05.05] Samuti teie, nooremad, alistuge vanemaile ja riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele Ta annab armu!”  
[N.60.05.06] Siis alanduge Jumala vägeva käe alla, et Ta teid ßlendaks omal ajal!  
[N.60.05.07] Heitke kĂľik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest!  
[N.60.05.08] Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ßmber nagu mÜirgaja lþukoer otsides, keda neelata!  
[N.60.05.09] Tema vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda.  
[N.60.05.10] Aga kĂľige armu Jumal Ise, Kes meid on kutsunud Oma igavesse ausse Kristuses, vĂľtku teid, kui te pisut olete kannatanud, valmistada, kinnitada, teha tugevaks ja rajada!  
[N.60.05.11] Tema päralt on vþimus ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.60.05.12] Silvaanuse, minu arvates ustava venna kaudu olen teile lĂźhidalt kirjutanud, manitsedes ja tunnistades, et see on tĂľeline Jumala arm, milles te olete.  
[N.60.05.13] Teid tervitab kaasvalitud kogudus BaabĂźlonis ja Markus, mu poeg.  
[N.60.05.14] Tervitage Ăźksteist armastuse suudlusega! Rahu teile kĂľikidele, kes olete Kristuses!  
[N.61.01.01] Siimon Peetrus, Jeesuse Kristuse sulane ja apostel, neile, kes on saanud niisama kalli usu kui meiegi meie Jumala ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse õiguses.  
[N.61.01.02] Armu ja rahu lisatagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda tunnetuses!  
[N.61.01.03] Nþnda nagu Tema jumalik vägi meile on annetanud kþik, mida vajatakse eluks ja jumalakartuseks, Tema tunnetuse kaudu, Kes meid on kutsunud Oma au ja vooruslikkusega,  
[N.61.01.04] millega on meile kingitud kallid ja suurimad tþotused, et te nende läbi saaksite osa jumalikust loomust, kui te olete pþgenenud ära hukkumisest, mis on maailmas himude tþttu;  
[N.61.01.05] siis kandke sellesama pärast kþikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust ja vooruslikkuses tunnetust,  
[N.61.01.06] tunnetuses taltumust, taltumuses kannatlikkust, kannatlikkuses jumalakartust,  
[N.61.01.07] jumalakartuses vennaarmastust ja vennaarmastuses armastust kĂľikide vastu.  
[N.61.01.08] Sest kui teil seda kĂľike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises.  
[N.61.01.09] Aga kellel see kþik puudub, on pime, lßhinägelik, ja on unustanud puhastuse endistest pattudest.  
[N.61.01.10] Sellepärast, vennad, pßßdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi.  
[N.61.01.11] Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse Kuningriiki.  
[N.61.01.12] Sellepärast ma tahan alati teile seda meelde tuletada, ehk te kßll seda teate ja olete kindlasti rajatud tþele, mis teil on käes.  
[N.61.01.13] Ma pean Ăľigeks, niikaua kui ma selles ihulikus telgis olen, teid meeldetuletuse kaudu virgutada,  
[N.61.01.14] sest et ma tean, et ma varsti maha panen oma telgi, nagu ka meie Issand Jeesus Kristus mulle on avaldanud.  
[N.61.01.15] Ent ma tahan ka hoolt kanda, et teil pärast minu lahkumist alati oleks vþimalik seda meelde tuletada.  
[N.61.01.16] Sest me ei ole Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist teile teatavaks tehes mitte järginud kavalasti sepitsetud tßhje jutte, vaid me oleme ise oma silmaga näinud Tema suurt aulisust.  
[N.61.01.17] Sest Tema sai Jumalalt Isalt au ja austust kõige kõrgemalt ault, kui Temale kostis niisugune hääl: „See on Minu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!”  
[N.61.01.18] Ja selle hääle me kuulsime taevast tulevat, olles ßhes Temaga pßhal mäel.  
[N.61.01.19] Ja meil on veel kindlam prohvetlik sþna, ja te teete hästi, et te seda tähele panete kui kßßnalt, mis paistab pimedas paigas, kuni päev jþuab kätte ning koidutäht tþuseb teie sßdameis.  
[N.61.01.20] Ja see olgu teile kĂľigepealt teada, et Ăźkski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks.  
[N.61.01.21] Sest inimese tahtel ei ole iialgi ßhtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pßhast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.  
[N.61.02.01] Aga valeprohveteidki tþusis rahva seas, nþnda nagu teiegi seas saab olema lahkþpetajaid, kes salamahti toovad sisse hukutavaid valeþpetusi, salgavad ära Peremehegi, Kes nad on ostnud, ja tþmbavad eneste peale äkilise hukatuse.  
[N.61.02.02] Ja paljud järgivad nende lodevat elu, kelle pärast pilgatakse tþe teed;  
[N.61.02.03] ja ahnuses kasutavad nad teid petlike sĂľnadega. Nende kohus on juba ammu valvas ja nende hukatus ei tuku.  
[N.61.02.04] Sest kui Jumal ei säästnud ingleidki, kes pattu tegid, vaid tþukas nad pþrgupimeduse soppidesse säilitatavaiks kohtu jaoks,  
[N.61.02.05] ja kui Ta ei säästnud muistset maailma, vaid varjas ainult þigusekuulutajat Noad, neid kaheksakesi, kui ta laskis tulla veeuputuse jumalatute maailma peale;  
[N.61.02.06] ja mþistis ka hukka Soodoma ja Gomorra linnad, pþletades need tuhaks ja pannes hirmu täheks neile, kes tulevikus on jumalatud,  
[N.61.02.07] ja päästis Loti, kes oli þige ja keda ßleannetud inimesed piinasid oma kiimalise käitumisega -  
[N.61.02.08] sest elades nende keskel see þige vaevas päevast päeva oma vaga hinge, nähes ja kuuldes ßlekohtusi tegusid -  
[N.61.02.09] nii Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest, aga ßlekohtusi säilitada kohtupäevaks, et neid nuhelda,  
[N.61.02.10] iseäranis aga neid, kes liha järgi elavad roppudes himudes ja pþlgavad Issanda valitsust. Need on jultunud, iseennast täis, ei karda pilgata aukandjaid vaime,  
[N.61.02.11] kuna Inglidki, kuigi nad kßll vþimuselt ja väelt on suuremad, ßhtki pilkavat otsust ei lausu nende kohta Issanda ees.  
[N.61.02.12] Ent need on nagu mþistmatud loomad, kes on oma loomu poolest sßndinud pßßtavaiks ja hukutavaiks; nad pilkavad seda, mida nad ei tea, ja hukkuvad ka oma hukus,  
[N.61.02.13] saades kätte ßlekohtu palga; nad peavad lþbuks igapäevast laiutamist; nad on ebapuhtuse ja häbi laigud, kes oma pettuste varal lþbutsevad, kui nad pidutsevad ßhes teiega;  
[N.61.02.14] nende silmad Ăľhkuvad abielurikkumisest ja nende iha ei lakka; nemad ahvatlevad kinnitamatuid hingi, neil on ahnusega vilunud sĂźda, nad on needuse lapsed!  
[N.61.02.15] Nad on hßljanud otsese tee, nad on ära eksinud, käies Bileami, Beori poja teed, kellele ßlekohtu palk oli armas,  
[N.61.02.16] aga kes oma ßleastumise pärast sai karistada: keeletu koormakandja loom rääkis inimese häälega ja takistas prohveti jþledust.  
[N.61.02.17] Need on ilma veeta lätted, marutuulest aetavad udupilved, kellele on varutud pilkane pimedus.  
[N.61.02.18] Sest rääkides tßhje ßlerinna sþnu, ahvatlevad nad lodevate lihahimudega neid, kes vaevalt olid pääsenud pakku eksiteel käijate seast;  
[N.61.02.19] nad tĂľotavad neile vabadust, olles ise kaduvuse orjad, sest kelle vĂľidetud keegi on, selle ori ta on.  
[N.61.02.20] Sest kui nad Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse tunnetuse läbi pääsesid pakku maailma ebapuhtusest, kuid jälle segunevad sellega ja jäävad alla, siis on nende viimne lugu saanud pahemaks kui esimene.  
[N.61.02.21] Sest neil oleks parem, et þiguse tee oleks jäänud neile tundmatuks, kui seda tundes ära pÜÜrduda käsust, mis neile on antud.  
[N.61.02.22] Neile on tulnud kätte, mis tõeline vanasõna ütleb: „Koer pöördub tagasi oma okse juurde” ja „pestud emis läheb porisse püherdama!”  
[N.61.03.01] See on, armsad, juba teine kiri, mille ma teile kirjutan, ja mþlematega ma hoian oma meeldetuletamisega ärkvel teie puhast meelt,  
[N.61.03.02] et te meenutaksite neid sõnu, mis pühad prohvetid enne on rääkinud, ja Issanda ning Õnnistegija käsku, mille on andnud teie Apostlid.  
[N.61.03.03] Seda teadke kþigepealt, et viimseil päevil tuleb pilkesþnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi  
[N.61.03.04] ning ütlevad: „Kus on Tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid hingama, jääb kõik nõnda, nagu oli loomise algusest!”  
[N.61.03.05] Sest neil, kes seda tahavad, on teadmata, et taevad olid vanasti olemas ja maa koosnes veest ja vee läbi Jumala sþna väe tþttu  
[N.61.03.06] ja et nende läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses.  
[N.61.03.07] Ent praegused taevad ja maa säilitatakse sama Sþna läbi ning hoitakse alal tule jaoks jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks.  
[N.61.03.08] Aga see ßks asi ärgu olgu teile, armsad, teadmata, et ßks päev on Issanda juures nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu ßks päev!  
[N.61.03.09] Issand ei viivita tþotust täitmast, nþnda nagu mþned peavad seda viivituseks, vaid Tema on pika meelega teie vastu; sest Ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kþik tuleksid meeleparandusele!  
[N.61.03.10] Aga Issanda päev tuleb otsekui varas ÜÜsel, mil taevad raginal hukkuvad ja maailma algained tules laostuvad ja ilmamaad ja kþiki seal tehtud tÜid ei leidu enam.  
[N.61.03.11] Kui see nßßd kþik nþnda laostub, missugused siis teie peate olema pßhas elus ja jumalakartuses,  
[N.61.03.12] oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut, mille pärast taevad sßßdatult laostuvad ja maailma algained kuumuses ära sulavad?  
[N.61.03.13] Aga meie ootame tema tþotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus þigus elab!  
[N.61.03.14] Sellepärast, armsad, seda oodates pßßdke, et Ta teid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus;  
[N.61.03.15] ja meie Issanda pikka meelt arvake þndsuseks, nþnda nagu ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mÜÜda,  
[N.61.03.16] nagu ka kþigis kirjades, milles ta räägib neist asjust, kus on raske aru saada mþnest asjast, mida þppimatud ja kinnitamatud inimesed nagu muidki kirju väänavad iseeneste hukatuseks.  
[N.61.03.17] Et teie nßßd, armsad, seda ette ära teate, siis hoiduge sellest, et ßleannetute eksitused teid ei kisuks ßhtlasi kaasa eksitusse ning te ei langeks ära oma kindlalt aluselt.  
[N.61.03.18] Aga kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses. Temale olgu austus nii nüüd kui igaviku päevil!  
[N.62.01.01] Mis algusest oli, mis me oleme kuulnud, mis me oma silmaga oleme näinud, mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud, seda me räägime elu Sþnast  
[N.62.01.02] - ja elu ilmus, ja me oleme näinud ja tunnistame ja kuulutame teile seda igavest elu, mis oli Isa juures ja ilmus meile -  
[N.62.01.03] mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame teile, et teilgi oleks osadus meiega. Ja meie osadus on Isaga ja Tema Pojaga, Jeesuse Kristusega.  
[N.62.01.04] Ja seda me kirjutame teile, et meie rþþm oleks täielik.  
[N.62.01.05] Ja see on kuulutus, mille me oleme kuulnud Temalt ja kuulutame teile, et Jumal on valgus ja Temas ei ole mingit pimedust.  
[N.62.01.06] Kui me ßtleme, et meil on osadus Temaga, aga käime pimeduses, siis me valetame ega tee tþtt.  
[N.62.01.07] Aga kui me käime valguses, nþnda nagu Tema on valguses, siis on meil osadus ßksteisega, ja Jeesuse Kristuse, Tema Poja Veri puhastab meid kþigest patust.  
[N.62.01.08] Kui me Ăźtleme, et meil ei ole pattu, siis me petame iseendid ja tĂľde ei ole meie sees.  
[N.62.01.09] Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja Ăľige, nii et Ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kĂľigest Ăźlekohtust.  
[N.62.01.10] Kui me Ăźtleme, et me pole pattu teinud, siis me teeme Tema valelikuks ja Tema sĂľna ei ole meie sees.  
[N.62.02.01] Minu lapsukesed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, Kes on Ăľige.  
[N.62.02.02] Ja Tema on lepitus meie pattude eest; aga mitte ßkspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest.  
[N.62.02.03] Ja sellest me tunneme, et me oleme Tema ära tundnud, et me peame Tema käske.  
[N.62.02.04] Kes ütleb: „Mina tunnen Teda”, ega pea Tema käske, see on valelik ja tõde ei ole tema sees.  
[N.62.02.05] Aga kes peab Tema sþna, selles on tþesti Jumala armastus saanud täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me oleme Tema sees.  
[N.62.02.06] Kes ßtleb enese Tema sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust elu nagu Tema elas.  
[N.62.02.07] Armsad, ma ei kirjuta teile uut käsku, vaid vana käsku, mis teil on olnud algusest; see vana käsk on sþna, mida te olete kuulnud.  
[N.62.02.08] Taas ma kirjutan teile uue käsu, mis on tþsi Tema sees ja teie sees, sest pimedus mÜÜdub ja tþeline valgus juba paistab.  
[N.62.02.09] Kes Ăźtleb enese valguses olevat, aga vihkab oma venda, see on pimeduses siitsaadik.  
[N.62.02.10] Kes oma venda armastab, see pĂźsib valguses ja temas ei ole pahandust.  
[N.62.02.11] Aga kes oma venda vihkab, see on pimeduses ja käib pimeduses ega tea, kuhu ta läheb, sest pimedus on teinud ta silmad pimedaks.  
[N.62.02.12] Ma kirjutan teile, lapsukesed, sest teie patud on andeks antud Tema nime pärast.  
[N.62.02.13] Ma kirjutan teile, isad, sest te olete ära tundnud Tema, Kes on algusest. Ma kirjutan teile, noored mehed, sest te olete ära vþitnud tigeda.  
[N.62.02.14] Ma olen kirjutanud teile, lapsukesed, sest te olete ära tundnud Isa. Ma olen kirjutanud teile, isad, sest te olete ära tundnud Tema, Kes on algusest. Ma olen kirjutanud teile, noored mehed, sest te olete tugevad ja Jumala sþna pßsib teie sees ja et te olete ära vþitnud tigeda.  
[N.62.02.15] Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees.  
[N.62.02.16] Sest kĂľik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukĂľrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast.  
[N.62.02.17] Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, pĂźsib igavesti.  
[N.62.02.18] Lapsukesed, nßßd on viimne aeg! Ja nagu te olete kuulnud, et kristusevastane tuleb, nþnda ongi nßßd ilmunud palju kristusevastaseid; siit me tunneme, et käes on viimne aeg.  
[N.62.02.19] Meist nad on lähtunud, kuid nad ei olnud meist; sest kui nad oleksid olnud meist, siis nad oleksid jäänud meie juurde. Ent nad läksid ära, et saaks ilmsiks, et kþik ei ole meist.  
[N.62.02.20] Teil on vĂľidmine PĂźhalt ja teil kĂľigil on teadmine.  
[N.62.02.21] Mina ei ole teile kirjutanud sellepärast et te ei tea tþde, vaid et te seda teate ja et ßhtki valet ei tule tþe seest.  
[N.62.02.22] Kes on valelik kui mitte see, kes salgab, et Jeesus on Kristus? See on kristusevastane, kes salgab Isa ja Poega.  
[N.62.02.23] IgaĂźks, kes salgab Poja, sel ei ole ka Isa. Kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa.  
[N.62.02.24] Mida te olete algusest saadik kuulnud, see pĂźsigu teis. Kui teis pĂźsib see, mida te algusest saadik olete kuulnud, siis teiegi pĂźsite Pojas ja Isas.  
[N.62.02.25] Ja see on tĂľotus, mille Tema meile on tĂľotanud: igavene elu.  
[N.62.02.26] Seda ma olen teile kirjutanud neist, kes teid eksitavad.  
[N.62.02.27] Ja teie - see vþidmine, mille te olete saanud Temalt, jääb ju teisse ja teil ei ole vajadust, et keegi teid þpetaks; vaid nagu Tema vþidmine teid kþiges þpetab, nþnda on see tþsi ega ole vale; ja nþnda nagu see teid on þpetanud, nþnda pßsige Temas.  
[N.62.02.28] Ja nßßd, lapsukesed, jääge Temasse, et kui Ta ilmub, meil oleks julgus ja mitte häbi Tema ees, kui ta tuleb.  
[N.62.02.29] Kui te teate, et Ta on Ăľige, siis te mĂľistate, et igaĂźks, kes teeb Ăľigust, on Temast sĂźndinud.  
[N.62.03.01] Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hßßtakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda.  
[N.62.03.02] Armsad, me oleme nßßd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on.  
[N.62.03.03] Ja igaĂźks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nĂľnda nagu Temagi on puhas.  
[N.62.03.04] Igaßks, kes pattu teeb, teeb ka seda, mis on käsu vastu; ja patt on see, mis on käsu vastu.  
[N.62.03.05] Ja te teate, et Tema on ilmunud patte ära vþtma; ja Temas ei ole pattu.  
[N.62.03.06] Ükski, kes jääb Tema sisse, ei tee pattu; ükski, kes pattu teeb, ei ole teda näinud ega Teda tundnud.  
[N.62.03.07] Lapsukesed, ärgu ßkski teid eksitagu! Kes teeb þigust, see on þige, nþnda nagu Temagi on þige.  
[N.62.03.08] Kes pattu teeb, see on kuradist; sest kurat teeb pattu algusest saadik. Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et Ta tĂźhistaks kuradi teod.  
[N.62.03.09] Ükski, kes on Jumalast sündinud, ei tee pattu, sest tema seeme püsib Temas ja ta ei või pattu teha, sellepärast et ta on Jumalast sündinud.  
[N.62.03.10] Sellest ilmneb, kummad on Jumala lapsed ja kummad kuradi lapsed. Ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, ega see, kes ei armasta oma venda.  
[N.62.03.11] Sest see on sĂľnum, mida te algusest saadik olete kuulnud, et me peame Ăźksteist armastama;  
[N.62.03.12] mitte nþnda, nagu Kain, kes oli tigedast ja tappis oma venna. Ja mispärast ta tappis tema? Sellepärast et tema teod olid kurjad ja tema venna teod þiged.  
[N.62.03.13] Ärge pange imeks, vennad, kui maailm teid vihkab!  
[N.62.03.14] Me teame, et oleme tulnud surmast elusse, sest me armastame vendi; kes venda ei armasta, see jääb surmasse.  
[N.62.03.15] Igaßks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ßhelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks.  
[N.62.03.16] Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et Tema Oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest.  
[N.62.03.17] Kui nßßd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma sßdame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?  
[N.62.03.18] Lapsukesed, ärgem armastagem sþnaga ega keelega, vaid teoga ja tþega!  
[N.62.03.19] Sellest me tunneme, et oleme tĂľe seest ja vĂľime vaigistada tema ees oma sĂźdant,  
[N.62.03.20] et kui meie sĂźda meid hukka mĂľistab, Jumal on suurem kui meie sĂźda ja teab kĂľik.  
[N.62.03.21] Armsad, kui meie sĂźda meid hukka ei mĂľista, on meil julgus Jumala ees,  
[N.62.03.22] ja mida me iganes palume, seda me saame Temalt, sest me peame Tema käske ja teeme, mis on Temale meelepärast.  
[N.62.03.23] Ja see on Tema käsk, et me peame uskuma Tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastama ßksteist, nagu Tema meile on käsu andnud.  
[N.62.03.24] Ja kes peab Tema käske, see jääb Temasse ja Tema sellesse. Ja sellest me tunneme, et Tema jääb meisse, sellest Vaimust, Kelle Ta meile on andnud.  
[N.62.04.01] Armsad, ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast; sest palju valeprohveteid on välja läinud maailma.  
[N.62.04.02] Sellest te tunnetate Jumala Vaimu: iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihas tulnud olevat, see on Jumalast.  
[N.62.04.03] Ja ßkski vaim, kes ei tunnista seda Jeesust, ei ole Jumalast; ja see on kristusevastase vaim, kelle te olete kuulnud tulemas olevat ja nßßd juba on maailmas.  
[N.62.04.04] Teie, lapsukesed, olete Jumalast ja olete nad ära vþitnud; sest suurem on See, Kes on teie sees, kui see, kes on maailmas.  
[N.62.04.05] Nemad on maailmast; sellepärast nad räägivad maailmast ja maailm kuuleb neid.  
[N.62.04.06] Meie oleme Jumalast; kes tunneb Jumalat, vĂľtab meid kuulda; kes ei ole Jumalast, ei vĂľta meid kuulda. Sellest me tunneme tĂľe Vaimu ja eksituse vaimu.  
[N.62.04.07] Armsad, armastagem Ăźksteist, sest armastus on Jumalast, ja igaĂźks, kes armastab, on Jumalast sĂźndinud ja tunneb Jumalat.  
[N.62.04.08] Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud; sest Jumal on armastus.  
[N.62.04.09] Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal Oma ainusßndinud Poja on läkitanud maailma, et me Tema läbi elaksime.  
[N.62.04.10] Selles on armastus — ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et Tema meid on armastanud ja on läkitanud Oma Poja lepituseks meie pattude eest.  
[N.62.04.11] Armsad, kui Jumal meid nĂľnda on armastanud, siis peame ka meie Ăźksteist armastama.  
[N.62.04.12] Jumalat ei ole iialgi ßkski näinud. Kui me ßksteist armastame, siis jääb Jumal meisse ja Tema armastus on saanud täiuslikuks meie sees.  
[N.62.04.13] Sellest, et Ta meile on andnud osa Oma Vaimust, me tunneme, et me jääme Temasse ja Tema meisse.  
[N.62.04.14] Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Õnnistegijaks.  
[N.62.04.15] Kes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, sellesse jääb Jumal ning tema Jumalasse.  
[N.62.04.16] Ja me oleme tundma þppinud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus, ja kes jääb armastusse, see jääb Jumalasse ning Jumal jääb temasse.  
[N.62.04.17] Selles on armastus saanud täiuslikuks meie sees, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest otsekui Tema on, nþnda oleme ka meie selles maailmas.  
[N.62.04.18] Kartust ei ole armastuses, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on nuhtlust; aga kes kardab, ei ole saanud täiuslikuks armastuses.  
[N.62.04.19] Me armastame, sest Tema on meid enne armastanud.  
[N.62.04.20] Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, Keda ta ei ole näinud.  
[N.62.04.21] Ja meil on Temalt see käsk, et kes armastab Jumalat, see armastab ka oma venda.  
[N.62.05.01] IgaĂźks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on Jumalast sĂźndinud; ja igaĂźks, kes armastab Teda, Kes Tema on sĂźnnitanud, see armastab ka Temast sĂźndinut.  
[N.62.05.02] Sellest me tunneme, et me armastame Jumala lapsi, kui armastame Jumalat ja täidame Tema käske.  
[N.62.05.03] Sest see on Jumala armastus, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked!  
[N.62.05.04] Sest kþik, mis Jumalast on sßndinud, vþidab maailma ära; ja see ongi see vþit, mis on ära vþitnud maailma: meie usk!  
[N.62.05.05] Kes on, kes vĂľidab maailma, kui aga see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg?  
[N.62.05.06] Tema on See, Kes tuleb vee ja vere kaudu, Jeesus Kristus, mitte veega Ăźksi, vaid vee ja verega. Ja Vaim on, Kes tunnistab, et Vaim on tĂľde.  
[N.62.05.07] Sest kolm on, Kes tunnistavad:  
[N.62.05.08] Vaim ja vesi ja veri, ja need kolm liituvad Ăźhte.  
[N.62.05.09] Kui me vĂľtame vastu inimeste tunnistuse, siis on Jumala tunnistus suurem, sest see on Jumala tunnistus, mis Ta on tunnistanud Oma Pojast.  
[N.62.05.10] Kes usub Jumala Pojasse, sellel on tunnistus enese sees. Kes ei usu Jumalat, on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mis Jumal on tunnistanud Oma Pojast.  
[N.62.05.11] Ja see on see tunnistus, et Jumal on meile andnud igavese elu ja see elu on Tema Pojas.  
[N.62.05.12] Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel Jumala Poega ei ole, sellel ei ole elu.  
[N.62.05.13] Seda ma olen teile kirjutanud, et te teaksite enestel olevat igavese elu, teil, kes usute Jumala Poja nimesse.  
[N.62.05.14] Ja see on see julge avameelsus, mis meil on Tema ees, et kui me midagi palume Tema tahtmist mÜÜda, Ta kuuleb meid.  
[N.62.05.15] Ja kui me teame, et Ta meid kuuleb kþiges, mida me palume, siis me ka teame, et meil on käes need palved, mis me Temalt oleme palunud.  
[N.62.05.16] Kui keegi näeb oma venda pattu tegevat, pattu, mis ei ole surmaks, siis ta tehku palvet, ja Jumal annab temale elu, neile nimelt, kes ei tee pattu surmaks. On patt, mis on surmaks; selle kohta ma ei ßtle, et tuleks paluda.  
[N.62.05.17] KĂľik Ăźlekohus on patt; ja on pattu, mis ei ole surmaks.  
[N.62.05.18] Me teame, et Ăźkski Jumalast sĂźndinu ei tee pattu, vaid Jumalast SĂźndinu hoiab teda, ja tige ei puutu temasse.  
[N.62.05.19] Me teame, et oleme Jumalast ja kĂľik maailm on tigeda vĂľimuses.  
[N.62.05.20] Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mĂľistuse, et me tunnetaksime TĂľelise ja oleksime TĂľelises, Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tĂľeline Jumal ja igavene elu.  
[N.62.05.21] Lapsukesed, hoiduge ebajumalaist!  
[N.63.01.01] Vanem äravalitud emandale ja tema lastele, keda ma armastan tþes - ja mitte ßksi mina, vaid ka kþik, kes on tunnetanud tþe -  
[N.63.01.02] tþe pärast, mis jääb meisse ja on meiega igavesti.  
[N.63.01.03] Arm, halastus ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, Isa Pojalt, olgu meie kĂľikidega tĂľes ja armastuses!  
[N.63.01.04] Mind rþþmustas väga, et leidsin sinu laste seast neid, kes käivad tþes vastavalt käsule, mille oleme saanud Isalt.  
[N.63.01.05] Ja nßßd ma palun sind, emand, mitte kui uut käsku sulle kirjutades, vaid sama, mis meil oli algusest alates, et me peame ßksteist armastama.  
[N.63.01.06] Ja see on armastus, et me käime Tema käskude järgi. See on käsk, et teie, nagu te algusest olete kuulnud, käiksite selles.  
[N.63.01.07] Sest palju eksitajaid on tulnud maailma, kes ei tunnista Jeesust Kristust, kes lihas pidi tulema. See on eksitaja ja kristusevastane.  
[N.63.01.08] Vaadake ette, et te ei mineta seda, mis me oleme vaevaga saavutanud, vaid et te saaksite kätte täie palga.  
[N.63.01.09] Igaßks, kes astub Kristuse þpetusest ßle ega jää selle sisse, sellel ei ole Jumalat. Kes pßsib selles þpetuses, sellel on niihästi Isa kui Poeg.  
[N.63.01.10] Kui keegi tuleb teie juurde ega too enesega sama õpetust, siis ärge võtke seda oma majasse ja ärge öelge temale: „Tere tulemast!”  
[N.63.01.11] Sest kes temale ütleb: „Tere tulemast!” saab tema kurjade tegude osaliseks.  
[N.63.01.12] Mul oleks teile palju kirjutada, aga ma ei taha seda teha paberil ja tindiga, vaid ma loodan tulla teie juurde ja teiega rääkida suu suud vastu, et meie rþþm oleks täielik.  
[N.63.01.13] Sind tervitavad sinu äravalitud þe lapsed.  
[N.64.01.01] Vanem armsale Gaajusele, keda ma armastan tĂľes.  
[N.64.01.02] Armas, soovin sulle, et kþigis asjus sinu käsi hästi käiks ja sa oleksid terve, nþnda nagu su hingegi lugu on hea.  
[N.64.01.03] Mind ju rþþmustas väga, kui vennad tulid ja tunnistust andsid sinu tþesusest, nþnda nagu sa käidki tþes.  
[N.64.01.04] Mul ei ole suuremat rþþmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tþes käivat.  
[N.64.01.05] Armas, sina toimid ustavana kþiges, mida sa teed koguni vþþrastele vendadele,  
[N.64.01.06] kes on koguduse ees andnud tunnistust sinu armastusest, kelle suhtes sa teed hästi, kui sa neid saadad edasi teekonnal väärikalt Jumala ees.  
[N.64.01.07] Sest tema nime pärast on nad läinud välja ega vþta midagi paganate käest.  
[N.64.01.08] Sellepärast me oleme kohustatud vþtma niisuguseid vastu, et saaksime tþe kaastÜÜlisteks.  
[N.64.01.09] Ma kirjutasin mþne sþna kogudusele; kuid Diotrefes, kes nende seas pßßab olla ßlem, ei vþta meid vastu.  
[N.64.01.10] Sellepärast mina, kui tulen, tuletan temale meelde teod, mida ta teeb, kui ta meid laimab kurjade sþnadega ega ole rahul sellegagi, et ei vþta ise vendi vastu, vaid takistab ka neid, kes tahavad seda teha, ja lßkkab nad välja kogudusest.  
[N.64.01.11] Armas, ära vþta eeskujuks kurja, vaid head. Kes teeb head, on Jumalast; kes teeb kurja, ei ole Jumalat näinud.  
[N.64.01.12] Demeetriosel on kĂľigilt ja tĂľelt eneselt hea tunnistus, ja meiegi tunnistame sedasama, ja sina tead, et meie tunnistus on tĂľsi.  
[N.64.01.13] Mul oleks sulle palju kirjutada, kuid ma ei taha sinule kirjutada tindi ja sulega,  
[N.64.01.14] vaid loodan sind varsti näha, ja siis me räägime suu suud vastu. [ (III John 1:15) Rahu sulle! Sþbrad tervitavad sind; tervita sþpru nimepidi. ]  
[N.65.01.01] Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jakoobuse vend, Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud kutsutuile.  
[N.65.01.02] Halastust ja rahu ja armastust lisatagu teile rohkesti!  
[N.65.01.03] Armsad, et mul oli kange hool kirjutada teile meie Ăźhisest Ăľndsusest, siis oli mul tungiv vajadus manitseda teid vĂľitlemisele pĂźhadele kord antud usu poolest.  
[N.65.01.04] Sest teie sekka on poetunud mĂľningaid inimesi, kes juba ammu on pandud kirja tulevase hukatuse jaoks, jumalatuid, kes meie Jumala armu tarvitavad, et lodevalt elada, ning salgavad meie ainsa valitseja ja meie Issanda Jeesuse Kristuse.  
[N.65.01.05] Aga ma tahan meelde tuletada teile, kes kþike juba olete korra teada saanud, et Issand, kui Ta rahva oli päästnud Egiptusest, teisel korral hukkas ära need, kes ei uskunud,  
[N.65.01.06] ja et Tema Inglid, kes oma seisust ei hoidnud, vaid jätsid maha oma eluaseme, pani kinni igaveste ahelatega pilkase pimeduse alla suure päeva kohtuks;  
[N.65.01.07] nagu Soodoma ja Gomorra ja nende ßmberkaudsed linnad, kes samal kombel kui needki elasid porduelu ja ajasid taga teist liha, on hoiatavaks näiteks, kannatades igavese tule nuhtlust.  
[N.65.01.08] Nþndasamuti rßvetavad needki unenägijad oma liha, pþlgavad Issanda valitsust, pilkavad aukandjaid vaime.  
[N.65.01.09] Aga ei Peaingel Miikaelgi, kui ta riidles ning vaidles kuradiga Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda pilkavat otsust, vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”  
[N.65.01.10] Kuid need pilkavad seda, millest nad midagi ei tea; aga millest nad loomu poolest kui mĂľistmatud elajad aru saavad, selles nad saadavad endid hukka.  
[N.65.01.11] Häda neile, et nad on läinud Kaini teed ja on andunud Bileami pettusele tasu eest, ja Korahi kombel vastuhakkamisega on läinud hukka!  
[N.65.01.12] Nemad on teie armastussÜÜmaaegadel mustuselaigud, kes kartmatult ßhes pidutsevad iseendid nuumates; nad on tuulte aetavad veeta pilved, sßgisesed viljata puud, kahekordselt surnud, juurtega välja kistud,  
[N.65.01.13] metsikud merelained, mis vahutavad välja oma häbi, eksijad tähed, kellele pilkane pimedus on varutud igaveseks ajaks.  
[N.65.01.14] Ent nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast, ennustanud, öeldes: „Vaata, Issand tuleb Oma pühade kümnetuhandetega  
[N.65.01.15] pidama kohut kõigile ja nuhtlema kõiki jumalatuid kõigi nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalatuses on teinud, ja kõigi kõvade sõnade eest, mis jumalatud patused Tema vastu on rääkinud!”  
[N.65.01.16] Need on nurisejad, saatusega rahulolematud, kes käivad oma himude järgi ja kelle suu räägib ßlbeid sþnu, meelitades inimesi kasu pärast.  
[N.65.01.17] Aga teie, armsad, tuletage endile meelde need sĂľnad, mis meie Issanda Jeesuse Kristuse apostlid on ette kuulutanud,  
[N.65.01.18] kui nad teile ßtlesid, et viimsel ajal tuleb pilkajaid, kes käivad oma þelate himude järgi.  
[N.65.01.19] Need on need, kes tekitavad lĂľhenemisi, maised, kellel ei ole Vaimu.  
[N.65.01.20] Aga teie, armsad, rajage endid oma pĂźhimale usule ja palvetage PĂźhas Vaimus,  
[N.65.01.21] ja hoidke endid Jumala armastuses ja oodake meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks.  
[N.65.01.22] Ja halastage teiste peale, kes kahtlevad,  
[N.65.01.23] päästke nad, kiskuge nad tulest välja; aga teiste peale halastage kartuses, vþigastades kuubegi, mis liha läbi on pilastatud.  
[N.65.01.24] Aga Temale, Kes teid vĂľib hoida komistamast ja teid veatuina seada Oma auhiilguse palge ette hĂľiskamisega,  
[N.65.01.25] ainule Jumalale, meie Õnnistegijale, Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi olgu au, auhiilgus, võimus ja valitsus enne kõike maailmaajastut ja nüüd ja kõigi ajastuteni! Aamen.  
[N.66.01.01] Jeesuse Kristuse Ilmutus, mille Jumal Temale andis, et Ta näitaks Tema sulastele, mis varsti peab sßndima; ja seda Ta näitas, läkitades Oma Ingli kaudu Oma sulasele Johannesele,  
[N.66.01.02] kes on tunnistanud Jumala sþna ja Jeesuse Kristuse tunnistust, kþike, mida ta on näinud.  
[N.66.01.03] Õnnis on see, kes loeb, ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse sõnu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud; sest aeg on ligidal.  
[N.66.01.04] Johannes seitsmele Aasia kogudusele: armu teile ja rahu Sellelt, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb; ja neilt seitsmelt vaimult, kes on Tema aujärje ees;  
[N.66.01.05] ja Jeesuselt Kristuselt, Kes on ustav tunnistaja, esmasĂźndinu surnute seast ja maailma kuningate valitseja. Temale, Kes meid on armastanud ja meid on vabastanud meie pattudest Oma Verega,  
[N.66.01.06] ja on meid teinud kuningriigiks, preestriks Jumalale ja Oma Isale, Temale olgu au ja vägi ajastute ajastuteni! Aamen.  
[N.66.01.07] Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kþik silmad saavad Teda näha, ja need, kes Tema läbi pistsid, ja kþik maa suguharud tþstavad kaebehäält Tema pärast. Tþepoolest, aamen!  
[N.66.01.08] „Mina olen A ja O”, ütleb Issand Jumal, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb, Kõigeväeline.  
[N.66.01.09] Mina, Johannes, teie vend ja teie kaaslane viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumala sþna ja Jeesuse Kristuse tunnistuse pärast.  
[N.66.01.10] Ma olin vaimus Issanda päeval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsekui pasuna häält,  
[N.66.01.11] mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ja läkita neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeasse!”  
[N.66.01.12] Ja ma pÜÜrdusin ßmber vaatama seda häält, mis minuga rääkis. Ja kui ma olin pÜÜrdunud, nägin ma seitset kuld kßßnlajalga.  
[N.66.01.13] Ja keset neid seitset kßßnlajalga ßht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika rßßga ja vÜÜtatud rinde alt kuldvÜÜga.  
[N.66.01.14] Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja Tema silmad nagu tuleleek;  
[N.66.01.15] ja Tema jalad olid otsekui ahjus hþþguv, hiilgav vasemaak ja Tema hääl oli nagu suurte vete kohin.  
[N.66.01.16] Ja Temal oli paremas käes seitse taevatähte, ja Tema suust läks välja terav kaheterane mþþk, ja Tema pale oli otsekui päike, kui see paistab oma väes.  
[N.66.01.17] Kui ma Teda nägin, siis ma langesin maha Tema jalgade ette nagu surnu. Ja Ta pani Oma parema käe mu peale ja ütles mulle: „Ära karda, Mina olen Esimene ja Viimne  
[N.66.01.18] ja Elav; Ma olin surnud, ja vaata, Ma olen elav ajastute ajastuteni, ja Minu käes on surma ja surmavalla vþtmed!  
[N.66.01.19] Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis nßßd on ja mis pärast seda sßnnib!  
[N.66.01.20] Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa nägid Minu paremas käes, ja nende seitsme kuldkßßnlajala saladus on see: need seitse tähte on seitsme koguduse Inglid, ja need seitse kßßnlajalga on seitse kogudust!  
[N.66.02.01] Efesose koguduse Inglile kirjuta: nþnda ßtleb see, Kes neid seitset tähte peab Oma paremas käes, Kes kþnnib seitsme kuldkßßnlajala vahel:  
[N.66.02.02] Ma tean su tegusid ja sinu tÜÜd ja su kannatlikkust ja et sa ei vþi sallida kurje ja oled läbi katsunud need, kes endid ßtlevad Apostlid olevat, aga ei ole, ning oled leidnud nad olevat valelikud;  
[N.66.02.03] ja sinul on kannatlikkust ja sa oled kandnud raskusi Minu nime pärast ega ole raugenud.  
[N.66.02.04] Aga Mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse.  
[N.66.02.05] Siis mþtle nßßd, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimesi tegusid; aga kui mitte, siis Ma tulen su juurde ja lßkkan su kßßnlajala tema asemelt ära, kui sa meelt ei paranda.  
[N.66.02.06] Aga see sul on, et sa vihkad nikolaiitide tegusid, mida vihkan Minagi.  
[N.66.02.07] Kellel kþrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ßtleb: kes vþidab, sellele ma annan sßßa elupuust, mis on Jumala paradiisis.  
[N.66.02.08] Ja SmĂźrna koguduse Inglile kirjuta: nĂľnda Ăźtleb Esimene ja Viimne, Kes oli surnud ja on saanud elavaks:  
[N.66.02.09] Ma tean su viletsust ning vaesust — kuid sa oled siiski rikas — ja pilkamist nende poolt, kes ütlevad endid juudid olevat, aga ei ole, vaid on saatana kogudus!  
[N.66.02.10] Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Vaata, kurat tahab visata mõned teie seast vangitorni, et teid kiusataks; ja teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, siis Ma annan sulle elukrooni!  
[N.66.02.11] Kellel kĂľrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele Ăźtleb: kes vĂľidab, sellele ei tee teine surm mingit kahju!  
[N.66.02.12] Ja Pergamoni koguduse Inglile kirjuta: nþnda ßtleb See, Kelle käes on terav kaheterane mþþk:  
[N.66.02.13] Ma tean, kus sa elad: seal, kus on saatana aujärg! Ja sa pead kinni Mu nimest ega ole Minu usku salanud ka neil päevil, mil Antipas, Mu tunnistaja, mu ustav, tapeti teie juures, kus saatan elab.  
[N.66.02.14] Aga Mul on pisut sinu vastu, et sul on seal neid, kes peavad kinni Bileami þpetusest, kes Baalakit þpetas vþrgutama Iisraeli sÜÜma ebajumalate ohvreid ja hoorama.  
[N.66.02.15] Samuti on sul ka neid, kes samasuguselt kinni peavad nikolaiitide Ăľpetusest.  
[N.66.02.16] Paranda siis meelt; aga kui mitte, siis Ma tulen su juurde nobedasti ja sþdin nende vastu oma suu mþþgaga!  
[N.66.02.17] Kellel kþrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ßtleb: kes vþidab, sellele Ma annan sßßa varjule pandud mannat ja annan temale valge kivikese ja kivikese peale kirjutatud uue nime, mida ßkski muu ei tunne kui aga see, kes selle saab.  
[N.66.02.18] Ja TĂźatiira koguduse Inglile kirjuta: nĂľnda Ăźtleb Jumala Poeg, Kellel on silmad nagu tuleleek ja jalad hiilgavad otsekui vasemaak:  
[N.66.02.19] Ma tean sinu tegusid ja armastust ja usku ja teenimist ja kannatlikkust, ja et sinu viimseid tegusid on rohkem kui esimesi.  
[N.66.02.20] Aga Mul on sinu vastu, et sa sallid naist Iisebeli, kes ennast nimetab prohvetiks ja þpetab ning ahvatleb Minu sulaseid hoorama ja sÜÜma ebajumalate ohvreid.  
[N.66.02.21] Ma olen temale andnud aega meeleparanduseks, aga ta ei taha pÜÜrduda oma porduelust.  
[N.66.02.22] Vaata, Ma viskan ta haigevoodisse ja need, kes temaga abielu rikuvad, suurde viletsusse, kui nad ei pÜÜrdu tema tegudest!  
[N.66.02.23] Ja tema lapsed Ma lþpetan surmaga, ja kþik kogudused tunnevad ära, et Mina olen See, Kes katsub läbi neerud ja sßdamed, ja Ma annan teile igaßhele teie tegude järgi.  
[N.66.02.24] Aga teile Ma ßtlen ja muile Tßatiiras olevaile, kellel ei ole seda þpetust ja kes ei ole, nagu nad ßtlevad, ära tundnud saatana sßgavusi: Ma ei pane teile peale muud koormat,  
[N.66.02.25] pidage vaid kinni, mis teil on, kuni Ma tulen!  
[N.66.02.26] Ja kes vĂľidab ja otsani peab Minu tegusid, sellele Ma annan meelevalla paganate Ăźle  
[N.66.02.27] ja ta peab neid karjatama raudkepiga, nþnda nagu saviastjad pihuks lßßakse, otsekui Minagi olen saanud meelevalla Oma Isalt;  
[N.66.02.28] ja Mina annan temale koidutähe.  
[N.66.02.29] Kellel kĂľrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele Ăźtleb!  
[N.66.03.01] Ja Sardese koguduse Inglile kirjuta: nþnda ßtleb See, Kelle on seitse Jumala vaimu ja need seitse tähte: Ma tean sinu tegusid, et sul on nimi, et sa elad, aga oled surnud!  
[N.66.03.02] Saa valvsaks ja kinnita muid, kes on suremas; sest Mina ei ole leidnud, et su teod oleksid täielikud Minu Jumala ees!  
[N.66.03.03] Siis mþtle, kuidas sa sþna vastu vþtsid ja kuulsid, ja pea seda ning paranda meelt! Kui sa nßßd ei valva, tulen Ma kui varas ja sina ei tea, mil tunnil Ma su peale tulen.  
[N.66.03.04] Ometi on sul ka Sardeses mþned nimed, kes ei ole reostanud oma riideid, ja nad peavad Minuga käima valgeis riideis, sest nad on seda väärt.  
[N.66.03.05] Kes vĂľidab, see riietatakse nĂľnda valgete riietega ja Mina ei kustuta tema nime eluraamatust, ja Ma tahan tunnistada tema nime Oma Isa ees ja kĂľigi Tema Inglite ees.  
[N.66.03.06] Kellel kĂľrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele Ăźtleb!  
[N.66.03.07] Ja Filadelfia koguduse Inglile kirjuta: nþnda ßtleb Pßha, Tþeline, Kelle käes on Taaveti vþti ja Kes avab ja ßkski ei sule; Kes suleb ja ßkski ei ava:  
[N.66.03.08] Ma tean sinu tegusid. Vaata, Ma olen seadnud su ette avatud ukse ja Ăźkski ei suuda seda sulgeda; sest sul on pisut rammu, ja sa oled pidanud Mu sĂľna ega ole salanud Mu nime!  
[N.66.03.09] Vaata, Ma annan saatana kogudusest mþned, kes ßtlevad endid juudid olevat, aga ei ole, vaid valetavad! Vaata, Ma teen, et nad tulevad ja kummardavad sinu jalgade ette ja tunnevad ära, et Ma sind olen armastanud!  
[N.66.03.10] Et sa Mu kannatlikkuse sĂľna oled pidanud, siis Minagi tahan sind hoida kiusatustunni eest, mis on tulemas kogu maailma peale neid kiusama, kes maa peal elavad.  
[N.66.03.11] Ma tulen nobedasti; pea kinni, mis sul on, et Ăźkski sinu krooni ei vĂľtaks!  
[N.66.03.12] Kes vþidab, selle Ma teen sambaks Oma Jumala templis, ja tema ei lähe sealt enam välja, ja Ma kirjutan tema peale Oma Jumala nime ja Oma Jumala linna nime, Uue Jeruusalemma, mis maha tuleb taevast Minu Jumala juurest, ja Oma uue nime.  
[N.66.03.13] Kellel kĂľrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele Ăźtleb!  
[N.66.03.14] Ja Laodikea koguduse Inglile kirjuta: nĂľnda Ăźtleb Aamen, ustav ja tĂľeline tunnistaja, Jumala loodu algus:  
[N.66.03.15] Ma tean sinu tegusid, et sa pole kĂźlm ega kuum. Oh, oleksid sa kĂźlm vĂľi kuum!  
[N.66.03.16] Aga nßßd, et sa oled leige ja mitte kßlm ega kuum, siis tahan Ma sind välja sßlitada Oma suust!  
[N.66.03.17] Sa ju Ăźtled: ma olen rikas ja mul on vara kĂźllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!  
[N.66.03.18] Ma annan sulle nþu osta Minult kulda, mis tules on puhastatud, et sa vþiksid rikkaks saada, ja valged riided, et sa nendega riietuksid ja ei nähtaks sinu alastuse häbi, ja silmasalvi vþida silmi, et sa näeksid.  
[N.66.03.19] Ma noomin ja karistan kþiki, keda Ma armastan. Ole siis väga hoolas ja paranda meelt!  
[N.66.03.20] Vaata, Ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi Mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde Ma lähen sisse ja sÜÜn þhtust ßhes temaga ja tema Minuga!  
[N.66.03.21] Kes vþidab, sellele Ma annan istuda ßhes Minuga Minu aujärjel, nþnda nagu Minagi olen vþitnud ja istunud ßhes Oma Isaga Tema aujärjele.  
[N.66.03.22] Kellel kĂľrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele Ăźtleb!  
[N.66.04.01] Pärast seda ma nägin, ja vaata: uks oli avatud taevas ja endine hääl, mida olin kuulnud otsekui pasunat rääkivat minuga, ütles: „Astu siia üles, ja Ma näitan sulle, mis pärast seda peab sündima!”  
[N.66.04.02] Ja sedamaid olin mina vaimus. Ja vaata, aujärg seisis taevas, ja Keegi istus aujärjel!  
[N.66.04.03] Ja See, Kes istus, oli jumelt otsekui jaspise- ja sardisekivi, ja vikerkaar oli aujärje ßmber, jumelt sarnane smaragdikivile.  
[N.66.04.04] Ja aujärje ßmber oli kakskßmmend neli aujärge; ja aujärgedel ma nägin istuvat kahtkßmmend nelja vanemat, riietatud valgeisse riietesse ja kuldpärjad peas.  
[N.66.04.05] Ja aujärjest väljus välke ja hääli ja piksemßrinat, ja seitse tulist lampi pþles aujärje ees; need on Jumala seitse vaimu.  
[N.66.04.06] Ja aujärje ees oli otsekui klaasmeri, mägikristalli sarnane; ja keset aujärge ja aujärje ßmber oli neli olendit, täis silmi eest ja tagant.  
[N.66.04.07] Ja esimene olend oli lþukoera sarnane, ja teine olend oli härja sarnane, ja kolmandal olendil oli nägu otsekui inimesel, ja neljas olend oli lendava kotka sarnane.  
[N.66.04.08] Ja neil neljal olendil oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seestpoolt nad olid täis silmi. Nad ei lakka ööd ja päevad ütlemast: „Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, Kes oli ja Kes on ja Kes tuleb!”  
[N.66.04.09] Ja nii sageli kui olendid annavad austust, au ja tänu Sellele, Kes aujärjel istub ja elab ajastute ajastuteni,  
[N.66.04.10] heidavad need kakskßmmend neli vanemat maha selle ette, Kes aujärjel istub, ja nad kummardavad Teda, Kes elab ajastute ajastuteni, ja panevad oma pärjad maha aujärje ette ning ßtlevad:  
[N.66.04.11] Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja Sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!”  
[N.66.05.01] Ja ma nägin Selle paremas käes, Kes istus aujärjel, rullraamatut, täis kirjutatud seestpoolt ja väljastpoolt ja kinni pandud seitsme pitseriga.  
[N.66.05.02] Ja ma nägin vägevat Inglit; see kuulutas suure häälega: „Kes on vääriline avama seda raamatut ja lahti võtma selle pitsereid?”  
[N.66.05.03] Ja Ăźkski ei vĂľinud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raamatut ega vaadata sinna sisse.  
[N.66.05.04] Ja mina nutsin väga, et kedagi ei leitud väärt olevat avama raamatut ja vaatama sinna sisse.  
[N.66.05.05] Ja üks vanemaist ütles mulle: „Ära nuta! Vaata, lõukoer Juuda suguharust, Taaveti juur, on võitnud nii, et Tema võib avada raamatu ja lahti võtta selle seitse pitserit!”  
[N.66.05.06] Ja ma nägin keset aujärge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, Kes oli otsekui tapetud; ja Tal oli seitse sarve ja seitse silma, mis on Jumala seitse vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale.  
[N.66.05.07] Ja Ta tuli ja vþttis raamatu selle paremast käest, Kes istus aujärjel.  
[N.66.05.08] Ja kui Ta oli vþtnud raamatu, siis need olendid ja need kakskßmmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja igaßhel oli käes kannel ja kuldkausid, täis suitsutusrohte; need on pßhade palved.  
[N.66.05.09] Ja nad laulsid uut laulu ning ütlesid: „Sina oled väärt võtma raamatut ja lahti tegema selle pitsereid, sest Sina oled olnud tapetud ja oled Oma Verega Jumalale ostnud inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest  
[N.66.05.10] ja oled nad teinud kuningriigiks ja preestriks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal.”  
[N.66.05.11] Ja ma nägin ja kuulsin paljude Inglite häält aujärje ja olendite ja vanemate ßmbert; ja nende arv oli kßmme tuhat korda kßmme tuhat ja tuhat korda tuhat.  
[N.66.05.12] Ja need ütlesid suure häälega: „Tall, Kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!”  
[N.66.05.13] Ja kõike loodut, mis on taevas ja maa peal ja maa all ja meres, ja kõike, mis nendes on, kuulsin ma ütlevat: „Sellele, Kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajastuteni!”  
[N.66.05.14] Ja need neli olendit ütlesid: „Aamen!” Ja vanemad heitsid maha ja kummardasid.  
[N.66.06.01] Ja ma nägin, kuidas Tall võttis lahti ühe seitsmest pitserist, ja ma kuulsin üht neljast olendist otsekui pikse häälega ütlevat: „Tule!”  
[N.66.06.02] Ja ma vaatasin, ja näe: valge hobune; ja ta seljas istujal oli amb käes; ja talle anti pärg ja ta väljus vþites ja vþitu saavutama.  
[N.66.06.03] Ja kui Tall võttis lahti teise pitseri, kuulsin ma teist olendit ütlevat: „Tule!”  
[N.66.06.04] Ja väljus teine hobune, tulipunane, ja ta seljas istujal lasti rahu maa pealt ära vþtta, et inimesed ßksteist tapaksid; ja temale anti suur mþþk.  
[N.66.06.05] Ja kui Tall võttis lahti kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olendit ütlevat: „Tule!” Ja ma vaatasin, ja näe: must hobune, ja tema seljas istujal olid kaalud käes.  
[N.66.06.06] Ja ma kuulsin otsekui häält nelja olendi keskelt ütlevat: „Mõõt nisu teenari eest ja kolm mõõtu otri teenari eest; ja õlile ega viinale ära tee kahju!”  
[N.66.06.07] Ja kui Ta võttis lahti neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olendi häält ütlevat: „Tule!”  
[N.66.06.08] Ja ma vaatasin, ja näe, tuhkur hobune, ja kes tema seljas istus, selle nimi oli Surm, ja Surmavald käis ßhes temaga; ja neile anti meelevald neljanda osa ilmamaa ßle, tappa mþþga ja nälja ja surmaga ja maapealsete kiskjate elajate abil.  
[N.66.06.09] Ja kui Ta vþttis lahti viienda pitseri, siis ma nägin altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sþna pärast ja tunnistuse pärast, mis neil oli.  
[N.66.06.10] Ja nad kisendasid suure häälega ning ütlesid: „Oh Püha ja Tõeline Valitseja, kui kaua Sa ei mõista kohut ega tasu kätte meie verd neile, kes elavad maa peal?”  
[N.66.06.11] Ja neile anti igaßhele pikk valge rßß, ja neile Üeldi, et nad oleksid rahul veel natuke aega, kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes tapetakse nþnda nagu nemadki.  
[N.66.06.12] Ja ma nägin, kui Ta vþttis lahti kuuenda pitseri, et siis sßndis suur maavärisemine, ja päike läks mustaks nagu karvane kotiriie ja kuu läks kogunisti nagu vereks;  
[N.66.06.13] ja taevatähed kukkusid maha, otsekui viigipuu ajab maha oma toored marjad, kui suur tuul teda raputab;  
[N.66.06.14] ja taevas veeres ära nagu rullraamat, ja kþik mäed ja saared nihkusid oma paigust;  
[N.66.06.15] ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sþjapealikud ja rikkad ja vþimumehed ja kþik orjad ja kþik vabad pugesid varjule koobastesse ja mägede kaljudesse,  
[N.66.06.16] ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: „Langege meie peale ja varjake meid Selle palge eest, Kes aujärjel istub, ja Talle viha eest!  
[N.66.06.17] Sest on tulnud Tema suur vihapäev, ja kes võib püsida?”  
[N.66.07.01] Pärast seda ma nägin nelja Inglit seisvat maa neljal nurgal ning kinni pidavat nelja maatuult, et ßkski tuul ei puhuks maa peale ega mere peale ega ßhegi puu peale.  
[N.66.07.02] Ja ma nägin teist Inglit tþusvat päevatþusu poolt, ning ta käes oli elava Jumala pitsat, ja tema hßßdis suure häälega nendele neljale Inglile, kellele oli antud teha kahju maale ja merele,  
[N.66.07.03] ning ütles: „Ärge tehke kahju maale ega merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!”  
[N.66.07.04] Ja ma kuulsin nende arvu, kes olid pitseriga märgitud, sada nelikßmmend neli tuhat pitseriga märgitut kþigist Iisraeli laste suguharudest:  
[N.66.07.05] Juuda suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut; Ruubeni suguharust kaksteist tuhat; Gaadi suguharust kaksteist tuhat;  
[N.66.07.06] Aaseri suguharust kaksteist tuhat; Naftali suguharust kaksteist tuhat; Manasse suguharust kaksteist tuhat;  
[N.66.07.07] Siimeoni suguharust kaksteist tuhat; Leevi suguharust kaksteist tuhat; Issaskari suguharust kaksteist tuhat;  
[N.66.07.08] Sebuloni suguharust kaksteist tuhat; Joosepi suguharust kaksteist tuhat; Benjamini suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut.  
[N.66.07.09] Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ßkski ei vþinud ära lugeda kþigist rahvahþimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rßßdesse ja palmioksad käes.  
[N.66.07.10] Ja nad hüüdsid suure häälega ja ütlesid: „Õnnistus meie Jumalale, Kes aujärjel istub, ja Tallele!”  
[N.66.07.11] Ja kþik Inglid seisid aujärje ja vanemate ja nelja olendi ßmber ja heitsid aujärje ette silmili maha ja kummardasid Jumalat  
[N.66.07.12] ning ütlesid: „Aamen, kiitus ja austus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja ramm meie Jumalale ajastute ajastuteni! Aamen.”  
[N.66.07.13] Ja üks vanemaist hakkas kõnelema ning ütles minule: „Need seal valgeis rüüdes, kes nad on ja kust nad tulid?”  
[N.66.07.14] Ja ma ütlesin temale: „Mu isand, sina tead!” Ja ta ütles mulle: „Need on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle Veres!  
[N.66.07.15] Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad Teda ÜÜd ja päevad Tema templis. Ja See, Kes aujärjel istub, laotab Oma telgi nende ßle.  
[N.66.07.16] Neil ei ole siis enam nälga ega janu; ka ei lange nende peale päikest ega mingisugust palavat;  
[N.66.07.17] sest Tall, Kes on keset aujärge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!”  
[N.66.08.01] Ja kui Tall vĂľttis lahti seitsmenda pitseri, tekkis taevas vaikus ligi pooleks tunniks.  
[N.66.08.02] Ja ma nägin seitset Inglit, kes seisid Jumala ees, ja neile anti seitse pasunat.  
[N.66.08.03] Ja teine Ingel tuli ja astus altari äärde, kuldsuitsutusastja käes, ja talle anti palju suitsutusrohte, et ta neid lisaks kþigi pßhade palvetele kuldaltaril, mis oli aujärje ees.  
[N.66.08.04] Ja suitsutusrohtude suits pßhade palvetega tþusis Ingli käest Jumala ette.  
[N.66.08.05] Ja Ingel vþttis suitsutusastja ja täitis selle tulega altarilt ja viskas ta maa peale. Siis sßndis hääli ja mßrinaid ja välke ning maavärisemine.  
[N.66.08.06] Ja need seitse Inglit, kelle käes oli seitse pasunat, valmistusid pasunat puhuma.  
[N.66.08.07] Ja esimene puhus pasunat. Siis tuli rahet ja tuld verega segamini ja paisati maa peale. Ja kolmas osa maad pþles ära ja kolmas osa puid pþles ära ja kþik haljas rohi pþles ära.  
[N.66.08.08] Ja teine Ingel puhus pasunat. Siis heideti merre otsekui suur mägi, mis tules pþles, ja kolmas osa merd sai vereks.  
[N.66.08.09] Ja kolmas osa mere loomi, kellel hing sees, suri ära ja kolmas osa laevu läks hukka.  
[N.66.08.10] Ja kolmas Ingel puhus pasunat. Siis kukkus taevast maha suur täht, mis pþles otsekui tþrvalont ja langes kolmanda osa jþgede peale ja veeallikate peale.  
[N.66.08.11] Ja tähe nimi on Koirohi. Ja kolmas osa vetest muutus koirohuks, ja palju inimesi suri vete kätte, sest need olid mþruks läinud.  
[N.66.08.12] Ja neljas Ingel puhus pasunat. Siis lÜÜdi kolmas osa päikest ja kolmas osa kuud ja kolmas osa tähti, nii et kolmas osa neist pimeneks ja kolmas osa päeva ei paistaks, ja ÜÜd niisamuti.  
[N.66.08.13] Ja ma nägin ja kuulsin kotka lendavat kesktaeva all ning suure häälega ütlevat: „Häda, häda, häda neile, kes elavad maa peal, nende kolme Ingli järgneva pasunahääle pärast, kes veel peavad pasunat puhuma!”  
[N.66.09.01] Ja viies Ingel puhus pasunat. Siis ma nägin tähe taevast maa peale kukkunud olevat, ja temale anti sßgavuse kaevu vþti.  
[N.66.09.02] Ja ta avas sßgavuse kaevu, ja kaevust tþusis suits otsekui suure ahju suits. Ja päike ja þhk läksid pimedaks kaevu suitsust.  
[N.66.09.03] Ja suitsust väljusid rohutirtsud maa peale ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald maa peal.  
[N.66.09.04] Ja neile Ăśeldi, et nad ei tohi kurja teha ei maa rohule ega millelegi, mis haljas on, ega Ăźhelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.  
[N.66.09.05] Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid piinaksid viis kuud; ja nende piinamine on otsekui skorpioni piinamine, kui ta inimest nþelab.  
[N.66.09.06] Ja neil päevil inimesed otsivad surma ega leia seda mitte, ja pßßavad surra, aga surm pþgeneb nende eest!  
[N.66.09.07] Ja rohutirtsud olid välimuselt sþjaks valmistatud hobuste sarnased ja neil olid peas pärjad otsekui kullast ja nende nägu oli nagu inimeste nägu;  
[N.66.09.08] ja neil olid juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui lĂľukoerte hambad.  
[N.66.09.09] Ja neil olid soomusrßßd, otsekui raudrßßd, ja nende tiibade kahin oli otsekui vankrite mßrin, kui palju hobuseid jookseb sþtta.  
[N.66.09.10] Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ja nende sabades oli vĂľim inimestele kahju teha viis kuud.  
[N.66.09.11] Ja neil oli kuningaks sĂźgavuse Ingel; tema nimi on heebrea keeli Abadoon ja kreeka keeli ApollĂźon.  
[N.66.09.12] Esimene häda on mÜÜdas; vaata, kaks häda tuleb veel pärast seda!  
[N.66.09.13] Ja kuues Ingel puhus pasunat. Siis ma kuulsin ßht häält Jumala ees oleva kuldaltari neljast nurgast;  
[N.66.09.14] see ütles kuuendale Inglile, kelle käes oli pasun: „Päästa lahti need neli Inglit, kes on seotud suure Eufrati jõe ääres!”  
[N.66.09.15] Siis päästeti lahti neli Inglit, kes on valmis tunniks ja päevaks ja kuuks ja aastaks, et tappa kolmas osa inimesi.  
[N.66.09.16] Ja ratsaväelaste arv on kakskßmmend tuhat korda kßmme tuhat; ma kuulsin nende arvu.  
[N.66.09.17] Ja nþnda ma nägin nägemuses hobuseid ja nende seljas istujaid, ja neil olid tulekarva ja purpursinised ja väävlikarva soomusrßßd; ja hobuste pead olid nagu lþukoerte pead, ja nende suust käis välja tuld ja suitsu ja väävlit.  
[N.66.09.18] Neist kolmest nuhtlusest sai surma kolmas osa inimesi tule ja suitsu ja väävli läbi, mis nende hobuste suust välja käis.  
[N.66.09.19] Sest hobuste vĂľim on nende suus ja nende sabades; sest nende sabad on madude sarnased; neil on pead ja nendega nad teevad kahju.  
[N.66.09.20] Aga järelejäänud inimesed, keda neis nuhtlustes ei surmatud, ei pÜÜrdunud siiski mitte oma käte tegudest, et nad poleks kummardanud kurje vaime ning kuld- ja hþbe- ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei vþi näha ega kuulda ega kþndida.  
[N.66.09.21] Ja nad ei pÜÜrdunud oma tapmistest ega oma nþidustest, ei oma hoorusest ega oma vargustest.  
[N.66.10.01] Ja ma nägin teist vägevat Inglit taevast maha tulevat; see oli riietatud pilvega ja vikerkaar oli tema pea kohal, ja tema pale oli otsekui päike ja tema jalad nagu tulesambad.  
[N.66.10.02] Ja tema käes oli avatud raamatuke, ja ta pani oma parema jala mere ja vasaku maa peale.  
[N.66.10.03] Ja ta kisendas suure häälega, otsekui lþukoer mÜirgab. Ja kui ta kisendas, siis hakkasid seitse pikset mßristama oma häältega.  
[N.66.10.04] Ja kui need seitse pikset oma häältega olid rääkinud, tahtsin ma kirjutada. Siis ma kuulsin häält taevast ütlevat: „Pane pitseriga kinni, mis seitse pikset on kõnelnud, ja ära kirjuta seda!”  
[N.66.10.05] Ja Ingel, keda ma nägin seisvat mere ja maa peal, tþstis oma käe taeva poole  
[N.66.10.06] ja vandus Selle juures, Kes elab ajastute ajastuteni, Kes on loonud taeva ja mis seal on ja maa ja mis seal on ja mere ja mis seal on, et aega ei saa enam olema,  
[N.66.10.07] vaid seitsmenda Ingli hääle päevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, läheb täide Jumala saladus, nþnda nagu Ta seda rþþmsat sþnumit on kuulutanud prohvetitele, Oma sulastele!  
[N.66.10.08] Ja hääl, mida ma taevast kuulsin, rääkis jälle minuga ja ütles: „Mine võta avatud raamatuke Ingli käest, kes seisab mere ja maa peal!”  
[N.66.10.09] Ja ma läksin Ingli juurde ning ütlesin temale: „Anna mulle see raamatuke!” Ja tema ütles mulle: „Võta ja söö see ära! Ja see peab su kõhus olema mõru, aga su suus magus nagu mesi!”  
[N.66.10.10] Ja ma vþtsin raamatukese Ingli käest ja sþin selle ära. Ja see oli mu suus magus nagu mesi. Ja kui ma selle olin sÜÜnud, sai see mu kþhus mþruks!  
[N.66.10.11] Ja minule öeldi: „Sa pead veel ennustama rahvaste ja rahvahõimude ja keelte ja paljude kuningate kohta!”  
[N.66.11.01] Siis anti mulle kepi sarnane pilliroog ning öeldi: „Tõuse ja mõõda Jumala tempel ja altar ja need, kes seal kummardavad;  
[N.66.11.02] aga väljaspool templit olev þu jäta kþrvale ja ära seda mþþda, sest see on antud paganaile. Ja nad tallavad pßha linna nelikßmmend ja kaks kuud.  
[N.66.11.03] Ja mina annan Oma kahele tunnistajale meelevalla kotiriidesse riietatuina prohvetlikult kuulutada tuhat kakssada kuuskßmmend päeva.  
[N.66.11.04] Nemad on need kaks þlipuud ja kaks kßßnlajalga, mis seisavad ilmamaa Issanda ees.  
[N.66.11.05] Ja kui keegi tahab neile kurja teha, siis väljub tuli nende suust ja sÜÜb nende vaenlased; kui keegi tahab neile kurja teha, siis peab see nþnda tapetama.  
[N.66.11.06] Neil on meelevald sulgeda taevas, et nende prohvetliku kuulutamise päevil ei sajaks vihma, ja neil on meelevald vete ßle muuta neid vereks ja lßßa maad igasuguse nuhtlusega nii sageli kui nad vaid tahavad.  
[N.66.11.07] Ja kui nad oma tunnistuse on lþpetanud, siis hakkab metsaline, kes tþuseb sßgavusest, nendega sþda pidama ja vþidab nad ära ja surmab nad.  
[N.66.11.08] Ja nende kehad vedelevad suure linna tänavail, mida vaimulikult hßßtakse Soodomaks ja Egiptuseks, kus ka nende Issand risti lÜÜdi.  
[N.66.11.09] Ja rahvaste ja suguharude ja keelte ja rahvahþimude seast nähakse nende kehi kolm ja pool päeva ja nende kehi ei lasta hauda panna.  
[N.66.11.10] Ja need, kes maa peal elavad, rõõmustuvad nendest ja on väga rõõmsad ning läkitavad ande üksteisele, sest et need kaks prohvetit vaevasid neid, kes maa peal elavad.”  
[N.66.11.11] Ja pärast neid kolme ja poolt päeva läks elu vaim Jumalast nende sisse ja nad tþusid pßsti oma jalgele, ja suur kartus tuli nende peale, kes neid vaatasid.  
[N.66.11.12] Ja nad kuulsid suurt häält taevast neile ütlevat: „Tulge siia üles!” Ja nad läksid üles taevasse pilves, ja nende vaenlased vaatasid neid.  
[N.66.11.13] Ja samal tunnil sßndis suur maavärisemine, ja kßmnes osa linna langes maha, ja selles maavärisemises sai surma inimesi seitse tuhat nime. Siis teised lþid kartma ja andsid taeva Jumalale austust.  
[N.66.11.14] Teine häda on mÜÜdas, vaata, kolmas häda tuleb varsti!  
[N.66.11.15] Ja seitsmes Ingel puhus pasunat. Siis sündisid suured hääled taevas ning ütlesid: „Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja Tema Kristuse omaks, ja Tema valitseb ajastute ajastuteni”  
[N.66.11.16] Ja need kakskßmmend neli vanemat, kes istuvad Jumala ees oma aujärgedel, heitsid silmili maha ja kummardasid Jumalat  
[N.66.11.17] ning ütlesid: „Me täname Sind, Issand, kõigeväeline Jumal, Kes oled ja Kes olid, et sa oled võtnud kätte Oma suure väe ja oled saanud kuningaks.  
[N.66.11.18] Ja paganrahvad on vihastunud, kuid Sinu viha on tulnud, ja tulnud on aeg mõista kohut surnutele ja kätte anda palk Su sulastele-prohvetitele ja pühadele ja neile, kes kardavad Sinu nime, pisukestele ja suurtele, ja hävitada need, kes hävitavad maad!”  
[N.66.11.19] Ja Jumala tempel taevas avanes ja Tema seaduselaegast nähti Tema templis. Siis sßndis välke ja hääli ja mßrinat ja maavärisemine ja suur rahesadu!  
[N.66.12.01] Ja suur imetäht ilmus taevas: naine, riietatud päikesega ja kuu tema jalge all, ja temal peas pärg kaheteistkßmnest tähest.  
[N.66.12.02] Ta oli käima peal ja kisendas lapsevaevas ja tal oli suur valu sßnnitades.  
[N.66.12.03] Ja teine imetäht ilmus taevas, ja vaata, suur tulipunane lohe, seitsme peaga ja kßmne sarvega, ja ta peade peal seitse ehissidet.  
[N.66.12.04] Tema saba pßhkis ära kolmanda osa taevatähti ja viskas need maa peale. Ja lohe seisis naise ees, kes oli sßnnitamas, et niipea kui ta on sßnnitanud, neelata laps.  
[N.66.12.05] Ja naine tþi ilmale poeglapse, kes peab raudkepiga karjatama kþiki paganrahvaid. Ja naise laps kisti Jumala ja Tema aujärje juurde.  
[N.66.12.06] Ja naine pþgenes kþrbe, kus temal oli Jumalast valmistatud ase, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskßmmend päeva.  
[N.66.12.07] Ja sĂľda tĂľusis taevas: Miikael ja tema Inglid sĂľdisid lohe vastu, ja lohe sĂľdis ja tema Inglid.  
[N.66.12.08] Ja ta ei saanud vĂľimust ja nende aset ei leitud enam taevast.  
[N.66.12.09] Ja suur lohe, see vana madu, keda hßßtakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema Inglid visati välja ßhes temaga.  
[N.66.12.10] Ja ma kuulsin suurt häält taevast ütlevat: „Nüüd on õnnistus ja vägi ja kuninglik valitsus saanud meie Jumala ja meelevald Tema Kristuse kätte, sest välja on visatud meie vendade süüdistaja, kes nende peale kaebab meie Jumala ees päevad ja ööd!  
[N.66.12.11] Ja nemad on tema vĂľitnud Talle vere tĂľttu ja oma tunnistuse sĂľna tĂľttu ega ole oma elu armastanud surmani.  
[N.66.12.12] Seepärast olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!”  
[N.66.12.13] Ja kui lohe nägi, et ta oli visatud maa peale, ta kiusas taga naist, kes oli ilmale toonud poeglapse.  
[N.66.12.14] Ja naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kĂľrbe oma paika, kus teda toidetakse aeg ja ajad ja pool aega eemal mao palge eest.  
[N.66.12.15] Ja madu purskas oma suust vett naisele järele otsekui jþge, et teda jþevooluga ära uhtuda.  
[N.66.12.16] Aga maa aitas naist: maa avas oma suu ja neelas ära jþe, mille lohe oma suust välja ajas.  
[N.66.12.17] Ja lohe sai vihaseks naise peale ja läks sþdima nendega, kes naise soost olid ßle jäänud ja kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus. [ (Revelation of John 12:18) Ja ta jäi seisma mere liivale. ]  
[N.66.13.01] Ja ma nägin metsalist tþusvat merest. Sel oli seitse pead ja kßmme sarve ja tema sarvede peal kßmme ehissidet ja tema peade peal Jumala pilkenimesid.  
[N.66.13.02] Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane, ja tema jalad olid nagu karu jalad ja tema suu nagu lþukoera suu, ja lohe andis temale oma väe ja oma aujärje ja suure vþimu.  
[N.66.13.03] Ja ma nägin ßhe tema peadest olevat nagu surmavalt haavatud; ja tema surmahaav paranes. Ja kogu ilmamaa imetles jälgides metsalist,  
[N.66.13.04] ja nad kummardasid lohet, et ta metsalisele oli andnud selle võimu, ja kummardasid metsalist ning ütlesid: „Kes on metsalise sarnane ja kes suudab sõdida tema vastu?”  
[N.66.13.05] Ja temale anti suu rääkida suurustamise ja jumalapilke sþnu, ja temale anti meelevald tegutseda nelikßmmend ja kaks kuud.  
[N.66.13.06] Ja ta avas oma suu pilkamiseks Jumala vastu, et pilgata Tema nime ja tema telki, neid, kes taevas elavad.  
[N.66.13.07] Ja temale anti vþimus pidada sþda pßhadega ja nad ära vþita; ja temale anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja rahvahþimu ßle.  
[N.66.13.08] Ja teda hakkavad kummardama kĂľik, kes maa peal elavad, kelle nimed maailma algusest ei ole kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.  
[N.66.13.09] Kui kellelgi on kĂľrv, siis ta kuulgu!  
[N.66.13.10] Kui keegi viib vangi, siis ta ise satub vangi; kui keegi tapab mþþgaga, siis tapetakse teda ennast mþþgaga. Siin on pßhade kannatlikkus ja usk.  
[N.66.13.11] Ja ma nägin teist metsalist tþusvat maa seest; ja sel oli kaks sarve otsekui tallel ja ta rääkis nagu lohe.  
[N.66.13.12] Ja ta teeb kĂľik esimese metsalise vĂľimuga tema ees. Ja ta teeb, et maa ja need, kes seal peal elavad, kummardavad esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud.  
[N.66.13.13] Ja ta teeb suuri tunnustähti, nþnda et ta inimeste ees laseb tuldki tulla taevast alla maa peale.  
[N.66.13.14] Ja ta eksitab neid, kes maa peal elavad, tunnustähtedega, mis temale on antud teha esimese metsalise ees, ning käsib neid, kes maa peal elavad, teha kuju metsalisele, kellel oli mþþga haav ja kes virgus ellu.  
[N.66.13.15] Ja temale anti meelevald anda metsalise kujule vaim, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et need, kes iialgi ei kummarda metsalise kuju, ära tapetaks.  
[N.66.13.16] Ja tema teeb, et kþik, nii pisukesed kui suured, nii rikkad kui vaesed, nii vabad kui orjad, vþtavad märgi oma parema käe peale vþi oma otsaesisele,  
[N.66.13.17] ja et ßkski muu ei saa osta ega mßßa kui aga see, kellel on see märk: metsalise nimi vþi tema nime arv.  
[N.66.13.18] Siin on tarkus! Kellel on mþistust, see arvaku ära metsalise arv; sest see on inimese arv. Ja tema arv on kuussada kuuskßmmend kuus.  
[N.66.14.01] Ja ma nägin, ja vaata, Tall seisis Siioni mäel ja ßhes Temaga sada nelikßmmend neli tuhat, kellele oli otsaesisele kirjutatud Tema Isa nimi.  
[N.66.14.02] Ja ma kuulsin häält taevast otsekui hulga vete kohisemist ja nagu suure mßristamise häält; ja hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlelÜÜjate hääl, kes lÜÜvad oma kandleid.  
[N.66.14.03] Ja nemad laulsid uut laulu aujärje ees ja nende nelja olendi ja vanemate ees. Ja ßkski ei vþinud seda laulu þppida kui aga need sada nelikßmmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.  
[N.66.14.04] Need on need, kes endid ei ole rßvetanud naistega, sest nad on neitsilikud; need on, kes Talle järgivad, kuhu Ta iganes läheb; need on inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele,  
[N.66.14.05] ja nende suust ei ole leitud kavalust; nemad on veatud.  
[N.66.14.06] Ja ma nägin teist Inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene Evangeelium, et armuþpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kþigile rahvahþimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.  
[N.66.14.07] Ja ta ütles suure häälega: „Kartke Jumalat ja andke Temale austust, sest on tulnud Tema kohtutund, ja kummardage Teda, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!”  
[N.66.14.08] Ja veel teine Ingel järgnes temale ning ütles: „Langenud, langenud on suur linn Baabülon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud kõiki rahvaid!”  
[N.66.14.09] Ja veel kolmas Ingel järgnes neile ning ütles suure häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale,  
[N.66.14.10] siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast, mis segamata on valatud Tema viha karikasse; ja Teda peab vaevatama tules ja väävlis pßhade Inglite ees ja Talle ees.  
[N.66.14.11] Ja nende valu suits tþuseb ßles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu päevad ega ÜÜd neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu vþtavad tema nime märgi.  
[N.66.14.12] Siin on pühade kannatlikkus; siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku!”  
[N.66.14.13] Ja ma kuulsin häält taevast ütlevat: „Kirjuta: õndsad on surnud, kes Issandas surevad nüüdsest peale; tõesti, ütleb Vaim, nad hingavad oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega ühes!”  
[N.66.14.14] Ja ma nägin: vaata, valge pilv ja see, kes pilve peal istus, oli Inimese Poja sarnane; Temal oli kuldpärg peas ja terav sirp käes.  
[N.66.14.15] Ja templist väljus teine Ingel ning hüüdis suure häälega sellele, kes istus pilve peal: „Pista sirp sisse ja põima, sest lõikuseaeg on tulnud, maa lõikus on ju valminud!”  
[N.66.14.16] Ja see, kes istus pilve peal, laskis oma sirbi käia ßle maa, ja maa lþigati paljaks.  
[N.66.14.17] Ja teine Ingel väljus taeva templist, ja temalgi oli terav sirp käes.  
[N.66.14.18] Ja veel teine Ingel väljus altarist, ja temal oli võimus tule üle. Ja ta hüüdis suure häälega sellele, kellel oli terav sirp käes, ning ütles: „Pista sisse oma terav sirp ja lõika maha maa viinapuu tarjad, sest selle kobarad on küpsed!”  
[N.66.14.19] Ja Ingel laskis käia oma sirbi ßle maa ja lþikas maa viinamäe paljaks ja viskas marjad Jumala kange viha suurde surutþrde.  
[N.66.14.20] Ja surutþrt sþtkuti väljaspool linna, ja tþrrest jooksis verd välja hobuste valjastest saadik tuhat kuussada vagu maad!  
[N.66.15.01] Ja ma nägin teist imetähte taevas, suurt ja imelist: seitse Inglit, kelle käes oli seitse viimset nuhtlust; sest nendega sai Jumala kange viha täielikuks.  
[N.66.15.02] Ja ma nägin otsekui klaasmerd segatud tulega ja neid, kes olid vþitnud metsalise ja ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere ääres, Jumala kandled käes.  
[N.66.15.03] Ja nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu, öeldes: „Suured ja imelised on Sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on Sinu teed, Sa rahvaste Kuningas!  
[N.66.15.04] Kes ei peaks kartma Sind, Issand, ja andma austust Sinu nimele? Sest Sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad Sind, sellepärast et Su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!”  
[N.66.15.05] Ja pärast seda ma nägin: tunnistustelgi tempel taevas avati.  
[N.66.15.06] Ja need seitse Inglit, kelle käes oli seitse nuhtlust, väljusid templist, riietatud puhta ja hiilgava lþuendiga ja rinde ßmbert vÜÜtatud kuldvÜÜga.  
[N.66.15.07] Ja ßks neist neljast olendist andis seitsmele Inglile seitse kuldkaussi täis kanget Jumala viha, kes elab ajastute ajastuteni.  
[N.66.15.08] Ja tempel sai täis suitsu Jumala aust ja Tema väest, ja ßkski ei vþinud sinna templisse sisse minna enne kui oli täide saadetud seitsme Ingli seitse nuhtlust.  
[N.66.16.01] Ja ma kuulsin suurt häält templis ütlevat seitsmele Inglile: „Minge ja valage Jumala kange viha kausid välja maa peale!”  
[N.66.16.02] Ja esimene läks ja valas oma kausi välja maa peale. Ja kurje ning ilgeid mädapaiseid tekkis inimeste kßlge, kellel oli metsalise märk ja kes kummardasid tema kuju.  
[N.66.16.03] Ja teine Ingel valas oma kausi välja merre, ja see sai otsekui surnu vereks, ja suri iga elav hing, kþik, kes meres olid.  
[N.66.16.04] Ja kolmas Ingel valas oma kausi välja jþgedesse ja veeallikaisse, ja need said vereks.  
[N.66.16.05] Ja ma kuulsin vete Inglit ütlevat: „Õige oled Sina, Kes oled ja Kes olid, ja Sina, Püha, et Sa nõnda oled kohut mõistnud!  
[N.66.16.06] Sest nemad on pühade ja prohvetite verd valanud, ja verd oled ka Sina neile juua andnud; nad on seda väärt!”  
[N.66.16.07] Ja ma kuulsin altarit ütlevat: tõesti, Issand Jumal, Sa Kõigeväeline, tõelised ja õiged on Sinu kohtuotsused!”  
[N.66.16.08] Ja neljas Ingel valas välja oma kausi päikese peale. Ja temale anti inimesi tulega kþrvetada.  
[N.66.16.09] Ja suur kuumus kĂľrvetas inimesi ja nemad pilkasid Jumala nime, Kelle meelevalla all on need nuhtlused, ega parandanud meelt, et nad Temale oleksid austust andnud.  
[N.66.16.10] Ja viies Ingel valas välja oma kausi metsalise aujärje peale. Ja tema kuningriik pimenes; ja nad närisid oma keelt valu pärast  
[N.66.16.11] ja pilkasid taeva Jumalat oma valude ja paisete pärast ega pÜÜrdunud oma tegudest.  
[N.66.16.12] Ja kuues Ingel valas välja oma kausi suure Eufrati jþe peale, ja selle vesi kuivas ära, et tee oleks valmis kuningaile, kes tulevad päevatþusu poolt.  
[N.66.16.13] Ja ma nägin lohe suust ja metsalise suust ja valeprohveti suust väljuvat kolm rßvedat vaimu otsekui konnad.  
[N.66.16.14] Need on nimelt kuradite tunnustähti tegevad vaimud, kes lähevad välja kþige ilmamaa kuningate juurde neid koguma sþtta Kþigeväelise Jumala suureks päevaks. -  
[N.66.16.15] Vaata, ma tulen kui varas! Õnnis see, kes valvab ja hoiab oma riideid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks Tema häbi. -  
[N.66.16.16] Ja need kogusid nad kokku Ăźhte paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedooniks.  
[N.66.16.17] Ja seitsmes Ingel valas oma kausi välja õhku, ja suur hääl kostis taeva templist aujärjelt ning ütles: „See on sündinud!”  
[N.66.16.18] Ja sßndis hääli ja mßristamisi ja välke ja tekkis suur maavärisemine, millist ei ole olnud sest ajast, kui inimesi on olnud maa peal; säärane suur maavärisemine oli see.  
[N.66.16.19] Ja suur linn jagunes kolmeks osaks, ja paganrahvaste linnad langesid. Ja suurt BaabĂźloni tuletati meelde Jumala ees, et Jumal annaks temale oma raevuviina karika.  
[N.66.16.20] Ja kþik saared pþgenesid ja mägesid ei leidunud enam.  
[N.66.16.21] Ja suuri raheteri, talendiraskusi, tuli taevast maha inimeste peale. Ja inimesed pilkasid Jumalat rahe nuhtluse pärast; sest selle nuhtlus oli väga vali.  
[N.66.17.01] Siis tuli üks seitsmest Inglist, kelle käes olid need seitse kaussi, ja kõneles minuga ning ütles: „Tule, ma tahan sulle näidata suure hoora nuhtlemist, kes istub suurte vete peal,  
[N.66.17.02] kellega on hooranud ilmamaa kuningad ja kelle hooruse viinast on ilmamaa elanikud joobnuks saanud!”  
[N.66.17.03] Ka tema viis mind vaimus ära kþrbe. Seal ma nägin naist istuvat helkjaspunase metsalise seljas, kes oli täis pilkenimesid ja kellel oli seitse pead ja kßmme sarve.  
[N.66.17.04] Ja naine oli riietatud purpuriga ja helkjaspunase riidega ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, ja temal oli käes kuldkarikas täis jälkusi ja oma hooruse saasta.  
[N.66.17.05] Ja tema otsaesisele oli kirjutatud nimi, saladus: „Suur Baabülon, ilmamaa hoorade ja jälkuste ema!”  
[N.66.17.06] Ja ma nägin naise olevat joobnud pßhade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ja ma imestasin ßliväga teda nähes.  
[N.66.17.07] Ja Ingel ütles mulle: „Mispärast sa imestad? Ma ütlen sulle saladuse naisest ja metsalistest, kes naist kannab ja kellel on seitse pead ja kümme sarve.  
[N.66.17.08] Metsaline, keda sa nägid, on olnud, ja teda ei ole enam; aga ta tuleb sßgavusest ßles ja läheb hukatusse; ja ilmamaa elanikud, kelle nimed ei ole kirjutatud eluraamatusse maailma asutamisest alates, imestavad metsalist nähes, sest ta oli ja teda ei ole, aga ta tuleb jälle!  
[N.66.17.09] Siia kuulub mþistus, millel on tarkust. Need seitse pead on seitse mäge, millel naine istub, ja on seitse kuningat:  
[N.66.17.10] viis on neist langenud, ßks on alles, ja teine ei ole veel tulnud. Kui ta tuleb, peab ta jääma natukeseks ajaks.  
[N.66.17.11] Ja metsaline, kes on olnud ja keda ei ole enam, on ise kaheksas ja ßhtlasi ßks neist seitsmest, ja ta läheb hukatusse.  
[N.66.17.12] Ja need kßmme sarve, mis sa nägid, on kßmme kuningat, kes ei ole veel saanud valitsust, aga nad saavad vþimu kui kuningad ßheks tunniks ßhes metsalisega.  
[N.66.17.13] Neil on ßks ja sama nþu, ja nad annavad metsalise kätte oma väe ja vþimu.  
[N.66.17.14] Nemad hakkavad sõdima Tallega, ja Tall võidab nad ära, sest Tema on isandate Isand ja kuningate Kuningas, ja ühes Temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad!”  
[N.66.17.15] Ja ta ütles mulle: „Veed, mis sa nägid seal, kus hoor istub, on rahvad ja rahvahulgad ja rahvahõimud ja keeled.  
[N.66.17.16] Ja need kßmme sarve, mis sa nägid, ja metsaline, need vihkavad hoora ja teevad tema puupaljaks ja alasti ja sÜÜvad tema liha ja pþletavad ta ära tulega.  
[N.66.17.17] Sest Jumal on neile andnud sßdamesse teha Tema nþu järgi ja heita ßhte nþusse ning anda Oma kuninglik valitsus metsalise kätte, kuni täituvad Jumala sþnad.  
[N.66.17.18] Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kelle käes on valitsus ilmamaa kuningate üle!”  
[N.66.18.01] Pärast seda ma nägin teist Inglit taevast maha tulevat, ja temal oli suur meelevald; ja ilmamaa läks valgeks tema auhiilgusest.  
[N.66.18.02] Ja tema hüüdis võimsa häälega ning ütles: „Langenud, langenud on suur Baabülon ja on saanud kurjade vaimude eluasemeks ja kõigi rüvedate vaimude ulualuseks ja kõigi rüvedate ja vihatud lindude pesapaigaks!  
[N.66.18.03] Sest tema hooruskiima viina on joonud kõik rahvad, ja ilmamaa kuningad on temaga hooranud ja ilmamaa kaupmehed on tema liiast toredusest rikkaks saanud!”  
[N.66.18.04] Ja ma kuulsin teist häält taevast ütlevat: „Minge välja temast, Minu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ja et teid ei tabaks tema nuhtlused!  
[N.66.18.05] Sest tema patud on ulatunud taevani ja Jumal on tuletanud meelde tema Ăźlekohtused teod.  
[N.66.18.06] Makske temale kätte, nþnda nagu tema on kätte maksnud, ja tasuge temale kahekordselt tema tegusid mÜÜda; karikasse, mille tema on täis valanud, valage temale kahekordselt;  
[N.66.18.07] nii palju kui tema on ßlistanud iseennast ja taga ajanud toredust, niisama palju tehke temale piina ja leina. Sest ta ßtleb oma sßdames: ma istun kui kuninganna ega ole lesk ega saa kunagi näha kurvastust!  
[N.66.18.08] Sellepärast tulevad ßhel päeval tema nuhtlused: surm ja lein ja nälg, ja ta pþletatakse ära tulega, sest vägev on Issand Jumal, kes on mþistnud kohut tema ßle!  
[N.66.18.09] Ja teda uluvad taga ja kaebavad ilmamaa kuningad, kes temaga on hooranud ja toredasti elanud, kui nad näevad tema pþlemise suitsu,  
[N.66.18.10] hirmu pärast tema piina ees kaugel seistes ning öeldes: „Häda, häda, Baabülon, sa suur linn, sa vägev linn, sest ühe silmapilguga on su kohus tulnud!”  
[N.66.18.11] Ja ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad tema pärast, sest keegi ei osta enam nende kaupa:  
[N.66.18.12] ei kaubaks toodud kulda, ei hþbedat, ei kalliskive, ei pärleid, ei kallist lþuendit, ei purpurit, ei siidi, ei helkjaspunast riiet, ei mingisugust healþhnalist puud, ei mingisugust elevandiluust riista ega mingisugust kallimast puust riista, ei vasest, ei rauast ega marmorkivist riista,  
[N.66.18.13] ei kaneeli, ei juuksevĂľiet, ei suitsutusrohte, ei salvi, ei viirukit, ei viina, ei Ăľli, ei peenikest jahu, ei nisu, ei veiseid, ei lambaid, ei hobuseid, ei tĂľldu, ei orje ega inimhingi!  
[N.66.18.14] Ja puuvili, mida su hing ihaldas, on su käest ära läinud, ja kþik, mis lihav ja läikiv, on su käest ära läinud, ja seda sa enam ei leia!  
[N.66.18.15] Nende asjade kaupmehed, kes selle linna kaudu rikkaks said, seisavad kaugel hirmu pärast tema piina ees, nuttes ja leinates,  
[N.66.18.16] ja ütlevad: „Häda, häda, sa suur linn, kes olid riietatud kalli lõuendi ja purpuri ja helkjaspunase riidega ning olid ilustatud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, sest ühe silmapilguga on nii suur rikkus hävitatud!”  
[N.66.18.17] Ja kþik tßßrimehed ja kþik rannasþidu-laevnikud ja meremehed ja kþik, kes merel sþidavad, seisid eemal  
[N.66.18.18] ja kisendasid, kui nad nägid tema põlemise suitsu, ning ütlesid: „Kes on selle suure linna sarnane?”  
[N.66.18.19] Ja nad puistasid põrmu pea peale ja kisendasid nuttes ja leinates ning ütlesid: „Häda häda, sa suur linn, kelle varaga on rikkaks saanud kõik, kellel oli laevu merel — ühe silmapilguga on ta hävitatud!”  
[N.66.18.20] Rþþmutsege temast, taevas ja pßhad ja Apostlid ja prohvetid! Sest Jumal on teie kohtu mþistnud tema kätte!  
[N.66.18.21] Ja üks tugev Ingel tõstis kivi, nagu suure veskikivi, ja viskas selle merre, öeldes: „Nõnda visatakse suur linn Baabülon äkitselt ära ja teda ei leita enam!  
[N.66.18.22] Su sees ei ole enam kuulda kandlelÜÜjate ja mängumeeste ja vileajajate ja pasunapuhujate häält ega leidu sinus enam ßhtki ametimeest; ja enam ei kosta su sees veski mßrin;  
[N.66.18.23] su sees ei paista enam kßßnlavalgus, ei ole enam kuulda peigmehe ega pruudi häält su sees! Sest sinu kaupmehed olid maa suured isandad, sinu nþidusega on kþik rahvad viidud eksitusse!  
[N.66.18.24] Temast on leitud prohvetite ja pühade verd ja kõikide verd, kes on tapetud maa peal!”  
[N.66.19.01] Pärast seda ma kuulsin otsekui hulga rahva suurt häält taevast ütlevat: „Halleluuja! Õnnistus ja austus ja vägi olgu meie Jumalale!  
[N.66.19.02] Sest tõelised ja õiged on Tema kohtud, et Ta on kohut mõistnud suure hoora üle, kes rikkus ilmamaa oma hooraeluga, ja on Oma sulaste vere temale kätte maksnud!”  
[N.66.19.03] Ja nad ütlesid teist korda: „Halleluuja!” Ja tema suits tõuseb üles ajastute ajastuteni.  
[N.66.19.04] Ja need kakskümmend neli olendit heitsid maha ja kummardasid Jumalat, kes aujärjel istub ja ütlesid: „Aamen, halleluuja!”  
[N.66.19.05] Ja aujärjelt kostis hääl, mis ütles: „Kiitke meie Jumalat, kõik Tema sulased, kes Teda kardate, nii pisukesed kui suured!”  
[N.66.19.06] Ja ma kuulsin otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: „Halleluuja! Sest Issand, meie Kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse Oma kätte!  
[N.66.19.07] Rþþmutsegem ja hþisakem ning andkem Temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja Tema naine on ennast valmistanud!  
[N.66.19.08] Ja naisele anti riietumiseks hiilgav ja puhas lõuend. See lõuend on pühade õiged teod!”  
[N.66.19.09] Ja Ingel ütles mulle: „Kirjuta: õndsad on need, kes Talle pulma õhtusöömaajale on kutsutud!” Ja tema ütles veel mulle: „Need on tõelised Jumala sõnad!”  
[N.66.19.10] Ja ma heitsin maha tema jalge ette, et teda kummardada, aga tema ütles mulle: „Vaata, ära tee seda! Ma olen sinu ja nende su vendade kaassulane, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat, sest Jeesuse tunnistus on prohvetikuulutamise vaim!”  
[N.66.19.11] Ja ma nägin taeva avatud, ja vaata: valge hobune! Ja Selle nimi, Kes tema seljas istus, on Ustav ja Tþeline, ja Tema mþistab kohut ja sþdib þiguses.  
[N.66.19.12] Aga Tema silmad olid tuleleek ja Temal oli peas palju ehissidemeid; ja Temale oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui Tema Ise.  
[N.66.19.13] Ja Temal oli seljas verega kastetud kuub ja Tema nimeks on pandud Jumala SĂľna.  
[N.66.19.14] Ja sþjaväed taevas järgisid Teda valgete hobuste seljas ja olid riietatud valge ja puhta lþuendiga.  
[N.66.19.15] Ja Tema suust tuli välja terav mþþk, et sellega lßßa rahvaid. Ja Tema Ise karjatab neid raudkepiga. Ja Ta ise sþtkub kþigeväelise Jumala tulise viha viina surutþrt.  
[N.66.19.16] Ja Temale on Tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi: „Kuningate Kuningas ja isandate Issand!”  
[N.66.19.17] Ja ma nägin üht Inglit seisvat päikeses ja see kisendas suure häälega ning hüüdis kõigile kesktaeva kohal lendavaile lindudele: „Tulge ja lennake kokku suurele Jumala söömaajale  
[N.66.19.18] sööma kuningate liha ja ülemate pealikute liha ja vägevate liha ja hobuste ja nende seljas istujate liha ja kõigi vabade ja orjade ja pisukeste ja suurte liha!”  
[N.66.19.19] Ja ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende sþjaväge olevat kogunenud sþda pidama Sellega, Kes istus hobuse seljas, ja Tema sþjaväega.  
[N.66.19.20] Ja metsaline vþeti kinni ja temaga ßhes valeprohvet, kes tema ees oli teinud oma imeteod, millega ta oli eksitanud neid, kes metsalise märgi olid vastu vþtnud ja kes kummardasid tema kuju. Nad mþlemad visati elusalt tulejärve, mis pþleb väävliga.  
[N.66.19.21] Ja teised tapeti mþþgaga, mis lähtus Selle suust, Kes istus hobuse seljas. Ja kþigi lindude kþhud said täis nende lihast.  
[N.66.20.01] Ja ma nägin Ingli taevast maha tulevat; sellel oli sßgaviku vþti ja suured ahelad käes.  
[N.66.20.02] Ja ta vĂľttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks  
[N.66.20.03] ja heitis ta sßgavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad. Pärast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama.  
[N.66.20.04] Ja ma nägin aujärgi ja neid, kes nendel istusid; ja kohus anti nende kätte; ja ma nägin nende hingi, kelle pead olid ära raiutud Jeesuse tunnistuse ja Jumala sþna pärast ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud vþtnud tema märki oma otsaesisele ja oma käe peale. Ja nad virgusid ellu usus ja valitsesid kuningikult ßhes Kristusega tuhat aastat.  
[N.66.20.05] Aga muud surnud ei elustunud mitte, kuni need tuhat aastat otsa saavad. See on esimene ĂźlestĂľusmine.  
[N.66.20.06] Õnnis ja püha on see, kellel on osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes Temaga need tuhat aastat.  
[N.66.20.07] Ja kui need tuhat aastat täis saavad, siis lastakse saatan lahti oma vangist.  
[N.66.20.08] Ja ta läheb välja eksitama rahvaid, kes elavad ilmamaa neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, neid sþtta koguma. Nende arv on nagu mereäärne liiv!  
[N.66.20.09] Ja nad tulid ßles ilmamaa lagendikule ja piirasid ßmber pßhade leeri ja armastatud linna. Siis langes tuli taevast maha ja sþi nad ära!  
[N.66.20.10] Ja kurat, kes neid eksitas, heideti tule ja väävli järve, kus on ka metsaline ja valeprohvet. Ja neid vaevatakse päevad ja ÜÜd ajastute ajastuteni!  
[N.66.20.11] Ja ma nägin suurt valget aujärge ja Seda, Kes sellel istub, Kelle palge eest pþgenesid maa ja taevas, ja neile ei leitud aset.  
[N.66.20.12] Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisukesi, seisvat aujärje ees, ja raamatud avati. Ja teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnutele mþisteti kohut sedamÜÜda kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.  
[N.66.20.13] Ja meri andis tagasi need surnud, kes temas olid, ja surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid, ja igaßhele mþisteti kohut tema tegude järgi.  
[N.66.20.14] Ja surm ja surmavald heideti tulejärve! See on teine surm, tulejärv.  
[N.66.20.15] Ja keda ei leitud kirjutatud olevat eluraamatusse, heideti tulejärve!  
[N.66.21.01] Ja ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ja merd ei olnud enam.  
[N.66.21.02] Ja ma nägin pßha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest maha tulevat, valmistunud otsekui pruut, kaunistatud oma mehele.  
[N.66.21.03] Ja ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja Tema asub nende juurde elama ja nemad on Tema rahvad ja Jumal Ise on nendega.  
[N.66.21.04] Ja Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!”  
[N.66.21.05] Ja Kes aujärjel istus, ütles: „Vaata, Ma teen kõik uueks!” Ja Ta ütles: „Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!”  
[N.66.21.06] Ja Ta ütles mulle: „See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan sellele, kellel on janu, eluvee allikast ilma hinnata.  
[N.66.21.07] Kes vþidab, see pärib selle, ja Mina olen temale Jumalaks ja tema on Minule pojaks.  
[N.66.21.08] Aga argade ja uskmatute ja jälkide ja tapjate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valelike osa on tule ja väävliga põlevas järves! See on teine surm.”  
[N.66.21.09] Ja minu juurde tuli üks seitsmest Inglist, kelle käes olid need seitse kaussi, täis seitset viimset nuhtlust; ja ta rääkis minuga ning ütles: „Tule, ma näitan sulle mõrsjat, Talle naist!”  
[N.66.21.10] Ja tema kandis mind vaimus suure ja kþrge mäe otsa ja näitas mulle linna, pßha Jeruusalemma, mis oli maha tulemas taevast Jumala juurest  
[N.66.21.11] ja millel on Jumala auhiilgus; ja tema valgus on kþige kallima kivi sarnane, otsekui jaspiskivi, mis hiilgab nagu mägikristall.  
[N.66.21.12] Linnal on suur ja kþrge mßßr ja kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist Inglit; ja väravate peale on kirjutatud nimed. Need on kaheteistkßmne Iisraeli laste suguharu nimed.  
[N.66.21.13] Ida pool on kolm väravat, pþhja pool kolm väravat, lþuna pool kolm väravat, lääne pool kolm väravat.  
[N.66.21.14] Ja linna mßßril on kaksteist aluskivi ja nende peal Talle kaheteistkßmne Apostli nimed.  
[N.66.21.15] Ja sellel, kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et mþþta linna ja tema väravaid ja tema mßßri.  
[N.66.21.16] Ja linn on nelinurkne ja tema pikkus on niisama suur kui tema laius. Ja ta mþþtis linna pillirooga kaksteist tuhat vagu. Tema pikkus ja laius ja kþrgus on vþrdsed.  
[N.66.21.17] Ja ta mõõtis tema müüri — sada nelikümmend neli küünart, inimese mõõdu järgi, mis on Ingli mõõt.  
[N.66.21.18] Ja tema mßßri alusehitus oli jaspiskivist ja linn puhtast kullast, selge klaasi sarnane.  
[N.66.21.19] Ja linna mßßri aluskivid olid ehitud kþiksuguste kalliskividega. Esimene aluskivi oli jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedoon, neljas smaragd,  
[N.66.21.20] viies sardoonĂźks, kuues sardion, seitsmes krĂźsoliit, kaheksas berĂźll, Ăźheksas topaas, kĂźmnes krĂźsopraas, ĂźheteistkĂźmnes hĂźatsint, kaheteistkĂźmnes ametĂźst.  
[N.66.21.21] Ja need kaksteist väravat olid kaksteist pärlit: iga värav oli ßhest pärlist ja linna tänav selgest kullast otsekui läbipaistev klaas.  
[N.66.21.22] Ja templit ma seal ei näinud, sest Issand, kþigeväeline Jumal, on tema tempel, ja Tall.  
[N.66.21.23] Ja linnale ei ole tarvis päikest ega kuud, et need seal paistaksid; sest Jumala auhiilgus valgustab teda ja tema lamp on Tall.  
[N.66.21.24] Ja rahvad hakkavad käima tema valguses, ja ilmamaa kuningad toovad sinna oma auhiilguse.  
[N.66.21.25] Ja tema väravaid ei suleta päeval, aga ÜÜd seal ei olegi.  
[N.66.21.26] Ja rahvaste auhiilgus ja kallisvarad tuuakse sinna sisse.  
[N.66.21.27] Aga sinna sisse ei pääse midagi, mis ei ole puhas, ei keegi, kes teeb jälkusi ja valet, vaid ßksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.  
[N.66.22.01] Ja ta näitas mulle puhast eluveejþge, selget nagu mägikristall. See voolas välja Jumala ja Talle aujärjest.  
[N.66.22.02] Keset linna tänavat ja mþlemal pool jþge oli elupuu; see kandis vilja kaksteist korda, igas kuus andes oma vilja. Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele.  
[N.66.22.03] Ja midagi neetut ei ole enam. Ja Jumala ja Talle aujärg on siis seal, ja Tema sulased teenivad Teda.  
[N.66.22.04] Ja nad näevad Tema palet, ja Tema nimi on nende otsaesisel.  
[N.66.22.05] Ja ÜÜd ei ole enam, ja neile ei ole vaja lambivalgust ega päevavalget, sest Issand Jumal valgustab neid, ja nemad valitsevad ajastute ajastuteni.  
[N.66.22.06] Ja Ta ütles mulle: „Need on ustavad ja tõelised sõnad! Ja Issand, prohvetite hingede Jumal, on läkitanud Oma Ingli Oma sulastele näitama, mis peab varsti sündima.  
[N.66.22.07] Ja vaata, Ma tulen nobedasti! Õnnis see, kes peab selle raamatu ennustuse sõnu!”  
[N.66.22.08] Ja mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja nägi. Ja kui ma seda olin kuulnud ja näinud, ma heitsin maha, kummardama Ingli jalgade ette, kes mulle seda näitas.  
[N.66.22.09] Ja ta ütles mulle: „Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ja su vendade, prohvetite ja nende kaassulane, kes selle raamatu sõnu peavad. Kummarda Jumalat!”  
[N.66.22.10] Ja ta ütles mulle: „Ära pane pitseriga kinni selle raamatu ennustussõnu, sest aeg on ligidal!  
[N.66.22.11] Kes Ăźlekohut teeb, tehku veel Ăźlekohut, ja kes on rĂźve, see rĂźvetugu veel enam; aga kes on Ăľige, tehku veel Ăľigust, ja kes on pĂźha, see pĂźhitsegu ennast veel enam!  
[N.66.22.12] Vaata, Ma tulen pea, ja Mu palk on Minuga tasuda kätte igaßhele nþnda nagu tema tegu on!  
[N.66.22.13] Mina olen A ja O, Esimene ja Viimne, algus ja ots!  
[N.66.22.14] Õndsad need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ja väravaist linna sisse minna!  
[N.66.22.15] Väljaspool on koerad ja nþiad ja hoorajad ja tapjad ja ebajumalateenijad ja kþik, kes valet armastavad ja teevad.  
[N.66.22.16] Mina, Jeesus, läkitan Oma Ingli teile seda tunnistama kogudustes! Mina olen Taaveti juur ja sugu, helkjas koidutäht!”  
[N.66.22.17] Ja Vaim ja pruut ütlevad: „Tule!” Ja kes seda kuuleb, öelgu: „Tule!” Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!  
[N.66.22.18] Mina tunnistan kĂľikidele, kes kuulevad selle raamatu ennustussĂľnu: kui keegi neile midagi juurde lisab, siis paneb Jumal tema peale nuhtlused, mis selles raamatus on kirja pandud!  
[N.66.22.19] Ja kui keegi vþtab midagi ära selle prohvetiraamatu sþnadest, siis Jumal vþtab ära tema osa elupuust ja pßhast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus!  
[N.66.22.20] Tema, kes seda tunnistab ütleb: „Tõesti, Mina tulen varsti!” Aamen, tule, Issand Jeesus!  
[N.66.22.21] Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu kĂľikidega! Aamen.